Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Uus Maa juulikuu turuülevaade: inimesed on ootamisest väsinud – aeg on tegutseda

08.08.2025

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel jäi juulis maksutõusu järgne jahenemine turul ära ning ületati hoopis sellel aastal esmakordselt 1000 tehingu piir.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul Eesti majanduslik olukord ja poliitilised otsused hindade langust kuidagi ei toeta, mistõttu on inimesed ootamisest väsinud ning hakanud aina aktiivsemalt turul tegutsema.

„Kui eelnevatel kuudel eeldati, et turuaktiivsust vedas taas tõusev käibemaks, siis juuli tehingute numbrid näitavad üleüldist elavnemist turul. Uusarenduskorterite müük küll langes, kuid järelturul tehti mullusega võrreldes 26% rohkem ja juuniga võrreldes 16% rohkem tehinguid“, analüüsis Subatšjus.

Eesti korteriturg

Tallinna korteriturul tehti juunis 793 tehingut, mis tähistab selle aasta parimat tulemust. Mullusega võrreldes kasvas korteritehingute arv 15% ja juunikuuga võrreldes 5%. Mediaanhind oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes samas suurusjärgus, kuid juuniga võrreldes langes 6%. „Langus tulenes uusarenduskorterite tehingute langusest ja järelturukorterite tehingute tõusust,“ kommenteeris Subatšjus.

Tartu korteritega tehti juunis 163 tehingut, püsides samal tasemel nii mullusega kui ka eelmise kuuga. Tartu korteri ruutmeetri mediaanhind tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3% ning juuniga võrreldes 4%, mis näitab tavapärast sügiseelset elavnemist ülikooli pealinnas.

Pärnu korteritega sõlmiti juunis 75 tehingut, mis on 29% kõrgem tulemus kui mullu ja ka eelmisel kuul. Pärnu korterite mediaanhind kerkis taas eelmise aasta sama ajaga võrreldes, üle 18%, kuid langes juuniga võrreldes 16%, 2090 €/m2 tasemele. „Pärnu hinnad näitavad läbi aasta stabiilset taset, vaatamata viimase paari kuu kõrgemaid näitajaid ,“ märkis Subatšjus.

Narva korteriturg jätkas ka juunis tehingute arvult stabiilsel kursil – esialgsetel andmetel sõlmiti Narvas korteritega 60 tehingut, mis on samal tasemel mullusega, kuid 11% kõrgem võrreldes juunikuuga. Mediaanhind aga kukkus, langedes mullusega võrreldes üle 14% ja juuniga võrreldes ligi 11%. „II poolaasta algas Narva jaoks tehingute arvult aktiivselt, kuid mediaanhinnalt tugevalt alla keskmise,“ nentis Subatšjus.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for Q2 2025

08.08.2025

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the six months of 2025.

Challenges in Executing our Strategy

Our strategy emphasizes developing governmental and social tenant concepts and centrally located, multi-functional properties with adaptable spaces designed to inspire, uplift, and enhance the lives of modern citizens and communities that holds potential for long-term value appreciation. We believe, that central locations represent a sound long-term investment, as their strategic positioning ensures sustained demand and strong potential for capital appreciation over time.

Review of the KPIs:

  • Occupancy target of 90% has been more difficult to achieve, as both leasing to new tenants and retaining existing ones have become increasingly challenging. At the end of Q2, occupancy rate (based on handover date) was 84.2%. However, despite the progress made, we continue facing more expiries than new letting in some of our properties, such as Upmalas and Lincona.
  • We have made some progress with NOI per sq. m., increasing from 107 in Q1 to 109 in Q2. However, achieving an NOI per sq. m. of EUR 130 remains a medium-term challenge, given the rising triple net surcharges and pressure on rent levels due to strong competition for tenants across the markets.
  • Loan-To-Value (LTV) ratio of 50% could only be attainable short-term in combination of significant property disposals and/or new equity. Mid-year valuations have been postponed whereas the valuations at year-end remain uncertain and highly depend on leasing activity and investment market.
  • Given the lack of potential buyers at acceptable price levels, we will continue the disposal of non-strategic assets — primarily the smaller properties in the portfolio — as there may still be greater liquidity in that segment.

The Fund management team will communicate adjusted strategic plans and measures to achieve those during the course of 2025.

Leasing performance

During the 6 months of 2025, the Fund signed new leases for approx. 9,250 sq. m. Moreover, leases of approx. 6,600 sq. m. were prolonged. 30 new tenants have been attracted to our buildings, in many cases to replace more problematic ones, while 22 existing tenants have decided to continue their cooperation with us.

As one of the key events in Q2 2025, a newly developed restaurant zone was opened on the first floor in Europa SC, facing Konstitucijos Avenue, featuring renovated Fortas and Miyako concepts. With the relocation and change of tenants the occupancy of SC has temporarily decreased, however it is expected to improve in the upcoming quarters. Lease agreement was also signed with a sports facility operator for a 2,316 sq. m space on the third floor with a strong pipeline for approx. 800 sq. m. of sport and related activity operators anticipated to be signed in Q3. In Galerija Centrs, the main lease agreement terminated was with Massimo Dutti, who will be replaced by expanding Mango, Gant and other tenants. Upcoming additions to the tenant mix also include a newly signed 500 sq. m. Sinsay store and a laser entertainment area exceeding 1,900 sq. m., both scheduled to open in summer 2025.

After intensive negotiations, we have further extended our long-term partnership with Latvian State Forestry by renewing the irrevocable lease through 2034. In this connection, the property cash-flows are being affected from Q3 2025 and starting Q4 2026, the leased area will be reduced to 5,300 sq. m in line with government cost-saving measures and global office downsizing trends. The building will be refurbished, with 2,600 sq. m allocated for a second anchor tenant. We’ve already begun active negotiations with private schools and healthcare providers for the future vacant area.

As of the end of June 2025, the portfolio occupancy rate based on handover date stood at 84.2%, while occupancy calculated according to lease signing date reached 85.6%. That being said, our primary challenge and focus for the upcoming quarters will be addressing the remaining and upcoming vacancies in our properties. While International School of Riga is moving in to 3,689 sq. m in S27, the largest tenant who is expected to depart our portfolio end of 2025 is Swedbank in Lincona currently occupying 2,568 sq. m.

Recent leasing activity is reflected in the increase in the weighted average unexpired lease term until the first break option, which was 3.5 years as of 30 June 2025 (compared to 3.4 and 2.9 years as of 31 December 2024 and  2023).

Outlook


In 2025 the Fund will focus on flexible and sustainable solutions to meet tenant demands and market conditions. Our key goals are increasing the occupancy of the portfolio and decreasing the LTV by finding solutions to repay the bonds.

The Fund has initiated the delisting process of its Swedish Depository Receipts (SDRs) from Nasdaq Stockholm by October 2025. In addition, the management team has conducted multiple tenders and evaluated various cost-saving measures related to audit, legal, translation, and other administrative services. Through ongoing reviews of overhead expenses, investments in technology upgrades, and strategic fee negotiations, the Fund is working to improve operational efficiency and enhance long-term investment performance. These additional initiatives will benefit the Fund starting from Q4 2025.

Further property disposal attempts have been undertaken during H1, including Postimaja and Apollo Plaza, as well as some non-core assets. However, given prevailing market conditions, for many of our properties there is a lack of potential buyers overall, and lack of buyers willing and able to pay prices at or around the current valuations not reflecting the long-term value especially of our strongest assets. We will continue the disposal of smaller non-strategic assets as there may still be greater liquidity in such segment.

Given the requirements for capital expenditure into the ongoing turnaround of the properties and the level of debt, the net cash flow of the Fund has remained negative. Therefore, the management is developing a new refinancing strategy which may involve a combination of selling an appropriate asset and raising additional funds from other sources in order to find a definitive solution for strengthening its capital structure in the second half of 2025.

By focusing on increasing occupancy rates and optimizing property concepts, we aim to enhance asset performance and maximize net operating income. In a challenging rental market adaptive leasing strategies, property repositioning, and targeted investments in high-demand segments will remain key priorities. These initiatives are designed to create long-term value for investors while ensuring that the Fund remains resilient in this dynamic market environment, not being forced to sell its stronger properties for cents on the dollar and lose its valuable assets permanently.

Baltic Horizon achieves a 100% BREEAM certified portfolio

Our portfolio is 100% BREEAM certified.

GRESB benchmarking

In 2024 the Fund received a 3-star GRESB rating. During 2024, the Fund has implemented a GRESB improvement plan and aims to receive 4-stars again in the year 2025.

Net result and net rental income

The Group earned consolidated net rental income of EUR 6.1 million in H1 2025 (H1 2024: 6.0 million). The results for H1 2025 include two months of net rental income of the Meraki office property (EUR 0.2 million), which was sold on 13 March 2025.

The portfolio net rental income in H1 2025 was 1.6% higher than in H1 2024, mainly due to higher occupancy in Galerija Centrs since the complex was undergoing a transition period of certain tenants in the buildings in H1 2024.

In H1 2025, the Group recorded a net loss of EUR 891 thousand compared with a net loss of EUR 12,849 thousand for H1 2024. Excluding last year’s interim valuation loss, net loss for the prior year period was EUR 325 thousand. The result was mainly driven by the losses on disposal of investment properties.  Earnings per unit for H1 2025 were negative at EUR 0.01 (H1 2024: negative at EUR 0.11).

Investment properties

At the end of H1 2025, the Baltic Horizon Fund portfolio consisted of 11 investment properties in the Baltic capitals. The fair value of the Fund’s portfolio was EUR 227.5 million at the end of June 2025 (31 December 2024: EUR 241.2 million) and incorporated a total net leasable area of 111.2 thousand sq. m. During H1 2025 the Group invested approximately EUR 2.7 million in tenant fit-outs.

Gross Asset Value (GAV)

As of 30 June 2025, the Fund’s GAV was EUR 238.8 million (31 December 2024: EUR 256.0 million). The decrease compared to the prior year was mainly related to the disposal of the Meraki office building, which had contributed approx. EUR 16.4 million to the GAV.

Net Asset Value (NAV)

As of 30 June 2025, the Fund’s NAV was EUR 97.1 million (31 December 2024: EUR 98.1 million). The NAV decrease was mainly due to losses on disposal of Meraki. As of 30 June 2025, IFRS NAV per unit amounted to EUR 0.6766 (31 December 2024: EUR 0.6833), while EPRA net tangible assets and EPRA net reinstatement value were EUR 0.7223 per unit (31 December 2024: EUR 0.7267). EPRA net disposal value was EUR 0.6736 per unit (31 December 2024: EUR 0.6797).

Interest-bearing loans and bonds

As of 30 June 2025, interest-bearing loans and bonds (excluding lease liabilities) were EUR 135.7 million (31 December 2024: EUR 149.0 million).

As of 30 June 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.1 million (31 December 2024: EUR 10.1 million).

Cash flow

Cash inflow from core operating activities in H1 2025 amounted to EUR 2.7 million (H1 2024: cash inflow of EUR 3.7 million). Cash inflow from investing activities was EUR 12.9 million (H1 2024: cash outflow of EUR 2.5 million) mainly due to the sale of Meraki in March 2025 for EUR 16 million and higher capital expenditure on investment properties. Cash outflow from financing activities was EUR 18.6 million (H1 2024: cash outflow of EUR 2.0 million). In H1 2025, the Fund repaid the BH Novus UAB (previously BH Meraki UAB) loan amounting to EUR 10.3 million, redeemed early bonds in the amount of EUR 3 million, prepaid EUR 0.6 million of loans, and paid interest on bank loans and bonds.

Key earnings figures

EUR ‘000 H1 2025 H1 2024 Change (%)
Net rental income 6,078 5,983 1.6%
Administrative expenses (1,069) (1,114) (4.0%)
Other operating income (expenses) 26 (16) 262.5%
Losses on disposal of investment properties (1,096) (447) 145.2%
Valuation losses on investment properties (9) (12,524) (99.9%)
Operating (loss) profit 3,930 (8,118) 148.4%
Net financial expenses (5,008) (5,135) (2.5%)
(Loss) profit before tax (1,078) (13,253) (91.9%)
Income tax 187 404 (53.7%)
Net (loss) profit for the period (891) (12,849) (93.1%)
Weighted average number of units outstanding (units) 143,562,514 119,635,429 20.0%
Earnings per unit (EUR) (0.01) (0.11) (90.9%)

Key financial position figures

EUR ‘000 30.06.2025 31.12.2024 Change (%)
Investment properties in use 227,474 241,158 (5.7%)
Gross asset value (GAV) 238,789 256,048 (6.7%)
Interest-bearing loans and bonds 135,660 148,989 (8.9%)
Total liabilities 141,650 157,953 (10.3%)
IFRS Net asset value (IFRS NAV) 97,139 98,095 (1.0%)
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV) 103,690 104,333 (0.6%)
Number of units outstanding (units) 143,562,514 143,562,514 –
IFRS Net asset value (IFRS NAV) per unit (EUR) 0.6766 0.6833 (1.0%)
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV) per unit (EUR) 0.7223 0.7267 (0.6%)
Loan-to-Value ratio (%) 60.7% 61.8% (1.1%)
Average effective interest rate (%) 6.3% 6.7% (0.4%)

During Q2 2025, the average actual occupancy of the portfolio was 82.6% (Q1 2025: 82.7%). The occupancy rate increased to 84.2% as of 30 June 2025 (31 March 2025: 82.3%).

Overview of the Fund’s investment properties as of 30 June 2025

Property name Sector Fair value1 NLA Direct property yield Net initial yield Occupancy rate
(EUR ‘000) (sq. m)  20252 20253
Vilnius, Lithuania
Europa SC Retail 36,374 17,252 2.8% 3.2% 71.0%
North Star Office 19,628 10,705 5.6% 6.2% 92.2%
Total Vilnius   56,002 27,957 3.7% 4.5% 79.1%
Riga, Latvia
Upmalas Biroji BC Office 19,253 11,175 3.7% 4.7% 64.3%
Vainodes I Office 15,940 8,128 6.4% 8.8% 100.0%
LNK Centre Office 12,447 7,318 (2.0%) (2.9%) 51.9%
Sky SC Retail 4,910 3,260 8.7% 9.3% 100.0%
Galerija Centrs Retail 60,949 20,015 3.7% 4.9% 84.4%
Total Riga   113,499 49,896 3.6% 4.8% 78.7%
Tallinn, Estonia
Postimaja & CC Plaza complex Retail 21,876 9,232 3.4% 5.7% 100.0%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 13,195 7,877 6.7% 6.0% 100.0%
Lincona Office 13,110 10,767 6.8% 8.4% 92.4%
Pirita SC Retail 9,792 5,425 6.7% 8.6% 94.5%
Total Tallinn   57,973 33,301 5.2% 6.9% 96.6%
Total portfolio   227,474 111,154 4.0% 5.2% 84.2%
  1. Based on the latest valuation as of 31 December 2024, recognised right-of-use assets and subsequent capital expenditure.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing annualized NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000
01.04.2025
– 30.06.2025		 01.04.2024 -30.06.2024
Rental income 3,734 3,821
Service charge income 1,217 1,315
Cost of rental activities (1,843) (1,947)
Net rental income 3,108 3,189
Administrative expenses (521) (529)
Other operating income 8 (80)
Losses on disposal of investment properties (191) (26)
 Valuation losses on investment properties (4) (12,520)
Operating profit (loss) 2,400 (9,966)
Financial income 18 15
Financial expenses (2,353) (2,653)
Net financial expenses (2,335) (2,638)
Profit (loss) before tax 65 (12,604)
Income tax charge 12 379
Profit (loss) for the period 77 (12,225)
 
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges (109) (110)
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges (2) 17
Other comprehensive income (expense), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods (111) (93)
Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax (34) (12,318)
 
Basic and diluted earnings per unit (EUR) 0.00 (0.10)

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000   30.06.2025 31.12.2024
Non-current assets
Investment properties 227,474 241,158
Intangible assets 1 4
Property, plant and equipment 1 5
Derivative financial instruments            – 1
Other non-current assets 875 1,225
Total non-current assets   228,351 242,393
Current assets
Trade and other receivables 2,841 2,800
Prepayments 512 802
Cash and cash equivalents 7,085 10,053
Total current assets   10,438 13,655
Total assets   238,789 256,048
Equity
Paid in capital 151,495 151,495
Cash flow hedge reserve (485) (420)
Retained earnings (53,871) (52,980)
Total equity   97,139 98,095
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 111,193 98,491
Deferred tax liabilities 1,732 1,898
Derivative financial instruments 427 –
Other non-current liabilities 1,164 1,446
Total non-current liabilities   114,516 101,835
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 24,702 50,736
Trade and other payables 2,097 4,473
Income tax payable – 14
Derivative financial instruments – 317
Other current liabilities 335 578
Total current liabilities   27,134 56,118
Total liabilities   141,650 157,953
Total equity and liabilities   238,789 256,048

2025 Q2 report EN

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Merko Ehituse poolaasta müügitulu oli 168 miljonit eurot

07.08.2025

Merko Ehituse müügitulu oli 2025. aasta teises kvartalis 83 miljonit eurot ja esimesel poolaastal 168 miljonit eurot, teise kvartali puhkasum oli 11,2 ning 6 kuu puhaskasum 21,7 miljonit eurot. Teises kvartalis kasvas kinnisvaraarenduse osakaal müügitulus ning panus kasumisse. Merko käivitas esimesel poolaastal 723 uue korteri ehituse ja müügi, neist enamus aktiivse kinnisvaraturuga Vilniuses.

„Merko teise kvartali tulemused on ootuspärased, turul ei ole kvartali jooksul toimunud olulisi muutusi. Aktiivsemaks muutunud kinnisvaraturu toel on paranenud meie tulemused kinnisvaraarenduse ärivaldkonnas – see moodustas ligi 30% meie poolaasta müügitulust ning ostjatele üle antud korterite arv kasvas pea 85%. Vilniuse kinnisvaraturg on oma positiivsuselt jätkuvalt mäekõrguselt Tallinnast ja Riiast üle. Eesti kinnisvaraturg on teises kvartalis aktiveerunud, aeg näitab, kas selle taga oli tarbijate soov vältida käibemaksu tõusust põhjustatud hinnatõusu või on tarbijate kindlustunne reaalselt paranenud,“ kommenteeris tulemusi Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov.

„Ehitusturul on kõigil meie koduturgudel mahud tervikuna endiselt madalapoolsed ja konkurents väga tihe. Meie ehituslepingute portfell täienes esimesel poolaastal 223 miljoni euro võrra, mis on turuolukorda arvestades märkimisväärne tulemus. Prognoosime, et mõne aasta perspektiivis jäävad Eestis, Lätis ja Leedus endiselt suurimateks hankijateks avalik sektor taristu- ja kaitsevaldkonna objektidega ning energiarajatiste suurtellijad,” kommenteeris Ivo Volkov ehitusteenuste müügi tulemusi.

Teises kvartalis sõlmitud suurimad ehituslepingud olid Rail Baltica Ülemiste terminal Tallinnas 84,8 miljoni euro väärtuses ning Rail Baltica põhitrass Tallinn-Pärnu lõigul, mis on konsortsiumi osalisena Merko jaoks eeldatava väärtusega ligi 75 miljonit eurot. Ehitusteenuste tellijatele teostamata tööde jääk oli teise kvartali lõpu seisuga 444 miljonit eurot, lisaks oli kontsernisiseste ehituslepingute alusel töös oma korteriarendusprojekte 222 miljoni euro väärtuses.

Merko andis 2025. aasta esimesel poolaastal Eestis, Lätis ja Leedus ostjatele üle 222 korterit ja kaks äripinda. Tänavu kuue kuuga alustas Merko 723 uue korteri ja 21 äripinna ehituse ja müügiga, nendest 530 korterit ja 15 äripinda Vilniuses asuvates Šnipiškių Urban uues projektis ja Vilneles Skverai uues arendusetapis. Teise kvartali lõpu seisuga oli bilansis 1134 korterit, millest eelmüügilepingutega oli kaetud 17%. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Õielehe Jüri alevikus ning Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses.

2025. aasta teises kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Hyatt hotellihoone, Huvikeskus Kullo ja büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning Rail Baltica Ülemiste ühisterminal ja Rail Baltica põhitrassi neljas etapp. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas ja tudengihotell Riias.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tallinn: Tallinna Lennujaama rajatakse uus trammitee haru

07.08.2025

TallinnAS Tallinna Linnatransport (TLT) rajab lennujaama piirkonda paralleelse trammitee haru, mis võimaldab tulevikus tihendada trammiliiklust ja parandada lõpp-peatuse toimimist. Ehitustööd algavad 18. augustil ning lõppevad detsembris.

110 meetri pikkune lisaharu ehitatakse olemasoleva trammi lõpp-peatuse ning bussipeatuste ja -parkla ala kõrvale.

Uus haru rajatakse strateegiliselt sobival ajal, mil Rail Balticu terminali ehitustööde tõttu trammid lennujaama ei sõida. TLT kasutab trammiliikluse ajutist katkestust, et rajada taristu, mis loob eeldused trammide tihedamaks graafikuks ja sujuvamaks liikluskorralduseks lennujaama lõpp-peatuses. Uus haru annab võimaluse nii trammiliiklust tulevikus paremini korraldada kui ka trammijuhtidele mugavamaid tööpause pakkuda. Kui trammid järgmisel aastal taas lennujaamani sõitma hakkavad, suunatakse sinna rongijaama ja sadamat ühendav liin nr 2.

Ohutuse tagamiseks pikendatakse üht olemasolevat eraldussaart ning muudetakse teise kuju, et kõrge äärekivi ei läheks konflikti liikuva trammiga. Ohutussaarte otstesse rajatakse vöötrajad koos braikiviga, mis parandavad liikumisvõimalusi ka nägemispuudega inimestele. Samuti rajatakse ülekäigurada lõunapoolsele juurdepääsuteele ning täiendav parklasse viiv jalgtee.

Lennujaama trammitee lisaharu projekteeris Road-Expert OÜ, ehitustöid teostab KMG Infra OÜ. Tööde lepinguline maksumus on 851 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Muinsuskaitseamet: Korterelamute renoveerimise toetusvoor ja infopäev

07.08.2025

MuinsuskaitseametEttevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS; end. KredEx) avab 15. septembril 2025 toetusvooru, mis puudutab korterelamute energiatõhususe tõstmiseks tehtavate renoveerimistööde rahalist toetamist ning on suunatud eelkõige korteriühistutelehoonetele, mis on tunnistatud ehitismälestiseks või asuvad muinsuskaitsealal.

Voor on avatud 30 päeva, mille järel moodustatakse taotluse esitanutest pingerida energiaeritarbimise alusel. See tähendab, et taotluse esitamise kiirus tähtsust ei oma ning eelistatud on need kortermajad, kus on mõõdetud suurim energiakasutus. Vooru kogusumma on 80 miljonit eurot, mis on hoonete suuruse alusel jagatud viide eelarvegruppi:

  • väikesed korterelamud (3–17 korterit) – 10 miljonit eurot,
  • keskmised korterelamud (18–59 korterit) – 25 miljonit eurot,
  • suured korterelamud (60 ja enam korterit) – 30 miljonit eurot,
  • naabruskonnapõhine rekonstrueerimine – 10 miljonit eurot,
  • kultuuriväärtusega muinsuselamud – 5 miljonit eurot.

Kultuuriväärtuslikele korterelamutele (s.o ehitismälestised ja muinsuskaitseala A- ja B-kaitsekategooria hooned) on ette nähtud kõrgem toetusmäär:

  • ehitismälestiseks tunnistatud korterelamute toetusmäär on olenevalt asukohast kuni 60–70%;
  • Lihula, Paide ja Võru muinsuskaitsealade kultuuriväärtuslike kortermajade toetusmäär on kuni 70%;
  • Haapsalu, Kuressaare, Pärnu, Rakvere ja Viljandi muinsuskaitsealade kultuuriväärtuslike kortermajade toetusmäär on kuni 60%;
  • Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealade kultuuriväärtuslike kortermajade toetusmäär on kuni 30%.

Väikeste kortermajade puhul on toetusmäär kõikjal 10% kõrgem piirkonna baasmäärast, seega ka Rebala muinsuskaitsealal asuvate väikeste kortermajade jaoks (olenemata kaitsekategooriast) on toetusmäär kuni 60%.

Toetuste taotlemise täpsed tingimused (sh nõuded taotlejale, toetatavad tegevused, ootused saavutatavale tulemusele jms) on leitavad EISi kodulehel. Vooru eelnõuga on võimalik tutvuda Kliimaministeeriumi lehel. Taotluse esitamise põhimõtted eelmise vooruga võrreldes ei muutu, seetõttu ei pea eelmises voorus toetuseta jäänud ühistud oma taotluse sisu muutma.

Kuna taotlejate pingerida moodustatakse lähtuvalt hoone energiaerikasutusest, on vaja taotluse esitamisele eelnevalt kindlasti üle kontrollida ja vajadusel ajakohastada hoone energiamärgise arvutused ehitisregistris.

Jätkuvalt on avatud ka 2024. aasta oktoobris avatud taotlusvoor. Taotlusi saab esitada suurte kortermajade ning Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Ida-Virumaal asuvate kortermajade renoveerimiseks. Eelarved jäävad avatuks kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobrini. Lisainfot leiab EISi kodulehelt.

Kultuuriväärtusliku korterelamu rekonstrueerimiseks toetuse taotlemisel kehtivad järgmised erisused:

  • kui Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks, siis jäetakse aknad uute vastu vahetamata;
  • fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui muinsuskaitseamet ei ole lubanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse kaitse kaalutlustel;
  • hoone olemust või välisilmet muul viisil oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba kultuuriväärtuse kaitse kaalutlustel;
  • eelkirjeldatud juhtudel ei kohaldu tavapärane energiatõhususarvu klassi nõue.

Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem, kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus.

Taotlusprotsessi ülevaade

Kui kaalud hoone rekonstrueerimist, siis pöördu tasuta nõustaja poole, kes annab ülevaate korteriühistule sobivatest teenustest. Nõustaja saad kutsuda osalema ka ühistu üldkoosolekule.

Kui soovid teada rohkem just oma maja võimalustest, siis küsi tasuta nõu EISi tehniliselt eksperdilt, kes aitab hinnata hoone seisukorda ja välja selgitada sobivad tehnilised lahendused.

Muinsuskaitsealal asuva või mälestiseks tunnistatud hoone korral konsulteeri kindlasti ka muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga või Tallinna, Tartu ja Narva puhul linnavalitsuse juures töötava muinsuskaitsespetsialistiga. Tema aitab välja selgitada, kuidas saab hoonele omaseid ajaloolisi väärtusi rekonstrueerimistööde käigus säilitada. Seegi konsultatsioon on tasuta ning vajalikud kontaktid leiad muinsuskaitseameti kodulehelt. Seda, kas korterelamu on kultuurimälestis või asub muinsuskaitsealal saab hoone aadressi järgi vaadata Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardilt.

Pärast tehnilise eksperdi ja muinsuskaitse esindajaga konsulteerimist:

  • Taotle muinsuskaitseametilt hoone rekonstrueerimiseks muinsuskaitseeritingimused. Need on tasuta ning selgitavad, milliseid töid ja kuidas saab tegema hakata;
  • Kaasa lepinguline tehniline konsultant, kes on korteriühistule toeks kuni rekonstrueerimistööde lõpuni. Tehniliste konsultantide kontaktid leiad EISi kodulehelt, samuti on seal olemas lepingu näidis;
  • Koosta projekti lähteülesanne koos esialgse eelarve ja ajakavaga;
  • Seejärel on aeg kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolek. Pane tähele, et rekonstrueerimise otsuse vastuvõtmiseks tuleb üldkoosolekul saavutada häälteenamus mitte üksnes korteriomanike arvu, vaid ka korterite ruutmeetrite arvestuses (s.o kvalifitseeritud häälteenamus);
  • Kui otsus on vormistatud, tuleb võtta hinnapakkumised ehitusprojekti koostamisele. Ehitusprojekti koostaja peab olema registreeritud majandustegevuse registris ning mälestise või Tallinna vanalinnas asuva hoonete konstrueerimistööde projekteerimiseks peab tal olema lisaks muinsuskaitseline pädevus, mida saab kontrollida sealtsamast või kultuurimälestiste registrist;
  • Ehitusprojekt on vaja kooskõlastada kohalikus omavalitsuses, kes mälestise või muinsuskaitsealal asuva hoone korral kaasab Muinsuskaitseameti;
  • Pärast ehitusprojektile kooskõlastuse saamist saad esitada taotluse pangalelaenu ning EIS-le toetuse saamiseks.

Kui toetuse rahuldamise otsus on saadud, tuleb läbi viia hanked ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja leidmiseks ning sõlmida nendega lepingud. Tähele tuleb panna, et kultuurimälestise ja Tallinna vanalinnas asuva hoone puhul peab ehitajal olema muinsuskaitseline pädevus, mida saab kontrollida kultuurimälestiste registrist. Kui hoone rekonstrueerimine on edukalt tehtud, lõpeb kogu protsess tööde vastuvõtmisega.

Kultuuriväärtuslike korterelamute toetusvooru infopäev

15. septembril avaneb EIS korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor, kust saab toetust taotleda ka korterelamutele, mis on ehitismälestised või kultuuriväärtuslikud muinsuskaitsealadel paiknevad hooned (A- või B-kaitsekategooria).

Selleks, et anda ülevaade toetusvoorust ja muinsuskodudele kehtivatest erisustest ja toetusmääradest, korraldame infopäeva, mis toimub veebi vahendusel 22.08 kl 13.00-15.00.

Infopäeva ajakava:

  • 13.00-13.05 Tervitussõnad ja sissejuhatus. Anita Staub, MKA
  • 13.05-13.30 Kultuuriväärtuslike kortereelamutele suunatud erisused toetuse taotlemisel ja toetuse tingimustes. Kaspar Alev, KliM
  • 13.30-13.35 Küsimuste voor. Modereerib Karoliine Sammal, MKA
  • 13.35-14.00 Ülevaade EIS’i kortereelamute toetusvoorust. Taniel Vain, Kredex/EIS
  • 14.00-14.05 Küsimuste voor. Modereerib Karoliine Sammal, MKA
  • 14.05-14.20 Miks on oluline kultuuriväärtuslikku korterelamut renoveerida? Kadri Kallast, KuM
  • 14.20-14.25 Küsimuste voor. Modereerib Karoliine Sammal, MKA
  • 14.25-14.35 Muinsuskaitse eritingimused. Reelika Niit, MKA
  • 14.35-14.45 Küsimuste voor. Modereerib Karoliine Sammal, MKA
  • 14.45-15.00 Kokkuvõte: Anita Staub, MKA

Infotunnis osalemiseks palun registreeri end siin. Registreerinutele saadame enne infopäeva Teamsi lingi.

Infopäeva salvestis on hiljem järelvaadatav Muinsuskaitseameti YouTube’i kanalil.

Julgustame infotunnis osalema ja toetust taotlema, sest EISi kortereelamute toetusvoor on hea võimalus muinsuskodude korrastamiseks!

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KV.EE: Üüripakkumiste hinnad näitavad märke ülespoole liikumisest

07.08.2025

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaali KV.EE 07.2025 lisatud üüripakkumiste keskmine hind oli 13,9 €/m² ja vastavalt 681 €. Aastatagusega võrreldes kerkis uute lisatud üüripakkumiste keskmine ruutmeetrihind 3,2% ja üüri koguhind 2,3%.

Toalisuse lõikes on kõige enam kasvanud 4- ja enamatoaliste korterite üürihind, mis aastataguse 13,4 €/m² pealt on tänavuseks juuliks kerkinud 14,9 €/m² peale ehk 12%. Sedavõrd suur hinnatõus näitab, et tänavu juulis on kinnisvaraportaali KV.EE pakkumisse lisatud suuremate korterite asukoht ja kvaliteet aastatagusest oluliselt erinevad.

Korterite üüripakkumiste keskmise hinna liikumine portaalis KV.EE on 2025. a jooksul olnud valdavalt stabiilne või positiivse tõusunurgaga. Aktiivsete üüripakkumiste arvu vähenemise suunas liikumine leevendab konkurentsi üürileandjate vahel ja annab lootust, et väga madalale surutud üüritootluse määr hakkab äkki isegi pisut kerkima.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvaraportaal KV.EE

 

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Merko: 2025. aasta 6 kuu ja II kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

07.08.2025

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse müügitulu oli 2025. aasta teises kvartalis 83 miljonit eurot ja esimesel poolaastal 168 miljonit eurot, teise kvartali puhkasum oli 11,2 ning 6 kuu puhaskasum 21,7 miljonit eurot. Teises kvartalis kasvas kinnisvaraarenduse osakaal müügitulus ning panus kasumisse. Merko käivitas esimesel poolaastal 723 uue korteri ehituse ja müügi, neist enamus aktiivse kinnisvaraturuga Vilniuses.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul olid teise kvartali tulemused ootuspärased, turul ei ole kvartali jooksul toimunud olulisi muutusi. Aktiivsemaks muutunud kinnisvaraturu toel on paranenud Merko tulemused kinnisvaraarenduse ärivaldkonnas – see moodustas ligi 30% poolaasta müügitulust ning ostjatele üle antud korterite arv kasvas pea 85%. Vilniuse kinnisvaraturg on oma positiivsuselt jätkuvalt mäekõrguselt Tallinnast ja Riiast üle. Eesti kinnisvaraturg on teises kvartalis aktiveerunud, aeg näitab, kas selle taga oli tarbijate soov vältida käibemaksu tõusust põhjustatud hinnatõusu või on tarbijate kindlustunne reaalselt paranenud.

Ehitusturul on kõigil Merko koduturgudel mahud tervikuna endiselt madalapoolsed ja konkurents väga tihe. Kontserni ehituslepingute portfell täienes esimesel poolaastal 223 miljoni euro võrra, mis on turuolukorda arvestades märkimisväärne tulemus. Juhtkonna hinnangul jäävad mõne aasta perspektiivis Eestis, Lätis ja Leedus endiselt suurimateks tellijateks avalik sektor taristu- ja kaitsevaldkonna objektidega ning energiarajatiste suurtellijad.

Teises kvartalis sõlmitud suurimad ehituslepingud olid Ülemiste terminal Tallinnas 84,8 miljoni euro väärtuses ning Rail Baltica põhitrass Tallinn-Pärnu lõigul, mis on konsortsiumi osalisena Merko jaoks eeldatava väärtusega ligi 75 miljonit eurot. Ehitusteenuste tellijatele teostamata tööde jääk oli teise kvartali lõpu seisuga 444 miljonit eurot.

Merko andis 2025. aasta esimesel poolaastal Eestis, Lätis ja Leedus ostjatele üle 222 korterit ja kaks äripinda. Tänavu kuue kuuga alustas Merko 723 uue korteri ja 21 äripinna ehituse ja müügiga, nendest 530 korterit ja 15 äripinda Vilniuses asuvates Šnipiškių Urban uues projektis ja Vilneles Skverai uues arendusetapis. Teise kvartali lõpu seisuga oli bilansis 1134 korterit, millest eelmüügilepingutega oli kaetud 17%. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Õielehe Jüri alevikus ning Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses.

2025. aasta teises kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Hyatt hotellihoone, Tallinna Huvikeskus Kullo, büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning Rail Baltica Ülemiste ühisterminal ja Rail Baltica põhitrassi neljas etapp. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas ja tudengihotell Riias.

KOKKUVÕTE II KVARTALI JA 6 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2025. aasta 6 kuu kasum enne makse oli 23,5 mln eurot ja II kvartalis 11,9 mln eurot (6 kuud 2024: 18,3 mln eurot ja II kvartalis 13,1 mln eurot), mis andis 6 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 14,0% (6 kuud 2024: 9,0%).

2025. aasta 6 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 21,7 mln eurot (6 kuud 2024: 17,5 mln eurot) ja II kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 11,2 mln eurot (II kvartal 2024: 13,1 mln eurot). 6 kuu puhaskasumi marginaal oli 12,9% (6 kuud 2024: 8,6%).

MÜÜGITULU

2025. aasta II kvartali müügitulu oli 82,6 mln eurot (II kvartal 2024: 122,4 mln eurot) ning 6 kuu müügitulu oli 167,9 mln eurot (6 kuud 2024: 203,6 mln eurot). 6 kuu müügitulu vähenes 17,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 6 kuu müügitulu osakaal oli 43,8% (6 kuud 2024: 57,9%).

LEPINGUTE PORTFELL

30. juuni 2025 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 443,8 mln eurot (30. juuni 2024: 437,5 mln eurot). 2025. aasta 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 223,1 mln eurot (6 kuud 2024: 139,5 mln eurot). II kvartali uute lepingute maht oli 172,6 mln eurot (II kvartal 2024: 129,0 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2025. aasta 6 kuuga müüs kontsern 222 korterit, 2024. aasta 6 kuuga 120 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2025. aasta 6 kuuga 44,9 mln eurot ning 2024. aasta samal perioodil 21,3 mln eurot. 2025. aasta II kvartalis müüdi 101 korterit, võrreldes 2024. aasta II kvartalis müüdud 61 korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 20,2 mln eurot (II kvartal 2024: 10,6 mln eurot).

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 25,9 mln eurot ning omakapital 242,3 mln eurot (60,1% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2024. aasta 30. juuni seisuga olid vastavalt 44,2 mln eurot ning 206,5 mln eurot (49,4% bilansimahust). Seisuga 30. juuni 2025 oli kontserni netovõlg negatiivne 1,1 mln eurot (30. juuni 2024: negatiivne 10,9 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

2025.a.
6 kuud		 2024.a.
6 kuud		 2025.a.
 II kvartal		 2024.a.
 II kvartal		 2024.a.
12 kuud
Müügitulu 167 882 203 568 82 646 122 383 539 049
Müüdud toodangu kulu (138 811) (179 859) (68 488) (107 558) (443 162)
Brutokasum 29 071 23 709 14 158 14 825 95 887
         
Turustuskulud (2 701) (2 293) (1 426) (1 225) (5 030)
Üldhalduskulud (8 747) (8 630) (4 472) (4 488) (21 908)
Muud äritulud 1 083 4 393 522 3 069 5 724
Muud ärikulud (96) (2 466) (55) (1 513) (2 190)
Ärikasum 18 610 14 713 8 727 10 668 72 483
           
Finantstulud (-kulud) 4 901 3 595 3 184 2 438 3 931
sh kasum (kahjum) investeeringutelt tütarettevõttesse – – – – (5 087)
kasum (kahjum) ühisettevõtetelt 4 844 3 655 3 343 2 087 9 951
intressikulud (395) (1 116) (185) (461) (1 823)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (14) (56) (129) 134 (948)
muud finantstulud (-kulud) 466 1 112 155 678 1 838
Kasum enne maksustamist 23 511 18 308 11 911 13 106 76 414
           
Tulumaksukulu (1 835) (863) (695) (45) (11 820)
Perioodi puhaskasum 21 676 17 445 11 216 13 061 64 594
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 21 676 17 479 11 216 13 052 64 668
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist – (34) – 9 (74)
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse          
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel 7 24 66 (82) 105
Perioodi koondkasum 21 683 17 469 11 282 12 979 64 699
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 21 683 17 501 11 282 12 975 64 764
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist – (32) – 4 (65)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 1,22 0,99 0,63 0,74 3,65

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

30.06.2025 30.06.2024 31.12.2024
VARAD
Käibevara      
Raha ja raha ekvivalendid 25 862 44 180 91 879
Lühiajalised deposiidid 23 000 – 10 000
Nõuded ja ettemaksed 75 989 94 401 51 419
Ettemakstud tulumaks 934 310 270
Varud 196 552 200 768 196 521
  322 337 339 659 350 089
Põhivara
Ühisettevõtete aktsiad või osad 26 415 22 570 21 571
Muud aktsiad ja väärtpaberid 80 80 80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 18 645 20 057 40 196
Edasilükkunud tulumaksuvara 4 789 6 077 5 056
Kinnisvarainvesteeringud 12 475 12 674 12 606
Materiaalne põhivara 18 171 16 648 17 147
Immateriaalne põhivara 593 488 350
81 168 78 594 97 006
     
VARAD KOKKU 403 505 418 253 447 095
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 9 712 5 840 21 303
Võlad ja ettemaksed 112 484 153 595 129 786
Tulumaksukohustus 112 5 971 7 101
Lühiajalised eraldised 9 165 12 301 7 678
131 473 177 707 165 868
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 15 018 27 426 12 102
Edasilükkunud tulumaksukohustus 6 623 1 626 6 148
Muud pikaajalised võlad 8 080 5 135 8 719
29 721 34 187 26 969
     
KOHUSTUSED KOKKU 161 194 211 894 192 837
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus – (187) –
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793 793
Realiseerimata kursivahed (34) (816) (41)
Jaotamata kasum 233 623 198 640 245 577
242 311 206 546 254 258
OMAKAPITAL KOKKU 242 311 206 359 254 258
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 403 505 418 253 447 095

Merko_Ehitus_2025_6k_vahearuanne

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis juulis võrreldes juuniga 0,6%

07.08.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,6% ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes 5,4%. Eelmise aasta juuliga võrreldes olid kaubad 3,9% ja teenused 7,7% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,6% ning aastases võrdluses 5,4%. „Viimati oli indeksi aastane muutus nii kõrge 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. Võrreldes mulluse juuliga mõjutasid indeksit enim 9,1% kallinenud toidukaubad. Tervishoiu aastane hinnatõus (10,5%) tuleneb aga peamiselt aprillis uuendatud tervishoiuteenuste hinnakirjast,“ tõdes Veski ja lisas, et aastaga on odavnenud riided ja jalatsid (0,9%) ning eluasemega seotud hinnad (1,8%).

„Võrreldes selle aasta juuniga on eluaseme hinnad aga tõusnud 1%, sh üür 2,1%. Ka transpordi rühma mõju on kuu võrdluses üsna kaalukas – kuuga on hinnad tõusnud 1,5%. Juulis tõusis bensiinihind 1,3% ning diislikütuse hind 4,5%, kuid võrreldes aastatagusega on mõlema hinnad siiski madalamad. Riiete ja jalatsite hinnad on kuuga 4,2% langenud,“ selgitas analüütik.

Toidukaubad kallinesid juulis võrreldes juuniga 0,5%. Toidu hinnatõusu panustasid enim liha ja lihatoodete (2,1%) ning piima, piimatoodete ja munade (2,1%) hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid köögivilja (2,9%), ning kala ja kalatoodete (3,6%) hinnalangus.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2025

Kaubagrupp

juuni 2025 – 

juuli 2025, %

juuli 2024 –
juuli 2025, %

KOKKU

0,6

5,4

Toit ja mittealkohoolsed joogid

0,5

9,1

Alkohoolsed joogid ja tubakas

3,6

4,9

Riietus ja jalatsid

-4,2

-0,9

Eluase

1,0

-1,8

Majapidamine

0,3

2,8

Tervishoid

0,7

10,5

Transport

1,5

8,9

Side

1,4

1,9

Vaba aeg

1,2

9,0

Haridus ja lasteasutused

0,5

2,5

Söömine väljaspool kodu, majutus

-0,8

5,4

Mitmesugused kaubad ja teenused

0,3

4,7

Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril koos pressikonverentsiga, kus tutvustatakse lisaks värsketele andmetele ka elektrihinnaindeksi tasemekorrektuuri analüüsi ja uut elektrihinna arvutamise mudelit. Mudel võimaldab näidata THI ja inflatsiooni ülehinnatust 2021.–2025. aastani ja pakub, milline oleks THI praegu, kui tasemekorrektuur oleks juba tehtud. Lõplik mudel võetakse kasutusele 2026. aasta alguses.

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: 2025. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

07.08.2025

NordeconEesti majanduse kasv jätkub aeglases tempos, viimaste prognooside kohaselt on aastase majanduskasvu hinnang 1,2%. Ehitusturul on näha stabiliseerumist. Hoonete segmendis on teatavat elavnemist märgata erasektori tellimustes. Avaliku sektori mahud toetuvad kohalike omavalitsuste ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tellimustele. Rajatiste segmenti toetab ka tänavu Rail Baltica tööde maht, samal ajal kui Transpordiameti investeeringud ei ole taastunud.

Kontserni müügitulu on võrreldes 2024. aasta 6 kuuga vähenenud mõlemas segmendis. 89% kogu kontserni müügitulust moodustab hoonete segment, rajatiste segmendi osakaal on eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra langenud (2025: 11%, 2024: 13%). Kontsern on aruandeperioodil sõlminud märkimisväärses mahus uusi lepinguid, mille mõju müügitulule avaldub pikema perioodi vältel.

Kontserni brutokasumlikkus oli 5,9% ning ärikasumilikkus 2,3%. Puhaskasumit mõjutas aruandeperioodil eelkõige Ukraina grivna nõrgenemisest euro suhtes saadud kursikahjum.

Aastases võrdluses ehk võrreldes 30.06.2024 suurenes kontserni teostamata tööde portfell 70%. Suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste segmendi teostamata tööde mahud. Märkimisväärse osa portfellist moodustavad 2026. ja 2027. aastal teostatavad tööd.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 30.06.2025 31.12.2024
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 9 326 8 195
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 38 683 29 449
Ettemaksed 2 701 3 543
Varud 24 068 28 091
Käibevara kokku 74 778 69 278
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud 77 77
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 10 809 10 681
Kinnisvarainvesteeringud 5 517 5 517
Materiaalne põhivara 13 102 13 247
Immateriaalne põhivara 14 927 14 951
Põhivara kokku 44 432 44 473
VARA KOKKU 119 210 113 751
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 12 432 12 626
Võlad hankijatele 45 621 36 819
Muud võlad 10 087 10 260
Ettemaksed 12 665 12 472
Eraldised 1 039 1 333
Lühiajalised kohustused kokku 81 844 73 510
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 3 811 5 720
Võlad hankijatele 3 023 5 091
Eraldised 2 984 2 826
Pikaajalised kohustused kokku 9 818 13 637
KOHUSTUSED KOKKU 91 662 87 147
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 4 507 4 034
Jaotamata kasum 4 612 4 746
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 26 027 25 688
Mittekontrolliv osalus 1 521 916
OMAKAPITAL KOKKU 27 548 26 604
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 119 210 113 751


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 6k 2025 II kv 2025 6k 2024 II kv 2024 2024
Müügitulu 92 638 53 283 114 945 68 700 223 925
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu -87 188 -49 635 -107 751 -63 644 -207 155
Brutokasum 5 450 3 648 7 194 5 056 16 770
Turunduskulud -169 -86 -172 -104 -422
Üldhalduskulud -3 072 -1 526 -3 373 -1 809 -7 878
Muud äritulud 68 16 77 51 286
Muud ärikulud -160 -126 -458 -312 -695
Ärikasum 2 117 1 926 3 268 2 882 8 061
Finantstulud 258 113 317 180 678
Finantskulud -1 904 -1 165 -1 546 -841 -3 011
Finantstulud ja –kulud kokku -1 646 -1 052 -1 229 -661 -2 333
Maksustamiseelne kasum 471 874 2 039 2 221 5 728
Tulumaks 0 0 -237 -237 -563
Perioodi puhaskasum 471 874 1 802 1 984 5 165
Muu koondkasum:
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
Realiseerumata kursivahed 473 569 165 114 248
Kokku muu koondkasum 473 569 165 114 248
KOKKU KOONDKASUM 944 1 443 1 967 2 098 5 413
Puhaskasum (kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -134 482 1 020 1 613 3 827
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 605 392 782 371 1 338
Kokku puhaskasum (kahjum) 471 874 1 802 1 984 5 165
Koondkasum:
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 339 1 051 1 185 1 727 4 075
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 605 392 782 371 1 338
Kokku koondkasum 944 1 443 1 967 2 098 5 413
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes -0,00 0,02 0,03 0,05 0,12
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes -0,00 0,02 0,03 0,05 0,12

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 6k 2025 6k 2024
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt 104 987 121 573
Maksed hankijatele -88 153 -100 334
Makstud käibemaks -3 252 -4 746
Maksed töötajatele ja töötajate eest -10 282 -10 142
Makstud tulumaks -350 -237
Netorahavoog äritegevusest 2 950 6 114
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -198 -257
Materiaalse põhivara müük 394 78
Antud laenud -41 -18
Antud laenude laekumised 4 1
Saadud dividendid 0 6
Saadud intressid 61 138
Muud investeeringud -300 -250
Netorahavoog investeerimistegevusest -80 -302
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 783 468
Saadud laenude tagasimaksed -640 -3 392
Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed -1 247 -1 091
Rendimaksetega seotud intressimaksed -134 -177
Makstud intressid -398 -368
Makstud dividendid 0 -661
Muud maksed 0 50
Netorahavoog finantseerimistegevusest -1 636 -5 171
Rahavoog kokku 1 234 641
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 8 195 11 892
Valuutakursi muutused -103 -20
Raha jäägi muutus 1 234 641
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 9 326 12 513

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2025. aasta I poolaastal oli 5 450 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 7 194 tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kontserni brutokasumlikkus veidi langenud, moodustades I poolaastal 5,9% (I poolaasta 2024: 6,3%) ning II kvartalis 6,8% (II kvartal 2024: 7,4%).

Hoonete segment oli kasumis nii I poolaastal kui ka II kvartalis, brutokasumlikkus moodustas vastavalt 7,4% ja 7,2% (I poolaasta ja II kvartal 2024. aasta: 7,7%). Rajatiste segment jäi I poolaastal kahjumisse, brutokahjum 49 tuhat eurot ning marginaal −0,5% (I poolaasta 2024: 0,9%). II kvartalis oli rajatiste segmendi brutokasum 631 tuhat eurot, brutomarginaal moodustas 8,2% (II kvartal 2024: 8,5%).

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2025. aasta I poolaastal 3 072 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldhalduskulud vähenenud ligikaudu 9% (I poolaasta 2024: 3 373 tuhat eurot), vähenenud on tööjõukulud. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust suurenes müügitulu vähenemise tõttu, moodustades 3,8% (I poolaasta 2024: 3,2%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2025. aasta I poolaastal 2 117 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 3 268 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 3 435 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 4 690 tuhat eurot).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel. Ukraina grivna nõrgenes 2025. aasta I poolaastal euro suhtes ligikaudu 10% ning Rootsi kroon tugevnes euro suhtes ligikaudu 2,8%. Kontserni Ukrainas ja Rootsis asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikesse valuutadesse saadi vastavalt kursikahjumit kokku 652 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 163 tuhat eurot) ning kursikasumit 11 tuhat eurot (I poolaasta 2024 kursikasumit ja – kahjumit ei saadud).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 471 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 1 802 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv osa moodustas -134 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 1 020 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

Kontserni äritegevuse netorahavoog moodustas 2025. aasta I poolaastal 2 950 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 6 114 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim müügitulu langusest tingitud ostjatelt laekunud maksete ning hankijatele tehtud maksete vähenemine.

Investeerimistegevuse rahavoog 2025. aasta I poolaastal moodustas -80 tuhat eurot (I poolaasta 2024: -302 tuhat eurot). Investeeringud põhivarasse ulatusid 198 tuhande euroni (I poolaasta 2024: 257 tuhat eurot), põhivara müügist laekus 394 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 78 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 41 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 18 tuhat eurot), saadud intressid 61 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 138 tuhat eurot) ning investeeringud pikaajalistesse hoiustesse 300 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 250 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2025. aasta I poolaastal oli -1 636 tuhat eurot (I poolaasta 2024: -5 171 tuhat eurot). Saadud laenud moodustasid 783 tuhat eurot, koosnedes peamiselt arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2024: 468 tuhat eurot). Laenude tagasimakseid tehti summas 640 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 3 392 tuhat eurot). Rendikohustuste põhiosa maksed ulatusid 1 247 tuhande euroni (I poolaasta 2024: 1 091 tuhat eurot), intressimaksed kokku 398 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 368 tuhat eurot). 2024. aasta I poolaastal maksti dividende 661 tuhat eurot, aruandeperioodil dividendimaksed puudusid.

Seisuga 30.06.2025 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 326 tuhat eurot (30.06.2024: 12 513 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 6k 2025 6k 2024 6k 2023 2024
Müügitulu, tuhat eurot 92 638 114 945 86 526 223 925
Müügitulu muutus -19% 33% -15% 20,1%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot 471 1 802 -2 299 5 165
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot -134 1 020 -2 493 3 827
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 31 528 585 31 528 585
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot 0,00 0,03 -0,08 0,12
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,3% 2,9% 3,4% 3,5%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 3,8% 3,2% 3,0% 3,5%
EBITDA, tuhat eurot 3 435 4 690 1 149 11 025
EBITDA määr müügitulust 3,7% 4,1% 1,3% 4,9%
Brutokasumi määr müügitulust 5,9% 6,3% 3,2% 7,5%
Ärikasumi määr müügitulust 2,3% 2,8% -0,5% 3,6%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 2,2% 2,8% -0,7% 3,5%
Puhaskasumi määr müügitulust 0,5% 1,6% -2,7% 2,3%
Investeeritud kapitali tootlus 2,0% 6,2% -1,0% 15,6%
Omakapitali tootlus 1,7% 7,8% -6,1% 21,0%
Omakapitali osakaal 23,1% 19,2% 17,1% 23,4%
Vara tootlus 0,4% 1,5% -1,1% 4,4%
Finantsvõimendus 15,8% 6,9% 30,0% 22,6%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,91 0,88 0,89 0,94
30.06.2025 30.06.2024 30.06.2023 31.12.2024
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 303 914 178 799 155 133 209 489

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal 2025. aasta I poolaastal moodustas 2% kogu müügitulust, mis koosneb Ukraina tegevusmahtudest. Ukrainas jätkub 2023. aastal sõlmitud lepingute alusel alajaamade rekonstrueerimine koos turvarajatiste rajamisega Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites, kus tööde teostamine on esialgselt planeeritust pikaajalisem ning sõltub riigi energiasüsteemi tarbimisvajadusest. Lisaks on töös hoone rekonstrueerimine sisepõgenikele mõeldud korterelamuks Žõtomõri oblastis, Ovrutši linnas ning Kiievi teletorni andministratiivhoone taastamine. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut.

6k 2025 6k 2024 6k 2023 2024
Eesti 98% 98% 98% 98%
Ukraina 2% 2% 1% 2%
Soome – – 1% –

2025. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2025. aasta I poolaasta müügitulu oli 92 638 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil vastav näitaja oli 114 945 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 19%. 2025. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete segmendis 82 127 tuhat eurot ning rajatiste segmendis 10 501 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 100 421 tuhat eurot ja 14 486 tuhat eurot. Müügitulu on vähenenud mõlemas segmendis, hoonetes 18% ning rajatistes 28%. Müügitulu muutus ning jaotus segmentide lõikes on ootuspärane.

Tegevussegmendid 6k 2025 6k 2024 6k 2023 2024
Hooned 89% 87% 77% 84%
Rajatised 11% 13% 23% 16%

Segmendisisene müügitulu

Hoonete ehituse segmendi müügitulu mõjutavad enim ühiskondlike – ja ärihoonete mahud, kus viimase osakaal on viimaste aastate suurim. Ärihoonete müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligikaudu 35% ning ligikaudu 47% on vähenenud ühiskondlike hoonete mahud. Vähenenud on ka korterelamute segmendi maht, mis aruandeperioodil koosneb omaarenduste müügitulust.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tallinna lähistel Saku Gümnaasiumi uue õppe- ja spordihoone projekteerimine ja ehitamine, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õppehoone projekteerimine ja ehitamine Tartus Raadi linnakus ning Tallinnasse rajatava Loodusmaja ehitamine.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid: Tallinnas Ahtri 6 rajatav LEED Gold keskkonnasertifikaadile vastava Golden Gate büroohoone, Tartus Väike-Turu 7 asuva ärihoone ehitamine ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal ning Võru linnas ja Viljandis asuvate Lidl kaupluste ehitamine.

Omaarenduste müügitulu, mis kajastub korterelamute segmendis, on võrreldav eelmise aasta sama perioodiga, moodustades aruandeperioodil 6 781 tuhat eurot (I poolaasta 2024: 6 174 tuhat eurot). Aruandeperioodi müügitulu koosneb Pärnus asuva Seileri Kvartali I etapi (https://seileri.ee) ning Tartus, Tammelinnas asuva Tammepärja kodu (https://tammelinn.ee) müügist. Mõlemas arenduses jätkub järgmiste etappide ehituse ettevalmistus ja ehitus. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Hoonete segment 6k 2025 6k 2024 6k 2023 2024
Ühiskondlikud hooned 46% 68% 33% 70%
Ärihooned 41% 20% 25% 21%
Korterelamud 12% 9% 31% 6%
Tööstus- ja laohooned 1% 3% 11% 3%

Rajatiste segmendi käive koosneb jätkuvalt olulises osas teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahust, mis võrreldes eelmise aasta võrreldava perioodiga on vähenenud ligikaudu 30%. Olulise osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ehitustööd ning Järva maakonna teehooldelepingu täitmine. Muude rajatisete alamsegmendi käive koosneb suures osas Tallinna Lennujaama E-klassi lennukite seisuplatside ehitusmahtudest.

Rajatiste segment 6k 2025 6k 2024 6k 2023 2024
Teedeehitus ja –hooldus 70% 93% 65% 90%
Muud rajatised 30% 7% 20% 10%
Keskkonnaehitus 0% 0% 15% 0%

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2025 oli 303 914 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 70%. I poolaastal sõlmiti uusi lepingud kokku 172 236 tuhande euro väärtuses (I poolaasta 2024: 64 030 tuhat eurot), seal hulgas II kvartalis 60 960 tuhat eurot (II kvartal 2024: 46 413 tuhat eurot).

30.06.2025 30.06.2024 30.06.2023 31.12.2024
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 303 914 178 799 155 133 209 489

Seisuga 30.06.2025 moodustas hoonete segmendi osa kogu portfellist 70%, rajatised moodustasid 30% (30.06.2024: vastavalt 90% ja 10%). Võrreldes seisuga 30.06.2024 on hoonete segmendi teostamata tööde mahud suurenenud 31%, kasvanud on nii ühiskondlike- kui ka ärihoonete alamsegmendi mahud. Oluliselt on suurenenud rajatiste segmendi maht ja seda eelkõige Rail Baltica sõlmitud lepingute toel. Rail Baltica hanked toetavad rajatiste segmendi tööde mahtu olukorras, kus Transpordiameti investeeringud aasta-aastalt vähenevad. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on samuti vähenenud, teatav aktiivsus on kohalikes omavalitsustes ja riigikaitse sektoris. Elavnemist on märgata erasektoris.

Suuremahulisemad 2025. aasta I poolaastal sõlmitud lepingud olid:

  • Viljandi spaahotelli ja ujula ehitamine, maksumusega ligikaudu 30 000 tuhat eurot.
  • Võru linna Punamütsikese lasteaia ehitamine, maksumusega ligikaudu 6 370 tuhat eurot.
  • Rail Baltica Pärnumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitamine, maksumusega ligikaudu 62 300 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Tapal asuva kasarmu projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 5 300 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoone projekteerimine ja ehitamine Harjumaal, maksumusega ligikaudu 3 700 tuhat eurot.
  • Tiskre kooli ehitamine Harku vallas, maksumusega ligikaudu 14 500 tuhat eurot
  • Cristella tehnoloogilise lao projekteerimine ja ehitamine Võrus, maksumusega ligikaudu 4 000 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoonete projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 34 300 tuhat eurot.

Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning selle jaotusele majandusaastate lõikes ja üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele, prognoosib kontserni juhtkond 2025. aastal tegevusmahtude jäämist olulises osas samale tasemele 2024. aastaga. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2025. aasta I poolaastal töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 418 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 267 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ligikaudu 3%.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

6k 2025 6k 2024 6k 2023 2024
ITP 267 282 384 283
Töölised 151 148 188 152
Keskmine kokku 418 430 572 435

Kontserni 2025. aasta I poolaastal moodustasid tööjõukulud koos kõikide maksudega 9 221 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 10 127 tuhat eurot. Tööjõukulud on vähenenud ligikaudu 9%.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aasta I poolaastal 106 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 35 tuhat eurot (I poolaasta 2024: vastavalt 100 tuhat eurot ja 33 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aasta I poolaastal 281 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 93 tuhat eurot (I poolaasta 2024: vastavalt 264 tuhat eurot ja 87 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

6k 2025 6k 2024 6k 2023 2024
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 469,7 553,9 488,3 514,03
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -15,2% 13,4% 3,9% 3,0%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 8,7 11,0 11,0 9,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -21,3% 0,4% -11,0% -9,7%

Kontserni aruandeperioodi töötajate ning tööjõukulude nominaaltootlikkuse vähenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on tingitud müügitulu suuremast langusest võrreldes töötajate arvu ja tööjõukulude vähenemisega.

NCN investor presentation Q2_2025

Nordecon_Aruanne_2Q_2025

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Merko: 2025 6 months and II quarter consolidated unaudited interim report

07.08.2025

COMMENTARY FROM MANAGEMENT

Merko Ehitus generated revenue of EUR 83 million in the second quarter of 2025 and EUR 168 million in the first half of the year. Net profit for Q2 amounted to EUR 11.2 million, while net profit for the six-month period was EUR 21.7 million. The share of real estate development in revenue and profit increased in the second quarter. Merko launched the construction and sale of 723 new apartments in the first half of the year, most of them in Vilnius, where the real estate market remains active.

According to the management of Merko Ehitus, the second quarter results were in line with expectations with no significant market changes during the quarter. Supported by a more active real estate market, Merko performance in the real estate development business has improved, accounting for nearly 30% of our half-year sales revenue and with the number of apartments handed over to buyers increasing by almost 85%. In terms of positivity, the Vilnius real estate market continues to outperform Tallinn and Riga significantly. The Estonian real estate market has activated in the second quarter, but time will tell whether this was due to consumers trying to avoid price increases related to the upcoming VAT hike or it signals a real improvement in consumer confidence.

The volumes in the construction market remain low-side and competition is very tight across all Merko home markets. Group construction contracts portfolio increased by EUR 223 million euros in the first half of the year, which is remarkable considering market situation. According to the management, the public sector with its infrastructure and defence-related projects, as well as large energy companies, continue to be the biggest construction services buyers in Estonia, Latvia, and Lithuania in the upcoming few years.

The largest construction contracts signed in Q2 were the Ülemiste terminal in Tallinn (worth EUR 84.8 million) and the Rail Baltica mainline section between Tallinn and Pärnu (expected to be worth approximately EUR 75 million to Merko as part of the consortium). At the end of Q2, the balance of secured order-book for external clients stood at EUR 444 million.

During the first half of 2025, Merko handed over 222 apartments and two commercial units to buyers in Estonia, Latvia, and Lithuania. In the first six months, Merko launched the construction and sale of 723 new apartments and 21 commercial premises, including total 530 apartments and 15 commercial premises in the new Šnipiškių Urban project and the next stage of the Vilnelės Skverai development in Vilnius. As of the end of Q2, Merko’s balance sheet included 1,134 apartments, of which 17% were covered by pre-sale agreements. Merko’s largest ongoing development projects included Uus-Veerenni, Noblessner, and Lahekalda in Tallinn; Õielehe in Jüri township; and Erminurme in Tartu; Lucavsala, Arena Garden Towers, Viesturdārzs, Mežpilsēta, and Magnolijas in Riga; and Vilnelės Skverai and Šnipiškių Urban in Vilnius.

The largest projects underway in Q2 of 2025 in Estonia were the Hyatt hotel building, Tallinna Hobby Center Kullo, and the City Plaza 2 office building in Tallinn, as well as the national defence building in Tartu, the Rail Baltica Ülemiste passenger terminal and fourth stage of the Rail Baltica mainline. In Lithuania, the largest ones were wind farm infrastructure projects in the Pagėgiai, Telšiai and Pasvalys regions and various national defence buildings and infrastructures. In Latvia, a solar energy park in Vārme Municipality and a student hotel in Riga were under construction.

OVERVIEW OF THE II QUARTER AND 6 MONTHS RESULTS

PROFITABILITY

2025 6 months’ pre-tax profit was EUR 23.5 million and Q2 2025 was EUR 11.9 million (6M 2024: EUR 18.3 million and Q2 2024 was EUR 13.1 million), which brought the pre-tax profit margin to 14.0% (6M 2024: 9.0%).

Net profit attributable to shareholders for 6 months 2025 was EUR 21.7 million (6M 2024: EUR 17.5 million) and for Q2 2025 net profit attributable to shareholders was EUR 11.2 million (Q2 2024: EUR 13.1 million). 6 months net profit margin was 12.9% (6M 2024: 8.6%).

REVENUE

Q2 2025 revenue was EUR 82.6 million (Q2 2024: EUR 122.4 million) and 6 months’ revenue was EUR 167.9 million (6M 2024: EUR 203.6 million). 6 months’ revenue decreased by 17.5% compared to same period last year. The share of revenue earned outside Estonia in 6 months 2025 was 43.8% (6M 2024: 57.9%).

SECURED ORDER BOOK

As of 30 June 2025, the group’s secured order book was EUR 443.8 million (30 June 2024: EUR 437.5 million). In 6 months 2025, group companies signed contracts in the amount of EUR 223.1 million (6M 2024: EUR 139.5 million). In Q2 2025, new contracts were signed in the amount of EUR 172.6 million (Q2 2024: EUR 129.0 million).

REAL ESTATE DEVELOPMENT

In 6 months 2025, the group sold a total of 222 apartments; in 6 months 2024, the group sold 120 apartments. The group earned a revenue of EUR 44.9 million from sale of own developed apartments in 6 months 2025 and EUR 21.3 million in 6 months 2024. In Q2 of 2025 a total of 101 apartments were sold, compared to 61 apartments in Q2 2024, and earned a revenue of EUR 20.2 million from sale of own developed apartments (Q2 2024: EUR 10.6 million).

CASH POSITION

At the end of the reporting period, the group had EUR 25.9 million in cash and cash equivalents, and equity of EUR 242.3 million (60.1% of total assets). Comparable figures as of 30 June 2024 were EUR 44.2 million and EUR 206.5 million (49.4% of total assets), respectively. As of 30 June 2025, the group’s net debt was negative EUR 1.1 million (30 June 2024: negative EUR 10.9 million).

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

unaudited
in thousand euros

2025
6 months		 2024
6 months		 2025
 II quarter		 2024
 II quarter		 2024
12 months
Revenue 167,882 203,568 82,646 122,383 539,049
Cost of goods sold (138,811) (179,859) (68,488) (107,558) (443,162)
Gross profit 29,071 23,709 14,158 14,825 95,887
         
Marketing expenses (2,701) (2,293) (1,426) (1,225) (5,030)
General and administrative expenses (8,747) (8,630) (4,472) (4,488) (21,908)
Other operating income 1,083 4,393 522 3,069 5,724
Other operating expenses (96) (2,466) (55) (1,513) (2,190)
Operating profit 18,610 14,713 8,727 10,668 72,483
           
Finance income/costs 4,901 3,595 3,184 2,438 3,931
incl. finance income/costs from investments in subsidiaries – – – – (5,087)
finance income/costs from joint ventures 4,844 3,655 3,343 2,087 9,951
interest expense (395) (1,116) (185) (461) (1,823)
foreign exchange gain (loss) (14) (56) (129) 134 (948)
other financial income (expenses) 466 1,112 155 678 1,838
Profit before tax 23,511 18,308 11,911 13,106 76,414
           
Corporate income tax expense (1,835) (863) (695) (45) (11,820)
Net profit for financial year 21,676 17,445 11,216 13,061 64,594
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 21,676 17,479 11,216 13,052 64,668
net profit attributable to non-controlling interest – (34) – 9 (74)
Other comprehensive income, which can subsequently be classified in the income statement          
Currency translation differences of foreign entities 7 24 66 (82) 105
Comprehensive income for the period 21,683 17,469 11,282 12,979 64,699
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 21,683 17,501 11,282 12,975 64,764
net profit attributable to non-controlling interest – (32) – 4 (65)
Earnings per share for profit attributable to equity holders of the parent (basic and diluted, in EUR) 1.22 0.99 0.63 0.74 3.65

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

unaudited
in thousand euros

30.06.2025 30.06.2024 31.12.2024
ASSETS
Current assets      
Cash and cash equivalents 25,862 44,180 91,879
Short-term deposits 23,000 – 10,000
Trade and other receivables 75,989 94,401 51,419
Prepaid corporate income tax 934 310 270
Inventories 196,552 200,768 196,521
  322,337 339,659 350,089
Non-current assets
Investments in joint ventures 26,415 22,570 21,571
Other shares and securities 80 80 80
Other long-term loans and receivables 18,645 20,057 40,196
Deferred income tax assets 4,789 6,077 5,056
Investment property 12,475 12,674 12,606
Property, plant and equipment 18,171 16,648 17,147
Intangible assets 593 488 350
81,168 78,594 97,006
 
TOTAL ASSETS 403,505 418,253 447,095
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 9,712 5,840 21,303
Payables and prepayments 112,484 153,595 129,786
Income tax liability 112 5,971 7,101
Short-term provisions 9,165 12,301 7,678
131,473 177,707 165,868
Non-current liabilities
Long-term borrowings 15,018 27,426 12,102
Deferred income tax liability 6,623 1,626 6,148
Other long-term payables 8,080 5,135 8,719
29,721 34,187 26,969
 
TOTAL LIABILITIES 161,194 211,894 192,837
EQUITY
Non-controlling interests – (187) –
Equity attributable to equity holders of the parent
Share capital 7,929 7,929 7,929
Statutory reserve capital 793 793 793
Currency translation differences (34) (816) (41)
Retained earnings 233,623 198,640 245,577
242,311 206,546 254,258
TOTAL EQUITY 242,311 206,359 254,258
 
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 403,505 418,253 447,095

Merko_Ehitus_2025_6M_interim_report

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Nordecon: 2025 II quarter and 6 months consolidated interim report (unaudited)

07.08.2025

NordeconThe Estonian economy continues to grow slowly, with the latest forecasts estimating annual economic growth at 1.2%. The construction market is showing signs of stabilisation. Within the buildings segment, there are indications of a slight increase in orders from the private sector. Public sector volumes are being supported by orders from local governments and the Estonian Centre for Defence Investment. The infrastructure segment is also being supported by the volume of Rail Baltica works this year, whereas investments by the Transport Administration have not recovered.

During the period, revenues generated by both group’s main operating segments decreased compared to the first six months of 2024. The Buildings segment accounted for 89% of the group’s total revenue, while the Infrastructure segment’s contribution decreased slightly (H1 2025: 11%; H1 2024: 13%). In the first half of the year, the group secured a significant number of new contracts, the impact of which will be reflected in revenue over a longer period.

The group’s gross margin was 5.9% and operating margin was 2.3%. Net profit for the period was primarily affected by the foreign exchange loss resulting from the weakening of the Ukrainian hryvnia against the euro.

Compared to 30 June 2024, the group’s order book grew by 70%. The order books of both the Buildings and the Infrastructure segments increased. A significant portion of the order book comprises work scheduled for 2026 and 2027.

Condensed consolidated interim statement of financial position

€’000 30 June 2025 31 December 2024
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 9,326 8,195
Trade and other receivables 38,683 29,449
Prepayments 2,701 3,543
Inventories 24,068 28,091
Total current assets 74,778 69,278
Non-current assets
Other investments 77 77
Trade and other receivables 10,809 10,681
Investment property 5,517 5,517
Property, plant and equipment 13,102 13,247
Intangible assets 14,927 14,951
Total non-current assets 44,432 44,473
TOTAL ASSETS 119,210 113,751
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 12,432 12,626
Trade payables 45,621 36,819
Other payables 10,087 10,260
Deferred income 12,665 12,472
Provisions 1,039 1,333
Total current liabilities 81,844 73,510
Non-current liabilities
Borrowings 3,811 5,720
Trade payables 3,023 5,091
Provisions 2,984 2,826
Total non-current liabilities 9,818 13,637
TOTAL LIABILITIES 91,662 87,147
EQUITY
Share capital 14,379 14,379
Own (treasury) shares (660) (660)
Share premium 635 635
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve 4,507 4,034
Retained earnings 4,612 4,746
Total equity attributable to owners of the parent 26,027 25,688
Non-controlling interests 1,521 916
TOTAL EQUITY 27,548 26,604
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 119,210 113,751


Condensed consolidated interim statement of comprehensive income

€’000 H1 2025 Q2 2025 H1 2024 Q2 2024 2024
Revenue 92,638 53,283 114,945 68,700 223,925
Cost of sales (87,188) (49,635) (107,751) (63,644) (207,155)
Gross profit 5,450 3,648 7,194 5,056 16,770
Marketing and distribution expenses (169) (86) (172) (104) (422)
Administrative expenses (3,072) (1,526) (3,373) (1,809) (7,878)
Other operating income 68 16 77 51 286
Other operating expenses (160) (126) (458) (312) (695)
Operating profit 2,117 1,926 3,268 2,882 8,061
Finance income 258 113 317 180 678
Finance costs (1,904) (1,165) (1,546) (841) (3,011)
Net finance costs (1,646) (1,052) (1,229) (661) (2,333)
Profit before tax 471 874 2,039 2,221 5,728
Income tax expense 0 0 (237) (237) (563)
Profit for the period 471 874 1,802 1,984 5,165
Other comprehensive income
Items that may be reclassified subsequently to
profit or loss
Exchange differences on translating foreign operations 473 569 165 114 248
Total other comprehensive income 473 569 165 114 248
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME 944 1,443 1,967 2,098 5,413
Profit (loss) attributable to:
– Owners of the parent (134) 482 1,020 1,613 3,827
– Non-controlling interests 605 392 782 371 1,338
Profit for the period 471 874 1,802 1,984 5,165
Comprehensive income attributable to:
– Owners of the parent 339 1,051 1,185 1,727 4,075
– Non-controlling interests 605 392 782 371 1,338
Comprehensive income for the period 944 1,443 1,967 2,098 5,413
Earnings per share attributable to owners of the parent:
Basic earnings per share (€) (0.00) 0.02 0.03 0.05 0.12
Diluted earnings per share (€) (0.00) 0.02 0.03 0.05 0.12

Condensed consolidated interim statement of cash flows

€’000 H1 2025 H1 2024
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers 104,987 121,573
Cash paid to suppliers (88,153) (100,334)
VAT paid (3,252) (4,746)
Cash paid to and for employees (10,282) (10,142)
Income tax paid (350) (237)
Net cash from operating activities 2,950 6,114
Cash flows from investing activities
Paid for acquisition of property, plant and equipment (198) (257)
Proceeds from sale of property, plant and equipment 394 78
Loans provided (41) (18)
Repayments of loans provided 4 1
Dividends received 0 6
Interest received 61 138
Investments in long-term deposits (300) (250)
Net cash used in investing activities (80) (302)
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received 783 468
Repayments of loans received (640) (3,392)
Payments of lease principal (1,247) (1,091)
Payments of lease interest (134) (177)
Interest paid (398) (368)
Dividends paid 0 (661)
Other payments 0 50
Net cash used in financing activities (1,636) (5,171)
Net cash flow 1,234 641
Cash and cash equivalents at beginning of period 8,195 11,892
Effect of movements in foreign exchange rates (103) (20)
Change in cash and cash equivalents 1,234 641
Cash and cash equivalents at end of period 9,326 12,513

Financial review

Financial performance

In the first half of 2025, Nordecon delivered a gross profit of €5,450 thousand (H1 2024: €7,194 thousand). The group’s gross margin decreased slightly year on year, dropping to 5.9% for the first half of the year (H1 2024: 6.3%) and 6.8% for the second quarter (Q2 2024: 7.4%).

The Buildings segment earned a profit in both the first half and the second quarter of the year, the respective gross margins being 7.4% and 7.2% (H1 and Q2 2024: 7.7%). The Infrastructure segment ended the first half of the year with a gross loss of €49 thousand and a gross margin of (0.5)% (H1 2024: 0.9%), but earned a gross profit of €631 thousand in the second quarter, with a gross margin of 8.2% (Q2 2024: 8.5%).

The group’s administrative expenses for the first half of 2025 totalled €3,072 thousand, which is around 9% lower than a year earlier (H1 2024: €3,373 thousand). This was mainly due to a decline in staff costs. The ratio of administrative expenses to revenue (12 months rolling) increased year on year, rising to 3.8% (H1 2024: 3.2%) due to lower revenue.

The group’s operating profit for the first half of 2025 was €2,117 thousand (H1 2024: 3,268 thousand) and EBITDA was €3,435 thousand (H1 2024: €4,690 thousand).

The group’s finance income and costs are affected by exchange rate fluctuations in the group’s foreign markets. In the first half of 2025, the exchange rate of the Ukrainian hryvnia weakened against the euro by around 10%, while the exchange rate of the Swedish krona strengthened against the euro by around 2.8%. As a result, the translation of the loans provided to the group’s Ukrainian and Swedish subsidiaries in euros into the local currencies gave rise to an exchange loss of €652 thousand (H1 2024: €163 thousand) and an exchange gain of €11 thousand (H1 2024: no exchange gain or loss), respectively.

The group ended the period with a net profit of €471 thousand (H1 2024: €1,802 thousand). The loss attributable to owners of the parent, Nordecon AS, was €134 thousand (H1 2024: a profit of €1,020 thousand).

Cash flows

The group’s operating activities produced a net cash inflow of €2,950 thousand in the first half of 2025 (H1 2024: an inflow of €6,114 thousand). The items with the strongest impact on operating cash flow were receipts from customers and cash paid to suppliers, which decreased due to the decline in revenue.

Investing activities resulted in a net cash outflow of €80 thousand (H1 2024: an outflow of €302 thousand). Payments made to acquire property, plant and equipment totalled €198 thousand (H1 2024: €257 thousand) and proceeds from the sale of property, plant and equipment amounted to €394 thousand (H1 2024: €78 thousand). Loans provided amounted to €41 thousand (H1 2024: €18 thousand), interest received to €61 thousand (H1 2024: €138 thousand) and investments in long-term deposits to €300 thousand (H1 2024: €250 thousand).

Financing activities generated a net cash outflow of €1,636 thousand (H1 2024: an outflow of €5,171 thousand). Proceeds from loans received amounted to €783 thousand, consisting mainly of the use of development loans (H1 2024: €468 thousand). Repayments of loans received totalled €640 thousand (H1 2024: €3,392 thousand). Lease payments amounted to €1,247 thousand (H1 2024: €1,091 thousand) and interest payments to €398 thousand (H1 2024: €368 thousand). There were no dividend payments in the reporting period, whereas dividends paid in the first half of 2024 amounted to €661 thousand.

At 30 June 2025, the group’s cash and cash equivalents amounted to €9,326 thousand (30 June 2024: €12,513 thousand).

Key financial figures and ratios

Figure/ratio H1 2025 H1 2024 H1 2023 2024
Revenue (€’000) 92,638 114,945 86,526 223,925
Revenue change (19)% 33% (15)% 20.1%
Net profit (loss) (€’000) 471 1,802 (2,299) 5,165
Net profit (loss) attributable to owners of the parent (€’000) (134) 1,020 (2,493) 3,827
Weighted average number of shares 31,528,585 31,528,585 31,528,585 31,528,585
Earnings per share (€) 0.00 0.03 (0.08) 0.12
Administrative expenses to revenue 3.3% 2.9% 3.4% 3.5%
Administrative expenses to revenue (rolling) 3.8% 3.2% 3.0% 3.5%
EBITDA (€’000) 3,435 4,690 1,149 11,025
EBITDA margin 3.7% 4.1% 1.3% 4.9%
Gross margin 5.9% 6.3% 3.2% 7.5%
Operating margin 2.3% 2.8% (0.5)% 3.6%
Operating margin excluding gain on asset sales 2.2% 2.8% (0.7)% 3.5%
Net margin 0.5% 1.6% (2.7)% 2.3%
Return on invested capital 2.0% 6.2% (1.0)% 15.6%
Return on equity 1.7% 7.8% (6.1)% 21.0%
Equity ratio 23.1% 19.2% 17.1% 23.4%
Return on assets 0.4% 1.5% (1.1)% 4.4%
Gearing 15.8% 6.9% 30.0% 22.6%
Current ratio 0.91 0.88 0.89 0.94
30 June 2025 30 June 2024 30 June 2023 31 Dec 2024
Order book (€’000) 303,914 178,799 155,133 209,489

Performance by geographical market

In the first half of 2025, revenue generated outside Estonia accounted for approximately 2% of the group’s total revenue, consisting solely of revenues generated in Ukraine. We continue to provide services in Ukraine under contracts signed in 2023 for the reconstruction of substations and the installation of associated physical protection systems in the Poltava, Zhytomyr, Volyn and Ivano-Frankivsk oblasts. Work in these areas is taking longer than originally planned and depends on the needs of the national grid. We are also converting a building in Ovruch, in the Zhytomyr oblast, into an apartment complex for internally displaced persons and restoring the administrative building of the Kyiv TV Tower. No revenue was generated in Sweden during the period under review, as Nordecon had no construction contracts in progress in the Swedish market.

H1 2025 H1 2024 H1 2023 2024
Estonia 98% 98% 98% 98%
Ukraine 2% 2% 1% 2%
Finland – – 1% –

Performance by business line

Segment revenues

The group’s goals include maintaining a balance between the revenues of our two main operating segments (Buildings and Infrastructure), where market conditions permit. This helps us to diversify risk and provides better opportunities to continue construction activities in challenging market conditions where, for example, volumes in one subsegment decline sharply while volumes in another start to grow more rapidly.

The group’s revenue for the first half of 2025 was €92,638 thousand, approximately 19% lower than in the first half of 2024, when revenue amounted to €114,945 thousand. The Buildings segment generated revenue of €82,127 thousand and the Infrastructure segment revenue of €10,501 thousand. The corresponding figures for the first half of 2024 were €100,421 thousand and €14,486 thousand. Revenues from both segments decreased: by 18% for the Buildings segment and by 28% for the Infrastructure segment. The changes, as well as the distribution of revenue between segments, were expected.

Revenue by operating segment H1 2025 H1 2024 H1 2023 2024
Buildings 89% 87% 77% 84%
Infrastructure 11% 13% 23% 16%

Subsegment revenues

In the first half of 2025, most of the revenue generated by the Buildings segment came from the public and commercial buildings subsegments, with commercial buildings contributing at their highest level in recent years. Revenue from commercial buildings increased by around 35% year on year, while revenue from public buildings decreased by around 47%. Revenue from the apartment buildings subsegment, which resulted from our own property development operations, also declined.

The largest projects in the public buildings subsegment were the design and construction of a new study and sports building for the Saku Upper Secondary School near Tallinn, the design and construction of a study building for the Estonian Centre for Defence Investment on the Raadi campus in Tartu and the construction of Loodusmaja (Nature Hub) in Tallinn.

The largest projects in the commercial buildings subsegment were the construction of the LEED Gold compliant Golden Gate office building at Ahtri 6 in Tallinn, a commercial building at Väike-Turu 7 in Tartu, the LEED Gold compliant Uusküla spa hotel on the northern shore of Lake Peipus in Alutaguse rural municipality and Lidl stores in Võru and Viljandi.

Half-year revenue from our own property development operations, which is reported in the apartment buildings subsegment, remained comparable to the same period last year, amounting to €6,781 thousand (H1 2024: €6,174 thousand). The figure includes revenue from the sale of apartments in phase 1 of the Seileri Kvartal housing estate in Pärnu (https://seileri.ee) and the Tammepärja Kodu housing estate in the Tammelinn district in Tartu (https://tammelinn.ee). Preparations for and construction of the next phases are underway in both developments. In carrying out our own development activities, we carefully monitor potential risks in the housing development market.

Buildings segment H1 2025 H1 2024 H1 2023 2024
Public buildings 46% 68% 33% 70%
Commercial buildings 41% 20% 25% 21%
Apartment buildings 12% 9% 31% 6%
Industrial and warehouse facilities 1% 3% 11% 3%

The largest revenue contributor in the Infrastructure segment is still the road construction and maintenance subsegment, whose revenue decreased by around 30% compared to the same period last year. A major share of the subsegment’s revenue came from the construction of the Hagudi–Alu section of stage III of the Rail Baltica Rapla County main line railway infrastructure and the provision of road maintenance services in Järva County. Most of the other engineering revenue resulted from the construction of a platform area for Class E aircraft at Tallinn Airport.

Infrastructure segment H1 2025 H1 2024 H1 2023 2024
Road construction and maintenance 70% 93% 65% 90%
Other engineering 30% 7% 20% 10%
Environmental engineering 0% 0% 15% 0%

Order book

The group’s order book (backlog of contracts signed but not yet performed) stood at €303,914 thousand at 30 June 2025. Compared to the same period last year, the order book has increased by 70%. In the first half of the year, we signed new contracts for €172,236 thousand (H1 2024: €64,030 thousand), of which €60,960 thousand in the second quarter (Q2 2024: €46,413 thousand).

30 June 2025 30 June 2024 30 June 2023 31 Dec 2024
Order book (€’000) 303,914 178,799 155,133 209,489

At 30 June 2025, the Buildings segment accounted for 70% and the Infrastructure segment for 30% of the group’s total order book (30 June 2024: 90% and 10%, respectively). Compared to 30 June 2024, the order book of the Buildings segment has grown by 31%, driven by increases in the order books of the public and commercial buildings subsegments. The order book of the Infrastructure segment has also increased significantly, driven by the Rail Baltica contracts. The Rail Baltica projects support the order book of the Infrastructure segment in a situation where investment by the Transport Administration is declining year by year. The volume of public investment in the order book of the Buildings segment has also decreased. There is some activity at the local government level and in the national defence sector. The private sector is showing signs of recovery.

Major contracts secured in the first half of 2025 include:

  • Construction of a spa hotel and a swimming complex in Viljandi with an approximate cost of €30,000 thousand.
  • Construction of the Punamütsike Kindergarten in Võru with an approximate cost of €6,370 thousand.
  • Construction of the Selja–Tootsi section of stage I of the Rail Baltica Pärnu County main line railway infrastructure with an approximate cost of €62,300 thousand.
  • Design and construction of a barracks at the Tapa Army Base for the Estonian Centre for Defence Investment with an approximate cost of €5,300 thousand.
  • Design and construction of a building for the Estonian Centre for Defence Investment in Harju County with an approximate cost of €3,700 thousand.
  • Construction of the Tiskre School in Harku rural municipality with an approximate cost of €14,500 thousand.
  • Design and construction of a technological warehouse for Cristella in Võru with an approximate cost of €4,000 thousand.
  • Design and construction of buildings for the Estonian Centre for Defence Investment with an approximate cost of €34,300 thousand.

Based on the size of the order book and its distribution over the years, as well as the general outlook for the economy and the construction market, the group’s management expects business volumes in 2025 to remain broadly at the same level as in 2024. In a highly competitive environment, we have avoided taking unjustified risks that could materialise during the contract execution phase and adversely affect the group’s results. The main focus is on managing fixed costs, increasing productivity and effectively executing pre-construction and design activities to leverage our professional competitive advantages.

People

Employees and staff costs

The average number of the group’s employees (at the parent and the subsidiaries) in the first half of 2025 was 418, including 267 engineers and technical professionals (ETP). Compared to the same period last year, the number of employees decreased by around 3%.

Average number of employees at group companies (the parent company and the subsidiaries):

H1 2025 H1 2024 H1 2023 2024
ETP 267 282 384 283
Workers 151 148 188 152
Total average 418 430 572 435

The group’s staff costs for the first half of 2025, including all taxes, were €9,221 thousand compared with €10,127 thousand in the first half of 2024. Staff costs declined by around 9%.

In the first half of 2025, the service fees of the members of the council of Nordecon AS totalled €106 thousand and the related social security charges amounted to €35 thousand (H1 2024: €100 thousand and €33 thousand, respectively).

The service fees of the members of the board of Nordecon AS totalled €281 thousand and the related social security charges amounted to €93 thousand (H1 2024: €264 thousand and €87 thousand, respectively).

Labour productivity and labour cost efficiency

We measure the efficiency of our operating activities using the following productivity and efficiency indicators, which are based on the number of employees and the staff costs incurred:

H1 2025 H1 2024 H1 2023 2024
Nominal labour productivity (rolling), (€’000) 469.7 553.9 488.3 514.03
Change against the comparative period, % (15.2)% 13.4% 3.9% 3.0%
Nominal labour cost efficiency (rolling), (€) 8.7 11.0 11.0 9.3
Change against the comparative period, % (21.3)% 0.4% (11.0)% (9.7)%

The group’s nominal labour productivity and nominal labour cost efficiency decreased year on year because the decline in revenue outstripped the decrease in staff numbers and costs.

Nordecon_Interim_report_Q2_2025

NCN investor presentation Q2_2025

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Hepsori nõukogu esimeheks valiti Henri Laks

06.08.2025

HepsorHepsor AS nõukogu valis 5. augustil 2025 uueks esimeheks Henri Laksi. Tema volitused nõukogu liikmena kehtivad kolm aastat.

Henri Laks on üks Hepsori asutajatest ning on alates 2011. aastast olnud Hepsori kontserni ettevõtete juhatuse liige.

„Panustan edaspidi ettevõtte arengusse strateegilisel ehk nõukogu tasandil – seal, kus minu üle 20-aastasest kogemusest kinnisvarasektoris on suurim kasu,” ütles Laks.

Alates 1. augustist 2025 kuuluvad Hepsor AS-i kolmeliikmelisse nõukogusse: Henri Laks, Kristjan Mitt ja Andres Pärloja.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Baltic Horizon Fond avaldab võlakirjadele kohalduva intressimäära järgmiseks intressiperioodiks

06.08.2025

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fond avaldab intressimäära, mis kohaldub fondi 5-aastastele võlakirjadele (ISIN: EE3300003235) järgmisel 3-kuulisel intressiperioodil, mis algab 8. augustil 2025.

Eelnevalt viidatud intressiperioodil on võlakirjadele kohalduvaks aastaseks intressimääraks 8% + 1,973% (EURIBOR 3 kuud) kokku 9,973%.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 07-2025

06.08.2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Bigbank: Tööstuses tootmismahud küll kasvasid, aga müük võiks parem olla

06.08.2025

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud tööstussektori juunikuu andmed näitavad meile, et majanduse taastumine tasapisi jätkub. Tootmismahud, mida mõõdetakse püsihindades, kasvasid aasta võrdluses 5,9%. Murelikuks teeb see, et müügimahu kasv oli 3,8%. Müügimahtu mõõdetakse jooksvates hindades. Hinnad on ilmselgelt aasta jooksul kasvanud ja seetõttu oleks võinud eeldada, et ka müügitulemused kosuvad kiiremini kui tootmine. Paraku statistika seda ei näita ehk osa lõpptoodangust istub laos ja ootab müüki.

Kui võrrelda spetsiifilisemalt harude lõikes müüki ja tootmist, siis suurematest tööstusharudest mööblitööstus kasvatas müüki koguni 24%, tootmine kasvas 18,5%; metalltoodete tootmine kasvatas müüki 8,1%, tootmist 10,1%; toiduainete tootmises mahud küll vähenesid (-5%), aga müük natuke kasvas (0,7%). Hea tulemuse tegi ka puidutööstus, kus müük kasvas 7,4% ning tootmismahud 4,2%. Keemiatööstuses vähenesid nii mahud (-4%) kui müük (-12%) ja jätkuvalt on suured probleemid jalatsitööstuses, kus tänu mõne ettevõtte lahkumisele turult on tootmismahud aastaga vähenenud 22%.

Samas ei saa ka ühe kuu põhjal teha mingeid väga kapitaalseid järeldusi, sest üks või kaks suuremahulist tehingut võivad kuiseid näitajad väga kõrgele viia või siis alla tuua, sõltuvalt kas tehing oli sellel aastal või eelmisel aastal, samal ajal. Näiteks suurenes muude transpordivahendite müük juunis aasta võrdluses 145% ning arvutite ja nende osade valmistamise müük vähenes 44%. Sellise languse taga võib vabalt olla mingi suurem tehing eelmise aasta juunis, mis viib võrdlusbaasi üles. Seetõttu annab natuke ülevaatlikuma pildi kvartaalne ning aastane statistika.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
1 2 3 … 5 6 7 … 1,591 1,592 1,593