Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Citadele ostubaromeeter: tarbijate pessimism seab ohtu majanduse taastumise

29.09.2025 Adaur.ee

Eestlaste hinnang oma rahalise tuleviku osas on suve lõpuks muutunud pessimistlikumaks. Citadele värske ostubaromeetri järgi arvab 46% Eesti inimestest, et järgneva kolme kuu jooksul nende rahaline olukord halveneb – mais oli sama näitaja 43%.

„Eesti tarbijate ootused oma finantsseisu suhtes on aasta kõige pessimistlikumal tasemel. Kevadine lootus, et intressimäärade langus ja aeglustuv inflatsioon hakkavad meie inimeste finantsseisu leevendama, pole vähemalt tarbijate hinnangul realiseerunud. Optimism taastus aasta algusega võrreldes juba natukene, kuid käibemaksu tõus tõmbas selle taas maha,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.

Esimeses kvartalis uskus Citadele ostubaromeetri järgi oma rahalise seisukorra halvenemist 46% Eesti inimestest, teises kvartalis 43% ning nüüd on see tagasi 46% peal. “Põhjus peitub suure tõenäosusega juulis toimunud käibemaksu tõusus Samuti on pikalt tulnud meie majandusest negatiivsemaid teateid, millel on samuti mõju tarbijate meeleolule. Hetkel on vähe teemasid, mis süstivad tarbijasse kindlustunnet,“ ütles Rebane.

See, et Eesti tarbijad on muutunud oma finantsväljavaadete ja palgakasvu lootuse osas pessimistlikumaks, mõjutab terve majanduse taastumist. On loomulik, et keerulisemates oludes piiravad inimesed tarbimist, kuid see aeglustab omakorda majandust. Kuigi makromajanduslikud näitajad näitavad juba paranemise märke, on peamiseks riskiks siiski meie sisenõudluse väljavaated,” nentis Rebane.

Citadele augustis läbi viidud ostubaromeeteri järgi usub 2% Eesti inimestest, et lähima kolme kuu jooksul võiks nende rahaline olukord paraneda märkimisväärselt, 8% hinnangul paraneb see veidi, 30% arvates jääb see muutumatuks, 31% usub halvenemisesse veidi, ning 15% arvab, et olukord halveneb märkimisväärselt.

Balti võrdluses eestlased kõige pessimistlikumad

Kolmest Balti riigist on Eesti elanike finantsoptimism jätkuvalt madalaim. Lätis ootab rahalise olukorra paranemist viiendik inimestest (21%) ning halvenemist 22%. Leedus prognoosib 19% paranemist ja 21% halvenemist. Eestis on see suhe 10% ja 46%.

Rebane märkis, et Eesti majandus taastub naabritest selgelt aeglasemalt. “Kui Euroopa majanduses on inflatsioon aeglustumas ja intressimäärad on stabiilsemad, siis Eesti majandustsükkel jääb Lätist ja Leedust maha. Üldine pessimism, erasektori suur võlakoormus, kõrged intressikulud ja aeglane palgakasv pidurdavad taastumist. Finantsoptimismi suurenemiseks on vaja nähtavat paranemist sissetulekutes ja stabiilsemat tarbijakeskkonda,“ nentis Rebane. „Kasvav hinnatase ja teadmatus tuleviku ees ei lase olukorral paraneda, vaid süvendavad probleemi veelgi.“

Citadele pank uurib regulaarselt Balti riikide inimestelt, milliseks hindavad nad oma rahalist väljavaadet lähitulevikus. Värske küsitlus viidi läbi augustis koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Uuring annab soovitusi lühiajalise üüri turu arendamiseks

29.09.2025 Adaur.ee

Eestis esmakordselt läbiviidud teadusuuringust selgus, et lühiajalise üüri turg aitab majutuses suurendada konkurentsi ja mitmekesistada pakkumist; samas võivad piirkonniti, eriti suuremates tõmbekeskustes, esineda negatiivsed mõjud elukeskkonnale, mis vajavad kohaliku tasandi tähelepanu.

Uuringu kohaselt pakub lühiajalise üüri turg paindlikke majutusvõimalusi nii sise- kui välisturistidele, rikastades kohalikku turismisektorit ja suurendades piirkondade atraktiivsust. Lühiajalise üüri majutusteenust kasutavad välisturistid toovad Eesti majandusse aastas 135 miljonit eurot, platvormidel teenitud müügitulu ulatus 2023. aastal 32 miljoni euroni. Samas on märke, et aktiivne lühiajalise üüri turg on veidi vähendanud pakkumisi eluasemeturul ja suurendanud nende hindu. Uuringu tulemused näitavad, et valdkonna jätkusuutlik arendamine eeldab selgeid ja järk-järgulisi poliitilisi samme.

Uuringus leiti, et lühiajaline korterite väljaüürimine ei ole täna seadustes eraldi reguleeritud, mistõttu tegutseb turul inimesi, kes end majutusteenuse osutajaks ei pea ning majutusteenuste nõudeid ei täida. See tekitab konkurentsimoonutuse. Uuring soovitab täpsustada majutusteenuse nõudeid selliselt, et need hõlmaksid selgemalt ka korterite lühiajalist väljaüürimist. Nii oleks teenus turvalisem ja konkurents ausam – näiteks oleks kõigile selge, et tuleb järgida tuleohutusnõudeid ja koguda külastajate andmeid.

Uuringust selgusid ka piirkonnad, kus majutuskohtade tihedus toob kaasa ulatuslikke mõjusid. Need on Tallinna vanalinn, Rotermanni kvartal ning Pärnu linn. Kriitilisem on olukordavaid Tallinna vanalinnas, kus lühiajalise üüri turu voodikohtade arv 100 elaniku kohta ulatub 139-ni.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turismi nõuniku Kati Kikase sõnul on lühiajaline üüri turg oluline osa Eesti turismisektorist ning paljudes kohtades on see sageli ainus või peamine majutusvõimalus, mis aitab kaasa piirkondliku turismi arengule. „Lühiajalise üürituru kaudu liigub Eestisse märkimisväärne tulu, mis toetab nii kohalikke ettevõtjaid kui majandust tervikuna ning loob uusi töökohti. Seetõttu on oluline uuenduslikke teenuslahendusi toetada ja arendada, aga tagada samal ajal ka aus konkurents kõigi turuosaliste vahel.“

Civitta Eesti AS ja Tallinna Ülikooli poolt läbiviidud lühiajalise üüri turu uuring kaardistab külaliskorterite turu toimimise, selle ulatuse ja ärimudeli mõjud eri valdkondadele ning annab poliitikasoovitusi valdkonna arendamiseks.

Civitta noorempartner Piia Viks-Binsol kinnitas, et lühiajalise üüri turg pakub paremat majutusteenuse kättesaadavust ja elavdab kohalikku ettevõtlust. „Meie analüüs näitab, et negatiivne mõju on praegu üldiselt nõrk ja avaldub konkreetsetes piirkondades. Seetõttu soovitame regulaarselt turu muutuseid jälgida ning reguleerimisel eelistada pehmemat lähenemist. Kindlasti tuleks tegeleda turuosaliste teavitamisega ja õigusselguse loomisega, sest tänu platvormidele on tekkinud uued ärimudelid, mis seniste reeglitega alati väga hästi ei sobitu.“

Tallinna Ülikooli majanduse dotsent Indrek Saar lisas, et turule sekkumisel on oluline jälgida ka seda, et jagamismajanduse vormis teenuse pakkujaid turult välja ei tõrjutaks, kuna nende tegevuse positiivsed mõjud ületavad üldjuhul negatiivseid. „Välisriikide praktika on näidanud, et liiga jõuline lühiajalise üüri turu reguleerimine võib anda tulemusi, mida me tegelikult ei taha. Teatud probleemidega suudab turg ka ise toime tulla, kui luua selleks vajalikud eeldused. Nende eelduste loomisele ongi suur osa meie soovitustest suunatud.”

Uuring pakub välja kolme-etapilise lähenemise, soovitusega alustades pehmematest tegevustest.

Esimeses etapis soovitatakse täpsustada seaduses, et korterite lühiajaline üürimine on samuti majutusteenus ning anda selged juhised, kuidas lühiajalist üüri pakkuda tohib, lisaks tuleks muuta realistlikult täidetavaks ka tuleohutusnõuded kortermajades. Samuti soovitatakse omavalitsustel suurendada turu seirevõimekust.

Teise etapi soovitused hõlmavad korteriühistute õiguste suurendamist, et neil oleks võimalik piirata elamus teenuse osutamist ja/või nõuda teenuse osutamisega kaasnevate täiendavate kulude katmist Omavalitsustel soovitatakse suunata turgu senisest enam läbi üld- ja detailplaneeringute ning vanalinnade kaitsekordade ning samuti pakkuda finantsstiimuleid.

Kolmanda etapina, ehk juhul, kui teised tegevused tulemusi ei anna, soovitab uuring anda kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada registreerimiskohustus ning piirata või keelata lühiajalist majutusteenust eluruumides või kehtestada kohalikke tasusid.

Kati Kikase sõnul on eelistatud sekkumised, mis toetavad ja võimendavad sektorit ning hoiavad halduskoormuse minimaalsena. „Näeme, et lühiajalise üüri turu arendamisel tuleks esmalt keskenduda õigusselguse loomisele, olemasolevate nõuete ülevaatamisele ja teadlikkuse tõstmisele. Registreerimisnõuete või muude tugevate meetmete rakendamine vajab kindlasti täiendavat analüüsi koostöös turismisektoriga.“

Uuringu tulemuste põhjal hakatakse koostama koostöös huvirühmadega tegevuskava, milles analüüsitakse poliitikasoovitusi ning meetmeid nende võimalikuks elluviimiseks.

TAUST:

Lühiajalise üüri teenus on Eestis peamiselt ärilisel eesmärgil pakutav majutusteenus (nt külaliskorterid, kodumajutus, puhkemajad). Turg on tugevalt hooajaline ja kontsentreerub suurematesse tõmbekeskustesse (Tallinn, Lääne- ja Lõuna-Eesti), nt pool nõudlusest langeb Tallinnale.
Turu maht on kuni 50 000 voodikohta enam kui 10 000 majutuskohas, majanduslikult aktiivseid kohti oli 2023. aasta andmetel umbes 5400. Ööbimiste arv lühiajalise üüri turul oli 21% (1,5 mln) kõikidest ööbimistest majutusturul 2023. aastal.
Umbes 90% juhtudest üüritakse Eestis välja kogu kinnisasi/eluase, mis viitab sellele, et majutuskoht ei ole suure tõenäosusega majutaja peamine elukoht. Enamikel juhtudel on tegemist 1- ja 2-toaliste korteritega ja keskmine majutuskoha väljarenditud ööde arv aastas on maakondades 33 ja kolmes eraldi analüüsitud linnas: Tallinnas, Tartus ja Pärnu 61.
Keskmine üüritulu kinnistusüksuse kohta oli 2023. aastal Eestis pisut üle 5900 euro ja keskmine üüritulu müüja kohta ligi 9200 eurot. Seega tegutseb turul arvukalt väiksemahulisi ja mittepüsiva majandustegevusega majutajaid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Soovitus linnavalitsusele: kui aru ei saa, siis ära näpi

29.09.2025 Tõnu Toompark

Helgematel hetkedel tundub, et ka Eestisse on jõudnud arusaam, et oleme end hullult ülereguleerinud ja tuleb liikuda lihtsustamise peale. Teisel momendil tundub, et arst on haiglast lahkunud ja õed on unustanud ravikuurijärgsed tabletid patsientidele manustada. Need mõtted tulevad pähe, kui lugeda Madle Lippuse artiklit „Abilinnapea: lühirent surmas Tallinna üürikodud“.

Saan küll aru, et valimised on tulemas. Arvan aga, et valijatele elukauge udu ajamine ja musta valgeks rääkimine alandab elektoraati. See ei ole viisakas käitumine.

Punkt-punktilt kommentaarid abilinnapea artikli kohta.

1) Väide: “Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark on öelnud, et pikaajaline üüriäri on surnud.”

Soovitan soojalt pealkirja linki ka klikkida ja vähemalt mõni lause lugeda. Minu väide üüriäri surnuks olemise kohta puudutas tänasel turul keskmistel tasemetel üürikorteritesse investeerimise tootluse temaatikasse, ja seda üürileandja vaatest. Mitte argumentidesse, mis artiklis jätkusid.

2) Väide: “Pikaajalise üüriäri surm peegeldub näiteks pakkumises: saadaval on väikeseid kortereid…”.

Faktid kõnelevad teist keelt. Turul on pakkumises nii väikseid kui suuri kortereid. Pakkumises ja üüril olevate korterite suuruste jagunemises erinevate toalisusega korterite vahel ei ole olulisi muutuseid.

Praeguse loo kirjutamise hetkel on Tallinnas pakkumisel 119 nelja- ja enamatoalist korterit. Olen ise neljatoalise korteri üürileandja. Praktika kõneleb, et sellise korteri nõudlus on madal ja üürileandmine väga keeruline. 119 neljatoalist on Tallinna kohta mõistlikul määral või pisut palju.

3) Väide: “…mille üürihinnad käivad paljudele, sealhulgas õpetajatele, päästjatele ja noortele peredele, lihtsalt üle jõu”.

Tallinna üürikorterite hinnad on kolm aastat küll käinud lainetena pisut üles ja alla, kuid püsinud enam-vähem samal tasemel.

Üürihinna trend on olnud horisontaalne ja seda kerkiva keskmise palga tingimustest. Keskmise Tallinna üürikorteri üürihind on keskmise palga suhtes viimase 12 aasta kõige madalamal tasemel.

Ja alati on mingid inimesed, kel on eluase kallis. Tähelepanu peaks juhtima, et õpetajate ja päästjate jaoks on üürihind kallis, sest Tallinna linn ei maksa neile inimestele palka, mis neid vajalikke ameteid väärtustaks.

Hinckus ütles Mikk Mikiveri häälega: „Mina tulin minule peale…“

4) Väide: “[Üürikorterite] Valik on napp.”.

Faktid räägivad teist keelt. Tallinna üüriturul on alates 2020. aastast ülepakkumine. Pakkumist on mahus üle ajaloolise keskmise. See oleks olnud lihtne fakt kontrollida. Kommentaari kirjutamise hetkel on portaalis KV.EE 1430 Tallinna korteri üüripakkumist. Ajalooline keskmine tase on 1100-1200. Seega on meil turul mõõdukas ülepakkumine.

(Tõsi – 2022. a oli sõjapõgenike tõttu mõningane ajutine üürikorterite puudujääk, kuid see on kauge möödanik.)

5) Väide: “Kodudest on saanud investeerimisobjektid, mitte elamiseks mõeldud kodud.”

Kodu on kodu. Ühest küljest artikkel justkui räägib, et üüripindu oleks vaja. Teisalt on kellegi üürile võetud korter alati kellegi teise bilansis investeeringuna.

Aga ega poliitilise arvamusartikli puhul loogika eeldamine ei olegi liiga asjakohane eeldus.

Või siis kumab artiklist, et eraüürileandja on halb ja avalik sektor on õige ja hea. Aga eks kogu paines elamispindade turgu reguleerida paistabki välja tahe erasektor välja süüa ning eluasemete pakkumine munitsipaliseerida.

See annaks võimaluse viia Tallinna hästi toimiv eluasemete üüriturg samasse heasse seisu nagu see on Londonis, Barcelonas või Amsterdamis, kus üürnikud ja üürileandjad on teineteise vastas kaevikutes ning eluruumidest on jooksev puudujääk.

6) Väide: “Lühirent vohab, osa kortereid seisab üldse tühjalt — kuidas saakski pikaajaline üüriturg kasvada.”

Terminoloogilise korrektsuse huvides tuleb esmalt muidugi mainida, et sellist asja nagu “lühirent” ei ole olemas. Tõenäoliselt on artiklis silmas peetud majutusteenust.

Korterid seisavad tühjalt, sest Tallinnas on üürikortereid pakkumises liiga palju. Üürnike ei ole.

Kas on halb, et Tallinnasse kutsutakse turiste ja olemasolevat tühjana seistav kinnisvara ära kasutatakse? Kõigevägevam olgu tänatud, et artikkel ei soovita majutusteenust ka munitsipaliseerida.

Mida rohkem Tallinnas on turiste, seda rohkem on tallinlastel tööd. Majanduslanguse tingimustes võiks igaüks aru saada, et rohkem tööd on hea.

Asjatundmatu ja fakte väänav on siduda Tallinna ülepakkumises olev üüriturg majutusteenusega ja väita, et keegi kellegi tappis. Mõlemad sektorid elavad ja kliendi ehk tarbija poolt vaadates head elu.

7) Väide: “Erasektori esindajad tunnistavad, et huvi pikaajaliste üürikorterite arendamise vastu on väike, sest tootlus on väike.”

Lõpuks ometi midagi tõest! Erasektor ei taha üüripindasid arendada, sest turul on ülepakkumine. Selgitan. Kirjutan hästi aeglaselt. Ülepakkumine tähendab olukorda, kus turul on kaupa (antud juhul üürikortereid) rohkem, kui nõudlust.

Sellises olukorras erasektor ei tahagi kaupa turule juurde, sest selline käitumine oleks rumal. Kas linn peaks kaupa juurde tooma? Ei, kindlasti mitte, sest ülepakkumises turule kauba juurde toomine oleks rumal.

8) Väide: “/…/ Tallinn vajab sihipärast elamupoliitikat, mis looks eeldused toimiva üürituru tekkeks.”

Ei, ei vaja, kindlasti mitte! Linn ei tea, mida ta ise tahab – mida näitab ka kommenteeritav arvamusartikkel. Linn laseb endale läbi elamispindade kättesaadavuse sööta ette ideoloogiliselt moonutatud numbreid, mis on manipuleeritud, et õigustada turule sekkumist või järgmise uuringu eest tasumist. Seejuures suudab linn aktsepteerida, et turul e sekkumise negatiivsed aspektid on täielikult käsitlemata jäetud.

Tallinna üüriturg ei lase end ametnike väidetest eksitada ja laieneb nii nõudluse kui pakkumise poole pealt iseenesest. Üüriturg areneb ilma regulatsioonideta palju paremini kui partei “targal” juhtimisel. Avaliku sektori korraldus on ainult takistus, mis loob ebaefektiivsust.

Vähegigi üürituruga kursis olijad teavad, et üürnikul on täna üürniku rolli väga mõnus kanda. Kõik väited raskustest või isegi surmast kõnelevad üürileandjate poolt vaadatuna.

Nii nagu munitsipaalpood oli üks suur kampaania häälte ostmise nimel, ei ole ka üürisektori või laiemalt eluasemepakkumise munitsipaliseerimine mitte midagi muud – poliitkampaania häälte nimel ehk Vestmani enda rahaga talle kosja minemine.

9) Väide: “Tallinn peab valima, kas lasta üüriturul hääbuda või luua teadlikult linn, kus igal inimesel on võimalik leida kodu.”

Appi! Üürituru raskused on üürileandjate õlgadel. Üüripakkumist on palju. Pakkumist on erinevates hinnaklassides, erinevates piirkondades, erinevate toalisuste lõikes. Erasektori üürileandjad on oma otsused ise teinud. Nad riskivad iseenese rahaga. Küll nad saavad turujõududega hakkama.

Üüriturg on väga aktiivne. Üüripakkumised ühest küljest kaovad kiiresti, kuid teisest otsast tulevad ühtedest üürnikest tühjaks jäänud pakkumised turule tagasi.

Üürituru hääbumise jutt on asjatundmatu faktide 180 kraadi peapeale pööramine.

Kokkuvõtteks. Kogu arvamusartikkel üüriturule munitsipaalpakkumise loomise vajalikkusest eirab tegelikkust. Ja mitte detailides, vaid lausa pöörab selle peapeale.

Tegelikkus on teine. Üüripakkumine Tallinnas on lai. Üürituru arengud on väga positiivsed – üürileandjad on järjest enam professionaalsed. Pakkumisel olevate korterite kvaliteet on oluliselt parem kui kas või näiteks 10 aastat tagasi pakkumisel olevatel üürikorteritel. Võrreldes 20. aasta taguste üürikorteritega on kvaliteedi muutused üüratud.

Üürikorter on üürniku jaoks kindel eluase. Täna pole karta nagu 15-20 aastat tagasi, et üürileandja tahab üleöö üürniku välja visata, et ise oma vanasse koju tagasi kolida.

Eestis ei ole üürileandjate ja üürnike vahel fundamentaalseid vastuolusid, mis on olemas näiteks Lääne-Euroopa paljudes linnades, mis on tingitud sektori reguleerimisest ja seejärel asjatundmatust ülereguleerimisest.

Kõige enam on minus muret tekitav asjaolu, et iga probleemi nägemisel tahetakse haarata klaviatuur ja mõni uus regulatsioon kirja panna, mida ohtra maksumaksja raha eest ellu viima hakata. Miks me ei võiks mõelda, et probleemide esimene lahendus võiks olla nende kõrvaldamine vabaduste andmise, mitte piirangute seadmise kaudu?

Kunagi üks väikeinvestoritele nõu andev persoon andis investeerimissoovituse: kui aru ei saa, siis ära näpi. Mina soovitan sama linnavalitsusele.

Kommentaar ilmus 25.09.2025 ajalehes Äripäev.

1Partner: Uuring: Tallinna korterite hinnad järgmisel poolaastal pigem ei tõuse

26.09.2025 Adaur.ee

Ekspertide hinnangul Tallinna korterihindades lähiajal muutusi oodata ei ole, selgus 122 kinnisvaravaldkonna professionaali seas 1Partner Kinnisvara eestvedamisel septembris läbi viidud küsitlusest.

Küsitlusele vastanutes 65% usub, et 2026. aasta veebruariks jäävad pealinna korterite hinnad sarnasele tasemele augustiga, mil keskmine ruutmeetri hind oli ligi 2990 eurot. Võrreldes aasta tagasi läbi viidud uuringuga on hindade stabiilsuses veendunud ekspertide osakaal kasvanud viiendiku võrra, samal ajal kui hinnalangust prognoosijate hulk on langenud 32 protsendilt 11 protsendile. “Kui veel eelmisel aastal räägiti varasema paari aasta madalseisu tuules võimalikust hinnalangusest, siis nüüd on ekspertide arvates hindadel rohkem kasvu kui kahanemispotentsiaali,” kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri lisades, et veerand vastanutest prognoosib järgmise kuue kuu jooksul kuni kümne protsendi suurust hinnatõusu.

Kaks kolmandikku uuringus osalenud valdkonna ekspertides arvab, et järgmisel aastal võib Tallinnas tekkida uute korterite ülepakkumine. “Juba valmis kodusid on uusarendustes ka praegu omajagu, kuid tugevamatel arendajatel on käsil veel päris mitmed mahukad projektid. Nii olemegi olukorras, kus sisendhindade tõus eeldaks küll uut hinnatõusu, kuid suur pakkumine turul on seda siiani tagasi hoidnud,” selgitab Vääri. Ta lisab, et tänu stabiilsetele hindadele ja laiale valikule on lähitulevik ka hea aeg koduostuga edasi liikuda.

Hinnatõusu potentsiaali nähakse Kesklinna ja Kopli linnaosades samas kui Tallinna vanalinna korterite puhul peab viiendik vastanuist võimalikuks ka hinnalangust.

1Partner Kinnisvara eestvõttel septembris toimunud küsitluses osales 122 professionaali, ennekõike maaklerid, kinnisvarahindajad ja arendajad 52-st erinevast Tallinnas tegutsevast kinnisvaraga tegelevast ettevõttest, kellest enamik on valdkonnas olnud tegevad enam kui kümme aastat.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Saue korterituru detailne ülevaade 09.2025

26.09.2025 Tõnu Toompark

Saue kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Saue elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

korterituru tehingud ja hinnad;
korterite tehingute toalisus ja vanus;
uusarenduste pakkumine ja hinnad;
uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

SEB: kasvab nii kinnisvaratehingute arv kui ka keskmine laenusumma

26.09.2025 Adaur.ee

SEB eraklientide divisjoni juhi Sille Hallangu sõnul püsib kinnisvaraturg aktiivsena, kuigi käibemaksu tõusu eel tekkinud uusarenduste müügibuum on veidi taltunud. Tänavu on siiski kasvanud nii tehingute arv kui ka väärtus. Keskmine SEB kodulaenu summa on varasemast 20 000 eurot suurem. Keskmist palka arvestades on paranenud eluasemete kättesaadavus, kuid mitte Tallinnas.

Augustis väljastasid Eesti pangad 6 protsenti rohkem kodulaene kui aasta tagasi samal kuul, kuid võrreldes juuliga anti kodulaene ligi 14 protsenti vähem, näitab Eesti Panga täna avaldatud statistika. Keskmine tagatisega eluasemelaenu intress koos Euriboriga langes eelmisel kuul 3,57%-ni, kui aasta varem oli see 5,02%.

Hallangu sõnul paranes teise kvartali andmetel kodude kättesaadavus, seda vaatamata eluasemete hinnatõusule. „Keskmise palga eest sai Eestis osta rohkem korteri ruutmeetreid kui eelnenud kvartalis. Samas Tallinnas, kus tehingute aktiivsus on kõrgeim, ei ole kodude kättesaadavus oluliselt paranenud,“ ütles Hallang.

Hallangu sõnul tõusis Eesti keskmine brutopalk tänavu teises kvartalis võrreldes aasta esimese kvartaliga 5,7 protsenti, kuid korteriomandite keskmine ruutmeetrihind sisuliselt ei muutunud. Viimastel andmetel saab keskmise brutopalgaga Eestis 0,98 ruutmeetrit ning Tallinnas 0,80 ruutmeetrit elamispinda.

Uute kodulaenulepingute maht turul on tänavu kasvanud 34 protsenti ja on viimaste aastate kõrgeim. Kaheksa kuu kokkuvõttes on korteriomanditega tehtud 9 protsenti rohkem tehinguid kui aasta eest. „Ühtlasi on näha, et on ostetud kallimaid objekte, kuna rahaline maht on kasvanud tehingute arvust mitu korda rohkem,“ lisas Hallang.

SEB keskmine kodulaenulepingu summa tõusis teises kvartalis 140 000 euroni, samas kui aasta tagasi oli see ligi 120 000 eurot. Nüüdseks kahe protsendi juurde langenud kuue kuu Euribor on avaldanud positiivset mõju laenumaksetele suurusele. SEB kodulaenu klientide keskmine laenu tagasimakse kuus oli 2024. aasta teises kvartalis 450 eurot ning tänavu samal perioodil 420 eurot.

„Aktiivselt tehakse koduvahetustehingud, mis näitab, et inimesed soovivad oma elamistingimusi parandada pere juurdekasvu, soodamate kommunaalkulude või kodu asukoha tõttu,“ märkis Hallang.

Statistikaameti andmetel kallinesid eluasemed teises kvartalis aastaga 5,5 protsenti, seejuures korterid 4,5 ja majad 7,8 protsenti.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uus Maa: langenud laenukulud tõid üüriäri jälle kasumisse

26.09.2025 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on igakuised laenukulud piisavalt alla tulnud, et üürikorterisse investeerimine end jälle ära tasuks.

„Aeg, mil kinnisvaraomanik pidi pangale kuus rohkem tagasi maksma, kui väljaüürides tagasi sai, hakkab läbi saama ning see puudutab tuhandeid inimesi. Kuue kuu Euribori määr on praegu veidi üle kahe protsendi ning pankade enda laenumarginaalid on samuti alla tulnud, jäädes 1,4-2 protsendi vahemikku. Oleneb küll, mis tingimustel inimene korteri ostis, aga kokku liites jäävad laenukulud juba pigem alla nelja protsendi. Kui arvestada, et üüritootlus Tallinnas oli augustis 4,7% ja Tartus 5,1%, siis tähendab see, et omaniku jaoks on kalkulatsioon jõudnud plussi ja enam igakuiselt peale maksma ei pea,“ ütles Subatšjus.

„Selline tootlus ei meelita ligi paari aasta tagust rahvusspordi mõõtu investeerijate hulka, aga õhuke võikiht hakkab leivale tekkima. Eksperdid ootavad lähima poole aasta jooksul veel vähemalt ühte Euribori langetust – kui see tuleb näiteks 1,8 protsendi peale, siis hakkab üürikorterisse investeerimine rohkemgi jumet võtma,“ ütles Subatšjus.

„Tegelikult on teenitav igakuine tootlus ainult üks osa valemist – arvesse tuleb võtta ka kinnisvara suhteliselt stabiilset hinnakasvu, mis on küll viimastel aastatel aeglustunud, kuid millel on siiski pikemas perspektiivis positiivne mõju,“ rääkis Subatšjus.

„Kõige parem üüritootlus on väiksematel, 1- ja 2-toalistel korteritel, mille vastu on ka nõudlus kõige kõrgem. Inimesed eelistaksid üürida pigem uusarenduse- kui magalakorterit ning selleks ollakse valmis ka muu elu arvelt natuke kokku hoidma. Praegu on uue ja järelturu korteri üürihinna vahe väiksem kui turuväärtuses, samuti on uuema kulud madalamad,“ lisas Subatšjus.

„Inimestele võib tunduda, et üürihinnad on viimase paari aastaga palju tõusnud, kuid statistika seda ei kinnita. Vahepeal käisid hinnad madalamal ära ning on nüüd pigem endisele tasemele jõudnud. Augustis oli näiteks Tallinna korteri ruutmeetri keskmine üürihind 14,6 eurot, mis on samal tasemel kui kaks aastat tagasi,“ ütles Subatšjus.

Uus Maa analüüsijuhi sõnul on kõige nõutumad ja kallimad piirkonnad üürimiseks Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosad, kus ka üürimise osakaal kasvab. „Kõrgete müügihindade tõttu on nendes piirkondades lihtsalt keeruline osta,“ kommenteeris Subatšjus.

„Praegu on Tallinna üüriturul aktiivsete pakkumiste arv sarnaselt müügitehingutele kasvanud. See näitab, et inimesed on väsinud ootamast ja hakanud rohkem ostu-müügitehinguid tegema, mis omakorda suurendab üürituru vakantsi. Suures plaanis on üüriturg praegu stabiilne ja mõistlikus korrelatsioonis ostutehingutega ning aasta lõpuni suuri kõikumisi pigem oodata ei ole,“ lisas Subatšjus

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Invego Latvia OÜ emaettevõtte konsolideeritud ja auditeeritud IFRS aruande esitamise edasilükkumine

26.09.2025 Adaur.ee

Invego Latvia OÜ emaettevõtte Meb Trust OÜ esmakordse konsolideeritud ja auditeeritud IFRS aruande koostamine on osutunud audiitorfirma PwC algsest nägemusest ajamahukamaks. Aruande valmimine lükkub edasi ning see esitatakse börsile esimesel võimalusel pärast selle kinnitamist.

Meb Trust OÜ eesmärk on koostada põhjalik ja kvaliteetne rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (IFRS) vastav aruanne, mida ettevõte koostab esmakordselt. Täname investoreid mõistva suhtumise eest.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 450 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Arco Vara võlakirjad noteeriti Nasdaq Balti börsidel

26.09.2025 Adaur.ee

Nasdaq teatab, et täna võeti Balti börside võlakirjanimekirja kauplemisele Eesti kinnisvaraarendusettevõtte Arco Vara võlakirjad. Ametlikult on võlakirjad noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Arco Vara võlakirjaemissiooni maht on 15 miljonit eurot. Võlakirja nimiväärtus on 100 eurot ja aastane intressimäär 8,8%, mida makstakse välja kvartaalselt. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 24. september 2028.

Võlakirjade noteerimine järgneb Arco Vara avalikule võlakirjapakkumisele, mis oli suunatud Eesti jae- ja kutselistele investoritele ning Läti ja Leedu kutselistele investoritele. Investorite nõudlus ulatus 21,9 miljoni euroni, mis tähendab, et pakkumise baasmaht – 10 miljonit eurot – märgiti enam kui kahekordselt üle. Kokku märkis võlakirju 3392 investorit.

“On põnev näha, et Arco Vara, mis noteeriti Nasdaq Balti aktsianimekirjas 18 aastat tagasi, on nüüd noteeritud ka Balti võlakirjanimekirjas,” ütles Kaarel Ots, Nasdaq Balti börside ja Nasdaq Tallinna börsi juht. “Balti võlakirjaturg pole kunagi olnud nii aktiivne kui täna ja on hea näha, et Arco Vara viis läbi väga eduka võlakirjapakkumise, et rahastada oma ambitsioonikat kinnisvaraprojekti Tallinnas,” lisas Ots.

“Meil on äärmiselt hea meel, et esimene avalik võlakirjapakkumine pälvis nii tugeva investorite huvi ja märgiti enam kui kahekordselt üle. Kapitali kaasamine võlakirjade kaudu annab laiemale ringile investoritele võimaluse olla osa Arco Vara järgmisest kasvufaasist, pakkudes neile samal ajal stabiilse intressiga atraktiivset tootlust,” kommenteeris Arco Vara juht Kristina Mustonen. “Võlakirjaemissioonist saadud vahendid suuname Lutheri kvartali rajamisse, mis kujuneb Tallinna kesklinna uueks tõmbekeskuseks ja loob pikaajalist väärtust nii kogukonnale kui ka investoritele,” lisas Mustonen.

Koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni” toimub 19.11.2025

26.09.2025 Margot Toompark

Kas oled mõelnud kinnisvaraarenduse peale, kuid protsess tundub liiga keeruline ja riskantne? Tule koolitusele “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni“, kus saad samm-sammult teadmised ja oskused, et oma arendusplaanid edukalt ellu viia.

Kellele koolitus on mõeldud?

Eraisikutele, kes plaanivad oma kinnistul arendust alustada.
Investoritele, kes soovivad kinnistu soetada arenduse eesmärgil.
Maakleritele, kes tegelevad uusarenduste vahendamisega.
Kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes tahavad mõista kogu arendusprotsessi ja selle etappe.

Mida koolitus annab?

Terviklik ülevaade arenduse etappidest ja nendega seotud riskidest.
Praktiline tegevusplaan projekti juhtimiseks sujuvalt ja kulutõhusalt.
Oskus hinnata krundi potentsiaali, koostada äriplaan ja tasuvusarvutus.
Teadmised lepingute, hangete, eelarve ja ajagraafiku juhtimise kohta.
Nõuanded turundus- ja müügistrateegia loomiseks, et tagada kiire ja kasumlik müük.

Koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni” toimub 19.11.2025 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Everaus Kinnisvara AS juhatuse koosseisu laiendamine

25.09.2025 Adaur.ee

Everaus Kinnisvara AS nõukogu laiendab aktsiaseltsi juhatuse koosseisu ja valib aktsiaseltsile kaks uut juhatuse liiget. Ettevõtte juhatuses jätkab asutajaliige Janar Muttik, kelle kõrval asuvad juhatuse liikme ülesandeid täitma ettevõttes arendusjuhina töötav Kaur Kaasikmäe ja finantsjuhina tegev Janika Roots. Nõukogu otsustab uute juhatuse liikmete ametisse nimetamise 25. septembril 2025 või sellele lähedasel kuupäeval. Otsuse tegemine sõltub äriregistri kandest, mis jõustab põhikirja uue redaktsiooni punktides, mis puudutavad juhatuse koosseisu.

„Uued juhatuse liikmed toovad ettevõtte juhtimisse uusi teadmisi ja kogemusi, mis aitavad tõhusamalt hallata ettevõtte kasvanud mahtu ning tagada kõrgtasemel juhtimiskvaliteedi ja -võimekuse. Laienenud juhatuse koosseisuga võtab Everaus Kinnisvara fookusesse protsesside tõhustamise, riskide tasakaalustatud juhtimise ja kvaliteedistandardite hoidmise, et toetada ettevõtte pikaajalist kasvustrateegiat ning suurendada väärtust klientidele, investoritele ja koostööpartneritele,“ kommenteeris Janar Muttik.

Finantsjuht Janika Roots liitub juhatusega pika erialase kogemuse ja strateegilise vaatega, tuues ettevõttesse põhjaliku teadmise kapitali juhtimisest, riskide maandamisest ja finantsstruktuuride arendamisest. „Juhatuse liikmena rakendan oma finantsjuhtimise ja kinnisvarasektori kogemust nii, et see toetaks ettevōtte jätkuvat kasvu, läbipaistvust ja usaldusväärsust. Usun, et mitmeliikmeline juhatus suudab koos otsuseid kaaluda ja ellu viia veelgi efektiivsemalt, pakkudes investoritele ja pankadele kindlustunnet ning luues klientide ja koostööpartneritega usalduslikke ja pikaajalisi suhteid,“ kommenteeris Janika Roots.

Arendusjuht Kaur Kaasikmäe on enam kui 15 aasta jooksul juhtinud ja kureerinud erinevaid elamu- ja ärikinnisvara projekte. Kaasikmäe kogemus ja süsteemne lähenemine protsesside juhtimisele annab ettevõttele lisajõudu, et ellu viia nii suuremahulisi arendusi kui niššiprojekte, mille poolest Everaus Kinnisvara on turul tuntud. “Minu eesmärk juhatuse liikmena on rakendada oma pikaajalist kinnisvaraarenduse kogemust, et ehitada üles professionaalsed arendusprotsessid ja tuua sisse vajalikku oskusteavet. See võimaldab meil keskenduda tootearendusele ja luua veelgi kvaliteetsemaid elu- ja ärikeskkondasid,” kommenteeris Kaur Kaasikmäe.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, nii büroohooned kui lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“

KV.EE: Äripindu pakutakse müügiks rohkem kui aasta tagasi

25.09.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakuti 08.2025 Tallinnas müügiks keskmiselt 399 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv suurenes aastaga 23% võrra. Aastatagusega võrreldes lisandus äripindu müügipakkumisse kõikides Tallinna linnaosades peale Nõmme. Enamikus Tallinna piirkondades oli tänavu augustis äripindu pakkumises ligilähedaselt 20% või enamgi rohkem.

08.2025 äripindade müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 2894 €/m² ehk eelmisest aastast 5% rohkem. Enamikus linnaosades ja piirkondades äripindade müügipakkumiste hinnad siiski vähenesid.

Küll on portaali KV.EE vahendusel Põhja-Tallinnas müüki tulnud hulk kallima hinnaga äripindu, mis kogu Tallinna keskmise hinna plussi vedasid. Põhja-Tallinna tänavu augustis pakkumisel olev äripindade arv 76 on 43% rohkem kui aasta tagasi. Põhja-Tallinna äripindade hind on mullusega võrreldes kasvanud märkimisväärse 33% ja oli tänavu 3809 €/m². Suur hulk uusi pakkumisi ja suur hinnakasv viitavad selgelt pakkumiste struktuuri muutustele, mitte turutrendide üldisele arengule.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripind / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Äripind / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	08.2024	08.2025	Muutus, %	08.2024	08.2025	Muutus, %
Haabersti	36	37	3%	2 389	2 711	13%
Kadriorg	11	14	27%	3 965	3 523	-11%
Kesklinn	131	157	20%	2 900	2 931	1%
Kristiine	19	23	21%	2 860	2 424	-15%
Lasnamäe	28	36	29%	1 293	1 145	-11%
Mustamäe		10	#N/A		1 267	#N/A
Nõmme	12	10	-17%	1 892	1 859	-2%
Pirita	9	11	22%	3 220	2 750	-15%
Põhja-Tallinn	53	76	43%	2 869	3 809	33%
Vanalinn	22	26	18%	4 077	3 970	-3%

Tallinn	325	399	23%	2 743	2 894	5%

Eesti	973	1 090	12%	1 449	1 632	13%
Harjumaa	480	559	16%	2 196	2 393	9%

Narva	23	26	13%	606	494	-18%
Rakvere	13	13	0%	718	903	26%
Pärnu	64	67	5%	1 515	1 742	15%
Tartu	46	58	26%	1 625	1 785	10%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kliimaministeerium: Riik suunab teede ja raudteede ehituseks ligi miljard eurot

25.09.2025 Adaur.ee

Valitsuse täna kinnitatud 2026. aasta riigieelarve seab üheks prioriteediks transporditaristu arendamise. Kokku suunatakse järgmisel aastal teede ja raudteede ehitusse ning hooldusesse ligi miljard eurot, millest 435,7 miljonit eurot läheb Rail Balticule.

„Rail Baltica on strateegilise tähtsusega taristuprojekt, mis ühendab Balti riigid Euroopa raudteevõrguga ning tugevdab nii majandust kui julgeolekut. On oluline, et projekt liiguks edasi kokkulepitud ajakavas – see ei ole tähtis üksnes järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi rahastuse kindlustamiseks, vaid ka selleks, et rongiliiklus saaks 2030. aastal käima. Seepärast oli Rail Balticu rahastamine valitsuse üks prioriteete ka eelarvekõnelustel,” sõnas taristuminister Kuldar Leis.

Rail Balticu ehitus edeneb Eestis hoogsalt – Tallinnast Läti piirini on trass ehituslepingutega kaetud, sellest ligikaudu poole ulatuses ehk umbes 100 kilomeetril toimub juba ehitustegevus. 2026. aastal alustatakse kohalike peatuste rajamisega ning jätkub põhitrassi ehitus. Ehitustegevus ulatub uuel aastal kõikidesse maakondadesse, mida uus raudtee hakkab läbima.

Kokku suunatakse järgmisel aastal raudteetranspordi arendamisse ja korrashoidu koos investeeringutega 684,2 miljonit eurot. Investeeringute tulemusel tekib suurel osal olemasolevast raudteest võimalus sõita kiirusega kuni 160 km/h. Järgmisel aastal valmib elektrifitseeritud Aegviidu–Tapa–Tartu lõik ning 2027. aastal Tapa–Narva lõik.

Leisi sõnul on samavõrd oluline ka maanteetaristu arendamine. „Järgmisel aastal investeerime teede ehitusse ja hooldusesse ligikaudu 92 miljonit eurot rohkem kui käesoleval aastal. See tähendab, et liigume edasi põhimaanteede neljarealiseks ehitamisega, tegeleme liiklusohtlike kohtade ümberehitamisega ning hoiame paremas korras ka kõrvalteid. Need investeeringud muudavad ühendused kiiremaks ja turvalisemaks ning tagavad, et meie teedevõrk toetab ka riigi kaitsevõimet,” lisas minister.

Teehoidu ja arendamisse investeeritakse järgmisel aastal 283 miljonit eurot, mis sisaldab ka mootorsõidukimaksust laekuvaid vahendeid. Suur osa investeeringutest läheb põhimaanteede neljarealiseks ehitamiseks, ent ka kõrvalteede remondiks.

Pärnu maanteel plaanib riik järgnevatel aastatel ehitada neljarealiseks Libatse–Nurme, Päädeva–Konuvere ja Konuvere–Päärdu lõigud ning Tartu suunal Paia ristmiku Imaveres ja seejärel Mäo–Imavere lõigu. Neist Libatse–Nurme ja Päädeva–Konuvere lõigud valmivad juba 2027. aastal.

Kinnisvarakooli koolitusklass – kaasaegne ruum koolituste ja seminaride jaoks

25.09.2025 Margot Toompark

Kinnisvarakooli koolitusklass pakub esinduslikku ja mugavat keskkonda seminaride, koolituste, koosolekute ning õpitubade läbiviimiseks. Ruum on varustatud kaasaegse tehnikaga ja kohandub nii väiksemate kui ka suuremate ürituste vajadustele. Lisaks võimaldab ruum korraldada hübriidvormis kohtumisi, kus osa osalejatest viibib kohapeal ning teised liituvad veebi teel.

Ruum ja võimalused:

Suurus 51 m²
Klassiruumi stiilis kuni 24 osalejat (12 lauda)
Teatristiilis kuni 36 osalejat
Kaasaegne tehnika: konverentsiseade Konftel ja 86″ UHD ekraan
Pabertahvel markeritega
Veeautomaat kuuma ja külma veega

Asukoht:

Tulika 19, Kristiine linnaosa, Tallinn.
Flora Maja B-korpuse 1. korrus, ruum 138 (sissepääs sisehoovist).
Parkimine: sisehoovis tasuline parkla, tänavatel tasuta.

Broneerimine ja lisainfo:

Telefon: +372 525 6655 (Margot Toompark)
E-post: kool@kinnisvarakool.ee

Tule ja korralda oma järgmine sündmus ruumis, kus mugavus, tehniline varustus ja hea asukoht loovad ideaalse keskkonna edukaks ürituseks!

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Majanduskava

24.09.2025 Evi Hindpere

Kas teie korteriühistu juhatus on igaks majandusaastaks koostanud majanduskava?

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

Majanduskava alusel tehtavad maksed on üldjuhul ainus alus korteriühistu tuludele. Jättes kõrvale tegelikust tarbimisest sõltuvad kulud, ei saa korteriühistu korteriomanikelt nõuda rohkem raha, kui kehtivas majanduskavas on ette nähtud.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-53-10 muuhulgas selgitanud, et: „Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki.“

KrtS § 41 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava.

Pange tähele, et seadus ei näe ette, et juhatus koostaks „aastateks“ majanduskava, vaid ikka aastaks ehk siis igaks majandusaastaks.

KrtS seletuskirjast saab lugeda, et „Majanduskava on ühest küljest korteriühistu järgmise majandusaasta eelarve ja samas ka alus korteriühistu rahalistele nõuetele korteriomaniku vastu. Korteriühistu juhatus peab järgmiseks majandusaastaks koostama korteriühistu majanduskava.“

See tähendab, et juhatus on kohustatud koostama igaks majandusaastaks majanduskava, mille kehtestab üldkoosolek ja mis on korteriomanike majandamiskulude tasumise aluseks.

KrtS § 41 lg 5 kohaselt kehtib senine majanduskava edasi ka pärast majandusaasta lõppu kuni uue kava kehtestamiseni. See välistab ohu, et korteriomanike passiivsuse tõttu kaob ära korteriühistu nõue korteriomanike vastu (KrtS eelnõu seletuskiri).

Seejuures on ekslik arvamus, et kui kunagi on majanduskava kehtestatud, siis see kehtib igavesti. Seadusandja mõte on olnud siiski see, et kuna majandusaasta lõpeb 31. detsembril ja kohe 1. jaanuaril ei kutsuta kokku üldkoosolekut, et kehtestada uus majanduskava, siis kehtib olemasolev majanduskava kuni uue kehtestamiseni üldkoosolekul.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee