Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Kapiteli suurim kinnisvaraprojekti Arteri kvartal on valmis

KapitelPärast nelja ja poole aasta pikkust ehitust valmis Tallinna südalinnas Arteri kvartal, mille koguinvesteering ületas 160 miljonit eurot. Kvartalis töötab igapäevaselt ligi 3000 inimest ning selle bürootornid on esimesed Eestis, mis on saanud rahvusvahelise BREEAM Excellent jätkusuutlikkuse sertifikaadi.

„Arteri kvartal on keerukaim ja investeeringult suurim arendusprojekt Kapiteli ajaloos. Hoonete ehitus kestis ligikaudu 4,5 aastat, – see on pikem aeg kui olümpiatsükkel ning on ka ühise pingutuse mõttes võrreldav spordi tippsaavutusega. Tuhanded inimesed panustasid kvartali valmimisse ja on kõik suurt tunnust väärt. Arteri 28-korruseline büroohoone on Kapiteli senises ajaloos unikaalne hoone oma kõrguselt ning loodetavasti täiendab ning rikastab Arteri kvartal tervikuna Tallinna linnaruumi,“ ütles Kapiteli juht Taavi Ojala.

„Meil on hea meel, et paljud väärikad ettevõtted on valinud oma koduks just Arteri kvartali,“ lisas Taavi Ojala. Kvartalis on kokku 44 500 m² üüripinda. Eesti kõrgeim, 28-korruseline büroohoone on nüüd Swedbank Eesti peakontori kodu, teistes hoonetes paiknevad erinevate ettevõtete büroopinnad ja korterhotell. Lisaks on kvartalis restoranid, raamatupood, ilu- ja terviseteenused ning kvartali üürnikele mõeldud spordiklubi, ujula ja katuseterrass. Kvartalile lisab väärtust kõigile ligipääsetav aatrium, kus korraldatakse linnarahvale tasuta näituseid, samuti linnapark, mis lisab linnakeskkonda rohelust.

„Kvartalit arendades oli meie jaoks oluline järgida 5-minuti linna põhimõtet – siduda kontoripinnad igapäevaselt vajalike teenustega, mis säästavad Arteris töötavate inimeste väärtuslikku aega igal nädalal suisa mitu tundi. See on oluline osa kaasaegsest kvaliteetsest töökeskkonnast,“ lisas Allan Remmelkoor, Arteri kvartali projektidirektor.

Arteri kvartal on esimene büroohoonekompleks Eestis, millele on väljastatud rahvusvaheline BREEAM New Construction Excellent jätkusuutlikkuse sertifikaat. Sertifikaat hindab terviklikult hoone energiatõhusust, keskkonna- ja kasutajasõbralikkust ning kestlikkust hoone elukaare igas tsüklis.

Kvartali hooned on liginullenergiahooned, milles on kasutusel keskkonnasõbralikud energialahendused. 305 energiavaia kaudu ammutatav maakütteenergia katab ligi 30% kvartali kütte- ja 70% jahutusvajadusest, ülejäänud tagavad kaugküte ja kaugjahutus.

Kvartali arhitekt on Martin Aunin, sisearhitektuuri on loonud Arhitekt11 ja ArtAku Sisearhitektuuribüroo. Kogu kvartali ehituse peatöövõtja oli Merko Ehitus Eesti.

„Arteri ehitus on olnud Merkole erakordne objekt. Insenertehniliselt ja kvartali mastaapi arvestades logistiliselt väga keerukate ehitustööde juhtimisega oli igapäevaselt seotud üle 30 Merko ehitusinseneri, ehitustöödel osales ligikaudu 3500 inimest. Arter lähtub maksimaalselt hoone kasutajate heaolust, fookus on selgelt tulevikulahendustel ning kaasaegsel, funktsionaalsel ja kvaliteetsel linnaruumil. Kompleksi ehitamisest sai osa suur hulk Eesti ehitussektorist, Arteris läbi lahendatud teemadest ja siin saadud kogemusest on võitnud ka teised arendusprojektid Eestis,“ ütles Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe.

Lisaks Arteri hoonetele rajati ehitustööde käigus uus Veski tänav ning avalik park Härjapea jõesängi alale; uuendati ka Imanta tänavat ja kvartali valmimisega täienes ühistranspordivõrk – otse hoone kõrval asub uus bussipeatus.

Infokast ehituse faktidest:

  • Ehituse kestus: algus 2021. aastal veebruaris, lõpp 2025. aasta septembris, kestus 1637 päeva
  • Suurus: 44 500 m² üüripinda
  • Kõrgeima bürootorni kõrgus: 111 m
  • Ehitusel töötas kokku 3334 inimest
  • Ehituse alguses rajatud süvendi sügavus: 13,5 m
  • Pinnase väljavedu: ligi 6000 autokoormat ehk 80 000 m³
  • Betooni kasutus: ligi 100 000 tonni ehk 2000 veoautokoormat
  • Klaasfassaadi pindala: 3 hektarit ehk 4–5 jalgpalliväljakut
  • Parkimiskohti: ligi 400
  • Jalgrataste siseparkla: 115 kohta, riietus- ja duširuumid
  • Linnaruumi täiendus: uus Veski tänav, uuendatud Imanta tänav, avalik park Härjapea jõesängi alal
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Koolitus “Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas” toimub 15.10.2025

Tõnu ToomparkKas oled kinnisvarainvestor, maakler, arendaja või lihtsalt turuhuviline, kes soovib teha faktipõhiseid otsuseid? Tule koolitusele „Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas“, mis toimub 15.10.2025. Koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolituse käigus saad teada:

  • kuidas leida ja kasutada usaldusväärseid andmeallikaid (Maa- ja Ruumiamet, Statistikaamet, Eesti Pank jt);
  • kuidas eristada olulist signaali müra seast;
  • kuidas märgata turutrende enne, kui need meediasse jõuavad;
  • kuidas hinnata piirkonna või segmendi likviidsust, hinnadünaamikat ja potentsiaali.

Ära jäta kasutamata võimalust saada praktilised tööriistad, mis aitavad vältida kulukaid vigu ja annavad Sulle kinnisvaraturul konkurentsieelise.

Koolitus toimub 15.10.2025 kell 10.00–13.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistika: Eesti ehitusse läinud korteri keskmine pind on 61 ruutmeetrit

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel on 2025 II kvartalis Eestis ehitusloa saanud korterelamus asuva eluruumi keskmine pindala 59 m²*. Ehitusse läinud eluruum on 61 ja kasutusloa saanud ehk valminud eluruum 65 m².

Muutused korterelamute korterite pindalas sõltuvad hoonete iseloomust, asukohast, arendaja profiilist, hoone sihtrühmast ja muudest teguritest. Pikemaajaline korteri keskmine suurus uutel ehitusloa-kasutusloa saanud või ehitusse läinud Eesti keskmistel korteritel korterelamutes on 63-64 m².

Harjumaa korterid on suuremad. 2025 II kvartalis ehitusloa saanud korteri keskmine pindala oli 66 m²*, ehitusse läinud korter 65 ja kasutusloa saanud korter 67 m². Harjumaa korterelamutes asuvate eluruumide pikaajaline keskmine suurus on 65-66 m².

Märksa väiksemad on Tartu maakonna korterid. Tartu maakonna ehitusloa saanud korterelamute eluruumide keskmine suurus oli 2025 II kvartalis 51 m²* ja ehitusse läinud korteritel 52 m².

* Tegemist on viimase 4 kvartali keskmiste näitajatega, mis tasandavad näitaja juhuslikud hüpped üles ja alla.

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Everaus Kinnisvara AS valmistub uute võlakirjade avalikuks pakkumiseks

EverausEveraus Kinnisvara AS annab teada oma kavatsusest emiteerida võlakirjaprogrammi teise seeria raames 2025. aasta oktoobris uusi võlakirju. Teise seeria pakkumise täpsed tingimused ja ajakava avalikustatakse lähiajal.

Everaus Kinnisvara AS avas esmakordselt võlakirjade avaliku pakkumise tänavu mais, emiteerides võlakirjaprogrammi esimese seeria raames 5000 võlakirja kogumahus 5 miljonit eurot. Emiteeritud võlakirjad on Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North kaubeldavad.

Esimese seeria raames kaasatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja selle toel on kinnisvaraarendusprojektide ehitus jõudsalt edasi liikunud. Kindluse Kodu I etapi (ridaelamud ja paarismajad) infrastruktuur on valmis ja esimesed majad saavutanud täiskõrguse (I etapi kodudest on müüdud 50%). Luige Kodude II etapi (ridaelamud ja kortermajad) majad on jõudnud fassaaditöödeni ja sisemiste ehitustöödeni (II etapi kodudest on müüdud 30%). Lennuradari laokompleksi II etapi ja Haabersti miniladude ehitustööd on lõpusirgel ning uued ärihooned arendaja üüriportfellis on käesoleva aasta lõpuks valmis.

Teise seeria eesmärk on täiendavalt finantseerida arendusprojektide järgmiste etappide ehitust ja uute arendusprojektide ehitusega alustamist. Alanud on Kindluse Kodu järgmiste etappide infrastruktuuri ehitus ja Luige Kodude III ja ühtlasi viimase etapi (ridaelamud) majade ehitus ning Lennuradari laokompleksi kahe viimase hoone ehitus. Ettevalmistamisel on Kangru Kodu ridaelamute ja portfelli lisandunud Tartu piirimail asuvate kortermajade ehitamisega alustamine.

„Kevadise pakkumise enam kui kolmekordne ülemärkimine kinnitas, et me oleme hinnatud ja tunnustatud kinnisvaraarendaja mitte ainult klientide ja koostööpartnerite silmis, vaid ka investorid usaldavad meie arenguperspektiive ja strateegiat arendada kvaliteetset ja jätkusuutlikku elu- ja ärikeskkonda. Teise seeria pakkumine võimaldab laiendada ettevõtte investorkogukonda veelgi,“ kommenteeris ettevõtte asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, büroohooned, lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“

Käesolev teade on üksnes informatiivse eesmärgiga võimaliku tulevase pakkumise kohta. Käesolev teade ei ole käsitletav müügipakkumisena või kutsena võlakirjade omandamiseks, samuti ei toimu võlakirjade müüki ega pakkumist üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks enne prospekti, teabe- või muu pakkumisdokumendi kinnitamist või registreerimist või avaldamist õigusvastane.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 09-2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tartu: Algavad ettevalmistustööd Tartu põhjapoolse ümbersõidu ja Tiksoja silla rajamiseks

Tartu.eeTartu linnapea Urmas Klaasi kutsel kohtusid täna Tartus taristuminister Kuldar Leis, Transpordiameti peadirektor Priit Sauk ja Tartu linna esindajad. Arutati riigimaanteede arendusena Tartu põhjapoolse ümbersõidu ja Emajõele Tiksoja silla rajamist. Taristuminister Kuldar Leis kinnitas, et objekt lisatakse riigiteede teehoiukavasse.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tiksoja silla rajamine koos põhjapoolse ümbersõiduga Tartu jaoks märgilise tähtsusega projekt. “Kavandatav ümbersõit annab võimaluse jätkata täna linna läbiva transiitliikluse ümbersuunamist, mis vähendab oluliselt kesklinna tänavate liikluskoormust.” Liikluskoormus väheneks objekti valmides nii Riia, Turu kui ka Võru tänavatel, samuti Narva maanteel.

Olulise kasuna näeb Urmas Klaas ka Tähtvere ja Kvissentali linnaosade paremat ühendatust ülejäänud linnaga. Praegu on nende linnaosade elanike jaoks lähim Emajõe ületuskoht kesklinnas asuv Kroonuaia sild, Tiksoja silla rajamisel tekiks otseühendus üle jõe.

Minister Kuldar Leisi sõnul on objekt oluline ka sõjalise mobiilsuse vaatest, sest uue silla valmides oleks loodud vajalik ülepääs Emajõest ka põhja poolt. Samuti kinnitas minister, et on olemas poliitiline tahe ja kokkulepe koostööks ning eelprojekt, millega minna edasi põhiprojekti koostama. “Hakkame koos pingutama ja leidma vahendeid projekti elluviimiseks. Esmalt täpsustame, milline on võimalik toetus Euroopa Liidu uuest rahastamisperioodist alates aastast 2028, milline on riigi panus ja millega on valmis kohalikud omavalitsused kaasa lööma. Rahastusvõimaluste selgumisel saame kavandada ja kokku leppida ka ehitusaastad, varaseim võimalik aeg ehitusega alustamiseks saaks olla aasta 2028,” sõnas Leis.

Transpordiametil on valmis eelprojekt põhjapoolse ümbersõidu rajamiseks koos Tiksoja sõlme ja Emajõe silla rajamisega. “Transpordiameti vaatest on sama projekti raames vaja ära lahendada nii Tiksoja sõlme eritasandiliseks ehitamine kui ka Tallinn-Tartu raudteega ristumiste viimine erinevatele tasanditele,” sõnas Transpordiameti peadirektor Priit Sauk.

Järgmise sammuna alustatakse ettevalmistustööde ja põhiprojekti koostamisega. Nende valmides selgub täpsemalt projekti võimalik maksumus ja maht. Rahastusvõimalustest sõltuvalt on võimalik ka objekti etapiviisiline arendame. “Minimaalses mahus kavandame Tiksoja eritasandilist ristmikku koos uue sillaga ja maantee ühendamist Jõgeva maanteega,” sõnas Sauk.

Orienteeruv maksumus on minimaalselt ligi 60–70 miljonit eurot. Kui rajada ka ühendused Tallinna poole olemasoleva 2+2 maantee lõiguni ja ringtee pikendusena kuni Ilmatsalu ringteeni, siis oleks projekti maht umbes 100–120 miljonit eurot.

Tiksoja silla ja ümbersõidu eelprojekt (Transpordiamet)

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Statistikaamet: Tööstusettevõtete toodang kasvas augustis 1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta augustis püsivhindades 1% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 2,5% ja mäetööstuses 0,7%, kahanes aga energeetikas 20,7%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul on töötleva tööstuse toodangu mahud sellel aastal võrreldes eelmisega kõik kuud suurenenud. „Kuigi andmed viitavad kasvule, siis suurt hoogustumist veel ei paista. Head märgid on, et kolm kuud järjest on kasvanud elektroonikatööstuse mahud ning augustis kasvas osatähtsuselt suurim tegevusala puidutöötlemine,“ tõi Bunder välja.

Augustis suurenes tööstustoodangu maht kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tegevusaladest kasvas toiduainete (6,6%), arvutite ja elektroonikaseadmete (3,3%) ning ehitusmaterjalide (5,2%) tootmine, samuti puidutöötlemine (2,4%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes metalltoodete (2,4%) ning kummi- ja plasttoodete (1,1%) tootmine. Pea samale tasemele jäi elektriseadmete tootmine, kahanedes vaid 0,2%.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta augustis 65,2% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta augustiga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 2,3% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 5,5% ning müük ekspordiks 0,6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti augustis võrreldes juuliga tööstuses kokku 1,5% ning töötlevas tööstuses 1,7% rohkem toodangut.

Energeetikas vähenes võrreldes eelmise aasta augustiga elektri tootmine koguseliselt (MWh) 21,9% ning soojuse tootmine 2,5%. „Nii juulis kui ka augustis oli elektrienergia toodangu vähenemise taga omatoodangu asendumine odavama importtoodanguga,“ selgitas Bunder.

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Everaus Kinnisvara Lennuradari laokompleksi laiendus sai sarikate alla. Arendaja üüriportfelli lisandub 64 uut pinda

EverausEveraus Kinnisvara tähistas 2. oktoobril Rae valda Lennuradari teele rajatava äripargi laienduse sarikate alla saamist. Valmiv arendusetapp koosneb neljast kaasaegsest ärihoonest, mis toovad turule 64 uut ladu ja stock-office pinda kogupindalaga 4000 ruutmeetrit. Neljast hoonest kaks valmivad 2025. aasta lõpus ja järgmised kaks 2026. aasta alguses.

Lennuradari laokompleks hõlmab endas ladusid ja stock-office pindasid suuruses 35-85 ruutmeetrit. Laokompleksi omandamisel, 2024. aasta lõpus, oli juba valminud ja üürilepingutega kaetud kolm ärihoonet kokku 42 äripinnaga (kogupindalaga 2500 ruutmeetrit). Äripargi laienduse valmimisel kujuneb kogu kompleksi mahuks 106 äripinda, kasvatades oluliselt Everaus Kinnisvara üüriportfelli.

„Everaus Kinnisvara pikaajaline strateegiline eesmärk on tugevdada oma positsiooni ärikinnisvara sektoris, sealhulgas stock-office pindade ja ladude segmendis,“ kommenteerib Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. „Lennuradari laokompleks on tõestanud oma atraktiivsust nii asukoha kui kontseptsiooni mõttes. Nõudlus väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud stock-office pindade ja ladude järele Rae vallas on kõrge.“

Lennuradari äripark asub logistiliselt strateegilises kohas, Tallinna ringtee ja Suur-Sõjamäe tee vahetus läheduses, pakkudes ettevõtetele mugavat ja kiiret ühendust Tallinna kesklinna ja ümbritsevate piirkondadega. Kompleksi lähedus lennujaamale ja sadamatele on suur eelis ettevõtetele, kelle tegevus nõuab head ühendust ka nimetatud logistikasõlmedega.

Lennuradari laokompleksi laienduse ehitab Maru Ehitus AS. „Olles fokusseerinud ärikinnisvara projekteerimis-ehitusteenusele Eestis, on meil hea meel olla Everausile partneriks teisel järjestikusel projektil. Üldjuhul on iga ärihoone unikaalne ning vajab eraldi planeerimist ja läbimõtlemist. Lennuradari laohoonete puhul on unikaalne võimalus planeerida tegevusi voomeetodil, kuna tegemist on nelja sarnase hoonega“ ütles Maru Ehitus AS tegevjuht Margo Dengo.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud ning nii büroohooned kui stock-office-pinnad, laod ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“ Everaus Kinnisvara AS võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North alates 05.06.2025.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Marienholmi korterite müük ületas ootusi – 80% kodudest juba omaniku leidnud

ScandiumMarienholm, mida peetakse üheks viimaste aastakümnete olulisemaks arenduseks Läänemaal, on saanud tugeva vastuvõtu – 80% esimese etapi kodudest on müüdud. Huvi püsib ka sügisel ning see on andnud arendajale kindluse alustada teise etapi projekteerimisega.

„Kui suvel oli arusaadav, et mereäärsed kodud köidavad tähelepanu, siis sama tugev huvi on püsinud ka sügiskuudel. See kinnitab, et Marienholmi eriline keskkond kõnetab koduostjaid pikemaajaliselt, mitte ainult hooajaliselt,“ kommenteeris Scandium Kinnisvara partner ja juhatuse liige Maido Lüiste. „Oleme täna alustanud järgmise etapi projekteerimist.“

Esimeses etapis valmis Marienholmi poolsaarel viis hoonet kokku 50 korteriga. Korterid on tuntud oma laialdaste merevaadete ja läbimõeldud arhitektuursete lahenduste poolest, paiknedes otse merekaldal. Ostjate seas on valdavalt pealinlased, kes hindavad Haapsalu rahulikku ja looduslähedast elukeskkonda. Samas on siia kodu soetanud ka mitmed kohalikud elanikud.

Poolsaare tipus veab sadamaarendust Viktor Siilats

Marienholmi arendus saab olulise täienduse ka poolsaare tipus, kuhu rajatakse uus jahisadam. Sadamakinnistu ja kõrval asuva ajaloolise aidahoone omandas kevadel tuntud ettevõtja ja merenduse arendaja Viktor Siilats, kellele kuuluvad ka Grand Holm Marina ja Veskiviigi jahisadam Haapsalus. Esimesed tööd sadama korrastamisel tehti juba sel suvel kui paigaldati ka poid suuremate purjakte sildumiseks.

Läänemaa sajandi suurim arendus

Marienholm on üks Läänemaa suurimaid kinnisvaraprojekte viimaste aastakümnete jooksul. Poolsaarele rajatakse mitmeetapiline elukeskkond koos avaliku pargiala, SPA-hotelli, jahisadama ja restoraniga.

„Näeme, et Haapsalu on paljude jaoks taasavastatud sihtkoht. Siia, kus kohtuvad meri, ajalugu ja kaasaaegne arhitektuur, soovitakse luua teist kodu või püsielukohta. Kevadel asume korrastama avalikku pargiala kohe esimese etapi kõrval, et siis edasi liikuda teise etapi väljaehitamisega,“ rääkis Lüiste.

Teise etapi projekteerimine on alanud. Uue hoonestuse ehitust planeeritakse järgmisse aastasse ning valmimist 2027. aasta kevadesse.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

KV.EE kinnisvara-podcast: kinnisvara müük eile, täna ja homme

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 122. osa külaline on Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja. Saates keskendutakse uute kodude müügi ja turunduse arengule Eestis. Kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark ja Lauri Laanoja vaatavad tagasi, kuidas kinnisvara müümine on aastate jooksul arenenud, käsitledes nii buumiaegu kui ka kriisiperioode.

Arutatakse, kuidas kriisid on mõjutanud klientide käitumist ja arendajate müügistrateegiaid. Käsitletakse müügi ja klienditeeninduse suhet ning seda, kuidas on muutunud turunduskanalite valik, alustades trükimeediast ja välireklaamist kuni digikanalite ja sotsiaalmeedia võidukäiguni.

Juttu tuleb tehnoloogiliste uuenduste, sealhulgas 3D-renderduste ja tehisintellekti võimalikust rollist tulevikus. Vaadatakse, kuidas on arenenud uue kodu juurde kuuluv väärtus, eriti koduümbruse ja energiatõhususe osas.

Lõpetuseks annab Lauri Laanoja soovitusi, rõhutades klientide mõistmise ja lubaduste täitmise olulisust edukal kinnisvaraturul toimetamisel.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kliimaministeerium: Eesti Arhitektuurikeskus ja TalTech koolitavad tarka tellija

KliimaministeeriumEesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) viib Kliimaministeeriumi tellimusel läbi kuuepäevase ringse arhitektuuri ja ehituse koolitusprogrammi.

Programm on mõeldud avaliku, era- ja mittetulundussektori töötajatele, kellel on oluline roll ringse ruumiloome põhimõtete elluviimisel. Koolituse eesmärk on avada ringse arhitektuuri ja ehituse tervikpilti, kaardistada peamised takistused nende kasutuselevõtul ning pakkuda aruteluruumi ja praktilisi lahendusi, kuidas eri sektorid saavad muutustesse panustada. Õppepäevad on üles ehitatud aktiivõppe vormis, kus lühiettekannete ja arutelude kõrval on olulisel kohal ka praktilised ülesanded, mis aitavad siduda teooria igapäevase tööpraktikaga.

Koolitusprogramm toimub kuuel päeval eri paikades üle Eesti. Esimene koolituspäev leiab aset 22. oktoobril TalTechis, kus fookuses on ringne arhitektuur ja ehitus ning rohepööre ehitatud keskkonnas. 5. novembril jätkub programm Energia Avastuskeskuses ja Logisaunas, kus käsitletakse kogukondlikku ja kultuurilist mõõdet.

19. novembri koolituspäev leiab aset TalTechi Tartu Kolledžis, kus tähelepanu all on ringmajanduse teadmised ja praktikad regionaalses kontekstis. 3. detsembril kogunetakse Elektrilevi Mustermajas, et uurida tehnoloogilisi lahendusi ja innovatsiooni ringse ehituse toetajana. 17. detsembril viiakse õppepäev läbi Kota Klubis Krulli Kvartalis, kus arutatakse kogukondlikke lahendusi ja linnaruumi ringlust. Programmi viimane päev toimub 6. jaanuaril Valga Kultuurimajas, kus vaadeldakse rahvusvahelisi perspektiive ja tehakse koolitusprogrammist kokkuvõtteid.

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul peitub ringmajanduse suurim võimalus mõtteviisi muutuses – kuidas näha arhitektuuri ja ehitust mitte lineaarse kuluna, vaid loova ja kestliku majanduse osana. “Soovime, et koolituse käigus kujuneks sünergia, kus eri osapooled otsivad koos nutikaid lahendusi ja aitavad ringse arhitektuuri ning ehituse viia hobi- ja pilootprojektidest igapäevaseks praktikaks.”

„Ringsete põhimõtete rakendamisel ei piisa vaid arhitektide ja ministeeriumi entusiasmist – õnnestumiseks vaja on ka informeeritud tellijat ja kogukonna esindajat. Euroopast on ette näidata mitmeid edulugusid, kus muutusi loova innovatsiooni edukas algatajaks on riigisektor. Koolitusprogrammi käigus uurime millised on kodumaised väljakutsed ringsete lahenduste kasutuselevõtul ning otsime ühisosa projekteerijate ja tellijate vahel,” ütles TalTechi Ehituse ja Arhitektuuriinstituudi noormteadur Hannes Praks, kes juhib koolituspäevi. „Samal ajal keskendume ka väga praktilistele teemadele: kuidas vähendada ehitusjäätmeid, kavandada hooneid tulevikus kohandatavaks või lammutamiseks ning kasutada materjale korduvkasutuses. Usun, et just teadmiste ja kogemuste jagamine aitab meil ringse ruumiloome Eestis järgmisele tasemele viia.“

Koolitusprogrammis esinevad tunnustatud eksperdid ja praktikud. Nende hulgas TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi programmijuht Simo Ilomets, TalTechi inseneriteaduskonna kaasprofessor ning Tartu kolledži direktor Aime Ruus, Pihlmann Architectsi arhitekt Isabella Priddle, saviehituse ekspert Kaarel Kuusk, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant-nooremteadur Jürgen Tammepärg, Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonna juht Görel Grauding, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae, Logisauna eestvedaja Regina Viljasaar-Frenzel, Valga vallavalitsuse planeeringute juhtivspetsialist Lenna Hingla, Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera, ruumiloome residentuuri Vares eestvedaja ja arhitekt Margus Tammik ja paljud teised.

Programmi tellija on Kliimaministeerium, läbiviijad Eesti Arhitektuurikeskus ja TalTech. Koolitusi rahastatakse Euroopa liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu.

Koolitus on tasuta. Registreerumine on avatud kuni 16. oktoobrini.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele toimub 14.10.2025

Priit Kallas14.10.2025 toimub Kinnisvarakoolis ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele. Koolitajaks on Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas, kes õpetab, kuidas tehisintellekti abil säästa aega ja tõsta töö kvaliteeti, võimaldades keskenduda olulistele tegevustele. Tehisintellekti rakendused aitavad vähendada rutiinset tööd ja optimeerida igapäevaseid ülesandeid. AI kaasamine muudab töö efektiivsemaks ja aitab luua uusi loovaid lahendusi.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid;
  • kinnisvaraarenduse ettevõtete turundus- ja müügispetsialistid;
  • kinnisvara müügi või turundamisega igapäevaselt tegelevad inimesed;
  • kinnisvarahuviline, kes alles kaalub tööle asumist kinnisvarasektoris.

Koolitus toimub 14.10.2025 kell 10.00–13.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.
Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

1Partner: Kuuülevaade: september tegi Tallinna kinnisvaraturul uue rekordi

1PartnerVõrreldes rahulikuma augustiga tegi Tallinna kinnisvaraturu tehingute kogumaht septembris suure tõusu ning 1055 tehinguga kuu jooksul saavutati selle aasta uus rekord, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Möödunud kuul tehti Tallinnas kinnisvaraga 1055 ostu-müügitehingut, mis on viiendiku võrra rohkem kui augustis (878 tehingut) ja 16% enam kui eelmise aasta septembrikuus, mil toimus 913 tehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus ulatus septembris 237 miljoni euroni, mis on ligi 52% rohkem kui augustis. “Augustiga võrreldes tunduvad kasvunumbrid eriti jõulised, kuid tuleb arvestada, et august oli tõesti rahulik kuu. Siiski on septembrikuine aktiivsus märkimisväärne, kuna kinnisvaratehingute koguarvult ületati isegi juulit, mis seni hoidis aasta rekordkuu tiitlit,” selgitab Vääri ja lisab, et iga tööpäeva kohta toimus septembris keskmiselt 48 tehingut.

Kuu jooksul müüdi Tallinnas 829 korterit, mis on umbes viiendiku võrra enam kui augustis mil müüdi 696 korterit. “Nii tugeva kuutulemuse puhul on täiesti võimalik, et pealtnäha rahulikuma augusti jooksul valmistati ette mitmeid tehinguid, mis viidi nüüd septembris edukalt lõpule,” räägib Vääri. Korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis septembris 3086 euroni (augustis 2988€) ja keskmine mediaanhind ulatus 2862 euroni ruutmeetri kohta (augustis 2827€).

Kalleim korter müüdi pealinnas 800 000 euroga. Septembris müüdi ka 14 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 6 elamumaa krunti, kõige kallim kinnistu vahetas omanikku 1 300 000 euroga.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank: Majanduskommentaar: Hinnad septembris langesid

SwedbankStatistikaameti esialgsel hinnangul vähenes nii kohalike elanike kui turistide kulutusi hõlmav harmoneeritud tarbijahinnaindeks septembris augustiga võrreldes 1,2%. Hindade languse taga oli toidu ja mootorikütuste odavnemine.

Septembrikuine hindade langus on Eesti majanduse jaoks hea uudis, sest naabritest kiiremini tõusnud hinnad pärsivad nii tootmist kui tarbimist.

Toidukaupluste vahel valitseb tugev konkurents. Kliendi poodi meelitamiseks korraldatakse ulatuslikke kampaaniaid. Suur osa soodushindu statistikas siiski ei kajastu, sest vastavalt rahvusvahelisele metoodikale kogub statistikaamet kaupade ja teenuste tavahindu, mitte erinevatele kliendigruppidele või kliendikaardi omanikele tehtud allahindlusi. Toidu jaemüüjate käive on selle aasta esimese kaheksa kuu jooksul kasvanud vaid 1,5%, samas kui toidu müügimaht on hindade tõusu järel vähenenud 3,9% võrra.

Mootorikütused odavnesid septembris oluliselt. Statistikas paistab selle kaubagrupi hinnalangus tegelikust suurem, sest hinnasõja käigus vähendati kliendisoodustusi, mida ametlikus statistikas sees ei ole. Kuna tanklate postihinnad langesid osaliselt kliendisoodustuste vähendamise arvelt, paistab mootorikütuste hinnalangus statistikas tegelikust ulatuslikum. Mootorikütuste jaemüügi käive on kaheksa kuuga kasvanud 7,1% ja maht hindade languse tõttu tõusnud 11,8%.

Selle aasta varasematel kuudel toimunud hinnatõusu tõttu oli keskmine hinnatase septembris aastatagusest siiski 5,2% võrra kõrgem. Tänavu kasvavad hinnad Swedbanki prognoosi järgi 5,5% võrra. Pool hinnatõusust tuleb kõrgematest maksudest ja tasudest. Järgmisel aastal kerkivad hinnad ligi 4% võrra. Tuleval aastal jääb maksude mõju hindadele selle aastaga võrreldes väiksemaks, sest autode registreerimistasu mõju kaob.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

KV.EE: Üüripakkumiste suur arv hoiab üürihindu surve all

Kinnisvaraportaal KV.EE09.2025 kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakkumisse tulnud Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind oli 13,8 €/m², mis on 2% vähem kui kuu varasemalt, mil pakkumisse lisandunud üürikorterite eest küsiti keskmiselt 14,1 €/m².

Elamispindade ostu-müügituru, majutuskorterite segmendi ja üürisektori arengud on loonud paindlikkust ning varasematel aastatel ajaliselt septembri-oktoobrini ulatunud üürituru kõige kuumema perioodi lühendanud juuni-juuli, heal juhul augusti kuu peale.

Sügise eel tuleb hulk majutuskortereid pikaajalise üüri turule. Korterite liikumine majutuskorterite ja pikaajalise üüri korterite turusegmentide vahel on aidanud vähendada sesoonset korterite ülepakkumist kevadel ja puudujääki sügisese õppe- ja ärihooaja alguses.

Üüripakkumine kinnisvaraportaalis KV.EE hakkas kasvama juba juuli teisest poolest, mis pole lasknud üürinõudlusel pakkumise defitsiiti tekkida. Vastupidi – üüripakkumine, mille ajalooline keskmine tase on Tallinnas 1100-1200 üürikorteri vakantset pakkumist, suurenes 2025. a augustis üle 1300 pakkumise ja septembris üle 1400 pakkumise.

Sügise hakul 2025. a nõudlusest kiiremini suurenenud pakkumine hoiab üürihinnad endiselt surve all. Tihedast konkurentsist üürileandjate vahel tingitud surve hindadele on põhjus, miks portaali KV.EE pakkumisse tulnud üürikorterite keskmine hind enamikus linnaosades jäi septembris augusti tasemest allapoole ja kiirest hinnatõusust lähivaates rääkida ei saa.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2025-10-01 Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind toalisuse alusel kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark