Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

1Partner: Kuuülevaade: september tegi Tallinna kinnisvaraturul uue rekordi

02.10.2025 Adaur.ee

Võrreldes rahulikuma augustiga tegi Tallinna kinnisvaraturu tehingute kogumaht septembris suure tõusu ning 1055 tehinguga kuu jooksul saavutati selle aasta uus rekord, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Möödunud kuul tehti Tallinnas kinnisvaraga 1055 ostu-müügitehingut, mis on viiendiku võrra rohkem kui augustis (878 tehingut) ja 16% enam kui eelmise aasta septembrikuus, mil toimus 913 tehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus ulatus septembris 237 miljoni euroni, mis on ligi 52% rohkem kui augustis. “Augustiga võrreldes tunduvad kasvunumbrid eriti jõulised, kuid tuleb arvestada, et august oli tõesti rahulik kuu. Siiski on septembrikuine aktiivsus märkimisväärne, kuna kinnisvaratehingute koguarvult ületati isegi juulit, mis seni hoidis aasta rekordkuu tiitlit,” selgitab Vääri ja lisab, et iga tööpäeva kohta toimus septembris keskmiselt 48 tehingut.

Kuu jooksul müüdi Tallinnas 829 korterit, mis on umbes viiendiku võrra enam kui augustis mil müüdi 696 korterit. “Nii tugeva kuutulemuse puhul on täiesti võimalik, et pealtnäha rahulikuma augusti jooksul valmistati ette mitmeid tehinguid, mis viidi nüüd septembris edukalt lõpule,” räägib Vääri. Korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis septembris 3086 euroni (augustis 2988€) ja keskmine mediaanhind ulatus 2862 euroni ruutmeetri kohta (augustis 2827€).

Kalleim korter müüdi pealinnas 800 000 euroga. Septembris müüdi ka 14 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 6 elamumaa krunti, kõige kallim kinnistu vahetas omanikku 1 300 000 euroga.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Majanduskommentaar: Hinnad septembris langesid

02.10.2025 Liis Elmik

Statistikaameti esialgsel hinnangul vähenes nii kohalike elanike kui turistide kulutusi hõlmav harmoneeritud tarbijahinnaindeks septembris augustiga võrreldes 1,2%. Hindade languse taga oli toidu ja mootorikütuste odavnemine.

Septembrikuine hindade langus on Eesti majanduse jaoks hea uudis, sest naabritest kiiremini tõusnud hinnad pärsivad nii tootmist kui tarbimist.

Toidukaupluste vahel valitseb tugev konkurents. Kliendi poodi meelitamiseks korraldatakse ulatuslikke kampaaniaid. Suur osa soodushindu statistikas siiski ei kajastu, sest vastavalt rahvusvahelisele metoodikale kogub statistikaamet kaupade ja teenuste tavahindu, mitte erinevatele kliendigruppidele või kliendikaardi omanikele tehtud allahindlusi. Toidu jaemüüjate käive on selle aasta esimese kaheksa kuu jooksul kasvanud vaid 1,5%, samas kui toidu müügimaht on hindade tõusu järel vähenenud 3,9% võrra.

Mootorikütused odavnesid septembris oluliselt. Statistikas paistab selle kaubagrupi hinnalangus tegelikust suurem, sest hinnasõja käigus vähendati kliendisoodustusi, mida ametlikus statistikas sees ei ole. Kuna tanklate postihinnad langesid osaliselt kliendisoodustuste vähendamise arvelt, paistab mootorikütuste hinnalangus statistikas tegelikust ulatuslikum. Mootorikütuste jaemüügi käive on kaheksa kuuga kasvanud 7,1% ja maht hindade languse tõttu tõusnud 11,8%.

Selle aasta varasematel kuudel toimunud hinnatõusu tõttu oli keskmine hinnatase septembris aastatagusest siiski 5,2% võrra kõrgem. Tänavu kasvavad hinnad Swedbanki prognoosi järgi 5,5% võrra. Pool hinnatõusust tuleb kõrgematest maksudest ja tasudest. Järgmisel aastal kerkivad hinnad ligi 4% võrra. Tuleval aastal jääb maksude mõju hindadele selle aastaga võrreldes väiksemaks, sest autode registreerimistasu mõju kaob.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE: Üüripakkumiste suur arv hoiab üürihindu surve all

02.10.2025 Tõnu Toompark

09.2025 kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakkumisse tulnud Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind oli 13,8 €/m², mis on 2% vähem kui kuu varasemalt, mil pakkumisse lisandunud üürikorterite eest küsiti keskmiselt 14,1 €/m².

Elamispindade ostu-müügituru, majutuskorterite segmendi ja üürisektori arengud on loonud paindlikkust ning varasematel aastatel ajaliselt septembri-oktoobrini ulatunud üürituru kõige kuumema perioodi lühendanud juuni-juuli, heal juhul augusti kuu peale.

Sügise eel tuleb hulk majutuskortereid pikaajalise üüri turule. Korterite liikumine majutuskorterite ja pikaajalise üüri korterite turusegmentide vahel on aidanud vähendada sesoonset korterite ülepakkumist kevadel ja puudujääki sügisese õppe- ja ärihooaja alguses.

Üüripakkumine kinnisvaraportaalis KV.EE hakkas kasvama juba juuli teisest poolest, mis pole lasknud üürinõudlusel pakkumise defitsiiti tekkida. Vastupidi – üüripakkumine, mille ajalooline keskmine tase on Tallinnas 1100-1200 üürikorteri vakantset pakkumist, suurenes 2025. a augustis üle 1300 pakkumise ja septembris üle 1400 pakkumise.

Sügise hakul 2025. a nõudlusest kiiremini suurenenud pakkumine hoiab üürihinnad endiselt surve all. Tihedast konkurentsist üürileandjate vahel tingitud surve hindadele on põhjus, miks portaali KV.EE pakkumisse tulnud üürikorterite keskmine hind enamikus linnaosades jäi septembris augusti tasemest allapoole ja kiirest hinnatõusust lähivaates rääkida ei saa.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Luminor: Uuring: üheksa eestlast kümnest tahab olla oma kodu omanik

02.10.2025 Adaur.ee

90% Eesti inimestest peab oluliseks, et neil oleks kodu, mis kuulub neile endile, selgus Luminori tellitud uuringust. Eriti tähtsaks peavad oma kodu kuuluvust lastega pered ning selle väärtustamine kasvab koos vanusega.

Norstati läbiviidud küsitluse kohaselt peab 69% vastanutest kodu endale kuulumist väga oluliseks ja 21% pigem oluliseks. 9% jaoks on aga määravamad vajaduspõhisus ja taskukohasus, samas kui vaid 1% eelistab üürimist, hinnates selle mugavust ja paindlikkust.

„Peredes, kus kasvavad üks või kaks alaealist last, peetakse kodu endale kuulumist oluliseks keskmisest enamgi – 75% vastanuist,“ ütles Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas. „See on mõistetav, kuna oma kodu annab lapsevanematele kindlustunde – muretsema ei pea üürilepingu lõppemise või uuendamise pärast ja taoline stabiilsus on paljudele peredele hindamatu väärtusega. Kodu vahetus ei tähenda ainult uut aadressi, vaid sageli ka uue lasteaia või kooli otsimist, perearsti vahetust ning igapäevase logistika ümberkorraldamist – see kõik toob kaasa nii aja- kui närvikulu.“

Uuringust selgus ka, et oma kodu tähtsus kasvab märgatavalt koos vanusega. „Kui kahekümnendates eluaastates inimestest peab oma kodu endale kuuluvust oluliseks veidi üle poole ja 30–50-aastastest ligi 70%, siis viiekümnendates eluaastates rõhutab seda juba 81% vastanutest,“ kirjeldas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

„Vanuse lisandudes seostatakse oma kodu sageli ka rahalise kindlustundega tuleviku suhtes – kui kodu on ostetud laenuga, siis pensionipõlveks on see enamasti tagasi makstud ja laenumakseid enam ei ole, erinevalt üürikuludest, mis jäävad kestma. Samuti näeme, et kui lapsed on kodust lahkunud, müüakse mõnikord suureks jäänud kodu ja soetatakse väiksem, kasutades vabanenud raha pensionipõlve sissetuleku täiendamiseks,“ lisas Helina Kikas.

Eurostati eelmise aasta lõpu andmed kinnitavad sama trendi. Eestis elab üüripinnal 20% inimestest, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 31%. Kõige väiksem üürikodus elavate inimeste osakaal on Rumeenias (6%) ja kõige suurem Saksamaal (52%). Saksamaa on ka ainus EL-i riik, kus üüripindadel elab rohkem inimesi kui endale kuuluvas kodus.

„Kui võrrelda pikaajalist üürimist ja oma kodu olemasolu, siis viimane on selgelt kuluefektiivsem,“ rõhutas Kikas. „Üür tõuseb koos palga ja kinnisvarahindadega, kuid täna võetud kodulaenu osakaal keskmise palga suhtes aja jooksul väheneb. Üüri makstes kasvatad kellegi teise vara, kodulaenu tasudes aga ehitad iseendale tulevikku.“

Andmed tuginevad uuringufirma Norstat poolt tänavu augustis Luminori tellimusel läbi viidud küsitlusele, millele vastas kokku 1005 inimest vanuses 18–59 eluaastat.

Domus Kinnisvara: Kutseline maakler selgitab: maakler kui emotsiooni ja kindlustunde looja

02.10.2025 Janis Rimitsans

Olles juba mõnda aega tegev elamispindade maaklerina, näen kuidas koduostu otsuseid tehakse ikka pigem südamega kui Excelis kalkuleerides. Numbreid saab arvutada ühte- ja teistmoodi ning soodne hind on kindlasti üheks suurimaks mõjutavaks teguriks otsuste langetamisel, kuid kogemus näitab, et veel olulisem on ostja jaoks see, kuidas ta end kinnisvara üle vaadates seal oma elu ette kujutab. Tema jaoks on ülimalt oluline emotsioon ja õige ettevalmistamisega saab positiivset emotsiooni luua.

Vajalik ettevalmistus

Müüdavat kinnisvara ostuhuvilistele presenteerides peab see olema korras ja võimalikult väheste n-ö kõrvaliste segajateta. Pole harvad juhused, kus pererahva pealetükkivad koduloomad, jonnivad lapsed või ülijutukad naabrid, kellega kohtutakse poolkogemata trepikojas või maja ees, nullivad kinnisvara vaatama tulles ostuhuvilise emotsiooni ning müügitehing jääb just sellepärast katki. Seega oleks parim viis huviliste jaoks ettevalmistatud maja/korterit näidata üksi või maakleriga koostöö puhul lasta see töö teha maakleril ja ise hoopis kodust veidiks ajaks eemale minna.

Kogemusega maakler aitab pinged maha võtta

Oma tööd tundev maakler aitab asjaosalistel võtta maha teadmatusest tuleviku suhtes tekkivad hirmud ja loob õhkkonna, kus nii ostja kui ka müüja saavad toetuda maaklerile kui spetsialistile, kes võtab kogu tehingu murekohad ja mitte just igapäevaselt kinnisvaratehinguid tegeva inimese koduvahetusega seonduva asjaajamise enda peale. Jah, päris kõiki asju ei saa maakler teha, kuid ta saab muuhulgas ka väga paljudes teemades nõu anda.

Inimesed teevad kodu vahetades reeglina oma elu suurimaid tehinguid ning meeleseisund on seda tehes pigem ärev ja kahtlustav. Kardetakse, kas tehakse ikka õigeid otsuseid, kas küsitakse õigeid küsimusi, kas midagi jääb ehk märkamata. Tihtipeale eelneb uue kodu ostmisele veel ka oma endise elamise müük ning see tuleb kokku lepitud aja jooksul ostjale üle anda. Ajaaken sobiva uue kodu leidmiseks on piiratud ning kiirustamine tekitab stressi. Mõtted võivad ka olla olemasoleva kodu müügitehingu õnnestumisel, pangast uue laenu saamisel jms.

Selliseid pingeid aitab maandada pikaaegse kogemusega kinnisvaramaakler, kelle jaoks kogu protsess on tema igapäevatöö. Kinnisvaraspetsialistidena ka teame, kuidas müüa kodu ja tunnet, mitte lihtsalt kinnisvara. Elamispinna ostja ei osta tükki hoonest, vaid endale kodu, kus ta veedab parimaid hetki elust. Ka tagasisided, mida klientidelt pärast tehingut saame, annavad tunnistust selle kohta, et maakleri roll osapooltele vaimselt toeks olemises on väga suur.

Maakler saab olla müüjale kasulik juba esmasel kohtumisel, kui vaadatakse müügiobjekt üle ja arutatakse võimalusi müügiks. Sealt edasi liikudes oskab pädev maakler anda nõu turundustegevuste suhtes ja annab ka nõu müügihinna ja müügiperioodi määramisel. Hilisem objekti tutvustamine, otsepakkumiste tegemine, ristmüük kolleegidega, pidev turuanalüüs ja müügiprotsessi korraldamine on samuti müüja hüvanguks, kuid see on vaid väike osa maakleri tööst, mis tehakse kinnisvara müügil.

Maakleri töö see pool, mida tavaliselt müüjad ei näe, on ostuhuvilise nõustamine. Reeglina on ostuhuvilisi vaja nõustada kodulaenu turul, hindamisteenuse tellimisega, kogu protsessi juriidikaga jpm sarnasega. Ehk maakler on kogu müügiprotsessi juures lisaks müüjale ka ostjale toeks. See on osa maakleri tööst ja ta teeb seda selleks, et tema klient, kes maksab maakleritasu (müüdava kinnisvara omanik), saaks parima teenuse ja parima lahenduse oma vara müügil.

Kontrolli maakleri tausta

Oma tööd põhitööna tegevad maaklerid osalevad igakuiselt koolitustel, et olla kursis pidevas muutumises oleva kinnisvaravaldkonnaga spetsiifiliste teemadega: seaduste muudatused, pankade tingimused, varjatud puudused jms. Maaklereid koolitab ka Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, kes muuhulgas panustab maakleriteenuse kvaliteedi tagamisse, jälgib koja liikmete tööeetikat, annab välja eksamipõhiseid kutsetunnustusi ja lahendab ka vajadusel probleeme. Mitte kõik turul tegutsevad maaklerid pole aga koja liikmed. Soovitan maaklerit valides alati kontrollida maakleri liikmelisust ja kutsetunnistust Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja veebilehelt: https://maakleritekoda.ee/. Ka tavapärane googeldamine ei tee kahju.

Maaklerina tunnen, et minu kohustus on teha kodu vahetus nii müüjatele kui ka ostjatele võimalikult murevabaks ja meeldivaks protsessiks, et neil oleks kindlustunne, et võivad ka tulevikus alati minu poole pöörduda ning pakutud teenust sõpradele-tuttavatele soovitada.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Swedbank: Majanduskommentaar: Jaekaubanduse taastumine on vaevaline

01.10.2025 Marianna Rõbinskaja

Alates eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht pöördus tänavu augustis taas langusesse ning vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2%. Jaekaubanduse mahukasv on kuude lõikes sel aastal palju kõikunud ning kaheksa kuuga on see kasvanud 3% üle eelmise aasta taseme. Jaekaubandusettevõtete kindlustunne on küll eelmise aasta madalseisust paranenud, kuid pikaajalisest keskmisest on see veel oluliselt nõrgem.

Suurimaks languse mõjutajaks on supermarketid

Augustis panustas langusesse enim müügimahu kukkumine nn supermarketites, kus müüakse valdavalt toidukaupu, aga ka muid tööstuskaupu. Neis langes müügimaht aastases võrdluses 4%. Supermarketite müügimaht on languses juba 2022. aasta aprillist ning tagasihoidlikku kasvu on esinenud vaid üksikutel kuudel. Kuna supermarketid on suurim jaekaubandusvaldkond, on selle languse mõju kogu jaemüügimahule suur.

Suurema negatiivse panuse andsid veel majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide kauplused, kus müügimaht langes samuti 4% ning posti või interneti teel kaupu müüvad kauplused, mille osakaal jaekaubanduses ei ole suur, kuid mille müügimaht langes augustis koguni 14%.

Pikemat aega on vähenenud müügimaht ka toidukauplustes ja kaubamajades. Mõlemas on langus kestnud 2022. aasta septembrist. Erinevalt supermarketitest on vaid toidukaupadele spetsialiseerunud kauplustel jaekaubanduses väga tagasihoidlik osakaal. Ka kaubamajade osakaal ei ole suur. Seega on languse mõju kogu jaekaubanduse müügimahule väike.

Jaekaubanduse müügimahtu toetasid seevastu augustis enim mootorikütuse müügiga tegelevad kauplused.

Kõrge inflatsioon ja maksutõusud on andnud löögi majapidamiste kindlustundele

Palgakasvu aeglustumise, maksutõusude ja kõrge inflatsiooni tõttu on palgasaajate ostujõud tänavu languses ning piirab tarbimist. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi ei ole majapidamiste kindlustunne tänavu paranenud. Kui jätta välja majapidamiste kindlustunde pikaajaline võrdlus, arvestades küsitlusmetoodika muutust 2022. aasta mais, on majapidamiste kindlustunne alates 2023. aasta algusest pidevalt langenud.

Suurem osa intressimäärade langusest on tänaseks juba toimunud ning selle mõju on järk-järgult veel laenulepingutesse jõudmas. Tänu sellele vähenevad laenukohustustega majapidamiste laenumaksed ning rohkem vahendeid jääb tarbimiseks ja säästmiseks.

Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank intressimäärasid veel kahel korral, tänavuse aasta detsembris ja järgmise aasta veebruaris. Sellega koos langeb veel mõnevõrra ka laenulepingute aluseks olev euribor.

Koos majanduskasvu kiirenemisega paraneb aga olukord tööturul. Töökohti tuleb juurde ja tööpuudus väheneb. Järgmiseks aastaks plaanitud maksuküüru kaotamine suurendab keskmise palgasaaja ostujõudu, mis peaks samuti kindlustunnet parandama ja tarbimise kasvu toetama.

Luminor: Eestlased võtavad väikelaenu peamiselt remondiks, lätlased ootamatuteks kuludeks

01.10.2025 Adaur.ee

Luminori väikelaenude statistikast selgub, et Eestis suunatakse laenuraha enim kodu remonti, Lätis eelkõige igapäevakulude katmiseks ning Leedus jagunevad vajadused üsna võrdselt remondi, tarbimise ja autode vahel. Nõustamisüksuse juhi Anna Perova sõnul näitavad erinevused, kuidas inimeste finantskäitumist kujundavad nii kinnisvaraturu hinnad, sissetulekute paindlikkus kui ka vajadus mugavate rahastuslahenduste järele.

„Väikelaenude pakkumisi on turul väga erinevaid. Näiteks pakuvad pangad nii tarbimislaenu, autolaenu kui ka energiasäästlikkuse laenu, kuid kõige populaarsemaks on viimastel aastatel osutunud ikkagi remondilaen,“ sõnas Perova. Luminori andmetel väljastatakse Eestis 45% väikelaenudest just remondi tarbeks. Eksperdi sõnul võivad selle põhjuseks olla tõusvad kinnisvarahinnad, sest uue kodu ostmise asemel putitatakse pigem praegust kinnisvara.

Remondilaenu kasuks räägib ka asjaajamise kiire protsess. „Remondilaenu saab taotleda summas 2000-20 000 eurot, kaastaotlejaga kuni 30 000 eurot. Tagatist ega sissemakset ei nõuta ning notarisse mineku kulu jääb ära. Lisaks on remondilaen sageli soodsam valik alternatiividest, sest remondi edasilükkamine tähendab tihti suuremaid kulusid ehk kliendile on säästlikum tegutseda nüüd ja kohe.“

Tarbimislaen on samuti küllaltki populaarne valik, sest kolmandik taotlejatest vajab laenu just oma igapäevaste kulutuste katteks. „Kui eelarvesse lisanduvad ootamatud kulud, nagu näiteks kallis hambaravi, rikki läinud kodumasin või õppemaks, siis on tarbimislaen igati mõistlik valik. Selle laenu eeliseks on täielik kasutusvabadus ehk saad raha kulutada oma äranägemise järgi. Samuti ei ole sul vaja tagatist ega käendajat,“ märkis Perova. Väiksemas mahus kasutatakse Luminori väikelaene Eestis kinnisvara ostuks ja kodu energiasäästlikkuse tõstmiseks, mõlemat taotleb umbes 2% väikelaenu klientidest.

Populaarsuselt kolmas väikelaen on autolaen, mida taotleb 18% laenuhuvilistest. Autolaenu eelised liisingu ees on, et tihtipeale ei vaja väikelaen sissemakset ning sõiduvahend kuulub kohe taotlejale. See tähendab, et võid autot müüa või vahetada vabalt oma soovidele juba enne, kui laen on makstud. Luminor Eesti väikelaenudest 2% kasutatakse keskkonnasõbralike autode soetamiseks ehk elektri- ja hübriidautode ostuks.

Läti turul võidutseb väikelaenude osas just tarbimislaen, mida kasutab ligi pool taotlejatest. Teisel kohal on autolaen (25% taotlejatest) ning kodu remondiks lätlased väga ei kuluta ehk seda taotleb ainult 18% Luminori klientidest. „Läti tarbimislaenu vajadus näitab riigi üleüldist finantsstabiilsuse langust. Leibkondade eelarved on tõenäoliselt vähem paindlikud ega suuda sageli ettenägematute või suuremate kulude katteks piisavalt sääste pakkuda,“ analüüsis Perova. Ka Leedu turul on esikohal tarbimislaen, mida kasutab 35% taotlejatest, 28% kasutab väikelaenu kodu remondiks ning veerand autolaenuks.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tartu Südamekodus avati uued osakonnad: lisandus 60 uut kohta dementsussündroomiga inimestele

01.10.2025 Adaur.ee

Koostöös EfTEN Real Estate Fund ASiga rajatud Tartu Südamekodu esimene etapp avati septembris 2024, täna pidulikult avatud teise etapi valmimisega ehitati lõpuni hooneosa, mis valmis möödunud sügisel nn musta karbina. Sellega sai Tartu Südamekodu juurde eakatele 60 kohta, mis on mõeldud dementsusega inimestele. Kokku saab Tartu Südamekodus ruumi olema 180 inimesele. Tartu Südamekodu rajamisse ja arendamisse on investeeritud kokku kaheksa miljonit eurot.

Maja sai suure saali vaba aja ja ühistegevusteks, hoone katusele paigaldati ka päikesepark.

Tartu Südamekodu eri osakonnad on saanud nimed Tartu piirkondade järgi: I korruse osakond kannab nime Pühajärve ja II korrusel asub Kassitoome osakond. Igas osakonnas saab olema kümme ühekohalist tuba ja kümme kahekohalist tuba. Toad on sisustatud kaasaegse mööbli ja multifunktsionaalsete vooditega. Teise korruse osakond on eraldatud ja mõeldud just dementsusega inimestele.

Tartu Vallavanema Jarno Lauri sõnul kasvab vajadus eakatele suunatud teenustele järele üha suuremaks. “Väärikatele suunatud teenuste arendamine on väga oluline osa valla arengust ja nende järele vajadus üha kasvab. Senine koostöö Südamekodudega on vallal olnud väga hea, siin tehakse tööd südame ja hingega. Meile teeb suurt rõõmu, et siin Raadil arenevas piirkonnas, kus elab palju noori, on olemas mitmekesine elukeskkond, mille üks osa on ka üks vägev ja kodune eakatekodu.”

„Tartu Südamekodu täituvus ja elanike kiire sissekolimine näitavad selgelt, kui suur on vajadus kvaliteetsete hooldekodukohtade järele Lõuna-Eestis – enne uute osakondade avamist oli meil järjekorras 400 inimest,” sõnas Südamekodude nõukogu esimees Martin Kukk. “Meie eesmärk on pakkuda igale eakale turvalist, mugavat ja inimkeskselt planeeritud kodu, kus saab elada väärikalt ning osaleda mitmekesistes tegevustes. Tartu Südamekodu on Lõuna-Eesti kõige kiiremini arenevas elukeskkonnas – siin on väga palju uusi elupindu, kuhu tulevad elama noored pered. Ka Südamekodu on kogukonna osa, mille naabrid on hästi vastu võtnud.”

“Eriti teeb mulle rõõmu, et esimesele korrusele lisandub meile avar saal: see on loodud selleks, et pakkuda meie maja elanikele mitmekesist tegevust, soodustada kogukonnatunnet ning pakkuda kohta, kus saab ühiselt aega veeta ja osaleda erinevates sündmustes,” sõnas Tartu Südamekodu juhataja Andri Võsokovski.

Dementsusega inimesed vajavad rohkem tähelepanu ja eritingimusi, kuid eelkõige vajavad nad kodu, kus on võimalik väärikalt igapäevaelu jätkata ning kus on igal hetkel on olemas oskuslik abi. “Uute kohtade loomine just dementsusega inimestele Tartu Südamekodus aitab leevendada suurt puudujääki Lõuna-Eestis ning annab peredele kindluse, et nende lähedased on turvalises ja hoitud keskkonnas,” lisas Võsokovski.

Hoone kujundamisel on arvestatud nii elanike kui personali vajadusi: I korruse avar saal toetab ühistegevusi ja kogukonnatunnet, teise korruse osakond on eraldatud dementsusega elanikele, igas toas on kaasaegne mööbel ja multifunktsionaalsed voodid. Hoone katusele paigaldatud päikesepark ja hoolikalt planeeritud ruumilahendused annavad lisaväärtust nii energiatõhususe kui elanike elukvaliteedi seisukohast. Tartu Südamekodu asub Raadil, aadressil Ermi 13, Eesti Rahva Muuseumi vahetus läheduses.

Südamekodud on Eesti suurim eakate hooldusteenuse pakkuja – gruppi kuulub 12 eakatekodu üle Eesti, kus elab üle 1400 eaka ning töötab üle 600 inimese. Grupi eakatekodud tegutsevad Tartus, Kärus, Piigastes, Lihulas, Värskas, Saaremaal, Kundas, Kohtla-Järvel, Valklas, Paides, Tallinnas Meriväljal ja Pirital. Algamas on ehitus Tallinnas Hiiul, kuhu tuleb Nõmme Südamekodu, mis saab olema grupi 13. eakatekodu, pakkudes turvalist ja tänapäevast kodu 170 eakale. Südamekodude eesmärk on rajada ja arendada elukeskkondi, kus on turvaline ja mugav vanaduspõlve veeta.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid septembris 1,2%

01.10.2025 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks septembris võrreldes augustiga 1,2%. Eelmise aasta septembriga võrreldes tõusis indeks 5,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis septembri hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Võrreldes augustiga on septembri hinnalanguse taga peamiselt toidu ja mittealkohoolsete jookide ning kütuse odavnemine,“ kommenteeris statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Everaus: 2025. aasta esimese poolaasta konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

01.10.2025 Adaur.ee

Everaus Kinnisvara AS avalikustab oma 2025. aasta esimese poolaasta vahearuande, aruanne on kättesaadav käesoleva teate lisana, samuti ettevõtte veebilehel (https://everaus.ee/aruanded-ja-borsiteated/) ning Nasdaq Baltic börsi veebilehel.

EVERAUS KINNISVARA

Everaus Kinnisvara on elamu- ja ärikinnisvara arendaja, kes tähistab tänavu oma 10. tegevusaastat. Everaus Kinnisvara tegutseb Eestis, peamiselt Harjumaal, kuid on laienemas ka lõuna suunas.

Kümne tegevusaasta jooksul on Everaus Kinnisvara rajanud terviklikke elukeskkondi ligi 30 hektarile. Elamukinnisvara arendusportfellis on kuus projekti enam kui 60 hektaril 600+ ühikuga. Neist kolm on ehitamisel ja kolm on projekteerimisel või planeeringumenetluses. Ärikinnisvara arendus- ja üüriportfellis on kaheksa projekti hoonete kogupindalaga üle 80 000 m². Neist neli on valmis ja välja üüritud ning neli on ehitamisel või planeeringumenetluses. Everaus Kinnisvara arendusportfellis on piisavalt mahtu järgmiseks 3–4 aastaks.

Tugev fookus energiatõhususele, disainile ja terviklikult kujundatud keskkondadele on see, millega Everaus Kinnisvara on pälvinud oma tuntuse ja tunnustuse. Everaus Kinnisvara on suunanäitaja ja trendilooja ning ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimeneomataoline.“

2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on kümne tegevusaastaga kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks. Strateegiline mitmekesisus annab ettevõttele olulise konkurentsieelise, muutes Everaus Kinnisvara tururiskide suhtes tugevaks.

Kui paljud turuosalised keskenduvad kas elukondlikule või ärikondlikule kinnisvarale, siis Everaus Kinnisvara on valinud ambitsioonikama suuna, arendades mõlemas sektoris. Elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks. Ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäävad arendaja omandisse.

Everaus Kinnisvara teeb tururiskide vaates tugevaks ka arendusprojektide mitmekesisus sektori sees. Kui mitmed suurarendajad on positsioneerinud end vaid kortermajade arendajana või välistanud eramute arendamise, siis Everaus Kinnisvara portfellis on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud ning nii büroohooned kui lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid.

Valitud strateegia tagab jätkusuutlikkuse ja kasvu ka siis, kui üks turusegment on langustsüklis, kuid teised kasvutsüklis. Projektide mitmekesisus võimaldab ka kapitali paindlikumalt ümber suunata, investeerides hetkel kõige tulusamatesse projektidesse.

Everaus Kinnisvara AS avas tänavu mais esmakordselt võlakirjade avaliku pakkumise, emiteerides võlakirjaprogrammi esimese seeria raames 5000 võlakirja kogumahus 5 miljonit eurot. 3 miljoni euro suuruse baasmahuga pakkumine märgiti 3,16 kordselt üle. Märkimisest võttis osa 1601 investorit Eestist, Lätist ja Leedust, kes märkisid võlakirju summavahemikus 1000 kuni 500 000 eurot kogumahus 9 474 000 euro eest. Emiteeritud võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North alates 05.06.2025 (ISIN: EE0000000875).

OLULISEMAD ARENGUD MAJANDUSES ESIMESEL POOLAASTAL

2025. aasta esimene poolaasta oli Eesti majanduskeskkonnas taastumise periood, mida iseloomustas Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressimäärade langetamine ning siseriiklikult Euroalast kiiremini kasvav inflatsioon ja jätkuv palgakasv.

Esimesel poolaastal jätkus 6-kuu Euribori langustrend, kahanedes poolaasta lõpuks 2,05%-ni. Aasta teiseks pooleks prognoositakse intressimäärade stabiliseerumist või mõõdukat langust.

Siseriiklikku majandusruumi iseloomustas Euroalast kiirem hinnatõus (II kvartalis 4,8%), mida leevendas keskmise brutopalga kasv, mis Statistikaameti andmetel ületas hinnatõusu ja muutus II kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,9%. Töötuse määr langes II kvartalis 7,8%-ni.

Tarbijate kindlustunne püsis endiselt väga madalal tasemel, viidates jätkuvale ettevaatlikkusele ja ostuotsuste edasilükkamisele. Märgata oli aga eksportijate optimismi taastumist ja välisinvestorite huvi suurenemist. Ettevõtete ja investorite positiivne meelsus näitab, et raskem periood on möödas. Positiivsed signaalid välisnõudluse osas aitavad parendada ka kodumaist tarbijate madalat kindlustunnet.

OLULISEMAD ARENGUD KINNISVARATURUL ESIMESEL POOLAASTAL JA LÄHITULEVIKUS

Kinnisvaraturg oli 2025. aasta esimesel poolaastal kahe jõu vahel: paranev finantskeskkond (Euribori langus) tegi ostmise soodsamaks, kuid madal tarbijate kindlustunne hoidis tehingute arvu ja turuaktiivsust tugevama kasvu juurest tagasi. Baasintressimäärade korduv langetamine esimesel poolaastal andis turule lootust, et laenukulu ei hakka uuesti oluliselt tõusma ja see toetas ostuotsuseid pikemas plaanis, mistõttu oli turg siiski mõõdukalt aktiivne ja igakuiselt kasvutrendis.

Maa- ja Ruumiameti andmetel tehti 2025. aasta II kvartalis kokku 10 395 kinnisvaratehingut, mis oli võrreldes I kvartaliga 15% rohkem. Seejuures müüdid II kvartalis kokku 657 uut korterit. Harju maakonnas oli esmamüükide arv 465, sealhulgas Tallinnas 301. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga tõusis uute korterite hinnatase 7% ja võrreldes eelneva kvartaliga 9%. Pealinna järelturu korterite hinnatase jäi aastatagusega võrreldes samaks ja kasvas võrreldes eelneva kvartaliga 3%.

Esimesel poolaastal suurenes nõudlus ridaelamute ja paarismajade ning eramute ja eramukruntide järele Tallinna lähiümbruses. See oli nähtav nii sõlmitud lepingutes kui ka huvis uute projektide vastu.

Ärihoonete arendustegevus püsis esimesel poolaastal aktiivsena. Aktiivne oli ka lao- ja logistikasektor. Harjumaa ja Tallinna äripindade üüripakkumine on aastatagusega võrreldes suurenenud 6% võrra. Ajalooliselt vaadatuna on äripindade üüripakkumine pikaajalisest keskmisest aga madalam. Vakantsus suurenes peamiselt vanemates hoonetes.

Teisel poolaastal on majanduses oodata taastumise jätkumist, kuid kinnisvaraturg ja nõudlus elamukinnisvara järele jääb endiselt sõltuma väliskeskkonna teguritest, eelkõige intressimäärade, geopoliitika, maksukeskkonna ja tarbijate kindlustunde arengutest. Intressimäärade ja reaalpalkade osas on ootus, et paranemine jätkub ka teisel poolaastal, toetades kinnisvara kättesaadavuse kasvu. Kinnisvara kättesaadavuse kasvu aeglustavad aga maksupoliitika ja jätkuvalt suhteliselt kõrge inflatsioon. Eesti Panga värskeima prognoosi kohaselt kujuneb 2025. aasta keskmine inflatsioon ligikaudu 5,4%.

Kuna majandus näitab paranemise märke ja Eesti Panga viimase majandusprognoosi kohaselt on alates 2026. aastast oodata üle 3%-list majanduskasvu, tuleb kinnisvaraarendajatel juba täna olla aktiivne ja alustada uute arendusprojektidega. Statistika näitab, et paljud turuosalised on seda ka teinud ja seepärast on uusarenduste pakkumiste arv kasvanud ja kasvab lähiajal ilmselt veelgi. Kuna sisendhinnad on ka kasvamas, siis kinnisvarahinna odavnemist enam eeldada ei saa. Konkurentsitihedas olukorras hinnad ka märkimisväärselt ei tõuse, kuid kuna turg on tugevate arendajate käes, siis langust oodata ei ole. Veel leidub häid ostukohti, kuid paraku jääb sisendhindade kasvusurve tõttu neid järjest vähemaks.

OLULISEMAD ARENGUD ARENDUSPROJEKTIDES ESIMESEL POOLAASTAL

Koostöös Maru Ehitus AS-ga algas Haabersti minilaokompleksi ehitus. Haabersti minilaokompleksi avamisel aasta lõpus saab Everaus Kinnisvarast suurim miniladude üüriteenuse pakkuja Baltikumis. Arendaja üüriportfelli lisandub lisaks 335 minilaole Peetris 342 uut miniladu jõudsalt kasvava elanikkonnaga Haaberstis. https://everausminilaod.ee

Sõlmisime Kindluse Kodu I etapi (36 kodu) ja Luige Kodude II ja III etapi (60 kodu) hoonete ehitamiseks lepingu OÜ-ga NOBE ning ehitus on alanud. Samal ajal jätkus Kindluse Kodu järgmiste etappide infrastruktuuri ehitus. Esimese poolaasta lõpuks oli Kindluse Kodus müüdud 50% I etapist ja Luige Kodudes 30% II etapist. Kodud valmivad 2026. aastal. Lisaks on müüdud 24 eramukrunti Kindluse Kodus. https://kindlusekodu.everaus.ee; https://luigekodud.everaus.ee

Jätkus valmis infrastruktuuriga Kangru Kodu ridaelamute projekteerimine ning ehitamiseks ja müügiks ettevalmistumine. Müügi ja ehitusega on kavas alustada tänavu aasta sügisel. Eramukrundid on juba müügis. https://kangrukodu.everaus.ee/

Koostöös Maru Ehitus AS-ga algas Lennuradari laokompleksi laienduse (neli uut hoonet) ehitus. Kaks neist valmivad aasta lõpus ja ülejäänud kaks tuleva aasta kevadel. Arendaja üüriportfelli lisandub lisaks olemasolevale 42 lao- ja stock-office pinnale 56 hea logistilise asukohaga kaasaegset üüripinda. https://everaus.ee/arikinnisvara/lennuradari-arihooned/

Omandasime 100% osaluse Rae vallas asuvas Uus-Peetri arendusprojektis. Uus-Peetri arendusprojekt hõlmab 13,1 ha suurusel maa-alal ligi 59 000 m elamispinda (ridaelamud ja kortermajad) ja 40 000 m äripinda, kuid see hõlmab ka rohealade ja kogukonna ühistegevust soodustava infrastruktuuri, näiteks Rae valda pikalt oodatud elamustemaja loomist.

2024. aastal valminud projektides (Kindlusepealse Villad ja Luige Kodud I etapp) oli 30.06.2025 seisuga müümata vastavalt üks ühepereelamu (16-st) ja neli korterit (28-st). Kindluse Kodu ja Kangru Kodu müümata eramukruntide jääk oli vastavalt 25 (49-st) ja 13 (16-st).

ESIMESE POOLAASTA FINANTSTULEMUSED JA TULEVIKU VÄLJAVAADE

2025. aasta esimene poolaasta on kulgenud prognooside kohaselt. Käesolev aasta on kontserni jaoks kapitalimahukas arendusaasta, mille jooksul ühtegi suuremat elamuprojekti ei valmi. Selle tulemusel on müügikäive olnud minimaalne: 2025. aasta esimese poolaasta müügikäive oli 3 901 tuhat eurot, mis moodustab ligikaudu 50% prognoositud aastakäibest. Puhaskasum esimesel poolaastal oli 102 tuhat eurot, mis on kooskõlas prognoosidega, et 2025. aasta jääb kasumlikkuse osas marginaalseks.

Laenukoormus on kasvanud arendustegevusest tulenevalt 28 miljonilt eurolt 2024. aasta lõpu seisuga 35 miljonile eurole 2025. aasta esimese poolaasta lõpu seisuga. Samas proportsioonis on suurenenud ka varade maht.

2025. aasta esimeses pooles müüs kontsern Raeküla Kodu arenduse ning ostis välja osaluse sidusettevõtjas Everaus Scandium OÜ (uus ärinimi Everaus Uus Peetri OÜ), saades ettevõtte 100%-liseks omanikuks. Everaus Uus Peetri OÜ omab kinnisvara Rae vallas, Peetri alevikus, kuhu on planeeritud rajada Uus-Peetri elu- ja ärilinnak ca 13 hektarilisele pinnale. Arendusala on planeeringumenetluses ja prognooside kohaselt saab detailplaneering kehtestatud kolme aasta jooksul. Pärast detailplaneeringu kehtestamist on arenduse väärtus ca 18 miljonit eurot.

Ärikinnisvara moodustas 30.06.2025 seisuga ligikaudu 30% (30.06.2024: 23%) bilansimahust ning genereeris 2025. aasta esimeses pooles rahavoogu kokku 415 tuhat eurot (2024 esimeses pooles: 138 tuhat eurot).

2025. aasta teises pooles jätkub ehitusaktiivsus. 2025. aasta lõpus valmib kolm ärihoonet: Haabersti minilaokompleks ja Tallinna lennujaama vahetus läheduses Lennuradari laokompleksi laiendus. Ärihoonete valmimine tõstab ärikinnisvara rahavoogu alates 2026. aastast.

2026. aasta esimesel poolaastal valmivad Kindluse Kodu I etapi ja Luige Kodude II etapi kodud. Kuna ehituses olevad arendused valmivad järgmisel aastal, siis jääb nii käibekasv kui kasumiootus aastasse 2026. 2025. aasta esimeses pooles on sõlmitud nendes arendustes võlaõiguslepinguid rahalises mahus 6 467 tuhat eurot. Võlaõiguslepingud, mida ei anta sama perioodi jooksul asjaõiguslepingu alusel üle, kajastatakse bilansis ostjate ettemaksuna.

Everaus Kinnisvara 2025. aasta esimese poolaasta konsolideeritud vahearuanne auditeerimata

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Tartu: Uus-Tähtvere elamupiirkonna hoonestamiseks on valminud eskiis

01.10.2025 Tartu.ee

Tartu linna tellimusel on valminud Uus-Tähtvere elamupiirkonna hoonestuse ja taristu kava eskiis ehk esmane nägemus uue elamuala arendamisest.

Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule piirneb tulevane elamupiirkond ühelt poolt Emajõega ja teiselt poolt F. R. Kreutzwaldi tänava ning Vorbuse teega. Teistpidi ulatub see dendropargist tulevase Tiksoja silla koridorini.

Hoonestuskavaga on uude Emajõe-äärsesse elamupiirkonda kavandatud mitmekesine hoonestus koos üksik- ja kaksikelamute, ridaelamute ning 6–8 korteriga korterelamutega. Arvestatud on bussiliini toomise võimalusega elurajooni.

Kavas on näidatud täidetava pinnasega alad, jõe-äärse rohekoridori paiknemine ning paadisadama paiknemine ja parameetrid. Keskusalale on kavandatud võimalus lasteaia, toidupoe ja liikuvuskeskuse rajamiseks. Elanike koguarvuks on arvestatud 1600–2000.

Äsja valminud eskiisi tutvustatakse sel nädalal volikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile, seejärel toimub arutelu maaomanikega ning järgmisena toimub avalik tutvustus kõigile huvilistele. Pärast maaomanikega ja avalikkusega suhtlemist viiakse eskiisi sisse võimalikud täiendused ja toimub veelkordne avalik arutelu täiendatud eskiisi tutvustamiseks.

Hoonestuskava on edaspidi aluseks taristu projekteerimisel ja detailplaneeringute koostamisel.

Eskiis valmis DAGOpen OÜ ja R-Konsult OÜ ühistööna.

Telliskivi muutub täielikult: linnaku suurim arendus toob rohealad ja kaheksa uut hooneosa

01.10.2025 Adaur.ee

Telliskivi TLN alustab linnaku seni suurima arenduse M-hoone rekonstrueerimisega, mille valmides realiseerub kogu piirkonna arhitektuuriliselt silmapaistvam hoonekompleks. Esmakordselt avalikkusega jagatud ruumilistelt visuaalidelt näeb kuidas Telliskivi ja Balti jaam tulevikus uue südalinnana äri kultuurielu ja avaliku ruumi üheks tervikuks seovad.

“M-hoone on kavandatud kui tulevikku vaatav linnaruumi kese, mis saab olema avar, valgusküllane ning mille vahel ja ümber on rohkelt rohelust. Rohelus tähendab meie mõistes kõrghaljastust, mille osas ei tee me allahindlust. Uues linnaku südames ühendame sajandivanuse tööstusarhitektuuri ja kaasaegse linnaruumi parimad omadused. Telliskivist kujuneb koht, kuhu tullakse töötama, kohtuma, looma, aga ka lihtsalt olema – loome uut Tallinna linnaväravat,” tutvustas Telliskivi TLN arendusjuht Alo Kippasto visiooni, mille ettevalmistusse on panustanud Eesti parimad arhitektid ja liikuvusspetsialistid.

M-hoone arhitektuurse lahenduse töötasid välja Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid.

Arhitekt Mihkel Tüüri hinnangul on elava linnaruumi loomisel oluline osa tänavatasapinnas oleval jalakäijakesksel maastikul. “Telliskivi kvartali aktiivne linnamaastik kooos hoonestusega on tugeva potensiaaliga, et siia saaks tekkida lokaalne linnakeskus, mis vastandub olemuslikult äärelinna kaubanduskeskuste sissepoole pööratud ruumiloogikale,” ütles Tüür

Arhitekti sõnul toob aktiivne väiksemahuliste äride ja söögikohtade võrgustik tänava tasapinnas inimesed uuesti kaubanduskeskuse parklast linna jalutama ja linnaruumi loomulikult kasutama. “Telliskivi on juba täna mugav linnakeskus. Majadevahelist ruumi variatiivsemaks muutes saab see kindlasti omanäolist karakterit veelgi juurde,” lisas Tüür.

Arhitekt Ralf Lõoke märkis, et suurte kinnisvaraarenduste puhul, millega rajatakse terve kvartal ja terviklik linnakeskkond, on suureks lisandväärtuseks ajaloolise substantsi olemasolu. „Arhitektidena on meie jaoks ülioluline, kui hästi me suudame seda märgata, mõtestada ja rakendada. Ajaloolise kihistuse väärtustamine ei tähenda sealjuures ainult olemasolevate üksikhoonete restaureerimist, vaid ka võimalust juba eksisteeriva hoonestuse struktuuri kasutamist uushoonestuse ühe lähtepunktina. M-hoone puhul oleme uued hooneplokid põiminud vanade paekivimüüride vahele, kohtades, kus algselt olid majadevahelised tühikud. Nii on kogu algne paekividest depoohoonete siseruum muudetud avalikuks õuealaks, mida saavad kasutada kõik kvartalis viibijad,“ selgitas Lõoke.

Uued ühendused, rohealad, maa-alune parkimine

Mitmekihilises ahitektuurikeeles säilivad hoone kõige väärtuslikumad 19. sajandi paekivimüüritised, eksponeeritakse tööstusajalugu meentuama jäävad terasfermid.

Balti jaama suunal tervitab külastajat klaasfassaadide ja avatud nurkadega esinduslik linnakuvärav, mille ees laiub päikeseline park. Telliskivi poolel seob hoone end naabermajade rütmilise ja soojatoonilise materjalikasutuse kaudu, tuues esile piirkonna tööstusliku pärandi kaasaegses võtmes.

Hoone eenduvatele terrassidele on samuti kavandatud rohealasid, mis pakuvad avaraid vaateid Telliskivi asumile, Kalamajale ja Toompeale. Hoone keskmesse on planeeritud linnakut läbiv linnagalerii ja sisehoovid, mis kokku loovad ühenduse linnaku eriosade vahel.

Parkimine viiakse eraldi parkimismajja ja ka maa alla, mis saab olema ligipääsetav nii Telliskivi kui Reisijate tänavalt.

M-hoone uued hoonemahud täituvad tänavatasapinnal kaupluste, restoranide, kohvikute ja teenustega, luues linnakusse päevase ja õhtuse elu keskme. Ülemistele korrustele luuakse A-klassi büroopinnad ettevõtetele, kes hindavad loovat ja inspireerivat töökeskkonda. Hoone projekteerimisel arevestatakse teadliku kliendi huve ja kaasaegseid energiatõhususe nõudeid.

Ehitustegevus võib alata järgmisel aastal

Projekt liigub täna eelprojekti staadiumis, kus täpsustatakse arhitektuursed ja tehnilised lahendused. Arendaja eesmärk on alustada ehitustöödega 2026. aasta jooksul, et M-hoone saaks oma uksed avada kümnendi teises pooles.

M-hoone valmimine lõpetab ühe suurima linnakukompleksi arendusetapi Tallinnas. Viimastel aastatel on juba valminud ON-, I- ja K-hooned. 2025. aastal on valmimas I4 ja G-hoone. M-hoone lisandumisega saab Telliskivi TLN uue keskpunkti ja maamärgi, sidudes kokku Kalamaja, Balti jaama ja südalinna.

Olulisemad numbrid

22 000 ruutmeetrit uusi äripindu
arenduses 8 hooneosa
hoonete vahele avalikele aladele tekib kõrghaljastus
linnakut läbiv peatänav koos autovaba tänavatasapinnaga
luuakse mitmeid uusi rattaparklaid
2/3 arendusest A-klassi bürood, 1/3 elukvaliteeti toetavad funktsioonid (kultuur, kaubandus, meelelahutus, sport, heaoluteenused)
parkimiseks 350 kohta maa all ja parkimismajas

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

SEB: Demograafia mõju Eesti kinnisvaraturule: 10 aastaga väheneb nõudlus jõudsalt

30.09.2025 Adaur.ee

Kinnisvaraturu aktiivsusele on muude tegurite kõrval mõju ka demograafial. Eesti demograafilise trendi tulemusel on 10 aasta pärast turul potentsiaalseid ostjaid 46 000 vähem, mis avaldab tänavu rekordeid tegevale eluasemelaenuturule tulevikus mõju, ent võib tuua ostjatele ka magusamad laenupakkumised ja taskukohasemad kinnisvarahinnad.

SEB andmetel moodustavad 80% kodulaenuvõtjatest 24-45-aastased aktiivses tööeas inimesed, kusjuures on keskmine kodulaenu võtja 38-aastane keskmist palka teeniv isik. Kui täna on selles vanuserühmas inimesi pea 397 600, siis 2035. aastal on samas eas inimesi 351 600.

„Järgneva 10 aasta jooksul langeb aktiivses tööeas inimeste arv lausa 46 000 võrra. See tähendab, et kui täna oleme nii kinnisvara- kui ka kodulaenuturu aktiivsuse mõttes heas seisus ja näeme, et pakutavad elukondlikud kinnisvaraobjektid leiavad endale ostjad, siis aastate möödudes võib pilt olla teistsugune,“ viitas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Nõudluse nappus toob kaasa surve nii kinnisvarahindadele kui ka laenutingimustele

Aktiivsete turuosaliste vähenemine võib sundida kinnisvara müüjaid hindu korrigeerima ning samal ajal parandada ka ostjatele pakutavaid laenutingimusi. Kui praegu kasvavad keskmised laenusummad aastas umbes 10%, võib tulevikus selle näitaja tõus aeglustuda.

“Pankade jaoks tõuseb varasemast veelgi suuremasse fookusesse laenude refinantseerimine, mis tähendab suuremat liikumist kodulaenuturul. Taolised muutused võib aga ära hoida massilisem sisseränne, mida on hetkel aga keeruline ette ennustada,“ avas Hallang.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas augustis vähenema

30.09.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta augustis 906 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 2%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et alates eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas augustis kahanema. „Müügimahu vähenemist mõjutasid nii tööstuskaupade kui ka toidukaupade kauplused. Enim just toidukaupade kauplused, kus müügimaht kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas augustis vähenema ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 14% vähenes müügimaht posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. „Siin tuleb tähele panna, et kui inimesed tellivad endale kaupa posti või interneti teel väljastpoolt riiki, siis see ei kajastu Eesti jaekaubandusettevõtete müügimahus,“ selgitas Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügimaht kahanes augustis veel 5% muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad), 4% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes ning 2% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügimaht suurenes 4% nii tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes kui ka kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil. Muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga, kasvas müügimaht 2%.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 6%.

Juuliga võrreldes vähenes augustis jaekaubandusettevõtete müügimaht 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi müügimaht eelmise kuu tasemele.

Selle aasta esimese kaheksa kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse ettevõtte põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Õpi üüriäri saladusi – tule Üürikoolitusele!

30.09.2025 Margot Toompark

Kas soovid oma kinnisvara edukalt üürile anda või plaanid üüriinvesteeringut? Üürikoolitus toimub 08.10.2025 ja annab Sulle tööriistad, kuidas üüriäris teadlikult ja kasumlikult tegutseda. Koolitajad on Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Evelin Org.

Osalema on oodatud:

inimesed, kes annavad eluruume üürile;
investorid, kes soovivad oma portfelli laiendada;
kinnisvaramaaklerid, kes vahendavad üüripindu;
kinnisvaraomanikud, kes plaanivad oma vara üürile anda.

Koolitus annab põhjaliku ülevaate üüriärist nii majanduslikust, õiguslikust kui ka praktilisest küljest. Saad teada:

millised on üürituru trendid ja üüriinvesteeringu kriteeriumid;
kuidas valida ja kontrollida üürnikku ning hallata riske;
mis on üüriäri õiguslikud alused ja vaidluste lahendamise praktikad;
kuidas arvestada üüritulu maksustamisega;
millised on lühiajalise üüri ehk majutusteenuse eripärad.

Üürikoolitus toimub 08.10.2025 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 4 5 6 … 1,608 1,609 1,610 Vanemad uudised ››

1Partner: Kuuülevaade: september tegi Tallinna kinnisvaraturul uue rekordi

Swedbank: Majanduskommentaar: Hinnad septembris langesid

KV.EE: Üüripakkumiste suur arv hoiab üürihindu surve all

Luminor: Uuring: üheksa eestlast kümnest tahab olla oma kodu omanik