Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: Lääne maakonna riigimaanteede hooldelepingu sõlmimine

08.04.2026 Adaur.ee

AS Nordecon kontserni ettevõte Tariston AS sõlmis Transpordiametiga Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoiulepingu aastateks 2026 – 2031. Lepingu mahtu kuulub ligikaudu 800 kilomeetri ulatuses riigimaanteede aastaringset hooldamist Lääne maakonnas.

Hooldeperioodi esimese aasta (01.10.2026 – 30.09.2027) tööde lepinguline maksumus on 1,57 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Järgmiste lepinguaastate tööde maksumuse määramisel lähtutakse eelmisel aastal teostatud tavahooldetööde maksumustest, mida korrigeeritakse Statistikaameti poolt avaldatava eelneva perioodi tarbijahinnaindeksiga.

Võttes aluseks 2026. aasta maksumuse on lepingu kogumaksumus ligikaudu 7,9 miljonit eurot pluss käibemaks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Rahandusministeerium: Lähis-Ida konflikt survestab hindu

08.04.2026 Kristjan Pungas

Kuigi Lähis-Ida konflikti eskaleerumine põhjustas nafta, gaasi ja teiste toorainete märkimisväärse kallinemise, jäi inflatsiooni kiirenemine märtsis tagasihoidlikuks. Statistikaameti andmetel jäid hinnad märtsis eelmise kuu tasemele ning aastane inflatsioon kiirenes veebruari 3,1 protsendilt märtsis 3,6 protsendini.

Nafta hinnad tõusid kuuga 46 protsenti, mis kandus kiirelt kütuse postihindadesse, kasvades 18 protsenti. Mootorikütuse hindade tõusu pehmendas elektri börsihinna taandumine talviselt kõrgtasemelt. Soojad ja päikeselised ilmad kasvatasid taastuvenergia toodangut ja vähendasid tarbimist ning börsihind oli märtsikuu võrdluses viimaste aastate madalaim.

Konflikti mõjud kanduvad gaasihindadesse paarikuulise nihkega ning eeldatavasti maikuus peaks see avalduma majapidamiste gaasiarvetes. Protsentuaalselt suur hinnatõus toimub siiski ajal, mil kütteperiood on läbi saamas ning gaasi tarbimine vähenemas.

Toidu toorainete hinnad pöördusid möödunud aasta teisel poolel langusesse, mis on aeglustanud toiduainete hinnatõusu ka Eestis. Toidu hinnad on aastaga tõusnud 4,2 protsenti, odavnenud on õlid ja mõned piimatooted. Jaekettide marginaalid on alla viimaste aastate keskmise ning tarbijate ligimeelitamiseks on tulnud teha rohkem sooduspakkumisi.

Kevadise majandusprognoosi kohaselt tõusevad hinnad tänavu 4 protsenti. Lähis-Ida konflikti süvenemine toob kaasa energiahindade tõusu, mis kandub järk-järgult ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Seetõttu on inflatsiooniprognoosi korrigeeritud ülespoole. Neid mõjusid pehmendab tänavu toidu ja teenuste tagasihoidlikum hinnatõus ning maksumeetmete panuse vähenemine. Kõrgete energiahindade leevendusmeetmena on valitsus otsustanud jätta ära mais toimuma pidanud kütuste aktsiisimäära tõusu.

Samas on määramatus kriisi ulatuse ja edasiste arengute osas suur. Pärsia lahe piirkonna tootmisvõimekus on piiratud ning naftasaaduste ja teiste oluliste kaupade tarned on olnud häiritud rohkem kui kuu aega. Mida pikemaks ajaks jäävad kaubateed takistatuks, seda suurem on mõju maailmakaubandusele ja hindadele.

Euroalal kiirenes hinnatõus kõrgemate energiahindade mõjul esialgsel hinnangul 2,5 protsendini.

Riigi Kinnisvara: Riigi Kinnisvara kuulutas välja ringmajanduse projekteerimis- ja ehitushanke büroohoonele Tallinnas

08.04.2026 Adaur.ee

Riigi Kinnisvara AS kavandab Tartu mnt 85 hoovimaja büroopinna korrastamisel järgida ringmajanduse põhimõtteid. Arendusprojekt on seotud teadusarendus-programmi “LIFE IP BuildEST” ehk renoveerimismaratoniga. Hanke maksumus on 1,1 miljonit eurot.

Ehitustööde käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ning tegeletakse hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse tõstmisega. Hoovimaja ümberkohandamisel järgitakse minimaalse sekkumise ja ringse renoveerimise põhimõtteid.

„Hange sobib kogenud ehitusettevõtetele, kellel on tugev ja pikaajaline koostöökogemus projekteerimisbürooga või kes suudavad moodustada ühispakkujana konsortsiumi, kus mõlemad osapooled on võrdselt tugevad. Olemasoleva korduskasutuse ja parandamise, teise ringi materjalide kasutuse ning kestvamate ja tulevikus vajadusel lihtsalt demonteeritavate konstruktsioonide loomine eeldab erinevate tööde planeerimise oskust ning projekteerimisharjumuste ümbervaatamist. See on põhjus, miks käesolev hange erineb tavapärasest praktikast,“ sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja.

„Projekteerimistööd ja ehitustööd ei ole seekord korraldatud teineteisele järgnevate eraldiseisvate etappidena, vaid on liidetud üheks töövõtuks. Sõlmitakse küll eraldi projekteerimise töövõtuleping ja eraldi ehitustööde töövõtuleping, kuid mõlemad tulevad ühest hankemenetlusest. Pakkuja peab täitma nii projekteerimisettevõttele kui ehitusettevõttele kehtestatud kvalifitseerimistingimused kas ise või ühispakkujatena,“ lisas ta.

Tellija ning projekteerija ja ehitaja meeskond teevad läbi kogu arendusprojekti pidevalt koostööd eesmärgiga mahutada ehitustööd tellija poolt antud vahendite piiridesse.

Pakkujale tuleb kasuks, kui ta tunneb või on valmis omandama ringse renoveerimise ja ringmajanduse põhimõtteid, omab arhitektuuri ja/või sisearhitektuuri kompetentsi majasisel tasandil, st mitte alltöövõtu kaudu ja on valmis pakkuma lisaväärtust oma valduses olevate doonorelementide kasutamise kaudu. Näiteks omab juurdepääsu mõnele doonorhoonele, materjalipangale vms.

Programmi “LIFE IP BuildEST” raames annab RKASi käesoleva arendusprojektiga oma panuse mitteeluhoonete ringse renoveerimise juhtimisprotsesside arendamisse ja ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisse. Hanke dokumentidega saab tutvuda Riigihangete keskkonnas: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10117184/general-info.

Hanke pakkumiste tähtaeg on: 19.05.2026 kell 11. Hanke maksumus on 1 143 000 eur.

Pakkujatel on võimalik objektiga tutvuda 9. ja 16. aprillil 2026. Oma huvist palume teada anda: tonu.lensment@rkas.ee või tel 518 2257.

Tallinn: Pikaliiva piirkond saab haridusasutused ja kaasaegse järveäärse puhkeala

08.04.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kehtestamiseks Haabersti linnaosas asuva Pikaliiva 69 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu, mis loob eeldused uute haridusasutuste, sotsiaalteenuste ja ulatusliku avaliku rohevööndi rajamiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul aitab planeering tasakaalustada kiiresti areneva piirkonna teenuste vajadust. „Pikaliiva piirkonda on viimastel aastatel lisandunud palju uusi elanikke, mistõttu on oluline tagada neile kodulähedane juurdepääs hariduse, hoolekande ja puhkevõimaluste juurde. Planeeringuga korrastame ulatusliku Harku järve äärse ala, rajame kvaliteetsed kergliiklusteed ning tagame, et piirkond areneb terviklikult ja läbimõeldult,“ ütles Terik.

Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Pikaliiva asumis ning piirneb läänest Harku järvega, idast Pikaliiva tänavaga, põhjast elamumaa kruntidega ja lõunast hoonestamata tühermaaga.

Detailplaneeringu eesmärk on moodustada üksteist krunti, mis on vajalikud Tallinna linnale haridusasutuste ja sotsiaalteenuste arendamiseks, üldkasutatavate rohealade ning tänavate ja tehnovõrkude väljaehitamiseks. Ehitusõigus määratakse viiele krundile ühiskondlike hoonete ja alajaama jaoks ning ühele krundile reoveepumpla rajamiseks. Samuti moodustatakse üks üldkasutatava maa krunti ja kaks krunti, kus üldkasutatava maa osakaal on 80-95% ja ühiskondliku maa osakaal 5-20%.

Hoonestus on kavandatud Pikaliiva tänava poolsele alale, et jätta Harku järve äärne ala avalikuks kasutamiseks. Planeeringu kohaselt on alale ette nähtud lasteaed, põhikool koos spordisaaliga, täisealiste hoolekandeasutus, eakate teenusmajad, väikelaste perepesa, erivajadustega laste päevahoid, puhkeala teenindav paviljon tualettruumidega, vaatetorn ja jalgpallistaadion.

Harku järve äärne roheala moodustab 60% planeeringualast ning sinna rajatakse jalg- ja rattateede võrgustik, rannapromenaad, palliplatsid ja looduslähedased mängualad. Rohealale on kavandatud ka võimalused kooli ja lasteaia liikumistundide läbiviimiseks ning ranna teenindamiseks väikeehitised. Ala jääb Harku järve kalda ehituskeeluvööndisse ning on avalikus kasutuses. Sinna ei kavandata sõiduteid ega parkimisalasid. Turvalisuse tagamiseks rajatakse tänavavalgustus. Samuti nähakse ette sademevee äravoolusüsteem ning puhastuslodu rajamine.

Ühiskondlike hoonete maa ühel krundil on lubatud kuni 5% ulatuses ka ärimaa sihtotstarve, mis võimaldab ühiskondliku kasutusega hoonesse äripinna, näiteks apteegi või kohviku rajamist. Krundile võib püstitada ka väiksemaid ehitisi, näiteks rattaparklate ja prügikonteinerite varjualused.

Planeeringu koostas RUUM JA MAASTIK OÜ, materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP044890.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Citadele tegevjuht: euribori kiire kasv on ebatõenäoline

08.04.2026 Adaur.ee

Euribor tõuseb ja seda juba enne, kui Euroopa Keskpank on baasintressimäärasid muutnud. Kuigi finantsturud ootavad sel aastal mitut intressimäärade tõusu, on Citadele panga tegevjuhi Rūta Ežerskiene hinnangul kaheldav, kas need ootused on õigustatud ja majandusolukorrale vastavad.

Viimastel nädalatel on 6 kuu euribor tõusnud umbes 2,2 protsendilt 2,5 protsendile. Turud hindavad, et Euroopa Keskpank tõstab 65-protsendilise tõenäosusega baasintressimäärasid juba aprillis, 93-protsendilise tõenäosusega juunis ja rohkem kui 60-protsendilise tõenäosusega juulis. Kui see stsenaarium peaks teoks saama, võib 6 kuu euribor aasta lõpuks läheneda juba 3 protsendi piirile.

Nendel ootustel on elanikkonna jaoks hind. Iga intressimäära tõus kajastub otseselt euriboriga seotud laenude kuumaksetes. Isegi väike euribori muutus võib tähendada mitmekümneeurost erinevust. Näiteks Citadele panga keskmise 175 000 euro suuruse 27-aastase tähtajaga kodulaenu kuumakse oleks 2% euribori korral umbes 845 eurot, 2,5% euriboriga umbes 893 eurot ja 3% euribori juures umbes 944 eurot.

Euroopa Keskpanka piirab nõrk majandus

Siiski tekib küsimus, kas intressimäärade tõstmise kartus on õigustatud. Meie arvates hindavad turud intressimäärade tõusu stsenaariumit praegu liiga pessimistlikult. On tõenäolisem, et sel aastal võime näha vaid ühte baasintressimäärade tõstmist, sest Euroopa Keskpanga reaalsed võimalused rahapoliitika karmistamiseks on endiselt üsna piiratud.

Peamine põhjus on muutunud majanduskeskkond. Erinevalt 2022. aastast, mil inflatsiooni vedasid nii energiahinnad kui ka teenuste hindade kiire kasv, on majanduse olukord täna palju hapram. Euroala taastub stagnatsiooniperioodist järk-järgult ning suured majandused, näiteks Saksamaa, kõiguvad endiselt stagnatsiooni ja majanduslanguse vahel.

Sellistes tingimustes võib kiire intressimäärade tõstmine aeglustada taastumist või majanduse suisa uuesti langusesse lükata. Tööturg näitab juba nõrgenemise märke ning palgakasv euroalal on aeglustunud umbes 2 protsendini. Rahapoliitika edasine karmistamine pärsiks sisenõudlust veelgi.

Praegune inflatsioon on tugevalt seotud välisteguritega – geopoliitiliste pingete, energia- ja toorainehindade kõikumiste ning tarneahelate häiretega. Selline inflatsioon on intressimääradele vähem tundlik, seega ei avaldaks nende tõstmine otsest mõju praeguse hinnatõusu peamistele põhjustele.

Euroopa Keskpanga otsused põhinevad andmetel, mis saabuvad viivitusega. Kuna energiahindade muutused kajastuvad inflatsioonis umbes mõne kuu pärast, ei näe me praegu ametlikke majandusnäitajaid vaadates terviklikku mõju. Mittetäielikud andmed piiravad samuti keskpanga võimalusi tõsta jõuliselt intressimäärasid.

Finantsturgude ootused ja prognoosid ei täitu alati. Kuigi intressimäärade kasv on tõenäoline, näitab praegune majandusolukord, et see võib olla prognoositust palju mõõdukam. See tähendab, et laenumaksed ilmselt küll kasvavad, ent mitte nii kiiresti, kui turg täna arvab.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Merko: Pētersala korteriarendusprojekti käivitamine Lätis

08.04.2026 Adaur.ee

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merko Mājas on käivitanud korteriarendusprojekti Riia prestiižikas vaikses keskuses aadressidel Pētersala 3 ja 5. Neljast elegantsest hoonest koosnevasse arhitektuuriansamblisse tuleb kokku 105 uut kodu ja neli äripinda, mis valmivad 2028. aasta suvel.

Merko Mājas rekonstrueerib kaks arhitektuuripärandiga hoonet (Valensis ja Selonija), mille autoriks on silmapaistev Läti arhitekt Konstantīns Pēkšēns, kes oli 20. sajandi alguseks loonud Riiga üle 250 olulise ehitise. Kvartali kaks uut hoonet hakkavad kandma nimesid Fera ja Amia.

Pētersala (petersala.merkomajas.lv) projekti hooned on A-energiaklassiga. Kõikides korterites on põrandaküte ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning ülemiste korruste korterid varustatakse kliimaseadmetega. Parkimiskohad ja privaatsed panipaigad asuvad kolme hoone all paiknevas maa-aluses garaažis.

Korterite suurus jääb vahemikku 30 – 150 ruutmeetrit ja ruutmeetri hind vahemikku 3 689 – 4 905 eurot. Kvartalis on erineva planeeringuga 1- kuni 5-toalised korterid nii sisehoovi avanevate rõdude kui privaatsete terrassidega. Kahe uue hoone ülemistele korrustele tulevad eksklusiivsed kahetasandilised loftid ning ajaloolise Selonija hoone ülemisele korrusele mansardkorterid, mille laekõrgus on kuni 4,7 meetrit ja mille igas toas on katuseaknad.

Hoonete ümbrusesse loob Merko haljastatud siseõue haljasalade, laste mänguväljakute ja puhkealadega. Ühine sisehoov ühendab Pētersala elukeskkonna Merko varasema Viesturdārzsi projektiga, tänu millele saavad uue kvartali elanikud nautida otsest ligipääsu Riia ühele armastatuimale rohealale, Viesturdārzsi parki.

SIA Merko Mājas (merkomajas.lv) on tunnustatud Läti elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi ning korteriostjatele mugavuse ja kindlustunde tagamiseks juhib Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Nordecon: Contract for public roads maintenance in Lääne County

08.04.2026 Adaur.ee

Nordecon Group company Tariston AS has entered into a contract with the Estonian Transport Administration for the maintenance of national roads in the Lääne maintenance area for the period 2026–2031. The contract covers the year-round maintenance of approximately 800 kilometres of national roads in Lääne County.

The contractual value of maintenance works for the first year (1 October 2026 – 30 September 2027) is EUR 1.57 million, excluding value-added tax. The value of works for subsequent years will be determined based on the cost of routine maintenance works performed in the previous year, adjusted by the consumer price index published by Statistics Estonia.

Based on 2026 prices, the total estimated value of the contract is approximately EUR 7.9 million, excluding value-added tax.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Merko: Launch of the Pētersala residential project (Riga, Latvia)

08.04.2026 Adaur.ee

SIA Merko Mājas, part of the AS Merko Ehitus group, has launched the residential development project in Riga’s prestigious and Quiet Centre at Pētersalas street 3 and 5 in Riga. The architectural ensemble of four elegant buildings will comprise a total of 105 new homes and four commercial units, scheduled for completion in the summer of 2028.

Merko Mājas will reconstruct two architecturally significant heritage buildings, named Valensis and Selonija, designed by renowned Latvian architect Konstantīns Pēkšēns, who authored more than 250 notable buildings in Riga at the turn of the 20th century. The two new buildings in the quarter will be named Fera and Amia.

The buildings of the Pētersala project (petersala.merkomajas.lv) meet A energy efficiency standards. All apartments will feature underfloor heating and a heat recovery ventilation system, while apartments on the upper floors will also be equipped with air conditioning. Parking spaces and private storage units are located in an underground garage beneath three of the buildings.

Apartment sizes range from 30 to 150 square metres, with prices per square metre ranging from 3,689 to 4,905 euros. The quarter offers 1- to 5-room apartments with a variety of layouts, featuring both balconies and private terraces overlooking the inner courtyard. The top floors of the two new buildings will include exclusive two-level lofts, while the upper floor of the historic Selonija building will feature mansard apartments with ceiling heights of up to 4.7 metres and roof windows in every room.

Merko will create a landscaped inner courtyard around the buildings, featuring green areas, children’s playgrounds, and leisure spaces. The shared courtyard will connect the Pētersala residential environment with Merko’s earlier Viesturdārzs project, giving residents of the new quarter direct access to one of Riga’s most beloved green spaces, Viesturdārzs Park.

SIA Merko Mājas (merkomajas.lv) is a recognised Latvian residential developer. To ensure the best quality, convenience and assurance for home buyers, Merko manages all phases of development: planning, design, construction, sales, and warranty service.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund AS-i korralise üldkoosoleku otsused 07.04.2026

07.04.2026 Adaur.ee

07.04.2026 toimus Radisson Collection Hotel II korruse konverentsikeskuses aadressil Tallinn, Rävala 3, EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek.

Koosolekul osales 133 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 8 288 858 häält, mis moodustab 71,92 % kõikide aktsiatega esindatud häältest. Neist kolm aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 9 697 häält, mis moodustas 0,08 % kõigist aktsiatega määratud häältest, andsid oma hääled enne koosoleku toimumist elektrooniliselt vastavalt koosoleku kutses avalikustatud elektroonilise hääletamise korrale. Seega oli koosolek otsustusvõimeline.

Fondi aktsionäride üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

Fondi majandusaasta aruande 2025 kinnitamine
Aktsionärid otsustasid 8 288 621 hääle ehk 100 % poolthäälega kinnitada EfTEN Real Estate Fund AS-i majandusaasta aruanne 2025 korralisele üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsusele oli vastu 1 hääl ehk 0,00 % aktsiatega esindatud häältest, erapooletuid 113 häält ehk 0,00 % aktsiatega esindatud häältest. Hääletamisel ei osalenud 123 häält ehk 0,00 % aktsiatega esindatud häältest.

Kasumi jaotamine
Aktsionärid otsustasid 8 288 622 hääle ehk 100% poolthäälega kinnitada kasumi jaotamise ettepaneku:
Fondi 2025. majandusaasta konsolideeritud puhaskasum on 12 235 tuhat eurot. Jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 on kokku 23 724 tuhat eurot, mis jaotada järgmiselt:
Eraldised reservkapitali: 1 224 tuhat eurot;
Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend): 13 830 tuhat eurot (1,20 eurot aktsia kohta).
Muudesse reservidesse eraldisi ei tehta ning kasumit ei kasutata muuks otstarbeks.
Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 8 670 tuhat eurot.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 22.04.2026 (record date) fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 21.04.2026. Nimetatud kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2025. majandusaasta eest. Dividend makstakse aktsionäridele 29.04.2026 ülekandega aktsionäri pangakontole.
Otsusele oli vastu 1 hääl ehk 0,00 % aktsiatega esindatud häältest, erapooletuid 113 häält ehk 0,00 % aktsiatega esindatud häältest. Hääletamisel ei osalenud 122 häält ehk 0,00 % aktsiatega esindatud häältest.

Tasustamise põhimõtted
Aktsionärid otsustasid 8 284 242 hääle ehk 99,94 % poolthäälega kinnitada fondi juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsusele oli vastu 1 hääl ehk 0,00 % aktsiatega esindatud häältest, erapooletuid 4 167 häält ehk 0,05 % aktsiatega esindatud häältest. Hääletamisel ei osalenud 448 häält ehk 0,01 % aktsiatega esindatud häältest.

Magistral Kaubanduskeskuse OÜ ost
Aktsionärid otsustasid 6 989 628 hääle ehk 84,33 % poolthäälega anda juhatusele volitused Magistral Kaubanduskeskuse OÜ (registrikood 11228717) osa nimiväärtusega 1 502 562 eurot, mis moodustab 100% tütarettevõtte osakapitalist, omandamiseks EfTEN Kinnisvarafond II AS-lt õiglase hinnaga lähtudes tütarettevõttele kuuluva kinnistu väärtusest. Seejuures määrab õiglase hinna sõltumatu hindaja vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning selle kinnitab fondi nõukogu.

Otsusele oli vastu 1 298 855 häält ehk 15,67 % aktsiatega esindatud häältest, erapooletuid 253 häält ehk 0,00 % aktsiatega esindatud häältest. Hääletamisel ei osalenud 122 häält ehk 0,00 % aktsiatega esindatud häältest.

Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinn börsi põhinimekirjas
Aktsionärid otsustasid 6 967 714 hääle ehk 84,06 % poolthäälega anda üheks aastaks alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest fondi nõukogu pädevusse fondi aktsiakapitali suurendamise otsustamine avaliku ja/või suunatud pakkumiste läbiviimise teel, välistades olemasolevate aktsionäride märkimise eesõiguse ja arvestades, et
(i) täiendavalt emiteeritavate aktsiate arv ei ületaks 10% aktsiate arvust käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal;
(ii) minimaalne pakutavate aktsiate hind (nominaalväärtus 10 € ja ülekurss) aktsia kohta on nõukogu otsusele eelneva fondi aktsia 60 päeva keskmine sulgemishind börsil
ning esitada taotlus kõigi uute emiteeritavate fondi aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Selleks anda fondi nõukogule ja juhatusele volitused kõigi vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

Otsusele oli vastu 1 287 297 häält ehk 15,53 % aktsiatega esindatud häältest ja erapooletuid 22 167 häält ehk 0,27 % aktsiatega esindatud häältest. Hääletamisel ei osalenud 11 680 häält ehk 0,14 % aktsiatega esindatud häältest.

Üldkoosoleku protokoll tehakse fondi kodulehel (https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/) kättesaadavaks hiljemalt 7 päeva möödudes üldkoosoleku toimumisest.

Mainor Ülemiste AS võlakirjade kauplemisele võtmine Balti First North võlakirjade nimekirjas

07.04.2026 Adaur.ee

Nasdaq Tallinna börsi juhatus on otsustanud rahuldada Mainor Ülemiste AS-i taotluse ja võtta kauplemisele 9614 tema poolt emiteeritud võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot (Mainor Ülemiste tagamata võlakiri 26-2030, ISIN kood EE0000003507) Balti First North võlakirjade nimekirjas.

Mainor Ülemiste AS-i eelnimetatud võlakirjade esimene kauplemispäev on eelduslikult 10. aprill 2026 või sellele lähedane järgnev kuupäev.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30 hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Bigbank: kodulaenuturu kõik näitajad liikusid kuu jooksul kiiresti ülespoole, keskmine laenusumma isegi üle 147 tuhande euro

07.04.2026 Adaur.ee

Märtsis kasvas uute kodulaenu lepingute arv pea kümnendiku võrra, keskmine väljastatud kodulaen oli 147 204 eurot, mis ületab eelnenud kuud pea 23% võrra ning on märkimisväärselt suurem viimaste aastate tavapärasest tasemest, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juht Arthur Taaveti kinnitusel on turu aktiivsuse kasv eriti tuntav just uute laenutaotluste poolest, mida veebruariga võrreldes laekus enam kui kolmandiku võrra rohkem. “Uute laenutaotluste arvu hüppeline kasv viitab sellele, et koduostuhuvi on selgelt suurem nii eelmiste kuude kui eelmise kevadega võrreldes. Suure tõenäosusega näeme ka aprillis ja mais koduostjate aktiivset tegutsemist,” kommenteerib Arthur Taavet.

Keskmine laenusumma oli 147 204, mis ületab oluliselt viimastele aastatele iseloomulikku 120-140 tuhande euro koridori. “Inimeste sissetulekud on ju viimastel aastatel vaikselt kasvanud, mistõttu on loogiline, et paljud kaaluvad ka koduostul suuremat investeeringut, millega koos liigub omakoda ülespoole keskmine laenusumma,” analüüsib Arthur Taavet, kelle sõnul on see viimastel poolaastal juba teine kord, kui kuu keskmine laenusumma on harjumuspärasest olulisest suurem. Veebruariga võrreldes kasvas Bigbanki poolt väljastatud kodulaenude kogumaht kuises lõikes pea viiendiku võrra.

Taavet peab keskmise laenusumma kiiret kasvu Bigbanki puhul eriti märkimisväärseks olukorras, kus pank pöörab palju tähelepanu ka neile inimestele, kes soovivad uue kodu soetada suurtest tõmbekeskustes väljaspoole. “Tahame, et uue kodu ostmiseks saaksid inimesed laenu võtta mistahes neile armsas Eestimaa nurgas. Kui suurpankade jäigad raamid seda alati ei võimalda, siis Bigbank vaatab nii kinnisvara asukohale kui inimese sissetulekule otsa eestlasliku tarmukuse ja arusaamisega,” lubab pangajuht ning rõhutab, et parema pakkumise saamisel tuleb kodulaenu taotlus alati teha mitmesse erinevasse panka ning ka mõni kiire ei-vastus pole veel põhjus koduostu plaanist loobumiseks.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.eu) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31.01.2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 303 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 190 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 03-2026

07.04.2026 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Luminor: Baltimaade eri teerajad: Leedu on kuumenemas, Läti tõuseb liidriks, Eesti taastub kõige aeglasemalt

07.04.2026 Adaur.ee

Balti riikide majandusväljavaade 2026.–2027. aastaks näitab naabrite juures kasvu jätkumist ja meil kasvu taastumist, ent seda mitte ühtlaselt. Kui sel aastal veab Baltikumi majandust veel Leedu, siis juba 2027. aastal liigub kasvuliidri roll Lätti. Eesti taastub naabritest aeglasemalt.

Luminori kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Leedu majandus 2026. aastal 3,6%, Läti majandus 2,5% ja Eestis jääb kasv 2,0% juurde. 2027. aastal kerkib Läti kasv 3,2%ni, samal ajal kui Eesti jõuab 3% juurde ja Leedu kasv aeglustub 2,4% peale.

„Baltimaade majanduspilt on lähiaastatel märksa kirjumaks muutumas. Leedu liigub täna kõige kiirema, ent samas kõige suurema ülekuumenemisohuga kasvumudeliga, Läti seevastu kogub investeeringute toel hoogu. Eesti omakorda taastub aeglasemalt,“ ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Tänavu toetavad kasvu kogu Baltikumis eeskätt eratarbimine, soodsam eelarvekeskkond ja peamiste ekspordipartnerite, eelkõige Skandinaavia, paranevad väljavaated. Samal ajal ei kao kuhugi riskid: energiahindade tõus, märtsis järsult tõusnud ja jätkuv geopoliitiline ebakindlus ning väliskeskkonna haprus muudavad kasvutee konarlikumaks.

„Pikemas vaates sõltub Balti riikide majanduse edu üha enam investeeringutest kõrgtehnoloogilisse tootmisse ja teenustesse ning võimest meelitada ligi kõrgekvaliteedilisi teadmisi,“ lausus Uusküla.

Leedu energiajook ja Läti tõus

Kõige teravam kontrast joonistub Uusküla sõnul välja Leedu puhul. Sel aastal jätkab Leedu Baltikumi kasvuliidrina, kuid kasv muutub samal ajal vähem jätkusuutlikuks. Euroopa Liidu vahendite suur sissevool ja investeeringud kaitsetaristusse hoiavad majanduskasvu kiirelt, kuid teisest samba pensionist välja võetav ajutine rahavoog loob kasvu-languse tsükli.

„See tähendab, et tänane liidriroll võib Leedu jaoks osutuda ühtlasi ka kõige haavatavamaks,“ leiab Luminori peaökonomist.

Läti seevastu tõuseb 2027. aastal Luminori prognoosi kohaselt Baltikumi kasvuliidriks ning selle taga on investeeringute tugevnemine, tootmissektori elavnemine, kontoriteenuste sektori rolli kasv ja ekspordi taastumine.

„Läti eelisena võib täna välja tuua ka selle, et riik ei ole puutunud teist pensionisammast, mis toetab pikaajalisemat elanikkonna finantstervist,“ lausus Lenno Uusküla.

Eesti taastumine on Uusküla sõnul lõunanaabritest aeglasem, kuna seda on pidurdanud maksutõusud, tagasihoidlik kindlustunne ning põhiturgude ehk Soome ja Rootsi nõrk majanduskeskkond eriti just kinnisvara ja ehituse valdkonnas.

„Samas eeldame, et Eestigi taastub järk-järgult kindlamale pinnale ning majandusele võiks uut hoogu anda maksupoliitika korrigeerimised, eksporditurgude paranemine ja suurem rõhk tootlikkusele. See omakorda tähendab, et aastaks 2028 võib just Eestis majandus Baltimaadest kõige kiiremini kasvada,“ progoosib Lenno Uusküla.

Luminori prognoositav 2028. aasta kasv on Eestis 3%, Lätis 2,8% ning Leedu taandub veelgi – 1,2% peale.

Majanduskasvu teine pool on hinnasurve ning ehkki inflatsioonisurve on võrreldes viimaste aastate tipuga vähenenud, püsib see Baltikumis euroala keskmisest kõrgem. 2026. aastal on inflatsioon eeldatavalt kõrgeim Leedus, kus see tõuseb 5,0%ni. Lätis püsib hinnakasv 3,7% juures ja Eestis aeglustub see 3,0%ni. Nii toetab sisenõudlus küll majandust, kuid hoiab samal ajal eriti Leedus üleval ka hinnasurvet.

„Baltimaade jaoks pole järgmiste aastate suurim küsimus ainult see, kui kiiresti majandus kasvab, vaid millise hinnaga see kasv tuleb. Leedu puhul on näha täna kiiret hoogu ja seeläbi suuremat kuumenemisriski, Läti puhul tugevnevat ja tasakaalukamat tõusu ning Eesti puhul aeglasemat, kuid püsivamat taastumist,“ lausus Uusküla.

Uusküla lisas, et tänast väljavaadet eriti inflatsioonisurve osas mõjutavad oluliselt lähiaja arengud Pärsia lahe konflikti vallas. Hinnatõus võib osutuda märksa kõrgemaks prognoosis välja käidud numbritest sel ajal kui veel perspektiiv konflikti lõppemiseks oli optimistlikum. „Samas on viimased 4-5 aastat meile näidanud, et mingi uus kriis on kohe ukse taga, kui eelmine pole veel läbigi või on vaevalt lõppenud. See omakorda tähendab, et varasemast oluliselt suurem paindlikkus ja kiire reageerimisvõime omab majanduse kasvuteel hoidmise vaatest selliste väikeste majanduste jaoks, nagu Baltimaad, omandanud täiesti uue tähenduse,“ märkis Lenno Uusküla.

Eesti Pank: Praeguste energiahindade juures saavutab hinnakasv oma tipu aasta lõpus

07.04.2026 Sulev Pert

Statistikaameti andmetel tõusid tarbijahinnad märtsis aasta arvestuses 3,6%, kuid jäid veebruariga võrreldes samaks.

Eesti oli märtsis ainus euroala riik, kus energiahinnad eelmise kuuga võrreldes langesid. Eurostati andmetel odavnes energia Eestis 1,4%, samal ajal kui euroalal keskmiselt hinnad hoopis tõusid 6,8%. Peamine põhjus oli elekter, mille hind langes ja tasakaalustas kütuste hinnatõusu. Aasta alguses oli elekter Balti riikides väga kallis, kuid märtsis langes elektri börsihind 40%. Kesk-Euroopas oli elektrihind sellel talvel stabiilsem ja Balti hinnatasemest odavam.

Lähis-Ida kriisi tõttu kallinesid mootorikütused märtsis järsult. Diislikütus kallines kuuga 27% ja bensiin 14%. Alates kriisi algusest veebruari lõpus on vedelkütuste hind maailmaturul tõusnud naftahinnast kiiremini ja seda eeskätt diislikütuse rafineerimismarginaali suurenemise tõttu. Diislikütuse tootmine on praegu kallim kui 2025. aastal, ligikaudu 30 dollari võrra barreli eest. Gaas on seni mõnevõrra aeglasemalt kallinenud – selle hind tõusis märtsis eelneva kuuga võrreldes 9% –, kuid aasta arvestuses on gaas ikka veel 13% odavam. Erinevalt 2022. aasta energiakriisist, kus peamine roll oli gaasil ja elektril, on praegu suurem mõju naftal ja mootorikütustel. Energia kallinemine on praegusel juhul kitsama mõjuga kui toona.

Toidu maailmaturuhinnad eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses langesid. Selle mõju ülekandumise tõttu on toidu hinnatõus aeglustunud 4%ni. Samal ajal kandub energia kallinemine toiduhindadesse aeglaselt, väetiste, sööda ja tootmise hinna kaudu. Kui naftahind jääb kõrgeks, jõuab viitaegu arvestades suurem osa toidu hinnatõusust kohale alles 2026. aasta lõpukuudel.

Kui eelmisel aastal põhjustasid peamise osa hinnakasvust teenused, mis kallinesid 10%, siis selle aasta esimestel kuudel teenuste hinnakasv aeglustus ja ulatus märtsis 5%ni. Teenuste hinnakasvust taandus välja automaksu mõju, mistõttu on see nüüd palkade kasvuga paremas kooskõlas. Siiski võivad kallimad energiahinnad lähikuudel transpordihindu tõsta.

Eesti Panga prognoosi järgi kallinevad tarbijahinnad sel aastal 3,8%. Praeguste energiahindade ja nende turuootuste juures läbib hinnakasv oma tipu aasta lõpus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistikaamet: Märtsi tarbijahinnaindeksit mõjutas kütuste kallinemine

07.04.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga samale tasemele ning võrreldes 2025. aasta sama kuuga tõusis 3,6%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes olid kaubad 3,4% ja teenused 3,8% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on sõjalised konfliktid Lähis-Idas tõstnud diislikütuse ja bensiini hinna rekordtasemele, millel oli suur mõju ka märtsi tarbijahinnaindeksile.

Võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 4,2%, transpordi 7% ja tervishoiu 11,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt diislikütuse ja bensiini kallinemine, tervishoius aga möödunud aasta aprillis toimunud tervisekassa hinnakirjade korrigeerimine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 5,6% langenud,“ rääkis Veski.

Aastaga on värske või külmutatud liha hind tõusnud 9,2%, šokolaadil 12,2% ja kohvil 14,2%. Või hind on langenud viis kuud järjest, olles märtsis 24,9% odavam kui aasta tagasi samas kuus.

Võrreldes veebruariga mõjutas märtsis tarbijahinnaindeksit enim elektri 14,1% hinnalangus ning toidu ja mittealkohoolsete jookide 0,6% odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid diislikütuse 26,8% ning bensiini 14,2% hinnatõus.

Toidukaupade kuise hinnalanguse taga on peamiselt köögivilja 2,6%, kohvi 6,1% ning või 13,3% odavnemine.

**Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, märts 2026**
Tooterühm	veebruar 2026 – märts 2026, %	märts 2025 – märts 2026, %
KÕIK KOKKU	0	3,6
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,6	4,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas	0,6	7,7
Riietus ja jalatsid	1,5	-5,6
Eluase	-3,8	2
Majapidamine	-0,4	1,7
Tervishoid	0	11,7
Transport	6,8	7
Info ja side	-0,2	0,2
Vaba aeg	-0,9	1,1
Haridus ja lasteasutused	0	0,9
Toitlustus ja majutus	0,1	4
Kindlustus- ja finantsteenused	1,7	-11,7
Mitmesugused kaubad ja teenused	-0,2	4,8

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 7.04.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 4 … 1,666 1,667 1,668 Vanemad uudised ››

Nordecon: Lääne maakonna riigimaanteede hooldelepingu sõlmimine

Rahandusministeerium: Lähis-Ida konflikt survestab hindu

Riigi Kinnisvara: Riigi Kinnisvara kuulutas välja ringmajanduse projekteerimis- ja ehitushanke büroohoonele Tallinnas

Tallinn: Pikaliiva piirkond saab haridusasutused ja kaasaegse järveäärse puhkeala

Citadele tegevjuht: euribori kiire kasv on ebatõenäoline

Euroopa Keskpanka piirab nõrk majandus

Merko: Pētersala korteriarendusprojekti käivitamine Lätis

Nordecon: Contract for public roads maintenance in Lääne County

Merko: Launch of the Pētersala residential project (Riga, Latvia)

EfTEN Real Estate Fund AS-i korralise üldkoosoleku otsused 07.04.2026

Mainor Ülemiste AS võlakirjade kauplemisele võtmine Balti First North võlakirjade nimekirjas

Bigbank: kodulaenuturu kõik näitajad liikusid kuu jooksul kiiresti ülespoole, keskmine laenusumma isegi üle 147 tuhande euro

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 03-2026

Luminor: Baltimaade eri teerajad: Leedu on kuumenemas, Läti tõuseb liidriks, Eesti taastub kõige aeglasemalt

Leedu energiajook ja Läti tõus

Eesti Pank: Praeguste energiahindade juures saavutab hinnakasv oma tipu aasta lõpus

Statistikaamet: Märtsi tarbijahinnaindeksit mõjutas kütuste kallinemine

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Euroopa Keskpanka piirab nõrk majandus

Leedu energiajook ja Läti tõus

Telli uudised postkasti

Täname!

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv