Lapse sünd on oluline sündmus igas peres. Sellega võib aga kõige muu kõrval muutuda ka pere laenuvõimekus. Mida peaks arvestama pere, kes soovib lapse lisandudes ka suuremat kodu soetada, jagab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Kui kaks Eesti keskmist palka teenivat inimest saavad endale võtta kuni 260 000 euro suuruse kodulaenu, siis esimese lapse lisandumisega võib see langeda 249 000 euroni. Samas tasub arvestada ka muutustega sissetulekutes, mis võivad laenuvõimekust taotleja kasuks tõsta.

„Laste arv mõjutab kindlasti pere igakuiseid kulutusi, kuid eelkõige on panga jaoks olulised sissetulekute ja finantskohustuste suurused, mis määravad ka laenutaotlejate maksevõime,“ rõhutab Ossipova.

Kodulaenu taotlemisel soovitud kodu ostmisel peavad taotlejate sissetulekud katma ära nii igakuised laenumaksed kui ka pere igapäevased kulutused. Kõige tavapärasem regulaarne sissetulek on palgatulu. Lisaks arvestavad mitmed pangad, sh Coop Pank ka ettevõtluse kaudu teenitud regulaarset sissetulekut ning eraisikuna teenitud üüritulu, mis on ametlikult saadud, deklareeritud ja laekub regulaarselt.

Vanemahüvitis võib muuta igakuiseid sissetulekuid

Esimene ja kõige märgatavam muudatus sissetulekutes on see, et lapse sünniga jääb üks vanematest ajutiselt töölt kõrvale ning palgatulu asendub vanemahüvitisega.

„Tasub arvestada, et jagatav vanemahüvitis võib tulla madalam kui viimati teenitud palk, kuna vanemahüvitise suuruse arvestamisel ei vaadata mitte viimast saadud sissetulekut, vaid sotsiaalmaksuga maksustatud tulusid aasta jooksul enne raseduse algust. Alates 2026 aastast on jagatud vanemahüvitise ülemmäär 3806,10 eurot kuus“ sõnab Ossipova.

Seega, kui lapseootel oleku aja jooksul on palk tõusnud, ei arvestada neid summasid jagatava vanemahüvitise määramisel. Seetõttu võib ka maksimaalne laenuvõimekus tulla madalam kui esialgu näiteks panga laenukalkulaator näitas.

Siiski ei tähenda vanemahüvitisele jäämine automaatselt madalamat sissetulekut. „Nii on ka juhtumeid, kus enne lapseootele jäämist teeniti kõrgemat palka või lisatasusid, mis aitavad nüüd saada kõrgemat vanemahüvitist,“ lisab ta. Alates sellest aastast ei vähenda enam ka teenitavad lisasissetulekud vanemahüvitist.

Riiklikud toetused aitavad perel kodu soetada

Mõningatel juhtudel annab laste olemasolu aga tunduvalt soodsamad kodulaenu tingimused. „Näiteks kui peres on kolm last, siis saab kodulaenu juures kasutada ka EISi paljulapselise pere käendust, kus tavapärase 15% asemel on vaja vaid 5% omafinantseeringut,“ räägib Ossipova.

Lisaks tasub arvestada ka erinevate riiklike toetustega, mis aitavad pere kulutusi katta. Kahe Eesti keskmise palga ja ühegi muu finantskohustuseta saab endale võtta kuni 260 000 euro suuruse kodulaenu. Lapse sünniga võib see maksimaalne aga langeda seoses sissetulekute vähenemise ja kulude tõusuga. Samas lisandub uute kulude kõrval perekonnale täiendava sissetulekuna lapsetoetus, mis hetkel on 80 eurot kuus ja mida makstakse vanemale kuni laps saab täisealiseks.

Küll aga tasub tähele panna, et pangad võivad lastetoetusi ja vanemahüvitis leibkonna maksevõimes erinevalt arvestada ning osad pangad ei pruugi lastetoetusi üldse sissetulekute hulka arvestada. „Coop Pank arvestab kodulaenu pakkumist tehes kõiki laenuvõtjate regulaarseid sissetulekuid, sh ka näiteks peretoetuseid, vanemahüvitist ning pensioni,“ rõhutab Ossipova.

Lisaks läks kodu soetamine sellest aastast lihtsamaks kõigile kodulaenutaotlejatele, kuna kehtima hakkas üldine maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk kuni 8400 eurot aastas. Maksuvaba tulu arvestamiseks peab aga töötaja olema tööandjale esitanud selleks kirjaliku sooviavalduse.

Korrektne maksekäitumine annab paremad tingimused

Panga jaoks on laste arvust olulisemad pere sissetulekud ja kohustused. Lapse lisandumisega tõenäoliselt pere igakuised kulud suurenevad, kuid märgatavamat rolli võivad kohustuste real mängida varasemad laenukohustused näiteks olemasoleva kodulaenu või liisingu näol.

Pangad peavad veenduma, et laenude ja liisingute tagasimaksed ei moodustaks rohkem kui 50% laenutaotlejate sissetulekutest. Sõltuvalt sissetuleku suurusest võib see maksimumpiir pangati samuti erineda, ulatudes väiksemate sissetulekute puhul 35-40%-ni.

Ka laenutaotleja varasem maksekäitumine määrab palju. Kui laenutaotleja maksekäitumine on olnud korrektne ja maksevõime korralik, tähendab see panga jaoks madalamaid riske. Seetõttu saab pank pakkuda näiteks madalamat kodulaenu marginaali. Lisaks tuleb arvestada ka ostetava kinnisvara ja tagatise kvaliteedi ning likviidsusega.

Tee pikem plaan ja hinda kohustusi realistlikult

„Sobivat kodu otsides mõelge igal juhul läbi oma maksevõime nii praegu kui ka tulevikus. Kuna vanemahüvitis on ajutine, siis tuleks läbi mõelda ja perekeskis arutada, kas pärast seda minna tagasi tööle, kes hoolitseb lapse eest, millised kulud kaasnevad lasteaia või lapsehoidjaga jne. Sageli hinnatakse tulevasi kulusid liiga optimistlikult ja seetõttu on peredel keeruline seatud eelarves püsida,“ räägib Coop Panga kodulaenude äriliini juht.

Ta toob välja, et ka pangad ei arvesta maksevõime hindamisel ainult viimase kuue kuu jooksul teenitud tulu, vaid vaadatakse lisaks tuleviku maksevõimet. Seega võib pank uurida, millised on laenutaotleja plaanid pärast vanemahüvitise lõppu ning hinnata, kui kerge tal on taas tööjõuturule siseneda.

„Soovitame oma kulusid vaadata mitme aasta vaates ja hinnata realistlikult, mis saab pere sissetulekutest pärast jagatava vanemahüvitise lõppu. Kindlasti tasub võimalusel koguda juba varakult rahalist puhvrit ootamatuteks olukordadeks,“ lisab ta.

Küsimuste korral julgustab Ossipova pöörduma panga kodulaenuspetsialistide poole, kes nende küsimustega igapäevaselt kokku puutuvad.