Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Bigbank: Suurpangad jätkasid tähtajaliste hoiuste intresside langetamist, kuid turu parimate pakkumiste tase jäi samaks

01.07.2025 Adaur.ee

Juunis jätkasid suurpangad Eesti eraisikute tähtajalistele hoiustele pakutavate intresside langetamist 0,15-0,25 protsendipunkti võrra, kuid turu parimad pakkumised on jäänud samale tasemele. Hoiuste tähtajast hoolimata on turu parimate intressipakkujate esikolmikus ikka Holm Pank, Inbank ja Bigbank.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti sõnul jätkus juunis tähtajaliste hoiuste intressilangus – näiteks suurpangad Swedbank ja SEB langetasid eri tähtaja intressimäärasid 0,20-0,25 protsendipunkti võrra ja Läti Citadele langetas oma intressipakkumist läbivalt 0.15-0.25 protsendipunkti võrra. „Viimase kuu statistika põhjal saab öelda, et inimestel on tulevikuarengute osas ebakindlus ja hoiustajad sihivad pigem lühemaid tähtaegu. Bigbanki näitel läks 91% hoiustatud rahast 6 kuu pikkustele hoiustele, samas on juunis kaasatud hoiuste rahaline maht tõusnud meil ligi 300% võrreldes maiga, mis on selge märguanne, et inimesed tegelevad oma säästudele parima tootluse otsimisega aktiivselt,” märkis ta.

Kiirelt muutuvas intressikeskkonnas tuleb rahatargal hoiustajal Arthur Taaveti sõnul enne iga tähtajalise deposiidi lepingu sõlmimist ära teha põhjalik hinnavõrdlus, sest sisult sama toote hind erineb pankade lõikes oluliselt. Esimene hoiuseid puudutav otsustus peaks aga olema see, et suuremaid summasid ei tasu lasta seista arveldusarvel, sest sellelt ei teeni raha omanik midagi. Hoiustaja saab oma ajahorisondist ja rahavajadusest lähtudes valida kas tähtajalise hoiuse või siis säästuhoiuse vahel, millele paigutatud raha saab paaripäevase etteteatamisega ja vahepeal kogutud intressi kaotamata vajadusel taas kasutada.

Antud ülevaade käsitleb selgelt ainult pangahoiuste turgu ja jätab kõrvale laenu- ja hoiuühistute või finantsvahendus- ja kauplemisplatvormide poolt inimestele raha paigutamise eest makstavad tasud, sest sinna paigutatud summadele ei laiene Tagatisfondi kaitse. „Kui raha omanik tahab rahulikult magada, siis peab ta hoiustamise juures arvestama, et Tagatisfondi 100 000 euro ulatuses garantii kehtib ainult kommertspankades hoiustatud rahale,“ selgitas Arthur Taavet.

Juuni 2025: eraisikutele Eesti kommertspankade poolt pakutavad tähtajalise hoiuse intressid

* pangad tähestikulises järjekorras
** rohelises kastis: perioodi parim pakkumine turul (25. juuni 2025 seisuga)
*** punase kirjaga: muutus protsendipunktides võrreldes 28. maiga 2025

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Elamispindade kättesaadavusest (04). Miks kodu maksumus kolm aastapalka ei ole hea võrdlusbaas

01.07.2025 Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüs toob välja, et kui eluaseme hind ületab kolme aastapalga suurust sissetulekut, siis peetakse seda mittetaskukohaseks. Iseenesest on hea, kui on konkreetne mõõdik, aga…

Kolme aasta sissetuleku piir rahvusvaheliseks võrdluseks ei sobi. Eriti, kui hinnata erineva sissetulekuga riike.

Millest sõltub eluaseme hind?

Elamispindade müügihind on väga kulupõhine ja sõltub arenduse maksumusest. Arenduse maksumuse olulised komponendid siin kontekstis on ehitushind ja finantseerimine.

Ehitusmaksumus jaguneb omakorda komponentideks ehitusmasinad, materjalid, tööjõud ja ehitaja kasum. Viimane on neist kõige väiksem ja seega kõige ebaolulisem.

Nimetatud komponentidest on ehitusmasinate, -materjalide ja finantseerimise kulud üle Euroopa üsna sarnased. Eesti masinate-materjalide kulu võib väikeste mahtude tõttu isegi suurem olla.

Tööjõukulu palgast rääkides on Eestis Euroopa tasemest madalam, kuid tööjõumaksud on meil kõrgeimate killast.

Ostujõu baas

Elamispinna üürimiseks või ostmiseks annab ostujõu palk. Eesti palgad ei ole võrreldavad analüüsis toodud Saksamaa, Hollandi või Soome-Rootsiga.

Järeldused

Elamispindade kättesaadavus võrreldes elamispinna hinda aastasissetulekutes ei saa olla võrreldav Eestit rikaste riikidega kõrvutades, kus palgast sundkulutuste järel ülejääv summa eurodes on Eestiga võrreldamatu. Võrdlema peame end samas liigas mängijatega.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tallinn: Tallinn kuulutas välja arhitektuurivõistluse uuele Martsa põhikooli hoonele

01.07.2025 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet avalikustas ideekonkursi Martsa põhikooli projekteerimiseks. Septembri alguseni kestvale ideekonkursile on oodatud kõik kvalifitseeritud arhitektid ja arhitektuuribürood.

Martsa põhikool on uus Katleri asumisse Martsa tn 2 kinnistule rajatav kool. Olemasolev koolihoone on plaanis lammutada ning ehitada uus hoone, mis vastab tänapäevastele vajadustele. Kooli kavandatakse 1.-9. klassile nelja paralleeliga, kus õpib 24 õpilast klassis ehk kokku 864 õpilast.

Tegemist on kogukonnakooliga, mis hakkab teenindama eelkõige piirkonna õpilasi. Koolis saavad kokku lisaks õpilastele ka piirkonna elanikud, siin hakkavad toimuma ka erinevad huvitegevused. Uues hoones paikneb väike piirkonda teenindav raamatukogu. Lisaks paigutub hoonesse ka Tallinna Õppenõustamiskeskus (TÕNK).

Avatud arhitektuurivõistluse eesmärk on leida Martsa põhikoolile parim võimalik ruumiline terviklahendus, mis hõlmab uut koolimaja koos seda ümbriseva väliruumiga. Ideekonkursi lähteülesanne on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liiduga.

Linn soovib saavutada uuele koolile võimalikult terviklik ja hästitoimiv kompleks nii traditsiooniliseks õppetööks kui liikumistundide läbiviimiseks, õuesõppeks ja vabaajategevusteks. Õppetöö välistel aegadel on aga plaanis staadion ja välialad avada piirkonna elanikele ja huvikoolidele.

Ideekonkursi tähtaeg on 3. september. Žürii esimees on Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige Katrin Koov ja sinna kuuluvad veel Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala, Tallinna linnaplaneerimise ameti arhitekt-linnaplaneerija Paco-Ernest Ulman, Tallinna linnavaraameti ehitus- ja hankeosakonna projektijuht Martin Siimer, Eesti Arhitektide Liidu esindajad arhitekt-eksperdid Madis Eek ja Kai Süda ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindaja maastikuarhitekt Laura Männamaa.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Swedbank: Euribori langus elavdab kodulaenuturgu – mida peaksid teadma?

01.07.2025 Anne Pärgma

Viimase poole aasta jooksul kiirelt kukkunud euribor on märkimisväärselt elavdanud kodulaenuturgu ning Swedbanki andmetel sõlmitakse uusi laenulepinguid mullusega võrreldes 30% rohkem. Seejuures pole märkimisväärselt muutunud laenutaotluste koguarv ehk kasvu veab eeskätt tõsiasi, et ostuotsuse ja lepingu sõlmimiseni jõutakse varasemast oluliselt sagedamini.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul näitab statistika, et turule on nüüd jõudnud ostjad, kes olid seni kõrge euribori tõttu ettevaatlikud ja ootasid tingimuste paranemist. Kui euribor langes 2% lähedale, muutus kodulaenu võtmine paljude jaoks taas realistlikuks ja inimesed on julgemad koduostuotsuseid langetama.

Euribori tase annab julgust, aga otsuseid tehakse ettevaatlikult

Kuigi intressimäärad on langenud ja pangad on laenude väljastamisel aktiivsed, jääb vastutus laenu tasumise eest ikkagi laenuvõtjale. Seepärast on Pärgma sõnul ka loogiline, et kodulaenu ei võeta liialt kiirustades ning hinnatakse ka tulevikuriske. Iga leping sõlmitakse mitmekümneks, keskmiselt 25–26 aastaks, ning selle aja jooksul võib nii euribor kui ka inimese sissetulek oluliselt muutuda.

Pangana aitame kliendil läbi mängida erinevaid stsenaariume. Näiteks arvestame välja, kui suureks kujuneks kuumakse siis, kui euribor peaks tõusma tagasi 4–5% juurde. Kui selline summa tundub laenuvõtjale üle jõu käiv, tasub mõelda väiksema laenusumma peale. Kodulaen ei tohiks tulla elu kvaliteedi arvelt, vaid peaks sobituma olemasolevasse eelarvesse. Lisaks sellele viimastel aastatel oligi tavaline, et ostuotsust lükati edasi ja oodati majandusolude paranemist. Nüüd on väljavaated paremad, inimesed tunnevad, et oleme põhjast läbi käinud ja juletakse taas teha pikaajalisi investeeringuid.

Kuid ka pikaajalist vaadet silmas pidades tasub meeles hoida, et laenuotsused tuleb teha läbimõeldult ja pidada silmas, et laenumakse ei muutuks liialt koormavaks. Teoreetiliselt võib kodulaenu kuumakse moodustada kuni 50% inimese netosissetulekust, kuid praktikas soovib enamik laenuvõtjaid hoida seda vahemikus 30–40%. See jätab ruumi senise elustiili säilitamiseks ning säästmiseks.

Lisaks sõltub laenusumma suurus olemasolevast omafinantseeringust. Kui ostjal on varasemast suuremad säästud või kinnisvara, mida saab müüa või kasutada lisatagatisena, võib see avardada valikuid. Iga kodulaenu juhtum on individuaalne ja nõuab personaalseid lahendusi. Seetõttu räägime alati kodulaenust kui rätsepatööst.

Käibemaksutõus mõjutab eelkõige uusarendusi

Pärgma tõi ka välja, et koduostule mõtlevad inimesed peavad arvestama maksumuudatustega.

1. juulist kehtima hakkav käibemaksu tõus 24 protsendile puudutab peamiselt uusarendusi ja pooleliolevaid ehitusprojekte. Kuna need tehingud on tavaliselt pikalt ette planeeritud, on paljud juba uue maksutasemega arvestanud. Mõju võib tähendada mõne tuhande euro võrra kallimat kodu, kuid see ei pruugi pidurdada ostuotsust. Kuid kindlasti tasub oma hetkeolukorrale peale vaadata ja aru saada, kas maksumuutus on midagi, millega on juba arvestatud.

Järelturu kinnisvara puhul käibemaksu muutus mõju ei avalda, seega ostuhuvilised ei pea seal olulisi hinnatõuse kartma. Samuti on pangad olemasoleva kodu ehituse või renoveerimise finantseerimise puhul reeglina arvestanud teatud puhvritega, et arvestada nii maksude kui ka ehitushindade muutusega.

Kokkuvõttes saab kodulaenu võtta ka muutuvates oludes, kui otsus on kaalutletud ja laen on võetud vastavalt inimese tegelikele võimalustele, mitte maksimaalsele lubatud piirile. Just seetõttu peab iga kodulaenu vaatama kui individuaalset rätsepatööd, mis on üheksa korda läbi mõõdetud enne lepingu allkirjastamist.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: Arco Vara alustab kahe uue arendusprojekti ehitust

01.07.2025 Adaur.ee

Arco Vara kontserni kuuluvad ettevõtted alustavad Tallinnas kahe uue elukinnisvara arendusprojekti ehitust.

Kodulahe kvartali VII etapp – Merimetsa, Tallinn

Peale ehitusloa jõustumist alustab Kodulahe Kvartal OÜ Kodulahe kvartali seitsmenda etapi ehitust aadressil Soodi tn 6, Tallinn. Projekti raames rajatakse kolm korterelamut, kokku 62 korterit (1- kuni 5-toalised) ning äripinnad kogumahus 263 m². Korterite suletud netopindala on 4 270 m². Arenduse prognoositav kogutulu on ligikaudu 16 miljonit eurot. Hooned valmivad 2026. aasta neljandas kvartalis. Korterite müük on alanud.

Spordi tänava arendus – Kristiine, Tallinn

Arco Vara tütarettevõte Arco Spordi OÜ omandas 2025. aasta kevadel kinnistud aadressil Spordi tn 3a ja 3b Tallinnas. Nüüd on projekt jõudnud ehitusfaasi. Arendus koosneb kahest korterelamust maa-aluse parklaga. Kokku on kavas rajada 56 korterit (2- kuni 5-toalised), millest mitmetel on rõdu või terrass. Korterite suletud netopindala on 4 300 m². Korterite eelmüük algas 2025. aasta teises kvartalis ning hoonete valmimine on kavandatud 2026. aasta lõpuks. Projekti eeldatav kogutulu on 17 miljonit eurot.

Mõlema arenduse peatöövõtjaks on Arco Vara kontserni kuuluv ehitusettevõte Arco Tarc OÜ.

Arco Vara tegevjuhi Kristina Mustoneni kommentaar:

“Meie 2025. aasta tegevusplaan liigub elluviimisel kindlalt edasi – nii Kodulahe kui ka Spordi projektide ehituse alustamine on selge kinnitus sellest. Täidame oma lubadusi investoritele ja viime ellu planeeritud arendused õigeaegselt. See on meie jaoks usalduse küsimus. Arenduste sisu poolest oleme keskendunud kodudele, mis kõnetavad nii elanikke kui ka investoreid – hästi läbimõeldud planeeringute, kaasaegse arhitektuuri ja kvaliteetse linnaruumi kaudu.”

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 30.09.2025

01.07.2025 Margot Toompark

30.09.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus“. Kaisa Marissa Aduson ja Evelin Org annavad osalejatele teadmised ja oskused enda isiku ning oma objektide turundusliku sõnumi edastamiseks.

Koolitus annab Sulle:

nõuanded, kuidas oma objekti müügiks ette valmistada;
teadmisi turundusnippidest, mida kasutades on võimalik saada oma objektile suuremat tähelepanu;
oskuse luua virtuaaltuuri;
süstematiseeritud teadmised persoonibrändingust;
oskuse teadlikult kujundada oma imagot;
praktilised juhised kuidas panna turundus enda heaks tööle.

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 30.09.2025 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: korterite hinnatõusu veab elamufondi uuenemine

01.07.2025 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli Eesti keskmise korteritehingu 2024. a hind 118 400 eurot, mis on 125% rohkem kui 10 aastat tagasi. Korterid esmakasutusaastaga kuni 2015. a on 10 aastaga kallinenus 51-104%, keskmiselt ~80% ehk Eesti keskmisest aeglasemalt.

Järelikult on korteritehingute keskmise hinna kiire kasvu taga suuresti aktiivne kõrgema hinnaga korterite arendamine ja nendega tehingute tegemine ehk korterite hinnatõus on tingitud elamufondi uuenemisest.

Tallinna korteritehingu keskmine hind 2024. a oli 167 700 eurot, mis on 10 aasta tagusest 108% rohkem. Tallinna 1940.-1970. a valminud korterite 10 aasta keskmine hinnakasv 111% on Tallinna keskmisega võrdväärne.

Kõige aeglasemalt on Tallinnas kallinenud enne 1939. a valminud korterid, millede hind paisus 10 aastaga ainult 54%. Tallinna 1971.-2015. a korterid kallinesid 10 aastaga 73-97%, keskmiselt ~84%.

Võrdlusena olgu toodud, et keskmine palk on 10 aastaga suurenenud Eestis 97 ja Tallinnas 102 protsenti.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arco Vara: Arco Vara launches construction of two new development projects

01.07.2025 Adaur.ee

Companies belonging to the Arco Vara group are launching the construction of two new residential real estate development projects in Tallinn.

Phase VII of the Kodulahe quarter – Merimetsa, Tallinn

Following the issuance of the building permit, Kodulahe Kvartal OÜ is launching the construction of the seventh phase of the Kodulahe quarter at Soodi 6, Tallinn. The project includes the construction of three apartment buildings with a total of 62 apartments (ranging from 1 to 5 rooms) and commercial premises with a total area of 263 m². The net sellable area of the apartments is 4,270 m². The expected total revenue of the development is approximately 16 million euros. The buildings are scheduled for completion in the fourth quarter of 2026. Apartment sales have already started.

Spordi Street development – Kristiine, Tallinn

Arco Vara’s subsidiary Arco Spordi OÜ acquired properties with building permits at Spordi 3a and 3b in Tallinn in the spring of 2025. The project has now entered the construction phase. The development consists of two apartment buildings with an underground parking garage. A total of 56 apartments (ranging from 2 to 5 rooms) will be built, several of which will feature balconies or terraces. The net sellable area of the apartments is 4,300 m². Pre-sales of the apartments began in the second quarter of 2025, and the buildings are scheduled for completion by the end of 2026. The estimated total revenue of the project is 17 million euros.

The general contractor for both developments is Arco Tarc OÜ, a construction company belonging to the Arco Vara group.

Comment from Arco Vara CEO Kristina Mustonen:

“Our 2025 action plan is progressing steadily – the start of construction for both the Kodulahe and Spordi projects clearly confirms this. We are delivering on our promises to investors and executing the planned developments on schedule. For us, it’s a matter of trust. In terms of content, we are focused on homes that resonate with both residents and investors – through well-thought-out layouts, contemporary architecture, and high-quality urban space.”

Riigikohus selgitas võõrandaja ja omandaja vastastikuste kohustuste täitmise kontrollimist kinnisomandi tasulisel üleandmisel

30.06.2025 Adaur.ee

20. juuni 2025 lahendis selgitas Riigikohus, kuidas saab kinnisomandi tasu eest võõrandamisel korraldada kohtuotsusega vastastikuse täitmise eesmärgipäraselt ning mõlema poole huve tasakaalustavalt.

Vältimaks olukorda, kus kinnisasja omandaja saavutab kinnisomandi endale ülemineku ilma kinnisasja eest võõrandajale tasumata, on võimalik kohustada võõrandajast kostjat andma asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning omanikuvahetust väljendava kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikud tahteavaldused tingimusel, et omandaja on tasunud võõrandajale kinnisasja ostuhinna või kui võõrandaja satub ostuhinna vastuvõtmisega viivitusse.

Ehkki kinnistusosakonna pädevus teha kindlaks, kas kohtuotsuses kande tegemiseks seatud tingimus on saabunud (ehk kas omandaja on tasunud ostuhinna), on kinnistamismenetluse formaalse olemuse tõttu piiratud, saab kinnistusosakond siiski lugeda kohtulahendist tulenevad võõrandaja tahteavaldused tehtuks, kui omandaja avalduse alusel on lahendi täitmiseks alustatud täitemenetlust ning kohtutäitur annab täitemenetluses kinnituse omandaja (sissenõudja) ostuhinna tasumise kohustuse täitmise kohta. Kohtulahendis tahteavalduse asendamise eeldusena ettenähtud rahasumma saab anda hoiule ka notarile.

Juhul, kui omandaja tasub vastastikust täitmist ettenägeva lahendi jõustumisel võõrandaja tahteavalduste asendamise eelduseks oleva rahasumma võõrandajale ning tal ei ole kinnistusosakonna piiratud tõendite hindamise pädevuse tõttu võimalik kinnistamismenetluses lubatud viisil rahasumma tasumist tõendada, on tal võimalik esitada võõrandaja vastu tuvastushagi tuvastamaks, et omandaja on temalt varasema lahendiga väljamõistetud rahasumma tasunud.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tartu: Selgusid Tartu parimad ehitised

30.06.2025 Tartu.ee

Tartu linna päeval, 29. juunil tunnustati botaanikaaia roosimajas konkursi „Aasta parim ehitis 2024“ võitjaid. Lisaks hindamiskomisjonile valisid oma lemmiku ka linlased – rahvahääletuse võitis endisesse tööstushoonesse rajatud korterelamu Jaama tn 52.

Eelmisel aastal valminud parimate ehitiste omanikele, ehitajatele ja projekteerijatele anti üle tänukirjad ja fassaadile kinnitamiseks mõeldud tunnustustahvlid.

Tartu linnaarhitekti Jiri Tintera sõnul näitas konkurss, et Tartusse lisandus ka eelmisel aastal mitmeid kvaliteetse arhitektuurilahendusega hooneid ja mitmed vanad hooned said väärikalt restaureeritud. „Hoone ehitus on keeruline protsess, mille tulemus sõltub nii tellijast, arhitektist kui ehitajast. Täname kõikide auhinnatud hoonete ehitusega seotud inimesi nende panuse eest Tartu linnaruumi ilmestamisel.“

Parim uus korterelamu – Võru tn 65a

Omanike esindaja Võru tn 65a korteriühistu; tellija Bristol Kinnisvara OÜ; projekteerija Arhitex OÜ; ehitaja MAEV grupp OÜ.

Žüri hinnangul tugevdab korterelamu oma asukoha ja mahulise lahendusega Võru tänava tänavafronti. Tagasiastega kolmas korrus, eenduv karniis ja rõhutatud trepikoda loovad mitmekesise ja dünaamilise hoonekuju. Fassaadimaterjalide oskuslik kombineerimine lisab hoonele visuaalset sügavust ja isikupära.

Parima uue korterelamu kategoorias märgiti ära Pikk tn 46. Tellija Tammekose OÜ, omanike esindaja Pikk tn 46 korteriühistu, projekteerija Arhitex OÜ, ehitaja Savekate OÜ.

Parim uus üksikelamu – Kvissentali põik 2

Omanikud Kaarel Kõivomägi ja Kirsikka Kõivomägi; projekteerija Sport Osaühing.

Lihtsa kujuga hoone on oskuslikult paigutatud nõlvale, sobitudes nii maastiku kui ka ümbritseva linnaruumiga. Mahult ja vormilt loob see sobiva ülemineku Kvissentali vanema ja uuema hoonestuse vahel. Esinduslik fassaadimaterjal ja kitsad aknad tänavapoolses küljes annavad hoonele eripära ning iseloomu.

Parima uue üksikelamu kategoorias märgiti ära Hobuseraua tn 26. Omanikud Katrin Sulg, Gunbrit Sulg; projekteerija LA Arhitektid OÜ.

Parima uue üksikelamu kategoorias märgiti samuti ära Hiie tn 36. Omanikud Jüri Lieberg ja Neve Lieberg; projekteerija OÜ U-DISAIN; ehitaja Kamo Ehitus OÜ.

Parim uus ühiskondlik hoone – Aardla tn 138 (lasteaed Hellik)

Tellija Tartu Linnavalitsuse; projekteerija Projektibüroo OÜ; ehitaja AS Ehitustrust.

Lasteaed Hellik (Aardla tänav 138) on arhitektuurivõistluse tulemusena valminud kvaliteetne ja läbimõeldud avalik hoone. Kompaktne hoone toetab hästi oma funktsiooni ning pakub kasutajamugavust. Heledad viimistlustoonid ja puitelemendid nii välis- kui sisekujunduses loovad hubase ja sõbraliku keskkonna. Lõunapoolsed terrassid toimivad ühtlasi päikesevarjestusena, ühendades esteetika ja funktsionaalsuse

Parim rekonstrueeritud kultuurimälestis – Pepleri tn 1 (Maarja kirik)

Tellija Tartu Maarja Kiriku SA; projekteerija KOKO arhitektid OÜ; ehitajad Bauvärk OÜ ja Embach Ehitus OÜ.

Tartu Maarja kiriku uus torn on kujundatud ajaloolist eeskuju järgides, kuid tänapäevase ehitustehnoloogiaga. Originaaltorn, mis hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas, oli historitsistlikus stiilis, mille tunnusjooned olid sihvakad proportsioonid ja neogooti mõjutused. Maarja kiriku torni siluett on boonuseks Tartu siluetile ning rikastab kaugvaateid linnale.

Parima rekonstrueeritud kultuurimälestise kategoorias märgiti ära Lai tn 40 (roosimaja Tartu botaanikaaias). Tellija Tartu Ülikool; projekteerija OÜ ARC Projekt; ehitaja Jaagor Grupp OÜ.

Parim rekonstrueeritud hoone muinsuskaitsealal – Uppsala tn 6 (astronoomi maja tähetorni kõrval)

Tellija Tartu Ülikool: projekteerija OÜ ARC Projekt; ehitaja Jaagor Grupp OÜ.

Uppsala tn 6 on arhitektuurselt kõrgetasemeline näide klassikalise akadeemilise arhitektuuri tõlgendusest Eesti kontekstis. Hoone ajalooline struktuur, seos Tartu Ülikooli arengulooga ning diskreetne arhitektuurne keel annavad sellele märgilise tähenduse nii linnapildis kui kultuuripärandis laiemalt.

Parima rekonstrueeritud hoone kategoorias muinsuskaitsealal märgiti ära Kloostri tn 9

Omanik Katrin Kraus; projekteerija ARC Projekt OÜ; projekteerija Arhitektibüroo Anu Kulbach OÜ; projekteerija Externa Projekt OÜ.

Parim rekonstrueeritud miljööväärtuslik hoone – Lina tn 2 (Karlova kool)

Tellija Tartu Linnavalitsus; projekteerija Arhitektuuriklubi OÜ; ehitaja Embach Ehitus OÜ.

Lina tn 2 hoone on suurepärane näide vana ja uue kooskõlast. Ajalooline hoonemaht on restaureeritud algset arhitektuuri arvestavalt, samas kui kaasaegne laiendus sulandub hoonega loomulikult kokku. Tasakaalustatud värvilahendus ühendab eri ajastute kihistused harmooniliseks tervikuks.

Parima rekonstrueeritud miljööväärtusliku hoone kategoorias märgiti ära Kesk tn 42

Omanik Andras Metsa; projekteerija OÜ Voluut; ehitaja Meileburg OÜ.

Parim tööstuspärandit väärtustav elamu – Filosoofi tn 11/1

Omanikud Liis Uustal, Egon Metusala; projekteerija Arhitektuuribüroo MA OÜ; ehitaja Innover Ehitus OÜ.

Väga hästi õnnestunud ümberehitus, kus ajaloolise hoone laiendus on lahendatud tundlikult ja terviklikult. Uus osa sulandub orgaaniliselt olemasolevaga ning selle tegelik ulatus avaneb alles sisehoovis, säilitades tänavaruumi rahuliku ilme. Silma torkab erakordne tähelepanu detailidele – nii ehituskvaliteet kui materjalide kasutus viitavad teadlikule ja hoolikale projekteerimisele. Ajaloolisest hoonest on säilitatud kõik, mis võimalik, ning uue ja vana vaheline dialoog on läbimõeldud ja maitsekas.

Parima tööstuspärandit väärtustava elamuna märgiti ära Jaama tn 52

Hoone võitis ka Tartu kodulehel toimunud rahvahääletuse.

Omanike esindaja Jaama tn 52 // 52a KÜ; tellija Videviku 15 OÜ; projekteerija OÜ AB Ansambel; ehitaja Dorpat Ehitus OÜ.

Endisesse tööstushoonesse rajatud korterelamu on näide tundlikust industriaalhoone renoveerimisest ja täiendamisest. Projekti autorid tõid esile ajaloo ning tänapäeva ühendamise — punastest tellistest fassaad, suured loft korterid aatriumitega, privaatsete rõdude/terrassidega. Arhitektuurne käsitlus tihendab vana ja uue dialoogi, säilitades ajaloolise industriaalruumi ja formeerides kaasaegse, valgusküllase elukeskkonna.

Konkursil hinnati kõiki 2024. aastal Tartu linnas kasutusloa saanud hooneid.

Tartu aasta parimat ehitist tunnustatakse alates 1999. aastast. Igal aastal pälvivad eri alagruppides auhinna ehitised, mille puhul on kõige parema tulemuse andnud tellija, projekteerija ja ehitaja koostöö.

EKE alustab Elisa ärimaja ehitusega Hipodroomile, kuhu tuleb Tallinna suurim ehitusarendus

30.06.2025 Adaur.ee

EKE kontsern alustab Tallinnas Hipodroomi arendusalal oma ärikvartali kinnistute hoonestamist. Projekti esimese etapi ehitusmaht on ligikaudu 55 000 m² – see on lähiaastate suurim ehitusarendus Tallinnas. Arenduse esimese hoone nimeks saab Elisa ning ankurüürnikud on Elisa Eesti AS ja Rimi Eesti Food AS.

Ehituse maa-aluse osa hanke, mis hõlmab nulltsükli betoonitöid, võitis Mapri Ehituse ja NOBE ühispakkumine. Ehitustöödega alustatakse kohe. Tööd valmivad etapiviisiliselt 2026. aasta alguseks ning täismahus suveks 2026. Esimesed hooned plaanitakse avada 2027. aastal. Projekteerimis- ja järelevalvetöid teostab Inseneribüroo Telora ning arhitektuurse lahenduse on loonud HG Arhitektuur OÜ.

Uus ärikvartal on kavandatud tervikliku nutika töö- ja vabaajakeskkonnana. Hooned ühendatakse nii maa-aluse parkla kui ka galeriidega, katusele tuleb helikopterite maandumisplats.

EKE juhatuse liige Karl Ader ütleb, et rajatava ärikvartali eesmärk on pakkuda kasutajale ühes ja samas kohas erinevaid võimalusi, aga ennekõike aja kokkuhoidu tööle-koju minemise arvelt. Sel moel luuakse vaba aja ning töökeskkonna mõistlik tasakaal. „Kvartalis saab olema kaks korda enam parkimiskohti võrreldes teiste südalinna arendustega, rajatakse Eesti suurim jalgratta siseparkla koos pesemisvõimalustega ning tähelepanu pööratakse kõigile liikumisviisidele: avarad kõnni- ja jalgrattateed, head ühendused kesklinna ja mereäärsete aladega,“ räägib Ader. Ta toonitab, et hea tulemus sünnib koostöös ja seda on silmas peetud koostööpartnerite valikul.

Arenduse märksõnad on rohelus, funktsionaalsus ja inimkeskne planeering – looduslähedus toetab loovust ja vähendab stressi, kvartalis saab olema rohkem õuetööalasid kui mujal Tallinnas. Ärikvartali sademeveesüsteem võimaldab vett taaskasutada hoonete ekspluateerimisel. Ehitamisel kasutatakse kõrgeima kvaliteediga materjale ning rõhku pannakse tipptasemel sisekliimale ja energiatõhususele. EKE kontsern on Eesti kapitalil põhinev arendaja, kelle fookuses on terviklik ja jätkusuutlik ärikinnisvara arendus.

Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht, ja Priit Nigols, NOBE juhatuse liige, on ühel meelel, et ehituses on kõige aluseks betoon ning betoonitööd on mõlema ehitusettevõtte tugevus nii kogemuste kui ka tehnilise võimekuse poolest.

„Me oleme kaks väga tugevat ja kogenud ehitusmeeskonda, kes tunnevad hästi üksteise tööstiili ja tugevusi, mis võimaldab efektiivselt tegutseda. Hipodroomi piirkonnast saab üks Tallinna kaasaegsemaid ja mitmekesisemaid elu- ja ärikvartaleid ning meile meeldib olla osa sellest muutusest – vundamendist kvartali lõpliku valmimiseni,“ nendivad mehed.

“Rahvusvahelise digikom-ettevõttena toome Hipodroomile lähiaastatel lisaks IT-, telekommunikatsiooni ja meelelahutusteenustele ka tugeva tarkvaraarenduse, tehisintellekti ja digiturvalisuse kompetentsi,“ sõnab Elisa juhatuse liige ja haldusüksuse juht Meelis Jurn. Tema sõnul on ettevõtete arenguks vajalik, et töökeskkond ei oleks pelgalt aadress, kuhu kokku tulla, vaid pakuks enamat. „Targa hübriidtöö edendajana tahame võtta mõlemast maailmast parima – kombineerida nii kaug- kui ka lähitööd. Seetõttu on oluline, et meie tulevane kontor ja Hipodroomi ärikvartal tervikuna toetaks kaasaegsete, keskkonnasõbralike ja läbimõeldud võimalustega koostööd ja koos töötamist, mis loob väärtust nii meie töötajatele kui ka klientidele,“ ütleb Jurn.

Rimi formaadijuht Jelena Litvinovitš tunnustab kaua oodatud arenduse alustamist. „Peagi saab Rimi pakkuda nii piirkonna elanikele, ärilinnaku töötajatele kui ka külalistele võimalust oma igapäevaostude tegemiseks. Hipodroomi kvartali arendus on pealinnas üks võimsamaid – usun, et meid hakkab külastama väga palju inimesi. Kesklinna poolt tulles oleme Paldiski maantee ääres ja nii saavad kesklinnast koju sõitjad meie juurest läbi käia. Korraldame uue Rimi parkimise maa-alusel korrusel, kust pääseb eskalaatoriga poodi. Jalakäijad ja rattaga liiklejad viib kaupluseni hoonete vahel asuv lai promenaad.“

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Elamispindade kättesaadavusest (03). Kas kõik inimesed peavad saama kodu osta?

30.06.2025 Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse murekohana on välja toodud, et inimesed ei suuda endale kodu osta. Elamispindade kättesaadavus olevat analüüsi alusel viimastel aastatel oluliselt vähenenud ja vaja on kohest sekkumist.

Kõrge hind on väheste piirkondade probleem

Elamispinna kättesaadavusega on probleeme ainult Eesti suuremates tõmbekeskustes nagu Tallinn ja Tartu. Nende tõmbekeskuste vahetus ümbruses on hinnatase juba oluliselt soodsam. Samuti on piirkondade sees olev kvaliteedi ja seega ka hinnaskaala üsna lai.

Eesti keskmine elamispinna tehing 2024. a oli hinnaga ~120 000 eurot.

Kaheteistkümnes maakonnas on korteritehingu keskmine hind olnud alla 80 000 €.
Kümnes maakonnakeskuses on keskmise tehinguhinna maksumus alla 70 000 euro.
Kolmeteistkümnes maakonnas on väljaspool linnasid keskmise korteritehingu maksumus olnud alla 45 000 euro.

Järeldused

Peletades läbi doteeritud või reguleeritud hinnaga avaliku sektori elamispindade pakkumise inimesed Tallinnasse elama suureneb elamispindade nõudlus Tallinnas ja väheneb nõudlus muudes piirkondades.

Väljarändega piirkondades inimeste arv väheneb, kuid eluruumide arv püsib ehk pakkumine on paigal. Püsiv pakkumine väheneva nõudluse tingimustes viib väärtuse alla. Kinnisvara väärtuse vähenemine vähendab motivatsiooni elamispindade kvaliteeti näiteks läbi remondi või renoveerimise hoida, ammugi siis tõsta.

Seega oleme sattunud nõiaringi, kust kitsa silmaringiga vaataja jaoks väljapääsuna paistab ainult täiendab avaliku sektori sekkumine ehk avalike kulutuste suurendamine.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks saab öelda tavapäratult, et Eesti riik on suur ja lai, mis pakub erinevaid võimalus eluaseme soetamiseks. Eluasemevalikut tehes ei tohi fookusseerida ühele punktile (linnale, vallale) ja sellise kitsa silmavaate baasilt teha ettepanekuid avaliku sektori niigi piiratud ressursi kulutamiseks. Seda veel oludes, kus rahapuudus on kriitiline nii paljudes valdkondades.

Praktiline võimalus inimeste eluasemevaliku geograafiliseks laiendamiseks on ühistranspordi arendamine. Praktilise töötava näitena saab tuua Tallinna lähedal paiknevad linnad ja asulad, kuhu on rongiühendus. Näiteks Laagri, Keila, Saue või Aruküla, Raasiku, Kehra on head rongiühendusega asukohad, kus on vähemintensiivne keskkond ja oluliselt taskukohasemad hinnad.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Nordecon: Lepingu sõlmimine riigikaitseliste hoonete projekteerimis- ja ehitustöödeks

30.06.2025 Adaur.ee

Nordecon AS koos tütarettevõttega Embach Ehitus OÜ ühispakkujatena ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu riigikaitseliste hoonete projekteerimis- ja ehitustöödeks. Lepingu maht on 34,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning ehitustööd valmivad 14 kuuga.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 411 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

SEB Pank: Soome majandus: miks see meid nii väga puudutab?

30.06.2025 Marcos Mõrd

Kui Eestis räägitakse ekspordist, investeeringutest ja üldse sellest, mis suunda majandus liigub, ei saa mööda vaadata ühest väga olulisest riigist – Soomest. Meie põhjanaaber ei ole lihtsalt lähedal geograafiliselt, vaid ka majanduslikult: ligi 15% kogu Eesti ekspordist suundub üle lahe, Soome on Eesti ettevõtetele kolmas sihtturg otseinvesteeringute mahu poolest, ja samal ajal 7,4 miljardi euroga ka suurim välisinvestor Eestis.

Teisisõnu – kui Soome majandus köhib, siis Eesti jääb harva täiesti terveks.

Muutuv majanduse struktuur: rohkem teenuseid, vähem tööstust

Soome majandus ei ole viimastel aastatel lihtsalt aeglustunud – see on ka märgatavalt muutunud. Neli peamist sektorit, mis panustavad enim SKT-sse – töötlev tööstus, kinnisvara, kaubandus ja info/side – on viimase viie aastaga liikunud erinevas suunas. Tööstuse ja kaubanduse osakaal on langenud, samal ajal kui info ja side ning kutsealased ja teadusmahukad teenused on kasvanud. Tegu pole ainult Soome eripäraga – ka Rootsis on samad trendid, ent näiteks töötleva tööstuse osakaalu langus on Soomes olnud märksa järsem. Kinnisvarasektor on Rootsis küll kiiremini kasvanud, ent mahult on Soome siiski veel ees.

Langus, aga mitte vabalangus

Numbrid ei valeta: võrreldes 2019. aasta I kvartaliga on Soome majandus 2025. aastaks langenud 1%. Euroala kontekstis pole see katastroof – Saksamaa näiteks on kukkunud rohkemgi. Peamised pidurid? Metsandus ja põllumajandus. Kui põllumajandust koormab tööjõu puudus ja karmistuvad EL regulatsioonid, siis metsanduses vaevab sektorit vähenev raiemaht ja aeglasem metsakasv. Samal ajal on kasvumootoriteks olnud infotehnoloogia (digitaliseerimise toel) ja masinatööstus, mis saab tuule tiibadesse rohepöördest.

Ehituses terendab potentsiaal

Üks valdkond, kust võiks oodata uut hoogu, on ehitus. Kuigi sektor pole veel kriisieelse tasemeni jõudnud, hakkavad esimesed märgid taastumisest juba paistma. Elukondlike projektide algus on küll veel madal, aga võrreldes Rootsiga on Soome seis veidi parem. Tööstustoodang seevastu on kriisieelse taseme juba ületanud, isegi EL keskmist napilt edestades. Ka jaekaubanduses on esimese kvartaliga toimunud väike pööre paremuse poole.

Töökohtade kriis – eriti noorte seas

Kui rääkida tööturust, siis pilt muutub tumedamaks. Tööhõive määr 20–64-aastaste seas on küll stabiilselt 76,2%, kuid töötus on tõusuteel – 2019. aasta 6,7%-lt on see 2025. aastaks kerkinud 10,5%-ni. Eriti tugevalt on see tabanud noori naisi vanuses 15–24, kelle seas on töötus kasvanud koguni 5,7%. Enim on töökohti kadunud haldus- ja tugiteenustest ning ehitussektorist. Soome töötuse määr on nüüd kõrgem kui Rootsis (8,7%) ja EL keskmisest (6,0%) – mitte just auasi, millega hiilata.

Valitsus pigistab eelarvet, IMF soovitab juurde

Mida siis Soome ette võtab? Valitsus on juba asunud puudujääki ohjeldama: menüüs on maksutõusud, sotsiaaltoetuste kärped ja valitsuse enda kulude koomale tõmbamine. Samal ajal loodetakse, et 2026. aastal, kui majandus taastub, kasvavad koos sellega ka maksutulud. IMF on aga skeptiline ja soovitab veelgi ambitsioonikamat lähenemist: rohkem investeeringuid teadusesse, haridusse ja innovatsiooni, et pikemas plaanis tootlikkust tõsta. Samuti vajab tugevdamist pangandussektor, mille stabiilsus on majanduse tervise seisukohalt kriitilise tähtsusega.

Mis edasi?

Vaatamata senisele langusele ei ole pilt lootusetu. Prognoosid viitavad, et 2025 ja 2026 tulevad veel kannatlikkust nõudvad aastad – ent majanduse põhjast hakkab tasapisi üles rühkima nii SKT kui ka investeeringud, samal ajal kui töötuse määr peaks hakkama vaikselt langema. Kui Soome suudab samal ajal hoida kursil struktuursed reformid ja suurendada investeeringuid tulevikku vaatavatesse sektoritesse, võib järgmisel kümnendil rääkida taas eduloost.

Marcos Mõrd
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestori praktikant

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mais 2%

30.06.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta mais 924 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 2%.

Mais kasvas mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht eelmise aasta võrdluses 13% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 5%.

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul kiirenes mais toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%. „Vähenemisele avaldas mais mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus. Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes aastases võrdluses viimati 2024. aasta märtsis ehk 14 kuud tagasi,“ lisas Pihlak.

Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 27% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ning muuga. Müügimaht kasvas veel 8% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil, samuti 6% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügimaht aga vähenes 8% muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad) ning 7% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes. Samuti kahanes müügimaht 5% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes ja 3% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.

Aprilliga võrreldes suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht mais 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes aga müügimaht eelmise kuuga võrreldes 2%.

Selle aasta viie esimese kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3%.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse ettevõtte põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.