Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Swedbank: Euroopa Keskpank ei muuda ka sel korral oma intressimäärasid

11.09.2025 Tõnu Mertsina

Euroopa Keskpank jätab üldise konsensuse kohaselt ka täna oma intressimäärad muutmata ja teatab tõenäoliselt, et edasised otsused sõltuvad sellest, kuidas euroala majandusel läheb. Keskpanga nõukogu liikmed on viimastel nädalatel andnud mõista, et senised keskpanga intressikärped on olnud piisavad, et tagada euroala inflatsiooni püsimine eesmärgiks seatud 2% juures. Keskpank on intressimäärasid langetanud alates möödunud aasta juunist kaheksal korral kokku 2 protsendipunkti ehk 200 baaspunkti ulatuses.

Euroala inflatsioon on kontrolli all

Teenuste hinnakasv on aeglustumas, mitteenergia tööstuskaupade hinnakasv on tagasihoidlik ja energiahinnad suures plaanis langevad. Samas on aastases võrdluses kiirenenud töötlemata toiduainete hinnakasv. Kuna toiduainetel on euroala tarbimiskorvis suur osakaal (14%), on neil ka suurem mõju koguinflatsioonile. Toiduainete hinnakasvu on kiirendanud kõrgemad maailmaturuhinnad, mille taga on näha ka ekstreemsema ilmastiku mõju. Alusinflatsioon, millest on energia ja toit välja arvatud ning mis peegeldab kodumaiseid hinnasurveid paremini, on püsinud viimastel kuudel stabiilsena.

Seega ei ole keskpangal intressimäärade langetamisega kiiret ja selle nõukogu ootab selgemaid signaale, kuidas USA tollitariifidega seotud kaubanduspinged euroala majandusele mõjuvad. Juba eelmisel, juulikuisel nõukogu kohtumisel, kus otsustati jätta intressimäärad 2% juures muutmata, ütles Christine Lagarde, et keskpank on oma rahapoliitikas sisenenud ooterežiimi.

Euroopa Keskpank ootab hinnakasvu aeglustumise jätkumist, sealjuures võivad tugevnev euro, odavam energia, teenuste hinnakasvu aeglustumine ja Aasia riikidest tuleva kaubanduse võimalik suurem ümbersuunamine Euroopasse inflatsiooni isegi oodatust enam pidurdada.

Euroopa majandus on näidanud vastupidavust

Euroala majandus on siiani püsinud vastupidavana. Tänavuse aasta esimesel poolel kasvas see aastases võrdluses 1,5%, mis on viimase kümne aasta keskmine tempo. Samas peaks USA kõrgemate tollimaksude mõju alles hakkama ilmnema. Kuigi tollide mõju tuleb euroala majandusele tõenäoliselt mõõdukas, tuleks arvestada negatiivsete riskidega. Ehk siis – USA kaubanduspoliitika kahjulik mõju euroala majandusele võib tulla ka oodatust tugevam.

Kuigi kaubanduspoliitikaga seotud tajutavad riskid on pärast USA-Euroopa Liidu leppe sõlmimist mõnevõrra leevenenud, peetakse seda euroala majandusele jätkuvalt kõige suuremaks ohuks. Inflatsiooni suhtutakse euroalal aga üha rahulikumalt. Näiteks võrreldes USA kaubanduspoliitikaga, geopoliitiliste pingete ja sõjaga Ukrainas, segadustega tarneahelates ja populismiga Euroopas, pidasid ökonomistid hiljutises Bloombergi läbiviidud uuringus inflatsiooniga seotud riske kõige väiksemateks.

Keskpank peaks oma intressimäärasid siiski sel aastal veel langetama
Turud ootavad sel aastal vaid kuni 10 baaspunktist ja järgmise aasta suveks kuni 20 baaspunktist intresside kärbet. Meie hinnangul on aga riskid euroalal oodatust aeglasema inflatsiooni ja majanduskasvu suhtes võrdlemisi suured, mistõttu peaks keskpank langetama oma intressimäärasid pärast tänast kohtumist käesoleval aastal veel 25 baaspunkti ja tegema seda tõenäoliselt ka järgmise aasta alguses.

Viimastel nädalatel on 6-kuu euribor küll veidi tõusnud, kuid see muutus on olnud tagasihoidlik. Kuna keskpank võib oma intressimäära veel veidi langetada, toob see tõenäoliselt pisut allapoole ka euribori. Näiteks 3-kuu euribori futuur langeb järgmise aasta suveks ligi 10 baaspunkti ehk siis veidi alla 2%.

Intressimäärade langus on hoogustanud laenunõudlust

Madalamad intressimäärad on juba oluliselt suurendanud laenunõudlust. Eestis on ettevõtete uued laenud selle aasta esimese seitsme kuuga kasvanud aastases võrdluses 39% ja majapidamiste eluasemelaenud 35%. Selline jõuline laenumahu kasv kajastub üha enam investeeringutes, mis omakorda lükkab tagant majanduskasvu. Madalamate intressimäärade tõttu on vähenenud sel aastal ka majapidamiste tähtajalised hoiused. Juuliks olid need võrreldes selle aasta jaanuarikuusse jäänud tipuga võrreldes kukkunud 262 miljoni euro võrra. Sellest osa säästetakse, kuid osa suunatakse ka tarbimisse ja investeeritakse. Kokkuvõttes võib ka sellel olla täiendav positiivne mõju majandusele.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tark ostukoht uusarenduste turul – Kalamaja viimane autovaba kvartal

11.09.2025 Adaur.ee

Avatud uste nädal 12.–18. september 2025 –42 000 € terrassiga korteritele

Kotzebue Park on “päris” Kalamaja viimane terviklikult arendatud autovaba kvartal, mis loob harukordse väärtuse nii koduostjale kui ka investorile.

Vaatame olukorda turul. Tallinna korteriturg on 2025. aastal taas aktiivne. Juulis tehti 793 tehingut – aasta seni parim tulemus ja 15% rohkem kui mullu. Euribor liigub allapoole, keskmine palk kasvab ja ostjad tegutsevad otsustavamalt. Kui järelturul on aktiivsus väga kõrge, siis uusarendustes avaneb veel lisavõimalusi – projektid pakuvad lühiajalisi soodustusi, mida tulevikus võib ette tulla märksa harvemini.

Kotzebue Park paistab siin eriti silma. See on hea ostukoht turul, mis on väärtuslik ka täishinnaga, kuid praegu veelgi atraktiivsem tänu lühiajalistele pakkumistele.

Mida pakub Kotzebue Parki avatud uste nädal?

42 000 € hinnavõit terrassikorteritel – märkimisväärne rahaline võit esimese korruse kodudele.
Paindlik planeering – 3-toaline lahendus 2-toalise hinnaga loob lisaväärtust nii perele kui investorile.
Tulevikku vaatav lahendus – A-energiaklass, vesipõrandaküte ja nutikodu süsteemid hoiavad kulud madalad ning tagavad mugava elukeskkonna.
Valmis kodud – turvaline sisenemispunkt, kus saab kohe alustada kas elamise, väljaüürimise või investeeringu hoidmisega.

Kotzebue Park on Kalamaja süda – arendus, mis toob linnaellu roheluse, privaatsuse ja läbimõeldud mugavused. Kvartal on loodud erinevatele elanikele: peredele, lastega kodu otsijatele, aktiivsetele linlastele, vanematele inimestele ja lemmikloomasõpradele.

Igapäevaelu teeb mugavaks maa-alune parkla ning soojendatud ruumid lastekärudele, hobivahenditele ja kaherattalistele. Sisehoovis ootavad rahulikud puhkealad, ümbruskond lisab väärtust: Balti jaama turg, Telliskivi loomelinnak, Kalarand, Noblessner ja Vanalinn on vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel.

Kotzebue Park on valmis ja ootab huvilisi arendust oma silmaga üle vaatama.

Avatud uste nädal 12.–18. september 2025 –42 000 € terrassiga korteritele

Broneeri külastus: kotzebuepark.ee/kliendipaev

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Maade müügipakkumiste arv suurenes aastaga 7 protsenti

11.09.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 08.2025 aktiivses müügipakkumises keskmiselt 3652 maatükki üle Eesti. Maade müügipakkumiste eest küsiti keskmiselt 33,1 €/m². Maade müügipakkumine suurenes aastaga 7% ja nende eest küsitav hind vähenes 1% võrra.

Ei ole üllatus, et maade müügipakkumiste suurim maht on Harju maakonnas. Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel oli Harjumaal 08.2025 pakkumisel keskmiselt 1361 maatükki keskmise hinnaga 59 €/m². Harjumaa maade müügipakkumiste arv kasvas aastaga 1% ja küsitav hind vähenes 5%.

Tallinnas asub enamasti pisut üle 10% kogu Harju maakonna maade müügipakkumisest. Tallinnas jäi maade müügipakkumist kinnisvaraportaalis KV.EE 08.2025 12% võrra vähemaks. Ostjat otsiti kuu keskmisena 145 maatükile. Tallinna maade keskmine hind oli 283 €/m², mis ületab Harjumaa keskmist ligikaudu viis korda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	08.2024	08.2025	Muutus, %	08.2024	08.2025	Muutus, %
Eesti	3 423	3 652	7%	33,3	33,1	-1%
Harjumaa	1 341	1 361	1%	62,3	59,1	-5%
Hiiumaa	70	56	-20%	5,3	6,2	17%
Ida-Virumaa	152	162	7%	14,9	17,5	17%
Jõgevamaa	66	70	6%	4,5	8,2	82%
Järvamaa	74	82	11%	5,4	5,9	9%
Läänemaa	157	201	28%	11,1	8,0	-28%
Lääne-Virumaa	133	128	-4%	10,8	8,8	-19%
Põlvamaa	57	81	42%	5,3	3,5	-34%
Pärnumaa	399	467	17%	22,2	30,3	36%
Raplamaa	124	154	24%	16,9	17,6	4%
Saaremaa	243	231	-5%	5,6	4,8	-14%
Tartumaa	356	398	12%	29,5	32,7	11%
Valgamaa	74	64	-14%	7,1	9,1	28%
Viljandimaa	61	68	11%	10,1	11,5	14%
Võrumaa	116	129	11%	6,0	5,4	-10%

Tallinn	165	145	-12%	257,4	282,5	10%
Narva	21	22	5%	26,8	37,0	38%
Rakvere	17	12	-29%	56,1	42,7	-24%
Pärnu	203	242	19%	37,0	47,9	29%
Tartu	66	64	-3%	98,8	106,5	8%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Ehituse algus Liveni Iseära ja Peakorteri projektides

11.09.2025 Adaur.ee

Iseära projekti arendav Liven AS-i („Liven“) tütarettevõte Liven Kodu 16 OÜ sõlmis järgmiste ridamajade ehituse peatöövõtulepingu Tesron Ehitus OÜ-ga, kes on ka projekti varasemate ridamajade ehituse peatöövõtja. 2026. aasta sügisel valmib Lutsu tn 5 ja Koha tn 5-8, Harkujärve küla, 30 uut kodu. Ehitustööde maht on ligi 6 miljon eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitatavast 30 kodust on tänaseks broneeritud ja müüdud 16 ehk 53%.

Iseära projekti varasemates etappides on juba valminud või valmimas kokku 107 kodu ridamajades ja 36 kodu kortermajades. Järgnevatel aastatel on kavas rajada täiendavalt kokku üle 200 uue kodu. Iseära projekti arhitekt on ARS Projekt OÜ ning rohkem infot projekti kohta leiab kodulehelt iseara.liven.ee.

Septembris algas ka ehitus Liveni ja Oma Grupp OÜ 50/50 ühisettevõtte EK 6 OÜ poolt arendatavas Peakorteri projektis. Põhja-Tallinnas, Kalamaja ja Kopli vahel asuvas Karjamaa asumis, aadressidel Erika tn 6a ja 6b, valmivad 2027. aasta aluses 67 uut kodu. Kahe kuuekorruselise uue eluhoone ning üheksakorruselise rekonstrueeritava veetorni ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja AS.

Ehitustööde hinnanguline maht on ligi 13 miljon eurot, millele lisandu käibemaks. Ehitatavast 67 kodust on tänaseks broneeritud ja müüdud 18 ehk 27%. Ehitatavate Peakorteri kodude arhitekt on PIN Arhitektid OÜ ning rohkem infot projekti kohta leiab kodulehelt peakorter.liven.ee.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Üüripakkumiste arv hooajaliselt suureneb, kuid pikem trend on vähenemise suunas

11.09.2025 Tarvo Teslon

Augustis kerkis kinnisvaraportaalis KV.EE pakkumisel olevate Tallinna üürikorterite keskmine hind tasemele 14,6 €/m². 2025. aasta sügise hakul on üüripakkumiste arv hooajaliste tegurite tõttu jälle suurenemas ja kiiret üürihindade tõusu ette näha ei ole, analüüsis Tallinna üürikorterite turu arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

08.2025 Tallinna üüripakkumiste keskmine pakkumiste hind portaalis KV.EE on samal tasemel, kus oli kolme aasta tagune hinnatipp, mil Ukraina sõjapõgenike laine tõi endaga kaasa väga kiire üürihindade tõusu.

„Kolme aasta tagune üürihindade ralli oli tingitud nõudluse äkilisest suurenemisest ja pakkumise puudujäägist. Siis aga hakkasid turule tulema 2020.-2022. a üüriinvesteeringuks ostetud korterid, mis uputasid turu pakkumistega üle. Seetõttu on Tallinna üürihinnad liikunud küll pisut üles-alla, kuid siiski endiselt kahe-kolme aasta tagusel tasemel,“ kirjeldas Tarvo Teslon turuolukorda.

Paigal püsiv üürihind kerkinud korterite ostu-müügihindade kõrval tähendab vähenenud rahavoolist üüritootlust. Üürileandjatele on tuska teinud ka laenukulusid kasvatanud kerkinud Euribor, mis küll tänaseks on tipust allapoole tulnud. Lisaks on üüripakkumiste arv portaalis KV.EE suur, mis tähendab üürileandjale pikemat vakantsuseperioodi üürnike vahetumisel.

„Madal rahavooline üüritootlus tähendab endiste aegadega võrreldes oluliselt kehvemat üüriinvesteeringu tasuvust. Suur pakkumine on üürihinnad all hoidnud ja nii mõnigi 2021.-2022. a tipust liiga suure laenuga üürile andmiseks ostetud korter teenib omanikule sootuks kahjumit. Need tegurid on uute üüriinvesteeringute tegemist 2024.-2025. a vähendanud oluliselt,“ järeldas Tarvo Teslon.

Uute üüriinvesteeringute vähenemine ja mõnede üüriinvestorite poolt nende üürile antud korterite müügiturule suunamine võiksid vähendada üüripakkumist.

„Üüripakkumiste arvu trend kinnisvaraportaalis KV.EE on allapoole. Sügiseselt küll tulevad suveks majutusäris olnud korterid pikaajalise üüri turule tagasi ja ajutiselt üüripakkumine suureneb. Siiski on üürileandjate vahel vähem konkurentsi kui aasta-kaks-kolm tagasi. See tähendab, et üüripakkumiste hinna trend võiks jätkata aeglast ülespoole liikumist, kuid seda mitte liiga tempokalt,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Keila saab uues Vesiveski kaubanduskeskuses uue, 3 korda suurema Rimi supermarketi

11.09.2025 Adaur.ee

Rimi avab Keilas uue Vesiveski kaubanduskeskuse, kus 1400 ruutmeetril asub tegutsema ka Rimi supermarket. Keila väravas asuv kaasaegne keskus pakub mugavat ligipääsu ja ostuvõimalust nii kohalikele elanikele kui ka läbisõitjatele.

“Keila ja selle lähipiirkonna elanikele on Rimi tuttav ammusest ajast, kui alustas tegevust Mini Rimi. Nüüd lisandub Keilasse Veskiveski keskuses kolm korda suuremal pinnal tegutsev Rimi kauplus,” lausus Rimi Eesti juht Kirstel Mets. “Uus supermarket rajati kogukonna soovidest lähtuvalt ning selle laiendatud valikust leiab kõik vajaliku nii igapäevaseks kui ka nädala ostukorvi. Tõenäoliselt leiab sealt oma lemmiktoote iga erineva eelistuse, maitse või soovidega poodleja.“

Tallinna mnt 18 asuvas Vesiveski kaubanduskeskuses paiknev uus Rimi pakub piirkonna inimestele senisest suuremat ja mitmekesisemat supermarketi valikut – sealhulgas valmistoidu- ja salatibufeed, värsket pitsat, Talu Toidab kohalike väiketootjate tooteid, e-poe tellimuste väljastust ning mugavat ostukeskkonda üheksa iseteeninduskassaga.

Keilas Pae tänaval tegutsev mini Rimi jätkab samuti tarbijate teenindamist ja pakub ka edaspidi head kodulähedast ostukohta Keila elanikele.

„Rimi arvestab iga laienemise või renoveerimise plaanides alati reaalselt võimaliku tarbijate hulga ja turuosaga,“ tõdes Kristel Mets. „Keila linn ja selle ümbrus on kiiresti arenev piirkond ja Harjumaa lääneosa oluline ettevõtluspiirkond ning just selles piirkonnas on elanikud väljendanud soovi külastada Rimi laia kaubavalikuga supermarketit. Vesiveski keskus kui “Keila värav” pakub mugavat ligipääsu ja ostuvõimalust kõikidele huvilistele.“

18. septembril uksed avavas Veskiveski Keskuses on ligi 3000 ruutmeetrit üüripinda, millest 1400 ruutmeetrit hõlmab uus Rimi. Lisaks Rimile avavad keskuses uksed ka spordiklubi Fitness 24/7, Benu apteek, Aasia toidukoht Lucky Lotus, GIGI Second Hand ning Merelahe Tervisekeskus. Veel on ka uutel tulijatel võimalus keskuse rentnikuks saada, näiteks on keskuses ideaalne pind looduskauni vaatega kohviku jaoks.

Keskusel on üle 90 parkimiskoha, millest 40 asub maa-aluses parklas. Ühtlasi on see esimene Keila avalik maa-alune parkla. Parklas on kaks kahekohalist elektriautode laadimisjaama, mille hulgas ka ülikiirlaadija. Moodsas keskuses on kasutatud päikesepaneele, energiasäästlikku valgustust ja külmutustehnikat, et vähendada energiakulu ja ülalpidamiskulusid. Projekti maksumus on ligi kaheksa miljonit eurot. Keskuse ehitas Fund Ehitus. Hoone arhitektuurilahenduse lõi BOA OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Alusta kinnisvarakarjääri – liitu stardiprogrammiga

11.09.2025 Margot Toompark

Kas oled mõelnud kinnisvaramaakleri karjäärile või soovid täiendada oma seniseid teadmisi? Kinnisvarakooli Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab Sulle vajalikud teadmised ja oskused, et astuda edukalt kinnisvaravaldkonda või viia oma senine töö uuele tasemele.

Programm sobib Sulle, kui:

plaanid alustada maakleritööd;
soovid omandada põhjalikke teadmisi juriidikast ja kinnisvaraturust;
soovid täiendada oma teadmisi hindamise, ehituse, planeerimise ja maksustamise valdkonnas;
soovid pakkuda klientidele professionaalset teenust;
valmistud maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse nii kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid kui ka kliendisuhtlust. Osalejatele pakutakse lisaks väärtuslikke õppematerjale ning programmil on koostöölepped Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega – seega on edukatel lõpetajatel eelis tööle kandideerimisel.

Koolituste ajakava 2025 sügisel:

16.09 – Kinnisvaraturu ülevaade 2025 III kvartal
18.09 – Üürikoolitus
24.09 – Kinnisvara hindamise ABC
30.09 – Kinnisvaraturundus
22.10 – Kinnisvara müügikoolitus
27.10–04.11 – Kinnisvara täiendkoolitus
10.–13.11 – Kinnisvaramaakleri ABC

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinna Tulika 19 koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Kui soovid alustada või täiendada oma kinnisvarakarjääri, on nüüd õige aeg liituda!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Start of construction on Liven’s Iseära and Peakorter projects

11.09.2025 Adaur.ee

Liven Kodu 16 OÜ, a subsidiary of Liven AS (“Liven”) which is developing the Iseära project, signed a general contractor agreement with Tesron Ehitus OÜ, which is also the general contractor for the previous terraced houses in the project, for the construction of the next terraced houses. In the autumn of 2026, 30 new homes will be completed at Lutsu 5 and Koha 5-8, Harkujärve village. The volume of the construction works is nearly EUR 6 million, plus VAT. Of the 30 homes to be built, 16, or 53%, have been booked and sold to date.

In the earlier phases of the Iseära project, a total of 107 homes in terraced houses and 36 homes in apartment buildings have already been completed or are nearing completion. In the coming years, there are plans to build more than 200 additional new homes. The architect of the Iseära project is ARS Projekt OÜ and more information about the project can be found on the website iseara.liven.ee.

In September, construction also began on the Peakorter project, developed by EK 6 OÜ, a 50/50 joint venture between Liven and Oma Grupp OÜ. 67 new homes will be completed at the beginning of 2027 at Erika 6a and 6b, in the Karjamaa neighbourhood, located between Kalamaja and Kopli in North Tallinn. The general contractor for the construction of the two new six-storey residential buildings and the nine-storey renovated water tower is Oma Ehitaja AS.

The estimated volume of the construction works is nearly EUR 13 million, plus VAT. Of the 67 homes to be built, 18, or 27%, have been booked and sold to date. The architect of the Peakorter homes under construction is PIN Arhitektid OÜ and more information about the project can be found on the website peakorter.liven.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

1Partner: suvekodu ostmisega on nutikas tegeleda just talvekuudel

10.09.2025 Adaur.ee

Maakodude ja suvilate turg on tugevalt hooajaline ning suurem huvi tärkab alati kevadel ja suvel, kuigi tegelikult on ostuks parim aeg hoopis talv, mil avalduvad selgemalt ka suvel märkamatuks jäävad kitsaskohad, kommenteerib 1Partner Kinnisvara konsultant ja maakler Olmer Õigus.

Kogenud maakleri sõnul kehtib maakodude puhul lihtne reegel: osta talvel, müü suvel. Ostjale annab külm aeg tegeliku ülevaate kinnistust, müüjale aga toob kevad ja suvi rohkem huvilisi ja parema hinna. “Talvel saab ausa pildi soojapidavusest ja küttekuludest, niiskuse ja hallituse esinemisest, aga ka sellest, kui mugav või keeruline on kinnistule ligi pääseda,” selgitab Õigus. Ta lisab, et väljaspool tipphooaega saab ka realistlikuma pildi krundi privaatsusest ja piirkonna infrastruktuurist.

Ligi 25 aasta pikkuse tööstaažiga maakler märgib, et maakodude puhul korduvad ikka samad mured – juriidilised vaidlused, keskkonnamõjud, kogukonna roll. Laialt levinud juriidiline probleem on näiteks juurdepääsutee. “Kui servituut on sõlmimata ja tee läheb läbi naabri maa, võib uus omanik sattuda sõltuvusse naabri heatahtlikkusest. Äärmuslik lahendus on sundvalduse seadmine, aga see on pikk ja keeruline protsess,” toob ta välja.

Ümbritseva keskkonna puhul rõhutab Õigus põllumajanduse mõju. Kui läheduses on põllud, tuleb arvestada pestitsiidide kasutamisega. “See võib mõjutada põhjavee kvaliteeti, aia saaki ja mesilasperesid. Olen ise näinud olukorda, kus maakoju mesila rajamise plaanid nurjusid, sest kõrvalpõllul kasutati regulaarselt taimekaitsevahendeid,” kirjeldab ta. Lisaks määrab maakodu väärtust ka kogukond. “Aktiivsed naabrid, kes hoiavad teed korras, korraldavad külapäevi ja lahendavad probleeme ühiselt, loovad märkimisväärse lisaväärtuse. Seda kinnistusregistris ei näe, kuid elukvaliteeti mõjutab see otsustavalt,” räägib Õigus.

Kui perel ei ole enam võimalik maakodu kasutada, tasub müük usaldada kogenud maakleri kätte. Professionaal hindab objekti väärtust turuolukorra, mitte emotsioonide põhjal, nõustab, kuidas kinnistu ostjatele atraktiivsemaks muuta, ning aitab korda ajada dokumentatsiooni ja juriidika. Samas hoiatab Õigus, et maakler peab alati jääma vaid vahendajaks. “On olnud olukordi, kus maakler pakub kinnistu kiirelt ise ära osta. Esmapilgul võib see tunduda mugav, kuid enamasti tähendab see müüjale madalamat hinda ja hiljem piinlikku olukorda, kui sama kinnistu uuesti kõrgema hinnaga turule ilmub. Seega tuleb maakler hoolikalt valida ja vältida neid, kes end huvide konflikti seavad,” rõhutab ta.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Tallinn: Tallinn kavandab Astangule 158-hektarise kaitseala

10.09.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus saatis volikogule otsuse eelnõu Astangu-Mäeküla kohaliku kaitseala moodustamiseks. Haabersti linnaossa kavandatav kohalik kaitseala hakkab hõlmama ligi 158 hektarit.

Kaitseala eesmärk on tagada piirkonnale omaste väärtuslike looduskoosluste, pärandmaastike ja -kultuuriobjektide pikaajaline säilimine, toetada rohevõrgustiku ökoloogilist toimimist ning kindlustada ala jätkusuutlik kasutamine erinevate loodushüvede pakkujana.

„Mitmekesine linnaloodus on erakordne väärtus, mida peame hoidma nii tänastele linlastele kui ka järeltulevatele põlvedele. Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamisega hoiame alles ühe Tallinna liigirikkama ja omanäolisema paiga,” ütles linnapea Jevgeni Ossinovski.

„Astangu-Mäeküla kaitseala loomine on oluline samm Tallinna rohevõrgustiku tugevdamisel ning aitab kujundada Tallinnast keskkonnateadliku ja jätkusuutliku linna, kus inimtegevus jätab ruumi loodusele,” lisas Ossinovski.

Haabersti linnaosa vanema asetäitja Rain Veetõusme sõnul on kaitseala loomine erakordselt hea uudis. „Haabersti kasvab väga kiiresti. Iga aasta lisandub linnaossa üle tuhande elaniku ning umbes 500 uut eluaset. Astangu-Mäeküla ja peagi ka Kakumäe kaitseala annavad meile võimaluse selle ülikiire kasvu juures säilitada looduskeskkonda nii taimede-loomade kui linnaosa elanike jaoks,“ selgitas Veetõusme.

Astangu-Mäeküla ala eristub erakordse liigirikkuse poolest – siin leidub Tallinna parimaid elupaiku nahkhiirtele, kahepaiksetele, roomajatele, kimalastele, liblikatele, haudelindudele, suur- ja väikeulukitele, samuti haruldasi taimeliike, samblikke ja samblaid. Selline mitmekesisus on selge märk ala heast ökoloogilisest seisundist.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustali sõnul kuulub umbes kolmveerand kavandatava kaitseala territooriumist praegu eraomanikele, ülejäänu riigile ja linnale. „Kaitseala piirid on seatud lähtudes kinnistutel asuvatest loodusväärtustest. Seal, kus see on looduskaitseliselt võimalik, oleme püüdnud leida tasakaalu loodusväärtuste säilitamise ja maaomanike huvide vahel,“ selgitas ta.

„Kui kaitseala kaitse-eeskirjast tulenevad kitsendused ei võimalda kinnistut enam senisel otstarbel kasutada, võivad maaomanik ja linn kokku leppida, et linn omandab kinnisasja või selle osa õiglase tasu eest. Omandamine toimub seaduses sätestatud korras,“ selgitas Uustal.

Loodaval kaitsealal võivad inimesed viibida, nautida loodushüvesid, korjata marju ja seeni, teha tervisesporti ning korraldada väiksemaid üritusi. Liikumispiiranguid kaitsealal ei ole. Samuti on kaitsealal lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud kitsendusi. Olulisemateks keeldudeks on maaparandussüsteemide rajamise ja uuendusraie (lageraie ja turberaie) keeld.

Astangu-Mäeküla on Tallinna jaoks unikaalne roheline tuumala, mis pakub nii ökoloogilisi, kultuurilisi kui ka puhkeväärtusi. See on oluline osa kogu linna läbivast Putukaväila rohekoridorist.

Statistikaamet: Majutusettevõtteid külastas juulis üle poole miljoni turisti

10.09.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta juulis majutusettevõtetes ligikaudu 502 000 turisti, mida on 1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Välisturiste oli 2% rohkem ja siseturiste 5% vähem kui mullu.

Juulis külastas Eesti majutusettevõtteid 278 000 välis- ja ligikaudu 224 000 siseturisti. „Nii nagu eelmise aasta juulis, peatus meil ka selle aasta juulis rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa.

2025. aastal on välisturistide arv majutusettevõtetes kasvanud peaaegu kõikidel kuudel. „Mulluse juuliga võrreldes oli välisturiste 2% rohkem, kuid siiski 15% vähem võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta juuliga,“ tõdes ta. Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuliga võrreldes 5% vähem, võrreldes 2019. aastaga on siseturistide arv aga 14% võrra kasvanud.

Kõige enam turiste saabus tänavu juulis Eestisse Soomest – kokku 118 000 ning nad moodustasid üle 42% kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. Läti turiste oli 24 000, Saksamaalt saabus 22 000, Leedust 12 000 ja Ameerika Ühendriikidest üle 10 000 turisti. „Aastases võrdluses vähenes Soome turistide arv (7%), kuid see-eest oli rohkem näiteks Lätist (10%), Saksamaalt (20%), Leedust (18%) ja Ameerika Ühendriikidest (35%) tulnud turiste,“ lausus analüütik.

Enim turiste peatus Harju maakonnas

Majutatud välisturistidest 86% olid juulis Eestis puhkusereisil ning 10% tööreisil. Välisturistidest eelistas 67% ööbida Harju maakonnas. Järgnesid Pärnu (13%), Tartu (7%) ja Saare maakond (5%) ning Ida-Viru, Lääne ja Lääne-Viru maakonnad, kus igaühes peatus 2% välisturistidest. Valga ja Viljandi maakonnas peatus kummaski 1% välisturistidest.

„Ka siseturistid ööbisid juulis majutuskohtades pigem puhkuse eesmärgil (80%). Kõige enam peatus siseturiste Harju maakonnas (22%). Järgnesid Pärnu (17%), Ida-Viru, Saare maakond (kummaski 10%) ja Tartu maakond (8%). Lääne, Lääne-Viru ning Valga maakonnas peatus kõigis 6% siseturistidest,“ ütles Laurmaa.

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku ligi 932 000 ööks, neist 531 000 olid välisturistide ja 401 000 siseturistide ööbimised.

Selle aasta juulis oli võimalik peatuda 1233 majutuskohas. Võrdluseks, et möödunud aasta juulis peatuti 1238 majutuskohas ja 2019. aasta juulis 1403 majutuskohas. Turistide kasutuses oli selle aasta juulikuus ligi 26 000 tuba ja 61 000 voodikoha, täidetud oli 59% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 56 eurot inimese kohta. „See on 14% kallim kui 2024. aasta juulis ning 40% kallim kui 2019. aasta samas kuus,“ sõnas analüütik.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinn: Linn allkirjastas Kadrioru staadioni rekonstrueerimislepingu

10.09.2025 Tallinn.ee

Tallinna linn ja Nordlin Ehitus OÜ allkirjastasid täna lepingu, et alustada Kadrioru staadioni ulatuslikku renoveerimist. Tööde käigus uuendatakse muu hulgas nii staadioni peaareen, jalgpalli treeningareen kui ka staadioni tehniline taristu.

„Kadrioru esindusstaadioni praegused tingimused ei suuda enam pakkuda tippsportlastele nüüdisaegseid treeninguvõimalusi ega rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks sobivat keskkonda,“ ütles Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. „Uuenduste tulemusel valmib Tallinnas moodne spordirajatis, mis suudab võõrustada kõrgetasemelisi võistlusi ning jääb ka edaspidi paigaks, kus Eesti sportlased saavad oma taset näidata. Samal ajal paraneb märkimisväärselt kogu sporditaristu, luues tingimused treenimiseks nii tippsportlastele kui ka harrastajatele.“

Renoveerimine toimub mitmes etapis. Esmalt rajatakse uus, peatribüüni tunneliga ühendatud B hoone, mis loob sportlastele ja treeneritele kaasaegsed treeningu- ja olmeruumid. Samal ajal uuendatakse jalgpalli treeningareen. Need valmivad hiljemalt 16 kuu jooksul.

Seejärel alustatakse peatribüüni ja peaareeni rekonstrueerimist, mille käigus uuendatakse staadioni tehnovõrgud, viiakse hooned üle kaugküttele, korrastatakse väravaehitised ning ehitatakse uus vastastribüün koos tänapäevaste infotabloodega. Tööde lõpuks on planeeritud 2027. aasta detsember ning ehitus kavatsetakse teostada nii, et see piiraks võimalikult vähe olemasolevate areenide kasutamist.

Kadrioru staadion on olnud pikaaegne Eesti esindusstaadion, kus on toimunud rahvusvahelisi suurvõistlusi ja püstitatud maailmarekordeid, ent kompleks on ajale jalgu jäänud. Staadioni vananenud olmetingimustele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka rahvusvahelised organisatsioonid. Uuenduskuur on hädavajalik, et pakkuda sportlastele kaasaegseid treeningutingimusi ja võõrustada Eestis ka edaspidi suurvõistlusi, mis toovad siia nii sportlasi, pealtvaatajaid kui ka rahvusvahelist meediat.

Staadioni direktori Olavi Sikka sõnul tuntakse Kadrioru staadionit sportlaste, treenerite ja alaliitude hulgas rahvusvaheliselt ning uuenduskuur tuleb ajaloolisel hetkel. „Kadrioru staadion tähistab järgmisel aastal oma sajandat sünnipäeva. See on olnud tunnistajaks kolmele maailmarekordile, siin on treeninud olümpiavõitjad ning peetud suuri spordipidusid, kuid sellist uuenduskuuri pole siin varem tehtud.“

Ehitus läheb maksma 17,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning töid teostab riigihanke võitjana Nordlin Ehitus OÜ. Eraldi hangetega renoveeriti 2021. aastaks kergejõustiku treeningareen, 2023. aasta kevadeks uuendati staadioni areenide valgustus ja parandati selle elektrivarustust.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Muinsuskaitseamet: Muinsuskaitseamet võttis Tallinnas asuva Burmani villa ajutise kaitse alla

09.09.2025 Adaur.ee

Alates 5. septembrist on Tallinnas Kadaka tee 62 asuv Burmani villa ajutise kaitse all. Selle jooksul selgitame välja, millised on võimalused Tallinna linnavalitsusel Burmani villat kohalikul tasandil kaitsta ja kas hoone puhul on põhjendatud mälestiseks tunnistamise menetluse algatamine. Ajutine kaitse kehtestatakse pooleks aastaks, kuid põhjendatud juhul on muinsuskaitseametil võimalik pikendada seda aastani.

Ajutine kaitse on muinsuskaitseseadusest tulenev tööriist, mida rakendatakse, kui väärtuslik ajalooline hoone või paik on vahetus ohus – näiteks võib seda ähvardada lammutamine või muud pöördumatud muudatused. Ajutine kaitse ei tähenda, et hoone on mälestiseks tunnistatud, vaid see annab omanikule, muinsuskaitseametile, Tallinna linnale ja kogukonnale aega hinnata objekti väärtust ning leida lahendusi väärtusliku hoone säilimiseks.

Miks hoonet juba varem mälestiseks ei tunnistatud? Tõepoolest, Tallinna linna tellituna on olemas kolme aasta tagune eksperdihinnang, mis teeb ettepaneku hoone mälestiseks tunnistada. Toona pikka menetlusprotsessi ei alustatud, kuna toonane omanik kinnitas Tallinna linnale, et hoonet ei müüda ja see tehakse korda. Omaniku enda hool ja huvi on enamasti parim lahendus kultuuriväärtuslike hoonete säilimiseks ilma seaduslikke piiranguid seadmata. Kahjuks oleme täna teises situatsioonis ja loodame tekkinud olukorras leida parima lahenduse.

Burmani villa on mitmes mõttes märkimisväärne ehitis. Hoone asub Tallinnas endise Kadaka küla koosseisu kuulunud maadel, mis käesolevaks hetkeks on linnaruumiliselt kapitaalselt muutunud. Seetõttu on Kadaka tee 62 hoone puhul tegemist piirkonna märgilise objektiga, mis peegeldab Mustamäe vanimat hoonestust, millest on järel vaid üksikud märgid linnaruumis.

Hoone teeb erakordseks asjaolu, et selle on projekteerinud arhitekt Karl Burman (1882–1965), kes oli siinse juugendarhitektuuri silmapaistvaid esindajaid. Arhitektuuriajaloolane, professor Mart Kalm on Karl Burmani nimetanud esimeseks Eesti arhitektiks. Hoone erilisust rõhutab selle üldine arhitektuurikeel, mille silmapaistvaim osa on erikujulised aknad koos mängulise aknajaotusega. Kuigi hoonet on 20. sajandi jooksul remonditud ja osalt ümbergi ehitatud, on selles säilinud mitmeid algupäraseid juugendliku stilistikaga interjööridetaile. Hoonele lisab väärtust tõsiasi, et tegemist on ühega vähestest tänaseni säilinud Karl Burmani villadest. Ajutise kaitse all oleva Burmani villa kohta saab lisainfot kultuurimälestiste registrist.

Bigbank: Kodulaenude turul jäi august juulile alla, kuigi keskmine laenusumma kasvas

09.09.2025 Adaur.ee

Augustis sõlmiti kodulaenulepinguid viiendiku võrra vähem kui rekordtulemuse teinud juulis, kuid keskmine laenusumma ületas 130 tuhande euro piiri ja uute laenutaotluste arv püsis kõrge, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti sõlmiti kodulaenulepinguid augustis samas suurusjärgus, mis mais ja juunis. “Juuli oli Tallinna korteriturul küll veidi erandlikult aktiivne, kuid suures plaanis tundub turg olevat saavutanud stabiilsuse ja tehingute mahud on enamasti sarnased,” kommenteerib Arthur Taavet ning lisab, et kõrge laenutaotluste arv lubab ka septembriks ennustada aktiivset kodulaenukuud. Taaveti sõnul ei ole viimased paar aastat olnud märgata ka suuremaid sesoonseid kõikumisi. “Ei kevadist osturallit ega suvist paarikuist puhkusepausi pole kodulaenude valdkonnas enam olnud, vast detsember on ainuke kuu, kus aktiivsus siiski üles läheb,” räägib Bigbanki juht.

Keskmine laenusumma oli augustis 130 661 eurot, mis oli 6% võrra suurem juuli keskmisest. “Juba pikemat aega jääb keskmine laenusumma 120-140 tuhande euro vahemikku, mida on paari aasta taguse madalseisuga võrreldes umbes viiendiku võrra rohkem. Keskmise laenusumma kasv viitab nii intressikeskkonna paranemisele kui inimeste sissetulekute tõusule,” analüüsib Bigbanki juht kodulaenude turu arengut ning viitab, et kinnisvarahinnad ei ole samas viimasel paaril aastal kuigivõrd muutunud.

Taavet peabki väga oluliseks, et kodulaen ja uue kodu soetamine oleks kättesaadavad võimalikult paljudele inimestele, mida vahel pärsib suurte universaalpankade kohati väga jäik hindamismudel. “Meil on põhimõte, et vaatame iga inimese soovid ja võimalused põhjalikult läbi. Tihti osutubki kodupangast eitava vastuse saanud koduostja tegelikult igati laenukõlblikuks, kuid tema laenusoov pole lihtsalt sobinud suurpanga loodud süsteemi ja parameetritega,” selgitab Arthur Taavet ning rõhutab eraldi, et Bigbank on valmis rahastama kodu ostmist ka tõmbekeskustest väljaspool.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Scandium: Lääne-Tallinna megakvartalis algab võimsa tervisemaja ehitus

09.09.2025 Adaur.ee

Mustamäe Keskuse kõrvale on kerkimas megakompleks, mis ühendab olemasoleva kaubanduskeskuse, kerkiva 24-korruselise elumaja, suure tervisemaja ja 550-kohalise parkimishoone ühtseks tervikuks. Scandium Kinnisvara AS poolt arendatav Tammsaare Tervisemaja sai möödunud nädalal allkirjad alla ehituslepingule. Ehitajaks on Eventus Ehitus, kes aastaid tagasi ehitas ka Mustamäe Keskuse enda. Kokku moodustavad hooned 55 000 ruutmeetril Tallinna ühe suurima megakeskuse.

„Meditsiinikeskused tahavad paikneda seal, kus inimesed käivad – tänapäeval eriti ostu- ja meelelahutuskeskuste kõrval. See, et mitme linnaosa ühenduskohas paiknev Mustamäe Keskus on tervisekeskusele hea asukoht, näitab senine suur huvi meditsiiniettevõtete seas. Tänaseks oleme sõlminud üürilepingud juba Eesti tuntuima laboriteenuste pakkuja Synlabiga, 6 perearstikeskusega, kelle nimistusse kuulub enam kui 10 000 patsienti; lisaks kahe hambaravi, kahe füsioteraapia praksise, Nordoptika ja meditsiinivahendeid pakkuva ettevõttega. Mitmed lepingud on lisaks allakirjutamisfaasis ning tänu hoone mastaapsusele on ka suurematele ettevõtetele veel häid pindu pakkuda,“ rääkis Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste.

„See, et lisaks meile on ehitusega alustanud samas asukohas ka AS TTP, arendades hoone teisele küljele Tallinna kõrgeima – 24-korruselise eluhoone, näitab arendajate kindlustunnet ja positiivset vaadet pealinna kinnisvaraturule,“ sõnas Lüiste. „Mustamäe Keskus, tornmaja, tervisemaja ja parkimismaja kokku ligi 55 000 bruto ruutmeetril saab olema Tallinna üks suuremaid ja erilisemaid mega-keskusi, kus saab kohapeal tarbida laias valikus erinevaid teenuseid. Oleme siin ühiselt teerajajaks, et inimesed saaksid eluks vajalikud teenused kodu kõrvalt kätte ning ei peaks sõitma autoga teise linna otsa või kesklinna.

Tammsaare Tervisemaja tuleb 6-korruseline ning peasissepääs saab oleme Sääse tänava poolt. Otse kõrvalasuv Mustamäe Keskus saab tervisemajaga olema ühendatud, et mõlema hoone teenused oleks mugavalt tarbitavad nii hoonete töötajatele kui patsientidele ja klientidele. Kvartali valmides saab Mustamäe Keskuse alast Eesti esimene mixed-used äri- ja elukvartal, mis rajatakse kaubanduskeskuse alale.

Tammsaare Tervisemaja eesmärk on ühte hoonesse koondada erinevate valdkondade spetsialistid alates perearstidest, laboriteenustest ja hambaravist kuni taastusravi ja nõustamiseni, muutmaks patsiendi raviteekond võimalikult mugavaks ja lokaalseks. Hoones on pindasid vahemikus 16-1100 m2. Hoone asukoht Mustamäe, Õismäe ja Kristiine piiril teeb ravi kättesaadavaks enam kui 80 tuhandele piirkonna elanikule.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes arendab terviklikke elukeskkondi. Ettevõte on üks Rohetiigri asutajaliikmetest. Scandiumi tänaste suuremate arenduste hulka kuuluvad Marienholmi terviklik poolsaar Haapsalus, Marati Kvartal Koplis ning Bellevue Pärnu rannarajoonis.