Euroopa Keskpank jätab üldise konsensuse kohaselt ka täna oma intressimäärad muutmata ja teatab tõenäoliselt, et edasised otsused sõltuvad sellest, kuidas euroala majandusel läheb. Keskpanga nõukogu liikmed on viimastel nädalatel andnud mõista, et senised keskpanga intressikärped on olnud piisavad, et tagada euroala inflatsiooni püsimine eesmärgiks seatud 2% juures. Keskpank on intressimäärasid langetanud alates möödunud aasta juunist kaheksal korral kokku 2 protsendipunkti ehk 200 baaspunkti ulatuses.
Euroala inflatsioon on kontrolli all
Teenuste hinnakasv on aeglustumas, mitteenergia tööstuskaupade hinnakasv on tagasihoidlik ja energiahinnad suures plaanis langevad. Samas on aastases võrdluses kiirenenud töötlemata toiduainete hinnakasv. Kuna toiduainetel on euroala tarbimiskorvis suur osakaal (14%), on neil ka suurem mõju koguinflatsioonile. Toiduainete hinnakasvu on kiirendanud kõrgemad maailmaturuhinnad, mille taga on näha ka ekstreemsema ilmastiku mõju. Alusinflatsioon, millest on energia ja toit välja arvatud ning mis peegeldab kodumaiseid hinnasurveid paremini, on püsinud viimastel kuudel stabiilsena.
Seega ei ole keskpangal intressimäärade langetamisega kiiret ja selle nõukogu ootab selgemaid signaale, kuidas USA tollitariifidega seotud kaubanduspinged euroala majandusele mõjuvad. Juba eelmisel, juulikuisel nõukogu kohtumisel, kus otsustati jätta intressimäärad 2% juures muutmata, ütles Christine Lagarde, et keskpank on oma rahapoliitikas sisenenud ooterežiimi.
Euroopa Keskpank ootab hinnakasvu aeglustumise jätkumist, sealjuures võivad tugevnev euro, odavam energia, teenuste hinnakasvu aeglustumine ja Aasia riikidest tuleva kaubanduse võimalik suurem ümbersuunamine Euroopasse inflatsiooni isegi oodatust enam pidurdada.
Euroopa majandus on näidanud vastupidavust
Euroala majandus on siiani püsinud vastupidavana. Tänavuse aasta esimesel poolel kasvas see aastases võrdluses 1,5%, mis on viimase kümne aasta keskmine tempo. Samas peaks USA kõrgemate tollimaksude mõju alles hakkama ilmnema. Kuigi tollide mõju tuleb euroala majandusele tõenäoliselt mõõdukas, tuleks arvestada negatiivsete riskidega. Ehk siis – USA kaubanduspoliitika kahjulik mõju euroala majandusele võib tulla ka oodatust tugevam.
Kuigi kaubanduspoliitikaga seotud tajutavad riskid on pärast USA-Euroopa Liidu leppe sõlmimist mõnevõrra leevenenud, peetakse seda euroala majandusele jätkuvalt kõige suuremaks ohuks. Inflatsiooni suhtutakse euroalal aga üha rahulikumalt. Näiteks võrreldes USA kaubanduspoliitikaga, geopoliitiliste pingete ja sõjaga Ukrainas, segadustega tarneahelates ja populismiga Euroopas, pidasid ökonomistid hiljutises Bloombergi läbiviidud uuringus inflatsiooniga seotud riske kõige väiksemateks.
Keskpank peaks oma intressimäärasid siiski sel aastal veel langetama
Turud ootavad sel aastal vaid kuni 10 baaspunktist ja järgmise aasta suveks kuni 20 baaspunktist intresside kärbet. Meie hinnangul on aga riskid euroalal oodatust aeglasema inflatsiooni ja majanduskasvu suhtes võrdlemisi suured, mistõttu peaks keskpank langetama oma intressimäärasid pärast tänast kohtumist käesoleval aastal veel 25 baaspunkti ja tegema seda tõenäoliselt ka järgmise aasta alguses.
Viimastel nädalatel on 6-kuu euribor küll veidi tõusnud, kuid see muutus on olnud tagasihoidlik. Kuna keskpank võib oma intressimäära veel veidi langetada, toob see tõenäoliselt pisut allapoole ka euribori. Näiteks 3-kuu euribori futuur langeb järgmise aasta suveks ligi 10 baaspunkti ehk siis veidi alla 2%.
Intressimäärade langus on hoogustanud laenunõudlust
Madalamad intressimäärad on juba oluliselt suurendanud laenunõudlust. Eestis on ettevõtete uued laenud selle aasta esimese seitsme kuuga kasvanud aastases võrdluses 39% ja majapidamiste eluasemelaenud 35%. Selline jõuline laenumahu kasv kajastub üha enam investeeringutes, mis omakorda lükkab tagant majanduskasvu. Madalamate intressimäärade tõttu on vähenenud sel aastal ka majapidamiste tähtajalised hoiused. Juuliks olid need võrreldes selle aasta jaanuarikuusse jäänud tipuga võrreldes kukkunud 262 miljoni euro võrra. Sellest osa säästetakse, kuid osa suunatakse ka tarbimisse ja investeeritakse. Kokkuvõttes võib ka sellel olla täiendav positiivne mõju majandusele.








Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 08.2025 aktiivses müügipakkumises keskmiselt 3652 maatükki üle Eesti. Maade müügipakkumiste eest küsiti keskmiselt 33,1 €/m². Maade müügipakkumine suurenes aastaga 7% ja nende eest küsitav hind vähenes 1% võrra.

Iseära projekti arendav Liven AS-i („Liven“) tütarettevõte Liven Kodu 16 OÜ sõlmis järgmiste ridamajade ehituse peatöövõtulepingu Tesron Ehitus OÜ-ga, kes on ka projekti varasemate ridamajade ehituse peatöövõtja. 2026. aasta sügisel valmib Lutsu tn 5 ja Koha tn 5-8, Harkujärve küla, 30 uut kodu. Ehitustööde maht on ligi 6 miljon eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitatavast 30 kodust on tänaseks broneeritud ja müüdud 16 ehk 53%.


Rimi avab Keilas uue Vesiveski kaubanduskeskuse, kus 1400 ruutmeetril asub tegutsema ka Rimi supermarket. Keila väravas asuv kaasaegne keskus pakub mugavat ligipääsu ja ostuvõimalust nii kohalikele elanikele kui ka läbisõitjatele.
Kas oled mõelnud kinnisvaramaakleri karjäärile või soovid täiendada oma seniseid teadmisi? Kinnisvarakooli 

Maakodude ja suvilate turg on tugevalt hooajaline ning suurem huvi tärkab alati kevadel ja suvel, kuigi tegelikult on ostuks parim aeg hoopis talv, mil avalduvad selgemalt ka suvel märkamatuks jäävad kitsaskohad, kommenteerib 1Partner Kinnisvara konsultant ja maakler Olmer Õigus.
Tallinna linnavalitsus saatis volikogule otsuse eelnõu Astangu-Mäeküla kohaliku kaitseala moodustamiseks. Haabersti linnaossa kavandatav kohalik kaitseala hakkab hõlmama ligi 158 hektarit.
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta juulis majutusettevõtetes ligikaudu 502 000 turisti, mida on 1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Välisturiste oli 2% rohkem ja siseturiste 5% vähem kui mullu.


Augustis sõlmiti kodulaenulepinguid viiendiku võrra vähem kui rekordtulemuse teinud juulis, kuid keskmine laenusumma ületas 130 tuhande euro piiri ja uute laenutaotluste arv püsis kõrge, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.
Mustamäe Keskuse kõrvale on kerkimas megakompleks, mis ühendab olemasoleva kaubanduskeskuse, kerkiva 24-korruselise elumaja, suure tervisemaja ja 550-kohalise parkimishoone ühtseks tervikuks. Scandium Kinnisvara AS poolt arendatav Tammsaare Tervisemaja sai möödunud nädalal allkirjad alla ehituslepingule. Ehitajaks on Eventus Ehitus, kes aastaid tagasi ehitas ka Mustamäe Keskuse enda. Kokku moodustavad hooned 55 000 ruutmeetril Tallinna ühe suurima megakeskuse.










