Eesti majandus kasvas aasta esimesel poolel väga tagasihoidlikult – aastases võrdluses vaid 0,1%. Kui teise kvartali SKP näitas juba 0,9% tõusu, vähenes see esimeses kvartalis 0,7% – kusjuures sellele eelnesid eelmise aasta teisel poolel veel kaks kvartalit langust. Seevastu kiire hinnakasvu mõjul oli jooksevhindades SKP kasv tublisti parem, suurenedes aasta esimesel poolel 4,8%. Samas on kasvunumber jooksevhindades ikkagi allpool pikaajalist keskmist, mis jääb 7% lähedale.

Majanduskasvu taga valitsemissektor ja suuremad maksulaekumised

Teise kvartali majanduskasv tuli valitsemissektorist ja suuremast maksulaekumisest, eelkõige just rohkemast käibemaksust, samas kui ettevõtete lisandväärtus kokkuvõttes vähenes. Nii tuligi ligikaudu kaks kolmandikku SKP kasvust netotootemaksudest. Tugevama panuse majanduskasvu andsid küll energiatootmine ja kinnisvaraalane tegevus, kuid kuna kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtusest üle poole moodustab omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnanguline üür ehk kaudne rent, siis on see vaid arvestuslik tulemus ja ei peegelda tegelikult majanduses loodud uut lisandväärtust.

Eratarbimise 0,9% kasv teises kvartali küll üllatas positiivselt, kuid kuna see esimeses kvartalis vähenes, siis aasta esimene pool oli ikkagi nõrk, kasvades aastases võrdluses vaid 0,1%. Swedbanki kaardimaksed näitavad samuti selle aasta esimesel poolel nõrka eratarbimist.

Selle aasta esimese poole ligi 2% investeeringute kasvu vedasid peamiselt valitsemissektori investeeringud, samas kui ettevõtete mittefinantsinvesteeringud vähenesid. Samas on tegemist esialgsete numbritega ja hilisemal täpsustamisel on investeeringute arvestus üsna palju muutunud. Madalamate intressimäärade mõjul kiirenes näiteks juuniks mittefinantsettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenude portfellide kasv aastavõrdluses vastavalt ligi 13% ja 10%ni ja me eeldame, et selline jõuline laenumahu suurenemine kajastub üha enam ka investeeringutes.

Välisnõudlus peaks tasapisi kosuma

Pärast esimese kvartali jõulist ekspordikasvu, teises kvartalis see ootuspäraselt aeglustus. Aeglustusid nii kaupade kui teenuste ekspordi kasvud. Aasta esimesel poolel kasvasid nii kaupade ja teenuste eksport kui ka import ligi 4%. Sellise impordikasvu taga on peamiselt esimeses kvartalis toimunud ettevõtetele vajalike tootmissisendite ja kapitalikaupade sisseveo suurenemine, mis peegeldab ettevõtete tootmisootuste paranemist. Viimastel kuudel on ettevõtete tootmisootustes toimunud küll mõningane tagasilöök, kuid need on ikkagi tublisti paremad kui aasta tagasi. Vaatamata sellele, et Ühendriikide kaubanduspoliitika halvendab välisnõudluse väljavaadet, peaks see ikkagi tasapisi kosuma ja lubama Eesti ettevõtetele mõõdukat ekspordikasvu. Samas on USA väliskaubandusega seotud ebakindlus jätkuvalt suur ja välisnõudluses on riskid pigem kaldu olukorra halvenemise suunas.

Eesti majanduses tuleb aasta teine pool tugevam

Aasta teine pool peaks Eesti majanduses tugevam tulema ja meie viimase prognoosi järgi kasvab SKP sel aastal 0,6%. Koos maksuküüru kaotamise ja inflatsiooni aeglustumisega järgmisel aastal majapidamiste ostujõud paraneb. Vähenev maksukoormus ja madalamad intressimäärad aitavad eratarbimist kasvatada, samal ajal kui tugev laenukasv jõuab üha enam investeeringutesse. USA kaubanduspoliitika negatiivne mõju Eesti ekspordile jääb eeldatavasti mõõdukaks. Nii saame järgmiseks aastaks prognoosida juba 2% majanduskasvu.