Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis keskmine brutokuupalk 2075 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal. Aastases võrdluses palgakasv aeglustus.
„Palgamuutuse protsent jäi selle aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui möödunud kvartalis. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv aga 8,1%, mis tähendab, et aastases võrdluses palgakasv aeglustus,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Ta lisas, et teises kvartalis makstakse töötajatele harilikult rohkem lisatasusid (näiteks puhkusetasud), mistõttu ongi kolmanda kvartali keskmine palk võrreldes teise kvartaliga tavaliselt madalam.
Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (2324 eurot) ja Tartu (2060 eurot) maakonnas. Harju maakonnas oli palgakasv 5,6% ning Tartu maakonnas 5%. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Võru (8,1%) ja Põlva (7,8%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Hiiu maakonnas (3,6%),“ selgitas Saagpakk.
Madalaim brutokuupalk oli kolmandas kvartalis Valga maakonnas (1549 eurot). Alla 1600 euro oli keskmine palk ka Lääne (1588 eurot) ja Võru (1596 eurot) maakonnas.
„Sarnaselt varasemaga oli kõrgeim keskmine palk selle aasta kolmandas kvartalis info ja side (3646 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3288 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2929 eurot),“ tõi analüütik esile.
„Ka madalaima palgaga tegevusalad olid samad mis aasta tagasi kolmandas kvartalis,“ rääkis Saagpakk. Madalaim keskmine palk oli majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1366 eurot). Muude teenindavate tegevuste tegevusalal jäi keskmine palk 1381 euro juurde ja kinnisvaraalases tegevuses oli keskmine palk 1453 eurot.
„Suurim palgamuutus võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga oli elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (15,3%),“ ütles Saagpakk ja lisas, et muutus on tingitud eelkõige ettevõtete tegevusalade vahelisest liikumisest. Keskmine palk kasvas 7,7% töötlevas tööstuses ning finants- ja kindlustustegevuses 7,2%. Järgnes ehituse tegevusala, kus palgamuutus oli 7%.
Kõige väiksem keskmise brutokuupalga muutus võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga oli tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (3,5%). Palgamuutus oli väiksem ka info ja side ning avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse tegevusalal, kus see jäi 4% juurde.
Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1722 eurot. Samamoodi nagu keskmise brutopalga tase, oli mediaanpalk kõrgeim samuti Harju maakonnas (1925 eurot) ja Tartu maakonnas (1768 eurot), madalaim oli mediaanpalk Valga (1354 eurot) ja Võru maakonnas (1358 eurot).
Kõige enam oli palgatöötajaid töötlevas tööstuses (101 605 inimest). Hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi tegevusalal oli palgatöötajaid kolmandas kvartalis 88 964. Sellele järgnes haridus, kus töötas 65 919 töötajat.
Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse igasugust rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised.
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.
* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad.
Alates 2025. aasta kolmandast kvartalist avaldab statistikaamet keskmise palga andmeid ka kohalike omavalitsuste kohta. Asukohaandmete aluseks on töötamise asukoht, mitte töötaja elukoht.
Koduostjate ootused on viimastel aastatel kiiresti muutunud ning käesoleval aastal on kinnisvaraturul välja kujunenud selge suund: hinnatakse kompaktseid, energiatõhusaid ja läbimõeldud planeeringuga kodusid. Kinnisvaraarendaja Arco Vara müügidirektor Elari Tamm kinnitab, et ostjad on muutunud väga teadlikuks ja maksta soovitakse vaid selle eest, mis igapäevaelu päriselt toetab.
Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 10.2025 müügiks 634 maja Tallinnas, mida on 9% vähem kui aasta varasemalt. Majade müügipakkumiste keskmine hind oli 2385 €/m² ehk eelmisest aastast 6% rohkem.
Merko Kodud alustavad Tartu linna ja valla piiril Raadil Leedri elukvartali ehitust. Uude kvartalisse kerkib kuus kortermaja kokku 144 korteriga.
Hoonete pindade arvestus on kinnisvara hindamise, müügi ja ehituslubade menetlemise üks olulisemaid aluseid. Kuigi igapäevases suhtluses kasutatakse sageli mõisteid nagu “üldpind” või “elamispind”, on nende tähendus ja arvutamise alused erinevad ning osaliselt reguleeritud õigusaktidega. Selguse huvides tasub teada, millised pindade liigid on ametlikult määratletud, kuidas neid arvutatakse ning miks kuulutustes esitatud pind ei pruugi alati vastata ehitisregistri andmetele. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.
The main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 30.09.2025, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.
Previously (10.11.2025), the fund has notified the stock exchange, based on the authorizations received from the General Meeting of the Shareholders, of conducting a directed offering of the fund’s shares and increasing the share capital by issuing 84,506 new ordinary shares. All new shares issued based on the resolution of the supervisory board were subscribed, and the new share capital was entered in the Commercial Register on 27.11.2025.
Eesti majandus on tasapisi elavnemas ja koos sellega paraneb ehitussektori väljavaade. Järgmisel aastal toetavad sektorit valituse taristuinvesteeringud ning elukondliku kinnisvara nõudlust suurendab maksuküüru kaotamine.
Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on finantssektor üldiselt tugevas seisus ja riske aitab maandada majanduse tasapisi paranev olukord. Sellega koos on hoogustunud ka laenuvõtmine, eelkõige ärikinnisvara ja eluasemete ostmisel. Ettevaates on oluline jälgida, et juba mõnda aega kestnud kiire laenukasvu käigus ei toimuks finantssektoris erinevate riskide kuhjumist ja pangad säilitaksid võime pakkuda laene ka siis, kui millalgi tulevikus peaks majandusolukord halvenema.
Riikliku kultuuripärandi andmed on tänasest ehitisregistriga seotud ja registrist leiab nüüdsest teavet ka selle kohta, millised ehitised on muinsuskaitse all. Muudatus lihtsustab ehitamisega seotud info koondamist ja menetlusi, tagab õigete osapoolte õigeaegse kaasamise ning võimaldab paremini sobitada toetusmeetmeid, arvestades kultuuripärandi hoonete erisusi.
Korterite hinnad on salamisi kerkima hakanud. Tehingute osakaalud uute ja järelturukorterite vahel on muutunud. See on hinnatõusu pealiskaudsete vaatlejate ja stabiilsest hinnast kirjutavate turukommentaatorite silme eest peitu jätnud. Hinnatõus on selge märk, et koduostjatel ei ole mõtet kodu ostmise otsust edasi lükata. Kes korteri eest kõrgemat hinda maksta ei taha, peab tegutsema juba täna.
Tallinna linnavaraamet sõlmis lepingu Jakob Westholmi gümnaasiumi peahoone renoveerimiseks ja juurdeehituse rajamiseks hankel parima pakkumise teinud OÜ-ga Nordlin Ehitus. Tööde maksumus on ligi 22,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning need valmivad 2027. aasta lõpuks.
