Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Tallinn: Avanes Muinsuskaitseameti tähtajaline taotlusvoor

Tallinn1. augustist kuni 30. septembrini on kõigil mälestiste omanikel ja valdajatel võimalik esitada taotlusi Muinsuskaitseameti tähtajalisse taotlusvooru mälestiste korrastamiseks 2026. aastal. Toetust saab taotleda mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste restaureerimiseks, konserveerimiseks ning hooldamiseks. Taotlusvooru tulemused selguvad 2026. aasta alguses.

„Muinsuskaitse all olevad ehitised ja esemed vajavad pidevat hooldamist ja restaureerimist. Restaureerimistoetuste kaudu aitab riik ettevõtlikke omanikke unikaalse kultuurpärandi hoidmisel. Et kõige väärtuslikum osa kultuuripärandist säiliks ja rikastaks meie elukeskkonda ka edaspidi. Julgustan vajalike tööde ja toetuse osas Muinsuskaitseameti maakonnanõunikelt nõu küsima,“ sõnas Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus.

Mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste restaureerimiseks, konserveerimiseks ning hooldamiseks saab toetust küsida mälestise omanik või valdaja. Minimaalne toetussumma on 200 eurot, maksimaalne toetussumma ehitise restaureerimise ja konserveerimise puhul on kuni 100 000 eurot ja teistel juhtudel kuni 20 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal tööde kogumaksumusest (ja abikõlblikest kuludest) saab olla sõltuvalt taotlejast 50%-90%, ülejäänud on omaosalus.

Taotlusi on võimalik esitada läbi kultuurimälestiste registri ning taotlusele peab olema lisatud vähemalt kaks kehtivat ja võrreldavat hinnapakkumist. Taotluste esitamise tähtaeg on 30.09.2025 kell 23.59, kuid taotlusi saab juba esitada alates tänasest ehk 1. augustist 2025.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Bigbank: Hinnaralli jätkub

BigbankEestlased on rallimaailmas tuntud oma tublide rallisõitjate poolest, hetkel teeb Ott Tänak mehetegusid Soome rallil. Eestis jätkub hinnaralli ja tõenäoliselt oleme me Euroopa riide esirinnas ka selles valdkonnas. Täna Statistikaameti poolt avaldatud harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi kiirhinnang näitas, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hinnad kasvanud 5,6%, aasta algusest on hinnatõus olnud 4%. Tegemist on väga kiire inflatsiooniga. Tuletan meelde, et aasta lõpuks on prognoositud Eestile 6% inflatsiooni.

Oma panuse hinnatõusu annab kindlasti ka käibemaksu ja aktsiisitõus, aga samuti mõjutavad hinnatõusu globaalsed toiduainete hinnad ning kodumaine nõudluse kasv. Nii kõrge hinnatõusu taustal muutub mingite kaubagruppide käibemaksu alandamine järjest aktuaalsemaks ja ilmselt saab sellest ka üks lähenevate kohalike valimiste teemasid, mis siis, et tegu on tegelikult riigi tasandil otsustatava küsimusega.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Swedbank: Jaekaubanduse müügimaht suureneb

SwedbankJaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas juunis aastases võrdluses küll 5%, kuid seda numbrit kergitas paljuski eelmise aasta tavapärasest madalam võrdlusbaas. Kuigi kuude lõikes on jaekaubanduse mahukasv kõikunud, siis käesoleva aasta kokkuvõttes kasvas see siiski päris korralikult – ligi 4%.

Mis toetas jaekaubanduse kasvu enim?

Nii juunis kui ka aasta esimese poole jooksul üldiselt toetasid jaekaubanduse kasvu enim mootorkütusemüügiga seotud ärid ja spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse erinevaid tööstuskaupu – näiteks, arvuteid, raamatuid, sporditarbeid ja mänguasju.

Samas pidurdas kasvu enim nõndanimetatud supermarketite müügimahu kukkumine. See on kestnud juba alates 2022. aasta aprillist, kui jätta välja vaid mõned üksikud tagasihoidliku kasvuga kuud. Kuna supermarketid on suurim jaekaubandusvaldkond, on selle langusel ka suur mõju. Juba pikka aega on tugevasti vähenenud ka toidukaupluste müügimaht (nii juunis kui ka kuue kuu keskmisena ligi veerandi võrra. Kuid kuna antud kauplustel on jaekaubanduses tagasihoidlik osakaal, on ka nende mõju kogu nimetatud sektori müügimahule tagasihoidlik.

Netopalk koos inflatsiooni ja maksutõusudega väheneb

Sel aastal Eestis netopalk koos inflatsiooni ja maksutõusudega väheneb. Palgakasvu aeglustumise, hõivatute arvu languse ja kiire inflatsiooni mõjul läks aasta alguses ettevõtete ja asutuste makstud kogu palgafondi reaalkasv langusesse. Palgafondi vähenemine piirab aga majapidamiste tarbimismahu suurenemist. Kui jaekaubandusettevõtete müügimaht suureneb, siis Swedbanki kaardimaksete languse süvenemine püsivhindades teises kvartalis näitab, et eratarbimine tervikuna (jaekaubandus on osa sellest) on tõenäoliselt jätkuvalt nõrk. Järgmiseks aastaks plaanitud maksuküüru kaotamine suurendab keskmise palgasaaja ostujõudu, mis peaks tarbimise kasvu toetama.

Intressimäärade langus hakkab tarbimist toetama

Tarbimist peaks üha enam hakkama toetama ka intressimäärade langus. Laenulepingute aluseks olev 6 kuu euribor on 2023. aasta oktoobri tipust langenud juba enam kui kaks protsendipunkti. 12,5 miljardi euro suuruse eluasemelaenuportfelli juures tähendab see küll ligi 250 miljon euro võrra vähem intressimakseid, kuid tegelikult on olukord mõnevõrra erinev. Eriti kuna laenusid võetakse juurde ja euribori languse mõju avaldub järk-järgult. Intressimäärade langus on muutnud tähtajalised hoiused vähem atraktiivseks ja ka sealt vabanes jaanuari lõppu jäänud tipuga võrreldes juuni lõpuks ligi 260 miljonit eurot. Samas on tähtajaliste hoiuste 34 protsendine osakaal pikemas ajavõrdluses jätkuvalt kõrge.

Eesti inimeste poolt tehtud kulutuste osakaal välismaal ei ole küll nii suur, kui enne koroonakriisi, kuid see on esialgsetel andmetel siiski lähedal 6%-ile eratarbimise kulutustest. Samas toovad ka turistid Eestisse raha (ligi 7% eratarbimisest), kuid see jaguneb kaubanduse kõrval veel paljude erinevate valdkondade peale (hotellid ja restoranid, transport, kontserdid, meelelehatus ja muud teenused).

Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt halveneb inimeste kindlustunne jätkuvalt ja see on ajalooliselt väga madalal tasemel. Samas näitavad jaekaubanduse kosumine ja suurenenud nõudlus uute eluasemelaenude järele, et see olukord ei pruugigi olla nii halb.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid juulis 0,6%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks juulis võrreldes eelmise kuuga 0,6%. Mulluse juuliga võrreldes tõusis indeks 5,6%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Võrreldes eelmise kuuga näeme hinnatõusu kõikides suuremates valdkondades peale riiete ja jalatsite ning toitlustuse ja majutuse. Hinnatõusu mõjutas muu hulgas juulis tõusnud käibemaks ning tubaka- ja bensiiniaktsiis,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

HICP on kiirhinnang, mis juuli hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.

Juuli tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 7. augustil.

Tarbijahindade harmoneeritud indeksi juuli andmed avaldatakse 19. augustil.

Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril koos pressikonverentsiga, kus tutvustatakse lisaks värsketele andmetele ka elektrihinnaindeksi tasemekorrektuuri analüüsi ja uut elektrihinna arvutamise mudelit. Mudel võimaldab näidata THI ja inflatsiooni ülehinnatust 2021.–2025. aastani ja pakub, milline oleks THI praegu, kui tasemekorrektuur oleks juba tehtud. Lõplik mudel võetakse kasutusele 2026. aasta alguses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Blue Marine ehitustöödega alustamine ja tütarettevõtete loomine Lätis

Pro KapitalBlue Marine ehitustöödega alustamine ja tütarettevõtete loomine Lätis

AS Pro Kapital Grupp annab teada, et on alustanud Blue Marine hoone ehitustöid, mis on järgmine arendusetapp prestiižses Klīversala kvartalis Riias.

UNESCO maailmapärandi kaitsealale jääv ligi viie hektari suurune Klīversala kvartal paikneb ainulaadses asukohas, Daugava jõe kaldal ja Āgenskalnsi lahe ääres.
Blue Marine, mis on oma nime saanud lähedal asuva jõe ja naabruses asuva jahisadama järgi, peegeldab vaikset ja luksuslikku elustiili. Tegemist on 7-korruselise elamuhoonega, kus on 96 hoolikalt läbimõeldud 1-5-toalist korterit. Blue Marine on Klīversala Kvartali arenduse järgmine etapp ning saab olema lahutamatu osa sellest linnalikust tervikust, ühendades kaasaegse arhitektuuri, kvaliteetsed materjalid ja hästi läbimõeldud rohelise elukeskkonna. Projekti eesmärk on pakkuda elegantset ja jätkusuutlikku elukeskkonda, mida toetavad energiatõhusad lahendused ja ajatu disain. Arenduse juurde kuuluvad ka maa-alune parkla ning avar haljastatud sisehoov, mis ümbritseb hoonet.
Hoone arhitektuurse lahenduse autor on Aivars Kagainis, büroost Project Office Grietēns and Kagainis, mis on tuntud oma moodsa ja funktsionaalse, detailitäpse arhitektuuri poolest. Sisekujunduse on loonud Jana Korolova ja Andrey Korolyov, ühendades ajatuse ja mugavuse.

Projekti elluviimiseks asutas Grupp 2025. aasta juunis kaks tütarettevõtet:

SIA Pro Kapital Latvia Engineering, mis vastutab ehitusjuhtimise eest Lätis.
SIA Pro Kapital Latvia Engineering osakapitali suuruseks on 5 000€, mis kuulub ühingu asutamisel 100% SIA-le Pro Kapital Latvia. Uue asutatud ühingu juhatuse liikmeteks on AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse liige Edoardo Axel Preatoni ja AS-i Pro Kapital Latvia juhatuse liige Martins Kusins.

SIA BM Klīversala, mis loodi Blue Marine projekti arendamise eesmärgil.
SIA BM Kliversala osakapitali suuruseks on 2 600 000€, mis kuulub ühingu asutamisel 100% SIA-le Kliversala. Uue asutatud ühingu juhatuse liikmeteks on AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse liige Edoardo Axel Preatoni ja AS-i Pro Kapital Latvia juhatuse liige Martins Kusins.

Tütarettevõtete asutamine ei oma olulist mõju AS-i Pro Kapital Grupp (emitendi) majandustegevusele.
AS Pro Kapital Grupp informeerib investoreid börsisüsteemi kaudu täiendavalt, kui projekti osas on tehtud täiendavaid otsuseid.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Start of construction works on the Blue Marine and establishment of subsidiaries in Latvia

Pro KapitalStart of construction works on the Blue Marine and establishment of subsidiaries in Latvia

AS Pro Kapital Grupp announces the start of construction works of the Blue Marine residential building – the next phase in the development of the prestigious Klīversala Quarter in Riga.

Located on a nearly five-hectare land plot within the UNESCO heritage protection area, Klīversala Quarter stands out for its exceptional location on the banks of the Daugava River and by Āgenskalns Bay.
Blue Marine, named after its proximity to the river and the neighbouring yacht port, reflects a quietly luxurious lifestyle. It is a 7-storey residential building comprising 96 thoughtfully designed apartments ranging from 1-5-room layouts. As the next step in the Klīversala Quarter development, Blue Marine will be an integral part of this urban ensemble, blending contemporary architecture, high-quality materials, and a well-considered green living environment. The project aims to provide a refined and sustainable living experience, supported by energy-efficient solutions and timeless design. The development also includes an underground parking facility and a spacious landscaped courtyard surrounding the building.
The architectural concept of the building has been designed by Aivars Kagainis, lead architect at Project Office Grietēns and Kagainis, a firm recognised for its modern, functional, and detail-focused architecture. Interior design is provided by Jana Korolova and Andrey Korolyov, ensuring timeless aesthetics and comfort.

For the implementation of the project, the Group established two subsidiaries in June 2025:

SIA Pro Kapital Latvia Engineering, responsible for construction project management in Latvia.
The share capital of SIA Pro Kapital Latvia Engineering is EUR 5 000, which upon the establishment of the company belongs 100% to SIA Pro Kapital Latvia. The members of the management board of the new company are Edoardo Axel Preatoni, the CEO of AS Pro Kapital Grupp and Martins Kusins, the management board member of AS Pro Kapital Latvia.

SIA BM Klīversala, established for the purpose of developing the Blue Marine project.
The share capital of SIA BM Klīversala is EUR 2 600 000, which upon the establishment of the company belongs 100% to SIA Kliversala. The members of the management board of the new company are Edoardo Axel Preatoni, the CEO of AS Pro Kapital Grupp and Martins Kusins, the management board member of AS Pro Kapital Latvia.

The establishment of subsidiaries does not have a significant impact on the economic activities of AS Pro Kapital Grupp (the issuer). AS Pro Kapital Grupp shall inform the investors through the Stock Exchange system additionally when further decisions have been made regarding the project.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

2025. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Liven2025. aasta esimeses pooles, nii I kui II kvartalis, jätkus turu elavnemine. Lisaks sõlmitud võlaõiguslepingutele (VÕL) oli huvi suur ka tasuliste broneeringute vastu uutes projektides. Kvartali jooksul sõlmisime kokku 31 VÕL (2025 I kvartal: 25; 2024 II kvartal: 47) ning kokku oleme kuue kuu jooksul sõlminud 56 VÕL (2024: 63). Suurima panuse kvartali jooksul sõlmitud uutesse lepingutesse andsid müügid peagi uute eluhoonete ehitusega alustatavas Luuslangi projektis ning ehituses olevas Regati arendusprojektis. Kvartali müügitulemustele andsid suurima panuse valminud ja üle antud Iseära korterid. Valmiskodude müük toimus Luuslangi projektis.

Nädalane müügi suhtarv, mis peegeldab pakkumisest nii VÕL kui tasulise broneeringu alusel välja minevaid kodusid, saavutas kvartali jooksul viimaste aastate kõrgeima taseme, ületades mai kuus 4%, ning kvartali keskmine tulemus (2,6%) ületas nii 2025. aasta I kvartali keskmist (1,8%) kui pikaajalist keskmist. Pikaajaliseks keskmiseks tasemeks võib pidada 1,5-2,0%.

Perioodi jooksul sõlmitud võlaõiguslepinguid, mida ei anta sama perioodi jooksul asjaõiguslepingu alusel üle, käsitleme ettemüügina. Kvartali alguse seisuga oli varasema ettemüügi hinnanguline rahaline maht 40,7 miljon eurot (2025 aasta algus: 35,6 miljon eurot), millest kõik projektides, mille ehitus valmib 2025. aasta jooksul. Kvartali jooksul sõlmisime uusi lepinguid 7,8 miljoni euro müügitulu mahus ning ettemüük moodustus kvartali jooksul tehtud uutest müükidest 5,9 miljon eurot. Sealhulgas ka 2026. aastal valmivates ehitustes. Koos varasema ettemüügiga läheme 2025. aasta teisele poolaastale vastu 88 võlaõigusliku lepinguga 2025. aasta jooksul valmivates ehitustes ja müügitulu mahuga 38,2 miljon eurot.

2025. aasta II kvartalis valmisid Iseära projekti II etapi kortermajad ning kvartali jooksul andsime klientidele asjaõiguslepingu alusel üle 32 kodu. Lisaks andsime Luuslangi arenduses üle 3 juba varem valminud kodu. Kokku andsime kvartalis üle 35 pinda (2025 I kvartal: 6; 2024 II kvartal: 29). II kvartali müügituluks kujunes 7 388 tuhat eurot (2025 I kvartal: 1 931 tuhat eurot; 2024 II kvartal: 8 546 tuhat eurot) ning kvartali puhaskasumiks 974 tuhat eurot (2025 I kvartal: -705 tuhat eurot; 2024 II kvartal: 443 tuhat eurot).

Aasta esimese kuue kuu jooksul oleme kokku üle andnud 41 uut kodu (2024: 41), teeninud 9 319 tuhat eurot müügitulu (2024: 12 045 tuhat eurot) ning 269 tuhat eurot puhaskasumit (2024: 293 tuhat eurot).

Raha ja raha ekvivalentide saldo vähenes kvartali jooksul 342 tuhande euro võrra 9 574 tuhande euroni ning varade maht kasvas kvartali jooksul 6 340 tuhande euro võrra tõustes perioodi lõpuks 95 149 tuhande euroni. Varade maht suurenes eelkõige seoses Regati projekti ehitusega.

Laenukohustiste maht suurenes kvartali jooksul 1 856 tuhande euro võrra, ulatudes 59 540 tuhande euroni. Uusi ehituse pangalaene väljastati kvartalis kokku 7 078 tuhande euro ulatuses (sh Regati projektis 5 390 tuhat eurot), kuid koos tagasimaksetega oli netokasv 3 693 tuhat eurot. Muid laenukohustusi vähendasime kvartalis 1 800 tuhande euro võrra. Järgmisel kvartalil me laenukohustiste kogumahu olulisi muutusi ei prognoosi, ent aasta lõpus väheneb see ehituste valmimise ja kodude üleandmiste tõttu märkimisväärselt.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes)   30.06.2025 31.12.2024 30.06.2024
Käibevarad        
Raha ja raha ekvivalendid 9 574 5 905 8 530
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 438 1 270 653
Ettemaksed 355 385 617
Varud 80 342 67 902 60 785
Käibevarad kokku   91 708 75 462 70 584
Põhivarad        
Ettemaksed 44 44 0
Kinnisvarainvesteering 1 960 1 350 1 064
Põhivara 342 423 404
Immateriaalne põhivara 439 401 358
Vara kasutusõigus 656 618 390
Põhivarad kokku   3 441 2 836 2 217
VARAD KOKKU   95 149 78 298 72 801
Lühiajalised kohustised        
Laenukohustised 1 436 6 405 10 053
Võlad tarnijatele ja muud võlad 15 304 11 234 8 814
Eraldised 40 99 1 570
Lühiajalised kohustised kokku   16 780 17 739 20 437
Pikaajalised kohustised        
Laenukohustised 58 104 40 851 33 684
Võlad tarnijatele ja muud võlad 1 734 1 398 753
Eraldised 100 72 41
Pikaajalised kohustised kokku   59 939 42 322 34 478
Kohustised kokku   76 719 60 061 54 915
OMAKAPITAL        
Aktsiakapital 1 200 1 200 1 185
Ülekurss 9 580 9 562 9 405
Optsioonireserv 339 317 416
Omaaktsiad -7 -9 0
Kohustuslik reservkapital 120 118 118
Eelmiste perioodide jaotamata kasum /-kahjum 6 931 6 491 6 468
Aruandeaasta kasum /-kahjum 268 558 293
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku   18 431 18 237 17 886
Omakapital kokku   18 431 18 237 17 886
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU   95 149 78 298 72 801


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

(tuhandetes eurodes) 2025 II kvartal
(aprill-juuni)
2024 II kvartal
(aprill-juuni)
2025 6 kuud
(jaanuar-juuni)
2024 6 kuud
(jaanuar-juuni)
Müügitulu 7 388 8 546 9 319 12 045
Müüdud kaupade ja teenuste kulu -5 624 -6 983 -7 322 -9 964
Brutokasum 1 764 1 563 1 997 2 081
Turustuskulud -580 -376 -1 034 -651
Üldhalduskulud -379 -344 -840 -642
Muud äritulud 200 12 222 12
Muud ärikulud 7 -3 -20 -7
Ärikasum 1 012 852 325 793
Finantstulu 22 10 36 25
Finantskulu -32 -250 -65 -356
Finantstulud ja –kulud kokku -10 -239 -29 -331
Kasum enne tulumaksu 1 002 612 296 462
Tulumaksukulu -28 -169 -28 -169
Aruandeperioodi puhaskasum /-kahjum 974 443 268 293
Emaettevõtte omanike osa 974 443 268 293
 
Aruandeperioodi koondkasum /-kahjum 974 443 268 293
Emaettevõtte omanike osa 974 443 268 293
Tavakasum /-kahjum aktsia kohta 0.081 0.037 0.022 0.025
Lahustatud kasum /-kahjum aktsia kohta 0.080 0.036 0.022 0.024

Kliendi teekonna erinevates etappides kogutav kliendirahulolu tagasiside viimase 12-kuu hinnang jäi kvartali lõpuks 9,5 punktini 10-st (2025 I kvartal: 9,5; 2024 II kvartal: 8,0).

Olulisemad sündmused arendusprojektides
Aprillis sõlmis Liven AS koostöölepingu Oma Grupp OÜ-ga Põhja-Tallinnas, aadressil Erika 6a ja 6b asuval kinnistul Peakorteri arenduseprojekti I etapi elluviimiseks. Ligikaudu 5 000 m2 müüdava pinna ja 68 koduga elukvartalisse on PIN Arhitektid OÜ projekteerinud kaks kuuekorruselist eluhoonet ning üheksakorruselise hoone kombinatsioonis rekonstrueeritavast veetornist ja selle peale rajatavast uuest hooneosast. Kvartali jooksul algas projekti eelmüük, ehituse algus on planeeritud 2025 sügisel ning projekti ehitusetööde lõpp on kavandatud 2027. aastasse. Projekti viib ellu Liven AS-i ja Oma Grupp OÜ ühisettevõte EK 6 OÜ ning ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja AS. Liven AS omandab osaluse ühisettevõttes 2025. aasta III kvartalis.

Aprillis alustasime Tallinna kesklinnas Uue Maailma asumis asuva Virmalise arendusprojekti kodude eelmüügiga. Virmalise projektis valmib 28 kodu, mille ehitustööde algus on planeeritud 2025. aasta kolmandas kvartalis (juulis väljastati ehitusluba) ning lõpp 2026 aastal.

Kvartali jooksul valmisid Iseära teise etapi kortermajad ning mai-juuni jooksul andsime klientidele üle 89% etapis valminud kodudest.

Juunis sõlmisime võlaõiguslepingu Kadaka 88 kinnistul asuva äripinna osa võõrandamiseks. Seoses tehingu ja võõrandatava kinnistu osa ümberklassifitseerimisega kinnisvarainvesteeringuks on tehingu mõju kajastatud muu äritulu all.

Suvel jõudsime Wohngarteni projektis oluliste verstapostideni: sõlmiti esimesed võlaõiguslikud lepingud tulevaste koduomanikega ning peatöövõtuleping kodude ehitamiseks. Aruandekuupäeva järgselt sõlmisime peatöövõtulepingu ka Mitt & Perlebach OÜ-ga Luuslangi II etapi esimeste eluhoonete ehitamiseks. Ehitustööd algavad 2025. aasta 1. augustil ning 39 uue kodu valmimine on kavandatud 2026. aasta sügisesse.

Korraline aktsionäride üldkoosolek
Liven AS-i korraline aktsionäride üldkoosolek toimus 14. mail. Koosolekust võttis osa 22 aktsionäri, kes esindasid 99,3% kõigist häältest. Aktsionärid kinnitasid 2024. majandusaasta aruande, otsustasid maksta dividendipoliitika kohaselt 180 tuhat eurot dividende (25% 2024. aasta tulumaksueelsest kasumist) ning määrata KPMG Baltics OÜ 2025-2026 aastate audiitoriks.

Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil
Ka 2025. aasta II kvartalis jätkus läbi kogu eelneva aasta nähtud 6-kuu Euribori (Euribor) langustrend. Kvartali lõpuks oli Euribori määr langenud 2,05%-ni (31.03.2025: 2,34%; 31.12.2024: 2,57%).

Kuna inflatsioon euroalal on langenud Euroopa Keskpanga pikaajalise eesmärgi lähedale (2%) ning et toetada Euroopa Liidu majanduskasvu Ameerika Ühendriikide poolt seatud tollitariifide negatiive mõju vähendamist jätkas Euroopa Keskpanga nõukogu oma rahapoliitika lõdvendamist langetades baasintressimäärasid 2025. esimese poole aasta jooksul neljal korral (kokku 100 baaspunkti). Majandusanalüütikute hinnangul võib aasta teisel poolel järgneda veel üksikuid intressimäärade kärpeid, kuid kuna inflatsioon püsib eesmärgi lähedal, prognoositakse pigem intressimäärade stabiliseerumist või mõõdukat langust.

Eestis oli 2025. aasta II kvartalis aastane tarbijahindade kasvutempo Euroalast kiirem ning hinnad kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,8% (2025 I kvartal: 4,4%; 2024 II kvartal: 2,5%). Eesti Panga värskeima prognoosi kohaselt kujuneb 2025. aasta keskmine inflatsioon tootmiskulude, maksutõusude ja jätkuva palgatõusu mõjul ligikaudu 5,4%. Tarbijahinnaindeks on viimase kuue kuu jooksul tõusnud 2,9%.

Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta II kvartalis keskmine brutopalk aastases võrdluses 7,5%, ületades tarbijahindade kasvu. Tarbijate kindlustunne püsis siiski jätkuvalt ja juba pikalt väga madal. Alates 2022. aastast peavad tarbijad püsikaupade soetamist soodsamaks pigem järgmise 12 kuu jooksul kui praegu, mistõttu on üldine meelsus jätkuvalt olla ootel ja lükata ostuotsuseid edasi. Konjunktuuriinstituudi viimaste andmete põhjal on tarbijate kindlustunde indikaator II kvartalis jätkuvalt väga madal. Keskmine brutopalk on viimase kuue kuu jooksul kasvanud kahe kvartali lõikes 7,3%. Tarbijate kindlustunne on samal ajal püsinud stabiilselt väga madalal tasemel.

Maa- ja Ruumiameti ostu-müügistatistika põhjal kasvas korterite (eluruumide) tehingute arv Tallinnas 2025. aasta II kvartalis 6,9% võrreldes eelneva kvartaliga (2025 II kvartal: 2 291; 2025 I kvartal: 2 133 tehingut). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli kasv 15,6%, mis viitab koduostjate aktiivsuse suurenemisele. Tehingute arv 2025. aasta esimesel poolaastal ulatus 4 424-ni, ületades eelmise aasta sama perioodi 16,8% võrra (2024 I poolaasta: 3 682 tehingut). Tehingute aktiivsus on kasvanud eeskätt järelturul, kuid elavnemist on märgata ka uusarenduste segmendis, viidates turu järkjärgulisele taastumisele.

Võrreldes 2025. aasta I kvartaliga püsisid uusarenduste pakkumishinnad 2025. aasta II kvartalis sarnasel tasemel, kasvades vaid 0,65% võrra. Turult kogutud andmete põhjal kasvas tehtud tehingute arv eelneva kvartaliga võrreldes 29% võrra (2025 I kvartal: 407 tehingut; 2024. IV kvartal: 559 tehingut), jäädes sarnasele tasemele 2024. aasta II kvartali müügitulemustega (513 tehingut). 2025. aasta esimese poolaastaga on pakkumiste arv kasvanud 9,7% ning keskmine ruutmeetri hind 2,6%, viidates mõõdukale pakkumise kasvule ja hinnatõusule. Käibemaksumäära tõus 1. juulist (22%-lt 24%-le) suurendab lõpptarbija hinnakoormust, avaldades uusarenduste turule negatiivset mõju järgmistes kvartalites.

Müümata valmiskorterite varu ulatus II kvartali lõpu seisuga hinnanguliselt 1 008 korterini (2025 I kvartal: 990; 2024 II kvartal: 904). Varu on püsinud viimase 10 kuu jooksul suhteliselt stabiilsena, jäädes ligi 1 000 korteri tasemele. Ehk koduotsijate valikuvõimalused ning turukonkurents jätkuvalt kõrgel tasemel.

Tuleviku väljavaade
Alates käesoleva aasta kevadest on Liveni pakkumisse lisandunud mitmeid uusi projekte, mille vastu on olnud aktiivne huvi ning mille osas on kliendid teinud arvukalt tasulisi broneeringuid. Käesoleva aasta teises pooles ootame seetõttu võlaõiguslike müügilepingute arvu kasvu ning uute projektide ehitustega alustamist.

Majanduskeskkonna osas ja uue elukondliku kinnisvara nõudluse osas ootame ka järgnevatel kuudel jätkuvat taastumist kuid turg ja nõudlus jäävad paljuski sõltuma väliskeskkonna tegurite, eelkõige intressimäärade, geopoliitika, maksukeskkonna ja tarbijate kindlustunde arengutest. Intressimäärade ja reaalpalkade osas on üldine ootus, et paranemine jätkub ka 2025. aasta teises pooles, toetades kinnisvara kättesaadavuse kasvu. Küll aeglustuvas tempos. Täiendavalt aeglustavad ka 2025. aasta alguses tõusnud tulumaksumäär, lisandunud maksud, alates juulist kerkinud käibemaksumäär ning jätkuvalt suhteliselt kõrge inflatsioon kättesaadavuse paranemise tempot.

Jätkuvalt ootame pikaleveninud planeeringute menetluste lõpule jõudmist 2025. aasta jooksul nii Kadaka tee 88, Juhkentali 48 kui ka Erika 12 kinnistute osas.

2025. aasta II kvartali ja esimese poolaasta finantstulemused on olnud suures plaanis ootuspärased, arvestades arendusprojektide ehituse lõppemise ajastust ja müügimahtusid. 2025. aastal on meil jätkuvalt võimalik üle anda kokku kuni 194 elu- ja äripinda (6 kuu jooksul üle antud 41 ehk 21%) maksimaalselt kuni 75 miljoni euro suuruse müügitulu mahus (6 kuu jooksul teenitu 9,3 miljon eurot müügitulu ehk 12%).

Viimase poole aasta müügitempode jätkudes ootame jätkuvalt 2025. aastal müügitulu suurusjärgus 55 miljon eurot ning püsib eeldus 20%-lise omakapitali puhasrentaabluse saavutamiseks. 2025. teisel poolaastal lõppeb ehitus ja anname üle kodusid Iseära projekti ridamajades ning Regati projektis. Enamuse müügitulust ja kasumist teenime aasta teises pooles, eelkõige viimases kvartalis. II kvartali lõpuks on meil nimetatud valmivates projektides sõlmitud võlaõigusleping 88 pinna osas ja 38 miljoni euro müügitulu mahus (31.03.2025: 104 ja 41 miljon eurot; 31.12.2024: 86 ja 36 miljon eurot).

Seoses ehituste valmimise ja kodude üleandmistega prognoosime aasta lõpuks laenukohustiste saldo vähenemist tasemele, mis jääb allapoole käesoleva aasta algust. Ehituslaenude maht on Liveni ärimudelile omaselt tsükliline ning sõltub suurel määral arendusportfelli koosseisust, mistõttu eeldame 2026. aasta esimeses pooles taas laenumahu kasvu, eelkõige seoses ehituste finantseerimisega.

Kinnisvaraarendusele on iseloomulik tulemuste pikk viitaeg ning müügimahtude kasvule eelnevatel perioodidel toimuv turunduskulude kasv. Teises kvartalis jätkasime aktiivselt uute projektide ja etappide ettevalmistamist ning eelmüüki, mis suurendasid perioodi turunduskulusid, kuid mille müügitulu ja kasum kajastub alles 2026. aasta majandustulemustes. Samuti lisandus Erika tn 6a ja 6b arendusprojektiga, mille mõju kajastub 2027. aasta tulemustes.

Liveni arendusportfellis on piisavalt mahtu järgnevaks 4–5 aastaks, kuid arendusportfelli suurendamiseks otsime aktiivselt uusi kinnistuid ning peame läbirääkimisi nende omandamiseks või arendamiseks koostöös maaomanikega.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Consolidated unaudited interim report for the II quarter and first 6 months of 2025

LivenIn the first half of 2025, in both Q1 and Q2, the market continued to recover. In addition to the contracts under the law of obligations (sales contracts), there was also strong interest in paid reservations in new projects. During Q2, we signed a total of 31 sales contracts (Q1 2025: 25; Q2 2024: 47) and in total we have signed 52 sales contracts in six months of 2025 (2024: 63). The largest contribution to new contracts signed during the second quarter came from the soon-to-be-in-construction Luuslangi project, and from the Regati development under construction. The biggest contribution to the sales revenue in the Q2 came from the completed and delivered Iseära apartments. Sales of previously completed homes took place in the Luuslangi project.

The weekly sales ratio, which reflects the number of homes going out of supply through either sales contracts or paid reservations reached its highest level in recent years during the second quarter, exceeding 4% in May. The average performance for the Q2 (2.6%) exceeded both the Q1 2025 average (1.8%) and the long-term average. The long-term average is considered to be 1.5-2.0%.

Sales contracts signed during the period that are not transferred under a real right contract within the same period are recognised as presales. At the beginning of the quarter, the estimated value of previously recognised presales was EUR 40.7 million (EUR 35.6 million at the beginning of 2025), all related to projects scheduled for completion in 2025. During the quarter, we signed new contracts totalling EUR 7.8 million in sales revenue, of which EUR 5.9 million were recognised as presales. This includes contracts for buildings scheduled for completion in 2026. Including earlier presales, we enter the second half of 2025 with 88 sales contracts in projects completing in 2025, amounting to EUR 38.2 million in sales revenue.

In Q2 of 2025, the apartment buildings of the II phase of the Iseära project were completed and 32 homes were delivered to customers. In addition, we sold 3 previously completed homes in the Luuslangi development. In total, we handed over 35 apartments during the period (Q1 2025: 6; Q2 2024: 29). The sales revenue for the second quarter was EUR 7 388 thousand (Q1 2025: EUR 1 931 thousand; Q2 2024: EUR 8 546 thousand) and the net profit for the quarter was EUR 974 thousand (Q1 2025: EUR -705 thousand; Q2 2024: EUR 443 thousand).

During the first 6 months, we delivered a total of 41 new homes (2024: 41), generated sales revenue of EUR 9 319 thousand (2024: EUR 12 045 thousand) and a net profit of EUR 269 thousand (2024: EUR 293 thousand).

The balance of cash and cash equivalents decreased by EUR 342 thousand during the quarter to EUR 9 574 thousand. Total assets increased by EUR 6 340 thousand during the quarter to EUR 95 149 thousand at the end of the period. The increase in assets was mainly due to the construction of the Regati project.

Total borrowings increased by EUR 1,856 thousand to EUR 59,540 thousand. New construction loans of EUR 7,078 thousand were drawn during the quarter (including EUR 5,390 thousand for the Regati project), resulting in a net increase of EUR 3,693 thousand after repayments. Other loan commitments were reduced by EUR 1,800 thousand. While no significant changes in total borrowings are expected next quarter, the balance is set to decline notably by year-end as construction completes and homes are delivered.


Consolidated statement of financial position

(in thousands of euros)   30.06.2025 31.12.2024 30.06.2024
Current assets        
Cash and cash equivalents 9 574 5 905 8 530
Trade and other receivables 1 438 1 270 653
Prepayments 355 385 617
Inventories 80 342 67 902 60 785
Total current assets   91 708 75 462 70 584
Non-current assets        
Prepayments 44 44 0
Investment property 1 960 1 350 1 064
Property, plant and equipment 342 423 404
Intangible assets 439 401 358
Right-of-use assets 656 618 390
Total non-current assets   3 441 2 836 2 217
TOTAL ASSETS   95 149 78 298 72 801
Current liabilities        
Borrowings 1 436 6 405 10 053
Trade and other payables 15 304 11 234 8 814
Provisions 40 99 1 570
Total current liabilities   16 780 17 739 20 437
Non-current liabilities        
Borrowings 58 104 40 851 33 684
Trade and other payables 1 734 1 398 753
Provisions 100 72 41
Total non-current liabilities   59 939 42 322 34 478
Total liabilities   76 719 60 061 54 915
         
Equity        
Share capital 1 200 1 200 1 185
Share premium 9 580 9 562 9 405
Share option reserve 339 317 416
Own (treasury) shares -7 -9 0
Statutory capital reserve 120 118 118
Retained earnings (prior periods) 6 931 6 491 6 468
Profit/Loss for the year 268 558 293
Total equity attributable to owners of the parent   18 431 18 237 17 886
Total equity   18 431 18 237 17 886
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY   95 149 78 298 72 801


Consolidated statement of comprehensive income

(in thousands of euros) 2025 II quarter
(April-June)
2024 II quarter
(April-June)
2025 6 months
(January-June)
2024 6 months
(January-June)
Revenue 7 388 8 546 9 319 12 045
Cost of sales -5 624 -6 983 -7 322 -9 964
Gross profit/loss 1 764 1 563 1 997 2 081
Distribution costs -580 -376 -1 034 -651
Administrative expenses -379 -344 -840 -642
Other operating income 200 12 222 12
Other operating expenses 7 -3 -20 -7
Operating profit/loss 1 012 852 325 793
Finance income 22 10 36 25
Finance costs -32 -250 -65 -356
Total finance income and finance costs -10 -239 -29 -331
Profit/Loss before tax 1 002 612 296 462
Income tax expense -28 -169 -28 -169
Net profit/loss for the period 974 443 268 293
Attributable to owners of the parent 974 443 268 293
 
Comprehensive income for the period 974 443 268 293
Attributable to owners of the parent 974 443 268 293
Basic profit/loss per share 0.081 0.037 0.022 0.025
Diluted profit/loss per share 0.080 0.036 0.022 0.024

The customer satisfaction score for the last 12 months, collected at different stages of the customer journey, remained to 9.5 out of 10 at the end of the quarter (Q1 2025: 9.5; Q2 2024: 8.0).

Key events in development projects
In April, Liven AS signed a cooperation agreement with Oma Grupp OÜ for the first phase of the Peakorter development at Erika 6a and 6b in Põhja-Tallinn. PIN Arhitektid OÜ designed two six-storey residential buildings and a nine-storey building combining a reconstructed water tower and a new extension, forming a quarter with approx. 5,000 m² of saleable area and 68 homes. Pre-sales began during the quarter, construction is planned for autumn 2025, and completion is scheduled for 2027. The project is being developed by EK 6 OÜ, a joint venture between Liven AS and Oma Grupp OÜ, with Oma Ehitaja AS as the general contractor. Liven AS will acquire its stake in the joint venture in Q3 2025.

In April, we started pre-sales of homes in the Virmalise development project in the Uus Maailm neighborhood in central Tallinn. The Virmalise project will include 28 homes, with construction scheduled to start in the third quarter of 2025 (building permit issued in July) and finish in 2026.

During the quarter, Iseära second phase apartment buildings were completed and during May-June we handed over 89% of the completed homes to our customers.

In June, we signed a contract under the law of obligations for the transfer of part of the commercial property at Kadaka 88. Due to the transaction and the reclassification of the part of the property to be disposed of as investment property, the impact of the transaction is included in other operating income.

During the summer, key milestones were reached in the Wohngarten project: the first obligation contracts were signed with future homeowners, and a general construction contract was concluded. After the reporting date, a contract was also signed with Mitt & Perlebach OÜ for the construction of Luuslangi phase II. Building will begin on 1 August 2025, with completion of 39 new homes expected in autumn 2026.

Annual General Meeting of Shareholders
The annual general meeting of shareholders of Liven AS was held on 14 May. The meeting was attended by 22 shareholders representing 99.3% of the total votes. The shareholders approved the annual report for the year 2024, decided to pay dividends of EUR 180 thousand (25% of the profit before income tax for 2024) in accordance with the dividend policy and appointed KPMG Baltics OÜ as auditor for the years 2025-2026.

Significant developments in the economic environment in the period under review
The downward trend in the 6-month Euribor (Euribor) rate seen throughout the previous year continued in the second quarter of 2025. By the end of the quarter, the Euribor rate had fallen to 2.05% (31.03.2025: 2.34%; 31.12.2024: 2.57%).

As inflation in the euro area has fallen close to the European Central Bank’s long-term target (2%) and to support economic growth in the European Union by reducing the negative impact of the US tariffs, the Governing Council of the European Central Bank continued to ease monetary policy by lowering its key interest rates four times in the first half of 2025 (by a total of 100 basis points). According to economic analysts, a few more rate cuts could follow in the second half of the year, but with inflation remaining close to target, a stabilisation or moderate decline in interest rates is more likely.

In Estonia, the annual consumer price growth in the second quarter of 2025 was faster than in the euro area, with prices rising by 4.8% year-on-year (Q1 2025: 4.4%; Q2 2024: 2.5%). According to Eesti Pank’s latest forecast, average inflation in 2025 will be around 5.4%, reflecting the impact of production costs, tax increases and continued wage growth. The consumer price index has risen by 2.9% over the past six months.

According to the latest data from Statistics Estonia, average gross wages rose by 7.5% year-on-year in the Q2 of 2025, outpacing consumer price inflation. However, consumer confidence remained very low and has been so for a long time. From 2022 onwards, consumers are more likely to consider buying durable goods in the next 12 months as a bargain than they do now, so the general mood is to continue to be on hold and delay purchasing decisions. According to the latest data from the Institute of Economic Research, the consumer confidence indicator remains very low in the second quarter. Average gross wages have risen by 7.3% over the past six months in two quarters. At the same time, consumer confidence has remained stable at a very low level.

According to the Land and Spatial Development Board’s purchase and sales statistics, the number of transactions of apartments in Tallinn increased by 6.9% in the second quarter of 2025 compared to the previous quarter (Q2 2025: 2 291; Q1 2025: 2 133 transactions). Compared to the same period of the previous year, the increase was 15.6%, indicating an increase in home buyer activity. The number of transactions in the first half of 2025 reached 4 424, up 16.8% on the same period of the previous year (first half of 2024: 3 682 transactions). Transaction activity has increased mainly in the secondary market, but there has also been a pick-up in the new developments segment, pointing to a gradual market recovery.

Compared to the first quarter of 2025, the supply prices of new developments remained at a similar level in the second quarter of 2025, increasing by only 0.65%. Based on data collected from the market, the number of transactions completed increased by 29% compared to the previous quarter (Q1 2025: 407 transactions; Q4 2024: 559 transactions), remaining at a similar level to the sales results of Q2 2024 (513 transactions). Compared to the first half of 2025, the number of offers has increased by 9.7% and the average price per square meter by 2.6%, indicating a moderate increase in supply and prices. The increase in the VAT rate from 1 July 2025 (from 22% to 24%) will increase the price burden for end-users, with a negative impact on the market for new developments in the upcoming quarters.

The stock of unsold ready-to-move-in apartments was estimated at 1 008 apartments at the end of Q2 (2025 Q1: 990; 2024 Q2: 904). The stock has remained relatively stable over the last 10 months at around 1 000 apartments. This means that homebuyers continue to have a wide range of options, and market competition remains elevated.

Outlook for the future
Since the spring of this year, Liven has added a number of new projects to its portfolio, which have seen active interest and a high number of paid reservations by the clients. In the second half of the year, we therefore expect the number sales contracts under the law of obligations to increase and construction works on new projects to begin.

Similar to Q1 2025, we expect continued recovery in the economic environment and demand for new residential real estate in the upcoming months. However, market activity and demand remain largely dependent on external factors, particularly interest rates, geopolitics, the tax environment, and consumer confidence. Expectations for interest rates and real wages suggest that improvements will continue in the second half of 2025, supporting increased affordability — although at a slower pace. Additionally, the income tax rate increase at the beginning of 2025, new taxes, the VAT rate increase from July, and persistently high inflation are expected to further slow the pace of affordability improvement.

We are still waiting for the drawn-out processes for adoption of the detailed spatial plans for Kadaka tee 88, Juhkentali 48 and Erika 12 to finalised in 2025.

The financial results for Q2 and for the first half of 2025 were largely in line with expectations, taking into account the timing of construction completions in development projects and the volume of sales. In 2025, we can still deliver up to 194 residential and commercial units in total (of which 41, or 21%, were handed over in the first 6 months), with a maximum potential revenue of up to 75 million euros (of which 9.3 million euros, or 12%, was recognised in the first 6 months).

If the pace of sales seen over the past six months continues, we continue to expect revenue to reach around 55 million euros in 2025 and assume that this will be sufficient to achieve the 20% return on equity target. Construction will be completed and homes handed over in the second half of 2025 in the terraced houses of the Iseära project and in the Regati project. The majority of revenue and profit will be generated in the second half of the year, especially in the final quarter. For the projects to be completed during 2025 we had 88 units with a revenue value of 38 million euros sold under contracts under the law of obligations by the end of the second quarter. (31.03.2025: 104 and 41 million euros; 31.12.2024: 86 and 36 million euros).

With construction completions and home deliveries, we forecast that the balance of borrowings will decrease by the end of the year to a level below that at the beginning of 2025. As is characteristic of Liven’s business model, construction loan volumes are cyclical and depend heavily on the composition of the development portfolio. Therefore, we anticipate loan volumes to increase again in the first half of 2026, primarily due to the financing needs of new construction projects.

Real estate development is characterized by a long-time lag in results and higher marketing costs in the periods before sales volumes start to grow. In addition to the ongoing constructions, we are working hard on pre-sales and construction starts of new projects and phases that will have an impact on 2026 results. This also includes the development project at Erika 6a and 6b, the impact of which will be seen in the results of 2027.

Liven’s development portfolio has sufficient volume for the next 4–5 years. However, we continue to seek new sites and actively negotiate acquisitions or joint developments with landowners to expand the portfolio.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aasta II kvartali ja I poolaasta auditeerimata majandustulemused

EfTEN Real Estate FundFondijuhi kommentaar

Baltikumi ärikinnisvaraturul jätkusid 2025. aasta II kvartalis eelnevatele kvartalitele sarnased trendid. Tehinguaktiivsus püsis väga madalal peamiselt omakapitali puuduse tõttu ning tagasihoidlik majanduskasv ei toonud turule uusi suuremaid üürnikke. Positiivse poole pealt jätkus EURIBORi langus, millega kaasnes laenukulude vähenemine.

Vaatamata tihedale konkurentsile üürnike turul, õnnestus EfTEN Real Estate Fund AS-il kvartaliga vähendada portfelli vakantsust 0,7 protsendipunkti võrra – 3,7%le. Uusi üürnikke lisandus kaubanduspindade segmendis ning lisaks on üle pika aja näha esimesi õrnu positiivsemaid märke ka Eesti büroohoonete segmendis. Seevastu viimaste aastate uusarenduste suur maht hoiab Vilniuse bürooturgu endiselt surve all. Teises kvartalis valmis fondi portfellis olev Paemurru logistikakeskus ning lõppesid Valkla hooldekodu C-korpuse ehitustööd. Kõige selle tulemusena kasvas fondi müügitulu II kvartalis aasta esimese kolme kuuga võrreldes 4,5% ning eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 3,1%.

EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtete pangalaenud on sõlmitud ujuva intressi baasil. EURIBORi kiire languse tingimustes on sellega kaasnenud fondi intressikulude märkimisväärne alanemine. Tänaseks on aga euro intressimäärad jõudnud tasemele, kus nende edasine suurem alanemine on järjest väiksema tõenäosusega. Sellistes tingimustes alustas fond järkjärgulist intressimäärade fikseerimist – juunis sõlmis üks tütarettevõte intressimäära vahetuslepingu nominaalsummas 11,6 miljonit eurot tasemel 1,995%. Soodsate intressimäära vahetustehingute pakkumiste juures plaanib fond jätkata ujuva intressimäära fikseerimist kuni poole fondi laenuportfelli ulatuses.

Majandustulemuste ülevaade

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2025. aasta II kvartali müügitulu oli 8,210 miljonit eurot (2024. aasta II kvartal: 7,957 miljonit eurot) ning I poolaasta konsolideeritud müügitulu 16,068 miljonit eurot (2024. aasta I poolaasta: 15,918 miljonit eurot). II kvartali müügitulu kasvas aastataguse perioodiga võrreldes 3,1% ning I poolaasta müügitulu 1,0%. Müügitulu kasvu toetasid eelkõige uued investeeringud logistika- ja hooldekodude sektoris.

Fondi konsolideeritud neto üüritulu (NOI) 2025. aasta I poolaastal oli 14,845 miljonit eurot (2024. aasta I poolaasta: 14,781 miljonit eurot), kasvades 0,4%. Neto üüritulu marginaal oli I poolaastal 92% (2024: 93%), mis tähendab, et kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud (sh maamaks, kindlustus, hooldus- ja parendustööd) ning turunduskulud moodustasid 8% fondi müügitulust (2024: 7%).

2025. aasta II kvartalis teenis fond konsolideeritud puhaskasumit 4,025 miljonit eurot (2024. aasta II kvartal: 2,442 miljonit eurot). Puhaskasumi kasv tulenes eelkõige kinnisvarainvesteeringute õiglasest väärtuse muutusest, mis 2025. aasta juunis oli 546 tuhat eurot, samas kui 2024. aasta samal perioodil teenis fond kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest kahjumit summas 1,454 miljonit eurot. Lisaks avaldas kvartali puhaskasumile positiivset mõju intressikulude vähenemine seoses EURIBORi langusega – intressikulud olid 2025. aasta II kvartalis kokku 1,697 miljonit eurot, võrreldes 2,237 miljoni euroga eelmisel aastal.

Fondi 2025. aasta I poolaasta konsolideeritud puhaskasum oli 8,192 miljonit eurot (2024. aasta I poolaasta: 6,250 miljonit eurot). Intressikulu vähenes aastaga 973 tuhande euro ehk 22% võrra.

Kontserni varade maht oli 30.06.2025 seisuga 399,517 miljonit eurot (31.12.2024: 398,763 miljonit eurot), s.h moodustas kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus varade mahust 95,6% (31.12.2024: 93,7%).

Kinnisvaraportfell

Seisuga 30.06.2025 on kontsernil 37 (31.12.2024: 36) ärikinnisvarainvesteeringut, mille õiglane väärtus bilansipäeval on 382,018 miljonit eurot (31.12.2024: 373,815 miljonit eurot) ning soetusmaksumus 378,218 miljonit eurot (31.12.2024: 370,561 miljonit eurot). Lisaks fondi tütarettevõtetele kuuluvatele kinnisvarainvesteeringutele kuulub kontserni 50%-osalusega ühisettevõttele hotell Palace Tallinnas, mille õiglane väärtus 30.06.2025 seisuga oli 8,630 miljonit eurot (31.12.2024: 8,630 miljonit eurot).

Kontsern investeeris 2025. aasta I poolaastal kokku 7,657 miljonit eurot nii uutesse kinnistutesse kui ka olemasoleva kinnisvaraportfelli arendamisse.

Kontserni tütarettevõte EfTEN Hiiu OÜ soetas märtsis kinnistu Tallinnas, Hiiu tn 42, makstes selle eest 4 miljonit eurot. Kehtiva üürilepingu alusel jätkab kinnistu osalist kasutamist Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ülejäänud pindadele sõlmiti pikaajaline (10 + 10 aastat) üürileping ettevõttega Hiiu Südamekodu OÜ, mis kuulub Südamekodud AS-i kontserni. Koostöös üürniku ja Südamekodud AS-iga ehitatakse hoone osaliselt ümber üldhooldekoduks “Nõmme Südamekodu”, mis tulevikus mahutab kuni 170 hooldekodu klienti.

2025. aasta I poolaastal lõpetati Valkla hooldekodu C-korpuse ehitustööd ning alustati Tartus Ermi hooldekodu II etapi ehitusega.

2025. aasta aprillis valmis eelmise aasta sügisel soetatud Paemurru logistikakeskus, kuhu investeeriti I poolaastal kokku 1,743 miljonit eurot.

2025. aasta esimese 6 kuuga teenis kontsern kokku 15,571 miljonit eurot üüritulu, mis on 1% rohkem kui 2024. aastal samal perioodil.

Kontsernile kuuluvate kinnisvarainvesteeringute vakantsus portfelli kohta oli 30.06.2025 seisuga 3,7% (31.12.2024: 2,6%). Suurim oli vakantsus büroohoonete segmendis (16,2%), kus vakantsete üüripindade täitmine on võtnud varasemast rohkem aega. Võrreldes eelmise aasta lõpuga on vakantsus enim suurenenud Pärnu mnt 102 büroohoones Tallinnas, kus võrreldes eelmise aasta lõpuga on lisandunud 2,2 tuhat m² vabu pindu.

EfTEN Real Estate Fund AS hindab korraliselt kinnisvarainvesteeringuid kaks korda aastas – 30. juuni ja 31. detsembri seisuga. Colliers International poolt 2025. aasta juunis läbi viidud kinnisvarainvesteeringute hindamiste tulemusel tõusis kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus 0,1% ning fond sai kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest 0,5 miljonit eurot kasumit.

Finantseerimine

EfTEN Real Estate Fund AS tütarettevõtted suurendasid seoses parema finantsvõimekusega oma pangalaenude kogusummat 2025. aasta aprillis 7,32 miljoni euro võrra. Lisaks rahastati I poolaastal pangalaenudega Valkla hooldekodu ning Paemurru logistikakeskuse ehitustöid kogusummas 2,67 miljonit eurot. Fondi tütarettevõte EfTEN Hiiu OÜ sõlmis aprillis laenulepingu Hiiu tn. 42 hoone ümberehitustööde finantseerimiseks summas 3 250 tuhat eurot. Juuni lõpu seisuga ei olnud laenu veel kasutusse võetud.

Järgmise 12 kuu jooksul lõppevad kontserni üheteistkümne tütarettevõtte laenulepingud, mille jääk oli 30.06.2025 seisuga kokku 40,641 miljonit eurot. Lõppevate laenulepingute LTV (Loan-to-Value) on 37% – 46% ning kinnisvarainvesteeringud omavad stabiilselt üürirahavoogu, mistõttu kontserni juhtkonna hinnangul ei teki laenulepingute pikendamisel takistusi.

Kontserni laenulepingute kaalutud keskmine intressimäär oli 30.06.2025 seisuga 3,95% (31.12.2024: 4,89%) ning LTV (Loan to Value) 41% (31.12.2024: 40%). Kõik fondi tütarettevõtete laenulepingud on seotud ujuva intressimääraga. Intressiriski maandamiseks sõlmis kontserni üks tütarettevõte 2025. aasta juunis intressimäära vahetuslepingu nominaalsummas 11,6 miljonit eurot, millega fikseeriti ujuv intressimäär (1 kuu EURIBOR) tasemel 1,995%.

Fondi laenude intresside kattekordaja (ICR) seisuga 30.06.2025 oli 3,7 (seisuga 30.06.2024: 2,9). ICR kasvas peamiselt madalama EURIBOR’i toel.

Aktsiainfo

EfTEN Real Estate Fund AS-i registreeritud aktsiakapitali suurus seisuga 30.06.2025 on 114 403 tuhat eurot (31.12.2024: sama). Aktsiakapital koosnes 11 440 340 aktsiast (31.12.2024: sama) nimiväärtusega 10 eurot (31.12.2024: sama).

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus (NAV) oli seisuga 30.06.2025 19,98 eurot (31.12.2024: 20,37 eurot). EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus vähenes 2025. aasta I poolaastal 1,9%. Ilma dividende jaotamata oleks fondi NAV I poolaastal kasvanud 4,1%.

Seisuga 30.06.2025 kuulus fondi nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nendega seotud isikutele 32,18% aktsiatest.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

II kvartal 6 kuud
  2025 2024 2025 2024
€ tuhandetes
Müügitulu 8 210 7 957 16 068 15 918
Müüdud teenuste kulu -389 -341 -895 -759
Brutokasum 7 821 7 616 15 173 15 159
Turustuskulud -187 -178 -328 -378
Üldhalduskulud -941 -880 -1 947 -1 819
Kasum / kahjum kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest 546 -1 454 546 -1 454
Muud äritulud ja -kulud 15 44 -22 86
Ärikasum 7 254 5 148 13 422 11 594
Kasum/-kahjum ühisettevõtetest 87 -204 29 -254
Intressitulud 35 64 118 165
Muud finantstulud ja -kulud -1 739 -2 238 -3 542 -4 473
Kasum enne tulumaksu 5 637 2 770 10 027 7 032
Tulumaksukulu -1 612 -328 -1 835 -782
Aruandeperioodi puhaskasum 4025 2442 8 192 6 250
Aruandeperioodi koondkasum kokku 4 025 2 442 8 192 6 250
Kasum aktsia kohta
– tava 0,35 0,23 0,72 0,58
– lahustatud 0,35 0,23 0,72 0,58

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

  30.06.2025 31.12.2024
€ tuhandetes
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid 13 449 18 415
Lühiajalised hoiused 0 2 092
Nõuded ja viitlaekumised 1 671 2 055
Ettemakstud kulud 137 138
Käibevara kokku 15 257 22 700
Pikaajalised nõuded 133 154
Ühisettevõtete osad 1 989 1 960
Kinnisvarainvesteeringud 382 018 373 815
Materiaalne põhivara 120 134
Põhivara kokku 384 260 376 063
VARAD KOKKU 399 517 398 763
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Laenukohustised 45 418 30 300
Tuletisinstrumendid 42 0
Võlad ja ettemaksed 2 705 3 245
Lühiajalised kohustised kokku 48 165 33 545
Laenukohustised 110 688 119 120
Muud pikaajalised võlad 2 090 1 928
Edasilükkunud tulumaksukohustus 10 008 11 097
Pikaajalised kohustised kokku 122 786 132 145
KOHUSTISED KOKKU 170 951 165 690
Aktsiakapital 114 403 114 403
Ülekurss 90 306 90 306
Kohustuslik reservkapital 4 156 2 799
Jaotamata kasum 19 701 25 565
OMAKAPITAL KOKKU 228 566 233 073
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 399 517 398 763
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Capital Mill tähistas Grünbergi Maja elamuhoone ehitusel sarikapidu

Capital MillTäna pidas Capital Mill Tallinna südalinnas Grünbergi Maja sarikapidu, tähistamaks ehitustööde jõudmist hoone maksimaalse kõrguseni. Jakobi 17 aadressile kerkinud pilku püüdvas uues elumajas valmib kokku 17 avarat ja pere vajadustele vastavat korterit.

„Sarikapidu tähistab ehitusprotsessis märgilist etappi. Meil on hea meel, et Grünbergi Maja ehitus edeneb graafikus ning saame peagi pakkuda uusi kvaliteetseid kodusid otse Tallinna südames,“ ütles Capital Milli ehitusjuht Taavi Kiisk.

„Arenduse fookuses on eelkõige 3- ja 4-toalised korterid, mida kesklinna piirkonnas napib. „Grünbergi Maja puhul on meie eesmärk pakkuda avaraid ja läbimõeldud elamispindu neile, kes soovivad nautida kesklinna mugavusi, kuid ei soovi teha järeleandmisi kodu ruumikuses ja kvaliteedis,“ lisas Taavi Kiisk.

Tänase seisuga on Grünbergi Majas müügis veel vaid üks 4-toaline korter, mis kinnitab, et piirkonda suurepäraselt sobituv uusarendus on leidnud hea vastuvõtu. Saadaval on ka valik 3-toalisi kortereid suuruses 66–74 m².

Kunagise hinnatud leivatootja järgi nime saanud Grünbergi Maja asub logistiliselt atraktiivses ja rahulikus elukeskkonnas Jakobi tänaval, kust on lühikese jalutuskäigu kaugusel nii koolid, spordisaalid, kaubanduskeskused kui ka Tallinna bussijaam. See võimaldab kombineerida linnakeskuse elustiili ja privaatsust, pakkudes ideaalse elukeskkonna nii peredele kui aktiivset elu hindavatele linnainimestele.

Ehitustööd algasid 2024. aasta oktoobris ning hoone valmimine on planeeritud 2025. aasta lõppu. Ehituspartneriks on Unico Eesti OÜ, arhitektuurse lahenduse autoriks Arhitektuuribüroo Panda ning projekteerimise eest vastutas Keskkonnaprojekt OÜ.

Grünbergi maja on osa Capital Milli elamuarenduste portfellist, kuhu kuuluvad ka Laaneserva ridaelamud Viimsis, Luisenthal Butiigi elamispinnad Tallinna kesklinnas ja Telliskivi 8 arendus Pelgulinna ja Kalamaja piiril.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EfTEN Real Estate Fund AS unaudited results for 2nd quarter and 1st half-year 2025

EfTEN United Property FundFund Manager’s Commentary

In Q2 2025, the Baltic commercial real estate market continued to reflect similar trends as in previous quarters. Transaction activity remained very low, primarily due to a lack of equity capital, and modest economic growth did not bring new major tenants to the market. On a positive side, the decline in EURIBOR continued, resulting in reduced borrowing costs.

Despite intense competition in the tenant market, EfTEN Real Estate Fund AS managed to decrease portfolio’s vacancy by 0.7 percentage points during the quarter, down to 3.7%. New tenants were added in the retail segment, and after a long pause, the first faintly positive signs were also observed in the Estonian office segment. On the other hand, the high volume of new developments in recent years continues to pressure the Vilnius office market. In Q2, the Paemurru logistics center within the fund’s portfolio was completed, and construction of Block C at the Valkla elderly home was finalized. As a result, the fund’s sales revenue increased by 4.5% compared to Q1 and by 3.1% year-on-year.

The fund’s subsidiaries have floating interest rate bank loans. With the rapid decline in EURIBOR, interest expenses have decreased significantly. However, euro interest rates have now reached a level where further substantial decrease is unlikely. In this context, the fund has started fixing interest rates—one subsidiary entered into an interest rate swap agreement in June with a nominal value of €11.6 million at a rate of 1.995%. Given favourable swap terms, the fund plans to continue fixing interest rates for up to half of its loan portfolio.

Financial Performance Overview

EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated sales revenue of €8.210 million for Q2 2025 (Q2 2024: €7.957 million), and consolidated revenue for H1 2025 was €16.068 million (H1 2024: €15.918 million). This represents a 3.1% year-on-year increase for Q2 and a 1.0% increase for H1. Revenue increase was primarily driven by new investments in the logistics and elderly care sectors.

The fund’s consolidated net operating income (NOI) for H1 2025 was €14.845 million (H1 2024: €14.781 million), reflecting a 0.4% increase. The NOI margin was 92% in H1 (2024: 93%), indicating that direct property-related costs (including land tax, insurance, maintenance and improvement works), along with marketing expenses, accounted for 8% of the fund’s revenue (2024: 7%).

In Q2 2025, the fund earned a consolidated net profit of €4.025 million (Q2 2024: €2.442 million). The increase in net profit was primarily due to the positive change in the fair value of investment properties, which amounted to €546 thousand in June 2025, compared to a revaluation loss of €1.454 million in the same period in 2024. Additionally, the decrease in interest expenses resulting from the decline in EURIBOR had a positive impact on quarterly net profit—interest costs totalled €1.697 million in Q2 2025, down from €2.237 million a year earlier.

The consolidated net profit for H1 2025 was €8.192 million (H1 2024: €6.250 million). Interest expenses decreased by €973 thousand, or 22%, year-on-year.

As of 30 June 2025, the Group’s total assets amounted to €399.517 million (31 December 2024: €398.763 million), of which the fair value of investment properties accounted for 95.6% (31 December 2024: 93.7%).

Real estate portfolio

As of 30 June 2025, the Group held 37 (31 December 2024: 36) commercial real estate investments with a fair value of €382.018 million (31 December 2024: €373.815 million) and an acquisition cost of €378.218 million (31 December 2024: €370.561 million). In addition to the investment properties owned by the fund’s subsidiaries, the Group also holds a 50% interest in a joint venture that owns the Palace Hotel in Tallinn, with a fair value of €8.630 million as of 30 June 2025 (31 December 2024: €8.630 million).

In the first half of 2025, the Group invested a total of €7.657 million in both new properties and the development of the existing real estate portfolio.

In March, the Group’s subsidiary EfTEN Hiiu OÜ acquired a property located at Hiiu 42 in Tallinn for €4 million. Under an existing lease agreement, the North Estonia Medical Centre Foundation continues to occupy part of the property, while a long-term (10 + 10 years) lease was signed for the remaining space with Hiiu Südamekodu OÜ, a company within the Südamekodud AS group. In cooperation with the tenant and Südamekodud AS, the building will be partially redeveloped into a general elderly home called “Nõmme Südamekodu,” which will eventually accommodate up to 170 residents.

In H1 2025, construction of Block C at the Valkla care home was completed, and phase II construction began at the Ermi elderly home in Tartu.

In April 2025, the Paemurru logistics center—acquired in autumn of the previous year—was completed, with an additional €1.743 million invested in the property during the first half of the year.

In the first six months of 2025, the Group earned a total of €15.571 million in rental income, representing a 1% increase compared to the same period in 2024.

As of 30 June 2025, the vacancy rate for the Group’s investment properties stood at 3.7% (31 December 2024: 2.6%). The highest vacancy was in the office segment at 16.2%, where leasing of vacant space has taken longer than in previous periods. Compared to the end of last year, the most notable increase in vacancy occurred in the office building at Pärnu mnt 102 in Tallinn, where an additional 2.2 thousand sqm of space became vacant.

EfTEN Real Estate Fund AS conducts regular valuations of its investment properties twice a year—as of 30 June and 31 December. Based on the valuations carried out by Colliers International in June 2025, the fair value of the investment properties increased by 0.1%, resulting in a revaluation gain of €0.5 million for the fund.

Financing

In April 2025, subsidiaries of EfTEN Real Estate Fund AS increased their total bank loan commitments by €7.32 million, reflecting improved financial capacity. Additionally, bank financing totalling €2.67 million was used in the first half of the year for the construction of the Valkla elderly home and the Paemurru logistics center. In April, the fund’s subsidiary EfTEN Hiiu OÜ entered into a loan agreement of €3.25 million to finance the redevelopment of the building at Hiiu 42. As of the end of June, this loan had not yet been drawn down.

Over the next 12 months, loan agreements of eleven subsidiaries will mature, with a total outstanding balance of €40.641 million as of 30 June 2025. The LTV (Loan-to-Value) ratios of these maturing loans range from 37% to 46%, and the related investment properties generate stable rental cash flows. Therefore, management of the Fund does not foresee any obstacles to refinancing.

As of 30 June 2025, the Group’s weighted average interest rate on loan agreements was 3.95% (31 December 2024: 4.89%), and the overall LTV stood at 41% (31 December 2024: 40%). All loan agreements of the fund’s subsidiaries are based on floating interest rates. To mitigate interest rate risk, one of the Group’s subsidiaries entered into an interest rate swap agreement in June 2025 with a notional amount of €11.6 million, fixing the 1-month EURIBOR at 1.995%.

As of 30 June 2025, the fund’s interest coverage ratio (ICR) was 3.7 (30 June 2024: 2.9), with the improvement primarily driven by the decrease in EURIBOR.

Share information

As of 30 June 2025, the registered share capital of EfTEN Real Estate Fund AS was €114,403 thousand (31 December 2024: unchanged). The share capital consisted of 11,440,340 shares (31 December 2024: unchanged), each with a nominal value of €10 (31 December 2024: unchanged).

The net asset value (NAV) per share of EfTEN Real Estate Fund AS was €19.98 as of 30 June 2025 (31 December 2024: €20.37), reflecting a 1.9% decrease during the first half of 2025. Excluding dividend distributions, the fund’s NAV would have increased by 4.1% over the same period.

As of 30 June 2025, 32.18% of the shares belonged to the fund’s board and management members and persons associated with them.

CONSOLIDATED STATEMEMT OF COMPREHENSIVE INCOME

 

2nd quarter 6 months
  2025 2024 2025 2024
€ thousands
Sales revenue 8 210 7 957 16 068 15 918
Cost of services sold -389 -341 -895 -759
Gross profit 7 821 7 616 15 173 15 159
Marketing costs -187 -178 -328 -378
General and administrative expenses -941 -880 -1 947 -1 819
Profit / loss from investment properties fair value changes 546 -1 454 546 -1 454
Other operating income and expense 15 44 -22 86
Operating profit 7 254 5 148 13 422 11 594
Profit/-loss from joint ventures 87 -204 29 -254
Interest income 35 64 118 165
Other finance income and expense -1 739 -2 238 -3 542 -4 473
Profit before income tax 5 637 2 770 10 027 7 032
Income tax expense -1 612 -328 -1 835 -782
Net profit of the financial year 4025 2442 8 192 6 250
Total comprehensive income for the period 4 025 2 442 8 192 6 250
Earnings per share
– basic 0,35 0,23 0,72 0,58
– diluted 0,35 0,23 0,72 0,58

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION
                

  30.06.2025 31.12.2024
€ thousands
ASSETS
Cash and cash equivalents 13 449 18 415
Short-term deposits 0 2 092
Receivables and accrued income 1 671 2 055
Prepaid expenses 137 138
Total current assets 15 257 22 700
Long-term receivables 133 154
Shares in joint ventures 1 989 1 960
Investment property 382 018 373 815
Property, plant and equipment 120 134
Total non-current assets 384 260 376 063
TOTAL ASSETS 399 517 398 763
LIABILITIES AND EQUITY
Borrowings 45 418 30 300
Derivatives 42 0
Liabilities and prepayments 2 705 3 245
Total current liabilities 48 165 33 545
Borrowings 110 688 119 120
Other long-term liabilities 2 090 1 928
Deferred income tax liability 10 008 11 097
Total non-current liabilities 122 786 132 145
TOTAL LIABILITIES 170 951 165 690
Share capital 114 403 114 403
Share premium 90 306 90 306
Statutory reserve capital 4 156 2 799
Retained earnings 19 701 25 565
TOTAL EQUITY 228 566 233 073
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 399 517 398 763
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Bigbank: Statistikaameti esialgne hinnang näitas II kvartalis kerget majanduskasvu

BigbankTäna avaldas Statistikaamet SKP kiirhinnangu II kvartali kohta – esialgsetel andmetel kasvas majandus 0,5%. Tegemist on mudeli baasi tehtud kiirhinnanguga, täpsustatud andmetele tuginev majanduskasvu näitaja avaldatakse alles kuu aja pärast. I kvartali puhul erinesid kiirhinnang ja täpsustatud tulemused 1,5 protsendipunkti, mis on väga suur erinevus. Loodame, et seekord saab mudel tegelikele muudatustele paremini pihta. Ka kitsamate valdkondade majandusnäitajad näitavad kerget kasvu, seega see 0,5% kasv võiks olla seekord suuna mõttes õige.

Miks on vaja üldse kiirhinnangut? Riik peab järgmise aasta eelarve kolm kuud enne uue aasta algust Riigikokku esitama. Mida varem saadakse indikatsioon, kuidas majanduses on läinud, seda varem saab hakata tegema järgmise aasta majandusprognoosi, mis omakorda on aluseks järgmise aasta eelarvele. Eelarve Riigikokku esitamise nõue kindlaks tähtajaks on meil fikseeritud põhiseaduses.

SKP arvutatakse lõpuks kokku kolme erineva mõõtmisviisi tulemusena, mis kõik peaksid andma kokkuvõttes ühe ja sama tulemuse. Statistikaamet mõõdab majanduses loodud lisandväärtust, võtab kokku kõik tulud, mis on saadud ning hindab ära ka kulud, mida erinevad majandussubjektid on teinud. Päris lõplik tulemus, näiteks eelmise aasta SKP kohta, tuleb alles selle aasta augusti lõpus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Majade müügipakkumiste arv suurenes aastaga 7%, hinnad kasvasid 2%

Juunis 2025 pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks keskmiselt 5298 maja keskmise hinnaga 1703 €/m². Majade müügipakkumine suurenes aastaga 7% ja müügipakkumiste keskmine hind kasvas 2%.

Enamikus maakonnakeskustes, sh Tallinna linnas jäi aastaga majade müügipakkumisi vähemaks. Seega on majade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE suurenenud just keskustest väljaspool asuvates piirkondades.

Majade müügipakkumiste keskmise hinna liikumine kinnisvaraportaalis KV.EE on nagu tavapäraselt ikka üsna vastassuunaline. Vaatlusalustes 12 maakonnakeskuses pooltes on majade müügipakkumiste keskmine hind aastatagusest suurem, pooltes väiksem.

Pakkumiste hind portaalis KV.EE peegeldab osalt kinnisvaramüüjate soove. Teisalt on pakkumishind sõltuvuses pakkumisel olevate kinnisvaraobjektide asukohast, kvaliteedist, suurusest ja muudest omadustest.

Seetõttu on eriti veel väikse pakkumiste mahuga piirkondade puhul pakkumishindade liikumise suunast ja kiirusest ohtlik põhjapanevaid järeldusi teha. Pigem võib väita, et samaväärse vara hinnamuutused ei ole olulised ja jäävad mittetunnetatava paari protsendi piiresse.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
06.2024 06.2025 Muutus, % 06.2024 06.2025 Muutus, %
Tallinn 658 644 -2% 2 290 2 355 3%
Narva 41 39 -5% 615 592 -4%
Jõgeva linn 14 #N/A 839 #N/A
Paide 20 37 85% 765 770 1%
Haapsalu 81 76 -6% 1 460 1 526 5%
Rakvere 51 44 -14% 1 156 1 151 0%
Pärnu 232 261 13% 1 617 1 581 -2%
Rapla linn 25 19 -24% 1 638 1 569 -4%
Kuressaare linn 30 21 -30% 1 486 1 690 14%
Tartu 191 183 -4% 1 608 1 779 11%
Valga linn 30 29 -3% 404 435 8%
Viljandi 52 57 10% 1 213 1 008 -17%
Võru 26 30 15% 845 728 -14%
Eesti 4 971 5 298 7% 1 668 1 703 2%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Bigbank: teises kvartalis oli Baltimaadest aktiivseim Leedu kodulaenude turg

BigbankKui Eestis ja Lätis jäi teises kvartalis sõlmitud kodulaenulepingute arv eelnenud kvartaliga võrreldes samale tasemele, siis selgelt aktiivseim oli Leedu turg, kus sõlmiti 26% rohkem lepinguid, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Üle-eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes on Lätis kodulaenu lepingute arv enam kui kolmekordistunud, samas Eestis sõlmiti lepinguid ligi kaks korda ja Leedus veidi enam kui kaks korda rohkem. “Läti on olnud küll pikka aega tagaajaja rollis, kuid viimasel paaril aastal vahe väheneb. Samas on kõigi oluliste mahuliste näitajate poolest Eesti ja Leedu edumaa esialgu endiselt kindel,” kommenteerib Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taavet.

Endiselt laenavad koduostuks kõige suuremaid summasid eestlased, kelle puhul keskmine lepingumaht oli teises kvartalis 133 479 eurot, kellele järgnesid leedulased 113 250 euroga ning eelmistest oluliselt väiksem oli lätlaste keskmine laenusumma 63 491 eurot. “Siin on olemas selge seos nii kinnisvarahindadega kui inimeste laenuvõimega, mis mõlemad on küll Lätis kasvamas, kuid siiani jäävad siiski naabritele alla,” selgitab Bigbanki juht, kelle sõnul on Eesti ja Läti keskmise laenusumma vahe olnud pikka aega ligikaudu kahekordne, kuid vaadates uute laenutaotluste keskmise summa kasvutrendi on need ajad pigem läbi või lähiajal lõppemas.

Turu edasist aktiivsust prognoosida aitav uute laenutaotluste arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Leedus 46%, Lätis 15% ja Eestis 2%. “Mis puudutab veel Eestit, siis näeme, et turg on välja tulnud paari aasta tagusest mõõnast ja saavutanud uue taseme, mis on suures plaanis püsinud stabiilne viimased poolt aastat,” võtab portfelli peamised näitajad kokku Arthur Taavet, kelle sõnul ei toonud ka juulist kehtima hakanud uus kõrgem käibemaksumäär uute korteri müügis kaasa mingit ennetavat ostubuumi.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,1 miljardit eurot ning omakapital 281 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 174 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Viltune maja ja lärmakas naaber: kuidas kodu ostes halbu üllatusi vältida?

Luminor BankKinnisvara soetamine on enamjaolt üks elu suurimaid oste, mistõttu tuleb lisaks hinnale ja asukohale tähelepanu pöörata ka detailidele, mis esmapilgul ei pruugi tunduda liialt olulised. Ometi võivad just need viidata puudustele, mis võivad hiljem tekitada juriidilisi vaidlusi või muutuda lausa ohtlikuks.
Üks sagedamini esinevaid muresid järelturu kinnisvaraga on ümberehitused, mis ei ole ametlikult registrisse kantud. „Näiteks võib tehtud töid lähemalt uurides selguda, et korteris või majas on eemaldatud mõni kandev sein, mis mõjutab kogu elamu konstruktsiooni ja võib viia tõsiste tagajärgedeni,“ selgitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.
Ta rõhutas, et nii korterite kui eramute puhul tuleb hoolikalt uurida, kas tehtud ümber- ja juurdeehitused on seaduslikud ning dokumenteeritud. Samuti tuleb kontrollida, millised kütte- ja ventilatsiooniseadmed on paigaldatud, sest ebaseaduslikud või nõuetele mittevastavad seadmed võivad kaasa tuua juriidilisi keerukusi, aga ka kujutada reaalset ohtu elanikele.
Puudusi pole sageli silmaga näha
Tihti ei ole aga probleemid palja silmaga nähtavad ning neid ei mainita ka kinnisvarakuulutuses. „Sellistel juhtudel muutub oluliseks abivahendiks hindamisakt, mis annab ostjale vajaliku kindlustunde, et ta tõepoolest ostab seda, mida talle lubatakse. Hindaja külastab objekti, tutvub registrikannete ja dokumentatsiooniga ning toob välja võimalikud vastuolud,“ selgitas Helina Kikas.
Samas kaitseb hindamisakt ka kinnisvaramüüjat, kes ei pruugi ka ise kõikidest puudustest teadlik olla või soovib neid kirjalikult fikseerida, et hilisemaid vaidlusi vältida. „Kui puudused on eelnevalt kirjalikult fikseeritud, on oluliselt väiksem tõenäosus, et hiljem oleks neid kohtus vaja selgeks vaielda,“ ütles Luminori kodulaenude valdkonnajuht.
Tutvu kinnisvaraga ka tööpäeva õhtul
Kikas soovitab ostjal huvi tunda mitte ainult kinnisvara enda, vaid ka selle haldamise ja ümbruskonna vastu. Näiteks tasub uurida, kas kortermajal on toimiv ühistu ja kas sel on võlgu. „Korteriomanik võib küll arveid eeskujulikult tasuda, kuid kui selgub, et korteriühistu on suurtes võlgades või kortermajal puudub toimiv korteriühistu, on see kindlasti ohumärk, mida ei tohiks ignoreerida.“
Samuti tasub võimalusel kinnisvaraga tutvuda tööpäeva õhtul, kui naabrid on juba kodus. See annab parema ettekujutuse, milline on naaberkorteritest ja tänavalt kostuv tegelik müratase. „Just õhtuti on lihtsam hinnata, kas ja kui palju kostub läbi seinte naabrite tegevusi – olgu selleks vali jutt ja muusika või liigne sammumüra. Vajadusel tasub avada ka aknad, et tunnetada, kas õuest kostuv müra on sinu jaoks vastuvõetav,“ soovitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus