Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Net Asset Value of EfTEN Real Estate Fund AS as of 30 June 2026

EfTEN Real Estate FundOn 1 June 2026, EfTEN Real Estate Fund AS acquired a 100% holding in Magistral Kaubanduskeskus OÜ. The purchase price was based on an investment property valued at €31,690 thousand, and the fund expects a net yield of 8.1% on the investment. In June, the Magistrali shopping centre earned rental income of €213 thousand. At the end of June the centre had 165.5 m² of vacant lettable space, for which a lease has now been signed, meaning the centre is now fully let.

In June 2026, EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of €2,897 thousand, €229 thousand more than in May. The acquisition of the Magistrali shopping centre accounted for the majority of this increase, but rental income also rose owing to new leases signed in the Pärnu mnt 102, Ulonu and Evolution office buildings. The fund’s office vacancy decreased to 9.0% in June (May: 9.6%). The fund’s consolidated EBITDA was €2,465 thousand in June, €176 thousand more than in May.

In June, Colliers International carried out its regular revaluation of fund’s investment properties. As a result of the valuations, the fair value of the fund’s property portfolio decreased marginally, by 0.17%, and the fund recognized a non-cash loss of €623 thousand from the decrease in value. The decreased stemmed this time primarily from lower rental levels in the office buildings.

Over the first six months of 2026, the fund earned total rental income of €16.43 million, 5.5% more than in the same period last year. Consolidated EBITDA was €13.8 million, up 7.1% year on year (on a like-for-like basis, 5.2%). The total vacancy of the fund’s property portfolio was 2.3% at the end of June (31.12.2025: 3,2%).

Consolidated interest expenses for the first six months of this year were €3.17 million, €333 thousand less than in the same period of 2025. The weighted average interest rate on the fund’s loans was 4.13% at the end of June (a year earlier: 3.95%).

As at 30.06.2026, the fund’s net asset value (NAV) was €19.89 and its EPRA NRV €20.8124 per share, an increase of 0.4% over the month. Without the revaluation of investment properties, NAV would have increased by approximately 0.3 percentage points more.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Täiendõppeprogramm toob kokku planeerimise ja ehituse olulised teemad

KinnisvarakoolPlaneerimis- ja ehitusvaldkonnas on ajakohased teadmised igapäevatöös hädavajalikud. Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm aitab täiendada teadmisi seadusandluse, menetluspraktika ja erialaste töövõtete vallas.

Programmis käsitletakse muu hulgas planeerimis- ja ehitusõigust, detailplaneeringuid, ehitamise dokumenteerimist, kasutuslubasid ning valdkonna kohtupraktikat. Programm sobib nii alustavale kui ka juba tegutsevale spetsialistile.

Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogrammi koolitused

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Liven AS: Arenduskinnistute omandamine Tallinna kesklinnas

LivenLiven AS-i kontserni (Liven) 100%-liselt kuuluv tütarettevõte Liven Kodu 25 OÜ sõlmis notariaalse lepingu Tallinna kesklinnas Pärnu maantee 35, 37 ja 41 asuvate arenduskinnistute omandamiseks.

Tehingu rahaline maht on 10 miljonit eurot ning kogu projekti hinnanguline investeeringumaht on ligikaudu 40 miljonit eurot. Notariaalse võlaõigusliku müügilepingu kohaselt läheb kinnistute omandiõigus Livenile üle asjaõiguslepinguga, mille sõlmimine on kavandatud hiljemalt kahe kuu jooksul.

Kinnistutele on kavandatud kolm 3–7-korruselist hoonet maapealse ehitusõigusega kokku 15 000 m², millest ligikaudu 80% moodustavad eluruumid ja 20% äripind; avalikuks kasutuseks mõeldud äripinnad paiknevad hoonete esimestel korrustel Pärnu maantee ääres.

Arendusse on kavandatud kokku üle 160 kodu, mille lõplik arv ja lahendused täpsustuvad projekteerimise käigus. Ehitustöödega on kavas alustada 2027. aasta lõpus ning arendus viiakse ellu etapiviisiliselt, valmides eeldatavasti aastatel 2029–2031.

Kavandatavad kodud on funktsionaalsed, energiatõhusad ning privaatse ja rohelise sisehooviga, pakkudes läbimõeldud elukeskkonda kesklinna elurütmis.

„Pärnu maantee kinnistute omandamine toob Liveni kodud Tallinna kesklinna ühte tuntuimasse ja parima ühendusega asukohta – töö, koolid, teenused ja vaba aeg on kõik käeulatuses. Just sellist kesklinna asukohta on paljud koduotsijad meilt oodanud,“ kommenteeris Liveni juhatuse esimees Andero Laur. „Uus arendus on oluline täiendus Liveni pikaajalisse arendusportfelli ja toetab Liveni 2029.–2031. aasta tulemusi ning võimaldab hiljuti kaasatud kapitali efektiivselt tööle panna,“ lisas Laur.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Liven AS: Acquisition of development properties in Tallinn city centre

LivenLiven AS group’s (Liven) wholly owned subsidiary Liven Kodu 25 OÜ has entered into a notarised agreement to acquire development properties located at Pärnu maantee 35, 37 and 41 in Tallinn city centre.

The monetary value of the transaction is EUR 10 million, while the estimated total investment volume of the project is approximately EUR 40 million. Under the notarised sale agreement, ownership of the properties will transfer to Liven upon the conclusion of a real right agreement, which is planned to be concluded within two months at the latest.

Three buildings of 3–7 storeys are planned on the properties, with a total above-ground building right of 15,000 m², of which approximately 80% will be residential premises and 20% commercial premises; the commercial premises intended for public use will be located on the ground floors of the buildings along Pärnu maantee.

In total, more than 160 homes are planned in the development, with the final number and solutions to be specified in the course of design. Construction is scheduled to begin at the end of 2027, and the development will be carried out in stages, with completion expected between 2029 and 2031.

The planned homes will be functional and energy-efficient, with a private and green inner courtyard, offering a well-considered living environment in the rhythm of the city centre.

“The acquisition of the Pärnu maantee properties brings Liven’s homes to one of the best-known and best-connected locations in Tallinn city centre – work, schools, services and leisure are all within easy reach. This is exactly the kind of city centre location that many homebuyers have been waiting for from us,” commented Andero Laur, Chairman of the Management Board of Liven. “The new development is an important addition to Liven’s long-term development portfolio, supports Liven’s results for 2029–2031 and enables the recently raised capital to be put to efficient use,” added Laur.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

KV.EE: Tallinna üürikorterite kvaliteet järjest paraneb

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaali KV.EE lisati 06.2026 jooksul 1131 uut korteri üüripakkumist. Neist 716 ehk 63% olid kvaliteediklassiga uus või heas korras. Alles hiljuti ehk 2022. a alguses moodustasid sama kvaliteediklassiga korterite osakaal kõigest 40%.

Üüripakkumiste hinnad on mitmeid aastaid püsinud ligilähedaselt samal tasemel. Tihe konkurents ei ole vaatamata kasvanud Euriborile või muudele üürileandjate kuludele lubanud üürihinda tõsta. Konkurentsis püsimiseks on üürileandjad pidanud kergitama hoopis üürikorterite kvaliteeti.

Sisuliselt tähendab paigal püsinud üürihind ja järjest parema kvaliteediga korterid, et üürnikud saavad sama raha eest rohkem.

Üüriturul on piisavalt pakkumist ja korterite kvaliteet on hea, kuid üürileandjate tootlusemäärad on maas. Varem või hiljem laud pöördub ja kõrgema kvaliteedi poolt õigustatult hakkab üürihind kerkima.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2026-07-08 Tallinna üüripakkumiste kvaliteet 1 kinnisvaraportaalis KV.EE

2026-07-08 Tallinna üüripakkumiste kvaliteet 2 kinnisvaraportaalis KV.EE

 

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ekspert: just juuli võib olla parim aeg suvila või maatüki ostmiseks

1Partner KinnisvaraKuigi suvila või maakodu ostmiseks peetakse traditsiooniliselt parimaks ajaks kevadet, võib ostja jaoks olla märksa soodsam aeg juuli, mil kinnisvarast saab ausa pildi ja ka müüjad on sageli hinnaläbirääkimistes paindlikumad, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Toomas Laigu.

1Partneri maakleri sõnul tulevad just suvel välja paljud detailid, mida kevadel ei ole võimalik hinnata. Näiteks saab alles hooaja kõrghetkel aru, kas terrass on õhtupäikese käes mõnus, kui palju on ümbruses putukaid, kui elav on naabruskond või kas ujumiskoht on tegelikult sama hea, nagu kuulutuses kirjeldatud.

“Märtsis või aprillis on keeruline hinnata, kuidas üks koht juulis toimib. Suvel näeb ostja ära nii tugevused kui ka puudused, mida kuulutuse fotod ja kirjeldus ei pruugi edasi anda,” räägib Toomas Laigu, kelle sõnul on kevadel turg elevil ja ostjatel sageli suurem surve kiiresti otsustada, sest soovitakse uus koht enne suve algust kätte saada.

See võib aga viia olukorrani, kus ostetakse rohkem ettekujutust kui tegelikku kasutuskogemust. “Kevadel ostes tuleb paratamatult rohkem asju ette kujutada. Juulis saab näha, kas see koht sobib päriselt sinu elurütmiga, kas seal on hea veeta nädalavahetusi, teha kaugtööd või perega aega veeta,“ selgitab Laigu.

Lisaks realistlikumale ülevaatele võib ostjal olla kesksuvel ka parem läbirääkimispositsioon. Kevadel, kui nõudlus on suurem, küsivad müüjad sageli enesekindlamalt kõrgemat hinda, kuid kui objekt on juuliks juba mõnda aega müügis olnud, ollakse hinnas sagedamini valmis vastu tulema. “See ei tähenda alati väga suurt hinnalangust, kuid mõni tuhat eurot võitu on täiesti reaalne. Samuti on ostjal rohkem aega võrrelda erinevaid objekte ning otsus rahulikult läbi kaaluda,” räägib Laigu.

Samas rõhutab maakler, et ka suvel ei tohiks otsustada ainult emotsiooni põhjal. Enne ostu tasub kindlasti kontrollida ligipääsutee korrashoiu ja õigusliku staatuse aastaringselt, interneti- ja mobiililevi kvaliteeti ning maatüki puhul ehitusõigust. “Need küsimused ei riku unistust ära, vaid aitavad veenduda, et see peab vastu ka igapäevaelus. Suvekodu ost on pikaajaline otsus ning just juulis on võimalik teha seda kõige teadlikumalt,” selgitab Laigu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Bigbank: inimesed ostavad üha kallimaid kodusid, juunis võetud keskmine laen oli juba üle 145 000 euro

BigbankUute kodude soetamine on neljandat kuud järjepanu väga aktiivne, kusjuures juunis võetud keskmine kodulaen oli 145 309 eurot, näidates aprilli 133 000 ja mai 139 000 võrreldes korralikku kasvu, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juht Arthur Taavet rõhutab, et kodulaenude turg on nüüd juba neli kuud järjest olnud väga aktiivne. “Mingit suurt suvepuhkust samuti pigem ei tule, sest uute laenutaotluste arvu suurenemine juunis võrreldes juba niigi tugevate aprilli ja maikuuga annab põhjust oodata positiivse trendi jätkumist,” kommenteerib pangajuht olukorda suvisel kodulaenuturul.

Juuni lepingute keskmine laenusumma oli 145 309 eurot, mis on viimaste kuude kõrgeim, on Taaveti sõnul ennekõike märk taastuvast investeerimisjulgusest ja kasvavast ostujõust. “Ennekõike teebki rõõmu, et Eesti perede sissetulekud on kasvamas. Muidugi püüame omalt poolt ka kaasa aidata, et just õige kodu ost õnnestuks,” räägib Taavet ning lisab, et kahtlemata on kinnisvara soetamine pika ja soodsa intressiga laenu abil üks levinumaid võimalusi ka inflatsiooniga võitlemiseks.

Konkreetselt Bigbanki laenumahtude kasvu ühe põhjusena toob Taavet välja, et uue kodu ostmisel püütakse aidata ka neid, kes välismaiste suurpankade käest mingil põhjusel laenu ei saa. “Suurtel pankadel on tihti väga jäigad raamid, aga Bigbank pühendab iga pere soovide ja võimaluste läbi vaatamiseks ning lahenduse leidmiseks rohkem aega ja energiat,” selgitab pangajuht ning meenutab, et kodulaenutaotlus tasub tegelikult alati saata mitmesse panka. “Eurod on kõigil pankadel ju ühesugused ja nii tasubki igal inimesel pankadevaheline konkurents enda kasuks tööle panna,” julgustab Bigbanki juht.

Kuigi kodude ostmine ja laenude võtmine on käesoleval aastal kenasti hoo üles võtnud, jääb uue kodu ostmine paljudele peredele endiselt kättesaamatuks. “Siin võiks Eesti riik kaaluda Soomele sarnaselt pikema, näiteks neljakümne või ka viiekümne aasta pikkuse laenuperioodi lubamist. See tooks igakuise laenumakse allapoole, mis omakorda kasvataks laenuvõimekust,” selgitab Arthur Taavet, kuidas saaks rohkematele inimestele uue kodu soetamise võimalikuks teha.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Invego poolt Viimsisse 18 miljoniga rajatav Verve elurajoon sai ehitusloa, tööd algavad lähiajal

InvegoKinnisvaraarendaja Invego poolt Viimsi valda rajatav Verve elurajoon on saanud kõik ehituse alustamiseks vajalikud load ning hiljuti ehitajaks valitud NOBE alustab lähiajal töödega. Projekti koguinvesteering on 18 miljonit eurot.

Haabneeme, Viimsi vabaõhumuuseumi lähedusse rajatav Verve elurajoon hakkab koosnema viiest A-energiaklassiga ridamajast, kuhu tuleb kokku 58 uudse arhitektuurse lahendusega kodu. “Projekt on liikunud plaanipäraselt ja nüüd, kui kõik vajalikud load on olemas, saame peatselt alustada ehitustöödega,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi ja lisab, et esimesed kodud valmivad juba järgmisel aastal.

Verve arhitektuuriline lahendus erineb oluliselt tavapärastest ridamajaarendustest, sest hooned paiknevad tavapärase külg-külje asemel nii-öelda seljakuti, mis võimaldab tuua kodudesse rohkem loomulikku valgust, suuremaid aknapindu ning loob igale hoovialale rohkem privaatsust. “Verve ei ole tavaline ridamajaarendus, vaid täiesti uudne terviklik elukeskkond, kus on ühendatud kaasaegne arhitektuur, energiatõhusad lahendused ja looduslähedane elustiil. Kodud on kompaktsed, kuid läbimõeldud planeeringuga, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada kogu põrandapinna ning pakub võimalust saada mitmetoalise korteri hinnaga oma aiaga majaosa,” selgitab Vähi, kelle sõnul andis Invego täiesti uudsele kontseptsioonile vormi arhitektuuribüroo Arhitekt11 ning ümbritseva keskkonna kujundamise eest kannavad hoolt Stuudio Punktiir maastikuarhitektid.

Verve elurajooni üheks suurimaks väärtuseks on selle asukoht Haabneeme ürgmetsas ja kogu elukvartal on kavandatud seda olemasolevat looduskeskkonda austades. Hooned on paigutatud ja liigendatud nii, et säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus ja looduslik reljeef ning luua igale kodule privaatne, rahulik ja rohelusega ümbritsetud eluruum. Arenduse läheduses paiknevad kaitsealused RMK metsaalad ja mereäärne ala, aga ka koolid, lasteaiad ja muu igapäevaeluks vajalik taristu.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego koos EfTEN Special Opportunities Fundiga arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kaamos Group kasvatas keerulisel turul turuosa ning jätkas investeeringuid kinnisvarasse ja taastuvenergiasse.

KaamosKaamos Group kasvatas 2025. aastal müügitulu 69 miljoni euroni ning teenis 9,6 miljonit eurot puhaskasumit. Väljakutseterohkest majanduskeskkonnast hoolimata suurendas grupp oma turuosa elamuarenduses, jätkas investeeringuid ärikinnisvarasse ja taastuvenergiasse ning vähendas netolaenukoormust. Kontserni omakapitali osakaal kasvas aasta lõpuks 58 protsendini.

Kaamos Grupi tegevjuhi Gert Jostovi sõnul näitas möödunud aasta, et pikaajaline strateegia ja tasakaalukas finantsjuhtimine võimaldavad ka muutlikus turuolukorras jätkata kasvu.

“2025. aasta kinnitas, et muutlikes majandusoludes võidavad need ettevõtted, kellel on tugev kapitalibaas, mitmekesine ärimudel ja võime investeerida ka siis, kui turul valitseb ebakindlus. Meie jaoks oli oluline mitte ainult majandustulemuste stabiilsus, vaid ka oma positsiooni tugevdamine tulevasteks kasvuaastateks,” ütles Jostov.

Kontserni müügitulu ulatus 69 miljoni euroni ning puhaskasumiks kujunes 9,6 miljonit eurot. Operatiivne ärikasum (ilma kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta) kasvas ligikaudu viis protsenti, samal ajal kui laenukohustusi vähendati aasta jooksul netos 9 miljoni euro võrra.

Kinnisvaraäri kasvatas turuosa

Kaamose jaoks oli aasta üks olulisemaid märksõnu elamuarendus. Kuigi kogu kinnisvaraturg alles taastus, müüs ettevõte Eestis ja Lätis kokku 183 korterit, mis on ligi 1,8 korda rohkem kui aasta varem ning andis ettevõttele ligikaudu neljaprotsendilise turuosa Tallinna ja Riia uute korterite turul.

Ärikinnisvara portfell säilitas samuti tugeva positsiooni. Aasta jooksul sõlmiti üle 13 500 ruutmeetri ulatuses uusi üürilepinguid ning Avala ärikvartali Polarise büroohoone oli praktiliselt täielikult ning Electra ligi 90 protsendi ulatuses välja üüritud, ka teistes ärihoonetes oli täituvus eeskujulik. Alustati Avala kvartali kolmanda büroohoone ehitusega, kus hakkab 2027. aastast paiknema Enefiti peakontor. Paralleelselt jätkusid investeeringud olemasolevate hoonete energiatõhususe ja kvaliteedi tõstmisse.

“Praegusel turul on näha, et hästi kavandatud, energiatõhusad ja kvaliteetsed projektid leiavad ka keerulisemal turul ostja või üürniku. Kaamose eesmärk ei ole olnud ehitada võimalikult palju mahus, vaid keskenduda kvaliteedile, tuues turule juurde pikaajalist ja aastakümneid väärtust pakkuvat kinnisvara,“ märkis Jostov.

Investeeringud jätkusid ka taastuvenergias

Lisaks kinnisvarale jätkas Kaamos investeeringuid taastuvenergiasse. Aasta jooksul valmis Pihlaka teine päikesepark võimsusega ligi 45 MWp ning grupi otseses või kaudses omanduses olevate päikeseparkide koguvõimsus kasvas 136 MWp-ni. Päikesejaamad tootsid aasta jooksul kokku 86,3 GWh elektrienergiat.

Kaamos jätkas ka investeeringuid kinnisvara kestlikuse parendamiseks. Uutes elu- ja ärihoonetes rakendatakse rohkem energiatõhusaid lahendusi ja rahvusvahelisi LEED ja BREEAM sertifitseerimisstandardeid.

Jostov: 2026. aasta näitab kindlustunde paranemise märke

Sel aastal jätkab Kaamos uute elu- ja ärikinnisvaraprojektide arendamist nii Eestis kui Lätis, sealhulgas Hõbemetsa, Vikimõisa ja Riia arendustes, samuti investeeringuid taastuvenergiasse ning olemasoleva ärikinnisvara kvaliteedi parandamisse.

„Intressikeskkond on stabiliseerunud ning klientide kindlustunne on tasapisi paranemas. Usume, et 2026. aasta pakub ettevõttele rohkem investeerimisvõimalusi kui viimased paar aastat. Kaamos on praeguseks turuväljavaateks hästi ette valmistunud,“ lisas Jostov.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Luminor: Mida peaksid müüjalt küsima kui lähed uut kodu vaatama?

Luminor BankUue kodu otsimisega kaasneb tihti suur ootusärevus, kuid tasub eelnevalt kindlaks teha, kas kõik müügikuulutuses olev ka päriselt tõele vastab. Luminori partnersuhete tiimijuhi Elar Olliku sõnul võivad tähelepanuta jäänud detailid hiljem mõjutada nii laenu taotlemist kui ka tulevasi kulusid.

Küsimuste esitamine ei ole oluline vaid ostja huvide kaitsmiseks, vaid teatud teemade vastu tunneb huvi ka pank, kellelt laenu taotletakse. Näiteks on Olliku sõnul panga jaoks oluline, et kõik ümberehitused oleks teostatud seaduspäraselt. „Kui korteris on tehtud muudatusi, olgu selleks siis mõne seina eemaldamine või kamina paigaldus, siis tasub kindlasti uurida, kas kõik muudatused on korrektselt dokumenteeritud ja seadustatud. Vastasel juhul võib pank kinnisvarale laenu väljastamisest keelduda,“ ütles ta.

Laenutingimusi võib mõjutada ka kortermaja seisukord, mille puhul võiks ostja huvi tunda eesseisvate renoveerimisplaanide vastu. „Uusarenduste ja renoveeritud kortermajade puhul on laenutingimused üldjuhul soodsamad kui kehvas seisukorras kortermajadel. Seetõttu on vanemate majade puhul mõistlik uurida, milliseid töid on juba läbi viidud ning mis vajaks lähiajal kindlasti veel tegemist. Nii teab ka ostja lisakuludega paremini arvestada,“ lisas Ollik.

Kui kortermaja juures on parkla või müügikuulutuses on välja toodud panipaik, tasub kindlasti uurida, milline on nende kasutuskord. Nimelt võib hiljem halvaks üllatuseks selguda, et lubatud isikliku parkimiskoha asemel on tegemist hoopis parkimisvõimalusega, kus võivad parkida kõik majaelanikud.

Kindlasti tuleks Olliku sõnul veenduda ka hoone ligipääsetavuses. See puudutab enamasti just eramuid, mitte kortermaju, milleni võib viia eratee. „Tasub uurida, et kui tegemist on erateega, siis kas servituudid on seatud või mitte. Seekaudu väldid olukorda, kus ühel hetkel tuleb oma koduni pääsemiseks hoopis hakata raha välja käima,“ märkis Luminori partnersuhete tiimijuht.

Üks olulisemaid küsimusi puudutab aga korteri või eramuga kaasnevaid kommunaalkulusid. „Müügikuulutuses toodud energiamärgis annab küll esmase ülevaate, kuid ostjal tasub kindlasti küsida ka tegelike kommunaalkulude kohta nii suvel kui talvel. Samuti võiks uurida, kas korteriühistul on võlglasi ning kuidas toimib maja juhtimine,“ ütles Ollik.

Kinnisvaraga seotud küsimuste kohta annab kõige paremat infot eksperthinnang ning just see dokument on ka panga jaoks kodulaenu väljastamisel kaalukeeleks. Samuti tasuks ostuhuvilisel pilk heita ehitisregistrisse (EHR) ja kinnistusraamatusse. „Kui erinevates registrites andmete otsimine või kinnisvaraga seotud detailide väljaselgitamine tundub vaevarikas, tasub alati kaaluda ka maakleri kaasamist, kes on oma ala spetsialist ning oskab vajadusel küsimustele vastused leida. Kui usaldusväärset maaklerit endal välja valitud ei ole, võib soovitust küsida ka oma Luminori laenuhaldurilt, kes saab vajadusel suunata kliendi koostööpartnerite poole,“ soovitas Ollik.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Swedbank: Hinnad langesid juunis 0,5% võrra

SwedbankTarbijahinnaindeks alanes juunis maiga võrreldes 0,5% võrra. Aastaga tõusid hinnad vaid 2,3%. Inflatsioon oli Eestis viimati nii tagasihoidlik viis aastat tagasi, kevadel 2021, kui toorainete hinnad kukkusid koroonakriisi tõttu.

Hinnasurvete vähenemist näitab ka kindlustunde küsitlus, mille järgi ootavad nii tarbijad kui ettevõtjad inflatsiooni aeglustumist.

Hinnad kahanesid pooltes kaubagruppides

Tarbimiskorvi odavnemisest pool tuli toidu hinna langusest. Lisaks toidule alanesid kuuga aga ka mootorikütuste ja rõivaste hinnad.

Toit odavnes teist kuud järjest. Poeketid tegid müügi hoogustamiseks erinevaid sooduskampaaniaid. Alandati liha, kala, piimatoodete, puu- ja köögiviljade hindu. Hindade langusest hoolimata toidu müügimahud kasvanud ei ole.

Hooajalised allahindlused langetasid garderoobikaupade maksumust. Rõivaste ja jalanõude soodusmüügid olid statistikaameti andmetel väiksemad kui aasta tagasi.

Vaherahu Lähis-Idas tõi nafta hinna alla

Mootorikütuste hinnad alanesid nafta odavnemise tulemusena. Tulevikutehingud näitavad nafta hinna püsimist ligikaudu praegusel tasemel kuni järgmise aasta lõpuni. Samas on hinnaväljavaade endiselt tundlik geopoliitiliste arengute suhtes – uued pinged Lähis-Idas võivad nafta hinna kiiresti taas üles viia.

Puhkamine on aastatagusest odavam

Statistikaameti andmetel oli juunis majutus viiendiku võrra odavam kui aasta tagasi. Juunis 2025 toimus Tallinnas mitu suurt kontserti, mis majutuse hinnad üles viisid.

Puhkusereiside hinnad olid juunis 9% väiksemad kui aasta varem. Rohkem lende ja tugevam konkurents on toonud hinnad alla. Aastatagusest oluliselt päikselisem ilm on samuti soosinud kodumaal puhkamist. Aastaga on siiski kallinenud väljas söömine ja kultuuri nautimine.

Sel aastal tõusevad hinnad ligi 4% võrra

Swedbank prognoosib selleks aastaks 4%list inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma 3% juurde. Hinnatõusu annab sel aastal suurima panuse energia ja transpordi kallinemine.

Eesti Pank: Hinnatõus püsis juunis mõõdukas

Eesti PankTarbijahinnad tõusid juunis statistikaameti andmetel aastaga 2,3%. Enim kiirendasid inflatsiooni energiakandjad, näiteks oli aastataguse ajaga võrreldes kallim valdavalt ilmast sõltuv elektrihind. Ka mootorikütused ja gaas jäid veel mõnevõrra kallimaks kui eelmise aasta juunis. Kevadkuudega võrreldes aga kütused, iseäranis diislikütus, juba odavnesid.

Tarbijakorvis suurima osakaaluga toiduained odavnesid kokku üle 1,5% ning see hinnalangus oli üsna laiapõhjaline. Muu hulgas odavnesid sealiha, puu- ja köögiviljad ning eelmisel aastal järsult kallinenud või odavnes samuti edasi.

Hinnakasvu aeglustumine on osaliselt tingitud möödunud aasta kõrgest võrdlusbaasist – toona oli üksikute teenuste hindades väga suuri kõikumisi. Eelmise aasta juunis kergitasid tarbijahindu puhkusereiside ja majutusteenuste väga ulatuslik kallinemine, kuid sel aastal olid need teenused aasta võrdluses vastavalt 9% ja 20% odavamad. Lisaks hakkasid kaupmehed ja teenusepakkujad läinud aastal juulikuist käibemaksutõusu hindadesse kandma tõenäoliselt varem, sest juba mullu juunis oli märgata, et kuine hinnakasv kiireneb. Kuna käibemaks kandus hindadesse üle mitme kuu jooksul, siis näeme aasta arvestuses juuni näitajaga sarnast või madalamat inflatsioonimäära lähikuudelgi.

Eelnenud kuuga võrreldes langesid hinnad 0,5%, mis on ajalooliselt juunikuu kohta pigem suur langus. Peale toiduainete aitasid sellele kaasa mootorikütused. Kevadel Iraani sõja tõttu mitmeks kuuks seiskunud naftatoodete eksport Lähis-Idast hakkas juuni keskel taastuma ning seejärel odavnes järsult ka nafta. See kandus üle tanklahindadesse. Bensiin oli maikuuga võrreldes 5,5% ja diislikütus 9% odavam ning tõenäoliselt jätkub mootorikütuste odavnemine ka juulis.

Maksumuudatuste mõju arvestamata on Eesti inflatsioon olnud eelmise aasta lõpust saadik euroala keskmise juures või isegi allpool seda. Juunis oli ka tegelik inflatsioon alla euroala keskmise. Üle euroala võrreldav ühtlustatud tarbijahinnaindeks kasvas juunis aastaga 2,8%. Lätis oli inflatsioonimäär samal ajal 3,3% ja Leedus tõusis see 5,5%ni. Kogu aasta hinnakasvuks ootab Eesti pank sel aastal 3,4%.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Rahandusministeerium: Inflatsioon viie aasta madalaim

RahandusministeeriumJuunis oli Eesti aastane inflatsioon euroala üks madalamaid. Toidu hinnad on aastaga odavnenud. Lähis-Ida konflikti leevenedes jääb tänavune hinnatõus kevadprognoosis prognoositud 4 protsendist madalamaks.

Statistikaameti andmetel langesid hinnad juunis eelmise kuuga 0,5 protsenti ja aastane inflatsioon aeglustus mai 3,7 protsendilt juunis 2,3 protsendini. Euroalal aeglustus hinnatõus esialgsel hinnangul 2,8 protsendini.

Pingete leevenemine Lähis-Idas ning turgude ootus USA-Iraani vahelise rahulepingu sõlmimiseks on kaasa toonud naftahindade kiire languse kriisieelsele, veebruari lõpu tasemele. Bensiini ja diisli maailmaturuhindade alanemine on toimunud mõnevõrra väiksemas ulatuses. Nende arengute tulemusena on kütuse postihinnad ka Eestis kevadiselt kõrgtasemelt alla tulnud ning on kümnendiku kõrgemad kui aasta tagasi. Samas on gaasi hind Euroopas püsinud suhteliselt kõrgena tulenevalt gaasihoidlate madalast täituvusest ning gaasihind kodutarbijatele on aastaga tõusnud pea neljandiku võrra. Vähenenud taastuvenergia toodangu tõttu oli elektri börsihind Eestis kõrgem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes on energia hinnad aastaga tõusnud pea kümnendiku, mis on võrreldav euroala vastava näitajaga.

Toidu hinnad olid juunis 1,5 protsenti odavamad kui aasta tagasi. Seda on võimaldanud toidu impordihindade langus. Imporditud toiduained on aasta esimesel poolel odavnenud ligi 3 protsenti. Suuremal määral on kauplustes odavnenud õlitoodete ja aiasaaduste hinnad. Aasta teises pooles võib toidu hindu veidi kergitada kõrgemad energia- ja väetise hinnad.

Teenuste hinnatõus ulatus juunis 2 protsendi lähedale, mis on viimaste aastate madalaim. Suures osas on selle taga aastatagune kõrge võrdlusbaas tulenevalt suurüritustest ning puhkusepakettide hindade kõrgest tasemest. Seetõttu olid majutuse hinnad juunis pea viiendiku odavamad. Samuti on tänavu suvehooaja alguses jäänud hooajalised hinnatõusud varasemast tagasihoidlikumaks.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

AS Pro Kapital Grupp teatab tagamata võlakirjade lunastamistähtaja pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi Emitent) teatab, et on kasutanud tagamata fikseeritud intressimääraga mittekonverteeritavate võlakirjade (ISIN EE3300001676; edaspidi Võlakirjad) tingimuste punktis 1.1.18 sätestatud õigust pikendada Võlakirjade lunastamistähtaega kahe aasta võrra.

Vastavalt Võlakirjade tingimustele on Emitendil õigus pikendada Võlakirjade lunastamistähtaega ühepoolselt kuni kahe aasta võrra, avaldades sellekohase teate Nasdaq Tallinna börsi kaudu hiljemalt 30. septembril 2026. Käesoleva teatega kasutab Emitent nimetatud õigust.

Sellest tulenevalt pikeneb Võlakirjade lunastamistähtaeg 31. oktoobrilt 2026 kuni 31. oktoobrini 2028.

Kõik ülejäänud Võlakirjade tingimused jäävad muutumatuks.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp announces the extension of the maturity date of unsecured bonds

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (the Issuer) announces that it has exercised its right under Clause 1.1.18 of the Terms and Conditions of the fixed rate unsecured non-convertible bonds (ISIN EE3300001676; the Bonds) to extend the maturity date of the Bonds by two years.

Pursuant to the Terms and Conditions, the Issuer is entitled to unilaterally extend the maturity date of the Bonds by up to two years by making the respective announcement via Nasdaq Tallinn stock exchange no later than 30 September 2026. By this announcement, the Issuer exercises that right.

Accordingly, the maturity date of the Bonds is extended from 31 October 2026 to 31 October 2028.

All other Terms and Conditions of the Bonds remain unchanged.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni