1. augustil 2026 jõustuvad ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on muuta ehitamine ja menetlused lihtsamaks, kiiremaks ja bürokraatiavabamaks. Seadusemuudatustega viiakse kooskõlla ka ehitisregister, kus jõustuvad mitmed kasutajate jaoks olulised uuendused.
Väheneb abihoone ehitusloa riigilõiv
Elamu teenindamiseks vajaliku abihoone püstitamise või üle 33% laiendamise ehitusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv väheneb 250 eurolt 150 eurole. Lammutamisloa taotluse riigilõiv jääb senisele tasemele ehk 30 eurole.
Väikeste abihoonete ehitamine muutub lihtsamaks
Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 meetri kõrguste mitteeluhoonete, näiteks kuuride ja varjualuste püstitamine, laiendamine ning lammutamine muutub vabaehituseks. See tähendab, et nende puhul ei ole enam vaja esitada ehitusteatist.
Ehitisregister arvestab uute nõuetega automaatselt ning näitab dokumendi koostamisel kasutajale, kas kavandatud ehitustegevus vajab luba, teatist või ei kuulu enam menetlemisele.
Muutuvad mitme rajatise loakohustused
Seadusemuudatustega muutuvad ka mitmete rajatiste ehitamise nõuded. Näiteks puurkaevude, puuraukude, truupide ja sademeveerajatiste rajamisel asendub mitmel juhul ehitusloa taotlemine ehitusteatise esitamisega. Samuti täienevad Ehitisregistris mitmete rajatiste klassifikaatorid, sealhulgas põllumajandusrajatiste, lipumastide ja basseinide puhul.
Eluhoonete puhul muutuvad kasutusloa nõuded
Ühe- ja kahe korteriga elamute puhul asendub senine kasutusloa kohustus kasutusteatise esitamisega.
Kolme või enama korteriga elamute puhul muutuvad nõuded ümber- ja juurdeehitamisel. Keerukamate hoonete puhul on edaspidi ka väiksemamahulise ümberehituse või kuni 33% laiendamise korral üldjuhul vajalik ehitusluba. Erandiks jäävad tehnosüsteemidega seotud tööd, mille puhul piisab jätkuvalt ehitusteatisest.
Kasutusloa saab anda korraga mitmele ehitisele
Kui seni tuli kasutusluba väljastada igale ehitisele eraldi, siis alates 1. augustist saab ühe menetluse käigus anda kasutusloa korraga mitmele ehitisele. Muudatus muudab suuremate arendusprojektide menetlemise lihtsamaks ja kiiremaks.
Süsteem aitab valida õige dokumendi
Ehitisregistri üks olulisemaid uuendusi on automaatne dokumendi liigi kontroll. Kui kasutaja alustab näiteks ehitusloa taotluse täitmist, kuid sisestatud andmete põhjal piisab ehitusteatisest, muudab süsteem dokumendi automaatselt ehitusteatiseks. Sama loogika toimib ka vastupidisel juhul.
See aitab vältida eksimusi ning vähendab vajadust dokumente uuesti esitada.
Menetlused muutuvad arusaadavamaks
Ehitisregistris uuendatakse ka menetlustes kasutatavat sõnastust. Seni kasutatud mõiste „eelnõu“ asendub sõnaga „taotlus“, mis kirjeldab menetluse sisu kasutajatele selgemalt ning on kooskõlas uue seadusega.
Transpordiamet lisandub menetleva asutusena
Teede, tänavate, sildade ja tunnelitega seotud ehitiste puhul saab menetlevaks asutuseks valida ka Transpordiameti. See muudab vastavate ehitiste menetlemise üheselt mõistetavamaks.
Projekteerimistingimuste taotlemine muutub paindlikumaks
Seoses seadusemuudatustega täienevad ka projekteerimistingimuste taotlused. Ehitisregistris lisanduvad uued võimalused projekteerimistingimuste taotlemiseks ning täpsustatakse mitmeid andmevälju. Muudatuste eesmärk on muuta taotluste esitamine paindlikumaks ning viia need kooskõlla uute õigusnormidega.
