Alates 1. augustist jõustuvad ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on ajakohastada ehitusõigust ning muuta muuhulgas ehitamisega seotud asjaajamine inimese jaoks lihtsamaks ja arusaadavamaks. Samas säilib ehitiste ohutuse ja kvaliteedinõuete tõendamise kohustus, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Toomas Laigu.
Toomas Laigu sõnul on ehitiste dokumentatsioon muutunud kinnisvaratehingutes järjest olulisemaks ning puudulikud andmed võivad müügiprotsessi aeglustada ja mõjutada ka lõpphinda. “Näen maaklerina üha rohkem olukordi, kus müük ei jää venima mitte ostuhuvi või hinna, vaid dokumentide tõttu. Majale on tehtud juurdeehitus, kõrvalhoone andmed ei klapi või kasutusluba puudub. Ostjad kontrollivad ehitisregistri andmeid sageli juba enne objektiga tutvuma tulemist. Puudulikku dokumentatsiooni kasutatakse täiesti loogiliselt ka hinna üle läbirääkimisel,“ räägib Laigu.
Toomas Laigu hinnangul on muudatuste üldine suund kinnisvaraturu seisukohalt positiivne. “Kui uus kord aitab muuta asjaajamist läbipaistvamaks, kiiremaks ja omaniku jaoks mõistlikumaks, siis on sellest kinnisvaraturule päriselt kasu,” ütleb Laigu. Kaob ka senine 500-eurone riigilõiv, mida tuli teatud juhtudel tasuda õigusliku aluseta ehitatud hoone registrisse kandmisel. “Suure kinnisvaratehingu kõrval ei pruugi see tunduda väga suur summa, kuid omaniku jaoks on tegemist siiski konkreetse kuluga,” märgib Laigu.
1Partner Kinnisvaras ehitusdokumentatsiooni ja seadustamisega tegeleva Kaili Kruusi arvates lihtsustavad ja kaasajastavad ehitusseadustiku muudatused eelkõige mõningaid menetlustoiminguid, kuid ohutuse ja tegelikkusele vastavate andmete tõendamise kohustus sellega ei kao. “Väga palju sõltub ka sellest, kuidas kohalikud omavalitsused muudatusi praktikas rakendama hakkavad,” räägib Kruus. Ta lisab, et näiteks võib teatud juhtudel nüüd elamukrundile kuuri, garaaži või sauna ehitamine olla võimalik projekteerimistingimuste alusel ja ilma detailplaneeringut muutmata. “Toonitan, et omaalgatuslikult ilma kohalikku omavalitsust teavitamata ehitama hakata võib väga vähestel juhtumitel. Alati on tark küsida piirkonna ehitusnõunikult või vastavalt ametnikult, kuidas võib tegutseda,” selgitab Kruus ning lisab, et omavalitsus peab endiselt hindama planeeringut, ehitusmahtu, naabrite õigusi, tuleohutust ja hoone sobivust keskkonda.
Kruusi sõnul lihtsustab menetlustoiminguid ka see, et alates 1. augustist ei keskenduta edaspidi enam enne 22. juulit 1995 ehitatud hoonete puhul vanade lubade ja dokumentide otsimisele, vaid eeldatakse, et ehitisel oli õiguslik alus olemas. “See ei tähenda siiski, et hoone kantakse automaatselt ehitisregistrisse. Endiselt võib olla vaja mõõdistusprojekti, auditit või muid dokumente, mis tõendavad ehitise ohutust ja võimaldavad registrisse kanda õiged tehnilised andmed,” selgitab ta.
Üksikelamute, suvilate, aiamajade ning teatud kaksikelamute, ridaelamusektsioonide ja kahe korteriga elamute puhul asendub kasutusloa nõue üldjuhul kasutusteatisega, mille tavapärane kontrolliaeg on kümme päeva. “Lihtsam menetlus ei tähenda, et hoone ohutust või dokumente enam ei kontrollita. Küll aga võib see muuta asjaajamise kiiremaks ja omaniku jaoks arusaadavamaks,” ütleb Kruus.
1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.
