Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

04.02.2026 toimub koolitus “Kinnisvara hindamise ABC”

Andres Teder04.02.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kinnisvara hindamise ABC“, mis pakub selge ja tervikliku ülevaate kinnisvara hindamise eesmärkidest, põhimõtetest ning kasutatavatest meetoditest. Koolitust viib läbi kutseline vara hindaja Andres Teder.

Koolitus on mõeldud

  • kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista väärtuse kujunemist;
  • maakleritele, kelle töö hõlmab hindamisaktidega tegelemist;
  • arendajatele ja investoritele, keda huvitavad kinnisvara väärtust mõjutavad tegurid;
  • tulevastele kinnisvarahindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kes soovivad oma teadmisi kinnisvarast täiendada.

Koolituse tulemusena saavad osalejad

  • ülevaate hindamise eesmärkidest ja meetoditest;
  • teadmised hindamisprotsessist ning kasutatavatest mõistetest;
  • arusaama hindaja kutsesüsteemist ja pädevusnõuetest;
  • oskuse lugeda ja mõista kinnisvara hindamisaruandeid.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 04.02.2026 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: 2025. a suurenes korteritehingute arv eelkõige maakonnakeskustes

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel tehti 2025. a Eestis kokku 21 562 korteritehingut. Neist tehingutest 13 919 ehk 65% tehti maakonnakeskustes.

Eesti korteritehingute arv suurenes 2025. aastal aasta varasemaga võrreldes 3,9%. Maakonnakeskustes tehtud tehinguid lisandus sama perioodi jooksul juurde 5,7%. Väljaspool maakonnakeskuseid tehtud korteritehingute arv kasvas aastaga 0,9%.

Maakonnakeskustest tehtud 13 919 korteritehingust omakorda 65% tehingutest ehk 8979 tehingut tehti Tallinna linnas. Tallinna korteritehingute arv kasvas aastaga 7,5%.

2025. a suurenes korteritehingute arv maakonnakeskuste lõikes kõige enam ehk 45% Raplas. Raplas tehti 2025. aastal 90 korteritehingut. 

Kõige enam vähenes korteritehingute arv aastatagusega võrreldes Haapsalus, kus 2025. a tehingute arv 90 jäi 2024. aastale 10% alla.

 

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Bigbank: vahe kärises, eestlaste kodulaenud olid aasta lõpus naabritest veelgi suuremad

BigbankLõppenud aasta neljandas kvartalis oli kodulaenu keskmine summa Eestis 141 tuhat eurot, mis on üle kahe korra rohkem lätlaste ja ka pea poolteist korda rohkem leedulaste keskmisest kodulaenust, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Sõlmitud kodulaenulepingute keskmine laenusumma oli neljandas kvartalis Eestis 141 166 eurot, Lätis 63 321 eurot ja Leedus 97 818 eurot. “Kinnisvarahinnad Lätis on endiselt odavamad, mida kinnitab ka oluliselt väiksem keskmine laenusumma. Samas Eestis ja Leedus väljastatud keskmise laenu vahe kärises neljandas kvartalis rekordiliselt suureks,” kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet ning meenutab, et veel kaks aastat tagasi samal perioodil oli Leedus väljastatud keskmine laen Eesti omast isegi napilt suurem. Kaks aastat on eestlaste võetud laenude summad tasapisi kasvanud ja leedulaste omad püsinud kuni viimase ajani enam-vähem samal tasemel.

Neljandas kvartalis toimusid aga muutused, kui eelnenud kvartaliga võrreldes tõusis laenusumma Eestis 12% ja Leedus samal langes 9% võrra, Lätis olid laenusummad varasemaga samal tasemel. “Kuna sõlmitud laenulepingute koguarv Leedus kasvas ja Eestis langes ligikaudu kümnendiku võrra, siis jäi mõlemas riigis väljastatud laenude kogusumma eelnenud kvartaliga siiski samale tasemele,” kirjeldab Taavet viimaste kuude sündmusi Balti riikide kodulaenu turul.

Bigbanki juhi sõnul tegi keskmine laenusumma Eestis suure hüppe ülespoole just detsembris, mil see küündis enam kui 172 tuhande euroni ja oli 30% suurem võrreldes novembriga. “Me oleme viimased kaks aastat näinud, kuidas eestlaste laenujulgus imepisikeste sammudega taastub,” kommenteerib Arthur Taavet, kelle sõnul soosivad täna laenamist ka kodulaenu intressid ja Euribori tase. “Nendel marginaalitasemetel mingit hinnasõda ükski pank pidama ei mahu ja nii on edaspidi võtmeküsimus, kes tahab ja suudab koduostjat ennast, tema soove ja vajadusi paremini mõista,” selgitab Taavet lisades, et Bigbank on viimase aasta jooksul võtnud eraldi fookusesse nii-öelda alateenindatud grupid ehk tublid igati laenukõlblikud inimesed, kes jäikadelt suurpankadelt siiski eitava vastuse on saanud.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

1Partner: Ekspert: pane tähele, millal ikkagi tuleb elukoha müügilt tulumaksu tasuda

1PartnerKinnisvara müügiga seotud maksuküsimused tekitavad inimestes sageli ebakindlust, eriti juhul, kui müüdav kodu on saadud päranduse või kingitusena. 1Partner Kinnisvara konsultant ja maakler Katrin Ots selgitab millistel juhtudel tuleb seaduse kohaselt elukoha müügilt tulumaksu tasuda.

Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata tulumaksuga eluaseme müügist saadud tulu juhul, kui inimene kasutas seda kuni müümiseni oma elukohana. Maksuvabastus kehtib ühe elukoha müügile kahe aasta jooksul ning sealjuures ei ole määrav sissekirjutus, vaid eluaseme tegelik kasutamine isikliku elukohana. “Oluline on, et korterit või maja ei oleks enne müüki välja üüritud ega kasutatud näiteks kontorina ettevõtluse tarbeks. Samas kodukontoris töötamine maksuvabastust ei mõjuta,” selgitab Ots.

1Partneri konsultandi sõnul ei ole maksuvabastuse seisukohalt oluline ka see, kuidas eluruum on omandatud. “Elukoht võib olla nii ostetud, päritud, kingitud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud – kinnisvara omandamise viis ei mängi maksustamisel rolli,” räägib ta ja lisab, et seadus ei sätesta ka konkreetset ajaperioodi, kui kaua peab eluruumi elukohana kasutama, et seda loetaks maksuvabastuse alla kuuluvaks. Samuti ei ole paika pandud, mitu päeva aastas peab inimene seal viibima. Inimesel võib olla samaaegselt ka mitu elukohta, kuid maksuvabastuse puhul on määrav tema tegelik elukoht. “Tegeliku elukoha tuvastamine on fakti tõendamise küsimus. Seda saab vajadusel kinnitada näiteks kommunaalarvete, sideteenuste lepingute, pangakonto väljavõtete, maksumaksja enda seletuste või ka naabrite ütlustega,” selgitab Ots.

Tähelepanu tasub pöörata ka eluruumi juurde kuuluvatele mitteeluruumidele, nagu panipaigad ja parkimiskohad. Uuemates kortermajades on need enamasti kantud kinnistusregistrisse eraldi korteriomanditena ja sel juhul on neid võimalik ka eraldi võõrandada. “Kui panipaik või parkimiskoht müüakse koos eluruumiga ühe tehinguna, laieneb maksuvabastus kogu müügile. Kui need aga müüakse eraldi tehinguna või kui need on olnud ärilises kasutuses, näiteks välja üüritud, siis maksuvabastust ei kohaldata,” räägib Ots.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Mis vahe on kodukindlustusel ja kortermaja kindlustusel? Ekspert selgitab

SwedbankKodu ja sinna aastatega kogunev on kullakallis vara ning seetõttu peab enamik meist kodu kindlustamist iseenesestmõistetavaks. Korteris elades tasub meeles pidada, et kindlustamist väärivad nii otsesed eluruumid kui ka laiemalt kogu kortermaja. Aga miks? Toome mõned näited.

Torm lennutab minema pool kortermaja katust, rõduklaas mõraneb ning kinnistul murduv puu mõlgib auto. Üha heitlikumaks muutuvad ilmaolud, aga ka inimlikust eksimusest tekkinud õnnetused võivad tuua korterelamu elanikele kaasa suuri kulusid. Jah, suurem osa ühistuid korjab igakuist remondiraha, kuid kindlustunnet saab veelgi suurendada.

Swedbank P&C Insurance registreeris eelmisel aastal korterelamutes 400 kahjujuhtumit ning praeguseks on hüvitatud kokku enam kui 580 000 euro ulatuses kahjusid. Mis liiki õnnetusi korterelamutes juhtub ning kui suured on kahjusummad?

Suures plaanis saab väita, et ligikaudu pool korterelamu kindlustuse mullu registreeritud ja hüvitatud juhtumitest on seotud torustiku leketega. Leketest tekkinud kahju keskmine hüvitis jäi mullu 3000 euro lähedale, suurim nüüdseks välja makstud kahjusumma ulatus aga isegi 27 000 euro kanti.

Viimaste aastate suurima kahjusumma, 83 000 eurot, hüvitas Swedbanki kindlustus tuleõnnetuse kahjude kõrvaldamiseks. Kõige ulatuslikumat kahju põhjustavadki elamutele enamasti tulekahjud. Nende korral on kahjusummad teiste juhtumitega võrreldes üldjuhul tunduvalt suuremad, sest vara ei kahjusta ainuüksi tuli, vaid ka kustutusvesi. Lisaks hoonele või korterile hävivad tule, suitsu ja vee tõttu mööbel ja isiklikud esemed.

Juhtumid, mille peale ei oska tullagi

Kuid leidub ka juhtumeid, mille peale ei oska esimese hooga tullagi, kuid mis võivad ühistule kaasa tuua ootamatuid kulutusi. Siin on mõned näited.

  • Marutuul murdis kortermaja krundil puu, see kukkus naaberkinnistul asuva abihoone katusele ja aiale ning põhjustas ulatuslikku kahju. Hüvitis kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest, mida vastasel korral pidanuks katma ühiselt korteriomanike taskust, ulatus ligi 11 000 euroni.
  • Torm ei tähenda ainult tuule tõttu murduvaid puid, üksjagu pahandust võib teha ka äike. Näiteks kadus kortermajas pärast äikesetormi elekter ja kõigi nelja trepikoja fonolukud lakkasid töötamast. Kohale kutsutud ettevõte tegi kindlaks elektri ülepingest tekkinud kahju. Fonolukkude taastamise hüvitis ulatus ligi 2100 euroni.
  • Elektrisüsteemidega seotud kahjujuhtumeid näevad meie eksperdid sagedasti. Näiteks toimus kortermaja trepikojas elektrikilbi põleng, mille tagajärjel said kahjustada trepikoda ja kolm korterit. Kahju ulatus pea 16 000 euroni.
  • Õnnetu lõpuga põlengu võinuks kaasa tuua ka lugu, kus rõdule lendas tänavalt ilutulestiku rakett, mis süttis ning kahjustas rõdupõrandat ja -seina. Hüvitise suurus ulatus üle 1200 euro.
  • Kortermaja ja ühistu vara suudetakse kahjustada ka sõidukiga, eriti kui mängus on tõkkepuud või väravad. Näiteks sõitis tundmatu sõidukijuht korterelamu tõsteväravad maha. Hüvitis oli enam kui 3000 eurot.

Mis mida kaitseb?

Sellised juhtumid ja kahjusummad panevad paljud korteriühistud mõtlema, kuidas end ootamatuste eest kaitsta. Mõnikord näiteks arvatakse ekslikult, et kortermaja kõrgeimal korrusel asuva korteri kodukindlustus hõlmab maja katuse kaitset. Paraku see nii ei ole.

Millal siis hüvitab õnnetuse kahju kodukindlustus ja millal korterelamu kindlustus?

  • Kodukindlustusega on enamasti kaitstud inimese kodus olevad tehnosüsteemid, siseviimistlus, sisseehitatud mööbel ning väljaspool korterit kortermajaga samal kinnistul asuv korteriomanikule kuuluv kelder ja panipaik ning seal asuv kodune vara.
  • Korterelamu kindlustus katab enamasti hoone kaasomandis olevad sise- ja välisseinad, tehnosüsteemid, katuse, välisaknad ja -uksed ning korterelamu elanike ühiskasutuses olevad ruumid.

Nii kodu kui ka korterelamu kindlustamisel tasub kaaluda, kas lisada ka vastutuskindlustus, mis aitab siis, kui kahju tekib kolmandatele isikutele.

Mida on kindlustust valides veel hea teada?

Kindlustustingimused erinevad seltsiti, seetõttu on väga oluline enne lepingu sõlmimist põhjalikult tingimustega tutvuda, pidada nõu kindlustusnõustajaga ning vajaduse korral esitada lisaküsimusi. Kindlustuslepingud ei ole ühesuguse kaitseulatusega.

Kui leping sõlmitud, on kasulik aeg-ajalt üle vaadata selle tingimused, kaitsed ja valitud kindlustussummad. Kui leping on sõlmitud aastaid tagasi, siis ei pruugi summad olla enam piisavad, kui peaks juhtuma suurem õnnetus. Parem on olla ootamatusteks hästi valmistunud, kui tegeleda suuremate kahjude tagajärgedega.

Korterelamu kindlustus – väike lisa, suurem kindlustunne

Korterelamu kindlustuse korral on kindlustusvõtja korteriühistu, hoone haldaja, korteriomanik või muu isik, kes tegutseb kõigi korteriomanike nimel. Swedbanki korterelamu kindlustuse näol on tegemist koguriskikindlustusega. See tähendab, et kindlustusjuhtumiks on peaaegu kõik ettenägematud ja ootamatud õnnetusjuhtumid, välja arvatud mõned tingimustes välja toodud välistused.

Ühistu koosolekutel on kindlasti mõistlik maja kindlustamine teemaks võtta. Nii kuuleb, missuguses seisus on ühistu remondifond ning kas paigas on plaan, kuidas ootamatustega tegeleda.

Sealjuures ei tasu karta, et korterelamu kindlustus kujuneb korteriomanikule liiga kalliks. Kivist korterelamu korral, kus on 60 korterit, oli keskmine kuine kindlustusmakse vastutuskindlustuseta 1,23 eurot korteri kohta. 100 000 euro suuruse vastutuskindlustuse lisakaitse lisamisega kasvab kuine kindlustusmakse 1,58 euroni korteri kohta.

Kindlustusmakse arvestus on näitlik, see tugineb 2026. aasta jaanuari keskpaiga andmetele ja oleneb konkreetse hoone suurusest, ehitusmaterjalist ning valitud kindlustussummadest, omavastutusest ja muudest lepingudetailidest.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

KV.EE kinnisvara-podcast: kinnisvaraarendaja vaade möödunud 2025. aastale ja ettevaade 2026. aastale

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 130. osa külaline on Hepsor AS juhatuse liige ja tegevjuht Martti Krass. Saates analüüsime elamispindade arendusturu olukorda 2025. aastal ning prognoosime eelseisvaid suundi 2026. aastaks. Arutelu juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Martti Krass annab ülevaate möödunud aasta majanduskeskkonnast, peatudes maksutõusude mõjul ja tarbijate enesekindlusel. Vaatame lähemalt arendusprotsessi mõjutavaid tegureid, sealhulgas ehitushindade muutust, bürokraatlikke takistusi ehitusloani jõudmise protsessis ning ehituskõlbuliku maa kättesaadavust arendajatele.

Teemaks tulevad ka nõudluse poolel toimunud nihked ja ostjate eelistused Tallinna erinevates piirkondades nagu Haabersti, Lasnamäe ja Põhja-Tallinn. Martti Krass selgitab, kuidas on muutunud konkurents uute korterite ja järelturu vahel ning millist rolli mängib tänasel turul väärtuspõhine tootearendus.

Arutleme uute korterite müügimahtude ja tehinguhindade dünaamika üle. Vaatame tulevikku ja analüüsime, millised tegurid võiksid 2026. aastal turgu elavdada ning kust on oodata peamist kasvu nii tehingute arvu kui ka hindade osas.

Saate lõpuks jagab külaline praktilisi soovitusi turuosalistele ja rõhutab läbimõeldud planeeringute olulisust.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

SEB: Ekspert selgitab: Mis saab laenust peale laenuvõtja surma?

SEBLäheda inimese kaotuse puhul tuleb lisaks leinale tegeleda ka pärimisküsimustega. Ekspert selgitab, kelle kanda jääb ootamatu elusündmuse korral laenukohustus ning millised on pärijate jaoks esimesed sammud panga ees.

Lähedase surma korral peab paratamatult tegelema ka pärimistoimingutega, et lahkunu vara, õiguste ja kohustuste osas selguks õigusjärglane. Selleks tuleb algatada notari kaudu pärimismenetlus – avalduse esitamisel selgitab notar välja testamendi või pärimislepingu olemasolu ning teeb pärandaja õiguste ja kohustuste kohta päringud registritesse ja Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Menetluse lõppedes selgub, kes on pärimislepingu, testamendi või seaduse järgselt pärijaks.

„Tihti ei pruugi pärijad isegi lähedase surma puhul olla teadlikud, milline pärandvara neile osaks saab. Seda veelgi enam olukordades, kus lahkub lähiringi inimene, kellega on suheldud harva. Sellistel puhkudel võib pärijatel olla põhjendatud hirm, et pärandiga kaasnevad ka laenukohustused, mille eest vastutus langeb nüüd nende õlule,“ rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Laenukohustus surmaga ei lõpe

Üldine põhimõte on, et pärandvara hulka kuuluvad nii asjad, õigused kui ka surnud isiku võetud kohustused. Seetõttu kaasneb pärandi vastu võtnud pärijatele ka kohustus täita surnu kehtivaid laenulepinguid.

Kui laenulepingus on surnud isiku kõrval ka teine laenusaaja, siis satuvad pärijad teise laenusaajaga koos nii-öelda solidaarvõlgnike rolli. Kuigi on levinud see, et teine laenusaaja jätkab ise laenu tagasimaksmist tavapärases korras, ei pruugi see alati nii olla ning vajalik on saavutada laenu teenindamiseks kokkulepped.

„Kui laenulepingus kaaslaenusaajaid ei ole, peavad pärijad omavahel kokku leppima, kelle konto kaudu laenu teenindamine jätkub. Seejuures tuleb pärijatel silmas pidada, et ilma panga nõusolekuta pärijate vahelised kokkulepped pangale siduvad ei ole ning neilt saab nõuda täitmist solidaarvõla põhimõtetel. Seetõttu oleks mõistlik pärijatel koheselt pangaga ühendust võtta, et edasised tegevused läbi arutada,“ avas Hallang.

Ekspert pani südamele, et laenuvõtjatel tasub juba täna riskide ennetamiseks kaaluda laenukaitse kindlustuse sõlmimist. „See aitab tagada nii enda, kaaslaenaja kui ka lähedaste finantsilise turvalisuse olukorras, kus ühel laenuvõtjal tekib terviserike või juhtub muu ootamatu probleem või õnnetus,“ jagas Hallang.

Pärandist on võimalik ka loobuda

Pärandist saab pärija ka ilma pärandvara koosseisu teadmata loobuda. Loobumise tähtaeg on kolm kuud alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija selle tähtaja jooksul notariaalselt tõestatud vormis pärandist ei loobu, loetakse ta pärand vastu võtnuks.

„Pärandit ei saa vastu võtta nii, et võetakse ainult vara ja kohustusi mitte. Peale pärandist äraütlemist liigub pärimisõigus teistele õigustatud isikutele edasi,“ ütles Hallang.

Samas on pärijal võimalik oma vastutusest loobuda ka peale pärandvara inventuuri või pankrotimenetluse algamist. „Pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Inventuuri tegemise korraldab täitur ning selle eesmärk on selgitada välja pärandvara koosseis – piltlikult „kreedit“ ja „deebet“. Kui pärandis olevate kohustuste täitmiseks pärandvarast ei jätku, saab pärija algatada pankrotimenetluse. Üldjuhul on pärija valida, kas ta inventuuritaotluse või pankrotiavalduse esitab,“ lisas Hallang.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

03.02.2026 toimub koolitus „Kasutusluba ja selle taotlemine“

Martina ProosaKinnisvarakoolis toimub 03.02.2026 koolitus „Kasutusluba ja selle taotlemine“. Koolitust viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus on suunatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kinnisvara arendajatele ja maakleritele, ehitusettevõtete spetsialistidele, arhitektidele ning kõigile huvilistele, kes puutuvad kokku ehitus- ja planeerimisseadustiku küsimustega.

Koolituse eesmärk on anda osalejatele selge arusaam kasutusloa olemusest, taotlemiseks vajalikest dokumentidest ning menetluse käigust. Koolitusel käsitletakse ka praktikas esile kerkivaid probleeme ning Riigikohtu lahendeid.

Osalejad saavad teada:

  • mis on kasutusloa eesmärk ning millal tuleb kasutusluba anda;
  • millised dokumendid on vajalikud kasutusloa saamiseks;
  • millised probleemid võivad tekkida kasutusloa andmisel;
  • millised on kasutusloa andmisest keeldumise alused.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 03.02.2026 kell 10.00-15.15 MS Teamsi veebikeskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Catlin Vatsel: Esimene kodu ei pea olema ideaalne, see peab olema jõukohane

LHV PankLHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel tutvustab, millised võimalused on noortel oma esimese kodu soetamiseks ka siis, kui stardipositsioon ei ole ideaalne, ning miks tasub panka pöörduda varem, mitte hiljem.

Noorte huvi oma kodu soetamise vastu on Eestis jätkuvalt väga tugev. Sageli tekib esimese kodu mõte samal ajal, kui algab iseseisvam elu: kolitakse teise linna õppima, alustatakse esimest täiskohaga tööd või soovitakse lõpuks omaette elada.

Oma kodu soetamine on loomulik ja positiivne samm, kuid viimase kümnendi kiire hinnakasv on muutnud selle varasemast keerukamaks. Probleem ei ole mitte noorte tahtmises, vaid selles, kuidas täita koduostuks vajalikud rahalised eeldused.

Noored on kodu soetamisest huvitatud

LHV tellimusel tehtud Norstati uuring näitab, et Eesti noored on valmis oma kodu nimel pingutama: enamik säästab, osa teeb lisatööd või kaalub investeerimist. Suurimaks takistuseks peavad noored just omafinantseeringu kogumist, mitte laenu kättesaadavust.

Sageli kohtun noortega, kes arvavad, et kui neil omafinantseering või ideaalne tagatis puudub, pole mõtet panka pöördudagi. Tegelikkuses on lahendusi rohkem.

Kui sissemakse jääb napiks, võib esimesel kodulaenul olla abiks lisatagatis, näiteks emale-isale kuuluv kinnisvara, või riiklikud meetmed, nagu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluasemelaenu käendus. Mõnele noorele tuleb lapsevanem kaastaotlejaks, et toetada oma lapse esimest sammu kinnisvaraturul.

Esimene kodu ei pea seega sündima ideaalsest lähtekohast. Rõhutan alati laenunõustamisel, et lahendus peab olema kõigile asjaosalistele arusaadav ja jõukohane – see on kõige tähtsam. Need on sageli ajutised lahendused, millest saab hiljem edasi liikuda.

Koduost ei ole sprint

Viimase aastaga on noorte laenuvõimekus ja kindlustunne mõnevõrra paranenud. Euribori langus on muutnud laenumaksed prognoositavamaks ja tööjõuturg on püsinud tugev.

Pank vaatab laenuotsust tehes alati tervikpilti: laenusoovija sissetulekuid ja kohustusi ning seda, kui suur osa igakuisest sissetulekust kuluks laenumaksele.

Positiivne signaal on ka säästmisharjumus, sest see näitab, et inimene oskab oma rahaasju pikemas vaates planeerida. Koduost ei ole mitte sprint, vaid pikk teekond, kus iga teadlik samm loeb.

Kõige sagedamini takistab noori laenutehingu sõlmimisel see, et nad ootavad oma esimeselt kodult liiga palju või kardavad panka pöörduda liiga vara, mitte see, et nad ei kvalifitseeru laenule. Praktikas on esimene kodu enamasti nn starter-kodu: soovitust väiksem, tagasihoidlikum ja kompromissidega. See on vaheetapp, mitte lõpp-punkt.

Oluline ei ole mitte see, et esimene kodu oleks unistuste kodu, vaid et see aitaks liikuda üürnikust omanikuks ja looks aluse edasiseks, ütlen laenusoovijatele tihti. Teadlikult valitud esimene kodu annab noorele aja jooksul juurde nii kindlustunnet kui ka võimalusi teha kinnisvaras järgmisi samme.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Arco Vara AS tegevjuht vahetub

Arco VaraArco Vara AS juhatuse liige ja tegevjuht Kristina Mustonen on esitanud avalduse juhatuse liikme ja tegevjuhi ametikohalt tagasiastumiseks omal soovil.

Arco Vara nõukogu esimehe Kert Keskpaiga sõnul on Kristina Mustonen andnud ettevõtte arengusse olulise panuse. „ Nõukogu poolt täname Kristinat panuse eest Arco Vara arengusse ja soovime edaspidiseks kõike head ning edu. Kristina juhtimisel kasvas Arco Vara arenduste maht oluliselt, omandatud sai nii Lutheri kvartal kui ka Spordi arendus. Nõukogu alustab peagi kohtumisi uue juhi kandidaatidega. Arco Vara vajab tugevat juhti, et viia edukalt ellu nii Lutheri kvartal kui ka meie muud arendused, olles seejuures kasvav ja kasumlik ettevõte,” märkis Keskpaik.

2024. aastal Arco Varaga liitunud Kristina Mustoneni sõnul on otsus tagasi astuda tehtud isiklikel põhjustel. „Järgmise kolme kuu jooksul keskendun sujuva juhtimise üleandmise ettevalmistamisele uuele juhile ning toetan tema sisseelamist ettevõtte juhtimisprotsessidesse. Koostöös finantsjuhiga viin lõpuni 2025. aasta auditeeritud majandustulemuse koostamise, mille protsessiga on juba alustatud. Samuti jätkuvad Lutheri kvartali ettevalmistustööd ning pärast kõigi vajalike sammude ettevalmistamist alustatakse ehitustöödega,“ ütles Kristina Mustonen.

Tagasiastumine toimub vastavalt juhatuse liikme lepingule ning juhatuse liikme volitused lõppevad pärast etteteatamistähtaja möödumist. Arco Vara nõukogu on alustanud vajalike toimingutega tegevjuhi kohustuste sujuva ülemineku tagamiseks.

Arco Vara kinnitab, et juhatuse liikme ja tegevjuhi vahetus ei tähenda ettevõtte strateegia muutumist. Ettevõtte plaan maksta dividende ning jätkata kasvu kogenud juhtimise all jääb kehtima.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Citadele ökonomist: alates 2027. aastast hakkavad intressimäärad tõenäoliselt tõusma

Citadele BankKuigi selle aasta jooksul ei ole laenajatel tarvidust kulude suurenemise pärast muretseda, võib olukord Citadele panga peaökonomisti Kārlis Purgailise hinnangul lähiaastatel muutuma hakata.

Kuigi maailma keskpangad on üldiselt veel intressimäärade langetamise faasis, on mitmetes piirkondades intressimäärade langetamine lõppemas või pausile pandud. Lääneriikidest jätkavad intressimäärade langetamist hetkel veel USA ja hiljuti ka Ühendkuningriigid. Euroopa Keskpanga (EKP) hoiuseintressimäär on seevastu püsinud nüüdseks 6 kuud muutmata 2,00% juures.

EKP säilitab oma tegutsemises andmepõhist lähenemisviisi, mis tähendab, et otsuseid langetatakse sõltuvalt majandusandmetest. Finantsturu osalised on välistanud võimaluse, et euroalal sellel aastal veel intressimäärasid langetatakse. Enamgi veel, turuosalised on hakanud hindades arvestama vähemalt ühe 0,25 protsendipunkti suuruse intressimäära tõusuga järgmise kahe aasta jooksul ja vähemalt kahe tõusuga kolme aasta jooksul. See tähendab, et kuigi 2026. aastal jäävad intressimäärad tõenäoliselt samaks, võime juba 2027.–2028. aastal näha intressimäärade kasvu.

Samas tasub aga meeles pidada, et need otsused sõltuvad oluliselt euroala majanduse edasisest käekäigust. Seda mõjutavad peamiselt inflatsioonidünaamika, eriti baasinflatsioon, teenuste hindade muutumine ja SKP kasv. Rahaliidu majanduskasv oli küll oodatust tugevam, kuid eelmise aasta lõpus ilmnesid tootmissektoris taas negatiivsed märgid ning tootjate kindlustunne nõrgenes. EKP-lt oodatakse rahapoliitika tegeliku mõju hoolikat hindamist, sealhulgas seda, kuidas intressimäärad mõjutavad laenamist ja majandustegevust. Olulised on sealjuures ka globaalsed arengud, nagu energiahindade muutused, USA ja Hiina majanduste areng ning vahetuskursside kõikumine.

Prognoosime, et 2026. aastal kasvab euroala SKP mõõdukalt, umbes 1,2% ning inflatsioon püsib EKP sihttaseme 2% lähedal. Positiivseid väljavaateid toetab tõsiasi, et majanduskasv oli viimasel aastal vastupidav. Samas on viimased inflatsiooniprognoosid siiski veidi kõrgemad kui varem prognoositud 1,7%. Inflatsiooni ja SKP kasvu mõjutavad energiahinnad, ülemaailmne kaubandusdünaamika, kodumajapidamiste tarbimine ja investeerimine, eriti rohemajanduse projektidesse. Huvitaval kombel kogeb maailm praegu leebet La Niña ilmastikumudelit (merepinna temperatuur jaheneb Vaikse ookeani kesk- ja idapoolses troopilises osas), mis loob toidutootjatele soodsad tingimused ja langetab toiduainete hindu. See omakorda võib aidata inflatsiooni stabiliseerida.

Suurimaks väljakutseks ongi euroala inflatsiooni hoidmine 2% lähedal ja seda eriti teenindussektoris, kus hinnasurve püsib. Energiahindade kõikumine on endiselt märkimisväärne risk. Lisaks võivad globaalsed geopoliitilised arengud ja nõrk välisnõudlus tekitada täiendavat ebakindlust.

Laenudünaamika soodustab endiselt euroala kasvu. Kodumajapidamiste laenamine kasvas nii euroalal kui ka Baltikumis 2025. aastal tänu madalamatele intressimääradele. Ettevõtete laenamine euroalal oli volatiilsem, kuid eelmise aasta lõpus kiirenes seegi. Ettevõtete laenumahud kasvasid nii pankades kui ka võlakirjaturgudel. Laenuvõtjad võivad eeldada stabiilseid intressimäärasid vähemalt selle aasta lõpuni ehk kui laenutingimused oluliselt ei muutu ja jääb laenamine soodsaks. Olukord võib aga muutuda kui EKP hakkab tõepoolest 2027. aastal intressimäärasid tõstma. Samas aga näitavad praegused prognoosid, et üldine laenamise kasv jätkub ka lähiaastatel.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

KV.EE: Elamispindade müügipakkumisi jääb hooajalistel põhjustel vähemaks

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade pakkumishindade liikumisi jälgiv KV.EE Indeks on 191,7 punkti tasemel ehk aastatagusest märgatava 6,6% võrra kõrgemal. Elamispindade müügipakkumiste arvu peegeldav KV.EE objektide arvu indeks on 66,9 punktil, mida on eelmisest aastast 3,7% vähem.

Elamispindade hinnakasv on eksitav

Elamispindade pakkumishind on tippe puudutamas puhtalt tehnilistel põhjustel. Elamispindade, täpsemalt korterite, müügipakkumistesse on jäänud kauemaks püsima Tallinna Kesklinna ja Kalamaja kallid ja väga kallid korterid.

Kallite korterite suurem osakaal pakkumistes turul, kus odavamad äärelinna korterid liiguvad kiiremini, kergitab pakkumises olevate korterite hinda. KV.EE Indeksi kasv ei anna meile vähematki märku samaväärse elamispinna pakkumise väärtuse suurenemisest või vähenemisest.

Pakkumist on palju, kuid jääb vähemaks

KV.EE objektide arvu indeks, mis näitab müügis olevate elamispindade müügipakkumiste muutust, liigub vähenemise suunas. Pakkumiste vähenemine on aset leidnud juba pool aastat. Suvise tipuga võrreldes on kinnisvaraportaalis KV.EE elamispindu pakkumises 15-16% vähem.

Osalt on pakkumiste arvu vähenemine selgitatav hooajaliste teguritega. Kinnisvaramüüjad lükkavad aktiivsemad müügitegevused aasta vahetust algusest pisut kaugemale.

Täiendavalt väheneb elamispindade müügipakkumine portaalis KV.EE aktiivse korterite ja ühepereelamute tehinguturu arvelt. Pakkumises olevaid objekte ostetakse vähemaks ja uusi ei tule samas tempos peale.

Pakkumiste defitsiidist on asi kaugel. Pigem on pakkumist kinnisvaraportaalis KV.EE mõõdukalt palju. Elamispindade järelturul ülepakkumist ei ole, sest pakkumiste arv ja tehingute pigem suur arv on omavahel heas tasakaalus. Uute korterite pakkumine on aga üsna suur ja selles segmendis on ülepakkumisest rääkimine üsna asjakohane, sest müügimahud on tagasihoidlikud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2026-01-21_KV.EE-indeks

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Bigbank: Ehitussektori hinnatõusu taga on majanduse elavnemine ning kättesaadavam laenuraha

BigbankTäna avaldas Statistikaamet andmed ehitushinnaindeksi kohta 2025. aasta IV kvartalis. Viimane näitab kui palju on kasvanud hinnad erinevate kuluartiklite lõikes, eelkõige siis kui palju on kallinenud materjalid, mehhanismide kasutamine ning tööjõud. Kokkuvõttes kasvasid hinnad ehituses IV kvartalis 1,6% (aasta võrdluses). Kõige rohkem kallinesid materjalid (2%), tööjõu kulude kasv oli 1%. Eramute ja kortermajade ehitushinnad tõusid IV kvartalis vastavalt 1,6% ja 1,7%.

Ehitussektori hinnatõusu toetab üldine majanduse elavnemine ning kättesaadavam laenuraha, sest intressid on aastataguse ajaga oluliselt langenud. Kõik see omakorda kandub lõpuks üle ka kinnisvara hinnatõusu. Meil ei ole veel 4. kvartali eluaseme indeksi statistikat, aga 2025 a. kolme kvartali lõikes olid eluasemete hinnad kasvanud 5%. Seega on eluasemete hinnatõusu taga pigem kasvama hakanud nõudlus, mitte niivõrd kasvanud ehituskulud.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Luminori ekspert: kodulaenu taotlemisel määrab edu ettevalmistus

Luminor BankKodulaenu taotlemine on üks olulisemaid finantsotsuseid, mis vajab põhjalikku ja läbimõeldud lähenemist. Luminori kodulaenude arendusjuhi Margit Volti sõnul on eelis neil, kes teavad milliseid küsimusi ja dokumente pank ootab.

Esimese sammuna uue kodu teekonnal tuleb täita panga kodulehel laenutaotlus, kuhu tuleb sisestada üldisem info, nagu näiteks kontaktandmed, tehingu väärtus, omafinantseeringu suurus ja laenu eesmärk. „Laenuotsuse aluseks on kliendi maksevõime, mille hindamiseks palume esitada info sissetulekute ja kohustuste kohta. Kui silmapiiril on kindel kinnisvara, tuleb lisada ka info soovitud kinnisvaraobjekti kohta,“ selgitas Volt. EISi eluasemelaenu käenduse taotlemisel on vaja esitada lisaks sihtgruppi kuulumist tõendavad dokumendid.

Maksevõimekuse hindamisel kasutatakse peamiselt rusikareeglit, mille järgi ei tohiks igakuine laenumakse ületada poolt leibkonna sissetulekust. „Positiivse laenuotsuse tegemisel on oluline eeldus, et taotlejal ei ole maksehäireid ning tema tööstaaž ja ametikoht on piisavalt stabiilsed,“ märkis Volt.

Omafinantseering on kodulaenu taotlejate suurim murekoht, sest eeldab tihtipeale kümnete tuhandete eurode olemasolu. Volti sõnul nõuab pank üldjuhul minimaalselt 15% omafinantseeringut, kuid EISi käendusega saab seda vähendada 10%-le ja lasterikastel peredel isegi 5%-ni. „Suurem omafinantseering võib küll vähendada igakuist makset, kuid see üksi ei taga positiivset otsust. Laenuotsus põhineb tervikpildil,“ rõhutas Volt.

Laenu taotlemisel saab valida kahe peamise tagasimaksegraafiku vahel: võrdsete põhiosadega graafik või annuiteetgraafik. „Võrdsete põhiosadega graafiku puhul on kuumaksed alguses suuremad, kuid vähenevad ajapikku, mis võimaldab kogu laenuperioodi peale intressidelt kokku hoida,“ selgitas Luminori kodulaenude arendusjuht. See lahendus sobib neile, kes on valmis alguses suuremaid summasid tasuma või plaanivad kinnisvara paari aasta pärast müüa.

„Annuiteetgraafik on aga populaarsem valik, kuna selle puhul on kuumaksed stabiilsemad, mis teeb eelarve planeerimise lihtsaks,“ sõnas Volt. Ta märkis, et annuiteetgraafiku puhul kulub laenu algusaastatel suurem osa maksest intresside katteks ning kogu laenuperioodi jooksul makstakse intresse rohkem.

Volt rõhutas, et on oluline hoolikalt läbi mõelda, kumb variant sobib paremini oma eesmärkide ja võimalustega. Laenuhaldurid on alati valmis abistama ja selgitama, et laenuotsus oleks teadlik ja läbimõeldud.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Arco Vara: Change of Chief Executive Officer of Arco Vara AS

Arco VaraKristina Mustonen, Member of the Management Board and Chief Executive Officer at Arco Vara AS has submitted her resignation from the positions of Member of the Management Board and Chief Executive Officer on her own initiative.

According to Kert Keskpaik, Chairman of the Supervisory Board of Arco Vara AS, Kristina Mustonen has made a significant contribution to the development of the Company. “On behalf of the Supervisory Board, we would like to thank Kristina for her contribution to the development of Arco Vara and wish her all the best and continued success. Under her leadership, the volume of Arco Vara’s development projects increased significantly, and the Company acquired both the Luther Quarter and the Spordi development. The Supervisory Board will soon begin meetings with candidates for the new CEO. Arco Vara needs a strong leader to successfully implement the Luther Quarter as well as the Company’s other developments, while remaining a growing and profitable company,” said Keskpaik.

Kristina Mustonen, who joined Arco Vara in 2024, stated that the decision to resign was made for personal reasons. “Over the next three months, I will focus on preparing a smooth transfer of management responsibilities to the new CEO and support their onboarding into the Company’s management processes. Together with the Chief Financial Officer, I will complete the preparation of the audited financial results for 2025, a process that has already been initiated. Preparatory work for the Luther Quarter will also continue, and construction works will commence after all necessary steps have been completed,” said Mustonen.

The resignation will take effect in accordance with the terms of the Management Board member’s contract, and the mandate of the Management Board member will end after the notice period has expired. The Supervisory Board of Arco Vara AS has initiated the necessary procedures to ensure a smooth transition of the Chief Executive Officer’s responsibilities.

Arco Vara confirms that the departure of the CEO will not affect Arco Vara’s strategy, and the plan to pay dividends and grow the company under experienced leadership remains valid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt