Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Bigbank: kodulaenulepinguid sõlmiti oktoobris 10% rohkem, uute taotluste arv tegi rekordi

07.11.2025 Adaur.ee

Oktoobri jooksul sõlmiti 10% rohkem kodulaenulepinguid kui eelmisel kuul ning uute laenutaotluste arv tegi käesoleva aasta rekordi, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti kinnitusel on kodulaenuturg sügisel iga kuuga aktiivsemaks muutunud ning see trend peaks ka lähiajal jätkuma. “Aasta viimased kuud on reeglina niigi aktiivsemad, kuid pikalt samal tasemel püsinud kinnisvarahinnad, stabiilne intressikeskkond ja tõusnud sissetulekud annavad ühe uutele peredele kindlust uue kodu ostmiseks,” ennustab Arthur Taavet praeguse trendi jätkumist.

Bigbanki juhi sõnul on kodulaenuturu liikumiste prognoosimisel heaks indikaatoriks just laenutaotluste arvukus, mis viitab järgnevate kuude võimalikule tehinguaktiivsusele. “Kui tegemist ei ole mingi eriti intensiivse kampaaniaperioodiga, siis joonistuvad seosed üsna selgelt välja. Oktoober tegi taotluste arvult käesoleva aasta rekordi, mis samuti kinnitab inimeste selgelt kasvanud huvi kodulaenude vastu,” kinnitab Arthur Taavet turu eeldatavat liikumissuunda.

Keskmine laenusumma oli oktoobris 122 349 eurot, mis jääb juba üsna tavapärase 120-140 tuhande euro koridori. “Keskmine laenusumma on viimased kuud püsinud levinud vahemiku madalamas osas. Siiski võib ka siin oodata pigem väikest tõusu, sest inimeste üldine laenuvõimekus on viimase aasta jooksul kasvanud,” selgitab Bigbanki juht, kuid meenutab samas, et pealinna ja selle lähiümbruse uusarenduste hinnatasemed jäävad paljudele siiski kättesaamatuks

Bigbanki juhi sõnul muutuub konkurents kodulaenuturul üha tihedamaks, kuna enamus inimesi on tänaseks aru saanud aru, kui oluline on võtta pakkumine vähemalt 3-4 eri panga käest. “Bigbanki tugeva kasvu üheks põhjuseks on suurpankadega võrreldes oluliselt personaalsem lähenemine. Meie juurde on väga oodatud koduostjad mistahes Eesti nurgast ja tuludena võtame arvesse kõiki ametlikke sissetulekuid, sealhulgas ka lastetoetusi,” rõhutab pangajuht.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Eesti Pank: Maksumuudatusi arvestamata jättes oli oktoobri hinnatõus Eestis 2% juures

07.11.2025 Lauri Matsulevitš

Oktoobris kasvasid tarbijahinnad statistikaameti andmetel mullu sama ajaga võrreldes 4,6%, mis on kõige aeglasem hinnakasv alates maist. Kui jätta välja selleaastaste uute maksude ja maksutõusude mõju, olnuks oktoobris Eesti hinnakasv umbes 1,9%, mis on võrreldav kogu euroala inflatsiooniga. Tarbijakorvi hind septembri omaga võrreldes ei muutunud.

Toiduained, millel on tarbijakorvis küllaltki suur osakaal, odavnesid kuu võrdluses teist kuud järjest ning hinnalangust oli näha pea kõigis kaubagruppides. Osaliselt on tegemist hooajalisusega, ennekõike köögi- ja puuviljade puhul. Siiski on stabiliseerunud või odavnenud mitme maailmaturul kaubeldava toorme, näiteks kakao ja suhkru hind ning see mõju kandub edaspidigi tarbijahindadesse üle.

Tööstuskaupadest kallinesid aasta arvestuses peamiselt sisustuskaubad, kuid kõige rohkem odavnesid riided ja jalatsid ning elektroonikakaubad, näiteks arvutid ja telerid. Tööstuskaupade hinnakasvu on viimasel ajal muu hulgas piiranud euro kallinemine, mis teeb soodsamaks just väljastpoolt euroala, näiteks Aasiast imporditavad tooted.

Tarbijakorvi hinda kergitasid oktoobris aga peamiselt teenused ning suurima panuse andis lennutransport, mis kallines kuu võrdluses koguni 46%. Ent lennupiletite hinnad ongi väga hüplikud – nende hind võib kõikuda nii kampaaniate kui ka hooajalise nõudluse tõttu.

Elekter oli oktoobris pisut kallim kui septembris, kuid eelmise aastaga võrreldes oli energia hind tarbijakorvis väiksem tänu mootorikütustele. Septembri alguses hakkasid tanklaketid üksteise järel hindu langetama ning autokütuste hind püsis odavamal tasemel oktoobriski. See piiras ka üldist tarbijakorvi kallinemist. Oktoobris aitas mootorikütuste odavnemine aastast inflatsiooni koondnäitajat vähendada üle poole protsendipunkti võrra. See-eest juba novembri alguses nägime kütusehindade mõningast kallinemist. Kui kütusehinnad kerkivad novembris tagasi hinnasõjaeelsele tasemele, kergitab see jälle kuuvõrdluses tarbijakorvi maksumust.

Kogu aasta hinnakasvuks ootab Eesti Pank oma septembris avaldatud prognoosis 5,3%. Järgmise prognoosi avaldame detsembri alguses.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 4,6%

07.11.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024. aasta oktoobriga võrreldes 4,6%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,3% kallimad.

Pressiteates olid läinud segamini elektri, eluaseme ning üüri kuu- ja aastamuutus. Avaldatud tabelis olid andmed õiged. Parandused on märgitud punasega.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski tõi välja, et üldist hinnatõusu on kuude võrdluses pidurdanud peamiselt toidukaubad, mille hinnad on kaks kuud järjest langenud.

Toidukaubad odavnesid oktoobris võrreldes septembriga 1,2%. Toidu hinnalangust mõjutasid enim leivatoodete 4,8%, juustu 3,6%, puuviljade 2,1% ning kala ja kalatoodete 2,4% suurune odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid või 7% ja kartuli 4,2% hinnatõus.

„Võrreldes selle aasta septembriga oli oktoobris näha hinnalangust pea pooltes tooterühmades,“ selgitas Veski. Elekter kallines kuuga 3,1%. Bensiinihind langes oktoobris 0,5% ning diislikütuse hind tõusis 0,9%. Riiete ja jalatsite hinnad langesid kuuga 0,8%. Kulutused eluasemele tõusid 0,9%, sealhulgas üürikulud jäid samaks.

„Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on suurtest tooterühmadest langenud ainult riiete ja jalatsite hinnad 6,9%, toidukaubad olid aga 6,3% võrra kallimad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest on olnud aasta jooksul kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 7,7% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 9% kallinemine ning puuviljade 7,1% ja šokolaadi 34,3% hinnatõus. Aastaga on odavnenud köögiviljad 3,6% ning suhkur 13,2%.

**Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, oktoober 2025**
Tooterühm	september 2025 – oktoober 2025, %	oktoober 2024 – oktoober 2025, %
KOKKU	0	4,6
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,2	6,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	0,4	6,3
Riietus ja jalatsid	-0,8	-6,9
Eluase	0,9	2,5
Majapidamine	-0,5	1,9
Tervishoid	0,1	10,6
Transport	2,1	7,7
Side	0	1,2
Vaba aeg	-1,4	5,6
Haridus ja lasteasutused	0,1	1,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	-0,3	3,9
Mitmesugused kaubad ja teenused	-0,3	4,3

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 7.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Uus Maa: Tallinna ja lähivaldade kinnisvara hinnavahe on kärisenud ootamatult suureks

07.11.2025 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on Tallinna kesklinna uus 3-toaline korter ja korralik maja pealinna lähiümbruses jõudnud samasse hinnaklassi, mistõttu kolivad pered järjest enam lähivaldadesse.

„Lääne suurlinnade normaalsus on jõudnud Tallinna – sisuliselt on kesklinna uus korter muutunud luksuskaubaks. Kui Tallinna uusarendustes maksis keskmiselt korteri ruutmeeter septembris 4600, siis lähivaldades tehti tehingud 3500 euro juures ehk vahe on kasvanud pea kolmandikuni. Rahaliselt tähendab see, et Rae vallas küsitakse uue kolmetoalise eest 250 000, aga samal ajal Tallinnas pea 100 000 eurot rohkem ja see on ostja jaoks juba väga suur vahe. Selle tulemusena pealinna uute korterite müük praegu kiratseb, aga lähivaldades on seis märksa parem,“ rääkis Subatšjus.

„Eriti suur erinevus tulebki sisse suuremate perekorteritega. Tallinnast poole tunni auto- või rongisõidu kaugusel maksab uus 150-ruutmeetrine maja koos aiaga sama palju kui kesklinna 3-toaline korter. Nii suur hinnaerinevus Tallinna ja lähivaldadega ongi tekkinud viimaste aastatega – pealinnas on uusarenduste turg 5-6 suurema arendaja käes, kel on selleks piisavalt ressurssi ning hindasid suudetakse üleval hoida. Ka on kesklinnas suuri kortereid lihtsalt vähe saada, sest arendajad eelistavad ehitada 1-2-toalisi, mida on lihtsam müüa. Tallinna äärevaldades on peredele märksa laiem valik,“ kommenteeris Subatšjus.

Uus Maa analüüsijuhi sõnul käib pealinnast väljas märksa vilkam ja mitmekesisem arendamine – konkurents on suurem ning ka arenduste menetlus lihtsam ja soodsam. “Kui pealinna korterite hind püsib, siis lähivaldade majade hinnad on alla tulnud. Ehitatakse vastavalt nõudlusele pigem soodsamaid, lihtsamaid, aga siiski täiesti korralikke kodusid,“ ütles Subatšjus.

„Kuna keskklass enam Tallinnasse suuremat korterit osta ei saa, siis kolitaksegi järjest enam pealinnast 40 kilomeetri raadiuse valdade niiöelda kuldsesse ringi. Suurt elukvaliteedi erinevust polegi – Tallinna kesklinna jõuab 15-30 minutiga ning taristu ja põhiteenused on ka kohapeal kättesaadavad. Viimaste aastate kasvanud nõudluse tõttu on Tallinna lähemad piirkonnad nagu Laagri-Alliku, Peetri-Järveküla ja Tabasalu-Tiskre hakanud täis saama, seega vaadatakse ka veidi kaugemale – Kosele, Jõelähtmele ning eriti Kiilisse,” lisas Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Luminor: Kinnisvaraturg elab: enamik eestlastest leiab, et praegu on kodu ostmiseks õige aeg

07.11.2025 Adaur.ee

Luminori tellitud uuringu kohaselt arvab enam kui pool Eesti inimestest, et praegu on kodu ostmiseks sobiv aeg. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul peegeldab see üldiselt kasvanud kinnisvaraturu aktiivsust, stabiilseid intressmiäärasid ja ostjate kindlustunde kasvu.

Hiljutise Norstati poolt läbi viidud küsitluse kohaselt on 51% Eesti inimeste hinnangul praegu kodu ostmiseks sobiv aeg. „Kõrge huvi kodu ostmise vastu peegeldub ka Maa- ja Ruumiameti statistikast – septembris müüdi Tallinnas 835 korterit, mis on tänavuse aasta kõige kõrgem näitaja. Sel aastal on Luminoris kodulaenutaotlusi esitatud 22% rohkem kui mullu samal perioodil,” ütles Kikas.

„Euribor on alates aprillist püsinud 2,0–2,2% vahemikus, mis on viimase paari aasta kontekstis erakordne stabiilsus. On näha, et stabiilne intressimäär sisendab koduostjatele kindlustunnet ja muudab laenumaksete planeerimise lihtsamaks. Samuti julgustavad inimesi pikaajalisi laenuotsusi tegema alla tulnud laenumarginaalid, mis veelgi vähendavad laenu kogukulu ja muudavad kodu soetamise taskukohasemaks,” lisas ta.

Küsitlusele vastanutest märkis 22% samas, et ei pea praegu kodu ostmist rahaliselt võimalikuks ning 13% ootab intressimäärade edasist langust. „Analüütikute ja turu konsensus on täna siiski selline, et euribori täiendavat kiiret langust ja nullintresside ajastu tagasitulekut hetkel silmapiiril pole, pigem jätkub praegune stabiilne tase,” märkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Helina Kikase sõnul on praegused intressimäärad ja nende eeldatav stabiilne tase positiivseks ajendiks ka neile inimestele, kes sooviksid vahetada üüripinna oma kodu vastu. Samuti on näha inimeste julgust pikemaid plaane teha nende laenuvõtjate poolt, kes soovivad olemasolevast kodust suuremale pinnale kolida.

„Kinnisvarahinnad on viimase 15 aastaga küll jõudsalt kasvanud, aga taskukohased intressid annavad eelduse, et praegu oma kodu soetades selle väärtus kasvab ka edasi,“ selgitas ta.

Kinnisvaraturu elavnemist toetavad Kikase sõnul kaudselt ka makrosõnumid, näiteks tasapisi taastuv majanduskasv ning seeläbi kasvav üldine kindlustunde kasv. „Majanduses tervikuna taastuv optimism peegeldub ka kinnisvara- ja kodulaenuturul – tänavu üheksa kuuga on pangad väljastanud rekordilise 1,9 miljardi euro ulatuses eluasemelaene.”

Küsitlus viidi läbi Luminori tellimusel uuringufirma Norstat poolt tänavu augusti lõpus. Kokku küsitleti 1005 inimest vanuses 18–59 eluaastat.

Scandium: Pärnus jõudis sarikapeoni ajalooline arhitektuuripärl ja vabariigi uhkemaid suvitushooneid – Pärnu Bellevue

07.11.2025 Adaur.ee

Eile, neljapäeval, tähistati Pärnus Tammsaare puiestee 11 kinnistul pidulikult Bellevue kvartali sarikapidu – olulist verstaposti Eesti kuurortpealinna ühe väärikaima arhitektuuriansambli taastamisel. Sarikapärja tõid alla arendaja Scandium Kinnisvara juhatuse liige Kalle Aron ja arendusosakonna juht Rain Aksiim.

Sarikapeoga tähistati ajaloolise Bellevue ja kahe uue hoone konstruktsioonitööde lõppu. Pärnu rannarajoonis, merest vaid paarisaja meetri kaugusel asuv enam kui 100-aastane hoone on olnud pikka aega linlastele südamelähedane, kuid seisnud tühjana ligi 15 aastat. Nüüd on taastamistööd jõudnud faasi, kus ajalooline hoone ja uued hooned võtavad nähtava kuju.

„Bellevue taastamine on olnud Pärnu jaoks kauaoodatud sündmus,“ ütles Maido Lüiste, Scandium Kinnisvara tegevjuht ja partmer. „Tornidega puitpitsvilla on olnud osa linnaruumi identiteedist ja oleme uhked, et saame rannarajoonile anda tagasi killukese omaaegset elegantsi.“

Lüiste rõhutas, et tegemist on projektiga, mis ühendab ajalugu ja kaasaegset arhitektuuri. „Bellevue on meie jaoks eriline arendus – siin põimuvad ajastu ilu ja kaasaaegne käekiri. Ühe hoone puhul taastame Eesti Vabariigi algusaegade arhitektuuripärli, teised kaks on aga moodsa suvitusarhitektuuri tippnäited, mis kõnelevad Pärnu tänasest vaimust. Meie eesmärk on panustada Pärnu kui Läänemere ranniku kõige kuulsama kuurorti edendamisse ja linnapildi rikastamisse,“ rääkis Lüiste.

Ehitus5Eco ehitusjuht Andres Voorandi sõnul on Bellevue kvartali puhul tegemist projektiga, kus iga detail loeb. „Oleme arhitektide ja projekteerijatega teinud tihedat koostööd, et säilitada ajaloolise hoone olemus. Nagu ajalooliste pikalt tühjana seisnud hoonete puhul tihti, on ka siin ette tulnud üllatusi, kuid koostöös linnaarhitekti, muinsuskaitse ja arhitektidega oleme leidnud parimad lahendused, et hoone taastada võimalikult algupärasel viisil. Siin Pärnu peatänava ääres on projektil kahtlemata kõrge profiil ja oleme veendunud, et tulemus saab olema selle vääriline,“ ütles Voorand.

Bellevue kvartali arhitektid on APEX Arhitektuuribüroo, sisearhitekt on Arhitekt 11. Arendab Scandium Kinnisvara, ehitab Ehitus5Eco. Valmimas on 34 kõrgekvaliteedilist korterit, millest üle poole on juba müüdud. Arenduse valmimine on planeeritud 2026. aasta suve alguseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: Lepingu sõlmimine Päädeva-Orgita ja Haimre teelõikude ning liiklussõlme ehitamiseks

07.11.2025 Adaur.ee

AS Nordecon kontserni ettevõte Tariston AS ja Transpordiamet sõlmisid töövõtulepingu riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla kilomeetritel 62,2-64,8 asuva Päädeva-Orgita teelõigu ning kilomeetritel 68,2-70,2 asuva Haimre teelõigu ja liiklussõlme ehitamiseks 2+2 sõidurajaga maanteeks. Projekti raames rajatakse Orgita ja Haimre viaduktid, üks jalakäijate tunnel, kaks ulukiläbipääsu ning üks karjatunnel. Samuti on kavandatud muid koguja- ja ühendusteid, et ühendada olemasolevad teed ja piirnevad alad riigimaanteedega.

Lepingu maksumus on 27,78 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on september 2027.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 425 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

19.11.2025 toimub koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni”

07.11.2025 Margot Toompark

Kas oled mõelnud kinnisvaraarenduse peale, kuid protsess tundub liiga keeruline ja riskantne? Tule koolitusele “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni“, kus saad samm-sammult teadmised ja oskused, et oma arendusplaanid edukalt ellu viia.

Kellele koolitus on mõeldud?

Eraisikutele, kes plaanivad oma kinnistul arendust alustada.
Investoritele, kes soovivad kinnistu soetada arenduse eesmärgil.
Maakleritele, kes tegelevad uusarenduste vahendamisega.
Kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes tahavad mõista kogu arendusprotsessi ja selle etappe.

Mida koolitus annab?

Terviklik ülevaade arenduse etappidest ja nendega seotud riskidest.
Praktiline tegevusplaan projekti juhtimiseks sujuvalt ja kulutõhusalt.
Oskus hinnata krundi potentsiaali, koostada äriplaan ja tasuvusarvutus.
Teadmised lepingute, hangete, eelarve ja ajagraafiku juhtimise kohta.
Nõuanded turundus- ja müügistrateegia loomiseks, et tagada kiire ja kasumlik müük.

Koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni” toimub 19.11.2025 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nordecon: Construction contract (Päädeva-Orgita and Haimre road sections and traffic junction)

07.11.2025 Adaur.ee

AS Nordecon group company Tariston AS and the Estonian Transport Administration have concluded a contract for the construction of the Päädeva–Orgita road section located at kilometres 62.2–64.8 and Haimre traffic junction and road section at kilometres 68.2–70.2 of National Road 4 (E67), also known as the Tallinn–Pärnu–Ikla highway, upgrading them to a 2+2 lane road. As part of the project, the Orgita and Haimre viaducts, one pedestrian tunnel, two wildlife crossings, and one livestock tunnel will be built. In addition, various collector and connecting roads are planned to link existing roads and adjacent areas to the national highways.

The cost of the contract is 27.78 million euros plus value added tax. The works will be completed in September 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 425 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Tallinn: Tallinna linnaarengu praktikad ja digilahendused pälvivad rahvusvahelist tähelepanu

06.11.2025 Tallinn.ee

Sel sügisel on Tallinna külastanud mitmed välisdelegatsioonid, et tutvuda linna kogemustega linnaplaneerimise, innovatsiooni, digivalitsemise ja kestliku linnaliikuvuse vallas.

16. oktoobril võõrustas Tallinn Maailmapanga korraldatud Hiina delegatsiooni õppevisiiti. Delegatsioonile tutvustati Tallinna kogemusi sinise-rohelise infrastruktuuri arendamisel, rohefaktori rakendamisel ning kliimakindlate lahenduste integreerimisel planeeringutes.

28.–29. oktoobril oli külas Riia linna delegatsioon, mida juhtis Riia abilinnapea Māris Sprindžuks. Külastuse käigus tutvustati delegatsioonile Tallinna linnaplaneerimise põhimõtteid, koostööd kinnisvaraarendajatega ja linna pikaajalist arengustrateegiat Tallinn 2035.

28. oktoobril toimus kohtumine Jaapani Aichi prefektuuri volikogu esimehe Taro Kawashima ja tema delegatsiooniga, kellele tutvustati Tallinna digitaliseerimise ja e-teenuste lahendusi.

29. oktoobril külastas Tallinna Katalaani valitsuse Põhja- ja Baltimaade esinduse delegatsioon, mida juhtis esinduse juht Montserrat Riba. Kohtumisel tutvustati Tallinna digiteenuste arengut ning arutleti rahvusvahelise koostöö ja linnadiplomaatia üle.

29. oktoobril külastas Tallinna ka Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo kantoni siseminister Admir Katica koos delegatsiooniga, kellega kohtumisel keskenduti innovatsioonile ja Test in Tallinn programmile.

4. novembril viibis Tallinnas Malaisia Sarawaki osariigi transpordiminister H.E. Dato’ Sri Lee Kim Shin, kellele tutvustati linna keskkonnasõbraliku liikuvuse tegevusi, ühistranspordi ja liikuvuse kliimaneutraalsuse eesmärke, liiklusohutuse parandamise meetmeid ning droonide kasutamist transpordi planeerimisel.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Baltic Horizon Fond avaldab võlakirjadele kohalduva intressimäära järgmiseks intressiperioodiks

06.11.2025 Adaur.ee

Baltic Horizon Fond avaldab intressimäära, mis kohaldub fondi 5-aastastele võlakirjadele (ISIN: EE3300003235) järgmisel 3-kuulisel intressiperioodil, mis algab 10. novembril 2025.

Eelnevalt viidatud intressiperioodil on võlakirjadele kohalduvaks aastaseks intressimääraks 8% + 1,990% (EURIBOR 3 kuud) kokku 9,990%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Merko Ehituse 9 kuu müügitulu oli 242 miljonit eurot

06.11.2025 Adaur.ee

Merko Ehituse müügitulu oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 74 miljonit eurot ja 9 kuu jooksul kokku 242 miljonit eurot, kolmanda kvartali puhkasum oli 15,0 ning 9 kuu puhaskasum 36,7 miljonit eurot. Kontserni ehitusteenuste portfell oli kolmanda kvartali lõpus ajalooliselt kõrgeimal tasemel. Tänavu on Merko korteriostjatele üle andnud 55% rohkem kortereid ja äripindu kui eelmise aasta 9 kuuga.

“Kolmandas kvartalis said lõplikult valmis ühed viimase aja olulisimad ja Merko ajaloo suurimad ehitusprojektid – Arteri kvartal koos Swedbanki peakontori sisetöödega Tallinnas ja Pabradė kaitselinnak Leedus. Tulenevalt sellest liigume oma tavapärasema käibestruktuuri juurde. Tänavu üheksa kuuga kasvas kinnisvaraarenduse osakaal ning moodustas müügitulust üle neljandiku. Sellega seoses on paranenud ka ärikasumi käiberentaablus,” kommenteeris Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov.

“Kinnisvaraturg on endiselt aktiivseim Leedus, aasta võrdluses on paranenud seis Eestis ja Läti jätkab kergelt tõusvas joones. Turu elavnemist iseloomustab hästi asjaolu, et üheksa kuu võrdluses oleme andnud ostjatele üle 55% rohkem kortereid ja äripindu. Meie ehituses ja valmis korterite maht on tänavuse teise kvartali lõpuga võrreldes pisut vähenenud ning pooled neist asuvad aktiivseima turuga Vilniuses. Kinnisvaraturu arenguid prognoosime jätkuvalt käsikäes tarbijakindluse muutusega,” kommenteeris Ivo Volkov kinnisvaravaldkonna tulemusi.

“Ehitusturul on hankeid vähe ning peamiselt on tegemist suuremahuliste töödega, konkurents on jätkuvalt äärmiselt tihe ja teenuste marginaalid sellega seoses madalad. Oleme sel ja eelmisel aastal sõlminud mitu Rail Baltica rajamisega seotud suuremahulist lepingut, sealhulgas rahvusvahelise konsortsiumi partnerina Eesti suurima alliansslepingu. Tulenevalt lepingute iseloomust, kus märkimisväärne aeg kulub projekteerimisele, jõuame reaalse ehitamiseni tulevastes kvartalites ning see kajastub me müügitulus vastavalt. Kontserni ehitusteenuste teostamata tööde maht on ajalooliselt kõrgeim,” kommenteeris Ivo Volkov ehitusteenuste ärivaldkonda.

“Kontserni rahapositsioon on kindel ja netovõlg negatiivne. Tulemustesse panustavad jätkuvalt tugevalt energiataristu ehitamise ja hooldamisega tegelevad ühisettevõtted Connecto Infra ja Connecto Eesti, mille puhul on Merko jaoks tegemist finantsinvesteeringuga ning nende ettevõtete müügitulu ei kajastu Merko konsolideeritud käibes. Connecto töömaht on kõrge seoses valdkonda suunatud suurte investeeringutega, ent paljud mastaapsed projektid hakkavad ka selles sektoris valmima ning võrguoperaatorite investeerimisplaanid nähtavas tulevikus vähenevad,” lisas Ivo Volkov.

Tänavu 9 kuuga sõlmis Merko uusi ehituslepinguid 323 miljoni euro väärtuses, millest suurimad olid Rail Baltica Ülemiste terminal Tallinnas, Rail Baltica põhitrass Tallinn-Pärnu lõigul, hotell ja sündmuskeskus Pärnus ning Augstkalni tuulepargi vundamentide ja infrastruktuuri rajamine Lätis. Ehitusteenuste tellijatele teostamata tööde jääk oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 486 miljonit eurot, lisaks oli kontsernisiseste ehituslepingute alusel töös oma korteriarendusprojekte 215 miljoni euro väärtuses.

Merko andis 2025. aasta 9 kuu jooksul Eestis, Lätis ja Leedus ostjatele üle 315 korterit ja kolm äripinda. Tänavu 9 kuuga alustas Merko 771 uue korteri ja 21 äripinna ehituse ja müügiga, nendest ligi kaks kolmandikku Vilniuse Šnipiškių Urban ja Vilneles Skverai projektides. Kolmanda kvartali lõpu seisuga oli bilansis 1089 korterit, millest eelmüügilepingutega oli kaetud 19%. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Õielehe Jüri alevikus ning Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses.

2025. aasta kolmandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Hyatt hotellihoone, Huvikeskus Kullo ja büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste ühisterminal ning Rail Baltica põhitrassi neljas etapp Harjumaal ja Tallinn-Pärnu lõik. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas ja tudengihotell Riias ning Augstkalni tuulepargi taristurajatised.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

SEB: Noored seavad kodu omamise unistuse üha enam tahaplaanile, eelistades kogumisel rahalist kindlustunnet

06.11.2025 Adaur.ee

Viimase aasta jooksul on 18-29 aastaste noorte säästmise eesmärgid muutunud – kodu ostmine on tahaplaanile nihkunud. Kui aasta tagasi kogus eluaseme soetamise eesmärgil raha 52% noortest, siis tänavu tõi sama eesmärki välja üksnes 34%, selgus SEB uuringust. Esirinnas on rahalise puhvri kasvatamine ja reisimine.

Kui ligi pooled Eesti noortest säästavad raha regulaarselt, siis ligi neljandik (23%) noortest ei kogu üldse ja 21% kogub aga kuust-kuusse varieeruvalt, mis on märk sellest, et paljudel noortel ei pruugi igakuisest sissetulekust raha üle jääda, et seda omakorda kõrvale panna.

„Tulemused viitavad sellele, et noorte rahaline olukord ei pruugi alati võimaldada igakuiste säästude kogumist. Kui sissetulekud on tagasihoidlikud või kulud – näiteks üür, kommunaalid, toit ja transport – on kõrged, siis ei jää üle vaba raha, mida kogumisse suunata. Sellest tulenevalt on paljude noorte jaoks raha kõrvale panemine pigem väljakutse kui harjumus. Harjumuse kujunemiseks on soovitatav osa rahast kõrvale panna kohe, kui palk laekub – isegi väikeste summade puhul. Nii ei teki kiusatust raha pangakontolt ära kulutada,“ selgitab SEB strateegia ja väärtuspakkumise osakonna väärtuspakkumiste juht Victoria Tkatš.

Koduost ei ole enam noorte peamine kogumise eesmärk

Uuringust selgub, et enim kogutakse raha ootamatute kulude katmise eesmärgil, mida nimetab 58% noortest. Samuti kogub 40% noortest reisimise eesmärgil. Kuigi võiks oletada, et noored koguvad raha peamiselt kodu soetamiseks, on see osakaal langenud 34% peale, mida on võrreldes eelmise aastaga tervelt 18 protsendipunkti vähem.

„Andmetest nähtub, et noorte peamiseks kogumise eesmärgiks on ootamatute kulude katmine. See viitab sellele, et ebakindlus igakuiste väljaminekute ja sissetulekute vahel on paljude jaoks endiselt olemas ning rahaline puhver on vajalik, pakkudes noortele turvatunnet. Samas näitab kodu soetamise eesmärgil kogujate osakaalu vähenemine, et isikliku eluaseme ostmine ei ole praegu paljude noorte jaoks nii realistlik või asjakohane eesmärk, kusjuures pigem eelistatakse hetkes elamist ja elamuste kogumist,“ kommenteerib Tkatš.

SEB Eesti noorte uuring viidi läbi koostöös Norstatiga 2025. aasta septembris ja oktoobris. Küsitluses osales 400 noort, vanuses 18-29 eluaastat.

Arco Vara: Parandus: 2025. aasta III kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

06.11.2025 Adaur.ee

Parandus: On parandatud konsolideeritud rahavoogude aruanne leheküljel 22 ning vastavalt sellele ka rahavoogudega seotud numbrid tabelis Olulisemad finantsnäitajad leheküljel 11. Ülejäänud informatsioon on muutmata.

TEGEVJUHI ARUANNE

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas 2025. aasta kolmandas kvartalis stabiilne ja mõõdukalt taastuv aktiivsus. Tehingute arv püsis võrreldaval tasemel eelmise kvartaliga, viidates turu kohanemisele pärast viimaste aastate jahtumist. Korterite keskmised ruutmeetrihinnad näitasid kerget tõusutrendi, eriti Tallinna aktiivsemates piirkondades, kus kvaliteetse elamispinna nõudlus püsib jätkuvalt tugev.

Turgu mõjutasid endiselt kõrged intressimäärad ja ostjate ettevaatlikkus, mis hoidsid tehinguaktiivsust kontrolli all. Samas toetasid nõudluse püsimist paranenud kindlustunne ning stabiliseerunud majandusootused. Üldine turuolukord viitab sellele, et Eesti kinnisvaraturg on jõudnud tasakaalufaasi, kiire kasvu- ja järsu langusperioodi järel on hinnad ja tehingute mahud stabiliseerunud. Kui makromajanduslik keskkond püsib stabiilne ning intressimäärad hakkavad alanema, on 2026. aasta esimeses pooles oodata turu mõõdukat elavnemist, eriti uusarenduste segmendis.

Üheks kvartali olulisemaks sündmuseks oli Arco Vara jaoks esimene avalik võlakirjapakkumine, mis pälvis oli erakordselt suure investorite huvi ning mille tulemusena märgiti emissioon enam kui kahekordselt üle. Tegemist on seni suurima üksikvõlakirja emissiooniga Balti börsil tegutsevate kinnisvaraarendajate seas.

Võlakirjaemissiooni eesmärk oli rahastada Tallinna kesklinna ühe suurima arendusprojekti – Lutheri kvartali – kujunemist kaasaegseks elu- ja ärikeskkonnaks ajaloolisel tööstusalal. Arco Vara visioon Lutheri kvartali puhul on luua tasakaalustatud ja inimmõõtmeline linnaruum, mis ühendab elamispinnad, töökohad, kohvikud, kultuuri ning kvaliteetse avaliku ruumi. Kvartali keskmesse on kavandatud roheala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks ja toetab tervikliku elukeskkonna kujunemist.

Meie eesmärk ei ole pelgalt uute hoonete rajamine, vaid luua „linna linnas”, mis kujutab endast elavat ja mitmekülgset kvartalit, kus elu toimub ööpäevaringselt ning kus on hea elada, töötada ja puhata. Tallinn vajab rohkem terviklikke linnaruumilisi lahendusi – elukvartaleid, mis toimivad iseseisvate keskkondadena, ent on samal ajal orgaaniliselt seotud ümbritseva linnastruktuuriga.

Rannakalda arendus: Kolmandas kvartalis müüdi viis korterit, mis näitab jätkuvat huvi kesklinnalähedaste kvaliteetsete elamispindade vastu. Kvartali lõpuks oli projektist müüdud 101 korterit/äripinda 113-st. Müügieesmärk on 2025. aasta lõpuks realiseerida järelejäänud ühikud.

Soodi 6 arendus: Ehitustööd algasid 30. juunil. Kolmanda kvartali lõpuks oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 19 korterit/äripinda 66-st. Projekt on atraktiivne noortele peredele, investoritele ning nõudlikumale kliendile tänu selle arenduse heale asukohale ja läbimõeldud planeeringutele.

Spordi arendus: Ehitusega alustati samuti juunis. Kvartali lõpus oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 12 korterit 56-st. Vaid nelja kuuga saavutati juba märkimisväärne müügitulemus. Spordi arendus täiendab Arco Vara portfelli suurepärase asukohaga Kristiine elamurajoonis – piirkonnas, kus uusarendusi on vähe, kuid nõudlus elamiskohtade järele kõrge. Projektis rakendatakse kaasaegseid ja nutikaid lahendusi.

Arcojärve arendus: Detailplaneering võeti vastu pärast aruandeperioodi lõppu, 15. oktoobril. Tegemist on strateegiliselt olulise projektiga, mis loob eeldused edasisteks investeeringuteks uutesse linnasisestesse arendustesse.

Bulgaaria arendus: Bulgaaria tütarettevõtte osas jätkuvad läbirääkimised, mille osas tehakse lähiajal otsused nõukogu kooskõlastusel.

Kuldlehe arendus: Kolmandas kvartalis broneeriti üks korter ning üks korter müüdi augusti lõpus. Projektis on alles jäänud viimane korter, mille eksklusiivne iseloom ja piiratud saadavus hoiavad arenduse tugeval positsioonil Tallinna premium-segmendis.

Neljanda kvartali peamised eesmärgid keskenduvad aktiivsele müügitegevusele ja arendusprojektide järjepidevale edenemisele. Fookuses on Kuldlehe arenduse viimase korteri müük ning vähemalt kuue korteri realiseerimine Rannakalda projektis. Samuti on kavas alustada Lutheri arenduse esimese etapi eelmüügiga. Spordi ja Soodi 6 arendustes jätkatakse ehitustöödega ning aktiivse müügitegevusega, eesmärgiga sõlmida aasta lõpuks igas projektis täiendavalt vähemalt kuus võlaõiguslikku lepingut.

Kokkuvõttes kujunes 2025. aasta kolmas kvartal Arco Vara jaoks stabiilse arengu ja oluliste saavutuste perioodiks. Kvartalit iseloomustasid edukas esimene avalik võlakirjaemissioon, ehitustööde jätkamine mitmes arendusprojektis ning müügitegevuse hoogustumine. Lutheri kvartali arenduse ettevalmistuste edenemine ja Arcojärve detailplaneeringu vastuvõtmine loovad tugeva aluse ettevõtte järgmiste strateegiliste sammude elluviimiseks. Arco Vara positsioon Eesti kinnisvaraturul on püsib kindlana ning tugineb läbimõeldud arendustele, kvaliteedile ja jätkusuutlikule kasvule.

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2025. aasta 9 kuu müügitulu oli 5 624 tuhat eurot, mis on 1 537 tuhat eurot rohkem kui 2024. aasta 9 kuu müügitulu. 2025. aasta 9 kuu ärikasumiks (=EBIT) kujunes 622 tuhat eurot ja puhaskasumiks 214 tuhat eurot. 2024. aasta 9 kuuga sai grupp ärikahjumit 158 tuhat eurot ja puhaskahjumit 845 tuhat eurot.

2025. aasta III kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 25 korterit, millest 20 võlaõigusliku lepinguga ja 5 asjaõiguslepinguga. 2025. aasta 9 kuuga on müüdud 35 korterit, millest 21 võlaõiguslepinguga ja 14 asjaõiguslepinguga. Võrdluseks 2024. aasta III kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 10 korterit ja 2 äripinda (7 korterit asjaõiguslepinguga, 3 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga), 2024. aasta 9 kuuga müüdi kokku 17 korterit ja 2 äripinda (14 korterit asjaõiguslepinguga, 3 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga).

30.09.2025 seisuga oli laos valmis 12 korterit ja 1 äripind. 30.09.2024 seisuga oli laos valmis 37 korterit ja 1 äripind.

Grupi varade maht 30.09.2025 seisuga enam kui kahekordistus võrreldes 30.09.2024. Varade mahu suurenemise peamine põhjus on uute arendusprojektide ost, sh. Luhteri kvartali ja Spordi 3a/3b arendusprojekti soetamine.

Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2025. aasta esimese üheksa kuu lõpu seisuga 47 407 tuhat eurot, mis on 31 585 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemise peamine põhjus on Luhteri kvartali soetamine, mis finantseeriti osaliselt pangalaenuga. Lisaks emiteeriti 2025. aasta kolmandas kvartalis 15 000 tuhande euro eest võlakirju. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 30.09.2025 seisuga 9.09%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes	9 kuud 2025	9 kuud 2024	III kv 2025	III kv 2024

Müügitulu enda kinnisvara müügist	5 260	3 872	2 407	2 075
Müügitulu teenuste müügist	365	214	124	78
Müügitulu kokku	5 624	4 087	2 531	2 154

Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu	-3 953	-2 850	-1 884	-1 474
Brutokasum	1 672	1 237	647	680

Muud äritulud	2	0	2	0
Turustuskulud	-328	-405	-135	-186
Üldhalduskulud	-718	-971	-156	-340
Muud ärikulud	-5	-18	-1	-2
Ärikasum (-kahjum)	622	-158	357	152

Finantstulud ja -kulud	-396	-687	-101	-309
Kasum/kahjum enne tulumaksu	226	-845	256	-157
Tulumaksukulu	-13	0	0	0
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	214	-845	256	-157
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum	214	-845	256	-157
Emaettevõtte omanike osa koondkasumis (-kahjumis)	214	-845	256	-157

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes	30.09.2025	31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid	13 106	1 720
Nõuded ja ettemaksed	7 176	5 690
Varud	70 721	29 170
Käibevara kokku	91 003	36 580

Nõuded ja ettemaksed	18	18
Kinnisvarainvesteeringud	2 296	2 296
Materiaalne põhivara	570	622
Immateriaalne põhivara	46	52
Põhivara kokku	2 930	2 988
VARAD KOKKU	93 933	39 568

Laenukohustused	235	234
Võlad ja saadud ettemaksed	8 894	4 487
Garantiieraldised	345	127
Lühiajalised kohustused kokku	9 475	4 848

Laenukohustused	47 056	14 981
Pikaajalised kohustused kokku	47 056	14 981
KOHUSTUSED KOKKU	56 531	19 829

Aktsiakapital	12 158	7 272
Ülekurss	16 399	3 835
Kohustuslik reservkapital	2 011	2 011
Muud reservid	28	27
Jaotamata kasum	6 807	6 594
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	37 402	19 739
OMAKAPITAL KOKKU	37 402	19 739
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	93 933	39 568

ArcoVara_aruanne 2025 Q3 EST

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Nordecon: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

06.11.2025 Adaur.ee

Võrreldes aasta alguse optimistlike hinnangutega, on 2025. aasta majanduskasvu prognoos muutunud üha tagasihoidlikumaks. Eesti majanduse kasv jätkub aeglases tempos, viimaste prognooside kohaselt on aastase majanduskasvu hinnang 0,6%. Ehitusturul on näha stabiliseerumist, kuid sektori taastumine on siiski väga aeglane ja konarlik.

80% kogu kontserni müügitulust moodustab hoonete segment, segmentide vahelises müügitulu jaotuses ei ole võrreldes eelmise aasta sama perioodiga toimunud olulist muutust. Müügitulu vähenemist võrdlusena 2024. aasta sama perioodiga mõjutas hoonete segmendi mahu vähenemine ligikaudu 21%. Rajatise segmendi müügitulu jäi sisuliselt samasse suurusjärku. Kontsern on aruandeperioodil sõlminud märkimisväärses mahus uusi lepinguid, mille mõju müügitulule avaldub pikema perioodi vältel.

Kontserni brutokasumi määr oli 6,7% ning ärikasumlikkus 3,2%. Puhaskasumit mõjutas aruandeperioodil eelkõige Ukraina grivna nõrgenemisest euro suhtes saadud kursikahjum.

Aastases võrdluses ehk võrreldes 30.09.2024 suurenes kontserni teostamata tööde portfell 41%. Suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste segmendi teostamata tööde mahud. Märkimisväärse osa portfellist moodustavad 2026. ja 2027. aastal teostatavad tööd.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000	30.09.2025	31.12.2024
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	8 083	8 195
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	44 289	29 449
Ettemaksed	3 261	3 543
Varud	25 500	28 091
Käibevara kokku	81 133	69 278
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud	77	77
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	11 202	10 681
Kinnisvarainvesteeringud	5 517	5 517
Materiaalne põhivara	12 553	13 247
Immateriaalne põhivara	14 922	14 951
Põhivara kokku	44 271	44 473
VARA KOKKU	125 404	113 751

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	11 758	12 626
Võlad hankijatele	51 308	36 819
Muud võlad	9 814	10 260
Ettemaksed	12 519	12 472
Eraldised	809	1 333
Lühiajalised kohustused kokku	86 208	73 510
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused	3 395	5 720
Võlad hankijatele	2 955	5 091
Eraldised	3 259	2 826
Pikaajalised kohustused kokku	9 609	13 637
KOHUSTUSED KOKKU	95 817	87 147

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	14 379	14 379
Omaaktsiad	-660	-660
Ülekurss	635	635
Kohustuslik reservkapital	2 554	2 554
Realiseerumata kursivahed	4 429	4 034
Jaotamata kasum	6 484	4 746
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital	27 821	25 688
Mittekontrolliv osalus	1 766	916
OMAKAPITAL KOKKU	29 587	26 604
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	125 404	113 751

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000	9k 2025	III kv 2025	9k 2024	III kv 2024	2024
Müügitulu	147 666	55 028	178 722	63 777	223 925
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu	-137 747	-50 559	-165 955	-58 204	-207 155
Brutokasum	9 919	4 469	12 767	5 573	16 770

Turunduskulud	-279	-110	-301	-129	-422
Üldhalduskulud	-4 758	-1 686	-5 011	-1 638	-7 878
Muud äritulud	70	2	145	68	286
Muud ärikulud	-196	-36	-628	-170	-695
Ärikasum	4 756	2 639	6 972	3 704	8 061

Finantstulud	349	91	437	120	678
Finantskulud	-2 517	-613	-2 625	-1 079	-3 011
Finantstulud ja –kulud kokku	-2 168	-522	-2 188	-959	-2 333

Maksustamiseelne kasum	2 588	2 117	4 784	2 745	5 728
Tulumaks	0	0	-237	0	-563
Puhaskasum	2 588	2 117	4 547	2 745	5 165

Muu koondkasum (kahjum): Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
Realiseerumata kursivahed	395	-78	502	337	248
Kokku muu koondkasum (kahjum)	395	-78	502	337	248
KOKKU KOONDKASUM	2 983	2 039	5 049	3 082	5 413

Puhaskasum:
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa	1 738	1 872	3 373	2 353	3 827
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa	850	245	1 174	392	1 338
Kokku puhaskasum	2 588	2 117	4 547	2 745	5 165

Koondkasum
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa	2 133	1 794	3 875	2 690	4 075
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa	850	245	1 174	392	1 338
Kokku koondkasum	2 983	2 039	5 049	3 082	5 413

Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes	0,06	0,06	0,11	0,07	0,12
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes	0,06	0,06	0,11	0,07	0,12

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000	9k 2025	9k 2024
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt	167 978	199 510
Maksed hankijatele	-143 000	-173 448
Makstud käibemaks	-5 906	-7 048
Maksed töötajatele ja töötajate eest	-16 021	-15 051
Makstud tulumaks	-350	-237
Netorahavoog äritegevusest	2 701	3 726

Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine	-247	-289
Materiaalse põhivara müük	409	193
Antud laenud	-44	-35
Antud laenude laekumised	6	1
Saadud dividendid	0	6
Saadud intressid	91	159
Netorahavoog investeerimistegevusest	215	35

Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud	783	902
Saadud laenude tagasimaksed	-1 074	-1 857
Rendimaksed	-1 845	-1 689
Rendimaksetega seotud intressimaksed	-195	-260
Makstud intressid	-560	-559
Makstud dividendid	0	-661
Netorahavoog finantseerimistegevusest	-2 891	-4 124

Rahavoog kokku	25	-363

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul	8 195	11 892
Valuutakursimuutused	-137	-53
Raha jäägi muutus	25	-363
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul	8 083	11 476

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2025. aasta 9 kuuga oli 9 919 tuhat eurot (9 kuud 2024: 12 767 tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kontserni brutokasumlikkus veidi vähenenud, moodustades 9 kuuga 6,7% (9 kuud 2024: 7,1%) ning III kvartalis 8,1% (III kvartal 2024: 8,7%). Mõlemad segmendid olid nii 9 kuuga kui ka III kvartalis kasumis. Hoonete segmendi kasumlikkus moodustas 9 kuuga 7,7% ning III kvartalis 8,4% (9 kuud 2024: 8,5% ja III kvartal 2024: 10,2%). Rajatiste segmendi kasumlikkus oli 9 kuuga 5,5% ja III kvartalis 8,9% (9 kuud 2024: 5,1% ja III kvartal 2024: 9,2%).

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2025. aasta 9 kuuga 4 758 tuhat eurot, mis on ligikaudu 5% vähem kui aasta varem (9 kuud 2024: 5 011 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud, moodustades 4,0% (9 kuud 2024: 3,1%). Üldhaldukulude osakaal müügitulust on suurenenud kuna kulude vähenemine on toimunud aeglasemalt kui müügitulu vähenemine.
Kontserni ärikasumiks kujunes 2025. aasta 9 kuuga 4 756 tuhat eurot (9 kuud 2024: 6 972 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 6 719 tuhat eurot (9 kuud 2024: 9 154 tuhat eurot).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel, eelkõige Ukraina grivna kursi muutus. 2025. aasta 9 kuuga on UAH kurss euro suhtes nõrgenenud ligikaudu 9% ning kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi vastavalt kursikahjumit kokku 591 tuhat eurot (9 kuud 2024: 534 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 2 588 tuhat eurot (9 kuud 2024: 4 547 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv kasumi osa moodustas 1 738 tuhat eurot (9 kuud 2024: 3 373 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2025. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas 2 701 tuhat eurot (9 kuud 2024: 3 726 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim müügitulu langusest tingitud ostjatelt laekunud maksete ning hankijatele tehtud maksete vähenemine.

Investeerimistegevuse rahavoog 2025. aasta 9 kuuga oli 215 tuhat eurot (9 kuud 2024: 35 tuhat eurot), mis koosneb peamiselt investeeringutest põhivarasse summas 247 tuhat eurot (9 kuud 2024: 289 tuhat eurot) ja põhivara müügist summas 409 tuhat eurot (9 kuud 2024: 193 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 44 tuhat eurot (9 kuud 2024: 35 tuhat eurot) ning saadud intressid 91 tuhat eurot (9 kuud 2024: 159 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2025. aasta 9 kuuga oli -2 891 tuhat eurot (9 kuud 2024: -4 124 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 783 tuhat eurot, mis koosneb arenduslaenude kasutamisest (9 kuud 2024: 902 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 1 074 tuhat eurot (9 kuud 2024: 1 857 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega ning arvelduskrediidi muutusega. Rendimaksed moodustasid 1 845 tuhat eurot (9 kuud 2024: 1 689 tuhat eurot). 2024. aasta 9 kuu jooksul maksti dividende 661 tuhat eurot, aruandeperioodil dividendimaksed puudusid.

Seisuga 30.09.2025 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 8 083 tuhat eurot (30.09.2024: 11 476 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja	9k 2025	9k 2024	9k 2023	2024
Müügitulu, tuhat eurot	147 666	178 722	130 799	223 925
Müügitulu muutus	-17,4%	36,6%	-20,9%	20,1%
Puhaskasum (kahjum), tuhat eurot	2 588	4 547	-2 772	5 165
Puhaskasum (kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot	1 738	3 376	-2 452	3 827
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk	31 528 585	31 528 585	31 528 585	31 528 585
Puhaskasum (kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot	0,06	0,11	-0,08	0,12
Üldhalduskulude määr müügitulust	3,2%	2,8%	3,3%	3,5%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust	4,0%	3,1%	3,3%	3,5%
EBITDA, tuhat eurot	6 719	9 154	1 799	11 025
EBITDA määr müügitulust	4,6%	5,1%	1,4%	4,9%
Brutokasumi määr müügitulust	6,7%	7,1%	3,3%	7,5%
Ärikasumi määr müügitulust	3,2%	3,9%	-0,4%	3,6%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita	3,2%	3,8%	-0,6%	3,5%
Puhaskasumi määr müügitulust	1,8%	2,5%	-2,1%	2,3%
Investeeritud kapitali tootlus	7,2%	13,0%	1,9%	15,6%
Omakapitali tootlus	9,2%	18,4%	-1,4%	21,0%
Omakapitali osakaal	23,6%	22,1%	17,0%	23,4%
Vara tootlus	2,2%	3,8%	0,3%	4,4%
Finantsvõimendus	15,8%	12,6%	16,8%	22,6%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja	0,94	1,00	0,91	0,94
	30.09.2025	30.09.2024	30.09.2023	31.12.2024
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot	276 332	195 628	175 539	209 489

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal 2025. aasta 9 kuuga moodustas ligikaudu 2% kogu müügitulust, mis koosneb kontserni Ukraina tegevusmahtudest. Olulise osa aruandeperioodi käibest moodustavad Ukrainas hoone rekonstrueerimine sisepõgenikele mõeldud korterelamuks Žõtomõri oblastis, Ovrutši linnas ning Kiievi teletorni andministratiivhoone taastamine. Lisaks jätkub 2023. aastal sõlmitud lepingute alusel alajaamade rekonstrueerimine koos turvarajatiste rajamisega Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites, kus tööde teostamine on esialgselt planeeritust pikaajalisem ning sõltub riigi energiasüsteemi tarbimisvajadusest. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut

	9k 2025	9k 2024	9k 2023	2024
Eesti	98%	98%	98%	98%
Ukraina	2%	2%	1%	2%
Soome	–	–	1%	–

2025. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2025. aasta 9 kuu müügitulu oli 147 666 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil vastav näitaja oli 178 722 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 17%. 2025. aasta 9 kuuga oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 118 569 ja 29 082 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 149 615 ja 29 068 tuhat eurot. Hoonete segmendi müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud ligikaudu 21%, rajatise segmendi müügitulu on jäänud sisuliselt samasse suurusjärku.

Tegevussegmendid	9k 2025	9k 2024	9k 2023	2024
Hooned	80%	84%	73%	84%
Rajatised	20%	16%	27%	16%

Segmendisisene müügitulu

Hoonete ehituse segmendi müügitulu mõjutavad enim ühiskondlike – ja ärihoonete mahud, kus viimase osakaal on viimaste aastate võrreldavate perioodide suurim. Ärihoonete müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligikaudu 60% ning ligikaudu 46% on vähenenud ühiskondlike hoonete mahud. Vähenenud on ka korterelamute segmendi maht, mis aruandeperioodil koosneb omaarenduste müügitulust.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tallinna lähistel Saku Gümnaasiumi uue õppe- ja spordihoone projekteerimine ja ehitamine, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õppehoone projekteerimine ja ehitamine Tartus Raadi linnakus, Tallinnasse rajatava Loodusmaja ning Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitamine.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid: Tallinnas Ahtri 6 rajatav LEED Gold keskkonnasertifikaadile vastava Golden Gate büroohoone, Tartus Väike-Turu 7 asuva ärihoone ehitamine ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal ning Võru linnas ja Viljandis asuvate Lidl kaupluste ehitamine.

Omaarenduste müügitulu, mis kajastub korterelamute segmendis, on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud, moodustades aruandeperioodil 9 079 tuhat eurot (9 kuud 2024: 7 453 tuhat eurot). Aruandeperioodi müügitulu koosneb peamiselt Pärnus asuva Seileri Kvartali I etapi (https://seileri.ee) ning Tartus, Tammelinnas asuva Tammepärja kodu (https://tammelinn.ee) müügist. Mõlemas arenduses jätkub järgmiste etappide ehituse ettevalmistus ja ehitus. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Hoonete segment	9k 2025	9k 2024	9k 2023	2024
Ühiskondlikud hooned	48%	70%	33%	70%
Ärihooned	41%	21%	23%	21%
Korterelamud	10%	7%	30%	6%
Tööstus- ja laohooned	1%	2%	14%	3%

Rajatiste segmendi käive koosneb jätkuvalt olulises osas teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahust, mis võrreldes eelmise aasta võrreldava perioodiga on vähenenud ligikaudu 17%. Olulise osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ning Pärnumaa I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitamine. Märkimisväärne osa müügitulust moodustas asfaltbetooni müük ning Järva maakonna teehooldelepingu täitmine. Muude rajatisete alamsegmendi käive koosneb suures osas Tallinna Lennujaama E-klassi lennukite seisuplatside ehitusmahtudest.

Rajatiste segment	9k 2025	9k 2024	9k 2023	2024
Teedeehitus ja –hooldus	83 %	94%	60%	90%
Muud rajatised	17 %	6%	31%	10%
Keskkonnaehitus	0 %	0%	9%	0%

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2025 oli 276 332 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud ligikaudu 41%. 9 kuuga sõlmiti uusi lepingud kokku 191 857 tuhande euro väärtuses (9 kuud 2024: 131 801 tuhat eurot), seal hulgas III kvartalis 19 621 tuhat eurot (III kvartal 2024: 67 771 tuhat eurot).

	30.09.2025	30.09.2024	30.09.2023	31.12.2024
Teostamata tööde mahud, tuhat eurot	276 332	195 628	175 539	209 489

Teostamata tööde portfellist moodustab hoonete ehituse segment 68% ning rajatiste segment 32% (30.09.2024: hooned 82% ja rajatised 18%). Võrreldes seisuga 30.09.2024 on hoonete segmendi teostamata tööde mahud suurenenud 18%. Peamine kasv on tulnud ühiskondlike hoonete alamsegmendi suurenemisest, suurenenud on ka ärihoonete alamsegment. Rohkem kui kaks korda on suurenenud rajatiste segmendi maht ja seda eelkõige Rail Baltica sõlmitud lepingute toel.

Rajatiste sektorit oluliselt elavdanud Rail Baltica hankele on lisandunud Transpordiameti poolt Euroopa ühtekuuluvusfondi rahastusega teedeehituse hanked, mis paraku siiski ei kompenseeri täielikult teedeehituse alarahastust. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on vähenenud, teatav aktiivsus on kohalikes omavalitsustes ja riigikaitse sektoris. Teatavat elavnemist on märgata erasektoris.

Suuremahulisemad 2025. aasta 9 kuuga sõlmitud lepingud olid:

Viljandi spaahotelli ja ujula ehitamine, maksumusega ligikaudu 30 000 tuhat eurot.
Võru linna Punamütsikese lasteaia ehitamine, maksumusega ligikaudu 6 370 tuhat eurot.
Rail Baltica Pärnumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitamine, maksumusega ligikaudu 62 300 tuhat eurot.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Tapal asuva kasarmu projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 5 300 tuhat eurot.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoone projekteerimine ja ehitamine Harjumaal, maksumusega ligikaudu 3 700 tuhat eurot.
Tiskre kooli ehitamine Harku vallas, maksumusega ligikaudu 14 500 tuhat eurot.
Cristella tehnoloogilise lao projekteerimine ja ehitamine Võrus, maksumusega ligikaudu 4 000 tuhat eurot.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoonete projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 34 300 tuhat eurot.
Võru riigimaja rekonstrueerimine, maksumusega ligikaudu 4 700 tuhat eurot.
Kaubandushoone ehitamine Narvas, maksumusega ligikaudu 5 005 tuhat eurot.

Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning selle jaotusele majandusaastate lõikes ja üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele, prognoosib kontserni juhtkond 2025. aastal tegevusmahtude vähenemist võrreldes 2024. aastaga. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2025. aasta 9 kuuga töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 425 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 272 inimest. Võrreldes 2024. aasta 9 kuuga on töötajate arv vähenenud ligikaudu 3%.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

	9k 2025	9k 2024	9k 2023	2024
ITP	272	283	382	283
Töölised	153	154	185	152
Keskmine kokku	425	437	567	435

Kontserni 2025. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 14 694 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 16 178 tuhat eurot. Tööjõukulud on vähenenud ligikaudu 9%.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aasta 9 kuuga 173 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 57 tuhat eurot (9 kuud 2024: vastavalt 149 tuhat eurot ja 49 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aasta 9 kuuga 424 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 140 tuhat eurot (9 kuud 2024: vastavalt 391 tuhat eurot ja 129 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

	9k 2024	9k 2024	9k 2023	2024
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot	452,7	557,4	488,4	514,03
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %	-18,8%	14,1%	2,7%	3,0%

Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot	8,5	11,0	10,4	9,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %	-22,4%	5,0%	-12,8%	-9,7%

Kontserni aruandeperioodi töötajate ning tööjõukulude nominaaltootlikkuse vähenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on tingitud müügitulu suuremast langusest võrreldes töötajate arvu ja tööjõukulude vähenemisega.

Nordecon_Aruanne_3Q_2025

NCN investor presentation Q3_2025