Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Majade müügipakkumiste arv suurenes aastaga 7%, hinnad kasvasid 2%

31.07.2025 Tõnu Toompark

Juunis 2025 pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks keskmiselt 5298 maja keskmise hinnaga 1703 €/m². Majade müügipakkumine suurenes aastaga 7% ja müügipakkumiste keskmine hind kasvas 2%.

Enamikus maakonnakeskustes, sh Tallinna linnas jäi aastaga majade müügipakkumisi vähemaks. Seega on majade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE suurenenud just keskustest väljaspool asuvates piirkondades.

Majade müügipakkumiste keskmise hinna liikumine kinnisvaraportaalis KV.EE on nagu tavapäraselt ikka üsna vastassuunaline. Vaatlusalustes 12 maakonnakeskuses pooltes on majade müügipakkumiste keskmine hind aastatagusest suurem, pooltes väiksem.

Pakkumiste hind portaalis KV.EE peegeldab osalt kinnisvaramüüjate soove. Teisalt on pakkumishind sõltuvuses pakkumisel olevate kinnisvaraobjektide asukohast, kvaliteedist, suurusest ja muudest omadustest.

Seetõttu on eriti veel väikse pakkumiste mahuga piirkondade puhul pakkumishindade liikumise suunast ja kiirusest ohtlik põhjapanevaid järeldusi teha. Pigem võib väita, et samaväärse vara hinnamuutused ei ole olulised ja jäävad mittetunnetatava paari protsendi piiresse.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	06.2024	06.2025	Muutus, %	06.2024	06.2025	Muutus, %
Tallinn	658	644	-2%	2 290	2 355	3%
Narva	41	39	-5%	615	592	-4%
Jõgeva linn		14	#N/A		839	#N/A
Paide	20	37	85%	765	770	1%
Haapsalu	81	76	-6%	1 460	1 526	5%
Rakvere	51	44	-14%	1 156	1 151	0%
Pärnu	232	261	13%	1 617	1 581	-2%
Rapla linn	25	19	-24%	1 638	1 569	-4%
Kuressaare linn	30	21	-30%	1 486	1 690	14%
Tartu	191	183	-4%	1 608	1 779	11%
Valga linn	30	29	-3%	404	435	8%
Viljandi	52	57	10%	1 213	1 008	-17%
Võru	26	30	15%	845	728	-14%

Eesti	4 971	5 298	7%	1 668	1 703	2%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Bigbank: teises kvartalis oli Baltimaadest aktiivseim Leedu kodulaenude turg

31.07.2025 Adaur.ee

Kui Eestis ja Lätis jäi teises kvartalis sõlmitud kodulaenulepingute arv eelnenud kvartaliga võrreldes samale tasemele, siis selgelt aktiivseim oli Leedu turg, kus sõlmiti 26% rohkem lepinguid, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Üle-eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes on Lätis kodulaenu lepingute arv enam kui kolmekordistunud, samas Eestis sõlmiti lepinguid ligi kaks korda ja Leedus veidi enam kui kaks korda rohkem. “Läti on olnud küll pikka aega tagaajaja rollis, kuid viimasel paaril aastal vahe väheneb. Samas on kõigi oluliste mahuliste näitajate poolest Eesti ja Leedu edumaa esialgu endiselt kindel,” kommenteerib Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taavet.

Endiselt laenavad koduostuks kõige suuremaid summasid eestlased, kelle puhul keskmine lepingumaht oli teises kvartalis 133 479 eurot, kellele järgnesid leedulased 113 250 euroga ning eelmistest oluliselt väiksem oli lätlaste keskmine laenusumma 63 491 eurot. “Siin on olemas selge seos nii kinnisvarahindadega kui inimeste laenuvõimega, mis mõlemad on küll Lätis kasvamas, kuid siiani jäävad siiski naabritele alla,” selgitab Bigbanki juht, kelle sõnul on Eesti ja Läti keskmise laenusumma vahe olnud pikka aega ligikaudu kahekordne, kuid vaadates uute laenutaotluste keskmise summa kasvutrendi on need ajad pigem läbi või lähiajal lõppemas.

Turu edasist aktiivsust prognoosida aitav uute laenutaotluste arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Leedus 46%, Lätis 15% ja Eestis 2%. “Mis puudutab veel Eestit, siis näeme, et turg on välja tulnud paari aasta tagusest mõõnast ja saavutanud uue taseme, mis on suures plaanis püsinud stabiilne viimased poolt aastat,” võtab portfelli peamised näitajad kokku Arthur Taavet, kelle sõnul ei toonud ka juulist kehtima hakanud uus kõrgem käibemaksumäär uute korteri müügis kaasa mingit ennetavat ostubuumi.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,1 miljardit eurot ning omakapital 281 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 174 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Viltune maja ja lärmakas naaber: kuidas kodu ostes halbu üllatusi vältida?

31.07.2025 Adaur.ee

Kinnisvara soetamine on enamjaolt üks elu suurimaid oste, mistõttu tuleb lisaks hinnale ja asukohale tähelepanu pöörata ka detailidele, mis esmapilgul ei pruugi tunduda liialt olulised. Ometi võivad just need viidata puudustele, mis võivad hiljem tekitada juriidilisi vaidlusi või muutuda lausa ohtlikuks.
Üks sagedamini esinevaid muresid järelturu kinnisvaraga on ümberehitused, mis ei ole ametlikult registrisse kantud. „Näiteks võib tehtud töid lähemalt uurides selguda, et korteris või majas on eemaldatud mõni kandev sein, mis mõjutab kogu elamu konstruktsiooni ja võib viia tõsiste tagajärgedeni,“ selgitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.
Ta rõhutas, et nii korterite kui eramute puhul tuleb hoolikalt uurida, kas tehtud ümber- ja juurdeehitused on seaduslikud ning dokumenteeritud. Samuti tuleb kontrollida, millised kütte- ja ventilatsiooniseadmed on paigaldatud, sest ebaseaduslikud või nõuetele mittevastavad seadmed võivad kaasa tuua juriidilisi keerukusi, aga ka kujutada reaalset ohtu elanikele.
Puudusi pole sageli silmaga näha
Tihti ei ole aga probleemid palja silmaga nähtavad ning neid ei mainita ka kinnisvarakuulutuses. „Sellistel juhtudel muutub oluliseks abivahendiks hindamisakt, mis annab ostjale vajaliku kindlustunde, et ta tõepoolest ostab seda, mida talle lubatakse. Hindaja külastab objekti, tutvub registrikannete ja dokumentatsiooniga ning toob välja võimalikud vastuolud,“ selgitas Helina Kikas.
Samas kaitseb hindamisakt ka kinnisvaramüüjat, kes ei pruugi ka ise kõikidest puudustest teadlik olla või soovib neid kirjalikult fikseerida, et hilisemaid vaidlusi vältida. „Kui puudused on eelnevalt kirjalikult fikseeritud, on oluliselt väiksem tõenäosus, et hiljem oleks neid kohtus vaja selgeks vaielda,“ ütles Luminori kodulaenude valdkonnajuht.
Tutvu kinnisvaraga ka tööpäeva õhtul
Kikas soovitab ostjal huvi tunda mitte ainult kinnisvara enda, vaid ka selle haldamise ja ümbruskonna vastu. Näiteks tasub uurida, kas kortermajal on toimiv ühistu ja kas sel on võlgu. „Korteriomanik võib küll arveid eeskujulikult tasuda, kuid kui selgub, et korteriühistu on suurtes võlgades või kortermajal puudub toimiv korteriühistu, on see kindlasti ohumärk, mida ei tohiks ignoreerida.“
Samuti tasub võimalusel kinnisvaraga tutvuda tööpäeva õhtul, kui naabrid on juba kodus. See annab parema ettekujutuse, milline on naaberkorteritest ja tänavalt kostuv tegelik müratase. „Just õhtuti on lihtsam hinnata, kas ja kui palju kostub läbi seinte naabrite tegevusi – olgu selleks vali jutt ja muusika või liigne sammumüra. Vajadusel tasub avada ka aknad, et tunnetada, kas õuest kostuv müra on sinu jaoks vastuvõetav,“ soovitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Kaamos Kinnisvara 2024. aasta tulemused: jõuline kasv ja tugev ärikasum

31.07.2025 Adaur.ee

Kaamos Kinnisvara lõpetas 2024. aasta majandusaasta tugevalt kasvatades konsolideeritud müügitulu 66,1 miljoni euroni ja ärikasumi 20,6 miljoni euroni. Võrreldes aastatagusega kasvas müügitulu 72% ning ärikasum ligi 131%, millesse panustasid nii elamuarendus, ärikinnisvara kui ehitustegevus Eestis ja Lätis.
Möödunud majandusaastal leidsid aset mitmed positiivsed arengud. Teiste seas lisandusid portfelli Mercedes-Benzi teeninduskeskused Riias ja Tallinnas. Jätkus korterite müügimahu kasvatamine Läti turul. Bürookinnisvara portfell püsis hea täituvusega ja täienes mitme pikaajalise kliendiga – Avala arenduse Polarise ja Electra ärihooned on täitunud. Tänaseks on kõigile Kaamose büroohoonetele omistatud ka LEED või BREAAM keskkonnasertifikaadid.
“2024. aasta tulemused peegeldavad Kaamose meeskonna sihikindlust ja võimekust luua väärtust kolmes ärisuunas korraga. Eriti rõõmustav on, et väljakutseterohkes majanduskeskkonnas suutsime kasvatada ärikasumit enam kui kahekordselt ning tugevdada oma positsiooni ka Läti turul,” ütles Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer.
Elamuarenduses jõuline kasv
Ka elamuarendus näitas olulist kasvu. Kokku müüdi majandusaastal 206 uut kodu ja seda nii Eestis kui Lätis. Edukamateks projektideks osutusid Vikimõisa arendusetapid Tallinnas ja MOHO korterelamud Riias.
Kaamos Ehitus
Tütarettevõtte Kaamose Ehituse eestvedamisel valmis möödunud aastal kommertssõidukite müügi- ja teeninduskeskus Tallinnas ja Lätis uuendati Riias Mercedes sõidukite teeninduskeskust. Ehituse kõige suuremaks projektiks Eestis Pihlaka päikesepargi ehitus Kehra vallas.
“Meie fookus on jätkuvalt terviklikul ja energiatõhusal linnakeskkonnal. Nii elamuarenduses kui ärikinnisvaras loome lahendusi, mis vastavad kliendi pikaajalisele ootustele, mitte ainult lähiaja vajadustele,” lisas Taimo Murer
2024. aastal jätkas Kaamos Kinnisvara aktiivselt ka jätkusuutlikkusprogrammi Roheline Kaamos elluviimist. Tänaseks kasutavad kõik ärihooned rohelist elektrit. Muuhulgas tootis Eesti suurim katusepark Avala kvartalis päikesepark üle 1295 MWh taastuvenergiat .
Kaamos Kinnisvara omakapitali tootlikkus tõusis 12 protsendini, omakapitali osakaal ulatus 55 protsendini ja puhaskasum kasvas 15,5 miljonile eurole.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes juunis 5%

31.07.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta juunis 928 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 5%.
Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid juunis jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist tööstuskaupade kauplused ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müügimahud kasvasid mõlemas aastaga 12%. „Seevastu jätkas toidukaupluste müügimaht kahanemist ning vähenes eelmise aasta juunikuuga võrreldes 4%,“ lisas Pihlak.

Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 22% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Lisaks kasvas müügimaht 13% nii kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil kui ka posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. 10% suurenes müügimaht majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, 8% apteekide ja kosmeetikatarvete kauplustes ning 3% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes. Muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), vähenes müügimaht 2%.

Maiga võrreldes jäi juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu samale tasemele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 1%.

Selle aasta esimese kuue kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4%.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse ettevõtte põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Pirita korterituru detailne ülevaade 07.2025

30.07.2025 Tõnu Toompark

Pirita kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Pirita linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

korterituru tehingud ja hinnad;
korterite tehingute toalisus ja vanus;
uusarenduste pakkumine ja hinnad;
uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Estateguru saab uue tegevjuhi

30.07.2025 Adaur.ee

Euroopa suurima kinnisvaratagatisel laene vahendava platvormi Estateguru tegevjuht Mihkel Stamm taandub ning uueks juhiks saab senine ärioperatsioonide juht Daniil Aal.

Ettevõte keskendub lähiaastatel laenuportfelli suurendamisele, tooteinnovatsioonile ja kasumlikule kasvule oma põhiturul Baltikumis, kus Estategurul on juba täna juhtiv positsioon.

Estateguru tegevjuht Mihkel Stamm andis ettevõtte nõukogule ja juhatusele teada soovist avada ennast uutele väljakutsetele. Stamm on Estategurus töötanud 8 aastat, alguses äriprotsesside ning seejärel tegevjuhina. Tema juhtimise ajal on kasvanud rahastatud laenude maht 16 miljonilt 895 miljonini, laiendatud tegevust üleeuroopaliseks ning sirgutud oma valdkonna tipptegijaks.

Tegevjuhi ametisse astuva Daniil Aali sõnul on Estateguru aastatega kujunenud küpseks ja tunnustatud tegijaks nii alternatiivse finantseerimise kui ka kinnisvara valdkonnas. „Kuigi laiem majanduskeskkond pakub endiselt väljakutseid, on meie suund selge. Keskendume oma põhitegevusele, milleks on paindlike laenude pakkumine ettevõtetele ja kinnisvaraarendajatele ning atraktiivse tootlusega investeerimisvõimaluste loomine investoritele“, avab Aal plaane.
Tema sõnul on lähikuudel oodata uusi tooteid ning koostööprojekte. „Minu eesmärk on hoida ettevõtet kasumlikuna, tugevdada meie positsiooni Baltikumis ning luua väärtuslikke partnerlusi institutsionaalsete investoritega üle Euroopa.

Mihkel Stammi sõnul on ettevõte valmis uueks tõusuks ja liidriks, kes kasvutsüklit eest veab. „Estateguru on viimastel aastatel edukalt restruktureeritud, et toetada jätkusuutlikku ja kasumlikku kasvu,“ selgitab Mihkel Stamm. „2024. aastal saavutasime esmakordselt ettevõtte ajaloos kasumlikkuse ning sama siht püsib. Enam kui kümne tegevusaasta jooksul oleme tõestanud ennast tugeva partnerina nii investoritele kui kinnisvaraarendajatele – suudame ka keerulistes oludes püsida elujõulisena ning hoida fookust,“ peegeldab Stamm.

Kokku on investorid enam kui 100 riigist rahastanud Estateguru platvormi kaudu laene 895 miljoni euroga ning teeninud selle käigus 92 miljonit eurot intressitulu. Ainuüksi viimase kahe ja poole aastaga on investorid andnud kinnisvara tagatisel välja 215 miljonit eurot, see laenuportfell on heas seisus ning investorite keskmine aastatootlus püsib 10% lähedal.

*Formaalselt viiakse Estateguru OÜ juhatuse muudatused ellu peale Finantsinspektsiooni kooskõlastusmenetluse lõppu.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank: Eesti majandus näitab aeglast kosumist

30.07.2025 Adaur.ee

Statistikaameti kiirhinnanguna arvutatud Eesti teise kvartali SKP 0,5% kasv – nii aastases kui ka kvartali võrdluses – näitab küll majanduse aeglast paranemist, kuid seda numbrit tuleks võtta väga esialgsena. Samas oli see kasv üsna ootuspärane.

Mida varem SKP muutus avaldatakse, seda esialgsem ja ilmselt ka ebatäpsem see võib olla. Kui võrrelda viimasel kahel aastal kiirhinnanguga leitud Eesti SKP muutuseid praegu andmebaasis olevatega, siis on vahe keskmiselt 0,7 protsendipunkti. Suurem erinevus kiirhinnangu ja täpsustatud arvestuse vahel tekkis eelmise aasta alguses, millest alates on see vahe suurenenud 0,9 protsendipunktini. Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus see vahe aga isegi üle 1 protsendipunkti. Samas teame, et isegi augusti lõpus avaldatavad täpsustatud SKP numbrid pole veel kaugeltki lõplikud.

Kui hinnata Eesti majandusseisu üksikute majandusnäitajate kaudu, siis need viitavad aeglasele kasvule. Küll on aga olukord ebaühtlane. Töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva majandusharu – tootmismaht suureneb aegamööda, kuid ekspordikasv esialgsetel andmetel teises kvartalis pidurdus. Samal ajal aga kiirenes energiatoodangu kasv. USA tollimaksud Euroopa Liidust pärit kaupadele küll piiravad ekspordivõimalusi, kuid kokkuvõttes peaks eelmise aastaga võrreldes Eesti jaoks välisnõudlus sel aastal veidi paranema.

Jaekaubanduse ja eratarbimise roll

Kuigi jaekaubandusettevõtete müügimahu mõõdukas kasv teise kvartali esimesel kahel kuul jätkus, oli olukord koos sõidukite müügiga tublisti viletsam. Samuti süvenes teises kvartalis inflatsiooniga kohandatud Swedbanki kaardimaksete langus, mis võib viidata jätkuvalt nõrgale eratarbimisele. Ka teise kvartali kahe esimese kuu käibemaksu ja aktsiiside laekumise kasv oli püsivhindades varasemast veidi nõrgem. Eratarbimine on aga ligi pool SKP-st ning selle muutusel on seetõttu suur mõju.

Kindlustunne ja tarbijate ootused

Kuigi majanduse üldine kindlustunne on eelmise aasta lõppu ja selle aasta algusesesse jäänud põhjast paranenud, toimus teises kvartalis selle mõningane halvenemine. Selle taga olid peamiselt jaekaubandus ja teenused.

Küll aga toetab majanduskasvu intressimäärade langus. Nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenuportfelli kasv on tublisti kiirenenud, mis peaks olema alus ka investeeringute suurenemisele.

Kui me mais prognoosisime selle aasta SKP kasvuks 1,2%, siis aasta esimese kvartali oodatust nõrgem tulemus võib seda kasvu allapoole tuua. Samas avaldab Statistikaamet augusti keskel 2021-2024. aastate SKP parandatud andmed, mis võivad mõjutada ka käesoleva aasta kasvusid ja seetõttu ka prognoosi. Swedbank avaldab oma järgmise majandusprognoosi augusti lõpus.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Hepsor AS consolidated unaudited interim report for Q2 2025 and six months

30.07.2025 Adaur.ee

Hepsor’s consolidated revenue for Q2 2025 amounted to 13.9 million euros (Q2 2024: 5.2 million euros), and revenue for the first half of the reporting year was 22.1 million euros (H1 2024: 7.4 million euros).

The Group’s net profit amounted to 0.4 million euros for the second quarter (Q2 2024: net loss of 0.6 million euros), including a net profit attributable to the owners of the parent company of 0.02 million euros (Q2 2024: net loss of 0.6 million euros). The Group’s net profit for the first half of the year was 0.3 million euros (H1 2024: net loss of 1.5 million euros), of which a net loss of 0.2 million euros was attributable to the owners of the parent company (H1 2024: 1.5 million euros).

The net loss of the parent company was affected by an income tax expense of 0.3 million euros arising from the distribution of dividends approved by the General Meeting of Shareholders of Hepsor.

In the second quarter, Hepsor Fortuuna OÜ, a subsidiary of the Group, sold the properties located at Paevälja 5, 7 and 9 to the Group’s 50% joint venture, Hepsor SOF OÜ. The total value of the transaction was 2.7 million euros, to which VAT was added. The Group will earn a profit of 0.8 million euros from the sale of the Paevälja street properties, of which 0.4 million euros was realised in the second quarter of 2025. The remaining profit from the sale of the properties will be realised at the end of the development project, pursuant to sale of the apartments.

Residential development projects

As of 30 June 2025, the Group has a total of 9 residential developments for sale, of which 5 have been completed and 4 are either under construction or to start construction in 2025. In total, 355 new homes and 453 m² of commercial space have been built across completed residential developments. As of the reporting date, 81% of the homes – totalling 288 units – had been sold, either under real right contracts or through reservation agreements. Despite the uncertainty of the economic environment, demand for the Group’s property development has remained stable, reflecting the continued trust of our customers in our projects.

In the first half of 2025, we handed over 102 homes to customers (H1 2024: 46 homes), of which 60 homes in the second quarter (Q2 2024: 34 homes).

In Tallinn, we have started construction preparation works for the Manufaktuuri Factory development project, located at Manufaktuuri 5. In the first phase of the development, 152 homes are planned. Construction is scheduled for completion in the autumn of 2027.

In Riga, we have started the construction of the 360° Dzelzavas Residences project, a 103-apartment building at Dzelzavas iela 74c. The estimated completion of the construction is in the fourth quarter of 2026.

Commercial real estate

In 2024, we started the construction of StokOfiss U34, a multifunctional commercial building at Ulbrokas 34 in Riga. The leasable area of the building is 8,740 m2. As of 30 June 2025, 65 % of the total leasable area is covered by lease agreements. We plan to obtain the authorisation for use of the building by the end of July 2025, after which we can start handing over the premises to tenants.

Lease agreements continued to be signed for the P113 Health Centre property owned by Hepsor P113 OÜ, which is accounted for as an associate. As of 30 June 2025, 98% of the leasable area is covered by lease agreements.

Future outlook

Hepsor will continue to grow its development portfolio. As of the reporting date, we are in the process of acquiring a new property development in Riga, at Starta iela 17. Three 14-storey apartment buildings with a total of approximately 250 apartments and a net volume of 14,500 m2 are to be built there. Phased construction is scheduled to start at the end of 2026. The total investment in the development project is close to 40 million euros, making it Hepsor’s largest investment in the Latvian real estate market.

In Tallinn, in addition to activities in the Manufaktuuri Quarter, Hepsor has a larger development area in Lasnamäe, in the Paevälja, Narva mnt and Alvari street areas. In this area, we have launched cooperation with EfTEN Special Opportunities Fund (a joint venture Hepsor SOF OÜ). In July 2025, the subsidiary of Hepsor AS, Hepsor N450 OÜ, sold the properties at Narva mnt 150 and 150a to Hepsor SOF OÜ. The value of the transaction was 6.3 million euros, to which VAT was added. Hepsor will generate a profit of 2.8 million euros from the sale of the properties, of which 1.4 million euros will be realised in the third quarter of this year. Hepsor SOF OÜ will build approximately 300 homes in phases in the Paevälja and Narva mnt development area. Construction of the first phase will start in 2026.

In Tallinn:

– Manufaktuuri Quarter at Manufaktuuri 12 – Hepsor starts the construction of its fourth development project in the Manufaktuuri Quarter, building a total of 49 homes. A construction contract worth 7 million euros has been signed, and construction will start in August 2025.

In Riga:

– Zala Jugla project at Braila iela 23, Jugla – we will start the construction of phase I in the third quarter of 2025, building a total of 70 homes;

– In the reporting year, we intend to start the construction of phase I of the Veidema Quarter, at Ganibu Dambis 17a, where a stock-office type development project is planned;

– Eiženijas iela 18 project – in the third quarter of this year, we will start the pre-sale of the residential development and in the fourth quarter we intend to start the construction of two apartment buildings, a total of 54 homes.

Canada, Toronto

Hepsor has made five investments in Toronto. For the first phase of all these development projects, detailed site plans are being prepared. The projects are progressing according to the planned schedule. The approval of the first plan, for the project named Weston, is expected in the third quarter of this year.

As of August, there will be a number of important changes in the management of Hepsor AS.

Martti Krass, the former Country Manager in Latvia, who has significantly contributed to Hepsor’s business in Latvia over the past eight years, will join the Management Board of Hepsor AS. Gints Vanders will start as the Country Manager in Latvia. He is a member of the Management Board of Hepsor SIA from October 2024. Based on the decision of the General Meeting of Shareholders, Henri Laks, will join the Supervisory Board of Hepsor AS starting in August, to support the company’s strategic development by contributing to management at a new level.

Consolidated statement of financial position

in thousands of euros	30 June 2025	31 December 2024	30 June 2024

Assets
Current assets
Cash and cash equivalents	3,005	6,249	4,731
Trade and other receivables	1,028	761	1,170
Current loan receivables	200	200	311
Inventories	52,318	64,141	86,064
Total current assets	56,551	71,351	92,276
Non-current assets
Property, plant and equipment	299	288	183
Intangible assets	1	2	4
Investment properties	7,980	7,980	0
Financial investments	7,821	6,424	2,668
Investments in joint ventures	1	0	0
Non-current loan receivables	3,604	2,428	2,161
Other non-current receivables	467	340	271
Total non-current assets	20,173	17,462	5,287
Total assets	76,724	88,813	97,563
Liabilities and equity
Current liabilities
Loans and borrowings	8,551	23,336	33,258
Current lease liabilities	26	52	76
Prepayments from customers	390	724	3,399
Trade and other payables	6,122	6,542	6,226
Total current liabilities	15,089	30,654	42,959
Non-current liabilities
Loans and borrowings	35,031	31,352	29,622
Non-current lease liabilities	162	162	29
Other non-current liabilities	5,872	4,635	4,237
Total non-current liabilities	41,065	36,149	33,888
Total liabilities	56,154	66,803	76,847
Equity
Share capital	3,855	3,855	3,855
Share premium	8,917	8,917	8,917
Reserves	385	385	385
Retained earnings	7,413	8,853	7,559
Total equity	20,570	22,010	20,716
incl. total equity attributable to owners of the parent	19,373	20,912	19,423
incl. non-controlling interest	1,197	1,098	1,293
Total liabilities and equity	76,724	88,813	97,563

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income

in thousands of euros	6M 2025	6M 2024	Q2 2025	Q2 2024

Revenue	22,063	7,422	13,857	5,151
Cost of sales (-)	-19,203	-7,045	-12,014	-4,811
Gross profit	2,860	377	1,843	340
Marketing expenses (-)	-448	-390	-169	-205
Administrative expenses (-)	-918	-889	-506	-446
Other operating income	82	70	59	25
Other operating expenses (-)	-166	-24	-149	-6
Operating profit (-loss) of the year	1,410	-856	1,078	-292
Financial income	157	201	108	164
Financial expenses (-)	-1,002	-871	-524	-433
Profit before tax	565	-1,526	662	-561
Corporate income tax	-283	0	-283	0
Net profit (-loss) for the year	282	-1,526	379	-561
Attributable to owners of the parent	-196	-1,526	24	-647
Non-controlling interest	478	0	355	86

Other comprehensive income (-loss)
Changes related to change of ownership	0	76	0	76
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders	-428	0	-278	0
The effects of changes in foreign exchange rates	-292	0	-131	0
Other comprehensive income (-loss) for the period	-720	76	-409	76
Attributable to owners of the parent	-341	-44	-180	-44
Non-controlling interest	-379	120	-229	120

Comprehensive income (-loss) for the period	-438	-1,450	-30	-485
Attributable to owners of the parent	-537	-1,570	-156	-691
Non-controlling interest	99	120	126	206

Earnings per share
Basic (euros per share)	-0.05	-0.40	0,01	-0.17
Diluted (euros per share)	-0.05	-0.40	0,01	-0.17

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Hepsor AS 2025 II kvartali ja kuue kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

30.07.2025 Adaur.ee

Hepsori 2025. aasta II kvartali konsolideeritud müügitulu oli 13,9 miljonit eurot (II kvartal 2024: 5,2 miljonit eurot) ja aruandeaasta esimese poolaasta müügitulu oli 22,1 miljonit eurot (I poolaasta 2024: 7,4 miljonit eurot).

Kontserni teise kvartali puhaskasumiks kujunes 0,4 miljonit eurot (II kvartal 2024: puhaskahjum 0,6 miljonit eurot), sealhulgas emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum oli 0,02 miljonit eurot (II kvartal 2024: puhaskahjum 0,6 miljonit eurot) ja kontserni esimese poolaasta puhaskasum oli 0,3 miljonit eurot (I poolaasta 2024: puhaskahjum 1,5 miljonit eurot) sellest emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskahjum oli 0,2 miljonit eurot (I poolaasta 2024: 1,5 miljonit eurot).

Emaettevõtte puhaskahjumit mõjutas 0,3 miljoni euro suurune tulumaksukulu, mis tulenes Hepsori aktsionäride üldkoosoleku poolt kinnitatud dividendide jaotamisest.

Teises kvartalis müüs Hepsor kontserni ettevõte Hepsor Fortuuna OÜ kinnistud aadressidel Paevälja 5, 7 ja 9 kontserni 50% osalusega ühisettevõttele Hepsor SOF OÜ-le. Paevälja tänava kinnistute müügist teenib kontsern kasumit 0,8 miljonit eurot, millest 2025. aasta teises kvartalis realiseerus 0,4 miljonit eurot. Ülejäänud kinnistute müügist saadav kasum realiseerub arendusprojekti lõpus vastavalt korterite müügitempole.

21. mail toimunud Hepsori aktsionäride üldkoosolekul otsustati maksta aktsionäridele 2025. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 0,26 eurot aktsia kohta kokku 1,0 miljon eurot. Dividendid makstakse aktsionäridele välja käesoleva aasta 19. augustil.

Elukondlikud arendusprojektid

Seisuga 30. juuni 2025 on kontsernil müügis kokku 9 elamuarendusprojekti, millest viis on valminud ning 4 on kas ehitusfaasis või mille ehitusega on plaanis alustada veel 2025. aastal. Valminud elamuarendusprojektides on kokku rajatud 355 uut kodu ja 453 m² äripinda. Aruandekuupäeva seisuga on neist müüdud (asjaõiguslepingute või broneerimislepingutega) 81% ehk 288 kodu. Vaatamata majanduskeskkonna ebakindlusele on nõudlus kontserni arendusprojektide järele püsinud stabiilsel tasemel, peegeldades klientide jätkuvat usaldust meie arenduste vastu.

2025. aasta esimesel poolaastal andsime klientidele üle 102 kodu (I poolaasta 2024: 46 kodu), millest II kvartalis 60 kodu (II kvartal 2024: 34 kodu).

Tallinnas oleme alustanud Manufaktuuri Vabriku arendusprojekti ehituse ettevalmistustöödega, aadressil Manufaktuuri 5. Arendusprojekti esimeses etapis on kavas rajada 152 kodu. Ehituse planeeritav valmimisaeg on 2027. aasta sügis.

Riias alustasime 360° Dzelzavas Residences projekti, aadressil Dzelzavas iela 74c, 103 korteriga kortermaja ehitust. Ehituse planeeritav valmimisaeg on 2026. aasta neljandas kvartalis.

Ärikinnisvara

2024. aastal alustasime Riias aadressil Ulbrokas 34, mitmefunktsioonilise ärihoone StokOfiss 34 ehitust. Hoone üüripind on 8 740 m2. Seisuga 30.06.2025 on kogu üüritavast pinnast 65% üürilepingute kaetud. Hoonele planeerime kasutusloa saamist 2025. aasta juulikuu lõpuks, mille järel saame alustada ruumide üleandmist üürnikele.

Sidusettevõttena kajastatud Hepsor P113 OÜ-le kuuluvas P113 Tervismajas jätkus üürilepingute sõlmimine ning seisuga 30.06.2025 on kogu väljaüüritavast pinnast üürilepingutega kaetud 98%.

Tulevikuvaade

Hepsor jätkab arendusporfelli kasvatamist. Aruande esitamise hetkel oleme omandamas uut arendusprojekti Riias, aadressil Starta iela 17. Kinnistule on kavas ehitada kolm 14-korruselist kortermaja kokku ligikaudu 250 korteriga ning netomahuga 14 500 m2. Etapiviisilise ehitusega planeerime alustada 2026. aasta lõpus. Arendusprojekti koguinvesteering ulatub ligi 40 miljoni euroni, mis teeb sellest Hepsori seni suurima investeeringu Läti kinnisvaraturul.

Tallinnas, lisaks aktiivsele tegevusele Manufaktuuri kvartalis, on Hepsoril suurem arendusala Lasnamäel Paevälja, Narva mnt ja Alvari tänava piirkonnas. Selles piirkonnas oleme alustanud koostööd EfTEN Special Opportunities Fundiga (ühisettevõtte Hepsor SOF OÜ). Juulis 2025. aastal müüs Hepsor AS tütarettevõte Hepsor N450 OÜ kinnistud Narva mnt 150 ja 150a Hepsor SOF OÜ-le. Tehingu maksumus oli 6,3 miljonit eurot, millele lisandus käibemaks. Hepsor teenib kinnistute müügist 2,8 miljonit eurot kasumit, millest 1,4 miljonit realiseerub käesoleva aasta kolmandas kvartalis. Hepsor SOF OÜ rajab Paevälja ja Narva mnt arendusalale etapiviisiliselt ligikaudu 300 kodu. Esimese etapi ehitusega alustatakse 2026. aastal.

2025. jätkab Hepsor aktiivselt elukondliku kinnisvara arendamist ning alustab kolme uue elamuarendusprojektiga Eestis ja Lätis. Kokku lisandub arendusporfelli 173 uut kodu.

Tallinnas:

– Manufaktuuri kvartal, aadressil Manufaktuuri 12 – Hepsor alustab oma neljanda arendusprojekti ehitust Manufaktuuri kvartalis, mille raames rajatakse 49 kodu. Ehitusleping mahus 7 miljonit eurot on sõlmitud ning ehitusega alustatakse 2025. aasta augustis.

Riias:

– Zala Jugla projekt, aadressil Braila iela 23, Jugla- alustame I etapi ehitust 2025. aasta kolmandas kvartalis, mille käigus valmib 70 kodu;

– aruandeaastal soovime alustada Veidema kvartali I etapi ehitustöid, aadressil Ganibu Dambis 17a, kus on plaanis kontorlao ehk stock-office-tüüpi arendusprojekt;

– Eiženijas iela 18 projekt – käesoleva aasta kolmandas kvartalis alustame arendusprojekti eelmüügiga ning neljandas kvartalis on kavas alustada kahe kortermaja ehitusega, kokku 54 kodu.

Kanada, Toronto

Hepsor on teinud viis investeeringut Torontos. Kõigi nende arendusprojektide esimeses etapis koostatakse kinnistutele detailplaneeringud. Projektid liiguvad vastavalt planeeritud ajagraafikule. Esimese planeeringu, Westoni nimelise projekti, kehtestamine on eeldatavasti plaanis käesoleva aasta kolmandas kvartalis.

Alates augustist toimuvad Hepsor AS-i juhtimises mitmed olulised muudatused.

Hepsor AS-i juhatuse liikmena alustab tööd senine Läti maajuht Martti Krass, kes on viimasel kaheksal aastal andnud märkimisväärse panuse Hepsori äritegevusele Lätis. Läti maajuhina alustab tööd Hepsor SIA juhatuse liige Gints Vanders ning Hepsori aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel asub Henri Laks alates augustist tööle Hepsor AS-i nõukogus, et toetada ettevõtte strateegilist arengut panustades juhtimisse uuel tasandil.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	30.06.2025	31.12.2024	30.06.2024

Varad
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid	3 005	6 249	4 731
Nõuded ja ettemaksed	1 028	761	1 170
Lühiajalised laenunõuded	200	200	311
Varud	52 318	64 141	86 064
Käibevarad kokku	56 551	71 351	92 276
Põhivarad
Materiaalne põhivara	299	288	183
Immateriaalne põhivara	1	2	4
Kinnisvarainvesteering	7 980	7 980	0
Finantsinvesteeringud	7 821	6 424	2 668
Investeeringud ühisettevõtetesse	1	0	0
Pikaajalised laenunõuded	3 604	2 428	2 161
Muud pikaajalised nõuded	467	340	271
Põhivarad kokku	20 173	17 462	5 287
Varad kokku	76 724	88 813	97 563
Kohustised ja omakapital
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised	8 551	23 336	33 258
Lühiajalised rendikohustised	26	52	76
Ettemaksed klientidelt	390	724	3 399
Võlad tarnijatele ja muud võlad	6 122	6 542	6 226
Lühiajalised kohustised kokku	15 089	30 654	42 959
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised laenukohustised	35 031	31 352	29 622
Pikaajalised rendikohustised	162	162	29
Muud pikaajalised kohustised	5 872	4 635	4 237
Pikaajalised kohustised kokku	41 065	36 149	33 888
Kohustised kokku	56 154	66 803	76 847
Omakapital
Aktsiakapital	3 855	3 855	3 855
Ülekurss	8 917	8 917	8 917
Reservkapital	385	385	385
Jaotamata kasum	7 413	8 853	7 559
Omakapital kokku	20 570	22 010	20 716
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	19 373	20 912	19 423
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku	1 197	1 098	1 293
Kohustised ja omakapital kokku	76 724	88 813	97 563

Konsolideeritud koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	6 kuud 2025	6 kuud 2024	II kvartal 2025	II kvartal 2024

Müügitulu	22 063	7 422	13 857	5 151
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-)	-19 203	-7 045	-12 014	-4 811
Brutokasum	2 860	377	1 843	340
Turustuskulud (-)	-448	-390	-169	-205
Üldhalduskulud (-)	-918	-889	-506	-446
Muud äritulud	82	70	59	25
Muud ärikulud (-)	-166	-24	-149	-6
Ärikasum/-kahjum	1 410	-856	1 078	-292
Finantstulud	157	201	108	164
Finantskulud (-)	-1 002	-871	-524	-433
Kasum enne tulumaksu	565	-1 526	662	-561
Tulumaks	-283	0	-283	0
Aruandeperioodi puhaskasum	282	-1 526	379	-561
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis	-196	-1 526	24	-647
Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis	478	0	355	86

Koondkasum/- kahjum
Omanikuvahetusega seotud muutused	0	76	0	76
Vähemusosaluse varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus	-428	0	-278	0
Valuutakursi vahed välisettevõtete ümberarvestusel	-292	0	-131	0
Aruandeperioodi muu koondkasum kokku	-720	76	-409	76
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis	-341	-44	-180	-44
Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis	-379	120	-229	120

Aruandeperioodi koondkasum kokku	-438	-1 450	-30	-485
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis	-537	-1 570	-156	-691
Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis	99	120	126	206

Kasum aktsia kohta
Tava (eurot aktsia kohta)	-0,05	-0,40	0,01	-0,17
Lahustatud (eurot aktsia kohta)	-0,05	-0,40	0,01	-0,17

Tallinna uus parkimisjuhis aitab ametnikel teha kaalutletud otsuseid

30.07.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kinnitas tänasel istungil uue parkimisjuhis, mis on edaspidi aluseks parklate ja parkimiskohtade planeerimisel ning projekteerimisel uute ehitiste püstitamise ja olemasolevate hoonete laiendamise korral. Seni kehtinud korra tunnistas linnavolikogu kehtetuks.

Tallinna transpordivaldkonna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul aitab uus juhis tagada selgema ja ühtlasema praktika, säilitades samas paindlikkuse. „Me ei kehtesta jäika reeglit, vaid anname ametnikele tööriista, mis aitab neil teha kaalutletud otsuseid vastavalt konkreetsele olukorrale,“ ütles Järvan.

„Oluline sisuline muudatus on see, et parkimiskohtade arv ei sõltu enam korterite arvust, vaid hoone suletud brutopinnast. See muudab süsteemi paindlikumaks ja paremini kohandatavaks erinevatele kasutusviisidele,“ lisas ta.

Parkimisnormatiiv jagab linna tsoonideks (hall, lilla, oranž, kollane, roheline), millest igaühele kehtivad erinevad parkimiskohtade arvu normid, lähtudes hoone suletud brutomahust ja eelistades ühiskasutust. Erisused kehtivad rahvusvaheliste transpordisõlmede ja riigikaitseliste objektide puhul. Parkimiskohtade arvu võib vähendada näiteks hea ühistranspordi kättesaadavuse, avaliku parkimismaja läheduse või 15 minuti linna põhimõtetest lähtuva teenuste kättesaadavuse ja sotsiaalse taristu olemasolu korral.

Tallinna transpordiametil on õigus parkimiskohtade arvu vähendada ka liiklus- või liikuvusuuringust tulenevate põhjendatud ja argumenteeritud järelduste põhjal ning piirata parkimiskohtade arvu piirkondades, kus teede ja ristmike läbilaskvus on ammendunud. Ühiskondlike hoonete puhul on nõutav vähemalt viis parkimiskohta, millest vähemalt kaks on puudega inimese sõiduki parkimiskohad. Mitut kinnistut hõlmavate ehitiste puhul kavandatakse parkimiskohad soovituslikult ühises parklas või parkimismajas.

Normatiiv toetab säästvat linnaruumi arengut, suurendab õiguslikku selgust ja prognoositavust nii ametnikele kui arendajatele, vähendab halduskoormust ning parandab linnaruumi funktsionaalsust ja elukeskkonna kvaliteeti. Tallinna parkimisnormatiiv tugineb peamiselt arengustrateegiale „Tallinn 2035“ ning teistele linna strateegiadokumentidele.

Senine 2020. aasta parkimiskohtade arvu norm tunnistati kehtetuks, kuna sellel puudus piisav õiguslik alus ning see ei olnud kooskõlas kehtiva õiguskorraga – normid ei tohi piirata ametnike kaalutlusõigust konkreetsetes planeerimismenetlustes. Uus juhis kehtestatakse halduse sise-eeskirjana, mis toetab ametnikke, kuid ei asenda individuaalset hindamist.

Uus parkimisnormatiiv ei kohaldu enne selle jõustumist kehtestatud detailplaneeringutele ega juba väljastatud projekteerimistingimustele, välja arvatud juhul, kui detailplaneering seda ette näeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: SKP kiirhinnang: majandus tõusis teises kvartalis 0,5%

30.07.2025 Statistikaamet

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal näitas Eesti majandus 2025. aasta teises kvartalis mõningast paranemist. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,5%.
„2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp.

Milline võib olla tarbijahinnaindeksi tasemekorrektuuri mõju SKP arvutamisele, on Müürsepa sõnul veel vara öelda. „Suure tõenäosusega ei ole see märkimisväärne,“ tõdes ta.

Mis on SKP kiirhinnang?

Kuigi ametlik SKP number avaldatakse 29. augustil, saab juba praegu teadaolevat infot kasutada selleks, et hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat, maksudeklaratsioone, energiatootmise näitajaid ning hinnaandmeid, mille alusel luuakse Eesti majandusest mitmeid mudeleid. Seda protsessi nimetatakse ökonomeetriliseks mudeldamiseks, mis püüab siduda majanduse hooajalisust ja trende indikaatoritega, mis omakorda võiksid kirjeldada majanduse käekäiku.

Kiirhinnang eeldab aga majanduse trendide ja struktuuri püsimist. Samuti ei pruugi esmased mudelitesse läinud andmed kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti majanduse väiksuse tõttu omada üldistele näitajatele olulist mõju.

Kuna SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelitega, ei ole see metoodiliselt võrreldav ametliku SKP-ga, mille arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid.

Merko: Construction contract in Estonia– hotel and event-centre in Pärnu

29.07.2025 Adaur.ee

On 28 July 2025, AS Merko Ehitus Eesti, part of the AS Merko Ehitus group, and Brackmann Arendus OÜ signed a design-and-build contract for the construction of a hotel and entertainment and conference centre in Pärnu at Ranna pst 7 and Ranna pst 9.

The contract covers the construction of two new seafront buildings complex, consisting of two buildings and a beach club area, on the Pärnu waterfront – a spa hotel with a gross area of 23,000 square meters and 210 rooms, alongside a 7,000‑square‑meter conference centre featuring 16 guest apartments in addition to event spaces. The four-story buildings are interconnected by a gallery on the second floor, as well as connected underground parking floors with a total of over 160 parking spaces. The complex will seek LEED Platinum certification for energy efficiency.

The contract value is approximately 50 million euros, plus VAT. The construction works are scheduled to be completed by the summer of 2027.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Merko: Ehitusleping Eestis – hotell ja sündmuskeskus Pärnus

29.07.2025 Adaur.ee

28. juulil 2025 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Brackmann Arendus OÜ projekteerimis- ja ehituslepingu hotelli ning meelelahutus- ja konverentsikeskuse rajamiseks Pärnusse aadressidele Ranna pst 7 ja Ranna pst 9.

Leping hõlmab Pärnu ranna-ala esimesse hoonete rivvi kahe kahest hoonest ja rannaklubi alast koosneva merevaatega uue hoonetekompleksi ehitust – 23 000 ruutmeetri suuruse brutopinna ja 210 numbritoaga spaa-hotell ning 7000 ruutmeetri suuruse brutopinnaga konverentsikeskus, milles paiknevad lisaks sündmusruumidele ka 16 külaliskorterit. Neljakorruselised hooned on omavahel ühendatud teise korruse galeriiga, samuti on ühendatud maa-alused parkimiskorrused, kus on kokku üle 160 parkimiskoha. Kompleksile taotletakse energiatõhusa ehitise sertifikaat LEED Platinum.

Lepingu maksumus on ligikaudu 50 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd valmivad on 2027. aasta suveks.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 07.10.2025

29.07.2025 Margot Toompark

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub Kinnisvarakoolis 07.10.2025. Koolitusel annavad Andrus Väärtnõu, Kristjan Lood ja Kaisa Marissa Aduson ülevaate kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni.

Koolitus on suunatud:

eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 07.10.2025 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.