Eestis esmakordselt läbiviidud teadusuuringust selgus, et lühiajalise üüri turg aitab majutuses suurendada konkurentsi ja mitmekesistada pakkumist; samas võivad piirkonniti, eriti suuremates tõmbekeskustes, esineda negatiivsed mõjud elukeskkonnale, mis vajavad kohaliku tasandi tähelepanu.
Uuringu kohaselt pakub lühiajalise üüri turg paindlikke majutusvõimalusi nii sise- kui välisturistidele, rikastades kohalikku turismisektorit ja suurendades piirkondade atraktiivsust. Lühiajalise üüri majutusteenust kasutavad välisturistid toovad Eesti majandusse aastas 135 miljonit eurot, platvormidel teenitud müügitulu ulatus 2023. aastal 32 miljoni euroni. Samas on märke, et aktiivne lühiajalise üüri turg on veidi vähendanud pakkumisi eluasemeturul ja suurendanud nende hindu. Uuringu tulemused näitavad, et valdkonna jätkusuutlik arendamine eeldab selgeid ja järk-järgulisi poliitilisi samme.
Uuringus leiti, et lühiajaline korterite väljaüürimine ei ole täna seadustes eraldi reguleeritud, mistõttu tegutseb turul inimesi, kes end majutusteenuse osutajaks ei pea ning majutusteenuste nõudeid ei täida. See tekitab konkurentsimoonutuse. Uuring soovitab täpsustada majutusteenuse nõudeid selliselt, et need hõlmaksid selgemalt ka korterite lühiajalist väljaüürimist. Nii oleks teenus turvalisem ja konkurents ausam – näiteks oleks kõigile selge, et tuleb järgida tuleohutusnõudeid ja koguda külastajate andmeid.
Uuringust selgusid ka piirkonnad, kus majutuskohtade tihedus toob kaasa ulatuslikke mõjusid. Need on Tallinna vanalinn, Rotermanni kvartal ning Pärnu linn. Kriitilisem on olukordavaid Tallinna vanalinnas, kus lühiajalise üüri turu voodikohtade arv 100 elaniku kohta ulatub 139-ni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turismi nõuniku Kati Kikase sõnul on lühiajaline üüri turg oluline osa Eesti turismisektorist ning paljudes kohtades on see sageli ainus või peamine majutusvõimalus, mis aitab kaasa piirkondliku turismi arengule. „Lühiajalise üürituru kaudu liigub Eestisse märkimisväärne tulu, mis toetab nii kohalikke ettevõtjaid kui majandust tervikuna ning loob uusi töökohti. Seetõttu on oluline uuenduslikke teenuslahendusi toetada ja arendada, aga tagada samal ajal ka aus konkurents kõigi turuosaliste vahel.“
Civitta Eesti AS ja Tallinna Ülikooli poolt läbiviidud lühiajalise üüri turu uuring kaardistab külaliskorterite turu toimimise, selle ulatuse ja ärimudeli mõjud eri valdkondadele ning annab poliitikasoovitusi valdkonna arendamiseks.
Civitta noorempartner Piia Viks-Binsol kinnitas, et lühiajalise üüri turg pakub paremat majutusteenuse kättesaadavust ja elavdab kohalikku ettevõtlust. „Meie analüüs näitab, et negatiivne mõju on praegu üldiselt nõrk ja avaldub konkreetsetes piirkondades. Seetõttu soovitame regulaarselt turu muutuseid jälgida ning reguleerimisel eelistada pehmemat lähenemist. Kindlasti tuleks tegeleda turuosaliste teavitamisega ja õigusselguse loomisega, sest tänu platvormidele on tekkinud uued ärimudelid, mis seniste reeglitega alati väga hästi ei sobitu.“
Tallinna Ülikooli majanduse dotsent Indrek Saar lisas, et turule sekkumisel on oluline jälgida ka seda, et jagamismajanduse vormis teenuse pakkujaid turult välja ei tõrjutaks, kuna nende tegevuse positiivsed mõjud ületavad üldjuhul negatiivseid. „Välisriikide praktika on näidanud, et liiga jõuline lühiajalise üüri turu reguleerimine võib anda tulemusi, mida me tegelikult ei taha. Teatud probleemidega suudab turg ka ise toime tulla, kui luua selleks vajalikud eeldused. Nende eelduste loomisele ongi suur osa meie soovitustest suunatud.”
Uuring pakub välja kolme-etapilise lähenemise, soovitusega alustades pehmematest tegevustest.
Esimeses etapis soovitatakse täpsustada seaduses, et korterite lühiajaline üürimine on samuti majutusteenus ning anda selged juhised, kuidas lühiajalist üüri pakkuda tohib, lisaks tuleks muuta realistlikult täidetavaks ka tuleohutusnõuded kortermajades. Samuti soovitatakse omavalitsustel suurendada turu seirevõimekust.
Teise etapi soovitused hõlmavad korteriühistute õiguste suurendamist, et neil oleks võimalik piirata elamus teenuse osutamist ja/või nõuda teenuse osutamisega kaasnevate täiendavate kulude katmist Omavalitsustel soovitatakse suunata turgu senisest enam läbi üld- ja detailplaneeringute ning vanalinnade kaitsekordade ning samuti pakkuda finantsstiimuleid.
Kolmanda etapina, ehk juhul, kui teised tegevused tulemusi ei anna, soovitab uuring anda kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada registreerimiskohustus ning piirata või keelata lühiajalist majutusteenust eluruumides või kehtestada kohalikke tasusid.
Kati Kikase sõnul on eelistatud sekkumised, mis toetavad ja võimendavad sektorit ning hoiavad halduskoormuse minimaalsena. „Näeme, et lühiajalise üüri turu arendamisel tuleks esmalt keskenduda õigusselguse loomisele, olemasolevate nõuete ülevaatamisele ja teadlikkuse tõstmisele. Registreerimisnõuete või muude tugevate meetmete rakendamine vajab kindlasti täiendavat analüüsi koostöös turismisektoriga.“
Uuringu tulemuste põhjal hakatakse koostama koostöös huvirühmadega tegevuskava, milles analüüsitakse poliitikasoovitusi ning meetmeid nende võimalikuks elluviimiseks.
TAUST:
- Lühiajalise üüri teenus on Eestis peamiselt ärilisel eesmärgil pakutav majutusteenus (nt külaliskorterid, kodumajutus, puhkemajad). Turg on tugevalt hooajaline ja kontsentreerub suurematesse tõmbekeskustesse (Tallinn, Lääne- ja Lõuna-Eesti), nt pool nõudlusest langeb Tallinnale.
- Turu maht on kuni 50 000 voodikohta enam kui 10 000 majutuskohas, majanduslikult aktiivseid kohti oli 2023. aasta andmetel umbes 5400. Ööbimiste arv lühiajalise üüri turul oli 21% (1,5 mln) kõikidest ööbimistest majutusturul 2023. aastal.
- Umbes 90% juhtudest üüritakse Eestis välja kogu kinnisasi/eluase, mis viitab sellele, et majutuskoht ei ole suure tõenäosusega majutaja peamine elukoht. Enamikel juhtudel on tegemist 1- ja 2-toaliste korteritega ja keskmine majutuskoha väljarenditud ööde arv aastas on maakondades 33 ja kolmes eraldi analüüsitud linnas: Tallinnas, Tartus ja Pärnu 61.
- Keskmine üüritulu kinnistusüksuse kohta oli 2023. aastal Eestis pisut üle 5900 euro ja keskmine üüritulu müüja kohta ligi 9200 eurot. Seega tegutseb turul arvukalt väiksemahulisi ja mittepüsiva majandustegevusega majutajaid.
Helgematel hetkedel tundub, et ka Eestisse on jõudnud arusaam, et oleme end hullult ülereguleerinud ja tuleb liikuda lihtsustamise peale. Teisel momendil tundub, et arst on haiglast lahkunud ja õed on unustanud ravikuurijärgsed tabletid patsientidele manustada. Need mõtted tulevad pähe, kui lugeda Madle Lippuse artiklit „
Ekspertide hinnangul Tallinna korterihindades lähiajal muutusi oodata ei ole, selgus 122 kinnisvaravaldkonna professionaali seas 1Partner Kinnisvara eestvedamisel septembris läbi viidud küsitlusest.
Saue kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Saue elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.
SEB eraklientide divisjoni juhi Sille Hallangu sõnul püsib kinnisvaraturg aktiivsena, kuigi käibemaksu tõusu eel tekkinud uusarenduste müügibuum on veidi taltunud. Tänavu on siiski kasvanud nii tehingute arv kui ka väärtus. Keskmine SEB kodulaenu summa on varasemast 20 000 eurot suurem. Keskmist palka arvestades on paranenud eluasemete kättesaadavus, kuid mitte Tallinnas.
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on igakuised laenukulud piisavalt alla tulnud, et üürikorterisse investeerimine end jälle ära tasuks.
Invego Latvia OÜ emaettevõtte Meb Trust OÜ esmakordse konsolideeritud ja auditeeritud IFRS aruande koostamine on osutunud audiitorfirma PwC algsest nägemusest ajamahukamaks. Aruande valmimine lükkub edasi ning see esitatakse börsile esimesel võimalusel pärast selle kinnitamist.
Nasdaq teatab, et täna võeti Balti börside võlakirjanimekirja kauplemisele Eesti kinnisvaraarendusettevõtte Arco Vara võlakirjad. Ametlikult on võlakirjad noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.
Kas oled mõelnud kinnisvaraarenduse peale, kuid protsess tundub liiga keeruline ja riskantne? Tule koolitusele “
Everaus Kinnisvara AS nõukogu laiendab aktsiaseltsi juhatuse koosseisu ja valib aktsiaseltsile kaks uut juhatuse liiget. Ettevõtte juhatuses jätkab asutajaliige Janar Muttik, kelle kõrval asuvad juhatuse liikme ülesandeid täitma ettevõttes arendusjuhina töötav Kaur Kaasikmäe ja finantsjuhina tegev Janika Roots. Nõukogu otsustab uute juhatuse liikmete ametisse nimetamise 25. septembril 2025 või sellele lähedasel kuupäeval. Otsuse tegemine sõltub äriregistri kandest, mis jõustab põhikirja uue redaktsiooni punktides, mis puudutavad juhatuse koosseisu.
Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakuti 08.2025 Tallinnas müügiks keskmiselt 399 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv suurenes aastaga 23% võrra. Aastatagusega võrreldes lisandus äripindu müügipakkumisse kõikides Tallinna linnaosades peale Nõmme. Enamikus Tallinna piirkondades oli tänavu augustis äripindu pakkumises ligilähedaselt 20% või enamgi rohkem.
Valitsuse täna kinnitatud 2026. aasta riigieelarve seab üheks prioriteediks transporditaristu arendamise. Kokku suunatakse järgmisel aastal teede ja raudteede ehitusse ning hooldusesse ligi miljard eurot, millest 435,7 miljonit eurot läheb Rail Balticule.
Kinnisvarakooli koolitusklass pakub esinduslikku ja mugavat keskkonda seminaride, koolituste, koosolekute ning õpitubade läbiviimiseks. Ruum on varustatud kaasaegse tehnikaga ja kohandub nii väiksemate kui ka suuremate ürituste vajadustele. Lisaks võimaldab ruum korraldada hübriidvormis kohtumisi, kus osa osalejatest viibib kohapeal ning teised liituvad veebi teel.
Kas teie korteriühistu juhatus on igaks majandusaastaks koostanud majanduskava?
Täna avaldas Statistikamet II kvartali andmed eluasemeturu kohta. Aastaga on eluase kallinenud 5,5%, ka võrreldes I kvartaliga on eluasemed kallinenud. Kasvanud on ka tehingute arv. Hinnatõus toimus ka Tallinnas. Tallinna eluasemeturgu iseloomustab võrreldes muu Eestiga väga kõrge hinnatase, eriti mis puudutab uusarendusi. Tehingute mahu suurenemist on peaasjalikult vedanud korterite järelturg ehk aktiivselt ostetakse vanemaid kortereid, mis on taskukohasemad.
