Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta novembris majutusettevõtetes 254 989 turisti, mida on 3% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 7% enam, siseturistide arv ei kasvanud.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul olid ligi pooled 2025. aasta novembris Eesti majutusettevõtete külastajatest välisturistid ja pooled siseturistid, vastavalt 127 273 välis- ja 127 716 siseturisti. „2019. aasta novembrile jäi välisturistide arv siiski 13% alla. Siseturiste oli kriisieelse novembriga võrreldes rohkem (10%), nagu on olnud ka varasemates kuudes,“ täpsustas Pukk.
Soome turiste oli vähem, Läti turiste rohkem kui aasta varem
Enim saabus välisturiste Soomest (ligi 40 900), Lätist (25 600), Suurbritanniast (6100), Saksamaalt (5800) ja Leedust (5300). Majutusettevõtetes peatunud Soome turiste oli 1% vähem ja Läti turiste 17% rohkem. Leedu turiste oli 3% rohkem, Suurbritannia turiste 18% ja Saksamaa turiste 23% rohkem kui 2024. aasta novembris.
Suur osa majutatud välisturistidest olid novembris puhkusereisil (75%), 20% välisturistidest tööreisil. Välisturistidest 76% ööbis Harju maakonnas ning peamiselt majututi Tallinnas. Populaarsuselt järgnesid Pärnumaa (11%), Tartumaa (6%) ja Ida-Virumaa (2%) ning Saare maakond (2%).
Ööbinud siseturistidest oli sarnaselt eelnevale aastale ka 2025. aasta novembris 69% puhkuse- ja 22% tööreisil. Kõige enam peatus siseturiste Harjumaal (35%), järgnesid Pärnumaa (14%), Tartumaa (11%) ja Ida-Virumaa (11%). 6% siseturistidest ööbis Saaremaal, 5% aga nii Läänemaal, Lääne-Virumaal kui ka Valgamaal.
Novembris said külastajad peatuda 934 majutuskohas
Turistid viibisid majutusettevõtetes kokku 460 390 ööd, neist 254 053 olid välisturistide ja 206 337 siseturistide ööbimised. „Ööbimisi kokku oli 3% enam kui aasta varem samas kuus, välisturistide ööbimisi oli 5% enam ja siseturistide ööbimisi sama palju kui aasta varem samas kuus,“ sõnas Pukk.
Novembris said külastajad peatuda 934 majutuskohas. Turistide kasutuses oli ligi 22 200 tuba ja 50 800 voodikohta, täidetud oli 42% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 48 eurot inimese kohta, mis oli 3% kallim kui 2024. aasta novembris.
Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetelt, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismimajandusel.
Andmed on avaldatud 09.01 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 2025. a detsembris müügiks keskmiselt 4325 korterit. Seda on 5,6% vähem kui aasta tagasi. Korterite müügipakkumiste arv on suur, kuid liikumas vähenemise suunas. Endiselt lai valikuvõimalus kerkima hakanud hindade juures loob koduostjale soodsa ostumomendi, leiab 
Hinnad alanesid detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,6% võrra. Novembris kahanes hinnatase 0,2%. Hindade langus oli detsembris laiapõhjaline ning kõigi suuremate kaubagruppide hinnad alanesid. Nii toit, eluasemega seotud kulud kui ka transport muutusid odavamaks.
Korteriühistud saavad Keskkonnainvesteeringute Keskusest toetust elektriautode laadijate rajamiseks kortermajade juurde. Elektriautode arv kasvab kiiresti – prognooside järgi on viie aasta pärast Eesti teedel juba üle 30 tuhande elektriauto. 
Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et krõbeda talvekülmaga ei tohiks eluruumides langeda temperatuur alla +18 kraadi. Liidu hinnangul peaks kõigile korteritele kehtima kütmise kohustus, sõltumata sellest, kas korteris parasjagu elatakse või mitte. „Korteriühistud on talviti hädas kütmata korteritega, mille omanikud ei taha kas kõrgete küttearvete kartuses või muul põhjusel oma eluruume kütta, eriti juhul, kui nad ise seal ei ela,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema hinnangul tähendab ruumide kütmata jätmine nii enda kui ka teiste korteriomanike vara kahjustamist.
Soovid paremini mõista kinnisvaraturu toimimist, hallata oma vara teadlikumalt või alustada karjääri kinnisvaramaaklerina? Koolitus „
Tavapäraselt annab Statistikaamet kuu esimestel päevadel kiirhinnangu tarbijahindade muutusele eelmisel kuul. Harmoneeritud THI tähendab seda, et selles näitajas on sees ka turistide tehtud kulutused Eestis. Homme tuleb ka täpsustatud hinnaindeks. Tavaliselt on kahe näitaja vahel nädal, aga aastavahetus pööras selle loogika natuke segamini ja kaks näitajat (kiirhinnang ja tavapärane THI) tulevad välja praktiliselt samaaegselt.
Harju maakond
Eelmisel aastal kasvasid tarbijahinnad kokkuvõttes 4,8%. Kui aasta esimesel poolel püsis hinnakasv kiire, siis alates sügisest nägime juba hinnakasvu aeglustumist, mis jätkub selgi aastal.
Uue kodu ostu kavandajatel tuleb arvestada, et aasta pärast on hinnad turul vähemalt 5% kõrgemad, on ühe Eesti suurema kinnisvaraarendaja Invego juht Kristjan-Thor Vähi veendunud.
Eesti suurima kinnisvarabüroo uueks juhatuse esimeheks saab 1997. aastast ettevõtet vedanud Jaanus Lauguse asemel senine hindamisvaldkonna juht Argo Pillesson.
Scandiumi kinnisvaraportfell on täienenud olulise arhitektuurilise ja ajaloolise pärandiga – ettevõte ostis Urmas Sõõrumaalt Sõjakooli 1 kasarmuhoone Tallinnas, Tondi linnakus. Hoone on osa muinsuskaitsealuste kasarmute kompleksist, mis põimib endas Eesti, Vene ja Saksa sõjaloo kihte. Tondi kasarmukompleks on üks Tallinna ajaloo märgilisemaid militaarpärandi alasid, mille punastest tellistest ja paekivist kaunistatud juugendstiilis hooned valmisid üle saja aasta tagasi. Rikkalikult dekoreeritud fassaadid on andnud hoonetele läbi sajandi väärika ja äratuntava ilme.
Rimi Baltic sõlmis lepingu logistikaettevõtte HAVI Logistics SIA 100% aktsiate omandamiseks. Tegemist on olulise sammuga ettevõtte tarneahela arendamisel kogu Baltikumi piirkonnas. Tehing vajab veel kohalike konkurentsiametite heakskiitu.
