Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Fausto: Magaziini avamine tõi Vironia Keskusesse rekordarvu külastajaid

Fausto GruppMöödunud neljapäeval Kohtla-Järvel asuvas Vironia Keskuses avatud Magaziini kauplus tõi kaubanduskeskusse rekordarvul huvilisi, koguni 20 000 külastajat. Nagu suurte kaupluste avamisel ikka, jagati külastajatele üllatusi ja loositi auhindu.

Vironia Keskuse omaniku Fausto juhatuse liige Kenneth Karpov nendib, et poodide kaubanduskeskusesse valimisel lähtutakse elanike vajadustest. „Meile on väga oluline, et kõik Vironia Keskuse kauplused täiendaksid tootevalikut ning Kohtla-Järve ja Jõhvi kliendil oleks võimalik keskusest saada kõik vajalik. Samuti on meie jaoks tähtis, et hinnatase oleks Kohtla-Järve elanike jaoks sobilik,“ lausub Karpov.

Vironia Keskuses avatud Magaziini pood on Eestis juba 11. Ainuüksi Vironia Magaziinist võib leida üle 30 000 toote, mille hulgas on kodu-, köögi- ja aiakaupu, jalanõusid, riideid, mänguasju, kalastustarbeid ja isegi paate. „Magaziinist leiab kaupa nööpnõelast kummipaadini!“ muigab Magaziini juhataja Margit Lukka.

Poe fenomeniks nimetab Lukka seda, et sortimendist leiab veidi teistmoodi kaupa, mida paljud küll mäletavad, kuid nüüd igalt poolt ei leia. „Nende hulka kuuluvad vildid, konservikarbid ja kaaned ning tsink- ja emailnõud, näiteks suured kausid, vannid, ämbrid,“ loetleb ta.

Kenneth Karpov lubab aga, et Vironia Keskusse tuleb lähiajal veel uut ja põnevat. Juba järgmise aasta alguses on plaanis avada keskuse teisel korrusel piirkonna kõige kaasaegsem spordiklubi, kus lisaks jõusaalile hakkavad toimuma rühmatreeningud. Samuti avaldab Karpov lootust, et järgmisel aastal jõutakse Kohtla-Järve ja Jõhvi esimese H&M-i avamiseni.

171010 Magaziin

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

  • Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
  • Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
  • Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
  • Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
  • Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Maa-amet: Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

Maa-ametEestis on 1,2 miljonit aadressi. Haldusreformi tõttu muutub käesoleval aastal esialgse hinnangu kohaselt umbes 400 000 aadressi, neist ligi 200 000 on elukoha aadressid.

„Haldusreformi tõttu teiseneb käesoleva aasta oktoobris-novembris erakordselt suur hulk aadresse. Muutub ligi 200 000 elukoha aadressi. Kui arvestada ka hoonestamata ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub kokku üle 400 000 Eesti aadressi,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Muutus puudutab eeskätt neid piirkondi, kus toimuvad omavalitsuste liitmised,“ märkis Tiits.

Nii suure hulga aadressiandmete muutuse tingib asjaolu, et peale haldusreformi on Eestis 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus saab uue piiri 11 maakonda. Muutuvad ka paljude külade nimed, enamik neist Saare- ja Võrumaal, sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.

Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu tõi märkimist vääriva asjaoluna välja selle, et peale haldusreformi on Eestis viis nn linna-linna ehk linnasisest linna. Need on: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu. Need linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega hakatakse mõne küla aadressis nimetama ka linna. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.

„Kui inimesel tekib soov teada saada, milline on tema aadress pärast haldusreformi, kas see jääb samaks või mitte, saab ta Maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressi teisendaja abil seda järele vaadata. Sisestades aadressi teisendaja otsingusse oma aadressi, näidatakse ekraanil haldusreformijärgset aadressi,“ juhendas Mall Kivisalu.

Maa-amet on konsulteerinud ka Omniva (Eesti Posti) esindajatega. Omniva kinnitab, et posti sihtnumbreid ei ole plaanis sel aastal muuta ning kõik postisaadetised viiakse kindlasti kohale nii uue kui ka vana aadressi puhul. Küll aga rõhutab postifirma, et kirjale korrektse sihtnumbri lisamine on nüüd olulisem kui kunagi varem.

Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse lähtudes ruumiandmete seadusest masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aasta oktoobris.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Ülevaade uusarenduse turu konkurentsiolukorrast

Tõnu ToomparkUute korterite turule lisandub värskeid pakkumisi pea igapäevaselt. See tekitab turuosalistes pakilisi küsimusi.

  • Kas pakkumise juurde tulemine tekitab ülepakkumise?
  • Kuidas mõjutavad värskelt müüki tulnud projektid hinnatasemeid?
  • Kas kõik eelmüügid õnnestuvad või jääb mõni projekt ehitusse minemata?
  • Milline on konkurents erinevate hinnatasemetega korterite vahel?
  • Millise suurusega korterid või milline piirkond müüb kõige paremini?
  • Milline arendaja ehk milline müügistrateegia on edukas?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooringuteenus. Monitooringuteenus vaatleb kõiki Tallinna uusarendusi juba pikki aastaid ja hindab nende müügiedu.

Kui leiad, et see info võiks sind sinu töös aidata, anna teada ja räägime. Turuinfot teadmata sisened konkurentsiolukorda pimedana.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 17-25/10/2017

Kinnisvara täiendkoolitusKinnisvarakoolis toimub 17-25/10/2017 “Kinnisvara täiendkoolitus“. Lektorid on Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere, Igor Fedotov aktsiaseltsist IIZI Kindlustusmaakler ja jurist Eva Vaagert.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks. Samuti on kursus suunatud inimestele, kel on plaanis kinnisvaraturul aktiivsemalt toimetada.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle kui:

  • soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
  • soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist;
  • soovid pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust;
  • soovid läbida maakleri kutseeksami.

4-päevane “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 17/10/2017 kell 09.00-16.15, 18/10/2017 kell 09.00-14.00, 24/10/2017 kell 09.00-14.00 ja 25/10/2017 kell 09.00-16.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: Tallinna korteritehingute arv on väikses tõusus

Tõnu ToomparkMaa-ameti andmetel tehti 2017 III kvartalis Tallinnas 2381 korteriomanditehingut. Korteritehingute arv suurenes aastaga 2,5%.

Tehingute keskmine hind oli 1743 €/m². See näitaja on eelmisest aastast mõõduka 4,5% enam. Kiire korteritehignute hinnatõus on taltunud eelkõige seetõttu, et tehingute struktuuris enam olulisi muutusi ei ole ehk uute korterite hindatõstev osakaal ei ole enam suurenemas.

Korteritehingute rahaline käive 2017 III kvartalis oli 231 miljonit eurot. Korteritehingute käive on tehingute arvu ja hinnatõusu toel kerkinud aastaga 6,8%.

Keskmine korteritehingu maksumus oli 96 864 eurot ehk eelmisest aastast 4,1% enam.  Keskmise korteritehingu suhteliselt kõrge maksumus peegeldab uute korterite tehingute suurt osakaalu, mis küündib Tallinnas tehingute arvust kolmandikuni.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Vana-Kalamaja tänava uuestisünd liidab Kalamaja vanalinna ja mereäärega

TallinnTeisipäeval, 10. oktoobril kell 17 kuulutatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi Kotzebue majas välja Vana-Kalamaja tänavaruumi ideekonkursi võitjad, ühtlasi avatakse parimate võistlustööde väljapanek.

21. septembril lõppes Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistlus, mille tulemusena leiti Kalamaja asumit läbivale tänavale uus ja oluliselt jalakäija- ja ratturisõbralikum lahendus, Kalamaja vanalinna ja mereäärega ühendav sotsiaalselt laetud tänavaruum. Ideekonkursile esitati kaheksa kõrgetasemelist ideekavandit, mille seast žürii valis välja Kalamajja kõige paremini sobivad tänavaruumi lahendused.

Võistlustöödelt oodati silmapaistvaid, kuid samas miljöötundlike arhitektuurseid ettepanekuid ka Kalamaja keskväljaku ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette kavandatava jaamaväljaku kujundusele. Balti jaama esisele väljakule ning Kotzebue väljakule esitatigi hulk põnevaid ja erinäolisi lahendusi, mille vahel valiku tegemine oli žürii jaoks tõsiselt keeruline.

Viis auhinnatud tööd tähestikulises järjekorras on tööd märgusõnadega „DÜÜNID“, „ELUTUBA“, „KAJAKAS“, „KASVULAVA“ ja „MINU NÄOGA TÄNAV“.

Võidutööde autorid ja preemiate jagunemine tehakse teatavaks teisipäeval, 10. oktoobril kel 17 Gustav Adolfi Gümnaasiumi uues Kotzebue majas. Ideekonkursi võidutööks valitud töö puhul tõstis žürii esile töö ühtlast inimmõõdulist ja miljöötundlikku kujundust. Huvitav lahendus on pakutud Kotzebue väljakule, mis istutatavate puude, kogukonnamaja ja linnamööbli lisamisega saab konkreetsema kuju ning pakub mitmesuguseid tegevusvõimalusi kogukonnale ja koolirahvale.

Balti jaama reisijate paviljoni ette kioskite asemele loodav Jaama plats on seevastu avar tuues esile nii ajaloolise jaamahoone kui panoraamvaate Toompeale. Toompuiesteest hakkab projekti realiseerimisel üle saama otse väljakult maa pealt.

Žürii esimees tegevlinnapea Taavi Aas tõstis võidutöö puhul esile, et see võlus oskusega ühendada tervikuks kalamajalik intiimsus ja linlik suurejoonelisus. Välja on pakutud tänavaruumi lahendus, mis võimaldab kõrvuti argiste tegevustega nagu kõndimine, rattaga sõitmine ja auto parkimine katsetada ka uuenduslike tänavaruumi kasutusviisidega nagu linnaaianduse viljelemine ja kogukonna maja rajamine.“

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tartu Ülikooli Kliinikum ja SWECO Projekt ning Architecture Workshop Finland sõlmisid lepingu

Tartu Ülikooli KliinikumOktoobri alguses sõlmis Tartu Ülikooli Kliinikum projekteerimislepingu SWECO Projekt AS-i ja Architecture Workshop Finland Oy-ga Maarjamõisa meditsiinilinnaku III järgu projekteerimiseks.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu eesmärk on ehitada uus lastekliinik, kõrvakliinik ja päevakirurgiakeskus. Uus lastekliiniku hoone (M-korpus) hakkab paiknema H-korpuse jätkuna erakorralise meditsiini osakonna ehk nn EMO praeguse parkla asemel. Erakorralise meditsiini osakonna parkla kavandatakse maa alla. Teine uus hoone on planeeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus päevakirurgiakeskus ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal ravima näo- ja lõualuudekirurgia eriala patsiente.

Kliinikumi projektijuhi Toomas Kivastiku sõnul annab III ehitusjärk Maarjamõisa meditsiinilinnakule juurde 26 000 m2 brutopinda. „Meditsiinilinnaku III ehitusjärk peaks valmima aastaks 2022,“ lisab Toomas Kivastik.

„Antud projekti puhul on meie jaoks fookuses funktsionaalne lahendus. Kuna Tartu Ülikooli Kliinikumi hoone on suur, tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasoleva hoone ja uute korpuste logistilisele lahendusele. Oluline on, et projekteeritav hoone oleks nii patsientide kui ka töötajate vaatenurgast hästi planeeritud,“ sõnas Sweco Projekt AS tegevjuht Keijo Vaher.

Architecture Workshop Finland Oy on projekteerinud ka kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu ehk J-, K- ja L-korpused. Arhitekt Matti Anttila peab suureks auks osalemist ka kliinikumi meditsiinilinnaku III ehitusjärgu projekteerimisel. „Usume, et päevavalgus ja siseruumide kvaliteetne keskkond mõjuvad hästi patsiendi tervenemisele. Hea keskkond tagab personalile töö sujuva korralduse ja patsientidele efektiivse ning jätkusuutliku ravi,“ ütles Matti Anttila.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu kogumaksumus (koos seadmete ja mööbliga) on ca 70 miljonit eurot koos käibemaksuga, millest veerand kaetakse EL struktuuritoetusega. Projekteerimise maksumus koos käibemaksuga on ligikaudu 4,8 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

1Partner kuuülevaade: Tallinna korteriturg läks septembris langusesse

1Partner KinnisvaraSeptembris müüdi Tallinnas 826 korterit, mis on viis protsenti vähem kui augustis, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul algas kehvade suveilmade tõttu sügisene kinnisvarahooaeg tänavu kuu tavapärasest varem ehk augustis ja seetõttu jäi september lahjaks.

“Pealinna voolab inimesi mujalt Eestist juurde ja turg kasvab jätkuvalt. Kuigi Tallinna kinnisvarahinnad võivad tunduda kõrged, tuleb praeguse tasemega harjuda, sest odavamaks ei lähe midagi,” lisas Vahter.

“Kuskile peale Tallinna, Tartu ja ehk ka Pärnu ma kinnisvara investeeringuna osta ei julgeks. Tõmbekeskused kasvavad, mujal Eestis kuivab nii elanike arv kui ka turg vaikselt ja paratamatult kokku,” lisas Vahter.

Septembris müüdi Tallinnas 826 korterit, mis on viis protsenti vähem kui augustis. Pealinna korteri keskmine ruutmeetri hind langes augustiga võrreldes ühe protsendi 1777 euroni. Kalleim korter müüdi 500 000 ning odavaim 4000 euroga.

Septembris müüdi Tallinnas 35 hoonestatud elamumaa krunti, mis on varasema kuuga samal tasemel. Pealinna kalleim eramu vahetas omaniku kahe miljoni ning soodsaim 7000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi seitse elamumaa krunti, mis on viie võrra vähem kui augustis. Kalleim krunt maksis 1 240 000 ning odavaim 80 000 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus Maa: Kommunaalkulud ei sõltu alati sellest, kas maja on uus või vana

Uus MaaMeie kinnisvaraturul eristatakse kohati liiga tugevalt uusi ja vanu maju. Eriti paistab see silma siis, kui räägitakse kommunaalkuludest. Müües ise nii uusi kui vanu kortereid, ei ole ma nii must-valge lähenemisega nõus. Ma arvan, et teemat võiuks laiemalt võtta ja mõlema variandi puhul leida nii plusse kui miinuseid.

On selge, et kui ehitatakse äärmiselt energiatõhus uus maja, saab sellega seonduvad kulud alla viia. Selles pole kahtlustki. Aga küte pole ainus ja määrav näitaja ning teisalt, enamik uusi maju pole A-energia- või liginull-energiaklassiga. Kommunaalkulud moodustuvad erinevatest komponentidest ning sõltuvalt olukorrast võib ka juhtuda, et ühesuuruse üldpinnaga korteri kõrvalkulud vanas ja uues majas võivad olla pea sarnased või ka vanema korteri kasuks.

Esmalt, kui suur on maja, kas 80 või 8 korterit? Mida enam kortereid, seda paremini saab kulusid jagada ja neid ühe leibkonna kohta vähendada. Kas majas tegutseb ühistu või haldusfirma? Ühistus võidakse osa töid majaelanike endi poolt teha, haldusfirma, mis on levinud just uusarendustes, võtab üle kogu tegevuse. Teisalt, vanade majade puhul mängib rolli seisukord. Sellest sõltuvalt, kuidas on raha kogutud korrastustöödeks, kas on laenukohustusi, kui palju on võlglasi jne.

Edasi – millised on majas kasutatavad lisamugavused? Porivaibad, videovalve, parklavalgustus ja –küte jne. Kõik mugavused maksavad – uutel majadel on neid tihti enam. Remondifond ja laen on aktuaalsemad pigem vanemates majades, samas esimest märkab ka osades uutes hoonetes, sest asjad hakkavad koheselt ju kuluma. Hea küsimus on ka, kes maksab õuevalgustuse eest – kas lambid postide otsas kuuluvad linnale või tuleb valguslahendus elanike poolt luua.

Milline on hoone energiaklass? Siin on eelisseisundis loomulikult uued majad, kuid alati tuleb arvestada ka, milline on kütteliik, milline selle hind piirkonniti ning kui kaugel näiteks on keskküttekatlamaja. Kallis kaugküte võib nullida need hüved, mis peaksid peaks kaasnema kõrge energiaklassiga.

Need on siis mõned võimalikud näited, kuidas võib kommunaalteenuste kogumaksumus arvel kujuneda. Loomulikult saab igale väitele vastu vaielda sõltuvalt eelistustest – kui meeldib väike vanem maja, siis tuleb arvestada sellega seotud võimalike suuremate kuludega (remont, laen). Kui meeldib aga uus ja värske, eelnevalt kasutamata korter, siis võivad arvet kasvatada kaugküte või haldusfirma tasud. Igaühele oma, eks ole, kuid kindlasti ei saa väita, et uus on alati madalamate kõrvalkuludega kui vana korter.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: pooled Tartu uuselamud kerkivad Kvissentali

Domus KinnisvaraEelmise ja käesoleva aasta Tartus ning lähiümbruses müüdud kinnistute statistikat uurides selgub, et linna kõige populaarsemaks piirkonnaks on konkurentsitult Kvissentali, mille osakaal Tartus müüdud kinnistutest küündib 49 protsendini. Kui vaadelda lähestikku paiknevaid Vahi alevikku ning Kvissentali, siis võib väita, et tugevalt üle veerandi Tartu ja kogu lähiümbruse asulate kruntidest müüakse just selles piirkonnas. Tartu kasvamine põhjasuunas esitab väljakutse Tartu linna ja Tartu valla juhtidele, kes peaksid aegsasti üheskoos mõtlema antud piirkonna kiire arenemisega seonduvatele teemadele.

„Kvissentali on viimastel aastatel kolinud ja kolimas järjest rohkem inimesi. Kui tihti on näha, et linnaäärsete või linnaväliste elamurajoone infrastruktuur on puudulik, siis Kvissentalis on need põhimured likvideeritud: teed asfalteeritud, tänavavalgustus piisav, olemas kergliiklusteed ja toimib hea bussiliiklus,“ selgitab Domus kinnisvara maakler Kaarel Kiidron, miks valib üha enam inimesi oma koduks just Kvissentali linnaosa.

Kvissentali elamupiirkonna arendaja Fausto esindaja Kenneth Karpov leiab, et kõige tugevamaks müügiargumendiks on asukoht. „Kvissentalis oleme püüdnud pakkuda võimalikult looduslähedast ja terviklikku elukeskkonda, mis jääb tegelikult vaid 20-minutilise jalutuskäigu kaugusele Tartu südalinnast. Äsja valmis ka Kvissentali elurajooni kesklinnaga ühendav kergliiklustee, mida mööda on väga mugav südalinna jalutada või sörkida,“ räägib Karpov. Ta toob välja, et kui arvestada, et Kvissentali kruntide hinna sees on terviklik elupiirkond koos kõikide liitumistega ning kinnistud täidetakse ostjate jaoks arendaja poolt vajaliku kõrguseni, on Kvissentali kinnistute hinnad ühed soodsamad Tartu ja lähiümbruse pakkumises olevate kruntidega.

Et Kvissental oleks tervikliku ilmega, on kehtestatud ühtsed hoonestusreeglid. Teisalt on võimalik elanikel planeerida kruntidele just neile sobiva suuruse ja kujuga eramuid. „Üldiselt on kaasaegsete elamupiirkondade trendiks terviklik lähenemine, et ostja saaks krundi ostmisel tellida ehitustööd loetud nädalate jooksul. Kvissentalis oleme lisaks tavapärastele arendustöödele (teed, haljastus, tänavavalgustus, tehnosüsteemid) rajanud ka kogu piirkonda katva videovalve, istutanud kõrghaljastuse, paigaldame pingid, teadetetahvlid, mänguplatsid, lemmikloomade jalutusväljakud,“ loetleb Karpov.

Emajõe lähedus on oluliseks plussiks

Lisaks praktilisele poolele kerkib Kvissental esile tänu oma looduskaunile asukohale Emajõe kaldal. „Ühelt poolt on piirkond linna liiklustulvast kaitstud, aga teisalt kesklinnale nii lähedal. Tartus pole ühtegi sellist elamurajooni, mis oleks sedavõrd kompleksselt lahendatud,“ lausub maakler Kaarel Kiidron.

Kvissentali elamute arendaja Villaare esindaja Reiko Kallioni sõnul on Tartus väga populaarseks kujunenud just ridaelamud. „Ridaelamud sobivad ideaalselt neile, kes ei taha enam korteris elada, kuid maja ostmine on liiga kallis või otsitakse nii-öelda mugavustega korterit-maja“. Piltlikult saab Kvissentali ridaelamuboksi umbes 50% odavamalt kui samas piirkonnas maja. Teisalt on mõlemal oma terrass ja muruplats,“ toob ta välja.

Siiamaani on Kvissentali oma koduks valinud peamiselt noored perekonnad ja aktiivset eluviisi hindavad inimesed. Üha enam liigub rajoon ka eakamaid, kes ei soovi pensionipõlve korteris veeta. „Enamik huvilisi on hakanud aru saama selle piirkonna tulevasest potentsiaalist. Piirkond areneb üha enam ning kinnisvara väärtus suureneb,“ arutleb Kallion.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Nordecon ehitab Lääne-Ukrainasse Lvivi tehnoparki 6-korruselise büroohoone

NordeconNordecon ASi Ukrainas registreeritud tütarettevõte Eurocon Ukraine TOV ning Lviv Standartbud Limited Liability Company sõlmisid lepingu Lvivi innovatsiooniparki LvivTech.City 6-korruselise büroohoone ehitamiseks. Lepingu maksumus on koos käbemaksuga ca 8 miljonit eurot. Ehitus valmib septembris 2018.

„Meile on suur tunnustus, et arendaja Lviv Standartbud usaldab Nordeconi ning valis meid ehitama büroohoonet ka Lvivi rajatavasse ärilinnakusse. Nordecon ehitab sama arendaja rajatavasse tehnoparki Unit City ärihoonet ka Kiievis,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Priit Luman. „Lviv on suur linn – Lääne-Ukraina suurim, kus asub ka Ukraina vanim ülikool – sinna on koondunud noori innovaatilisi inimesi. Innovatsioonilinnaku LvivTech.City eesmärk on tuua kokku rahvusvahelise haardega teadmistepõhised ettevõtted, kellele pakutakse omalt poolt toimiv ja moodne linnak, kus on nii tänapäevased büroopinnad kui ka mõnusad ajaveetmiskohad.“

„Büroohoonel, mida Nordecon ehitama asub, on kokku 6 korrust ning 17 800 m² pinda.

Maja ehitatakse LEED Gold standardite järgi, mis tähendab, et hoone hakkab vastama kõrgetele energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse nõuetele,“ rääkis Priit Luman.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Elu korteriühistus: Lihtvolitus korteriühistu asutamiskoosolekul

katri-sarapuuKüsimus: Kas KÜ asutamiskoosolekule saab omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama KÜ moodustamise poolt või vastu.

Vastus: Korteriühistu asutamiskoosolekule saab korteri omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama korteriühistu moodustamise poolt või vastu.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHV Pangaga 13.10.2017 konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“, mis toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4).

Ajakava

8.30 – 9.00 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.00 – 9.05 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.05 – 09.55 „Spekulandi 15 minutit“
Madis Toomsalu, LHV Grupi juhataja

09.55-10.25 Edulugudest: „Transformer Mustamäel! Vanast telefoni keskjaamast sai SpaceCube!”
Kalle Aron, Scandium Kinnisvara OÜ arendusjuht

10.25 – 11.10 Konkurentsiõiguse olulistest sätetest kinnisvarasektoris
Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Mariana Hagström, vandeadvokaat , Advokaadibüroo Teder OÜ
  • Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara seeniorpartner

11.10 – 11.30 Üliõpilaste lõputööde „Tõusev kinnisvaratäht“ / „Säravaim kinnisvaratäht“ laureaatide väljakuulutamine ja auhindade üleandmine (bakalaureuse- ja magistrikraadi tööd)

11.30 – 12.45 Lõuna

12.45 – 13.15 „Kuidas tehnoloogia muudab elamist?“
Kristjan Port, spordibioloog ja tehnoloog

13.15 – 13.45 „Ühisrahastuse arengutest“
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ juhatuse liige
  • Marek Pärtel, Invego OÜ juhatuse liige

13.45 – 14.30 „Müüt või tegelikkus? Kas elamispindade turul on buum?“
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Arko Kurtmann, LHV äripanganduse osakonna juht
  • Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Rando Vanaveski, OÜ Domus Kinnisvara Põhja regiooni juht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.45 „Kuhu liigub ehitushind?“
Kaupo Koitla, Combicon OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Igor Mölder, Capital Mill OÜ juhatuse liige
  • Margus Nõlvak, Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees

15.45 – 16.30 „Lihtsa aja lõpp ärikinnisvaras“
Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Gert Jostov, AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees
  • Urmas Tsahkna, LHV korporatiivpanganduse juht

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFL juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimise tulemused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, registreeritud aadress Sõjakooli 11, 11316, Tallinn; edaspidi Pro Kapital Grupp) nõukogu otsustas 19. septembril 2017 toimunud nõukogu koosolekul suurendada Pro Kapital Grupp aktsiakapitali kuni 6 000 000 uue Pro Kapital Grupp lihtaktsia väljalaskmise teel. Uute aktsiate märkimine toimus 20. septembrist 2017 kuni 4. oktoobrini 2017.

Täna otsustas Pro Kapital Grupp nõukogu märgitud aktsiate jaotamise investoritele. Kokku jaotatakse investoritele 2 416 232 aktsiat märkimishinnaga 1,80 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,60 eurot) iga aktsia kohta. Kõigile investoritele jaotatakse vastava investori poolt märgitud aktsiad täies ulatuses. Pro Kapital Grupp juhatus otsustas tühistada 3 583 768 aktsiat, mida märkimisperioodi jooksul ei märgitud.

Aktsiate märkimises osalesid teiste investorite hulgas ka Pro Kapital Grupp juhatuse liige Paolo Michelozzi, märkides 29 000 aktsiat, nõukogu liige Petri Olkinuora, märkides 30 000 aktsiat ning nõukogu liige Pertti Huuskonen läbi talle kuuluva ettevõtte Lunacon OY, märkides 13 447 aktsiat.

Uute aktsiate märkimise tulemusena suureneb Pro Kapital Grupp aktsiakapital 483 246,40 euro võrra, st aktsiakapitali uueks suuruseks saab olema 11 337 590,80 eurot. Kokku kaasab Pro Kapital Grupp aktsiate märkimisega 4 349 217,60 eurot.

AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi kommenteeris märkimistulemusi järgnevalt: „Meie hinnangul olid aktsiate märkimise tulemused positiivsed, kuna teiste seas liitusid AS Pro Kapital Grupp aktsionäridega mitmed professionaalsed investorid. Me tervitame uusi aktsionäre ning usume, et nad lisavad olulist väärtust meie ettevõtte tulevikule.“.

Pro Kapital Grupp esitab hiljemalt 10. oktoobril 2017 Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatava reguleeritud turu Noteerimis- ja Järelevalvekomisjonile taotluse avaliku pakkumise tulemusena investoritele jaotatud 2 416 232 aktsia kauplemisele võtmiseks. Kuigi Pro Kapital Grupp teeb kõik jõupingutused aktsiate kauplemisele võtmiseks, ei saa Pro Kapital Grupp aktsiate kauplemisele võtmist tagada.

Eeldatavalt 17. oktoobril 2017 kantakse uued aktsiad investorite väärtpaberikontodele. Uute aktsiate esimeseks kauplemispäevaks Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatava reguleeritud turul (lisanimekirjas) on planeeritud 19. oktoober 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC