Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Eesti Pank: Mida siis ikkagi tähendab, et majandus kasvab üle võimete?

Eesti PankRiikide eeldused ja võimalused majanduskasvuks on erinevad. Majanduskasv ei ole ühtlane, vaid võib aastate lõikes erineda, olla tsükliline. Majanduse kasvupotentsiaal ehk kasvuvõime, mille määravad muu hulgas riiklikud institutsioonid, inimeste hulk ning nende oskused ja teadmised, ettevõtete tootmisressursid, tootmistehnoloogia jne, seevastu aastate lõikes hüppeliselt ei muutu, vaid areneb järk-järgult. Kui vaadata Eesti majandust, siis stabiilselt ja kindlalt suudab see kasvada umbes 3–4% juures.

Tihti tekitab küsimusi just see, kuidas on üldse võimalik, et majandus kasvab üle oma potentsiaali ja ületab jõukohast taset. See on võimalik, sest jätkusuutlikuks peetakse sellist kogutoodangu mahtu, mille korral tööjõud ja kapital on rakendatud tasemel, mis võimaldab säilitada stabiilset hinnakasvu. Majandusel on ajutiselt võimalik jõukohast taset ületada, nii nagu pikamaajooksus on vahel võimalik tempot spurdini kiirendada, kuid pidevalt spurtides maratoni lõpuni ei jookse. Sama on majanduses. Kui majandus hakkab arenema kiiremini, kui see on pikema aja jooksul jõukohane, siis kaasneb sellega näiteks suurem palgasurve (sest nõudlus tööjõu järele viib üha heldemate palgapakkumisteni), mis viib omakorda inflatsiooni kiirenemisele. Kõrgem hinnatase hakkab aga hävitama majanduse konkurentsivõimet ehk kui toote hind läheb äkki palju kallimaks, aga toode ise ei ole muutunud, siis on ka raske seda toodet müüa ehk kaotajaks jääb ettevõtja. Tagajärjeks on see, et varem või hiljem langeb nii toodangu maht kui ka majanduskasv tagasi jõukohasele tasemele.

Majanduse tsüklilist seisu hinnatakse väga erinevate meetoditega. Üks ja tõenäoliselt enim kasutatav võimalus on hinnata sisemajanduse kogutoodangu (SKP) pikema aja kasvutrendi ja kõrvutada seda tegeliku SKP statistikaga. See näitab selgelt, kas majandus toimib üle või alla oma võimete. Lisaks iseloomustavad majanduse tsüklilist seisu hästi ka paljud teised näitajad: tootmisvõimsuse rakendamine, tööjõupuudus, täitmata töökohtade osakaal, tööpuuduse määr, ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne, tööjõu ühikukulude kasv, tootmis- ja tarbijahindade kasv jne. Kõiki nimetatud näitajaid korraga vaadates saab teha järeldusi majanduse tsüklilise seisu kohta ja hetkel näitavad need, et Eesti majanduse maht on pisut üle potentsiaalse taseme, hinnanguliselt umbes 2% ulatuses. Kuigi see ei ole väga suur lahknevus ega näita veel ka majanduse ülekuumenemist, ei tohiks seda infot tulevikuväljavaate hindamisel eirata.

Praeguseks peaaegu 6%ni jõudnud majanduskasv on suurepärane tulemus, kuid meie majanduse võimalusi arvestades ei peaks tulevikuootusi selle numbriga siduma – nii kiiret kasvu ei suuda Eesti majandus pikalt hoida. Kuidas Eesti praegusest momendist edasi areneb, millised on võimalused? Kõige tõenäolisem on, et majanduskasv praegusega võrreldes pisut raugeb, kuid jääb kõigi eelduste kohaselt siiski üsna tugevaks. Seda toetab ka meid ümbritsevate riikide majandusolukorra paranemine, kuid ka naabrite puhul oodatakse pigem 3% lähedale jäävat majanduskasvu.

Teisalt ei saa välistada ka riskistsenaariumit, kus raha ja inimesed hakkavad liikuma sektoritesse, mille toodangu järele on ajutiselt väga suur nõudlus ja see kütab tagant niigi kiiret palgakulude kasvu. Tavapäraselt on selleks sektoriks nii meil kui ka mujal olnud ehitussektor ja ilmekas näide selle kohta on Eestil võtta kümne aasta tagusest ajast. Praeguse ja toonase olukorra vahele ei saa siiski paralleeli tõmmata juba seetõttu, et laenukoormuse kasv on nüüd juba aastaid olnud pigem tagasihoidlik. Kuid miski ei välista, et pinged löövad lähiajal teravamalt välja, sest küsitlusandmetele tuginedes on näha, et ehitussektoris on töötajatest kõige tõsisem puudus ning küllap püütakse ehitusteenuste nõudluse suurenedes töötajaid ehitusse ka paremate palgapakkumistega juurde meelitada.

Seda, kas majandus toimib üle või allpool oma võimete, kui palju ja mis põhjustel, on kindlasti vaja teada eelarvepoliitika tegemisel – euroalal on igale riigile jäetud võimalus majandust stabiliseerida ennekõike eelarvepoliitika kaudu. Ja majanduse stabiliseerimise rusikareeglina peaks eelarve olema heal ajal ülejäägis, et halvemal ajal saaks selle arvelt endale lubada tuludest suuremaid kulutusi ehk puudujääki. Millised on üksikud kulu- ja tuluread või kuidas riik oma tulusid kasutab, on poliitikute otsustada. Eesti Pank vaatleb eelarvepoliitikat ennekõike selle jätkusuutlikkuse seisukohalt ja lähtuvalt sellest, kuidas eelarvepositsioon sobib majandustsükliga.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Riigi Kinnisvara AS-i nõukogu uus esimees on Sulev Luiga

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS-i (RKAS) nõukogu täienenud koosseis valis 28. septembril toimunud istungil nõukogu esimeheks Sulev Luiga.

Nõukogu senistele liikmetele Marek Pohlale ja Tõnu Toompargile lisandus kaks uut liiget, Kaie Karniol ja Marianne Paas, kelle volitused kehtivad nii nagu teistel liikmetel 12. juunini 2020. Nõukogust kutsuti tagasi Tarmo Porgand.

RKAS-i nõukogu rahuldas ka Aet Tummelehe ja Tarmo Porgandi avaldused nende tagasikutsumiseks auditikomitee liikmete kohalt. Nõukogu nimetas auditikomitee uuteks liikmeteks Kaie Karnioli ja Marianne Paasi.

Personaliotsingufirma Amrop andis nõukogule ülevaate RKAS-i juhatuse esimehe konkursi senisest käigust. Juhatuse esimehe ametikohale laekus tähtajaks 32 taotlust ning edasine valikuprotsess ning intervjuud üksikkandidaatidega toimuvad põhiosas oktoobrikuu jooksul.

http://rkas.ee/riigi-kinnisvarast/uudised/riigi-kinnisvara-as-i-noukogu-uus-esimees-on-sulev-luiga

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Skano Group: Kinnistute moodustamine ja kinnistu müük

Skano GroupAS Skano Group teatab, et 08.09.2017.a. sõlmitud kinnistu jagamise ja jagamisel tekkiva kinnistu omandiõiguse üleandmise lepinguga otsustati jagada Pärnus asuvad kinnistud Rääma 96 ja Rääma 94, mille tulemusena tekkisid kinnistud Rääma 96 pindalaga 10 647 m2 ja Rääma 94 pindalaga 14 647 m2.

08.09.2017.a. sõlmisid Skano Fibreboard OÜ ja Toppi Plast OÜ kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu, millega Skano Fibreboard OÜ müüs endale kuuluva ja kinnistute jagamisel moodustatud kinnistu aadressiga Rääma 96 Pärnus suurusega 10 647 m2, sihtotstarbega 70% tootmismaa ja 30% ärimaa. Kinnistu müügihinnaks oli 380 000 eurot (ei sisalda käibemaksu).

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Elu korteriühistus: Kas korteriühistu juhatuse liige võib olla isik, kes ei ole sama korteriühistu liige?

katri-sarapuuÜks korteriühistu 3-liikmelise juhatuse liikmetest soovib tagasi astuda.

Küsimus: Kuna oma maja inimestest keegi kohale asuda ei soovi, siis kas võib juhatuse liikmekandidaadiks esitada sellealaste kogemustega inimese, kes ei ole ise sama ühistu liige?

Vastus: Mittetulundusühingute seaduse § 26 sätestab, et mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavaltkaristusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Lisaks, vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Vastavalt eeltoodule, keelatud ei ole, et korteriühistu juhatuse liikmeks on isik, kes ei ole sama ühistu liige.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHV Pangaga 13.10.2017 konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“, mis toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4).

Ajakava

8.30 – 9.00 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.00 – 9.05 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.05 – 09.55 „Spekulandi 15 minutit“
Madis Toomsalu, LHV Grupi juhataja

09.55-10.25 Edulugudest: „Transformer Mustamäel! Vanast telefoni keskjaamast sai SpaceCube!”
Kalle Aron, Scandium Kinnisvara OÜ arendusjuht

10.25 – 11.10 Konkurentsiõiguse olulistest sätetest kinnisvarasektoris
Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Mariana Hagström, vandeadvokaat , Advokaadibüroo Teder OÜ
  • Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara seeniorpartner

11.10 – 11.30 Üliõpilaste lõputööde „Tõusev kinnisvaratäht“ / „Säravaim kinnisvaratäht“ laureaatide väljakuulutamine ja auhindade üleandmine (bakalaureuse- ja magistrikraadi tööd)

11.30 – 12.45 Lõuna

12.45 – 13.15 „Kuidas tehnoloogia muudab elamist?“
Kristjan Port, spordibioloog ja tehnoloog

13.15 – 13.45 „Ühisrahastuse arengutest“
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ juhatuse liige
  • Marek Pärtel, Invego OÜ juhatuse liige

13.45 – 14.30 „Müüt või tegelikkus? Kas elamispindade turul on buum?“
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Arko Kurtmann, LHV äripanganduse osakonna juht
  • Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Rando Vanaveski, OÜ Domus Kinnisvara Põhja regiooni juht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.45 „Kuhu liigub ehitushind?“
Kaupo Koitla, Combicon OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Igor Mölder, Capital Mill OÜ juhatuse liige
  • Margus Nõlvak, Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees

15.45 – 16.30 „Lihtsa aja lõpp ärikinnisvaras“
Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Gert Jostov, AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees
  • Urmas Tsahkna, LHV korporatiivpanganduse juht

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFL juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Domus Kinnisvara: Hall metallik Octavia domineerib ka kinnisvaraturul

Domus KinnisvaraKui lugeda Domus Kinnisvara igakuiste turuanalüüside uusarenduste lõiku, siis tehingute arvu osas paistavad Tallinna linnas välja sellised tänavad nagu Sinimäe, Astangu, Pöörise, Kuklase, Kadaka, Paepargi jms. Need on kohad, kus käesoleval aastal on vormistatud kõige enam tehinguid uute korteritega. Kõlab lausa triviaalsena, kui küsida, et millises Tallinna linnaosas toimub kõige enam tehinguid korteritega? Ikka piirkonnas, mis tundub olevat ka poliitilise valimisvõitluse keskpunkt ehk Lasnamäel.

Statistika kinnitab fakti, mida pealinnas ringi liikuv inimene ka ise silmaga näeb – kraanad ei ole enam ainult kesklinnas. Õigemini tuleb öelda, et kraanad on liikunud kesklinnast äärelinna, kuna nõudlus on liikunud pigem pealinna äärealadele. Loomulikult on kesklinn jätkuvalt atraktiivne piirkond, kus tehakse stabiilselt oma kogus tehinguid ära, kuid suurte korterite kõrge osakaal, soolased hinnad ja uute ostjasgruppide lisandumine on kasvatanud plahvatuslikult äärelinna populaarsust. Uute ostjasgruppide all tuleb mõista Tallinnasse sisserände tagajärjel saabuvaid inimesi teistest maakondadest, kes eelistavad nii finantsilistel, aga ka logistilistel põhjustel enamjaolt äärelinna ja klassikalisi magalapiirkondi.

Less is more tähendus on jõudnud laiadesse rahvamassidesse ja nii ongi kinnisvaraturu tõeline hitt täna minimalistliku arhitektuuriga hoone, kus asuvad veel minimalistlikumad korterid. Mida vähem ruutmeetreid, seda parem. Mida lihtsamad lahendused ja mida odavam hind, seda veelgi parem. Ei häiri kedagi ka see, et tulevasi naabreid on 300, peaasi et korter asuks uues ja Tikkurila värvide järgi lõhnavas majas.

Ometigi ei ole see nii kogu aeg olnud. Mäletame hästi, et kui kinnisvaraturg hakkas kriisist välja ronima, siis kõigepealt hakati, küll väikeste eranditega, ehitama butiikmaju ja tegema nn rätseplahendusi. Ehitati põhiliselt 10-20 korterilisi maju ja enamjaolt südalinna piirkonnas. Domineerisid tänavate nimed nagu Adamsoni, Tatari, Wismari, Kaupmehe, Köleri jms. Panus tehti selgelt kohalikele jõukatele, kelle rahakott kriisi ajal väga ei kannatanud ning kes juba uue majandustsükli alguses olid piisavalt nõudlikud ja soovisid kvaliteetset elamist. Piltlikult võib öelda, et kui toona keegi kinnisvaraturul Škodat vaatas, siis ikka Superbi, aga pigem unistati Audide ja Lexuste suunal ning ära ei öeldud ka Lamborghini Gallardost. Oli nõudlust, pakkumine tuli järgi.

Latt seati pärast majanduskriisi väga kõrgeks, buumiga pahatihti kaasnenud praakehitust ja odavust kardeti. Võib olla keerati vint ka veidi üle ja nõuded kvaliteedile aeti liigagi kõrgeks, igatahes tänaseks on keskmine standard tunduvalt allapoole tulnud ja nina ei kirtsutata ka uusarendustele peale, kus põrandal laminaarparkett. Praktilisus võidutseb kõikjal, mitte ainult kinnisvaraturul. Võib pigem imestada, et lihtsate ja praktiliste lahenduste tulek kinnisvaraturule sedavõrd kaua aega võttis. Diiselmootoriga Škoda sai eestlastele armsaks juba palju aastaid tagasi, nüüdseks on sarnane mõtteviis jõudnud suure osa korterite ostjaskonna südamesse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinna linn sai Reidi tee ehituseks vajaliku vee erikasutusloa

TallinnTallinna linn sai sel nädalal Riigi Keskkonnaametilt vee erikasutusloa, mis võimaldab rajada Reidi tee rannapromenaadi ehituseks vajaliku kaldakindlustuse.

Reidi tee ehituseks on tarvis rajada uus kaldakindlustus ja korrigeerida rannajoont ligi 700 meetri jagu, seda analoogselt Pirita teele.

„Reidi tee tähendab mereäärset kõnniteed, jalgrattateid, pinkidega puhkealasid”, sõnas Taavi Aas. “Jalgrattureid ja jalakäijaid eraldavad autodest pargiribad.”

Kogu projektala ulatuses rajatakse mõlemas sõidusuunas kõnniteed ning nelja meetri laiune jalgrattatee, mida eraldab sõiduteest kõrghaljastusega muruala. Promenaadi lahendus on välja töötatud koos maastikuarhitektidega ning arvestatud on rekreatiivsete tegevustega. Alale istutatakse kõrghaljastust, põõsaid, väikevorme ning see on kujundatud kui ribapark.

„Reidi teega loodavad kergliiklusteed annavad linlastele võimaluse liikuda mereäärsetes piirkondades, mis praegu on paljuski tühermaad,“ ütles Aas.

Sadama alale suunduvate kergliiklusteede juurde on kujundatud eriilmelised sadamaelu tutvustavad väljakud ning rajatakse erineva otstarbega puhkealad. Aas kinnitas, et rannaala säilib suures osas olemasolevas mahus ning rannapromenaadilt rajatakse juurdepääsud liivaluitele.

Taavi Aasa sõnul on Reidi tee valmimine vajalik ka kavasoleva peatänava projekti tõttu, mis annab kesklinnas eelise jalakäijatele ja vähendab sõiduradade arvu. „Peatänav teeb Narva maantee ja Pärnu maantee vaiksemaks paigaks. Samas ei saa me sulgeda ligipääsu sadamale ja selleks on vajalik Reidi tee.“

Aas mainis, et vee erikasutusloa saamine tähendab seda, et Reidi tee ehitamise keskkonnamõju on lubatavates piirides ja varasem keskkonnamõju hindamine on läbi viidud korrektselt. Linn on Reidi teele ehitusloa andmisel toiminud õiguspäraselt ja samal seisukohal on ka Tallinna Halduskohus.

Reidi tee ehituseks tuleb muretseda veel vee erikasutusluba sademevee juhtimiseks merre.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Riigi Kinnisvara: Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone sai nurgakivi

Riigi Kinnisvara / RKASReedel, 29. septembril asetasid siseminister Andres Anvelt, Euroopa Liidu IT-agentuuri tegevdirektor Krum Garkov, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid ja Riigi Kinnisvara ASi arendusprojektide juhtimise osakonna juhataja Peeter Mauer pidulikult nurgakivi uuele Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoonele, mis valmib 2018. aasta suvel.

Siseminister Andres Anvelt märkis, et Euroopa Liidu IT-agentuuri asumine just Tallinnas on Eesti infotehnoloogilise eduloo järjekordne nurgakivi. „IT-agentuuri eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu julgeolekut ja arendada sisejulgeoleku infosüsteeme, nii et see on nurgakivi kogu Euroopa Liidu siseturvalisusele,“ sõnas siseminister.

Euroopa Liidu IT-agentuuri tegevdirektori Krum Garkovi sõnul on nurgakivi panek IT-agentuuri uuele peahoonele rohkem kui sümboolne kinnitus. „IT-agentuuri uus kodu saab tõesti teoks ning hakkab meie töötajatele pakkuma kaasaegset töökeskkonda nagu see on pidevalt arenevale digiajastuse kohane,“ ütles Garkov.

Nurgakivi asetamisel tänas Garkov Eesti valitsust toetuse ning Siseministeeriumit suurepärase koostöö eest alates 2012. aasta lõpust, mil suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti (eu-LISA) peakorter alustas tööd Tallinnas ning Riigi Kinnisvara AS-i tõhusa tegutsemise eest.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Fund Ehitus OÜ allkirjastasid tänavu märtsis Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone ehituslepingu. Ehitustööde maksumus on 8,76 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Euroopa Liidu IT-agentuuri ülesanne on ELi turvalisusvaldkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine. Näiteks haldab agentuur Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS) ja asüülitaotlejate infosüsteemi Eurodac. Agentuuri peakorter asub Tallinnas ning andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Ligi 4 400 ruutmeetri suuruse kogupinnaga büroohoones asub tööle ligi 100 inimest.

Nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega energiasäästliku hoone arhitektuurne lahendus valiti välja ideekonkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast ning selle autorid on Üllar Ambos, Jaan Kuusemets, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru (DAGOpen OÜ, LÜNK arhitektid OÜ).

EL IT-agentuuri nurgakivi 1Siseminister Andres Anvelt, Euroopa Liidu IT-agentuuri tegevdirektor Krum Garkov ja Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid

http://rkas.ee/riigi-kinnisvarast/uudised/euroopa-liidu-it-agentuuri-peahoone-sai-nurgakivi-1

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Muudatus E.L.L. Kinnisvara juhatuse koosseisus

E.L.L. KinnisvaraTulenevalt juhatuse liikme lepingu lõppemisest lahkub Toomas Aak septembri lõpus E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimehe ametikohalt. Ettevõtte juhatus jätkab 1. oktoobrist kaheliikmelisena: juhatuse esimeheks saab senine finantsdirektor Taavi Ojala ja juhatuse liikmena jätkab arendusdirektor Indrek Moorats.

Toomas Aaki kolmeaastase lepingu perioodil astus ettevõte arengus suure sammu edasi. Tallinna südalinnas Olümpia hotelli vastas asuval maa-alal on ettevalmistuses multifunktsionaalse kvartali arendus, mis koosneb kahest büroo- ja ühest eluhoonest brutopinnaga 93 000 m² ning mille kutsutud rahvusvaheline arhitektuurikonkurss on välja kuulutatud. Riias käivitati Skanstese bürookompleksi arendus, mis hõlmab kokku viit hoonet brutopinnaga 55 000 m², projekti esimese etapi ehitusega plaanitakse alustada 2018. aasta esimesel poolaastal. Vilniuse kesklinnas valmis tänavu septembris Narbuto 5 büroohoone, mis on 90% ulatuses välja üüritud.

Toomas Aak jätkab AS Riverito kontserniga koostööd seoses uute projektidega väljaspool Baltikumi.

E.L.L. Kinnisvara juhatus jätkab 1. oktoobrist kaheliikmelisena: juhatuse esimeheks ja ettevõtte tegevdirektoriks saab senine finantsdirektor Taavi Ojala, kes vastutab üldjuhtimise, finantsjuhtimise ja olemasolevate rahavooprojektide juhtimise eest. Juhatuse liikmena jätkab arendusdirektor Indrek Moorats, kes vastutab grupi arendusprojektide juhtimise eest.

https://www.kapitel.ee/muudatus-e-l-l-kinnisvara-juhatuse-koosseisus/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

SEB: Новая дилемма центральных банков

SEB PankДля центральных банков последнее десятилетие выдалось непростым. Вытягивание мировой экономики из глубочайшей за десятилетия ямы потребовало решений, о которых в книгах и учебниках по экономике будут писать и в следующих десятилетиях. Еще более сложной задачей кажется адаптация в ситуации, когда экономика снова стала бодро расти, однако цены упорно не желают сдвигаться с места.

Неуверенность утопили в деньгах

Говорят, что крах никогда не приходит там, где его больше всего ждут. Однако нельзя не замечать сегодняшней картины в монетарной политике. Хотя термины «центральный банк» и «монетарная политика» обычно заставляют большую часть публики хвататься за телефон, ясно, что «квантитативное ослабление», имевшее место в течение последних 10 лет, будет вдохновлять авторов книг и учебников экономики еще долго – просто принятые решения были настолько необычными.

Неуверенность и страх, последовавшие за экономическим кризисом, предполагали «мягкую монетарную политику» со стороны центробанков, благодаря которой банки не боялись бы выдавать кредиты, люди – тратить, а предприятия – инвестировать. Обстановка всеобщего недоверия, царившая в то время, оставила без кредита потенциальных заемщиков даже с очень сильной финансовой позицией, угрожая таким образом полным экономическим коллапсом. В качестве практического примера, прибыльный и популярный среди населения магазин мог вдруг обнаружить, что он не имеет возможности заказать новый товар, поскольку банк отказывает ему в кредите.

Обычно центральный банк улучшает «кровообращение», снижая процентные ставки по кредитам и депозитам, которые центробанк предлагает коммерческим банкам, откуда они, в свою очередь, перетекают ко всем прочим участникам экономической системы. Поскольку восстановление после кризиса оказалось настолько непростым, в ход пошли меры, которые до сих пор считались лишь теориями, представляющими интерес с интеллектуальной точки зрения – отрицательные процентные ставки и программа скупки облигаций. Отрицательные процентные ставки по депозитам коммерческих банков в центральном банке на сегодняшний день переложены и на плечи других крупных вкладчиков, что с точки зрения экономической логики является как минимум странным. Понятно, что такое наказание заставляет размещать деньги с более высокой доходностью, но, как известно, рост доходности означает и рост риска.

Кроме снижения процентных ставок, центробанки пробовали оказать давление и к уменьшению процентов, выплачиваемых с кредитных обязательств, скупая на финансовом рынке на, так сказать, «напечатанные деньги» облигации на огромные суммы. В результате этого итоги баланса четырех крупнейших центральных банков начиная с времен финансового кризиса выросли на 10 триллионов долларов США – это миллион миллионов.

Цены на акции стонут под собственной тяжестью

Результативность необычной политики центробанков является спорной, однако самым очевидным её последствием было вытеснение свободных денег из облигаций на фондовые рынки. Сверхнизкие процентные ставки и программа скупки облигаций свела их доходность практически к нулю, вследствие чего инвесторы, ищущие доходности, должны брать в свои портфели относительно больше акций. Поясним – если обычно рост цен по причине более высокого спроса является будто бы хорошей новостью, то чем более дорожает облигация, тем меньший процент от её стоимости составляет процент, выплачиваемый при выкупе облигации.

График 1. Основная процентная ставка Федерального резерва (левая шкала) и значение фондового индекса S&P 500 (правая шкала).

171002 Graafik

На рынке акций, где основным способом заработать является удорожание активов, возросший спрос инвесторам, понятное дело, выгоден. Особенно заметен бум на фондовом рынке в Соединенных Штатах, где фондовый индекс 500 крупнейших предприятий США S&P 500 обращается сегодня на рынке на уровне, на 65% превышающем предыдущий рекорд 2008 года и на 270% – низшую точку кризиса. Для инвестора, вынужденного перейти с рынка облигаций на рынок акций, это означает рост степени риска, и чем выше карабкаются цены, тем больнее будет возможное падение. Парадоксально то, что отражающий колебание цен на фондовом рынке «индекс страха» остается на рекордно низком уровне. Корифеи данной области не оставили, однако, без внимания тот факт, что исторически именно периоды с чрезвычайно низкой волатильностью и предшествовали великим крахам. Если в один прекрасный момент инвесторы придут к общему выводу, что цены на акции и в самом деле поднялись слишком высоко, и решат вынуть заработанное, глубина падения может быть устрашающей.

Как вернуться в докризисную исходную точку?

Кроме бума на фондовом рынке, закручивать денежный кран в другую сторону центральные банки заставляет более светлая картина в реальной экономике. Хотя инфляция в большей части развитого мира и в 2017 году остается на скорее низком уровне, рынки труда многих стран достигли состояния практически полной занятости, да и экономический рост заметно оживился. Для центробанков эта ситуация непонятна, так как похоже, что знакомая по учебникам экономики связь между занятостью, заработной платой, экономическим ростом и инфляцией больше не действует. По этой причине и в центробанках царит неразбериха в части того, когда и как вносить изменения в монетарную политику.

Первые шаги по пути возвращения к монетарнополитической норме сделал федеральный резерв США, который начал увеличивать процентную ставку уже в 2016 году. Согласно прогнозам, федеральный резерв продолжит тот же курс, подняв базовую процентную ставку к 2019 году до уровня 2,5%. Вдобавок к поднятию процентной ставки, вскоре можно ожидать, что начнут уменьшать и портфель облигаций, размер которого на сегодня достиг почти 4,5 триллиона долларов. В Европе настроение пока гораздо более сдержанное. В отношении банковских вкладов по-прежнему действует отрицательная процентная ставка, и даже по оптимистичным прогнозам она будет лишь несколько снижена летом 2018 года. Кроме того, ежемесячно центральный банк скупает облигации на 60 миллиардов, что, хотя и в меньшем объеме, планируется продолжать и в ближайшие годы.

Если раньше центральные банки главным образом выслушивали упреки в излишней мягкости монетарной политики, то ожидаемые изменения пополнили ряды критикующих и поучающих, которые предостерегают от чрезмерно стремительного ужесточения монетарной политики. Жестокий урок из-за слишком быстрого повышения процентных ставок в 2011 году получил Европейский центральный банк, который начал ужесточать монетарную политику превентивно, в то время как экономическая уверенность еще не восстановилась. Как следствие – новый экономический спад на полтора года. Частично это объясняет сегодняшний сдержанный тон представителей Европейского центрального банка. После 10 лет застоя существует готовность скорее смириться с более высокой инфляцией. Также и цены на акции в Европе не росли так стремительно, как в Соединенных Штатах, и самый крупный фондовый индекс Euro STOXX 50 от наивысшей точки отделяет более чем 20%.

Опасность кроется и в удерживании процентных ставок на слишком низком уровне слишком долгое время. Принимая во внимание, что безработица в большинстве стран упала ниже естественного уровня, нагрузка на средства производства и экономическое чувство уверенности очень высока, нельзя исключать инфляционного эффекта «кетчупа», когда цены вдруг резко устремятся вверх. На это центральные банки должны среагировать резко, что, в свою очередь, может резко затормозить экономический рост. Ясно также, что отступление от нынешней монетарной политики может занять десятилетия, однако следующий экономический спад не в силах спрогнозировать никто. Если он наступит слишком рано, у центрального банка отсутствует арсенал для перезапуска экономики.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu stabiilne kasv jätkus ka augustis

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Sarnaselt juulile näitas müügitulu ka augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes stabiilset üheprotsendilist kasvu.

2017. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 588,3 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta augustiga võrreldes 8%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta augustis. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga ligi kolmandiku. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (12%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (11%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta augustiga võrreldes 2%. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnatõusu kiirenemine. Kui eelmise aasta augustis oli toidukaupade aastane hinnatõus 0,5%, siis tänavu augustis 6,4%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu vähenes eelmise aasta augustiga võrreldes 6%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2017. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Vabaduse väljaku tunnelis näidatakse taas korterelamute kauneid õuesid

TallinnTeisipäeval, 3. oktoobril kell 12 avatakse Vabaduse väljaku tunnelis väljapanek projekti „Roheline õu“ raames kauniks saanud korterelamute õuealadest.

„Tegemist on juba kolmanda projekti „Roheline õu“ tulemusi tutvustava väljapanekuga,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Näitusele pandud objektide valiku tegid linnaosade valitsused ning esitlemiseks välja valitud õuede pildistamisel püüdsime jäädvustada korteriühistu hooviala tervikmuljet ja sellega toimunud arengut.“

Fotograafitöö tegi Merike Annuk osaühingust Shoot, näituse kujundas Maris Korrol. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

„Viis aastat tagasi käivitunud projektiga „Roheline õu“ toetab Tallinna linn korteriühistuid õuealade haljastamisel,“ ütles Võrk. „Viie aastaga on toetust eraldatud 458 korteriühistule.“

Võrk rõhutas, et korrusmajade ümbruse haljastamisse panustamine parandab kõigi linlaste elukeskkonda. „Igal aastal oleme tunnustanud igast linnaosast ühte korteriühistut silmapaistvalt hea haljastuslahenduse või teostuse eest,“ ütles Võrk. „Aga häid lahendusi on alati rohkem olnud.“

Võrgu sõnul on iga-aastase väljapaneku eesmärgiks projekti tulemusi laiemat tutvustada. „Innustagu tehtu ka teiste kortermajade elanikke oma koduümbrust korrastama ja kaunistama.“

Tänavu oli konkurents projekti „Roheline õu“ toetusrahale viie aasta suurim – hindamiskomisjoni ettepanekul rahuldati laekunud 138 taotlusest 86.

„Viie aasta eest käivitatud projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada seeläbi elukvaliteeti,“ lisas Võrk. Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames toetatakse korterelamute hoovialade korrastamist.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nõuanded koduostjale: kuidas korraldada olemasoleva elamispinna müümine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda sellele, kuidas ja millal müüa olemasolev eluase. Siin seisab koduostja peaasjalikult küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Vastava otsuse tegemine sõltub nii koduostja rahakotist kui turukonjunktuurist. Samuti tuleb arvestada maksustamise küsimustega, mis võivad kinnisvaramüüjat oluliselt mõjutada.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Olukorras, kus koduostjal on uue kodu ostmiseks raha olemas ja laenuraha kaasama ei pea, on protsess lihtsam. Et vältida vanalt elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt kindlamalt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Õhema rahakotiga tuleb tõenäoliselt alustada teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest, et seeläbi luua ressursid uue kodu sissemaksu jaoks.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue kodu omafinantseeringu jaoks.

Olemasoleva kodu müügil võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. Nii saab vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad langevad. Sellisel juhul saab koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda. Selle üks põhjus on asjaolu, et tavapäraselt on kinnisvara hinnamuutused üsna aeglased.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.

Kindlasti tuleb maksustamine mängu olukorras, kus inimene ostab uue eluaseme ja hakkab seejärel vana müüma ning annab müügiperioodiks vana eluaseme üürile. Kui eluase on oma koduks olemise järel üürile antud ja seejärel müüakse, on vaieldamatult selge, et tegemist ei ole maksuvaba kodu müümisega.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Merko sõlmib ehituslepingu Viimsi Riigigümnaasiumi hoone ehitustöödeks

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluvate ettevõtete AS Merko Infra ja AS Merko Ehitus Eesti tehtud ühispakkumine riigihankel Viimsi Riigigümnaasiumi hoone ehitustööd (riigihange nr. 189062) on kuulutatud edukaks. Lepingu sõlmimine toimub 02. oktoobril 2017. Lepingu sõlmimisel avaldab AS Merko Ehitus vastavasisulise teate.

Lepingu maksumus on ligikaudu 5,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad oktoobris 2017 ning tööd lõppevad 2018. aasta sügisel.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

UMPA: 10 märksõna FIABCI Development Forum 2017 esinejatelt

umpa25.-26. Septembril toimunud FIABCI Baltic Real Estate Development forum 2017 oli taaskord suurepärane võimalus saada osa rahvusvahelise kinnisvara kogukonna vaadetest.

Juba kolmandat korda toimunud FIABCI forum tõi seekord peateemana kuulajate ette tuleviku tehnoloogiate kohaldamise kinnisvarasektoris. Riias toimunud foorumil osales lisaks Baltimaade spetsialistidele esinejaid Hispaaniast, Suurbritanniast, Indiast, Bulgaariast, Norrast, Šveitsist, Taanist ja Venemaalt.

Me elame kiirelt muutuvas maailmas, kus kõik tehnoloogilised lahendused ja uuendused võetakse ruttu omaks. Iga põlvkond toob ärisse oma nüansid ja uuendused. Pole põhjust arvata, et kinnisvarasektor sellest puutumata jääb. Konverents keskendus teemadele, mille tähtsus kinnisvarasektori arengule lähiajal on selgelt tõusuteel.

10 märksõna FIABCI Development Forum 2017 esinejatelt:

  1. Eristumine – sõnumi edastamise vorm ja kiirus on oluline, võidab see, kellel on selgem sõnum/brand. Mõtle läbi oma lugu ja edasta see võimalikult lühidalt.
  2. Turvalisus – blockchain tehnoloogiate juurutamine kinnisvaras toob uued tehingumudelid ja usaldusväärsema info.
  3. Tehnoloogia – AI võtab üle palju lihtsat kliendisuhtlust ja nõuab ärimudelite efektiivsemaks muutmist. Tehnoloogia toomine kinnisvaraärisse on vältimatu.
  4. Informatsioon – Big Data protsessimisvõime muudab maailma. Info omajad kontrollivad vahendeid. Data is the new oil!
  5. Demograafia – uute põlvkondade struktuur muutub, kinnisvara peab kohanduma. Eakate ja üksikute osakaal kasvab.
  6. Kiirus – kinnisvara on pika rajamistsükliga. Turu trendid vahelduvad kiiremini, seega peab ehitamise kiirus kasvama. 3D printimine, tehasemajad, paindlikud lahendused.
  7. Mugavus – kodude kontrollimine kesksüsteemist, IoT ja turvaseaded. Praegu räägib inimene koduga, tulevikus räägib kodu inimesega.
  8. Ligipääs – isesõitvad autod vabastavad suure osa linnakeskkonnast, toovad juurdepääsu täiesti teisele tasandile. Ühistransport muutub paindlikumaks.
  9. Energia – salvestite arenedes muutub taastuvenergia kasutegur ja kättesaadavus märkimisväärselt. Salvestid tagavad ka autonoomse süsteemi funtsioneerimise. Paraneb tarbimiskindlus.
  10. Keskkond – Elu-/töökeskkonna valikul saab peamiseks teguriks kvaliteet. Rohealad koju, mängulisus töökeskkonda, puhtam õhk ja paremad teenused määravad valikud.

Nende märksõnade lahti mõtestamiseks loomulikult ei piisa ühest lausest. Esinejate ettekanded olid väga sisukad.

170929 FIABCI 1

Tehnoloogia imbub meie igapäeva ellu järjest sügavamalt. Rakenduste ja tehnika kasutamine laieneb. Vahest tundub, et kinnisvarasektor on sellest näiliselt puutumata. Loomulikult mõjutab kinnisvaraalaste uuenduste kliendini jõudmist ka see, et arendusperiood on kinnisvaras mõõdetav aastates, mitte kuudes nagu paljudel muudel aladel. Siiski näeme me juba planeerimist BIM süsteemis, ehitiste 3D printimist, vihmavee kasutamist veevarustuses, nanokatetega isepuhastuvaid hoone fassaade, iseparanevaid materjale, taastuvenergia efektiivsuse kasvu, taaskasutuse süsteemide arenemist jne. Innovatsioon on kinnisvaras väga laiaulatuslik.

Kinnisvara loob keskkonna ja inimeste harjumused muutuvad. Selle kõigega käivad kaasas nn. Megatrendid:

  1. Paindlikkus – 10 aastased 10’000 lepingud hakkavad minevikku vajuma. Lühemad lepingud ja väiksemad pinnad võimaldavad kiiremat arengut.
  2. Efektiivsus – vähem ruutmeetreid, mitte rohkem.
  3. Kodutöö/töökodu – 24/7 tööpäevad elukeskkonna tulek töökeskkonda ja vastupidi.
  4. Jagamismajandus – Kogukonnas on jõud. Sõidu jagamine, kontori jagamine.

Teenindatud büroode areng ja laienemine. Konverentsile järgnenud Prix d’Excellence auhinnagaalal tunnustati Balti parimaid kinnisvaraprojekte. Eestisse sel aastal auhindu ei tulnud.

170929 FIABCI 2

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada