Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Korterite pakkumishindade tõus küündib paarikümne protsendini

27.09.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE kaudu ostjaotsingul olevate korterite keskmine pakkumishind oli augustis 1537 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes kasvas keskmine pakkumishind 8%.

Harjumaal asub korterite müügipakkumistest 62% ja nende keskmine pakkumishind oli 1932 €/m². Harjumaa korterite eest küsitakse aastatagusega võrreldes 7% enam.

Mitmetes maakondades näeme mitmekümneprotsendilist aastast korterite pakkumishinna kasvu. Näiteks on korterite pakkumishinnad kerkinud üle 20 protsendi Läänemaal, Lääne-Virumaal, Saaremaal. Raplamaal on aastane pakkumishindade tõus portaalis KV.EE aga koguni 68%.

Sellise märgatava hinnatõusu taga on mitmeid asjaolusid. Eelkõige siiski peab tõdema, et juba aastaid Tallinnas-Tartus õitsenud kinnisvaraturu positiivne laine on suurematest tõmbekeskustest väljapoole kandumas. Majanduse olukord on suhteliselt positiivne, pangad on laenude väljastamisel soosivad. See viib tehingute arvu tõusule ja seeläbi hindade kasvule.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	08/2016	08/2017	Muutus, %	08/2016	08/2017	Muutus, %
Eesti	11 108	9 684	-13%	1 423	1 537	8%
Harjumaa	6 752	5 954	-12%	1 809	1 932	7%
Hiiumaa	12		NA	448	447	0%
Ida-Virumaa	1 683	1 537	-9%	439	420	-4%
Jõgevamaa	47	50	6%	303	320	6%
Järvamaa	36	32	-11%	371	387	4%
Läänemaa	85	54	-36%	683	847	24%
L-Virumaa	92	85	-8%	432	544	26%
Põlvamaa	38	30	-21%	448	466	4%
Pärnumaa	235	225	-4%	1 264	1 385	10%
Raplamaa	88	53	-40%	466	782	68%
Saaremaa	35	24	-31%	968	1 180	22%
Tartumaa	1 802	1 458	-19%	1 404	1 488	6%
Valgamaa	70	49	-30%	289	345	19%
Viljandimaa	72	77	7%	716	820	15%
Võrumaa	59	56	-5%	455	482	6%

Narva	530	594	12%	563	543	-4%
Pärnu	142	172	21%	1 384	1 483	7%
Tallinn	5 757	5 157	-10%	1 915	2 050	7%
Tartu	1 640	1 331	-19%	1 438	1 526	6%

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Korterid ja kinnistud ootavad uut omanikku

27.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel mitmeid linna erinevates piirkondades asuvaid korteriomandeid ja kinnistuid.

Kesklinnas on alghinnaga 32 800 eurot enampakkumisel Suur‑Ameerika tn 51a-10 korteriomand, alghinnaga 31 400 eurot A. Adamsoni tn 21-11 korteriomand ning alghinnaga 57 400 eurot Koidu tn 118-23 korteriomand, mille reaalosadeks on eluruum üldpinnaga 21,5 m2, eluruum üldpinnaga 20,8 m2 ning eluruum üldpinnaga 38 m2.

Vanalinnas on alghinnaga 30 500 eurot enampakkumisel 1379/6000 mõtteline osa Lai tn 33 // Suurtüki tn 2-10 korteriomandist, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 100 m2. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikul ostueesõigus.

Mustamäel on alghinnaga 40 300 eurot enampakkumisel Ehitajate tee 40 // 42 // 44 // 46-36 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 30,1 m2.

Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis on alghinnaga 20 400 eurot enampakkumisel Timuti tn 10-22 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 14,3 m2 ning alghinnaga 34 900 eurot Puhangu tn 4a-20 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 21,8 m2. Telliskivi tn 39-7 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 19,2 m2, on enampakkumisel alghinnaga 31 800 eurot. Lõime tn 25-20 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 27,3 m2, on enampakkumisel alghinnaga 42 700 eurot ning Turvise tn 9-15 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 40,2 m2, alghinnaga 45 500 eurot. Alghinnaga 42 500 eurot on enampakkumisel Ädala tn 5-49 korteriomandi 1/2 mõtteline osa, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 75,9 m2.

Enampakkumisel on ka 22/100 mõtteline osa Kopli tn 90-14 korteriomandist. Korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 126,3 m2. Mõttelise osa alghind on 19 100 eurot. Tallinna linna ainuvalduses ja kasutuses on tuba, mille kohta on sõlmitud korteriomandi kasutamise ja valdamise korra kokkuleppe, mis on kantud kinnistusraamatusse. Tuba ei ole kasutusse antud ja on rahuldavas seisukorras.

Nõmme linnaosas asuva Sihi tn 26 kinnisasja 1/2 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 200 000 eurot. Elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistu pindala on 2204 m2. Kinnistul asub 2-korruseline hoone ehitisealune pinnaga 344,8 m2 ning suletud netopinnaga 668,4 m2. Sihi tn 26 kinnisasja kaasomanikul on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Lasnamäel on alghinnaga 210 000 eurot enampakkumisel Punane tn 68 kinnisasi – ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 3798 m2. Punane tn 68 kinnisasjale on seatud hoonestusõigus Kiili Laod OÜ kasuks. Kinnisasi on koormatud ostueesõigusega hoonestaja kasuks ning kinnistul asuv hoone on hoonestusõiguse oluliseks osaks.

Põhja-Tallinna linnaosas asuv Laevastiku tn 2a kinnisasi – elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistu pindalaga 781 m2 – on enampakkumisel alghinnaga 69 800 eurot. Laevastiku tn 2a kinnisasi paikneb ranna või kalda piiranguvööndis. Laevastiku tänav jääb miljööväärtusega alale. Krundil paiknevad garaažid ja sanitaarsõlm. Alghinnaga 8100 eurot on enampakkumisel Ankru tn 5 elamumaa sihtotstarbega kinnisasi pindalaga 393 m2. Kinnistul paikneb halvas seisukorras garaaž.

Pirita linnaosas asuv hoonestatud elamumaa sihtotstarbega Pähkli tn 8 kinnistu pindalaga 1828 m2 on enampakkumisel alghinnaga 27 030 eurot. Kinnistut koormavad korterihoonestusõigused tähtajaga 50 aastat. Korterihoonestusõiguste omanikel on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Kristiine linnaosas asuva Lille tn 3 kinnisasja 1/8 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot. Hoonestatud kinnisasja sihtotstarve on elamumaa ja pindala 600 m2. Kinnistul paikneb 2-korruseline hoone . Tallinna linnale kuuluv 1/8 mõtteline osa Lille tn 3 kinnisasjast on ajalooliselt väljakujunenud kasutusega ühetoaline korter nr 5. Kinnisasja kaasomanikel on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Alghinnaga 29 600 eurot on enampakkumisel Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus asuv hoonestatud elamumaa sihtotstarbega Männiku tee 29 kinnisasi pindalaga 1475 m2. Kinnistul paikneb halvas seisukorras elamu suletud netopinnaga 76,6 m2. Alghinnaga 29 400 eurot on enampakkumisel Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus asuva Priimula tn 1 kinnistu 1/2 mõtteline osa. Kinnistu sihtotstarve on elamumaa ja pindala 1180 m2. Ida-Virumaal Kiviõli linnas asuv Võidu tn 10-66 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 31,6 m2, on enampakkumisel alghinnaga 900 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Käsiraamat, mis on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele

27.09.2017 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid: Viljandi

26.09.2017 Omanikud.ee

Septembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need, kel juba ühistu tehtud ja need, kes pole Omanike Keskliidu liikmed.

Avaldame septembrikuu ajakava, mis on juba kokku lepitud omavalitsusega.

Käsitlemisele tulevad teemad:

Milliseid elamuid uus seadus puudutab ja mis muutub?
Mida peavad tegema korteriomanikud käesoleval ja järgmisel aastal?
Kes hakkab tegelema haldusküsimustega?
Kas peab riigile midagi tasuma automaatühistu asutamisel?
Kes hakkab korteriühistut esindama ja juhtima?
Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistud?

Tasuta infotunnid „Kõigis kortermajades tekivad korteriühistud“

28. septembril kl 16.30 Viljandis, Sakala Keskuse sammassaalis

Esinejad:

Priidu Pärna – Omanike Keskliidu juhatuse esimees, notar
Andry Krass – Omanike Keskliidu juhatuse liige, kinnisvarahaldaja

Soovitame eelregistreeruda: omanikud@omanikud.ee, tel 642 70 20

Infotunnid toimuvad koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike omavalitsustega.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eesti Pank: 15–20 aastaga peaks Eesti jõudma 85% tasemele Soome reaalsest elatustasemest

26.09.2017 Kaspar Oja

3% suuruse majanduskasvuga jõuaksime Soomele järele 30 aastaga… kui vaid suudaksime sellist kasvutempot hoida
Kaugemas vaates Eesti majanduskasv aeglustub ja sissetulekute ühtlustumine muutub veel aeglasemaks

Eesti palgatase on Soome omast ligikaudu kaks ja pool korda madalam ehk meie palgad moodustavad Soome palkadest umbes 40%. Samal ajal on Eestis aga ka hinnatase madalam, Soomega võrreldes 60%. Madalamate hindade tõttu ei jää reaalne elatustase Soomest nii palju maha, kui võiks arvata pelgalt palkade põhjal. Levinuim elatustaseme näitaja, SKP elaniku kohta, moodustab Eestis samadesse hindadesse viiduna Soome omast 68%.

Kui Eesti majanduskasv elaniku kohta oleks edaspidi 3% aastas ja Soome majandus kasvaks samas tempos kui viimase 20 aasta jooksul, jõuaks Eesti elatustase Soomele järele ligikaudu 30 aastaga (vt joonis). Kolmeprotsendine kasv on aga pikema perioodi keskmisena väga optimistlik ootus, sest tulevikus Eesti majanduskasv tõenäoliselt aeglustub ja kujuneb kaugemas ettevaates kolmest protsendist aeglasemaks. Viimase 21 aastaga on Eesti SKP elaniku kohta kasvanud keskmiselt 4,4% aastas, Soomes 1,7%. Keskmise majanduskasvu erinevus oli aga Eesti ja Soome vahel väiksem, sest Eestis rahvaarv vähenes, aga Soomes kasvas.

Rahvusvaheliste organisatsioonide prognooside järgi ei jõua Eesti elatustase Soomele järele nii pea. Prognooside järgi jätkub järgmise kümne, kahekümne aasta jooksul üsna kiire sissetulekutaseme ühtlustumine. Järgmise 15–20 aasta jooksul peaksime erinevate organisatsioonide prognooside põhjal jõudma ligikaudu 85% tasemele Soome reaalsest elatustasemest. Kui ka hinnad ühtlustuksid sarnasele tasemele, tähendaks see, et palgad peaksid olema Eestis 25%–30% väiksemad kui Soomes. Palgaerinevus oleks seega veidi suurem kui praegu Eesti ja Leedu vahel. See tähendab aga ka seda, et Eesti palgad ja hinnad peaksid kasvama märksa kiiremini kui Soomes.

Päris Soome tasemele ei pruugi Eesti kunagi jõuda. Pikendades Eesti Panga ja Soome Panga viimaseid majandusprognoose Euroopa Komisjoni pikaajaliste prognoosieeldustega, peaks Eesti SKP elaniku kohta jõudma 2025. aastaks ligikaudu 80%ni ja 2035. aastaks 87%ni Soome tasemest. Sealt edasi peatub aga sissetulekute ühtlustamine osalt Eesti ebasoodsama rahvastiku olukorra tõttu, osalt aga tõenäoliselt hoopis selliste prognooside tehnilise omapära tõttu – riikide SKP kasvumäärad aja jooksul ühtlustuvad.

Eesti Panga makromudelis on pikaajalise kasvu trend üles ehitatud sarnaselt. Tootlikkuse kasv ühtlustub kauges tulevikus Euroopa Liidu keskmise tootlikkuse kasvuga. Seni, kuni tootlikkus Eestis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele, kasvab aga Eestis tootlikkus tehnoloogia ülevõtmise tõttu kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ja kauges tulevikus elatustasemed ühtlustuvad. Mida kõrgem on elatustase, seda aeglasemaks muutub meie majanduskasv.

OECD pikaajaline prognoos võtab arvesse Eesti institutsioonide arengut, avatust ja uuenemisvõimet ning on arvatavasti seetõttu optimistlikum kui Euroopa Komisjoni pikk ettevaade. Selle prognoosi põhjal jätkub Eesti elatustaseme ühtlustumine Soomega pikalt ja 2050. aasta paiku peaks Eesti elatustase jõudma Soomega võrreldes 90% lähedusse ehk reaalse sissetuleku erinevus oleks umbes selline, nagu on praegu Läti ja Eesti vahel.

Pikaajaliste prognooside võrdluses mängib küllaltki suurt rolli see, millise kasvustsenaariumi alusel kujuneb majanduskasv lähiaastatel. Kui näiteks IMFi prognoosi kohandada OECD pikaajaliste majanduskasvu eeldustega, siis jõuaks Eesti elatustase Soomele enam-vähem järele 2060. aastaks. OECD enda lähiaastate prognoosi kasutades seda aga ei juhtu.

Kindlasti ei tasu aga unustada, et kümneks, kahekümneks või viiekümneks aastaks tehtud prognoosid ei saa olla kuigi täpsed. Neid ei tasu võtta puhta kullana, aga midagi need siiski näitavad. Peale selle iseloomustavad need prognoosid pikaajalisi kasvutrende ja oodatavat keskmist majanduskasvu; majanduse tsüklilise võbeluse tõttu võib areng olla lühiajaliselt hoopis teistsugune. Lõpuks sõltub kasv ikka sellest, milliseid valikuid teevad poliitikud, ettevõtjad ja praegu eriala valivad noored. Ning õnne on ka tarvis. Lõppude lõpuks kuulume juba praegu maailma rikkaima veerandi sekka, ehkki alati saaks veel paremini.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub 03/10/2017

26.09.2017 Margot Toompark

03/10/2017 toimub Tallinna kesklinnas “Kinnisvara müügikoolitus“. Lektorid on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen ja NLP koolitustreener Anneli Salk.

“Kinnisvara müügikoolitus” on suunatud:

kinnisvaramaakleritele, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
kinnisvara spetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
müügijuhtidele, kes vastutavad kinnisvara objektide müügi eest;
eraisikutele, kes soovivad müüa/üürile anda endale kuuluvat elamispinda ja saada eelnevalt infot, kuidas sellises olukorras käituda.

Koolitus annab:

teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest;
praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub 03/10/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: põhivarainvesteeringud on pööranud tõusule

26.09.2017 Tõnu Toompark

Põhivarainvesteeringute maht, mis alates 2013. aastast on languse olnud, on nüüd taas tõusule pöördunud. 2017 II kvartalis tegid Eesti ettevõtted põhivarainvesteeringuid 636 miljoni euro väärtuses.

Aastataguse ajaga võrreldes on põhivarainvesteeringute maht suurenenud 27%. See on kolmeaastase põhivarainvesteeringute vähenemise järel teine jõulise kasvuga kvartal.

Kinnisvarasse tehtavate põhivarainvesteeringute maht on käinud kogu põhivarainvesteeringutega sama jalga. Ehitamisse ja rekonstrueerimisse läinud põhivarainvesteeringute summa oli 2017 II kvartalis 147 miljonit eurot ehk aaastatagusest kolmandiku enam.

Ehitiste soetamisse läks 56 miljonit eurot ja maa soetamisse 37 miljonit eurot. Siin on kasvunumbrid vastavalt 14 ja 6%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

EKÜL: Võlglast ei saa avalikku häbiposti panna

26.09.2017 EKÜL

Paljud korteriühistud on hädas võlglastega – seetõttu koostas Andmekaitse Inspektsioon koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga juhise, kuidas avaldada korteriühistute liikmete andmeid ühistu siseselt ja ühistu väliselt. Juhis puudutab võlglaste, kes on võlgu korteriga seotud maksete eest korteriühistus või hooneühistus, andmete avaldamist.

Avalikku häbiposti, näiteks trepikoja seinale või netiavarustesse võlglaste andmeid riputada ei tohi. “Juhises on selgelt öeldud: võlglaste nimede avaldamine teadetetahvlil hoone trepikojas vms ühisruumis on andmekaitseseadusega vastuolus, sest ka võõrastel on sinna juurdepääs. Keelatud on avaldada ka ainult korterinumber, kuna selle järgi on omanike nimed tuvastatavad kas kinnistusraamatust või muust avalikust registrist, samuti postkastil või korteriustel avaldatud nimede järgi või on väikses majas või asulas korterielanike nimed üldteada,” vahendab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

“Internetis isikuandmete avaldamine ilma nõusolekuta või seadusliku aluseta ei ole lubatud. Erandiks on ühistu intranet (sisevõrk), mis on avatud vaid ühistu liikmetele. Ühistuliikmest võlglase andmete nõusolekuta võõrastele (sh ka ta sõbrad, sugulased, töökaaslased, tööandja jne) avaldamine ei ole lubatud,” vahendab ta.

“Samas peavad KÜ liikmetele kättesaadavad üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku protokollid, otsused ja koosolekukutsed, kus on tihtipeale avaldatud ka andmed võlglaste kohta. ka pole keelatud ühistu siseteateid, sh võlglaste nimesid ja summasid, avaldada korteriühistu poolt edastatavatel arvetel,” selgitab Mardi. “Üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku dokumendid (sh raamatupidamisdokumendid) peavad olema korteriühistu liikmetele kättesaadavad. Igal ühistu liikmel on õigus pöörduda juhatuse poole, et saada tutvuda võlglaste kohta käivate raamatupidamisdokumentidega.”

Õigusosakonna juhataja sõnul proovitakse mõnikord ühistu põhikirja või üldkoosoleku otsusega kehtestada võlglaste avaldamise korda, mis on seadusest erinev. “Näiteks nähakse ette nimede avaldamine võõrastele isikutele. Kui isikuandmete avaldamine ei toimu seaduse alusel, peab selleks olema asjaomase isiku nõusolek, ” öeldakse juhendis.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu: Eesti kinnisvarahinnad kasvavad kaks korda kiiremini kui Leedus

25.09.2017 Tõnu Toompark

Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu spetsialistide andmete kohaselt on viimased kuus aastat elamukinnisvara hinnad Eestis kasvanud kaks korda kiiremini kui Leedus ning poolteist korda kiiremini kui Lätis. Kui 2010.—2016. aastal keskmine kasvutempo Eestis oli 8,2% aastas, siis Lätis ja Leedus oli see näitaja vastavalt 5,2% ja 3,8%.

Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu juhatuse liikme Maksim Sorokini sõnul arengud elamukinnisvara turul Baltimaades on viimastel aastatel olnud ebaühtlased. „Lähtepunktiks võib lugeda 2007.-2008. aastal kujunenud majandusolukorda, kui paari aastaga kukkusid kinnisvarahinnad Baltimaades 35-45%. Kui Eestis toimub taastumine suhteliselt dünaamiliselt, siis Läti ja Leedu on tänaseks alles poolel teel buumiaegse tasemeni,“ teatas Maksim Sorokin. Tema sõnul tähendab taoline olukord lisavõimalusi investoritele. „Me jälgime pidevalt olukorda naaberriikides ning tegeleme investeerimismahtude suurendamisega,“ teatas Sorokin.

Eurostati andmetel Kesk- ja Ida-Euroopas konkureerivad meiega kinnisvarahindade kasvu osas ainult Tšehhi ja Ungari, kus aasta keskmine näitaja ületas samuti 8%. Enamuses regiooni riikides, sh Slovakkias, Bulgaarias ja Rumeenias jäi kasv 3-4% piiridesse, aga Poolas, Sloveenias ja Horvaatias hinnad ei ole masu ajast praktiliselt tõusnud. Kasvu on täheldatud alles paaril viimasel aastal ning selle tempo ei ületa 1-2%.

Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu juhatuse liige Maksim Sorokin märkis, et samas on enamuse regiooni riikide kinnisvaraturul 2016. aastal täheldatud hinnakasvu hoogustumist. „Põhjus peitub mitte ainult majanduse elavnemises, vaid ka suurenenud välisinvesteeringutes kinnisvarasse,“ on Sorokin kindel. Samas on ta veendunud, et lähiaastatel jõuavad Läti ja Leedu meist elamukinnisvara hindade kasvu poolest ette. „Lätis ja Leedus on piisavalt kasvuruumi,“ teatas Sorokin.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu tegeleb alates 2014. aastast hoiuste kaasamisega. Ühistu kuulub 2005. aastal asutatud ERE Grupi koosseisu, mille tegevusvaldkondadeks on finantsteenuste osutamine, laenude väljastamine, äriprojektide rahastamine ja kinnisvarainvesteeringud. Ettevõte huviorbiidis on traditsioonilised ettevõtlusvaldkonnad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arco Vara: Kesklinna sõsar Kristiine püsib jätkuvalt atraktiivne

25.09.2017 Triinu Tapper

33 000 elaniku ja kolme asumiga väikese Kristiine linnaosa teevad koduostjaile ahvatlevaks kesklinna lähedus ja korralik taristu.

Kristiine on üks väiksemaid, kuid armastatumaid Tallinna piirkondi, kust pääseb kesklinna loetud minutitega ja ühendused teiste linnaosadega on nii Lilleküla, Tondi kui Järve asumist samuti väga head, kui mitte öelda parimad – kohtuvad ju Kristiines mitmed ühistranspordiliinid ning raudtee.

Samuti on linnaosas suur kaubanduskeskus ning tegutsemas palju teisi vajalikke teenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Kuigi Kristiines on avalikke haljasalasid napilt, on tegemist loodussõbraliku keskkonnaga, mille loovad peamiselt õuemaad ja aiad, mis moodustavad linnaosa territooriumist ligi kolmandiku. Seepärast on piirkonnas väga rahulikke tänavaid, mis meenutavad pigem aedlinna, kui kesklinnaga piirnevat linnaosa.

Nimetatud aspektidest tulenevalt on Kristiines väga populaarsed suurema pindalaga perekorterid ja ridaelamud, mille järele on nõudlus üha kasvav. Paljud kesklinna elanikud otsivad pere suurenedes kodu just taolisse piirkonda, mis ei jää harjumuspärastest liikumissuundadest kaugele.

Suuremate pindade kõrval on nõudlust ka 2-toaliste ja väiksemate 3-toaliste korterite vastu, mida soetatakse investeerimise eesmärgil.

Korteriomanditega tehti Kristiines käesoleva aasta esimesel poolaastal 323 tehingut, mis on 12,5% vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Samas korteri ruutmeetri keskmine hind tõusis 7,8 protsenti ehk 1772,71 euroni ruutmeetrist.

Uusarenduste osakaal on Kristiines järjest kasvamas – üle veerandi tehingutest tehakse just nendega. Päris uute kodude ostjad on enamasti noored pered, kes võtavad selleks pangast laenu. Uute korterite rajamisel võib muidugi lähiaastatel tulla piir ette, sest linnaosas pole palju vabu krunte, kuhu kortermaju rajada.

Kristiine üüriturg on populaarne nii perede kui ka noorte seas. Tudengitele sobib antud piirkond hästi, kuna on keskne punkt kesklinna ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel. Nõutud on heas korras väiksemad möbleeritud korterid, üürihinnaga 400-500 eurot. Hinda mõjutab asukoht ja siseviimistluse kvaliteet, viimane isegi kõige rohkem. 3-toaliste korterite üürihinnad algavad viiesajast eurost, väga heas korras pindade eest küsitakse ka 700 eurot.

Hinnatud piirkonnast tulenevalt ei ole Kristiines kuigi suur majade pakkumine. Saadaval on paarkümmend eramut, mille hinnad jäävad valdavalt 200 000 – 300 000 piiridesse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: Majapidamiste laenuaktiivsus suurenes ka augustis

25.09.2017 Mari Tamm

Ettevõtete laenukasv on viimastel kuudel pisut aeglustunud
Eluasemelaenukliente on sel aastal lisandunud varasemalt tempokalt
Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 12%

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas augustis endiselt kiiresti, kuigi varasemast pisut aeglasemas tempos. Augusti lõpus moodustas Eestis tegutsevatest pankadest ja liisinguettevõtetest ettevõtete ja majapidamiste võetud laenude ja liisingute jääk 17,7 miljardit eurot, mida on 5,6% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Laenuportfelli kasv on jäänud varasemast väiksemaks ettevõtete laenude ja liisingute aeglasema kasvu tõttu, kuid majapidamiste laenukasv on vähehaaval kiirenenud.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli kasv aeglustus neljandat kuud järjest ning suurenes augustis aasta võrdluses 4,3%. Ka ettevõtete välismaalt võetud laenud kasvasid 2017. aasta esimesel poolel hinnanguliselt küllaltki aeglaselt – nagu eelmisel aastalgi. Ettevõtete põhivarainvesteeringud aasta esimesel poolel suurenesid. Investeeringute rahastamiseks saavad ettevõtted lisaks võõrkapitalile kasutada ka varasemalt kogutud arvestatavaid finantspuhvreid.

Majapidamiste laenuaktiivsus suurenes ka augustis. Majapidamiste laenunõudlust on toetanud nii palgasaajate keskmise sissetuleku endiselt kiire kasv kui ka madalad intressimäärad. Kinnisvaraturu aktiivsus suurenes ja hinnad kasvasid edasi. Augustis võeti uusi eluasemelaene 107 miljoni euro väärtuses ehk kümnendiku võrra suuremas mahus kui aasta tagasi ning eluasemelaenude portfell suurenes aasta võrdluses 6,4%. Sel aastal on uute eluasemelaenude maht suurenenud eelkõige tänu sellele, et laenukliente on lisandunud varasemast tempokamalt, mitte niivõrd seetõttu, et keskmine laenusumma on suurenenud. Majapidamiste muude laenude ja liisingute portfelli kasvatas 29 miljoni euro võrra TF Bank AB filiaali lisamine krediidiasutuste hulka. Seda mõju arvestamata oleksid majapidamiste muud laenud ja liisingud kasvanud augustis 10,7% asemel 8,2%. Nõudlus autoliisingu järele püsis endiselt suur ning augustis oli portfell oma aastatagusest mahust ligikaudu 15% suurem. Arveldus- ja krediitkaardilaenude jääk suurenes nii juulis kui ka augustis aasta võrdluses 4%.

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on sel aastal tõusnud. Nõudlus eluasemelaenude järele on suur, mistõttu on pankadel võimalus intressimarginaale tõsta. Intressimäärade tõusu taga võib siiski olla ka uute eluasemelaenuklientide suurem krediidirisk. Ettevõtete laenuturul on konkurents tihedam ja nõudlus väiksem ning uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli augustis võrreldav eelmise aasta keskmise tasemega. Augustis välja antud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,4% ja ettevõtete pikaajaliste laenude oma 2,3%.

Tempoka laenukasvu juures on ettevõtete ja majapidamiste hoiused üha suurenenud. Augusti lõpus olid ettevõtete ja majapidamiste hoiused peaaegu 12% suuremad kui samal ajal aasta tagasi, kokku 12,4 miljardit eurot. Ettevõtete müügitulu on sel aastal suurenenud ning see paistab välja ka hoiuste kasvus. Ettevõtete hoiused suurenesid aasta võrdluses 15% ning majapidamiste hoiused ligikaudu 9%; viimaste kasvu on toetanud hoogsalt suurenevad sissetulekud.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Põhja-Tallinnas rekonstrueeritakse Paagi tn 10 korterelamu

25.09.2017 Tallinn.ee

Teisipäeval, 26. septembril kell 11 annavad abilinnapead Eha Võrk ja Merike Martinson Põhja-Tallinna linnaosas asuva Paagi tn 10 korterelamu rekonstrueerimiseks ehitajale üle.

„Eesmärgiks on see linna omanduses olev amortiseerunud ja moraalselt vananenud korterelamu energiatõhusaks rekonstrueerida,“ ütles abilinnapea Eha Võrk . „1972. aastal ehitatud 7-korruselise hoone korterites puuduvad individuaalsed pesemis- ja söögitegemise võimalused – hoones asuvad tualettruumid, vannitoad ning köögid on ühiskasutuses.”

Rekonstrueerimistööde käigus soojustatakse Paagi tn 10 korterelamu fassaad ja katus, renoveeritakse kogu küttesüsteem, paigaldatakse värskeõhuradiaatorid, rekonstrueeritakse ventilatsioonisüsteem ning täiendatakse seda väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga. Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid, liftid renoveeritakse ja rõdud klaasitakse raamideta lükandklaasidega.

„Paagi tn 10 korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga ning parandab sisekeskkonna kvaliteeti,” ütles Võrk.

Hoonele rajatakse uus sissepääs. Esimene korrus kohandatakse liikumispuudega inimeste vajadusi rahuldavateks elamispindadeks, kus lisaks paiknevad majaelanikele mõeldud söökla ja teenindava personali tööruumid. Hoones saab olema kokku 265 korterit. Igale korterile on projekteeritud omaette tualettruum.

Projekti rahastatakse SA KredEx kaudu 1,2 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Projekti eelarveline kogumaksumus on ligi 8 miljonit eurot.

Paagi tn 10 kortermaja rekonstrueerimise projekti koostasid Acto Consult OÜ arhitektid Aare Asberi juhtimisel. Rekonstrueerimistööd teostab OÜ Nordlin Ehitus, omanikujärelevalve teenust osutab AS Infragate Eesti ning SA Kredex tehnilise konsultandi teenust osutab Keskkonnaprojekt OÜ spetsialist Olavi Parmas. Ehitustööd kestavad 2019. aasta kevadeni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Balti jaama ja Vana-Kalamaja tänava piirkonda hakatakse uueks looma

25.09.2017 Tallinn.ee

Vana-Kalamaja tänava ja Balti jaama esise tänavaruumi arhitektuurivõistlusele laekus tähtajaks kaheksa võistlustööd.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida terviklik uus ruumiline lahendus Vana-Kalamaja tänavaruumile ja Balti jaama lähirongide paviljoni ümbritsevale alale. Tänavaruumi ümberkujundamise eesmärgiks on jalakäijate ja ratturite liikumisvõimaluste parandamine ning linnaruumi, sh kujunduse kvaliteedi tõstmine. Oluliseks linnaehituslikuks eesmärgiks on ka Tallinna vanalinna ja mereäärt tunnetatavalt ühendava esindusliku avaliku ruumi loomine, mille üheks eelduseks on jalakäijatele ja ratturitele tänava tasandil Toompuiestee ületamise võimaldamine.

Pärast tööde hindamist ning parima väljavalmist pannakse võistlustööd näitusele, kõigil on võimalik töödega tutvuda ning avalikul arutelul edasise projekteerimise aluseks saavale võidutööle muudatus- ja parandusettepanekuid teha.

Arhitektuurivõistlusel otsiti lahendust ka Kalamaja keskväljakule ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette loodavale platsile. Projekti realiseerumisel valmiv tänavaruum peab olema piirkonna miljööd esile tõstev ning arvestama Vana-Kalamaja tänava elanike ja kogukonna elukeskkonnaga ja vajadustega.

Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine kuulub „Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskavasse“ ning projekteerimist ja ehitamist rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest. Võistlusala ümberehitus on eeldatavalt kavas läbi viia 2018/2019 aastal, kuid hiljemalt 2021. aastaks.

Äripäev: Elamispindade turu tähtsus järjest kasvab, laenuraha osakaal mõõdukas

25.09.2017 Tõnu Toompark

Elamispindade tehingute rahaline käiv oli 2017 II kvartalis 527 miljonit eurot. Võrreldes elamispindade käivet erinevate makromajanduslike teiste näitajatega saame võimaluse tõlgendada kinnisvaraturu suundumusi. Muuhulgas saame anda hinnangu võimalikule elamispindade turu ülekuumenemisele, millest viimasel ajal üha laiemalt kõneletakse.

Kinnisvaraturul on 2017. aastal kindlasti kuumem kui varasemalt. Elamispindade tehingute rahaline käive moodustab 9,1% sisemajanduse kogutoodangust. Viimase seitsme aasta keskmine vastav näitaja on 7,6%.

Tehingute rahalise käibe kasvu taga on kindlasti kerkinud palgad. Netopalkade summa ja elamispindade käibe proportsioon viitab samuti pigem aktiivsele turule. Elamispindade tehingute käive oli 2017 II kvartalis 33% palgasummast. Viimase seitsme aasta keskmine on siin olnud 30,3%.

Kinnisvaraturu tehingute käibe suurenemise taga on paljus uusarendused ja seda eeskätt Tallinnas-Harjumaal. 2009. a kriisi järel algselt küll arglikult, kuid mida edasi, seda julgemalt kerkinud majanduskasv ning suurenevad palgad on loonud tarbijakindlust. See omakorda annab tarbijatele julgust teha pikaajalisi majandusotsuseid, mh eluaseme soetamise osas. Kõrge uute eluasemete tehingute arv viitab, et järjest enam on inimesi, kel on võimalik endale soetada kaasaegne elamispind.

Kindlust, et tänane kinnisvaraturu seis on hoopis midagi muud kui 2007 mulli ajal annab eluasemelaenude ja elamispindade tehingute käibe suhe. Eluasemelaenude käive on viimase viie aasta jooksul moodustanud üsna stabiilselt 50-55% elamispindade tehingute käibest. See tähendab, et pankade laenuraha elamispindade sektorisse suunamine on mõõdukas ja see ei lase kümne aasta tagusega võrreldaval olukorral tekkida.

Andmete allikas: Statistikaamet, Eesti Pank, Maa-amet, autori arvutused

Äripäev: Elamispindade üürituru uued tuuled

25.09.2017 Tõnu Toompark

Tallinna elamispindade turu äkilised arengud ei puuduta ainult korterite ostumüügiturgu. Lisaks võime näha positiivset dünaamikat üürikorterite sektoris. Peaasjalikult on uued suundumused seotud üüripakkumiste arvu suurenemise ja pakkujate vahelise konkurentsi tihenemisega, mis viib üüriteenuse kvaliteedi paranemisele.

Arendajad loovad toodet üüriinvestoritele

Koduostjate kõrval on kinnisvaraarendajad avastanud uue ostjate sihtrühma. Need on üüriinvestorid, kes soovivad osta korteri-paar või isegi paarkümmend eesmärgiga need välja üürida. Üüriinvestorite üks lemmik on mikrokorter ehk kuni paarikümne ruutmeetri suurune elamispind. Sellise korteri kulud ja üürihind on üürniku jaoks suhteliselt madalad. See omakorda võimaldab raha paigutanul teenida magusat tootlust.

Hetkel on taolisi peamiselt üüriinvestoritele suunatud väikekorterite arendusprojekte pakkumises Pelgulinnas, Lasnamäel, Mustamäe, kesklinnas ja ehk mujalgi. Mõne projekti puhul pakutakse kaasa üürikorteri valitsemise teenust, kus operaator võtab enda kanda igapäevase üürikorteriga seotud ebamugavad tegevused üürniku leidmisest kuni jooksva arveldamiseni. Selline võimalus teeb üüriinvestori elu eriti mugavaks.

Üüriinvestoritele suunatud kinnisvaratoodete juures võib selgelt öelda, et pakkumine loob nõudlust. See uue nõudluse loomine tähendab, et sellised otseselt mugavale üüriinvestorile suunatud tooted toovad kinnisvaraturule üüriinvestoreid ja loovad üüripakkumist, mida poleks muidu juhtunud, kui arendajad poleks selliseid mikrokortereid turule pakkunud.

Väikeinvestorid loovad või laiendavad üürikorterite portfelle

Mugavust ja hõlpsust taotlevate investorite kõrval on endiselt olemas üüriinvestorid, kel üürikorterite portfellid on juba olemas. Neid portfelle on aja jooksul kasvatatud ja plaanitakse suurendada edasigi.

Valdav osa üüriinvesteeringutest toimub mikrokorterite kõrval n-ö peavoolu korterite turul ehk korterite turul, kus ühetoalise suurus on ligikaudu 30 m² ja kahetoaline 45-55 m².
Madala raha hinna juures ei ole investeerimisvõimaluste ring liiga lai. Väljaüürimiseks sobilik korter tundub paljudele võimalus raha paigutamiseks, kust võib teenida pangahoiusega võrreldes kordades kõrgemat tootlust.

Üürikorteri soetamise juures mängib oma rolli eestlaste kinnisvarausku olemine. See tähendab, et kinnisvaras nähakse kindlat investeeringut, mis väärtust kaotada ei saa. (Omaette teema on see, kui realistlik selline ootus on.)

Institutsionaalne raha suurendab üüripakkumist veelgi

Seni on suured investorid elamispindade üüriärist laia kaarega mööda käinud. Nüüd aga on väga väikeste ja väikeste üüriinvestorite kõrval üürisektorisse sisenenud väga suur raha. LHV on pensionifondi investeerinud üürikorteritesse Põhja-Tallinnas Manufaktuuri tänaval. Siiski jõuavad need korterid reaalselt üüripakkumisse mitte varem kui aasta pärast.

Selline institutsionaalse raha turule sisenemine on märgiline samm, millel on palju publikut. Kui LHV suudab üüriäris näidata edulugu, on sel sammul kindlasti üksjagu järgijaid ja võib oodata uusi suuremat sorti üüriinvesteeringuid terviklikesse üürielamutesse.

LHV rahapaigutuse kõrval on olnud jutte teistestki suurematest investeeringutest elamispindade üürisektorisse. Konkreetset avalikku infot siiski pole välja käidud.

Pakkumise kasv tõstab kvaliteeti

Pealinna korterite üüripakkumine on kasvanud kõikides linnaosades ja seda nii väikeinvestorite kui suuremate turuosaliste abil. Pakkumise kasv on suurendanud üürileandjate vahel konkurentsi, mille paratamatu tagajärg on üüriteenuse kvaliteedi edenemine. Selleks, et üüriäris konkurentsis püsida peab üürileandja pakkuma järjest paremat üüriteenust.

Üüriteenuse kvaliteet on muutunud paremuse suunas näiteks ses mõttes, et hea maksedistsipliiniga korralikul üürnikul on üürikorterite vahel väga lai valikuvõimalus. Tallinnas on hõlbus kas või paari päevaga leida korter, kus saab pikaajaliselt üürnikuna sees elada. See juures võib unustada endisaegsed kartused, et äkki tahab üürileandja korterit omatarbeks või siis soovib ta üürihinda ebamõistlikult kõrgele tõsta. Kui üürileandja peakski selliselt käituma, on üürnikul kiiresti võimalik leida uus mõistlikuma üürileandjaga eluase.

Samuti on üüriteenuse kvaliteet tõusnud seeläbi, et pakkumises olevate üürikorterite tehniline kvaliteet on järjest parem. Üürikorterite tehniline kvaliteet edeneb kas või seeläbi, et üüripakkumisse suunatakse järjest enam kortereid vastvalminud uutes kortermajades.

Konkurents surub üürihindu

Üürihindade kohta Eestis hea statistika puudub. Ühe indikaatorina võiks vaadata üüripakkumiste keskmist hinda portaalis KV.EE. KV.EE üüripakkumiste keskmine hind liigub käsi-käes korterite ostu-müügihindadega tõususuunas.

Kasvav üüripakkumiste hind on aga petlik, sest hinda ajavad kõrgemale pakkumisse lisanduvad uued ja keskmisest kallimad korterid uutes korterelamutes. Lisaks kasvatavad keskmist hinda pakkumisse tulevad väikekorterid, millede ruutmeetrihind on sageli kogu turu keskmisega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrge.

Praktikas on üüripakkumises konkurents tihe ja üürihinnad pigem kasvavad aastatagusega võrreldes protsendi-paari võrra, kuid mitte oluliselt enam. Üüripakkujaid on palju ja see ei luba üürileandjatel hindu omatahtsi tõsta. Vastasel korral jääb üürikorter kauaks tühjaks ja muutub üürileandjale loodetud rikkuse asemel kahjumi toojaks.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kinnisvaraturg on jõudnud uude faasi, kus ostu-müügituru kõrval on üüriturg saanud uue hoo sisse. See loob paremat elamispindade kättesaadavust üürnikele. Seejuures pakub turg omakorda teenimisvõimalust nii suurematele kui väiksematele investoritele. Seda kõike aga tihedas võistluses, kus konkurentsis püsimiseks tuleb järjest enam rõhku panna teenuse kvaliteedile.