Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistikaamet: II kvartalis oli 12 000 vaba ametikohta

08.09.2017 Statistikaamet

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta II kvartalis ligi 12 000 vaba ametikohta, mis oli viimase üheksa aasta suurim näitaja, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus 9500-ni, suurenes 2017. aasta II kvartalis vabade ametikohtade arv 26%.

Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta II kvartalis veidi suurem kui I kvartalis, kui vabade ametikohtade arv oli 11 200. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes vabade ametikohtade arv 7%.

Ametikohtade koguarvust (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa töötleva tööstuse (20%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohad. Ametikohtade koguarv oli II kvartalis üle 561 000.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta II kvartalis 2,1%, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,4 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta II kvartalis.

Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli II kvartalis majutuses ja toitlustuses (4,3%) ning haldus- ja abitegevustes (3,0%). Kõige madalam vabade ametikohtade määr oli kinnisvaraalases tegevuses (0,7%) ja mäetööstus (0,8%).

Enam kui kolmveerand vabadest ametikohtadest (78%) asusid erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta II kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,6%) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,9%). Vabade ametikohtade määr oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1,1%).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal (67%), sh Tallinnas (51%), millele järgneb Tartu (9%) ja Ida-Viru maakond (6%). Vabade ametikohtade arv oli väikseim Jõgeva, Hiiu ja Rapla maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2017. aasta I kvartalis ligi 78 700, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 3% väiksem ning 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 8% suurem. Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam mäetööstuses (35%) ning info ja side tegevusalal (20%). Tööjõu käive suurenes enam kinnisvaraalases tegevuses (41%), finants- ja kindlustustegevuses (31%) ning töötlevas tööstuses (24%). Nii tööle võetud töötajate arv kui ka töölt lahkunud töötajate arv oli 2017. aasta I kvartalis suurim töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

Hinnangud põhinevad statistikatööl „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2017. aastal on valimis 12 600 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta II kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Tartu uusarendusi toidab uue elamispinna ihalus

08.09.2017 Janika Toots

Tartus on viimastel aastatel uusarenduste turg püsinud aktiivne. Linnapildist on näha, et ehitustööd käivad täies hoos ja seda kõike toidab endiselt rotatsioon, kus vanematest majadest soovitakse kolida uutele elamispindadele, kirjutab Arco Vara maakler Janika Toots.

Hetkel on Tartus väljaehitamisel 38 arendusprojekti. Kõige aktiivsem on uusarenduste rajamine Ülejõe ja Kesklinna linnaosades. Linnapiirist välja vaadates on enim korteri- ja ridaelamute arendusi Ülenurme ning Luunja suunal.

Maa-ameti tehingute andmebaasi kohaselt ei näita Tartu korterite keskmine ruutmeetri hind languse märke. Juulis tehtud tehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 348 €/m². Võrreldes varasema kuuga kasvas hinnatase 8,8% ning võrreldes aastataguse perioodiga 10%.

Uusarenduste korterite keskmine hinnatase, mis aasta algul oli 1 800 €/m² juures, on jõudsalt kasvanud. Mida kesklinnale lähemal asub uus elamispind, seda kallimat hinda on endiselt võimalik küsida. Kesklinna uusarenduse hinnad algavad 2000 €/m², kõige kallim on praegu 3100 €/m² kohta aadressil Kitsas 5 asuvas korteriarenduses.

Kesklinn ja selle lähedus on olnud läbi aegade populaarne. Alati on hinnas olnud Tähtvere ja Supilinna lähedased piirkonnad. Tähtveres on uusarenduste hinnad 1900-2300 €/m² kohta. Supilinnas pakkumised hetkel puuduvad. Ka Ülejõe piirkonnas on toimunud arenduste valmides hindade korrelatsioon ning uusarendusi on võimalik võõrandada alates 1600 eur/m², maksimaalne hind aga on 2500 €/m².

Tartust väljaspool jäävad arenduste hinnad korterite ja ridaelamute puhul 1000 – 1400 €/m².

Kui pangad jätkavad senist laenupoliitikat, liigub Tartu korteriturg lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil, suureks hinnatõusuks suurt ruumi ei ole. Kuna turul on valikuid palju, siis on ka kliendid teadlikumad ning soovivad hea planeeringuga ning läbimõeldud lahendustega kodusid. Oluline on ka energiasäästlikkus ja läheduses asuvad vaba aja veetmise võimalused.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Rahandusministeerium: Aasta teisel poolel on inflatsioon kiirem

08.09.2017 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus juuli 3,6 protsendilt augustis 3,9 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel energia kallinemise tõttu 1,5 protsendini.

Kui aasta esimesel poolel kõikus inflatsioon 3 protsendi juures, siis juulis-augustis toimus märgatav kiirenemine. Suures osas põhjustasid seda juulis jõustunud lahja alkoholi uued aktsiisimäärad. Kaupmehed varusid madalama aktsiisimääraga alkoholi mitme kuu koguse ulatuses, aga jaehindadesse lisati see kohe muudatuste jõustumise järel. Maksumeetmed kergitavad inflatsiooni 1 protsendi ulatuses, millest ligi poole moodustab lahja alkoholi aktsiisimäärade tõus.

Toidu hinnad on maailmaturul kahe ja poole aasta kõrgeimal tasemel. Selle mõjul on toiduainete kallinemine ka meil laiapõhjaline. Augustis kiirenes toidukaupade hinnatõus 6,4 protsendini, moodustades 1,5 protsenti augusti inflatsioonist. Tarbijahindu mõjutas veel kõrgest elektri börsihinnast põhjustatud elektri kallinemine ning üürihindade tõus enne uut õppeaastat.

Aasta teisel poolel jääb inflatsioon lisandunud maksumeetmete ja toidu kallinemise tõttu kiireks. Järgmisel aastal võib oodata inflatsiooni mõningat aeglustumist, kuna taandub välja kütuse kallinemise mõju. Samuti peaks pidurduma toidu hinnatõus, mida tänavu kergitasid osalt ka ebasoodsad ilmastikuolud.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Veel on võimalik registreeruda “Üüriinvesteeringute koolitusele”

08.09.2017 Margot Toompark

“Üüriinvesteeringute koolitus” toimub 12/09/2017 Tallinna kesklinnas. Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üüriinvesteeringute koolitus on suunatud:

eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile;
inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

“Üüriinvesteeringute koolitus” toimub 12/09/2017 kell 09.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Poorer than their parents: the struggles of Europe’s young

08.09.2017 Tõnu Toompark

Hit most by great recession and rising house prices
Upcoming challenges: population ageing and tech revolution
Negative effects on growth, public finances, and political stability

In some respects, the current young Europeans can be thought of as lucky. They are more educated than any other generation in history, they have not experienced wars or any other major conflicts, and they can enjoy borderless travels. Medical advancements are on their side; thus they are likely to live longer than any other generation in history. Nevertheless, today’s younger generation has been facing multiple headwinds, both of a cyclical and structural sort, and is at risk of ending up poorer than their parents. The wasted potential of the young could lead to weaker growth in productivity and thus lower potential output, stagnant wages, poor public finances, and growing support for populism.

Poorer than their parents: the struggles of Europe’s young

E.L.L. Kinnisvara alustas Juhkentali kvartali arhitektuurivõistlusega

07.09.2017 Tõnu Toompark

E.L.L. Kinnisvara käivitas rahvusvahelise kutsutud osalejatega arhitektuurivõistluse eesmärgiga leida parim arhitektuurne lahendus Juhkentali ärikvartalile, mis hõlmab ka Eesti kõrgeimat büroohoonet. Võistlusel on kutsutud osalema kaheksa arhitektuuribürood ja võidutöö selgub hiljemalt 2018. aasta jaanuaris. E.L.L. Kinnisvara investeering kvartali arendusse on hinnanguliselt 100 miljonit eurot, ehitusega plaanitakse alustada 2019. aastal ning esimese etapi valmimine on kavandatud 2021. aastasse.

„Meie eesmärk on rajada Tallinna kaasaegseim ja kõrgetasemelisim multifunktsionaalne kvartal. Tulenevalt selle paiknemisest linnaehituslikult tähtsas ja hästinähtavas asukohas, arvestades kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud dominantset arendusmahtu ja fakti, et siia kvartalisse kerkib Eesti kõrgeim büroohoone, oleme lõpliku arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks välja kuulutanud rahvusvahelise kutsutud arhitektuurivõistluse,“ ütles E.L.L. Kinnisvara arendusdirektor ja juhatuse liige Indrek Moorats.

„Võistlusel osalema kutsutud kaheksa arhitektuuribüroo valikul olid peamisteks kriteeriumiteks nende senised silmapaistvad referentsid, mastaapse ja tervikliku kvartali projekteerimise võimekus ning arhitektide mudelprojekteerimise oskus,“ lisas Indrek Moorats. Võistlusel osalevad Norra arhitektibüroo SpaceGroup Company koostöös Eesti ettevõttega Novarc Group, Suurbritannia arhitektibüroo Fletcher Priest Architects koostöös Eesti ettevõttega Arhitekt 11, lisaks Eestist arhitekt Martin Aunin, Arhitektuuribüroo JVR, Alver Arhitektid, Kadarik Tüür Arhitektid, KOKO Arhitektid ja M. Pressi Arhitektuuribüroo.

Arhitektuurivõistluse tingimused on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liidu, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Transpordiametiga. Võistluse žüriisse kuulub seitse liiget, sealhulgas arendaja ja linna esindajad ning volitatud arhitekt-eksperdid. Žürii tööd toetavad energiatõhususe ekspert, ehituskonstruktor, liiklusekspert ja ehitusmaksumuse hindaja.

E.L.L. Kinnisvara investeering kvartali arendusse on hinnanguliselt 100 miljonit eurot. Ehitustöödega plaanitakse alustada 2019. aastal ning esimese etapi valmimine on kavandatud 2021. aastasse.

Liivalaia ja Juhkentali tänavate ristumiskohas Olümpia hotelli vastas paiknev multifunktsionaalne Juhkentali kvartal koosneb kokku kolmest hoonest: 30-korruseline ja 16-korruseline ärihoone, 9-korruseline eluhoone ning neid ühendav parkimismaja. Kõrgeima hooneosa kõrguseks kavandatakse 111 meetrit, mis teeb sellest Eesti kõrgeima büroohoone ning Oleviste kiriku ja Tornimäe kaksiktornide järel kõrguselt neljanda hoone Eestis. Kvartali kogupind on enam kui 90 000 m², siia tuleb enam kui 40 000 m² esinduslikku büroopinda, 6000 m² kortereid, kaubanduspindu, erinevaid toitlustuskohti, spordiklubi ja parkimismaja.

„Arendame kvartali välja tervikuna ning sobitatuna olemasolevasse linnaruumi – lisaks uutele hoonetele ehitame välja kaks uut juurdepääsuteed ja koostöös kohaliku asumiseltsiga kavandame endise Härjapea jõe sängi avalikult kasutatavat parki ja Kaasani kiriku kõrvale väljaku stiilis haljasala,“ ütles Juhkentali ärikvartali arenduse projektijuht Rait Riim. „Oma arendustes lähtume pikaajalisest strateegiast, mis hõlmab nii keskkonnasäästu, energiatõhusust kui kvaliteetset sise- ja väliskeskkonda. Arendatavad hooned on liginullenergiahooned, büroopinnad vastavad A-klassi standardile ning keskkonnasäästlikkuses lähtume rahvusvahelisest BREEAM standardist,“ lisas Rait Riim.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Kiiret hinnakasvu põhjustavad peamiselt toiduained

07.09.2017 Sulev Pert

Kiire hinnakasv on kooskõlas majandusaktiivsuse suurenemisega, kasvava nõudluse tõttu on ettevõtetel lihtsam hindu tõsta
Euroala inflatsioon kiirenes augustis peamiselt energia ja toiduainete kallinemise tõttu
Toiduainete kiire hinnakasv iseloomustab riike, mis varem kannatasid Vene turu äralangemise tõttu

Tarbijahindade kasv jätkas statistikaameti teatel augustis kiirenemist, ulatudes aastavõrdluses 3,9%ni. Toiduained kallinesid aastaga 7,5%, energiahinnad tõusid 5,9%, aga alusinflatsioon aeglustus 1,6%ni. Suurima mõjuga olid kaks kaubagruppi, piimatooted ja õlu, mis kokku panustasid hinnakasvu 1 protsendipunkti.

Kaupmeestel on lihtsam hindu tõsta, sest nõudlus on kiiresti tugevnenud ja majanduskasv ületab pikaajalist kasvuvõimekust. Alusinflatsiooni vedas augustis teenuste 3,8%ni ulatuv hinnatõus, mis on muutunud laiapõhjaliseks, kuid tööstuskaubad odavnesid. Tööstuskaupade hinnatase langes aastaga 0,6%, mille üheks põhjuseks võib olla euro kursi tõus dollari suhtes. Aasta algusest on euro tugevnenud rohkem kui 10%.

Euroala inflatsioon kiirenes augustis peamiselt energia ja toiduainete tõttu 1,5%ni. Toiduainete hinnad on tõusnud ajaloolises võrdluses kõrgele tasemele, kuid jäävad praegu veel allapoole eelmise tõusutsükli haripunktist 2012. aasta lõpus. Toiduainete 4% lähedusse ulatuv hinnakasv iseloomustab neid Ida-Euroopa riike, mis varem kannatasid Vene turu äralangemise tõttu. Leedus ja Eestis on inflatsioon olnud kiirem kui teistes euroala riikides, sest toiduainete hinnakasvule lisab hoogu alkoholi aktsiisimäärade tõus.

Teisel poolaastal peaks hinnakasv aeglustuma kõrgema võrdlusbaasi ja hooajaliste tegurite tõttu. 2017. aasta keskmine hinnakasv jääb siiski kiiremaks kui 3%.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas augustis enim toit

07.09.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta augustis võrreldes juuliga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 3,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta augustiga võrreldes 3,8% ja teenused 4,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes tõusnud 7,2% ja mittereguleeritavad hinnad 3,0%.

Eelmise aasta augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,4% kallinemine, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid 13,2% kallimad piim, piimatooted ja munad. Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku, millest kolm viiendikku andis 28% kallim õlu ja ühe viiendiku 8,6% kallimad tubakatooted. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinnatõus. Bensiin oli 9,5% ja diislikütus 10,2% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (44%), väherasvane piim (25%) ja oliivõli (25%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 3,9% 2012. aasta oktoobris, mil muutus oli 4,1%.

Juuliga võrreldes oli augustis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase. Kodudesse jõudnud elekter kallines 2,4% ning eluasemeüür 3,5%. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel rõivaste ja jalatsite sesoonsete soodusmüükide lõppemine ning värske puuvilja 9%-line odavnemine.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2017**
Kaubagrupp	August 2016 – august 2017, %	Juuli 2017 – august 2017, %
KOKKU	3,9	0,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid	6,4	-0,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas	11,1	1,5
Riietus ja jalatsid	-0,5	3,3
Eluase	4,2	1,3
Majapidamine	0,3	0,6
Tervishoid	0,6	-1,1
Transport	4,8	0,3
Side	-5,6	0,0
Vaba aeg	1,5	-0,5
Haridus ja lasteasutused	4,7	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,8	-0,2
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,8	0,2

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: Eesti välismajanduskäive oli teises kvartalis rekordiline

07.09.2017 Eesti Pank

Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2017. aasta teises kvartalis 108 miljonit eurot (ligi 2% SKPst). Ülejääk põhines teenuste konto positiivsel saldol (teenuste eksport oli suurem kui import) ning teisese tulu (EL struktuurifondide toetused, laekunud trahvid) netosissevoolul1.
Teises kvartalis hoogustus Eesti välismajandus veelgi. Kaupade ja teenuste käive oli 8,9 miljardit eurot (153% SKPst). Sellega on Eesti üks avatuima majandusega riike euroalas.
Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool 171 miljonit eurot, milles kajastuvad taas peamiselt pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse.
Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et teise kvartali lõpus ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (34% SKPst). Investeerimispositsioon liikus viiendat kvartalit järjest tasakaalu suunas.
Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu olid aga kvartali lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKPst). Võlanõuete maht suurenes kvartalis 170 miljonit eurot, võlakohustused aga vähenesid 66 miljonit.

2017. aasta teises kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 108 miljonit eurot. Selle põhjustasid teenuste konto ülejäägi kasv ning teisese tulu netosissevool. Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 505 miljonit eurot ehk 15% rohkem kui 2016. aasta samas kvartalis. Ülejääki suurendasid enim reisi-, arvuti- ja ehitusteenused. Investeerimistulude netoväljavool oli 266 miljonit eurot, eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 50% suurem. Selle taga on peamiselt välismaiste otseinvestorite Eestis teenitud kasumi reinvesteerimine. Kaupade konto puudujääk suurenes 30% ja oli 319 miljonit eurot. Kaupade väljavedu kasvas 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 4%, sissevedu aga 6%. Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkiviõli) väljaveo suurenemine, impordi kasvu aga transpordivahendite sissevedu. Teisese tulu ja kapitalikonto ülejääk kasvas tänu Euroopa Liidu investeeringutoetuste märgatavale suurenemisele.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) oli 2017. aasta teises kvartalis 202 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes jätkuvalt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

Maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 171 miljoni euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid jätkuvalt pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi, s.t krediidiasutuste ja Eesti Panga kaudu oli 136 miljonit eurot ja sai toimuda tänu klientide hoiuste kasvule, mis võimaldas pankadel omakorda vähendada oma väliskohustusi. Hoiuste kasv tulenes jooksevkonto ülejäägist, s.t ekspordi suurenemise tulemusel voolas ettevõtetesse rohkem raha, mida hoiustati Eestis tegutsevates pankades. Valitsemissektori hoiuste suurenemist mõjutasid laekumised ELi tõukefondidest. Erinevalt 2017. aasta esimesest kvartalist ületas otseinvesteeringute sissevool väljavoolu. Investeeringute sissevool suurenes tänu mittefinantsettevõtete ja krediidiasutuste Eestis teenitud kasumite reinvesteerimisele.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 2017. aasta teise kvartali lõpus 7,5 miljardi euroga (34% SKPst). Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon 146 miljoni euro võrra tasakaalu suunas.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKPst). Kvartali jooksul võlanõuded suurenesid, võlakohustused aga vähenesid.

Üksikasjalikumat infot maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla kohta vt välissektori statistika.

1 Netosissevool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

2017. aasta kolmanda kvartali esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 7. detsembril 2017 kell 8.

Baltic Horizon: Daiva Liubomirskiene valiti uueks Northern Horizon Capital AS nõukogu liikmeks

07.09.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fund (Fond) fondivalitseja informeerib, et Fondivalitseja ainuaktsionär, Northern Horizon Capital A/S kutsus Fondivalitseja nõukogust tagasi Reimo Hammerbergi ja valis uueks Fondivalitseja nõukogu liikmeks Daiva Liubomirskiene volituste kehtivusega 5 aastat alates 5.septembrist 2017.

Daiva Liubomirskiene on sündinud aastal 1975 ning ta tegutseb Northern Horizon Capital Grupi õigusnõunikuna. Perioodil 2014 – 2017 oli Daiva advokaadibüroo Sorainen advokaat. Daiva kuulub veel järgmiste Northern Horizon Grupi ühingute juhtorganitesse: NH-CAP A/S, Northern Horizon Capital Health Care Denmark K/S, Northern Horizon Capital UAB, Northern Horizon Nordic Aged Care S.a.r.l, Northern Horizon Capital AIFM Oy, Northern Horizon Capital Oy, Northern Horizon Russia Partners I Oy, Northern Horizon Healthcare II Partners Oy, Northern Horizon Capital AB, EPI Russia I Holding Oy, Laurus S.a.r.l., Nordic Aged Care Holding 1 S.a.r.l, Nordic Aged Care Holding 2 S.a.r.l. Daival on magistrikraad õigusteaduses Vilniuse Ülikoolist (2001). Daivale ei kuulu Fondi osakuid.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

E.L.L. Kinnisvara: Alustati Juhkentali kvartali arhitektuurivõistlusega

07.09.2017 Tõnu Toompark

E.L.L. Kinnisvara investeering kvartali arendusse on hinnanguliselt 100 miljonit eurot. Ehitustöödega plaanitakse alustada 2019. aastal ning esimese etapi valmimine on kavandatud 2021. aastasse.

https://www.kapitel.ee/e-l-l-kinnisvara-alustas-juhkentali-kvartali-arhitektuurivoistlusega/

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Reidi tee ehitus on planeeritud lõpetada 2019. aasta I pooles

07.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalamet kuulutas 29.08.2017 välja riigihanke Reidi tee ehitamiseks pakkumuste esitamise tähtajaga 20.10.2017. Hankes on Reidi tee ehituse mõlemad etapid koos ja tööde periood on 460 päeva alates lepingu allkirjastamisest.

Reidi tee esimene etapp, mis kulgeb Jõe tänavast Pikksilma tänavani, sai heakskiidu eelmise aasta lõpul. Reidi tee teine etapp, mis kulgeb Pikksilma tänavast Russalka ristmikuni, sai linnaplaneerimise ametilt ehitusloa käesoleva aasta mais.

1,7-kilomeetrine Reidi tee hakkab kulgema Jõe ja Ahtri tänava ristmikult läbi sadama-ala ja mööda rannaäärt Russalka ristmikuni. Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 korraldusega nr 93 kinnitatud perioodi 2014 – 2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kohaselt on Reidi tee ehituse abikõlbulikuks kogumaksumuseks 28,5 miljonit eurot, millest 85 protsenti kaetakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Kohus jättis rahuldamata MTÜ Eestimaa Roheline Liikumine kaebuse, milles MTÜ soovis Tallinna linnaplaneerimise ameti poolt Reidi tee teise etapi rajamiseks välja antud ehitusloa tühistamist.

Taavi Pukk: saame lõpuks avada Tallinna merele

06.09.2017 Tallinn.ee

Kesklinna vanem Taavi Pukk tervitas Reidi tee ehitust ja linnahalli rekonstrueerimist toetavaid otsuseid, sest need lubavad teostada lõpuks Tallinna merele avamise suurejoonelise kava.

„Reidi teel ja linnahallil on määrav tähendus juba aastaid kavandatud mastaapses projektis Tallinna olulise liiklusmagistraali ja rannapromenaadi rajamiseks ning kogu mereäärse ala nüüdisaegseks arendamiseks. Selle projektiga edasi liikumata pole võimalik teostada ka ammust unistust meie linna avamisest merele,“ selgitas Pukk, „Tallinna linn on valmistunud rajama Reidi teed – varasema nimetusega Põhjaväila – juba kümmekond aastat, teinud selleks kõik vajalikud eeluuringud ning teed soovivatel elanikel on tekkinud juba õigustatud ootus. Nüüd lõpuks tekib linnal võimalus seda ootust õigustada.“

Kesklinna vanem rõhutas, et ka praegusest silmariivavast linnahalli piirkonnast saab kaasaegne ja meeldiv linnaruum: „Hiljuti andis Tallinna Sadam teada, et nende 54-hektarilise Vanasadama ala arendusplaani koostajaks valiti maailmatasemel Zaha Hadid Architects arhitektuuribüroo, kelle nägemuses ühendatakse oskuslikult sadamaala ja linnaruum ning keskendutakse sellele, et jalakäijatel oleks hea olla. Vaadates Tallinna kaarti, on selge, et linnahall, Vanasadam ja Reidi tee sobituvad omavahel tervikuks, millest kujundame kauni merele avatud ala.“

Pukk rõhutas, et mereäärse piirkonna ümberkujundamine muudab Kesklinna elukeskkonna paremaks. „Lisades siia juurde veel peatänava idee, oleme astunud päris suure sammu edasi, et anda linnasüda tagasi inimestele ning kujundada siin turvaline ja meeldiv linnaruum,“ lisas Pukk.

Täna tegi halduskohus otsuse, mille kohaselt võib Reidi tee rajamine jätkuda. Samuti andis Harju maavanem heakskiidu Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringule. Linnahalli lähiümbruse detailplaneeringu kinnitamisele oli vastu arhitektide liit, kelle hinnangul pidanuks enne selguma täpsemad plaanid hoone enda kohta. Harju maavanem leidis aga, et detailplaneering lähtub igati seadustest ning huvitatud osapooled on saanud piisava võimaluse kaasa rääkida. Linnahalli täpsem lahendus selgub arhitektuurikonkursil, kuhu kaasataks ka arhitektide liit.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Gonsiori tänavat hakkab rekonstrueerima TREV-2 Grupp

06.09.2017 Tallinn.ee

Gonsiori tänava rekonstrueerimise riigihankel tunnistati edukaks ASi TREV-2 Grupp pakkumus, mille alusel Tallinna Kommunaalamet ja TREV-2 Grupp sõlmisid 25. augustil lepingu. Ehitustööd algavad 38. nädalal, alates 18. septembrist.

Kokku rekonstrueeritakse sõiduteid ca 2,01 km ning rajatakse ja rekonstrueeritakse kõnni-, jalg- ja jalgrattateid ca 4,86 km. Ehitustööde mahus rekonstrueeritakse 11 fooriristmikku ning rajatakse täiendavad bussipeatused. Kogu objekti põhiline kasutusvalmidus tuleb saavutada juuliks 2019.

Ehitustöödega alustatakse Laagna tee – Gonsiori tn – Türnpu tn vahelises 0,3 km pikkuses lõigus ning Türnpu tänaval lõigus Laagna tee – Tartu mnt. K. Türnpu tänavat rekonstrueeritakse u. 0,21 km ulatuses. Tööde mahus rajatakse tänavavalgustus, sademevee kanalisatsioon, rekonstrueeritakse veevarustus, tõstetakse ümber sidevõrk, paigaldatakse foorijuhtimise süsteem. 2017. aastal on kavas ka Torupilli Selveri kõrvale „Pargi ja Reisi“ parkla ehitus koos juurdepääsuga. 2018. aastal rekonstrueeritakse Gonsiori tänavat alates Maneeži tänava ristmikust kuni Laagna teeni ligikaudu 1,5 km. 2019 rekonstrueeritakse Kunderi tn (Türnpu tn – Pronksi tn), mille käigus ehitatakse üks sõidurida ümber ligi 0,9 km pikkuseks kergliiklusteeks.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Viimsis avati täna Haabneeme kooli juurdeehitus, millega saab 6-klassilisest koolist põhikool

06.09.2017 Tõnu Toompark

Haabneeme kooli juures avati täna 3-korruseline juurdeehitus, millega saab kool juurde 1000 m2 pinda. Haabneeme kool kujundatakse juurdeehituse valmides ümber 6-klassilisest koolist 9-klassiliseks põhikooliks. Juurdeehitus läks maksma 1,2 miljonit eurot.

„Loodan, et seda maja täidab alati rahulolu ühiselt plaanitu kordaminekust, uudishimu ja teadmiste kogumise kirg ning rõõm kõigi meeskonnaliikmete õnnestumiste üle. Soovin, et teie „keti“ nõrgim lüli oleks tugev nagu eestlase DNA, mis ei lase meie rahva edenemise ja õppimise vaimustusel vaibuda,“ ütles maavanem Ülle Rajasalu.

„Viimsi vald on kasvav vald ning igal aastal on õpilaste arv meie valla koolides järjepidevalt kasvanud. Tänavu alustas esimesel septembril õppetööd kõikides valla koolides kokku juba 2575 õpilast,“ ütles Viimsi vallavanem Rein Loik. „Haabneeme kooli juurdeehitus on Viimsi selle aasta üks olulisemaid investeeringuid. Alles maikuus panime me sellele majale nurgakivi ning täna saame juba avada. Suur tänu ehitajale, kes on teinud väga head tööd, et lapsed saaksid alustada õppetööd kooliaasta alguses juba uutes ruumides.“

„Haabneeme Kool sai juurde moodsa ja kaasaegse juurdeehituse. Ühtlasi andis juurdeehitus võimaluse korraldada Haabneeme Kooli õppekorraldus ümber 6-klassilisest koolist 9-klassiliseks, tänu sellele saame tagada oma õpilastele võimaluse lõpetada Haabneeme Koolis põhikool ilma, et õpilane peaks õppetsükli käigus kooli vahetama,“ ütles abivallavanem Jan Trei. „Tänu juurdeehitusele saame Haabneeme koolis varasemast rohkem pakkuda oma õpilastele ka erinevaid huvihariduslikke võimalusi nii teadmiskeskuse ringide kui kooli enda huviringide näol.“

„Kaheksa aasta jooksul, mis siin õuealal kool on juba tegutsenud, on meil toimunud palju muudatusi: mina seisan siin täna oma kolmandal avaaktusel ,“ ütles Haabneeme kooli direktor Sirje Toomla. „Kui 2009. aastal alustasime Viimsi Kooli õppehoonena, olid meil vaid 2. ja 3. klassid. Viie aasta järel muutus kool 6-klassiliseks Haabneeme Kooliks ning täna avame siis 9-klassilise kooli juurdeehituse. On olnud väga põnev ja tore aeg. Nüüd saame rahulikult toimetada – õpetada ning arendada lapsi.“

Haabneeme kooli praegune õppehoone valmis 2009. aastal Arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ projekti järgi ning seal toimis seni 6-klassiline kool. Juurdeehitus on kavandatud toimiva koolihoone
arhitektuurilise jätkuna, järgides selle kõrgusi, rütme ning viimistluse põhimõtteid, olles siiski olemasolevast koolihoonest eraldatud, kuid ühenduses 2. ja 3. korrusel olevate koridori jätkavate
puhkeruumide abil. Kasutatud on raudbetoon seinapaneele analoogselt olemasolevale õppehoonele. Hoone harmoneerub olemasoleva kooli- ja lasteaiahoonega. Samuti sobib uus hoone looduskeskkonnaga kooli vahetus läheduses ning on ka sisustuselt ergonoomiline ning materjalivalikult ja ruumipaigutuses kaasaegne.

Juurdeehitus on ruumid, millest Haabneeme kool on seni puudust tundnud: tööõpetus- ja tehnoloogiaruum, kodundus- ja käsitööruum, loodusklassid, muusika- ja kunstiklass, keemialabor ning kaks rühmatööruumi. Lisaks on kavandatud õpperuume teenindavad puhke- ja sanitaarruumid.

Haabneeme kooli juurdeehituse ehituse teostas AS Eviko. Haabneeme kooli juurdeehitus kerkis Randvere tee 18 asuvale krundile, kus valmis Haabneeme Kooli õppehoone 2009. aastal arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ projekti järgi.

Viimsi vald (www.viimsivald.ee) asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 19 260 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 20 küla ning 15 saart, neist suuremad on Naissaar ja Prangli.