Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Reaalkooli juurdeehitust võimaldav detailplaneering on vastu võetud

30.08.2017

TallinnTallinna Linnavalitsus otsustas 30. augusti istungil Tallinna Reaalkoolile reaal- ja loodushariduse kompetentsikeskuse rajamist võimaldava detailplaneeringu vastuvõtmise. Planeeritav keskus pakuks Tallinna koolidele võimalust saada maailmatasemel reaalharidust.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna linnal hariduses kolm prioriteeti: koolivõrgu korrastamine, õpikeskkonna kaasajastamine ja parimate praktikate rakendamine. “Kompetentsikeskuse rajamine teenib kõiki kolme eesmärki. Soovime hoone detailplaneeringu kehtestada 2017. aasta sügisel, pärast seda saaks alustada projekteerimisega,” sõnas Kõlvart.

„Reaalhariduse edendamiseks vajab Tallinn kaasaegset kompetentsikeskust, mis võimaldab maksimaalselt rakendada kaasaegset õpikäsitust – õppijate individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õppe kaudu,“ ütles Kõlvart. Abilinnapea lisas veel, et uus hoone lahendab Tallinna Reaalkooli aastaid vaevanud ruumikitsikuse ja spordivõimaluste puudumise probleemid. Lisaks Tallinna Reaalkooli õpilastele saavad valminud õpperuume kasutada ka kõikide teiste Tallinna koolide õpilased, see annab võimaluse teha oma koolitöid ja praktikume nüüdisaegse varustusega laborites.

Estonia pst 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering näeb ette kinnistul oleva neljakorruselise Tallinna Reaalkooli hoone säilitamise olemasolevas suuruses ning selle kõrvale kuni nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoone ehitamise ja olemasoleva ühe korruselise hoone rekonstrueerimise. Estonia puiestee ja G. Otsa tänava nurgal asuva detailplaneeringuala suurus on 1,27 ha.

Estonia pst 6 kinnistul asub Tallinna Reaalkooli õppehoone, mis on tunnistatud ajaloo- ja arhitektuurimälestiseks. Kinnistul asub ka 2-korruseline algklasside hoone, mis on kokku ehitatud 1-korruselise paekivist riietushoonega.

Planeeritud maa-ala paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ning jääb 13.–18. sajandi all-linna kindlustuste – linnamüür, tornid, väravaehitised, muldkindlustused, vallikraav – alale.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritud ala juhtotstarve ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus, teadus, tervishoiu, kultuuri või spordi jm asutustele, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas ning detailplaneeringus kavandatu elluviimine on avalikes huvides.

Detailplaneeringuga Estonia pst 6 kinnistule määratav ehitusõigus võimaldab Tallinna Reaalkooli arendada ning kooli tegevust ajaloolises asukohas laiendada. Uude õppehoonesse on võimalik ehitada tänapäeva nõuetele vastavad õpperuumid ja luua ajakohased tingimused õppetöö läbiviimiseks.

Kinnistul asuv ühekorruseline riietushoone restaureeritakse ning säilitatakse praeguses asukohas. Riietushoonega kokku ehitatud algklasside hoone on amortiseerunud ning on lubatud lammutada. Uus õppehoone on kavandatud praeguse spordiväljaku alale, ühtlase tänavaseina kujundamiseks on määratud Estonia puiestee ehitusjoon. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ei tohi planeeritud hoone kõrgus ületada Tallinna Reaalkooli hoone katusekarniisi kõrgust. Planeeritud hoone võib ühendada ajaloolise koolihoonega esimese ja maa-aluse korruse tasandil.

Detailplaneeringus on määratud arhitektuurinõuded mälestiseks tunnistatud koolihoone vaadeldavuse ja dominantsuse tagamiseks. Enne planeeritud hoone ehitusprojekti koostamist tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Lisaks on krundile planeeritud parkla, rekreatsiooniala ja spordiväljak.

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts. Tallinna linnavalitsus algatas detailplaneeringu 12. juunil 2013 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 5. juulist kuni 12. juulini 2013. Tallinna Kesklinna Valitsus korraldas 16. juulil 2013 detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu.

Detailplaneeringu koostas ConArte OÜ, arvestades algatamise korralduses olevate lähteseisukohtade ja lisatingimustega.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nordic Outlook: maailmamajanduse soodsad tuuled toetavad Eesti kiiremat kasvu

30.08.2017

SEB PankMajanduses puhuvad tuuled on olnud viimastel aegadel soodsad. Eesti majanduskasv kerkis aasta esimeses pooles numbriteni, mida nägime viimati 2012. aastal, kui olime taastumas sügavast majanduskriisist.

Eesti majandus sõltub väga teiste riikide käekäigust ja ootuseid ületav majandusaktiivsus meie peamiste kaubanduspartnerite juures on lubanud meil kasvada kiiremini, kui julgesime varasemalt loota. Positiivse majandusstatistika valguses on SEB korrigeerinud ülespoole mitme Eesti jaoks olulise ekspordiriigi kasvuprognoose, mis tähendab, et ka 2018. ja 2019. aastal kasvab meie heaolu jõudsalt.

Majandusvõimsus on saavutamas kriisieelset taset

Järgmisel paaril aastal kujundab maailmamajanduse käekäiku kombinatsioon dramaatilistest poliitilistest sündmustest ja klassikaline majandustsükli kulg. Teadmatus Euroopa Liidu ja Suurbritannia edasise majanduskoostöö tuleviku osas ning ettearvamatu Trumpi administratsioon suurendavad selgelt poliitilist ebakindlust, seda eriti välispoliitikas. Euroopas vaadatakse lootusrikkalt Prantsusmaa uue presidendi Emmanuel Macroni poole, oodates talt Prantsusmaa põhjalikku reformimist, kuid ka Euroopa integratsiooniprojekti jätkamist.

Majandusteoreetilisest vaatevinklist tekitab arutelusid küsimus meie paiknemisest suures majandustsüklis ja selle võimalik kestus. Kuigi finantskriisist taastumine on väldanud juba pea kümnendi, on majandus endist võimsust saavutamas alles nüüd. Tootmisvõimsuste rakendatus on jõudnud tasemele, kust edasiliikumine eeldab suuri investeeringuid. Samal ajal on tööturud märgatavalt tugevnenud ja töötus on langenud paljudes arenenud riikides allapoole tasakaalupunkti. Kuigi meie prognoosiperioodi lõpul võivad need tegurid hakata majanduskasvu piirama, näitab ajalugu, et majanduse pakkumispoolel on kombeks positiivselt üllatada, mistõttu eeldame, et aeglustumine saab olema pehme. Taas on hoogu kogumas ka arenevate riikide majanduskasv, mis annab täiendava panuse maailmamajanduse jõudsasse tõusu lähiaastail.

Euroala majandusnäitajad on julgustavad

Ehk kõige eredam pealkiri positiivsete uudiste seas on Eesti jaoks euroala majanduse jätkuv tugevnemine. Euroala sisemajanduse kogutoodang suurenes II kvartalis 2,2% ehk rohkem kui Suurbritannias ja USA-s. Seejuures on euroala majanduste tõus laiapõhjaline: seis Saksamaa majanduses püsib endiselt tugev, samas kui Lõuna-Euroopa riigid on parandanud oma konkurentsivõimet. Seetõttu oleme korrigeerinud veidi ülespoole ka prognoosinumbreid ja ootame euroala majanduskasvuks tänavu 2,1%, järgmisel aastal 2,2% ja 2019. aastal 2%.

Ühendriikide majanduskasv on jäänud tänavu ootustele veidi alla. Selle peamiseks põhjuseks on kesine eratarbimine, samas kui eksport ja põhivarainvesteeringud suurenevad nõrgema dollari ja elavnenud naftatööstuse tõttu hästi. Oodates majanduskasvu tugevnemist aasta teises pooles, prognoosime USA-le tänavu 2,2% majanduskasvu, mis kiireneb 2,4% 2018. aastal ja langeb tagasi 2,0%-le 2019. aastal. Donald Trumpi isik külvab jätkuvat segadust nii USA sise- kui välispoliitikas. Suurt sisepoliitilist konflikti tõotab vajadus tõsta föderaalvõlale seatud ülempiiri sel sügisel. Seetõttu saab loodetust tagasihoidlikum olema ka Trumpi lubatud leebe eelarvepoliitika. Trumpi ettearvamatu välispoliitika jääb majandusuudiseid mõjutama ka lähiaastail, kuid seni on selle mõju reaalmajandusele olnud vähene.

Pärast kolm aastat väldanud majanduskasvu aeglustumist arenevatel turgudel, peaks kasv seal tänavu taas hoogustuma. Kuigi Hiina majanduskasv jätkab kõrgema arengutaseme tõttu aeglustumist, saab see olema äärmiselt kontrollitud ja pikaldane protsess ning majanduskasv jääb üle 6% terve prognoosiperioodi jooksul. Olulisi maksusüsteemi reforme ellu viinud Indias peaks majanduskasv seevastu hoogustuma ja jõudma 2019. aastaks 7,6% tasemele. Hiina ja India kasvutempo jääb püüdmatult kaugele Brasiilia ja Venemaa jaoks, kelle majandused on käesoleval aastal küll taas kasvule pöörduvad, kuid kes peavad terve prognoosiperioodi vältel leppima ligi 2% piirduva majanduskasvuga.

Eksporditurgude majanduskasv tõstab Eesti SKP-d

Eestil on põhjust head meelt tunda tugeva majanduskasvu üle meie peamistel eksporditurgudel – Soomes, Rootsis ja teistes Baltimaades. Eriti suure positiivse üllatuse on pakkunud Soome, mille majandus on tänavu suutnud vastupidiselt ootustele kasvada euroala keskmisest kiiremini. Seejuures on väga häid tulemusi näidanud eksportiv tööstus, millel on olnud tugev mõju ka Eestile. Oleme tõstnud Soome majanduskasvuprognoosi pea protsendi võrra ja ootame tänavu 2,5%-ni ulatuvat SKP kasvu. Rootsi majanduskasv püsib jätkuvalt väga kiire ja selle raugemine saab olema varem oodatust aeglasem. Ka prognoosiperioodi lõpus 2019. aastal kasvab Rootsi majandus 2,4% võrra. Sarnaselt Eestile on ka teised Balti riigid kogenud aasta esimeses pooles väga kiiret majanduskasvu, mistõttu peaks Leedu SKP suurenema tänavu 3,7% ja Läti oma koguni 4,1%. Soodne majanduskliima euroalal võimaldab 3% ületavat majanduskasvu Lätis ja Leedus ka lähiaastail.

Sarnaselt teistele Baltimaadele on Eesti majanduskasv tänavu oluliselt kiirenenud, toeks tugevnev euroala majandus ja Soome üllatavalt kiire taastumine. Kuigi ainsa SKP komponendina valmistas I kvartalis pettumuse eratarbimise aeglane kasv, näitab tugev tööturg ja hea jaekaubandusstatistika, et aasta kokkuvõttes peaks ka majapidamiste tarbimine majanduskasvu tugeva panuse andma. Koos tugeva ekspordikasvu ja investeeringute taastumisega, peaks see tänavuse majanduskasvu tõstma 3,6% tasemele. Järgmisel kahel aastal kasv veidi aeglustub, kuid jääb endiselt euroala keskmisest oluliselt kiiremaks: 2018. aastaks prognoosime 3,2% ja 2019. aastaks 3,0% suurust majanduskasvu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Tallinna korterite pakkumishind kerkis aastaga 8%

30.08.2017

Kinnisvaraportaal KV.EEHarju maakonnas pakuti juulis portaali KV.EE kaudu müügiks 6001 korterit keskmise hinnaga 1955 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE vähenenud 11%, kuid pakkumishinnad on kasvanud 8%.

Korterite müügipakkumiste trendi juhib valdavalt Tallinna linn, kui kogu 6001 Harjumaa korteripakkumisest asub 5227 ehk 87%. Omavalitsuste lõikes järgnevad Tallinna pakkumiste arvule Rae vald, Maardu linn ja Viimsi vald vastavalt 178, 114 ja 109 korteri müügipakkumisega. Teiste Harjumaa omavalitsuste korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE jääb juba alla 100 pakkumise.

Korterite pakkumishinnad on valdavalt positiivse suunaga. Vaid üksikutes omavalitsustes on korterite pakkumishinnad mõne protsendi võrra aastatagusest allpool. Enamus omavalitsuste korterite pakkumishindadest portaalis KV.EE on aastatagusest kümmekond protsenti kõrgemal. Mitmeski piirkonnas on selle taga Tallinnast väljapoole jõudnud korterite uusarendus, mis kergitab pakkumiste keskmist hinda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
 

07/2016

07/2017

Muutus, %

07/2016

07/2017

Muutus, %
Anija vald

27

16

-41%

618

594

-4%
Harku vald

47

63

34%

1 565

1 649

5%
Jõelähtme vald

27

42

56%

1 167

1 484

27%
Keila

58

46

-21%

1 162

1 328

14%
Keila vald

26

18

-31%

555

591

6%
Kiili vald  

22

NA

  

1 579

NA
Kuusalu vald

16

17

6%

404

439

9%
Loksa

31

17

-45%

356

373

5%
Maardu

152

114

-25%

1 090

1 079

-1%
Paldiski

70

44

-37%

479

482

1%
Raasiku vald

20

  

NA

1 075

  

NA
Rae vald

128

178

39%

1 528

1 663

9%
Saku vald

49

33

-33%

1 429

1 557

9%
Saue

32

14

-56%

1 413

1 638

16%
Saue vald

70

41

-41%

1 584

1 559

-2%
Tallinn

5 778

5 227

-10%

1 919

2 067

8%
Viimsi vald

173

109

-37%

1 615

1 555

-4%
             
Eesti

11 033

9 653

-13%

1 426

1 560

9%
Harjumaa

6 708

6 001

-11%

1 814

1 955

8%
Narva

532

583

10%

563

543

-4%
Pärnu

143

174

22%

1 362

1 511

11%
Tallinn

5 778

5 227

-10%

1 919

2 067

8%
Tartu

1 682

1 338

-20%

1 419

1 531

8%

170830 Harjumaa korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa: Ära osta uut korterit ilma parkimiskohata

30.08.2017

Uus MaaKas soetada parkimiskoht lisaks või mitte, on küsimus, mida esitavad endale paljud uue korteri ostjad, kel kas pole autot või kes, omades küll autot, loobuvad ostust pingelise eelarve tõttu. Toon välja põhjused, miks parkimiskoht on siiski kasulik kõigil osta.

Kohe alustuseks soovitan autoomanikel parkimiskoha ostus mitte kahelda. Loota, et küll oma autole kusagil koha leiab, on parkimisprobleemidest kubisevas Tallinnas üsna õhukesel jääle kõndimine. Elanike arv kasvab, autostumine kasvab, kuid tänavad või majadevahed laiemaks ei muutu. Seda eriti just „mägedel“.

Täpselt sama põhjus hakkab mängima rolli siis, kui soovite oma korteri müüa. Uue ostja suur nõudmine võib olla parkimiskoha olemasolu ning on väga nukker, kui just selle tõttu jääb tehing katki. Veel enam – parkimiskoha olemasolu mis iganes piirkonnas on üleüldse väga tugev müügiargument.

Kui uues majas antakse võimalus, et suure korteri ostjad saavad soetada kaks parkimiskohta, kuid peres on üks auto, tasub ka teise koha välja osta. Selle saab nimelt naabritele või kõrvalmaja elanikele üürile anda. Või kui teile käib palju külalisi, on kasvõi üks koht neilegi olemas.

Muide, parkimiskoha üürile andmine võiks olla hea argument ka neile, kes autot ei oma. Tegemist on ju igakuise kindla sissetulekuga. Ning taaskord, kui on soov korter edasi müüa, saab parkimiskohast tugev müügiargument.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Riigi Kinnisvara: Vändra päästekomando sai nurgakivi

30.08.2017

Riigi Kinnisvara / RKASTäna asetasid Siseministeeriumi varade asekantsler Riho Kuppart, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Vändra vallavanem Jaanus Rahula, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse liige Tanel Tiits ja AS Pärnu REV juhataja Andres Kesküla pidulikult nurgakivi uuele Vändra päästekomandole, mille ehitustööd lõpevad käesoleva aasta lõpus.

„Siseministeeriumi jaoks on päästevaldkonna investeeringud olulised. Iga uus kaasaegne komando suurendab piirkonna turvalisust, sest hoone on tehtud just päästeteenuse vajadusi silmas pidades,“ ütles Siseministeeriumi varade asekantsler Riho Kuppart. „On suurepärane, kui saame ehitada uue hoone, aga kõige tähtsamad on selles hoones töötavad inimesed. Mul on hea meel, et Vändra komandos on pühendunud ja professionaalsed tegijad, kes seisavad head oma piirkonna turvalisuse hoidmise ja suurendamise eest.“

RKAS ja Pärnu REV AS sõlmisid käesoleva aasta 12. mail Vändra päästekomando ehitustööde töövõtulepingu summas 1 035 225 eurot, summale lisandub käibemaks.

Pärnu maakonda Vändra valda Allikõnnu külla rajatakse 835,3 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga kahekorruseline päästeteenistuse hoone, mille märksõnad on funktsionaalsus, kauakestvus ja energiasäästlikkus. Tööde käigus ehitatakse olemasolev kontorihoone ümber tänapäevaseks komandohooneks ning juurde ehitatakse garaaži osa.

170829 Vändra päästekomando sai nurgakiviSiseministeeriumi varade asekantsler Riho Kuppart

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Eesti suurim kinnisvaramess toob kokku rekordarvu arendusprojekte

30.08.2017

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti suurim kinnisvaramess KV.EE Kinnisvararalli toimub sel aastal 16. septembril ja toob kokku rekordarvu arendusprojekte. Päeva jooksul saab tutvuda ligi 30 uusarendusega Tallinnas, Harjumaal ja esmakordselt Pärnus.

KV.ee juht Tarvo Tesloni sõnul võeti avatud uste päeva korraldamine ette, sest huvi uusarenduste vastu on plahvatuslikult tõusnud.

“Uute korterite müügitempo on tugev. Selliste korterite osakaal kõikidest tehingutest on 30 protsenti turust, mis tähendab, et igakuiselt leiab ostja 230-250 uut korterit,” selgitas Teslon uusarenduste turu tendentse ja lisas, et “koduostjate kõrval on märgata ka üüriinvestorite huvi tõusu, kellele liigub hinnanguliselt 10-15 protsenti kõigist uutest korteritest. Selliseid investorid otsivad turult eelkõige ühetoalisi, aga ka väiksemaid kahetoalisi kortereid.”

Tesloni sõnul pole suure huvi tõttu uute korterite hinna langust näha, seetõttu tasuks turult otsida avatud silmadega soodsaid eripakkumisi: “Uute korterite hinnad on viimase aasta jooksul olnud väikses, kuid siiski stabiilses tõusus. Aasta jooksul on uute korterite hinnad kerkinud 2-4%. Olukorras, kus pakkumiste arv müügitempo suhtes on pigem madal ja ostujõud tugev, võib pigem prognoosida hinnatõusu jätkumist endisel määral. Aeg-ajalt on turul siiski ka huvitavaid eripakkumisi, millel tuleks silm peal hoida.”

Avatud uste päevad üllatavad eripakkumistega

Kui tavaliselt peab erinevate korteritega tutvumiseks varuma päevi ja leppima ajad maakleritega eraldi kokku, siis kinnisvararallil on võimalik uudistada ühe päevaga mitmeid huvipakkuvaid uusarendusi. Võrreldes möödunud aastaga saab sel aastal lisaks korteritele ja ridaelamuboksidele visata pilgu peale ka majadele, kruntidele ning arendusprojektidele Pärnu linnas.

Kuigi korterite hinnad on tõusutrendis, siis võib uusarenduste avatud uste päevadelt leida häid eripakkumisi. “Kohapeal saab oma küsimustele vastuseid otse arenduste esindajatelt, mõnes arenduses on kohal ka pangatöötajad, kes nõustavad laenuküsimustes. Sel korral on ühes suuremas arenduses küsimustele vastamas lausa arendusfirma omanik isiklikult. Kliendipäevade kontekstis on selline asi pigem haruldane, samas tõstab kindlasti taoline personaalne lähenemine arenduse usaldusväärsust,” sõnas KV.EE portaali juht Tarvo Teslon.

Tänaseks on oma arendustega väljas järgmised arendajad ja edasimüüjad: Metro Capital, Endover, Bonava, Trigon Capital, GO Kinnisvara, ProKapital, ALG Liisingu AS, Larsen Kinnisvara, Koidu Ehitus, Sinilille Kodu, LVM Kinnisvara, Kinnisvaraekspert.

Kampaanialehel www.kv.ee/kinnisvararalli on kaardil võimalik valida omale sobiv rallitrajektoor ning arenduste juurest leiab ka nupu “sõida kohale” objektile kohale juhatab.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Nõmmelt ei taha naljalt keegi ära kolida

30.08.2017

Arco VaraLigi 40 000 elanikuga Nõmme kinnisvara hinnataset mõjutab vähene pakkumiste arv ja nii on viimase aastaga eluasemete keskmine ruutmeetri hind võrdsustunud juba Tallinna kesklinna hindadega.

Taolised trendid pole ajaloolise Nõmme puhul iseenesest mingi ime, sest tegemist on elanike poolt väga hinnatud rahuliku ja rohelise elukeskkonnaga linnaosaga. Viimane fakt annab silmad ette Tallinna teistele linnaosadele, sest kust mujalt leiab nii külluslikku looduskooslust ja võimalusi vabal ajal metsas või rabas lõõgastuda.

Kui lisame siia veel kauni arhitektuuriga eramajad, hoolitsetud aiad, sportimisvõimalused, hea kooli- ja transpordivõrgu, siis saame aru, miks inimestele meeldib väga Nõmmel elada ja miks nad väga mõjuva põhjuseta seal oma kodu ei müü.

Sellest tulenevalt on Nõmmele suhteliselt keeruline omale kodu osta, pakkumises on enamasti vaid üksikuid eksklusiivsete hindadega maju. Vabu kortereid leiab peamiselt uusarendustest, näiteks Vesioina korteriarendusest leiab Nõmmele väga iseloomulikke elamispindu.

Nõmme linnaosas tehti käesoleva aasta I poolaastal enim tehinguid suuremate perekorteritega, mis on ka loogiline, sest Nõmme on vaikne ja peresõbralik elukeskkond. Keskmise taolise korteri suurus jäi 100 ruutmeetri juurde. Ostjateks on tavaliselt Nõmmele väga lojaalsed inimesed, kes seal juba elavad ja soovivad suuremale või uuemale pinnale kolida või siis endised nõmmekad, kes otsivad linnaossa tagasikolimise võimalust.

Nõmme linnaosas tehti 2017. aasta esimeses pooles 191 korteritehingut, millest uute korteritega tehtud tehingute arv oli 27 ehk 14,1 protsenti. Keskmiseks korteri ruutmeetri hinnaks kujunes 1615,69 eurot. Korteritehingute arv kasvas aastases võrdluses 12,4% ja ruutmeetri hind 14,1%.

Üüriturg on Nõmmel suhteliselt tagasihoidlik, sest nagu eespool nimetatud, on vabade pindade arv piiratud.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinna Sadam: Tallinna Vanasadama arendusplaani hakkab koostama Zaha Hadid Architects

30.08.2017

Tallinna SadamTäna avalikustati Vanasadama Masterplaani žürii poolt arhitektuuribüroo, kes koostab käesoleva aasta lõpuks Vanasadama arendusplaani ehk Masterplaani 2030. Ideekonkursi võitjaks osutus kolme finalisti seast Zaha Hadid Architects.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul oli Zaha Hadid Arhitects töö eristuv pakkudes innovaatilist ning terviklikku lahendust Tallinna mereväravale.

„ Zaha Hadid arhitektid on oskuslikult loonud linnaruumi ja sadama ala tasakaalustatud ühendamise koos läbimõeldud juurdepääsude ja liikluslahendustega. Nende töös joonistuvad välja läbivad jalakäijate liikumistee diagonaalid, mille ümber on rajatud mitmekesine ja meeldejääv linnaruum. Huvitavamad detailid on veesilmad Reidi tee ääres, jalakäijate alade osaline ja sujuv tõstmine teisele tasandile. Hea terviklikkuse annab ka Admiraliteedibasseini ümbrusele A-ja D-terminali esistega pakutud üks ühtne linnaruum-väljak koos rohealaga. Zaha Hadid töö kasuks rääkis ka tugev logistika ja kinnisvaraarenduse analüüs ning veenev Masterplaani etapiviisiline ja realistlik elluviimisvõimalus.“

Valiku tegemisel hindas žürii tööde vastavust selles etapis püstitatud võistlusülesandele. Muuhulgas vaadati ideede sobivust ümbritsevasse keskkonda ning sadama ja linna ühendamise läbimõeldust, ideelahenduse värskust ja innovaatilisust, aga ka lahenduse teostatavust.

Tallinna Sadama eesmärk on koostöös Zaha Hadid Arhitektidega jõuda 2017.aasta lõpuks Vanasadama Masterplaan 2030 valmimiseni. Pärast Masterplaani valmimist algatatakse vastavad detailplaneeringud ning töötatakse välja sobivad ärimudelid arenduste elluviimiseks.

Tallinna Sadam kuulutas 2016.aastal välja Vanasadama arendusplaani ehk Masterplaani 2030 ideekonkursi eesmärgiga leida pikaajaline terviklahendus, mis on aluseks sadama-ala kinnisvaraarendustest ning linnalise ja avaliku ruumi ühendamiseks sadama funktsioonidega. Tallinna Sadamal on plaanis tuua sadamafunktsioonide kõrvale Vanasadamasse rohkem linnalist arendust ning muuta piirkond kergesti läbitavaks ning atraktiivseks linnaruumiks.

Zaha Hadid Archtects on rahvusvaheliselt tunnustatud Londonis baseeruv arhitektuuribüroo, kellel on suur kogemustepagas nii erinevate suuremahuliste hoonete projekteerimisel, mereäärse linnaruumi planeerimisel kui ka Masterplaanide koostamisel. Äramärkimist väärivad Singapore – One North Masterplan, Salerno Maritime Terminal (Itaalia) , Antwerpen – Port House (Belgia), Bilbao Zorrozaure Port area Masterplan (Hispaania), Milano City Lig´fe residences (Itaalia), Shanghai Sky SOHO (Hiina).

Vanasadama Masterplaani žüriisse kuuluvad Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm, Tallinna Sadama infrastruktuuri arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Peeter Pere ja Arhitektide Liidu liige Ülar Mark.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Üüriinvestori abimees: kuidas hakata kinnisvarasse investeerima?

30.08.2017

ÄripaevKui vanasti olid tüdruku parimad sõbrad teemandid, siis nüüd on selleks kinnisvara, meenutas kinnisvaraekspert Tõnu Toompark ühe vanema daami tõdemust. See trend ei kehti üksnes tüdrukute puhul.

Kinnisvaraeksperdid kinnitavad, et viimastel aastatel on korteri ostmine välja üürimise eesmärgil saanud väga populaarseks. Pealinna on rajatud kortermaju, mis ongi peamiselt turundatud just üüriinvestorite huve silmas pidades. Rääkimata tavalistest kortermajadest, kuhu inimesed ostavad korteri eesmärgiga see kohe välja üürida.

Toompark tõdes, et üüriinvestorid on saanud populaarseks just viimastel aastatel. Miks? Ühelt poolt on investeeringud kinnisvarasse muutunud väga populaarseks: inimestel on raha, ent alternatiivseid võimalusi, kuhu krõbisevat paigutada, pole just ülemäära palju. Lisaks räägitakse viimastel aastatel palju jagamismajandusest ja Airbnb populaarsus mängib kindlasti suurt osa selles, miks üüriinvestoreid juurde on tekkinud: nõnda võib head tulu teenida.

Trend üürituru kasuks

Mõistagi võiks küsida, miks on üüriinvestorite tekkega nii kaua läinud. Kui silmas pidada üüriinvestoritele mõeldud toodete teket, siis on Toomparki sõnul asi näiteks selles, et eluruumidele on klientidel siiski omad nõuded: päike peaks aknast sisse piiluma ning inimeste liikuvat eluviisi arvestades on ka parkimiskoha olemasolu vajalik. See kõik omakorda piirab seda, kuhu saab maja ehitada.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter tõdes, et üüriinvestorite teket ja populaarsust võib selgitada ka sellega, et üldine majandustsükkel on jõudnud sinnamaale, kus paljudel inimestel ei ole võimalust või soovi korterit osta. Vahter selgitas, et inimesed ei saa pankadelt enam väga lihtsalt laenu ning korteri ostuks vaja minevat raha pole just väga kerge kokku saada. Kui arvestada, et omafinantseering jääb pankade puhul 15–20% juurde, on tegu üsna kopsaka summaga, mida kokku koguda.

Väikekorteritele suur nõudlus

Toompark hindas, et uusarendustesse kortereid ostvatest inimestest nii 10–20% on üüriinvestorid. Vanemate majade puhul on osakaal väiksem, nii 5–15%. Samas on seda näitajat hinnata väga raske, kuna kinnisvaramüüjad või maaklerid üldjuhul ei küsi, miks korter ostetakse. Samuti võivad otsused pärast tehingut muutuda.

Üüriinvestori peamine huviala on väikekorterid, milles üks-kaks tuba. Vahter märkis, et ta teab juhuseid, kus korteri suurus on olnud alla 10 ruutmeetri ja ka sellele on olnud suur nõudlus. Üldjuhul eelistatakse väikest korterit seetõttu, et see polegi mõeldud päris oma koduks, ütles Toompark. Need on mõeldud inimestele, kes alles otsivad oma kohta elus või hoopiski vanemale põlvkonnale, kes eelistabki elada kompaktsel ning väikesel pinnal. Demograafilisi trende vaadates on selge, et ka leibkonnad muutuvad aina väiksemaks ning seegi on põhjus, miks inimesed pisikesi kortereid eelistavad.

Vahter tõdes, et Eesti kinnisvaraturul näib juba olevat üsnagi hea tervise juures üüriturg, mis tähendab, et see võiks anda võimaluse investoritele uue võimaliku äri tekkeks. Terveid korterelamuid veel märkimisväärsel hulgal väljaüürimiseks ei ehitata, ent sellisel ideel võiks pikas plaanis jumet olla.

Millele mõelda, kui tahta hakata üüriinvestoriks?

  • Arvesta, kui palju sul parasjagu raha on ja kui palju on juurde vaja, et korter osta. Suure tõenäosusega tuleb võtta mingis mahus laenu, seega tuleks selle tagasi maksmine ka läbi mõelda.
  • Analüüsi, kas korterit tuleks sisustada või seda ajakohastada. Väga peent sisustust pole mõtet korterisse panna, peamine on, et see oleks korralik ja funktsionaalne. Samuti arvesta, et väga peene ja kalli üürikorteri puhul on ka üürniku nõudmised suuremad ning võimalik raha- ja ajakulu suurem.
  • Selgita välja, kes on sihtgrupp. 15ruutmeetrises korteris võib oodata küll suuremat üüritootlust, ent samas on ka suurem tõenäosus, et üürnik vahetub kiiremini kui näiteks kolmetoalises korteris.

Samuti mõtle hoolikalt läbi, kes hakkab suure tõenäosusega sinu üürikorteris elama ja kas piirkonnas jätkub kliente nii praegu kui ka viie aasta pärast. Kindla peale minek oleks Eesti suuremate ülikoolide ja õppeasutuste läheduses. Samas arvesta, et kui turg küllastub, siis leiavad kõigepealt üürilised need, kelle korter asub heas kohas.

Scandium Kinnisvara juhatuse liikme Kalle Aroni hinnangul ei ole majanduslikult mõttekas vaadata 33 ruutmeetri suuruseid ühetoalisi, samuti võiks välistada neljatoalised perekorterid, mille likviidsus turul on väike. Pigem soovitab ta otsida hea planeeringuga umbes 16–25 ruutmeetriseid ühetoalisi ja 25–35 ruutmeetriseid kahetoalisi.

  • Analüüsi, kui suured tulevad kommunaalkulud. Suuremate kommunaalkulude korral ei saa küsida liiga kõrget üüri.
  • Vaata tulevikku, kui valid korterit Tallinnas. Mõni piirkond või kvartal ei ole oma potentsiaali veel täielikult avanud ning investor võiks näha pikemat perspektiivi. “Näiteks, kui mina tegin oma esimesed investeeringud eelmise kümnendi keskel Kalamajja, vaatasid paljud mind kahetseva pilguga,” meenutas Koidu Ehitus OÜ juhatuse liige Ivar Arumäe.
  • Mõtle, mida sa pikas perspektiivis oma investeeringust tahad. Kas suurt tootlust või ostad korteri hoopis eesmärgiga see kunagi oma lastele pärandada või elukohaks anda?
  • Otsusta, kas oled valmis tegelema oma investeeringuga pidevalt ja inimestega suhtlema. Kui kasutada vahendajat, tähendaks see investori vaatevinklist väiksemat kasumit. Kui investorile kuulub 20 korterit, on nendega ise majandamine täiskohaga töö. Samas on palju toimetamist ka väiksema arvu korterite puhul.
  • Vali geograafiliselt soodne asukoht. Kui elad Tallinnas ja plaanid osta Viljandisse korterit, siis kuidas võiks aja- ja rahakulus kajastuda see, et investeerimisobjekt on üsna kaugel? Taaskord võib siingi teenust sisse osta ning lasta oma investeeringut hallata, ent seeläbi väheneb tulu.
  • Osta korter piirkonda, kus on palju tehinguid ning kuhu on nõudlus. See tagab turu läbipaistvuse ja selle, et keegi ei maksa korteri eest liiga vähe või liiga palju.
  • Arvesta, et üürihinnad võivad langeda. Analüüsi, kas jõuad langusperioodil laenu maksta või mis muudatusi tooks see kaasa pere eelarves.

Pensionärid otsivad lisasissetulekut

Üüriinvestoritele suunatud kinnisvara arendavad ettevõtted tajuvad, et märksa rohkem tunnevad sellise rahapaigutuse vastu huvi inimesed, kes pole varem investeerimisega kokku puutunud.

Äripäevale antud intervjuus selgitasid üürikorterite investeerimises toimunud muutusi Scandium Kinnisvara juhatuse liige ja arendusjuht Kalle Aron ja Koidu Ehitus OÜ juhatuse liige Ivar Arumäe.

Kuivõrd on muutunud inimeste huvi investeerida üürikorteritesse?

Kalle Aron: Kindlasti on inimeste mõttemaailm mõnevõrra muutunud. Sageli rõhutatakse, et eestlased on kinnisvarausku rahvas, sest soovime olla ise oma kodu omanikud. Nüüd on paljud kinnisvara omanikud mõistnud, et oma kodu omamine iseenesest veel kedagi jõukaks ei tee. Järjest rohkem eestlasi on valmis soetama endale kinnisvara juurde, et see üürile anda ja sellisel viisil oma vaba raha teenima panna või kindlustada selliselt oma tulevikku.

Ivar Arumäe: Üha enam on kinnisvarainvestoreid, kes iga päev ei tegele kinnisvarasse investeerimisega. Huvi selle vastu on tundnud näiteks vanemad inimesed, pensionärid, kes näevad üürikinnisvaras lisasissetulekut pensionile. Samuti oleme kokku puutunud noortega, kes mõtlevad tulevikule ja finantsvabadusele.

Paljudel on jäänud pere loomisel ja kokku kolimisel üks korter üle, mis välja üüriti, nüüd aga otsitakse järgmisi investeeringuid üüriportfelli kasvatamise eesmärgil.

Kes seesuguseid kortereid ostavad?

Kalle Aron: Meie kliendid on nii kogenud ja professionaalsed, üüriärile spetsialiseerunud ettevõtted, kes ostavad arendustesse korruste kaupa, kui ka vaid paar aastat tööturul olnud noored. Samas on investoreid, kes ei tegele millegi muuga peale kinnisvara. Peamiselt seetõttu, et aktsiaturge peetakse küllaltki riskantseks ja ka seetõttu, et neil puudub aeg või teadmised, et aktsiaturge jälgida ja seal loto mängimise asemel põhjendatud valikuid teha.

Ivar Arumäe: Paljud kliendid on välismaal töötavad eestlased, kes otsivad rahapaigutusvõimalust Eestisse. On ka päranduse saajaid või mõne muu kinnisvara müünud inimesi, kes otsivad oma rahale paremat tootlust. Lisaks kohalikud kõrgepalgalised juhid ja spetsialistid, kellel on ajaga tekkinud vabu vahendeid. Veel oleme kohanud Eestisse investeerida soovivad venelasi, lapsevanemaid, kes näevad, et tudengiikka jõudnud lapsele on mõtet osta tulevikus välja üüritav kinnisvara, kui maksta üüri kellelegi teisele. Tundub, et ka suuremad kinnisvarafondid ja pensionifondid on hakanud elukondliku üürikinnisvara poole vaatama.

https://www.aripaev.ee/kasulik/2017/08/30/uuriinvestori-abimees-kuidas-hakata-kinnisvarasse-investeerima

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Тоомпарк: если Ekspress Grupp хочет быть третьим, их план обречён на провал

30.08.2017

Delovõje VedomostiEesti Meedia покупает city24.ee. ДВ спросили у эксперта по недвимости Тыну Тоомпарка, что это значит для рынка объявлений о продаже недвижимости.

Что изменится на рынке после того, как Eesti Meedia купит city24.ee?

Ситуация станет хуже для бюро недвижимости и девелоперов.

Почему?

Два крупнейших портала окажутся в одних руках.

Но в то же время, Ekspress Grupp собирается создать третий. В союзе с шестью бюро недвижимости.

Да, такая информация была вброшена. Люди часто задаются вопросом: есть ли бум на рынке недвижимости? Так вот, я скажу, что на рынке порталов объявлений о продаже недвижимости бум идёт уже давно. Есть kinnisvara24.ee, который почему-то недавно временно закрыли (по какой причине – не знаю), maakler.ee, reales.ee, rajoon.ee. Возможно, какие-то забыл. В общем, порталов у нас много. Однако если лично я хочу получить какую-то информацию, то думаю только о двух порталах: kv.ee и city24.ee.

Как все эти порталы, о которых я сейчас впервые слышу, вообще могли появиться? Все давно уже знают, что существуют только kv.ee и city24.ee.

Видимо, у людей была надежда, что они смогут создать новый Facebook или Amazon. Однако не получилось. Потребитель привык ходить именно по этим двух старым местам.

Ekspress Grupp ведь решил создать свой портал после того, как kv.ee сильно поднял цены, и бюро недвижимости оказались недовольны?

Это могло их подстегнуть. Однако Ekspress уже и раньше вынашивал эту идею. Теперь некоторые события просто мотивировали их перейти к действиям.

kv.ee и city24.ee объединят?

Об этом надо не у меня спрашивать. Но если бы они мне принадлежали, то я бы их скорее не объединял. Это два сильных бренда, и разные люди любят разные из них. Кому-то нравится мама, а кому-то – дочка.

Зачем же тогда купили city24.ee?

Чтобы улучшить позицию на рынке. Всегда проще действовать, когда оба портала у тебя. А легче – значит прибыльнее.

Будет ли разделение рынка? Будут ли некоторые бюро недвижимости рекламироваться только у Ekspress Grupp, игнорируя kv.ee и city24.ee?

Бизнес бюро недвижимости низкомаржинальный. Так что это вопрос расходов. Крупным фирмам будет проще присутствовать на всех порталах. Тем же, кто поменьше, придётся выбирать. Хотя вот портал kinnisvara24.ee, по каким бы причинам он ни закрыл свои двери, имел другую бизнес-модель. Они считали, что брать деньги за объявления – это несовременно, и зарабатывать надо на дополнительных сервисах (например, за продвижение наверх).

Но крупные фирмы недвижимости сегодня “обязаны”быть на kv.ee и city24.ee.

Не знаю, изменится ли рынок. Если Ekspress Grupp собираются стать третьим порталом, – их план заранее обречён на провал. Если они не будут стремиться стать первыми, у них не будет достаточно посетителей.

Будут ли те шесть бюро недвижимости, что создают новый портал, рекламироваться на его конкурентах?

Думаю, что для них сложное решение. Мысль о том, что рекламироваться нужно только у себя, вполне может возникнуть.

http://www.dv.ee/novosti/2017/08/31/toompark-esli-ekspress-grupp-hochet-byt-tretim—ih-plan-obrechjon-na-proval

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Nordic Outlook: favourable trends in the global economy foster faster growth for Estonia

30.08.2017

SEB PankThe economic trends have been favourable lately. In the first half of the year, Estonia’s economic growth reached figures we last saw in 2012, when we were recovering from the deep economic crisis. Estonia’s economy is very much dependent on the performance of other countries and the surprising economic activity at our main trade partners has allowed us to grow faster than we dared to hope earlier. In the light of the positive economic statistics, SEB has adjusted the growth prognoses of Estonia’s several important export countries upwards, which means that our welfare will be growing steadily also in 2018 and 2019.

Economic strength is returning to its pre-crisis level

For the next few years, the performance of the global economy will be influenced by the combination of dramatic political events and the course of the classic economic cycle. Uncertainty about the future of the economic cooperation between the European Union and the Great Britain and the unpredictable Trump administration are clearly increasing political insecurity, especially in foreign politics. Europe is looking towards Emmanuel Macron, the new French president with high hopes, expecting thorough reforms in France from him, put also the continuation of the European integration project.

From the perspective of economic theory, our position in the great economic cycle and its potential duration raises questions. While the recovery from the financial crisis has lasted for almost a decade, the economy is still returning to its prior strength.’ The engagement of production capacity has achieved a level from where progression presumes large investments. At the same time job markets have strengthened significantly and unemployment has fallen below the balance point in many developed countries. While at the end of our prognosis period these factors may hinder the economic growth, history shows that the supply side of economy tends to offer positive surprises, which is why we presume that the slow-down will be gentle. Also, the economic growth of developing countries is gaining momentum again, which provides and additional contribution to the solid rise of the world economy in the coming years.

Economic figures of the euro zone are encouraging

For Estonia, possibly the brightest headline among the positive news is the continued strengthening of the economy of the euro zone. The gross domestic product of the euro zone increased 2.2% in Q2, which is more than in the Great Britain and the US. The growth of the economies of the euro zone is also very broad-based: the situation of the German economy continues to be solid, while the Southern European countries have improved their competitiveness. This is why we have made slight upward revisions in our prognosis figure and expect the economic growth of the euro zone to be 2.1% this year, 2.2% the next year and 2% in 2019.

The economic growth of the United States has underperformed its expectations slightly. The main reason for this is low private consumption, while export and investments into fixed assets are increasing steadily due to the weaker dollar and the enlivened oil industry. Expecting a strengthening of the economic growth in the second half of the year, we estimate the economic growth of the US to be 2.2% this year, which will accelerate to 2.4% in 2018 and fall back to 2.0% in 2019. Donald Trump’s person continues to be a source of turmoil in both the internal and external affairs of the US. The need to raise the federal debt ceiling this autumn is likely to invoke a big internal conflict. However, the lenient fiscal policy promised by Trump will be more modest than expected. Trump’s unpredictable foreign policy will be a feature in the economic news in the few years to come, but until now its impact on the real economy has been low.

After the slow-down of the economic growth of three years on the emerging markets, the growth is likely to gain momentum there again this year. While the Chinese economic growth will continue to slow down due to is higher level of development, it will be an extremely controlled and long-term process and the economic growth will remain above 6% during the whole prognosis period. In India, where important taxation reforms were carried out, the economic growth is likely to speed up and rise to 7.6% by 2019. The growth tempo of China and India will be far beyond the reach for Brazil and Russia, where the economies have taken a growth turn this year again, but who must accept that their economic growth will remain around 2% during the prognosis period.

Economic growth of export markets is raising Estonia’s GDP

Estonia has reasons to feel glad about the strong economic growth on our main export markets—Finland, Sweden and the other Baltic states. Finland has offered a particularly positive surprise, as this year’s economic growth has, against expectations, managed to increase faster than the euro zone’s average. Here, very good results have been displayed by the exporting industry that has had a strong impact on Estonia. We have raised Finland’s economic growth prognosis by almost a percentage, expecting a GDP growth of 2.5% this year. Sweden’s economic growth remains very fast and its slow-down will not happen as quickly as presumed earlier. At the end of the prognosis period in 2019, the Swedish economy will still grow by 2.4%. Similarly to Estonia, other Baltic countries have experienced very fast economic growth in the first half of the year, meaning that the Lithuanian GDP is expected to rise by 3.7% and the Latvian by a whole 4.1%. Favourable economic climate in the euro zone will enable the economic growth to exceed 3% in Latvia and Lithuania also in the nearest years to come.

Similarly to the other Baltic states, Estonia’s economic growth has accelerated significantly this year, supported by the strengthening economy of the euro zone and the surprisingly fast recovery of Finland. While the only component of the GDP that disappointed in Q1 was the slow growth of private consumption, the strong labour market and good retail trades statistics show that in the year as a whole, the consumption of households will provide a strong contribution to the economic growth. Together with the growth in exports and recovery of investments, it should raise this year’s economic growth to 3.6%. In the next two years the growth will slow down a bit, but will still remain significantly above the average of the euro zone: in 2018, the estimated economic growth will be 3.2 % and, in 2019, 3.0%.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

“Как начать инвестировать в недвижимость?”

30.08.2017

Delovõje VedomostiЕсли раньше лучшими друзьями девушек были бриллианты, то теперь ими являются объекты недвижимости, считает эксперт Тыну Тоомпарк.

Эксперты по недвижимости утверждают, что покупка квартиры с целью её сдачи в аренду стала в Эстонии очень популярной. В столице строятся дома, основной маркетинг по которым делается в том ключе, что это прекрасный объект для инвестирования. Не говоря уже об обычных домах, где квартиры покупают для того, чтобы тут же их сдать в аренду.

Тоомпарк считает, что инвестирование в арандные квартиры стало популярным именно в последнее время. Почему? У людей есть деньги, а вложить их некуда. К тому же, в последнее время много говорят о шеринговой экономике, и популярность Airbnb здесь играет большую роль. Люди понимают, что могут получить хороший доход.

Совладелец бюро недвижимости 1Partner Мартин Вахтер полагает, что причиной возросшей популярности арендных квартир стало то, что экономика вошла в такой цикл, когда у людей нет возможности или желания купить квартиру. Банки не дают кредиты, собрать необходимые деньги на самофинансирование(15-20% от стоимости) сложно.

По оценке Тоомпарка, 10-20% всех покупателей квартир в новых домах – это люди, инвестирующие с целью сдачи в аренду. В случае старых домов их доля где-то 5-15%, но оценить её в общем и целом всегда сложно, т.к. риелторы редко спрашивают цель покупки.

Главный лакомый кусок – 1- и 2-х комнатные квартиры. Вахтер знает случаи, когда площадь квартиры была менее 10 квадратных метров, и интерес к ней всё равно был велик. Маленькие квартиры предпочитают потому, что они не предназначены для того, чтобы стать домом. Они, скорее, предназначены для тех, кто ищет себя в жизни или для пожилых людей, предпочитающих жить в компактных квартирах. Семьи становятся меньше, поэтому и недвижимость ищут меньших размеров.

Вахтер при этом отмечает, что на рынке арендных квартир создалась ситуация, близкая к здоровой. В будущем могут возникнуть хорошие возможности для инвесторов. Арендные дома пока в больших количествах ещё не строятся, однако в будущем, это может измениться.

СОВЕТЫ

О чём нужно думать, если хочешь начать инвестировать в квартиры и сдавать их в аренду?

Отвечает Тыну Тоомпарк:

– Посчитай, сколько у тебя денег, и сколько ещё нужно, чтобы купить квартиру. Весьма вероятно, что придётся брать кредит, поэтому продумай, как будешь его возвращать.

– Проанализируй, нужно ли обставлять или модернизировать квартиру. Интерьер не должен быть очень уж утончённым, достаточно того, чтобы он был нормальным и функциональным. Имей в виду, что если у тебя квартира класса люкс, то и требования у съёмщика к такой будет выше, а значит, времени и денег потратить на это придётся больше.

– Проанализируй, кто твоя целевая аудитория. Сдавая 15-метровую квартиру, можно получить большую доходность, однако с большой вероятностью смена арендатора в ней будет происходить чаще, чем в случае 3-х комнатной квартиры.

– Продумай, кто будет жить в твоей квартире, и хватит ли в данном районе таких людей на ближайшие лет 5. Для надёжности лучше чтобы квартира находилась рядом с университетом и иными учебными заведениями. Однако помни, что когда рынок насытится, арендатора получат те квартиры, которые находятся в хорошем месте.

Член правления Scandium Kinnisvara Калле Аарон считает, что нет смысла покупать 33-метровые однокомнатные квартиры и семейные четырёхкомнатные (у них маленькая ликвидность). Лучше всего, по его мнению, покупать 16-25-метровые однакомнатные квартиры с хорошей планирвокой и двухкомнатные квартиры площадью 25-35 квадратных метров.

– Проанализируй, какими будут коммунальные расходы. Если слишком большими, то особенно высокой арендной платы требовать не получится.

– Смотри в будущее, но покупай квартиру в Таллинне. Возможно, некоторые районы ещё не развиты, но ты видишь, что у них есть перспективы в будущем. “Когда я в середине 2000-х покупал квартиру в Каламая, многие на меня смотрели с сочувствием”, – вспоминает член правления Koidu Ehitus OU Ивар Арумяэ.

– Подумай, чего ты хочешь получить от этой инвестиции в долгосрочной перспективе. Большую доходность? Или же ты хочешь однажды передать её своим детям?

– Подумай, готов ли ты постоянно заниматься своей инвестицией и общаться с людьми. Если у тебя 20 квартир, то управление ими – это работа на полный рабочий день. Если у тебя их меньше, то работы всё равно много. Если же ты покупаешь услугу со стороны, то снижается твоя доходность.

– Выбирай географически выгодное положение. Если ты живёшь в Таллинне, но хочешь купить квартиру в Вильянди, то может быть, имеет смысл всё же заказать услугу со стороны? Хотя это снизит доходность.

– Покупай квартиру в том районе, где много сделок, и где есть спрос. Это обеспечит прозрачность рынка и тот факт, что никто не заплатит за квартиру слишком много или слишком мало.

http://www.dv.ee/novosti/2017/08/30/kak-nachat-investirovat-v-nedvizhimost

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on oluline abimees korteriühistutele

30.08.2017

Uus korteriomandi- ja korteriuhistuseadus2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nordic Outlook: попутные ветры в мировой экономике способствуют более быстрому росту Эстонии

30.08.2017

SEB PankВетры, господствующие в экономике, в последнее время стали дуть в попутном направлении. В первом полугодии экономический рост Эстонии достиг значений, свидетелями которых мы были в последний раз в 2012 году, когда выходили из глубокого экономического кризиса. Экономика Эстонии в значительной степени зависит от состояния дел других стран, поэтому превосходящая ожидания экономическая активность наших основных торговых партнеров позволила и нам расти быстрее, чем мы смели надеяться ранее. В свете положительной экономической статистики SEB повысил прогнозы роста для нескольких важных для Эстонии стран-партнеров по экспорту, что означает, что мощный рост нашего благосостояния продолжится и в 2018 и 2019 годах.

Мощность экономики приближается к докризисному уровню

В течение следующей пары лет состояние дел в мировой экономике будет находиться под влиянием драматичных политических событий и классического экономического цикла. Неопределенность в отношении дальнейшего экономического сотрудничества между Европейским Союзом и Великобританией, а также непредсказуемая администрация Трампа, определенно будут способствовать росту политической неуверенности, особенно в части внешней политики. В Европе взгляды с надеждой обращены в сторону нового президента Франции Эммануэля Макрона, в ожидании основательных реформ во Франции, а также продолжения проекта интеграции Европы. С точки зрения теории экономики, дискуссии возбуждает вопрос о нашем нынешнем местоположении в большом экономическом цикле и его возможная продолжительность. Несмотря на то, что восстановление после финансового кризиса идет уже почти десятилетие, былой мощности экономики мы достигаем только сейчас. Использование производственных мощностей достигло уровня, на котором дальнейшее продвижение предполагает большие инвестиции. В то же время значительно укрепились рынки труда, а безработица во многих развитых странах упала ниже точки равновесия. Несмотря на то, что в конце нашего прогнозного периода эти факторы могут начать ограничивать экономический рост, история показывает, что предложение в экономике имеет склонность преподносить хорошие сюрпризы, так что будем предполагать, что замедление будет мягким. Вновь набирает обороты и экономический рост развивающихся стран, что в ближайшие годы внесет дополнительный вклад в мощный рост мировой экономики.

Экономические показатели еврозоны придают оптимизма

Может быть, наиболее ярким заголовком среди хороших новостей для Эстонии является продолжающееся укрепление экономики еврозоны. Во II квартале валовой внутренний продукт еврозоны вырос на 2,2%, что превысило рост в Великобритании и США. При этом рост экономик еврозоны имеет под собой широкую основу: состояние экономики Германии остается сильным, в то время как страны Южной Европы повысили свою конкурентоспособность. Поэтому мы несколько повысили и прогноз, ожидая роста экономики на уровне 2,1% в нынешнем году, 2,2% в следующем и 2% – в 2019 году.

Экономический рост США в нынешнем году оказался несколько ниже ожидаемого. Основной причиной тому является слабое частное потребление, в то время как экспорт и инвестиции в основное имущество, благодаря более слабой позиции доллара и оживлению в нефтяном секторе, растут хорошо. В ожидании более сильного экономического роста во втором полугодии, мы прогнозируем для США в нынешнем году экономический рост на уровне 2,2%, его ускорение в 2018 году до 2,4% и новый спад в 2019 году до 2,0%. Личность Дональда Трампа продолжает вносить сумятицу в дела как США, так и внешней политики. Крупный внутриполитический конфликт таит в себе необходимость в повышении этой осенью верхней границы, установленной для федерального долга. Поэтому и обещанная Трампом либеральная бюджетная политика окажется более скромной по сравнению с обещанной. В ближайшие годы непредсказуемая внешняя политика Трампа по-прежнему будет оказывать влияние на экономические новости, однако до сих пор её воздействие на реальную экономику было незначительным.

После замедления длившегося в течение трех лет экономического роста на развивающихся рынках в нынешнем году рост там должен ускориться вновь. Несмотря на то, что экономический рост Китая продолжит замедляться вследствие более высокого уровня развития, этот процесс станет затяжным и жестко контролируемым, и в течение всего прогнозного периода экономический рост составит более 6%. В Индии, осуществившей существенные реформы налоговой системы, экономический рост, напротив, должен ускориться и выйти к 2019 году на уровень 7,6%. Темп роста в Китае и Индии остается недостижимым для Бразилии и России, экономики которых в нынешнем году вновь начали расти, однако этот рост в течение всего прогнозного периода ограничится приблизительно 2%.

Экономический рост экспортных рынков повысит ВВП Эстонии

У Эстонии есть повод радоваться сильному экономическому росту на важнейших экспортных рынках – в Финляндии, Швеции и других странах Балтии. Особенно большой положительный сюрприз преподнесла Финляндия, экономика которой в нынешнем году, вопреки ожиданиям, сумела вырасти быстрее среднего уровня по еврозоне. При этом очень хорошие результаты продемонстрировали экспортные отрасли промышленности, что возымело значительное влияние и на Эстонию. Мы повысили экономический прогноз для Финляндии на процент, в ожидании роста ВВП в нынешнем году до 2,5%. Экономический рост Швеции по-прежнему остается очень быстрым, и его замедление будет идти более медленными темпами, чем ожидалось ранее. Также и в конце прогнозного периода, в 2019 году, экономика Швеции вырастет на 2,4%. Как и Эстония, другие страны Балтии в первом полугодии ощутили очень быстрый экономический рост, вследствие чего в нынешнем году рост ВВП Литвы ожидается на уровне 3,7%, а Латвии – целых 4,1%. Благоприятный экономический климат в еврозоне в ближайшие годы создаст основу для экономического роста Латвии и Литвы, превышающего 3%.

Как и в других странах Балтии, экономический рост Эстонии существенно ускорился, опираясь на укрепляющуюся экономику еврозоны и удивительно быстрое восстановление Финляндии. Несмотря на то, что в I квартале единственным компонентом ВВП, принесшим разочарование, оказался медленный рост частного потребления, сильный рынок труда и хорошая статистика розничной торговли показывают, что по итогам года мощный вклад в экономический рост должно внести и потребление со стороны домохозяйств. В совокупности с сильным ростом экспорта и восстановлением инвестиций это должно поднять нынешним экономический рост на уровень 3,6%. В следующие два года рост несколько замедлится, однако по-прежнему будет быстрее среднего по еврозоне: В 2018 году мы прогнозируем экономический рост на уровне 3,2%, а в 2019 – на уровне 3,0%.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank: Tight labour market lifts wages

30.08.2017
  • SwedbankWage growth will remain relatively high as labour demand increases more than supply.
  • Nevertheless, the gap between wage and productivity growth rates will narrow this year.

The growth of the average gross wage accelerated in the second quarter (+6.8%, over the year), partly due to a base effect. According to our estimates, economic growth remained fast and the number of employed decreased in the second quarter, so the gap between the growth rates of wages and productivity continued to narrow.

Higher sales help companies cope with growing labour costs. Enterprises’ sales increased by 10% and profits grew by 22%, over the year, in the second quarter. Profits rose in most economic activities.

170830 Tight labour market lifts wages

The rapid growth in the average wage is supported by a lack of suitable labour and a 9.3-percent increase in the minimum wage. The labour force participation rate was the highest in 20 years in the second quarter. The number of vacancies reached the highest in 8 years in the first quarter. The lack of suitable labour is the most important factor restricting business for a quarter of manufacturing and service companies and a half of construction companies, according to a survey by the Estonian Institute of Economic Research. Nevertheless, the growth of the average gross wage in the construction sector remained around the average in the whole economy in the first half of the year.

Average wages rose in most sectors. Wage growth was faster in the energy sector where wages grew modestly in the past due to a substantial decline in energy prices. The shortage of labour pushed up wages in IT. Average wages remained unchanged in the real estate sector and grew only slightly in the primary sector. In agriculture and real estate, profits have been smaller than in the past and the rate of job vacancies lower than the average in the total economy.

In 2017, the purchasing power of employees is expected to grow slower than during previous years as inflation accelerates. The real growth of the average net wage rose by 3.7% in the first quarter of this year. This will limit households’ consumption. Retail sales volumes grew by only 2.3% in the first half of the year.

In 2018, wage-earners’ labour income will jump up again, due to a substantial increase in their nontaxable income. This change in taxes could also lower their wage expectations for next year. Wage growth will remain relatively high as labour demand increases more than labour supply. Labour productivity is expected to improve and the gap between wage and productivity growth rates to narrow in 2017-2018.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
1 2 3 … 928 929 930 … 1,630 1,631 1,632