Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Uus Maa: 2018. aasta – tööjõupuudus jõuab kinnisvaraturule

Uus MaaTõusuaeg kinnisvaraturul on lõppenud, kulgeme suhteliselt ühtlases tempos. Nii võib öelda uue aasta kohta. Siiski, selles näilises rahus on omad ärritajad, millele tähelepanu pööramata ei saa jätta. 2018. aastal räägime kinnisvaraturul enam tööjõust, selle puudumisest ning üha kasvavast ehitushinnast.

See, et ehitusturg on aktiivne, pole enam uudis. Ka see, et töökäsi napib, ehitushind kasvab ning et sisserändekvoot saab täis ilmselt jaanuarikuuga, pole enam eriline üllatus. Paljud tahavad arendada, aga kõik seda enam teha ei saa. Kui riik ka hagu annab, jääb töökäsi kõige jaoks veelgi vähemaks. Masinatest rääkimata.

Eelisseisundis on ettevõtted, kes on suured või kogenud või mõlemat. Hästi läheb neil, kel portfellis etapiviisiliselt rajatavad uusarendused, sest neil on oma ostjaskonnale lisaks juba kõik masinad ja ehitajad olemas. Või siis neil, kel töö liigub sujuvalt ühelt objektilt teisele. Tõsi, heade töötegijate defitsiidist on rääkinud ka suured, kuid nende mure pole võrreldavgi väikeste tegijatega, kel küll on olemas idee, planeering ja finantseering, kuid ehitaja leidmisega läheb raskeks.

Kõigi jaoks ühiseks mureks kujuneb aga tööjõu nappusest ja hoogsast ehitustempost tingitud ehitushinna kasv. See võib sundida müüdavate ühikute lõpphinda tõstma, mis aga ei pruugi jõukohane olla kõigile potentsiaalsetele ostjatele. Üldises eufoorias on kuidagi ära unustatud, et Eesti on siiski veel alles arenev riik, mille elatustasemega on, nagu on.

Seega, uute arendusprojektide realiseerumine pidurdub. Seda saame näha näiteks Tallinnas Kalamajas, kus muidugi on ka muid faktoreid, kui vaid olukord ehitussektoris. Mingi hetk see lihtsalt pidigi juhtuma, sest vabade kruntide vähenemine asumi põhiosas, kõrgele läinud hind ja siiski oma nišilikus (mida keskklassistumine on küll kõvasti vähendanud) seavad omi piire. Vabamalt areneb ilmselt aga asumi põhihoonestuse ja mere vahele jääv ala.

Ehitamine jätkub aga „mägedel“, sest seal on palju neid projekte, mida rajatakse etapiliselt ning kus tegutsevad tugeva jõudlusega arendajad. Ka rahva eelistus nii öelda keskmise kinnisvara vastu püsib endiselt tugev.

Mujal Eestis tooksin arendusturul esile endiselt Tartut, Pärnut, aga ka Viljandit. Rahulikumad, väiksemad linnad, mis on oma olemuselt tihti stabiilsemad kui Tallinn. Muidugi oleks tore, kui ka mujal uueneks elamufond ning siin toetan kindlasti üürimaju, mida riigi toel rajataks. Hea elamispinna puudusest ei räägi vaid poliitikud, sellele vihjavad ka ettevõtjad. Loodan, et kogu üürimajade programmi vägi suunataksegi maapiirkondadesse, mitte Tallinna, kus turutõrget ei ole ning kus nagunii on enamik Eestis liikuvast rahast.

Kokkuvõttes – kriisi ei ennusta, suurt tõusu samuti mitte. Olukord ehitussektoris määrab, kuidas kinnisvaraturg järgmisel aastal elab. Palgakasv ilmselt väheneb, sest seni on see paljuski toimunud ettevõtete kasumite arvelt. Seega, kokku saavad hinnasurve all olevad uued korterid ning väheneva sisendiga ostujõud.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Selle aasta viimane “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub juba 13/12/2017

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Kaja Lilloja13/12/2017 toimub sel aastal viimast korda koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Koolitus annab põhjaliku ülevaate kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis ning kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
  • (väike-)investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
  • spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
  • eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus annab:

  • teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest;
  • info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara;
  • konkreetsed nõuanded, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara;
  • arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla;
  • soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enampakkumisetel osalemiseks.

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 13/12/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kohtutäitur Kaja Lilloja.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistika: hea tööjõuturu seis viib eluasemelaenude kahjususe alla

Tõnu ToomparkHilinevate eluasemelaenude maht väheneb. See on üks põhjus, miks laenuandjad suhtuvad elamispindade laenuandmisse suhteliselt positiivselt. Halbade ehk üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude maht kahaneb nii eurodes mõõdetuna kui protsentuaalselt laenuportfelli suhtes.

2017 III kvartali lõpu seisuga hilines üle 60 päeva eluasemelaene 32 miljoni euro väärtuses. Veel aasta tagasi oli vastav näitaja 38 mln eurot. Suhtena eluasemelaenude portfelli oli üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude osakaal tänavu 0,5, aasta tagasi 0,6%.

Sellised positiivsed trendid on kindlasti suures osas seotud hea tööjõu turuga. Kõrge tööhõive määr ja kasvavad palgad võimaldavad võetud laene hästi teenindada. Seejuures tasub ka tähele panna, et lühema perioodi võrra viivituses olevate laenude maht kui kahjususe määr mõlemad vähenevad. See tähendab, et laenuturul ei ole pikaajaliste võlgnevuste kasvu lähiajal oodata.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning &nbspEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

SEB: Экономика Европы укрепляется

SEB PankСостояние эстонской экономики главным образом определяет ситуация в еврозоне. В нынешнем году экономический рост еврозоны смог положительно удивить благодаря более быстрому росту в проблематичных странах. Согласно прогнозам, 2018 год будет для Европы успешным.

Экономический рост Европы стал более масштабным

2017 год для экономики еврозоны оказался неожиданно гораздо положительнее. В третьем квартале валовой внутренний продукт еврозоны увеличился на 2,5%, что является самым быстрым темпом роста с 2011 года. Подводя итоги года, средний рост ВВП предположительно составит 2,3%. Напомним, еще осенью 2016 года эксперты полагали, что средний экономический рост государств еврозоны мог бы в этом году достичь хотя бы полутора процентов. Если экономический рост, превышающий 2%, по сильному региону и так считается хорошим результатом, то особо отрадно приближение к результатам конкурента – США, где в этом году ожидается такой же показатель роста. Существенно более медленный прирост населения в Европе означает, что экономический рост на душу населения может в этом году быть даже выше, чем в США.

Положительный сюрприз в этом году смогли преподнести многие из наиболее слабых экономик Европы, которые росли намного быстрее, чем в предыдущие периоды. Италия, банковская система которой едва дышит под бременем просроченных кредитов, показала на 1% больший рост экономики в сравнении с прошлым годом. В первом квартале 2017 года ВВП Италии вырос на 2%, а рост в последнем квартале на 1,4% для государства – это отличный результат. Аналогичная картина в другой стране с тлеющей экономикой, во Франции, ВВП которой в третьем квартале также достиг небывалого для государства темпа роста в 2%. В то же время с прежним размахом набирает обороты крупнейшая экономика еврозоны, Германия, а также продолжается быстрый рост экономики Испании. Исключительность 2017 года характеризуется тем фактом, что в течение всех трех кварталов положительные экономические показатели смогла показать даже красная лампа Европы – Греция. Несмотря на то, что экономики восточных европейских государств образуют от ВВП всей еврозоны всего 2%, все же небольшой вклад дало также то, что экономический рост того же порядка, что и у Эстонии, смог показать по существу весь восточный блок еврозоны.

Увеличился вклад экспорта в экономический рост

Если в прошлом году экономический рост еврозоны стимулировала возросшая смелость домохозяйств к потреблению, то в нынешнем году к этому добавился также экспорт. В первой половине 2017 года страны еврозоны экспортировали товаров и услуг при измерении в неизменных ценах на 4,5% больше, чем год назад. В процентах рост экспорта был самый быстрый в малых странах еврозоны – в Литве, Словении, Финляндии, однако наибольшее влияние, конечно же, оказало оживление внешней торговли крупных стран. Италия и Испания смогли в течение 9 месяцев 2017 года увеличить продажу своих товаров и услуг в зарубежные страны на 5%, Германия – чуть более 4%. Хороший рост экспорта кажется еще удивительнее при наличии того факта, что евро в этом году по сравнению с другими валютами значительно подорожало. Например, в сравнении с долларом США, курс евро вырос за год с 1,05 доллара за евро почти до 1,2 доллара. Этому феномену можно дать объяснение, пожалуй, даже немного идеализированное: экспорт еврозоны в свою очередь не настолько чувствителен к цене, поскольку относительно высокие расходы на рабочую силу обуславливают ситуацию, когда конкурировать следует как раз посредством качества, дизайна и других подобных свойств, но не за счет цены.

Одна из причин, почему страны еврозоны смогли увеличить экспорт, кроется все же в улучшившейся конкурентоспособности. Расход на рабочую силу, который измеряет отношение созданной прибавочной стоимости и расходов на зарплату, в последние годы постоянно понижался. По сравнению с 2010 годом средний расход на единицу рабочей силы в странах еврозоны уменьшился почти на 15%, особенно благодаря Испании. И хотя ситуация на рынках труда в странах в последние годы существенно улучшилась, рост зарплат продолжает оставаться на очень низком уровне. В этом году рост средней зарплаты был «рекордно быстрым» в Германии – 2,5%, в то время как в Италии и Испании, которые по-прежнему испытают проблемы с высокой безработицей, он был близким к нулю.

Рост частного потребления поддерживают усиливающиеся рынки труда

Несмотря на то, что потребление домохозяйств сильно увеличилось еще в прошлом году, рост продолжился. За первые полгода частное потребление увеличилось в еврозоне на 1,6%. По третьему кварталу точные данные частного потребления в еврозоне еще не получены, но приличный рост свыше 2% в Германии и Испании прогнозирует хороший результат.

Готовность людей с легкостью открывать кошельки опирается на быстрое снижение безработицы. В октябре безработица в еврозоне упала до 8,8%, что является нижайшим уровнем этого показателя с января 2009 года, и на 3% ниже показателя в пик кризиса. В лучшие дни безработица еврозоны ограничивалась также 7,3%, что указывает на наличие достаточного пространства для понижения. В то же время докризисный уровень трудовой занятости в еврозоне уже превышен. В этом году в еврозоне добавилось свыше 2 миллионов рабочих мест, четверть из них была создана в Испании, в то время как в Германии появилось почти 400 000, и во Франции – свыше 300 000 новых рабочих мест. Опросы компании показывают, что рост трудовой занятости продолжается. Исследования, проведенные среди высшего руководства компаний, указывают на приблизительно 1,5%-й рост занятости. При этом уменьшение безработицы могло бы проходить даже быстрее, но ее падение тормозится интересом к новым поискам работам, увеличившимся среди людей, которые до сих пор не были задействованы на рынке труда. На предполагаемый 8% уровень естественной безработицы еврозона, вероятно, выйдет к концу 2019 года.

Хорошие времена продолжатся

Экономические индикаторы, показывающие развитие тенденций, прогнозируют продолжение экономического роста в еврозоне также в следующем году. Индекс деловой активности в производственном секторе, составляемый агентством IHS Markit, в ноябре находился на уровне 60 пунктов, что является рекордно высоким результатом. Индекс Markit в секторе услуг на уровне 56 пунктов также в историческом плане является превосходным результатом. Аналогично этому, высшей точки за всю историю достиг индекс уверенности промышленного сектора, составляемый Европейской Комиссией, в то время как оптимизм предприятий из сектора услуг близок к уровню 2007 года. Вместе с продолжающимся снижением безработицы и хорошей перспективой на рост экспорта еврозону с большой вероятностью ожидает успешный 2018 год, который, согласно прогнозу SEB, должен выразиться в виде экономического роста в 2,3%. Учитывая связь эстонской экономики с другими странами еврозоны, у нас в будущем году дела не могут идти хуже.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Domus Kinnisvara: Ristmüük – mis see on?

Domus Kinnisvara“Mis asi see ristmüük on, millest sa räägid? Mingi imerelv, millesse sa ise usud?” küsis minult kord üks tuttav, kes müüs ise, omanikuna, oma kahetoalist Mustamäe korterit.

Püüangi nüüd seletada, mida me mõtleme kinnisvara müües ristmüügi all.

Lihtsustatuna saaks seda mõistet ehk kirjeldada nii, et kui maakleril on pakkumises mitu analoogset objekti, siis saab ta ostuhuvilisele esmase üle vaadatud objekti mittesobivusel pakkuda alternatiive. Ehk, kui ostuhuviline käib vaatamas Mustamäel maakleri poolt pakutavat kahetoalist korterit ja huvilisele see mingil põhjusel ei sobi, saab talle pakkuda mõnda teist vajalikele kriteeriumitele vastavat korterit oma portfellist.

See oli lihtsustatud näide ning reaalsuses on muidugi ristmüük midagi enamat.

Kohtudes ostuhuvilise kliendiga, kaardistab maakler kliendi, st tutvub kliendiga ja pikemalt suheldes selgitab välja ostuhuvilise vajadused ja soovid. Sealt edasi juba ka võimalused. Olles eelpool mainitu endale selgeks teinud, saab maaklerist konsultant ning edasi arutatakse koos teemal, kas kahetoaline korter Mustamäel on ainuke valik? Täna võib-olla jah, kuid äkki tasuks veidi ette mõelda ja juba praegu kaaluda näiteks kolmetoalise elamise soetamist, mis mõne aja pärast võib kasulikuks osutuda? Miks mitte, kui on hea pakkumine? Või äkki hoopis ridamaja kuskil meeldivas kohas äärelinnas juba täna ära osta, tulevikus võib ju loota pisiperele? Variante on tegelikult palju ning teinekord võib pärast mõningast jutuajamist selguda, et klient tõepoolest ei olegi mitte just täpsetele kriteeriumidele vastava eluaseme otsinguil, vaid otsib endale eelkõige kodu. Antud olukorras võiks selleks sobida ka pikemas perspektiivis ostetav suurem elamine, kui see oleks see oma kodu, mis tekitab õige tunde.

Olles jõudnud koos kliendiga eelnevalt mainitud arusaamisele, saab konsultant soovitada oma portfellist juba õige mitmeid huvitavaid pakkumisi ja kindlasti leidub seal juba ka tõelisi pärleid, mis ei ole küll Mustamäe kahetoalised korterid, mida algul otsiti, kuid pärast kerget järelemõtlemist sobivad üle vaatamiseks hästi.

Oma tööd südamega tegev konsultant laiendab pakutavate objektide ringi ka esmalt oma ettevõtte teistele headele objektidele ja kui sealt ka midagi ei peaks sobima, võetakse ette teiste ettevõtete kolleegide poolt pakutav, mis mingil põhjusel on konsultandile juba eelnevalt silma jäänud. Konsultandi eesmärk on leida oma kliendile kodu, mis vastab ostja vajadustele ja kus ta end hästi tunneb. Siinkohal ma ei välista, et see ongi algselt otsitud Mustamäe kahetoaline korter.

Kuid, mis kasu saab kinnisvara müüja sellest, et konsultant on ostuhuvilisega niipalju tegelenud? See tähendab, et ostuhuvilisele on pakutud vägagi mitmete müüjate kodu, mida seesama ostja poleks ise vaadanud. Äkki on pakutute seas mingi objekt, mis mingil spetsiifilisel põhjusel kliendile ei sobi, kuid sobiks meie ostuhuvilise sõbrale? Inimesed räägivad omavahel. Tekitatud on lisavõimalusi müüjatele kliendi leidmiseks ja harvad pole olukorrad, kus just niimoodi oma objekte müüme. Olen ise viinud ostuhuvilisi kolmetoalisest korterist maja peale ja ka vastupidi ning harvad pole ka niimoodi tekitatud tehingud. Kui arvestada sellega, et ristmüügiga tegelevad kinnisvara firmas kõik konsultandid ning neid on ettevõttes arvestatav hulk, on ilmselge kui suure lisaväärtuse annab see müüjale.

Ristmüük on suur osa kinnisvara konsultandi tööst, mida müüja ei näe ning see võtab väga suure osa tööajast. Meil on ettevõttes olemas iganädalased koosolekud, kus konsultandid tutvustavad, muuhulgas ka ristmüügi eesmärgil, oma kolleegidele hiljuti müüki tulnud või alles tulemas uusi objekte. See on igati vajalik tegevus, et kinnisvara müüa võimalikult parima hinna ja kiireima müügiperioodiga. See on ülimalt oluline, sest rahulolev müüja soovitab tema kinnisvaraga tegelenud konsultanti edasi jällegi oma tuttavatele.

Ehk siis ristmüüki tehes saab üks objekt tunduvalt suurema potentsiaalsete huviliste arvu, sellest on huvitatud kõik asjaosalised ning ristmüügi tulemuslikkus on omakorda sõltuvuses veel ettevõtte suuruse ja koostööd tegevate maaklerite arvuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Rahandusministeerium: Reitinguagentuur S&P kinnitas Eesti reitingu kõrgel tasemel

RahandusministeeriumReitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- stabiilse väljavaatega. Lühiajaline reiting kinnitati senisel tasemel A-1+.

S&P reiting AA- on reitinguagentuuride kõrgeim hinnang Eestile. Riigireiting näitab agentuuri hinnangut valitsuse võimele riigi võetud võlakohustusi tulevikus täita. Eesti reitingut toetavad S&P teatel riigi tugevad institutsioonid, liikmelisus Euroopa Liidus, Eesti majanduse paindlikkus ja tugev riigi rahandus.

Stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootusi Eesti tugeva majanduskasvu jätkumisele ja agentuur prognoosib Eestile järgnevatel aastatel üksnes marginaalset eelarvedefitsiiti.

Reitingu tõstmiseks oleks aga tarvis, et inimeste sissetulekud hakkaksid lähenema eurotsooni keskmisele ning SKP kasvu ja inflatsiooni kõikumised väheneksid.

Eesti majandusareng on kiirenemas tänu investeeringute kasvule ja ehitustegevuse elavnemisele, mida toetab praegune EL-i rahastamistsükkel. Peamised riskid on seotud tööjõupuudusega.

Lähiaja majanduslikud väljavaated on positiivsed, kuid pikemas perspektiivis piirab tööjõu kättesaadavust elanikkonna vähenemine. Olukord tööjõuturul võib kaasa tuua produktiivsust ületava palgakasvu.

Agentuur ootab Eestile aastatel 2017-2019 suuremat kasvu kui varem, vastavalt 4,2%, 3,7% ja 3,4% SKP-st. Eratarbimise kasv jääb mõõdukaks, põhinedes reaalpalga ja tööhõive mõõdukale kasvule. Väline nõudlus, eriti Soomest ja Venemaalt, püsib tugev.

Riigi võlakoormus jääb suhtarvuna SKP-sse eurotsooni üheks väiksemaks. Valitsus jääb ka edaspidi netolaenuandjaks, nii et reservid ületavad laenukohustusi.

https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/reitinguagentuur-sp-kinnitas-eesti-reitingu-korgel-tasemel

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

EfTEN: Laagri Selveri kaubanduskeskuse valmimine

EftenEfTEN Real Estate Fund III AS omandas Laagri Selveri kaubanduskeskuse arendusprojekti aadressil Pärnu mnt 554, Tallinn, Eesti Vabariik läbi Projekt 554 OÜ 100%-lise osa ostu 12.05.2017. Kaubanduskeskuse ehitaja AS Oma Ehitaja andis kaubanduskeskuse hoone ja põhiparkla ehitustööd koos kasutusloaga üle 07.12.2017. Ehituslepingu maksumuseks on 4,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Hoone on 100%-liselt kaetud üürilepingutega ja üüripinnad on üürnikele üle antud. Kaubanduskeskuse ankurüürnikuks on AS Selver, kelle kasutuses on 2 626 m². Kaubanduskeskus avatakse 14.12.2017, millisest kuupäevast alates saab Projekt 554 OÜ üürilepingute kohaselt üüritulu.

Statistikaamet: Oktoobris kaubavahetus kasvas

StatistikaametNii kaupade eksport kui ka import kasvas 2017. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 11%, teatab Statistikaamet. Eesti olulisim kaubanduspartner on käesoleval aastal olnud Soome. Oktoobris kasvas eksport Soome 18% ja import Soomest 15%.

2017. aasta oktoobris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 159 miljonit eurot (2016. aasta oktoobris 141 miljonit eurot).

Kaupade ekspordis olid oktoobris peamised sihtriigid Soome (17% Eesti koguekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad, padjad, tekid), Lätti põllumajandussaadusi ja toidukaupu (juust, õlu) ning transpordivahendeid (sõiduautod). Enim kasvas väljavedu Soome (30 miljoni euro võrra), Singapuri (20 miljonit eurot) ja Ameerika Ühendriikidesse (18 miljonit eurot). Soome eksporditust suurenes kõige enam metalli ja metalltoodete, mehaaniliste masinate ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade, Singapuri eksporditust mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli) ning Ameerika Ühendriikidesse eksporditust mineraalsete toodete (mootorikütus) väljavedu. Kõige rohkem kahanes eksport Rootsi (31 miljoni euro võrra).

Kaupadest eksporditi oktoobris enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige enam kasvas metalli ja metalltoodete (34 miljoni euro võrra), mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (25 miljonit eurot) väljavedu. Vähenes elektriseadmete eksport (22 miljoni euro võrra).

Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis oli oktoobris 73%. Eesti päritolu kaupade eksport ja re-eksport kasvasid kumbki 11%. Eesti päritolu kaupadest 74% veeti käesoleva aasta oktoobris Euroopa Liidu riikidesse. Võrreldes 2016. aasta oktoobriga oli Euroopa Liidu osatähtsus väljaveos 4 protsendipunkti väiksem.

2017. aasta oktoobris imporditi kaupu kõige enam Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (10%) ja Lätist (10%). Soomest imporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ja elektriseadmeid ning Leedust ja Lätist mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige rohkem kasvas import Lätist (29 miljoni euro võrra), Leedust (23 miljonit eurot) ja Soomest (21 miljonit eurot). Enim kahanes import Hollandist.

Eestisse imporditi enim elektriseadmeid, transpordivahendeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mineraalseid tooteid ning mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem kasvas mineraalsete toodete (50 miljoni euro võrra), keemiatööstuse tooraine ja toodete (24 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (21 miljonit eurot) sissevedu ning kahanes elektriseadmete (10 miljonit eurot) sissevedu.Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2015–2017

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, oktoober 2017
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus,% Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 136 100 11 KOKKU 1 295 100 11
EL-28 798 70 4 EL-28 1 086 84 11
Euroala 19 555 49 13 Euroala 19 794 61 12
ELi välised riigid 338 30 31 ELi välised riigid 209 16 11
1. Soome 197 17 18 1. Soome 163 13 15
2. Rootsi 139 12 -18 2. Saksamaa 143 11 15
3. Läti 103 9 12 3. Leedu 130 10 21
4. Venemaa 86 8 24 4. Läti 127 10 29
5. Saksamaa 79 7 13 5. Rootsi 113 9 16
6. Leedu 67 6 6 6. Poola 87 7 10
7. Norra 51 4 23 7. Holland 84 6 -31
8. USA 39 3 84 8. Venemaa 81 6 29
9.Taani 37 3 15 9. Hiina 43 3 -1
10. Holland 29 3 -11 10. Itaalia 35 3 17
Eksport ja import kaubajaotise järgi, oktoober 2017
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 136 100 11 1 295 100 11 -159
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 117 10 13 135 10 7 -19
Mineraalsed tooted (V) 85 7 5 130 10 62 -45
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 68 6 30 117 9 25 -49
Kummi- ja plasttooted (VII) 41 4 23 75 6 19 -34
Puit ja puittooted (IX) 132 12 23 47 4 32 85
Paber ja pabertooted (X) 30 3 -4 25 2 6 5
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 35 3 -3 60 5 4 -25
Metall ja metalltooted (XV) 102 9 51 118 9 21 -17
Mehaanilised masinad (84) 101 9 39 123 10 18 -22
Elektriseadmed (85) 186 16 -10 199 15 -5 -13
Transpordivahendid (XVII) 71 6 15 141 11 -6 -70
Optika-, mõõte- ja täppisinstrumendid (XVIII) 35 3 -12 32 2 8 4
Mitmesugused tööstustooted (XX) 99 9 9 40 3 22 59
Muu 36 3 -16 54 4 -16 -18

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.11.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.11.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuukokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Korteriühistu asutamisega mittenõustumine

Kätri SarapuuKorteriühistu asutamise koosolekul võeti vastu otsus asutada korteriühistu. Meie hääletasime selle vastu seega ei soovinud liituda. Kas korteri ühistul on õigus esitada meie korterile nõudeid. Nt Kredeks laenu tasumise osas või kood uste paigaldamise või muru niitmise eest. Korter kuulub küll meile aga ei ela selles korteris seega ei olnud nõus liituma, et vältida rahalisi kohustusi mida me ise ei tarbi.

Nimelt korteriühistuseaduse § 3 lg 1 kohaselt toimub korteriühistu asutamine mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega, kui korteriühistu moodustamise poolt olid enamus korteriomanikest, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, on korteriühistu moodustatud õiguspäraselt ning selle liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras.

Korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on sundliikmesusega mittetulundusühinguga. Kui Te ei olnud korteriühistu loomise poolt, ei tähenda, et Te ei ole korteriühistu liige.

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Maa-amet lisas geoportaali 2017. aasta ortofotod

Maa-ametMaa-amet tegi kättesaadavaks 2017. aasta aeropildistamise alusel valminud värsked ortofotod. Nendega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduse või avaliku WMS teenuse vahendusel.

2017. aasta kevadiste ja suviste lendudega tehtud aeropiltide alusel valminud värsked ortofotod on nüüd Maa-ameti geoportaalis kõigile nähtavad. Nendega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduse või avaliku WMS teenuse vahendusel. Ortofotot näeb nii, kui minna viidatud kaardirakendusse ja valida vasakult menüüst „ortofoto“.

Ortofotod on Eestimaa piires erineva eraldusvõimega – tiheasustusaladel on see suurem ja hõredama asustusega aladel väiksem.

10-sentimeetrise eraldusvõimega asulad: Tallinn ja suur osa Harjumaast (Maardu, Viimsi, Lagedi, Loo, Jüri, Vaida, Assaku, Kiili, Luige, Kangru, Saku, Saue, Harku, Tabasalu, Keila, Keila-Joa, Klooga jt), Pärnu, Aegviidu, Aruküla, Raasiku, Aseri, Haljala, Jõgeva, Kadrina, Kehra, Koeru, Kose, Ravila, Kuusalu, Kiiu, Kärdla, Mustvee, Paide, Rakvere, Rapla, Sillamäe, Türi, Vasalemma, Rummu, Väike-Maarja ja Ruhnu saar.

16-sentimeetrise eraldusvõimega asulad: Tartu, Kohtla-Järve, Kiviõli, Lüganuse, Püssi, Narva, Narva-Jõesuu, Haapaslu.

20-sentimeetrise eraldusvõimega kevadine lehevaba lend katab Saaremaad, Muhu ja Kihnu saart, Pärnumaad ning Viljandimaa lääneosa.

25-sentimeetrise eraldusvõimega suvine lend katab Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaad ning Viljandimaa idaosa. Lisaks aeropildistati kevadel 25-sentimeetrise eraldusvõimega kogu Eesti kagupiir ja suvel 20-sentimeetrise eraldusvõimega Rail Balticu trassi osa, mis jääb Tallinna ümbruse ja Pärnumaa vahele.

Samade lendude käigus kogutud kaldaerofotod on saadaval Maa-ameti fotolaos aadressil www.maaamet.ee/fotoladu. Värskeimate piltide vaatamiseks valige aastaks 2017.

Fotod valmisid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus » sihtfinantseerimisel soetatud aerokaameraga Leica ADS100.

Uued ortofotod ulatuse ja eraldusvõime järgi (märkimata alade puhul on ortofotod aastast 2016):

171211 Maa-amet lisas geoportaali 2017. aasta ortofotod 1

WMS teenusesse (http://kaart.maaamet.ee/wms/alus?) on lisatud ka 2017. aasta metsanduslikud valevärvi ortofotod.
Lähiajal saab metsanduslikud ortofotod avaandmete lehelt » ka alla laadida.

Metsanduslike valevärvi otofotode kartogramm lennuaasta järgi:

171211 Maa-amet lisas geoportaali 2017. aasta ortofotod 2

https://www.maaamet.ee/et/uudised/maa-amet-lisas-geoportaali-2017-aasta-ortofotod

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

SEB: Euroopa majandus tugevneb

SEB PankEesti majanduse käekäigu määrab suures plaanis ära olukord euroalal. Tänavu on euroala majanduskasv suutnud positiivselt üllatada tänu seniste murelaste kiiremale kasvule. Prognooside kohaselt saab ka 2018. aasta olema Euroopa jaoks edukas.

Euroopa majanduskasv on muutunud laiapõhjalisemaks

2017. aasta on eurotsooni majanduse jaoks osutunud oodatust palju positiivsemaks. Kolmandas kvartalis suurenes euroala sisemajanduse kogutoodang lausa 2,5%, mis on kiireim kasvutempo alates 2011. aastast. Aasta kokkuvõttes peaks keskmine SKP kasv küündima 2,3%ni. Meenutuseks – veel 2016. aasta sügisel usuti, et euroala riikide keskmine majanduskasv võiks tänavu ulatuda ehk vaid pooleteise protsendi kanti. Kui 2% ületav majanduskasv on jõuka regiooni kohta niigi hea tulemus, siis erilist rõõmu valmistab järele jõudmine peamisele konkurendile USAle, kus tänavu oodatakse sama suurt kasvunumbrit. Oluliselt aeglasem rahvastiku juurdekasvutempo Euroopas tähendab, et per capita majanduskasv saab tänavu olema USA omast kõrgemgi.

Positiivse üllatuse on sellel aastal suutnud pakkuda mitmed Euroopa kõige nõrgematest majandustest, mis on varasemast palju kiiremini kasvanud. Itaalia, mille pangandus-süsteem vaagub hinge hapude laenude koorma all, rahuldus varasemalt ka protsendise majanduskasvuga. 2017. aasta I kvartalis kasvas Itaalia SKP aga koguni 2% ja ka viimase kvartali 1,4% kasv on riigi jaoks tubli tulemus. Sarnane on pilt teises vinduva majandusega riigis, Prantsusmaal, mille SKP III kvartalis samuti riigi jaoks enneolematu 2% kasvutempo saavutas. Samal ajal rühivad endise hooga edasi eurotsooni suurim majandus Saksamaa ja jätkunud on ka Hispaania majanduse kiire kasv. 2017. aasta erakordsust iseloomustab fakt, et kõigi kolme kvartali vältel on suutnud positiivset majanduskasvunumbrit näidata isegi Euroopa punane latern Kreeka. Kuigi idapoolsemate euroriikide majandused moodustavad kogu euroala SKPst kõigest 2%, on väikese panuse andnud siiski ka see, et Eestiga sarnases suurusjärgus majanduskasvu on suutnud näidata sisuliselt kogu euroala idapoolsem blokk.

Suurenenud on ekspordi panus majanduskasvu

Kui eelmisel aastal kergitas euroala majanduskasvu majapidamiste kasvanud julgus tarbida, siis tänavu on sellele lisandunud ka eksport. 2017. aasta esimeses pooles eksportisid euroala riigid kaupasid ja teenuseid püsihindades mõõdetuna 4,5% võrra enam kui aasta tagasi. Protsentuaalselt oli ekspordikasv kiireim euroala väikeriikides Leedus, Sloveenias, Soomes, kuid suurimat mõju omas mõistagi suurriikide välis-kaubanduse elavnemine. Itaalia ja Hispaania suutsid 2017. aasta 9 kuu jooksul oma kaupade ja teenuste müüki välisriikidesse suurendada 5% jagu, Saksamaa veidi üle 4%. Ekspordi hea kasv on seda üllatavam, et euro on tänavu teiste valuutade suhtes märkimisväärselt kallinenud. Näiteks võrdluses USA dollariga, on euro kurss tõusnud aastataguselt 1,05 dollarilt euro eest pea 1,2 dollarini. Ehk veidi idealistlikusse kalduv selgitus sellele on, et eurotsooni eksport ongi pisut vähem hinnatundlik, sest suhteliselt kõrged tööjõukulud tingivad olukorra, kus konkureerida tulebki kvaliteedi, disaini ja teiste sarnaste omaduste, mitte hinna abil.

Üks põhjustest, miks euroala riigid on suutnud eksporti suurendada, peitub siiski ka paranenud konkurentsivõimes. Tööjõu ühikulu, mis mõõdab loodud lisandväärtuse ja palgakulude suhet on viimastel aastatel järjepidevalt alanenud. 2010. aastaga võrreldes on euroala riikide keskmine tööjõu ühikulu kahanenud pea 15%, seda eriti tänu Hispaaniale. Kuigi olukord riikide tööturgudel on viimastel aastatel jõudsalt paranenud, püsib palgakasv jätkuvalt väga madal. Tänavu on keskmise palga kasv olnud „rekordiliselt kiire“ Saksamaal – 2,5%, samas kui endiselt kõrge töötusega kimpus olevas Itaalias ja Hispaanias on see olnud nullilähedane.

Eratarbimise kasvu toetavad tugevnevad tööturud

Kuigi majapidamiste tarbimine suurenes jõudsalt ka eelmisel aastal, on kasv jätkunud. Esimesel poolaastal suurenes eratarbimine euroalal 1,6%. Kolmanda kvartali kohta pole täpsed eratarbimise numbrid euroalal veel kokku löödud, kuid tublisti üle 2% kasv Saksamaal ja Hispaanias ennustab head tulemust.

Inimeste valmidus lihtsamini rahakotiraudasid avada toetub kiirel töötuse vähenemisel. Oktoobris oli euroala töötus langenud 8,8%ni, mis on näitaja madalaim tase alates 2009. aasta jaanuarist ja 3% võrra madalam kriisi harjast. Parimatel päevadel on euroala töötus piirdunud ka 7,3%ga, mis näitab, et alanemisruumi veel jagub. Samas on euroala tööhõive kriisieelse taseme juba ületanud. Tänavu on euroalale lisandunud üle 2 miljoni töökoha, neist neljandik on loodud Hispaanias, samas kui Saksamaal on lisandunud pea 400 000 ja Prantsusmaal üle 300 000 töökoha. Ettevõtete küsitlused näitavad, et tööhõive kasv on jätkumas. Ostujuhtide uuringud viitavad umbes 1,5% hõive kasvule. Seejuures võiks töötuse vähenemine olla isegi kiirem, kuid selle langust pidurdab seni tööturul mitte osalenud inimeste suurenenud huvi taas tööd otsida. Eurotsooni eeldatava loomuliku tööpuuduse määra 8% peaks euroala saavutama 2019. aasta lõpuks.

Head ajad jätkuvad

Ettevaatavad majandusindikaatorid ennustavad euroala majanduskasvu jätkuvat hoogsust ka järgmisel aastal. IHS Markit’i koostatav tööstusettevõtete ostujuhtide kindlustundeindeks oli novembris 60 punkti tasemel, mis on rekordiliselt kõrge tulemus. Ka Markit’i teenindussektori indeksi 56 punktine tase on ajaloolises mõttes suurepärane. Sarnaselt on läbi aegade kõige kõrgema tipu saavutanud Euroopa Komisjoni tööstusettevõtete kindlustundeindeks, samas kui teenindusettevõtete optimism on lähedal 2007. aasta tasemele. Koos jätkuva töötuse alanemise ja hea väljavaatega ekspordi kasvuks ootab eurotsooni suure tõenäosusega edukas 2018. aasta, mis SEB prognoosi põhjal peaks väljenduma 2,3% majanduskasvuna. Võttes arvesse Eesti majanduse seotust teiste euroala riikidega, ei saa seetõttu ka meil tuleval aastal halvemini minna.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Maa-ameti aadressiteisendajast leiab nii uued postiaadressid kui ka sihtnumbrid

Maa-ametTänavu tuleb jõulu- ja uusaastatervitusi postiga teele saates olla aadressidega eriti tähelepanelik, sest haldusreformiga muutus üle poole miljoni aadressi. Aadresse saab kontrollida Maa-ameti geoportaalis oleva aadressiteisendaja abil, kus vana aadressi alusel saab leida uue aadressi, ja vastupidi. Aadressid on kuvatud koos sihtnumbriga.

„Haldusreformiga muutus üle poole miljoni aadressi, neist ligi 300 000 on elu- ja töökoha aadressid. Maa-ametil on aadressiandmete süsteemis kõik vajalikud muudatused tehtud, nii et jõulukaardi saatjad saavad enne heade soovide teele panemist nii aadressid kui ka sihtnumbrid Maa-ameti aadressiteisendaja abil üle kontrollida,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Eriti tähelepanelik tuleb olla nende piirkondade aadressidega, kus toimusid omavalitsuste liitmised. Sealjuures Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu on samanimelisena esindatud nii omavalitsuse kui asustusüksusena. Aadressi osas tähendab see, et uutes ametlikes aadressides kordub sõna „linn“ kaks korda. Näiteks:

Tartu Ülikooli Raamatukogu
W. Struve tn 1
Tartu linn
51003 Tartu linn
Tartu maakond

Linna nime üldjuhul tavasuhtluses ei ole vaja dubleerida, kuid ametlikes asjaajamistes on see paraku hädavajalik, sest endise Tartu omavalitsusliku linna piirides on nüüd asustusüksus ehk omavalitsuse sisene linn (asula). Samuti hakatakse mõne küla aadressis nimetama linna. Näiteks:

Eesnimi Perekonnanimi
Talu nimi
Valgeranna küla
88326 Pärnu linn
Pärnu maakond

Kontrolli aadressi Maa-ameti geoportaali avalehel: geoportaal.maaamet.ee

Täpsem teave 2017. aasta haldusreformi muudatuste tehnilistest üksikasjadest aadressiandmete süsteemis on samuti leitav Maa-ameti geoportaalist.

https://www.maaamet.ee/et/uudised/maa-ameti-aadressiteisendajast-leiab-nii-uued-postiaadressid-kui-ka-sihtnumbrid

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EfTEN: Aktsia puhasväärtus novembris

EftenEfTEN Real Estate Fund III AS finantstulemused 2017. aasta novembris vastasid juhtkonna ootustele. Fondi müügitulu oli novembris 617 tuhat eurot (oktoobris 609 tuhat eurot) ning EBITDA 456 tuhat eurot (oktoobris 457 tuhat eurot). Novembri positiivseima tulemusena võib märkida 614m2 vakantse pinna üürile andmist Lindexi rõivakauplusele Saules Miestase kaubanduskeskuses. Kinnisvaraportfelli vakantsus vähenes nimetatud üürilepingu sõlmimisel 0,5%-ni kogu üüripinnast. Lindex alustas üüri tasumist 30. novembril.

2017. aasta 11 kuu jooksul on EfTEN Real Estate Fund III teeninud 5,13 miljonit eurot EBITDA-d, millest on kaetud intressikulu ja laenumakseid summas 2,5 miljonit eurot. Arvestades Fondi dividendipoliitikat, kuuluks sellest summast brutodividendide arvestusse 2,1 miljonit eurot (eelmisel aastal 11 kuu jooksul: 1,5 miljonit eurot), mis praeguse aktsiate arvu juures tähendaks 64-sendist (bruto)dividenditulu ühe aktsia kohta.

EfTEN Real Estate Fund III AS konsolideeritud varade maht seisuga 30.11.2017 oli 95 819 tuhat eurot ning omakapital 46 024 tuhat eurot.

EfTEN Real Estate Fund III NAV (aktsia puhasväärtus) seisuga 30.11.2017 oli 14,28 eurot. NAV kasvas oktoobri lõpuga võrreldes 0,9%.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nõuanded koduostjale: turuolukorra selgitamine enne kinnisvaraostu

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enne pimesi kinnisvara ostma tormamist tuleb koduostjal enda jaoks selgeks teha, mis toimub kinnisvaraturul. Ehk koduostja peab uurima, millise hinnatasemega millist vara pakutakse ja millise hinnatasemega toimuvad reaalsed tehingud.

Kinnisvaraturul toimuvat tasub endale selgeks teha isegi maakleriteenuse kasutamise puhul. Turuolukorra mõistmine annab koduostjale võimaluse hinnata, kas üks või teine pakutav elamispind on soodne, kallis või väga kallis. Turuolukorra mõistmine on vajalik, et mitte petta saada ja mitte maksta soetatava kinnisvara eest enam, kui on selle mõistlik hind.

Turuolukorrast ülevaate saamiseks on mitmeid võimalusi, mida käsitleme järgnevalt.

Kinnisvaramaaklerid

Kinnisvaramaakleritel on sageli päris hea ülevaade sellest, mida kinnisvaraturul nende tegevusnišis pakutakse. Aktiivne maakler, kelle vahendusel tehinguid ikka toimub, teab enamasti hinnatasemetest ja ostjate-müüjate soovidest mõndagi.

Kinnisvarahindajad

Kinnisvarahindaja annab sõltumatu osapoolena hinnangu kinnisvara turuväärtusele. Koduostja võiks silmas pidada, et leitud turuväärtusest kõrgema hinna maksmine võiks olla pigem erandlik, mis toimub olukorras, kus pakutav uus kodu talle väga meeldib ja tema vajadusi rahuldab.

Kinnisvarahindajad on enamasti üsna väärtuslik infoallikas nii konkreetse kinnisvaraobjekti turuväärtuse määramisel kui üldisemate turutrendide tõlgendamisel.

Turuülevaated

Erinevad kinnisvaraspetsialistid, kinnisvarabürood ja maa-amet avaldavad regulaarseid kinnisvaraturu ülevaateid ja -analüüse. Need kirjatükid on suurepärane infoallikas mõistmaks kinnisvaraturu üldist olukorda, trende ja hinnatasemeid.

Koduostjal ei tasu siiski neist turuülevaadetest otsida konkreetset hinnainfot konkreetse objekti kohta. Avalikuks tasuta kasutamiseks suunatud analüüsid jäävad selle jaoks enamasti liiga üldsõnaliseks proovides eelkõige kirjeldada, kas näiteks hinnad või tehingute aktiivsus on pigem kasvamas või kahanemas.

Kinnisvaraportaalid

Kinnisvaraportaalides olevad võrreldavad pakkumised on koduostja jaoks hea infoallikas, kuid sealsest infot ei tohi end liialt eksitada lasta. Kinnisvaraportaalist on lihtne vaadata, millised objektid pakkumises on, milline on nende kvaliteet ja hinnatase.

Elu näitab, et kinnisvaramüüjate ootused on ikka optimistlikumad kui kinnisvaraostjate meelsus. See tähendab, et kinnisvaratehinguid tehakse üldjuhul madalamate hindadega, kui on pakkumised kinnisvaraportaalides.

Maa-ameti hinnastatistika

Hindamatu allikana on kõikidel kinnisvarahuvilistel kasutada maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee olev hinnastatistika andmebaas. Maa-ameti andmebaasis fikseeritakse kõik notariaalsed kinnisvaratehingud. Andmebaas võimaldab teha piirkondade tehingute arvu, keskmise hinna, mediaanhinna ja maksimaalse hinna väljavõtteid.

Maa-ameti tehingute hinnainfo aitab eelkõige uurida hindade dünaamikat. Samas peab silmas pidama, et keskmine hind ei sisalda infot tehingute struktuuri kohta ehk selle kohta, millise kvaliteediga varadega tehinguid tehti.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

SEB: Kas ja mis tingimustel saab võtta teise kodulaenu?

SEB PankKodulaenu tähtaeg on üldjuhul väga pikk ning aja jooksul võib tekkida vajadus eluaset vahetada või soetada lisaks teine korter, näiteks töö leidmisel teises linnas, investeerimiseks või kolimisel maalt linna väikesesse eraldi korterisse.

Millega tuleb arvestada, kui on plaan taotleda lisaks teist eluasemelaenu?

Esimene küsimus: mida teha praeguse koduga?

Eluaseme vahetamisel tuleks esimese asjana analüüsida, mida on mõttekas teha praeguse koduga: kas müüa see ära või üürida välja. Otsus ei sõltu aga alati kliendi soovidest, vaid sõna võib sekka öelda ka pank – seda just juhul, kui eelmine kodulaen on veel tagasi maksmata, aga inimesed soovivad ka uue kodu soetamist laenuga finantseerida.

Laenu väljastamisel hindab krediidiasutus esmalt kliendi krediidivõimelisust.

Kui krediidivõimelisus pole piisav kahe laenu teenindamiseks, on tõenäoliselt uue laenu väljastamise tingimuseks olemasoleva kodu müümine.

Kodu vahetuse korral ei pea alati vana kodu enne ära müüma, kui uus soetatakse, vaid kokkuleppel pangaga on võimalik uue kodu finantseerimine ka enne olemasoleva kodu müüki. Sel puhul pannakse lepingusse periood, mille jooksul peab vana kodu olema müüdud ning kohustused panga ees tagastatud.

Teise kodulaenu võtmise riskid

Kui maksevõime on piisav, on võimalik aga olemasolev eluase ka alles jätta ning näiteks hoopiski välja üürida. Kuna tegu on pangale panditud varaga, on selle üürimiseks vajalik panga nõusolek.
Panga jaoks tähendab see riski, sest üürnikud ei pruugi olla heaperemehelikud, mistõttu tagatiseks oleva vara turuväärtus võib langeda. Üürimisel tuleks arvestada ka võimalusega, et kuna enam ei ole tegu teie enda eluasemega, võib krediidiasutus tõsta eluasemelaenu intressi. Lisaks peab korteri väljaüürimisel täpsustama Maksu- ja Tolliametist üüritulu saamise ning hilisema korteri müügiga kaasnevaid maksuaspekte.

Uus kinnisvara kui investeering

Sageli soovivad kliendid lisaks olemasolevale eluasemele soetada mõne kinnisvaraobjekti investeeringuks. Kui kinnisvara ostmist tahetakse finantseerida laenuga, soovib krediidiandja kindlasti teada objekti ostmise eesmärki.

Investeerimise eesmärgil soetatava kinnisvara laenul on üldjuhul kõrgem intressimäär ning suurem omafinantseeringu nõue – tavaliselt alates 40%-st.

Omafinantseeringu võib asendada ka pangale sobiva lisatagatisega. Sellisel juhul tuleb arvestada lisatagatise kindlustamisega kaasnevate kuludega.

Kaks kodulaenu kahe kodu ostmiseks

Praktikas on näiteid, kus klient soovib soetada teist kinnisvaraobjekti ning neist mõlemast saab tõesti tema kodu. Näiteks kui laenusaaja pere elab Tallinnas, aga ta ise asub tööle Tartusse. Nädalavahetused veedab laenusaaja Tallinnas pere juures, tööpäevadel viibib ta aga Tartus.

Sellises olukorras on pangad siiski klientidele väljastanud ka lisaks olemasolevale kodulaenule paralleelselt teise kodulaenu, millel on võrreldes investeerimise eesmärgil väljastatud laenuga madalam omafinantseeringunõue ning üldjuhul ka madalam intressimäär. Iga sellist olukorda analüüsitakse aga eraldi.