Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

1Partner kuuülevaade: Tallinna korterimüük ei taha kuidagi väheneda

08.12.2017 Tõnu Toompark

Novembris müüdi Tallinnas 855 korterit, mis kaheksa protsenti rohkem kui mullu samal perioodil, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

Martin Vahteri sõnul muutub üüri- ja odavama otsa korteriturg järgmisest aastast tõenäoliselt veelgi aktiivsemaks. “Uuest aastast jõustuv maksumuudatus jätab tuhandetele inimestele 50-60 eurot kuus rohkem kätte ja see tõstab paljud uued kliendid pankade jaoks laenukõlbulikule tasemele,” ütles Vahter.

“Kui arvestada, et alla 100 000-eurose korteri igakuine laenumakse pangale on 300-350 eurot, siis näiteks kahe inimese peale maksumuudatusest tekkiv 130-eurone vaba raha teeb eluaseme palju kättesaadavamaks,” ütles Vahter.

Novembris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1333 ostu-müügitehingut 184 miljoni euro eest, mis on 34 protsenti suurem summa kui eelmisel kuul. “Väärtuse kasv tuleneb mitme mastaapse arendusprojekti omanikuvahetusest,” kommenteeris Vahter.

Tallinna korteri ruutmeeter maksis novembris keskmiselt 1749 eurot, mis on üks protsent vähem kui oktoobris. Pealinna kalleim korter müüdi 450 000 ning odavaim 4500 euro eest.

Novembris müüdi Tallinnas 33 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 13 võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim elumaja müüdi 465 000 ning soodsaim 10 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 12 elamumaa krunti, mis on kolme võrra enam kui oktoobris. Kalleim krunt maksis 1,24 miljonit ning odavaim 80 000 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Tallinna Halduskohus jättis GAGi uue hoone naabri kaebuse rahuldamata

08.12.2017 Tallinn.ee

Tallinna Halduskohus jättis rahuldamata naabri kaebuse Vana-Kalamaja tn 9 õppehoone laiendamiseks antud ehituslubade õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus asus seisukohale, et kõik hoone laiendamiseks antud ehitusload olid antud õiguspäraselt ning linna tegevus on olnud õiguslikult korrektne.

GAGi uue hoone naaber vaidlustas tänavu kevadel ehitusloa, millega linn soovis rekonstrueerida Vana-Kalamaja tn 9 hoone Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside õppehooneks. Nimetatud ehitusloa alusel oli hoonet lubatud laiendada kuni 33%. Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud naabermaja korteriomanik leidis kaebuses, et vaidlustatud ehitusluba on õigusvastane ja nõudis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tänavu 3. märtsil väljastatud ehitusloa tühistamist, kuivõrd kaebaja hinnangul ületas laienduse maht lubatud 33%.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet tunnistas suvel märtsis väljastatud ehitusloa kehtetuks, kuivõrd 25. juulil väljastati uus ehitusluba hoone üle 33% laiendamiseks ning hoone kompleksseks rekonstrueerimiseks. Uue ehitusloa väljastamise tingis vajadus ehituse käigus projekti muuta. Naaber vaidlustas ka selle ehitusloa, leides, et linn pidanuks läbi viima detailplaneeringu menetluse.

Tallinna Halduskohus jättis mõlema ehitusloa osas kaebuse rahuldamata ning leidis, et nii 3. märtsi ehitusluba kui ka hilisem ehitusluba olid antud õiguspäraselt ning otsustas kaebuse rahuldamata jätta. Kohus leidis, et esialgse ehitusloa puhul jäi laienduse maht lubatud 33% piiresse, mistõttu oli ehitusluba väljastatud õiguspäraselt. Hilisema ehitusloa puhul, leidis kohus, et linnal oli õigus anda ehitusluba ilma detailplaneeringuta ning tugineda ehitusloa väljastamisel üksnes eelnevalt väljastatud projekteerimistingimustele.

Tallinna Halduskohtu otsus ei ole jõustunud ja selle peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Merko sõlmis ehituslepingu korterelamu ehitamiseks Tallinnas

08.12.2017 Tõnu Toompark

7. detsembril 2017. a sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Liven Kodu 7 OÜ lepingu äripindadega korterelamu ehitamiseks aadressil Toom-Kuninga 21, Tallinn. Hoone üheksal korrusel on kokku 45 korterit ja äripinnad.

Lepingu maksumus on ligikaudu 5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2017. aasta detsembris. Hoone valmib 2018. aasta detsembris.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

13/12/2017 toimub koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt”

08.12.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 13/12/2017 koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Koolituse eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” on oodatud:

kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
(väike-)investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus annab:

teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest;
info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara;
konkreetsed nõuanded, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara;
arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla;
soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enampakkumisetel osalemiseks.

“Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 13/12/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kohtutäitur Kaja Lilloja.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Eesti Pank: Novembri kiire hinnakasvu taga olid mootorikütused ja toiduained

08.12.2017 Sulev Pert

Novembri hinnakasv oli kiireim alates 2012. aasta märtsist
Toiduainete hinnakasv pole veel järele andnud
Kiirem majanduskasv on lubanud ettevõtetel hindu tõsta

Tarbijahinnaindeksi aastakasv kiirenes novembris 4,2%ni. Toiduained kallinesid aastaga 8,8%, energia hinnad tõusid 5,3%, aga alusinflatsioon ulatus 1,5%ni. Novembri kiirem hinnakasv võrreldes oktoobriga tulenes peamiselt mootorikütuste 8% kallinemisest.

Aastaga on kallinenud paljud toiduained, kuid kõige enam või ja piimatooted. Piimatoodete tormiline hinnakasv maailmaturul on praeguseks küll asendunud paigalseisu või isegi langusega, kuid nende muutuste mõjude jõudmine Eesti tarbijahindadesse võtab aega. Toiduainete hinnakasvu hoiavad lähiajal üleval ka alkoholi ja tubakatoodete uued aktsiisitõusud, mis jõustuvad 2018. aasta alguses.

Majanduse praegune seis on lubanud ettevõtetel hindu tõsta. Hinnakasv sõltub peamiselt nõudlusest kaupade ja teenuste järele ja tootmiskulude suurenemisest. Majanduskasv on suure nõudluse tõttu viimase aasta jooksul olnud kiire ja nende ettevõtete osakaal, keda piirab nõudlus, on vähenenud. Seetõttu on ka lihtsam olnud hindu tõsta. Teisalt on üha kasvanud nende ettevõtete osakaal, keda piirab tööjõupuudus. Ettevõtted peavad töötajate pärast järjest tugevamalt konkureerima, mistõttu palgakasv on olnud paljudel tegevusaladel kiire. Keskmine palk kasvas kolmandas kvartalis keskmiselt 7,4%, mis on märkimisväärselt suurendanud kulusid ja sundinud ettevõtteid hindu tõstma.

Euroala inflatsioon püsis novembris aeglane, ulatudes 1,5%ni. Euroopa Keskpanga rahapoliitika näeb ette, et euroala inflatsioon peaks kiirenema 2% lähedusse. Selle eesmärgini jõudmise eeldus on sisenõudluse edasine tugevnemine ja palgakasvu kiirenemine kogu euroalal.

Eesti Pank avaldab uue inflatsiooniprognoosi 19. detsembril.

Kas sa tead, mis toimub uute korterite turul?

07.12.2017 Tõnu Toompark

Kas tead, mis toimub uute korterite turul? Kui palju ühes või teises piirkonnas uusi kortereid müügiks pakutakse? Millised on hinnad? Kui paljude korteritega tehinguni jõutakse?

Kui pead seda infot vajalikuks, saan sind aidata. Jälgin igakuiselt uute korterte turgu. Loen kokku korterhaaval pakkumise kõikide Tallinna ja Harjumaa raames. See annab pildi müügitempodest, samuti hindadest.

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset interpreteerimist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee

Statistikaamet: Vabade ametikohtade arv III kvartalis suurenes

07.12.2017 Statistikaamet

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta III kvartalis ligi 12 700 vaba ametikohta, mis on viimaste aastate suurim näitaja, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus 11 000-ni, suurenes 2017. aasta III kvartalis vabade ametikohtade arv 15%.

Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta III kvartalis veidi suurem kui II kvartalis, kui neid oli 12 000. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas vabade ametikohtade arv 6%.

Ametikohtade koguarvus (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) on endiselt kõige suurem osa töötleva tööstuse (20%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohtadel. Need tegevusalad on ka suurimad tööpakkujad ehk seal on vabade ametikohtade arv samuti kõige suurem. Ametikohtade koguarv oli III kvartalis üle 558 000. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes suurenes näitaja 0,7% ja käesoleva aasta II kvartaliga võrreldes vähenes 0,5%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta III kvartalis 2,3%, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,3 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta III kvartalis.

Vabade ametikohtade määr oli III kvartalis kõrgeim hariduses (3,2%), majutuses ja toitlustuses (3,1%) ning info ja side tegevusalal (3,0%). Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (0,7%), kinnisvaraalases tegevuses (0,8%) ja mäetööstuses (0,9%).

Avalikus sektoris vabade ametikohtade arv III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga kasvas, kuid suurem osa (71%) vabadest ametikohtadest asub erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta III kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,9%) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,8%). Madalaim oli vabade ametikohtade määr Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1,9%) ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,3%).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid nagu varemgi Harjumaal (64%), sh Tallinnas (49%), millele järgnevad Tartu- (10%) ja Ida-Virumaa (5%). Vabade ametikohtade arv oli väikseim Hiiu, Põlva, Lääne ja Jõgeva maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku) oli 2017. aasta II kvartalis ligi 94 500, mis eelmise kvartaliga võrreldes on 20% suurem ning 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 1% suurem. Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enim muudes teenindavates tegevustes (28%), majutuses ja toitlustuses (20%) ja veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (20%). Kõige enam suurenes tööjõu käive mäetööstuses (32%) ja töötlevas tööstuses (13%). Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli 2017. aasta II kvartalis suurim töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

Hinnangud põhinevad statistikatööl „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2017. aastal on valimis 12 600 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta II kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeva seisuga vabad ametikohad, s.o vast loodud, vabad või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Eesti Pank: Jooksevkonto liigub sammhaaval tasakaalu suunas

07.12.2017 Kristo Aab

Investeeringute kasv on suurendanud importi
Kapitali liikumist mõjutasid finantssektori struktuurimuudatused
Kolme kvartali jooksul on Eestisse tehtud 40% rohkem otseinvesteeringuid kui aasta tagasi
Majanduse välismaalt raha kaasamise võimekus on paranenud

Eesti majanduskasvu soodustas kolmandas kvartalis investeeringute kasv. Suurem investeeringumaht suurendas ka importi, mistõttu kaupade sisseveo kasv kolmandas kvartalis kiirenes. Samal ajal oli ekspordikasv tagasihoidlik, sest Eesti ekspordis suure osakaaluga kommunikatsiooniseadmete väljavedu jätkas aasta algusest kestnud kahanemist. Seetõttu vähenes jooksevkonto ülejääk aasta varasema ajaga võrreldes 241 miljoni euroni ehk ligikaudu 4%ni SKPst (aasta tagasi 5,5% SKPst). Ülejäägi hoogsamat vähenemist pidurdasid teenuste konto rekordiline ülejääk ning toetuste (sh välisabi) suurem sissevool.

Otseinvesteeringuid tehti Eestisse taas rohkem kui Eestist välismaale. Kõige rohkem vahendeid paigutati finants- ja kindlustustegevuse ning kaubanduse tegevusalale. Olulist rolli mängisid finantsasutuste struktuurimuudatused, mis tõid endaga kaasa uusi investeeringuid omakapitali. Otseinvesteeringute netosissevool töötlevasse tööstusse jätkus, kuigi veidi väiksemas mahus kui eelnevate kvartalite jooksul. Investeeriti eelkõige kasumite reinvesteerimise kaudu, muude omakapitaliinvesteeringute hulk aga vähenes. Eelmise aasta esimese kolme kvartaliga võrreldes on tänavu Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht olnud üle 40% suurem, kuid selle põhjuseks on eelkõige olnud üksikud suured tehingud. Peamine osa investeeringutest tuleb endiselt Rootsist ja Soomest. Eestist välismaale tehtud otseinvesteeringute hulk on samal perioodil vähenenud veerandi võrra.

Eesti residentide välisnõuded suurenesid rohkem kui väliskohustused. Seega liikus rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon tasakaalu suunas ja jõudis –33%ni SKPst. Tänu paranevale netoinvesteerimispositsioonile on majanduses järjest rohkem võimekust kaasata investeeringute tegemiseks vahendeid välismaalt. Viimaste aastate madalat põhivarainvesteeringute taset on peamiselt seostatud kehva välisnõudluse ja ettevõtete vähese kindlustundega. Ligipääs rahastusele on olnud hea juba üsna pikka aega. Euroopa Komisjoni normide järgi kannataks majandus tervikuna välja ka lisainvesteeringuid ja -laene välismaalt nii, et riiki ei ohustaks liigsest väliskapitalist tingitud tasakaalustamatused. See võiks ühest küljest teha Eesti välisinvestorite silmis atraktiivsemaks ja teisalt pakkuda investeerimisel riigisisesele rahastusele võimalikku alternatiivi.

Lasnamäele kavandatakse tööstus- ja ärilinnakut

07.12.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas Tähesaju kvartali detailplaneeringu, mis võimaldab neljaks kvartaliks jagatud alale tööstuspargi rajada.

Tähesaju kvartali detailplaneeringuga määratakse 12,57 ha suurusele maa-alale ehitusõigus kokku maksimaalselt 27 kuni viie maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äri- ja/või tootmishoone ehitamiseks.

Planeeritud ala asub Lasnamäe linnaosas Tondiraba asumis Laagna tee ja Varraku tänava vahelisel alal. Tähesaju kvartali detailplaneeringu koostas RAAM Arhitektid AI OÜ.

Detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga, mille kohaselt on detailplaneeringu ala juhtotstarve tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalfunktsiooniga ettevõtlusala. Planeeringualal võivad paikneda vaba aja veetmise, kaubandus-, äri-, teenindus-, büroo- ja toitlustusettevõtted ja asutused, parklad, haljasalad, rekreatsioonialad, kõrvalotstarbena keskkonda mittehäiriv väiketootmine ja laondus.

Detailplaneeringu koostamine algatati 5. novembril 2014 ning 1.-9. detsembrini sai Lasnamäe Linnaosa Valitsuses detailplaneeringu eskiislahendusega tutvuda. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2017 korraldusega ning oli 10.–24. augustini avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku kestel planeeringulahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

Planeeringuala arendamisest huvitatud Tähesaju City OÜ ja OÜ Laagna Arendus on võtnud 16. juunil 2017 sõlmitud halduslepinguga kohustuse tagada detailplaneeringukohase avalikult kasutatavate teede (st sõidu, kõnni- ja kergliiklustee), üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamine etapiliselt vastavalt kokkulepitud tähtaegadele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Hinnatõus kiirenes mootorikütuste kallinemise tõttu

07.12.2017 Liis Elmik

Hinnatõus kiirenes novembris oodatult, 4,2 protsendini. Inflatsiooni panustasid kõige rohkem toit, alkohol ja mootorikütused. Hinnatõus kiirenes mootorikütuste kallinemise tõttu.

Toiduained kallinesid aastataguse ajaga võrreldes ligi 8%. Nende hindu mõjutas piima- ja köögi- ning puuviljade hindade tõus. Hinnatõusu taga on põllumajanduse jaoks ebasoodne ilmastik ja tugev nõudlus.

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi, tubaka ja mootorikütuste hindu. Viimast tõstis ka toornafta hinnatõus. Novembris oli toornafta hind eurodes 23% kõrgem kui aasta tagasi. Nafta hind on ülespoole liikunud maailmamajanduse elavnemise järel tugevnenud nõudluse, OPECi tootmismahtude vähendamise ja poliitiliste pingete kasvu toel, eelkõige Saudi Araabias. Novembris otsustas OPEC pikendada tootmiskvoote järgmise aasta lõpuni.

Järgmisel aastal peaks hinnatõus mõnevõrra aeglustuma

Swedbanki prognoosi järgi aeglustub hinnatõus selle aasta 3,5 protsendilt järgmisel aastal 3,0 protsendini. Sellest ligi kolmandiku moodustab alkoholi, tubaka ja bensiini aktsiisimaksumäärade tõus. Hinnatõusu aeglustumise taga on väliste hinnasurvete leevenemine: nii nafta kui muude toorainete hinnatõus peaks järgmisel aastal pidurduma.

EKÜL: Kortermajas peetakse tuleohuks napsutavaid ja suitsetavaid naabreid, kahtlast kraami keldris ja aegunud juhtmestikku

07.12.2017 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) viis koostöös Päästeametiga tänavu läbi tuleohutusalase teavitusprojekti, et juhtida tähelepanu tuleõnnetustele korterelamutes ja tõsta korteriühistute juhtide teadlikkust nende õnnetuste ennetamise võimalustest. Projekti osana korraldas Eesti Korteriühistute Liit veebiküsitluse, mille abil koguti korteriühistute esindajate arvamusi korterelamute tuleohutuse teemal.

Küsimustikule vastas 269 korteriühistu esindajat, nende hulgas korteriühistute juhid, juhatuse liikmed, korteriühistu liikmed, majaelanikud ja sotsiaaltöötajad, kelle klientide hulgas on kortermajade elanikud. “Arvamused jäid üsnagi tasavägiseks: kui veidi üle poolte vastanuist leidsid, et nende majas pole tuleohutus probleemiks, siis 46% vastanuist oli arvamusel, et kodumajas on probleem olemas,” kommenteeris EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.

Kuigi enamik vastanuist polnud tuleõnnetust kodumajas kogenud, nentis 19% vastanuist, et punane kukk on kahjuks nende eluaset väisanud. “Põhjuseid esitati mitmeid, teiste seas näiteks keldri- ja puukuuride põlengud, mittekorras elektriseadmetest või küttekoldest alguse saanud tulekahju jne,” loetles Jaadla. Suurimaks tuleohuks oma majas peetigi just aegunud elektrijuhtmeid, ebaseaduslikke või puudustega küttekoldeid, süttiva kraami hoiustamist keldrites, aga ka suitsetavaid ja napsutavaid naabreid. Samuti valmistas vastanutele muret elanike komme kasutada trepikoda ning evakuatsiooniteid kolikambrina: seal hoitakse kraami, mis korterisse ära ei mahu.

“Kui trepimademel troonib kellegi vana kapp, vähendab see päästetee laiust,” selgitas Päästeameti Lääne päästekeskuse ohutusjärelvalvebüroo peainspektor Erti Suurtalu EKÜL ajakirjas Elamu. Kui elanik siiski jonnakalt oma koli trepikojast ära viia ei taha, tuleks Suurtalu sõnul katsuda alguses ühistul oma jõududega hakkama saada. “Võib üles panna sildid äraviimise kohta vms, see võib aidata. Kõige viimases hädas aitab päästeameti ettekirjutus, kuid seda tehakse ikka ühistule, mitte üksikule korteriomanikule,” selgitas ta. “Kortermajas peaks kõik need reeglid – ladustamine, tehnosüsteemide muutmine jne. – olema kirja pandud korteriühistu sisekorraeeskirjas,” andis Suurtalu nõu. “Kui dokumendid puuduvad, on üksikisikutele raske selgeks teha, kuidas toimida.”

Kelder on tema sõnul arvestatud tuletõkkesektsiooniks, seal ei tohiks Suurtalu sõnul hoiustada ohtlikke, veel enam isesüttivaid materjale. Trepikojas võib saatuslikuks saada ka hooletu ümberkäimine tulega: hõõguvast suitsukonist või küünlast võib samuti tulekahju alguse saada.

“Varasemalt on olnud juhtumeid, kus kortermaja keldriboksis hoitakse lausa eluohtlikku kogust kemikaale, kuigi see on seadusvastane,” hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Korteriomanik on kohustatud nii kaasomandi osa kui ka korteriomandi reaalosa kasutama nii, et see oleks kooskõlas seadustega, korteriomanike otsustega ega kahjustaks teiste omanike õigus. Korteriomaniku kohustus kasutada kaasomandi osa kookõlas seadustega hõlmab endas kohustust arvestada kaasomandi kasutamisel kemikaaliseaduses, rahvatervise seaduses, korteriomandiseaduses jt seadustes sätestatud nõudeid,” rääkis ta. “Nii nagu korteris, tuleb ka keldris ja trepikojas pidada silmas ohutusnõudeid, hoida puhtust ja korda ning täita ühistu poolt seatud sisekorraeeskirju.”

Küsitlusest selgub aga, et kortermaja tuleohutus läheb inimestele siiski korda: üle 70% vastanutest märkis, et korterites on suitsuandurid, üle 60% on trepikodade välisustel libliklukud, trepikodade aknad avatavad ja evakuatsiooniteed vabad. Ka on pea pooled vastanuist tutvunud Päästeameti või EKÜL jagatud tuleohtusalaste infomaterjalidega. Päästeameti ohutusjärelevalve järgmise aasta üheks fookuseks on tuleohutusnõuete täitmine kortermajade üldkasutatavatel pindadel, kavas on läbi viia kontrollkäike kortermajades, esimene kontrollreid toimub 15.-19. jaanuaril 2018.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: büroopindade turgu kimbutab kõva konkurents

07.12.2017 Reimo Simsalu

Liigsuur pakkumine iseloomustab eelkõige pealinna büroopindade turgu, investorid vaatavad üha enam tööstuskinnisvara ja hea asukohaga kaubanduspindade suunas.

Ärikinnisvara ja ennekõike just büroopindade turul on alanud ülepakkumise periood, mistõttu on mõistlik lähitulevikus oma investeeringust väljuda plaanivatel investoritel kaaluda väljumist mõnevõrra varem. Või siis seda hoopis oluliselt edasi lükata ning arvestada vahepealse survega üürihindadele ning kasvavale vakantsile või vähemalt suuremale üürnike voolavusele.

Uusi büroopindu ehitatakse Tallinnas väga palju – see on rentaabel äri. Viimasel paaril aastal on pealinna juurde tulnud ca 50,000 – 100,000 m2 kontoripinda aastas, selle aasta kolmanda kvartali seisuga üle 85,000 m2. Juba kolm aastat tagasi kõneldi, et kuhu veel minna on, ent ehitustegevus on siiani püsinud aktiivne. Eriti kesklinnas ja Ülemiste City’s.

Üürnikke uutele A-klassi büroopindadele võidetakse vanematest, B-klassi kontoritest, kus töötingimused ei ole nii head. Uute büroode täitumine kõigub siiski ühest äärmusest teise – on hooneid, mis broneeritakse juba enne valmimist, on hooneid, mis ei taha kuidagi täituda. Mujal Eestis rajatakse büroohooneid ja –pindu tagasihoidlikult – ehitushind on ehk kallimgi, rendihind mitu korda väiksem. Samas – väikelinnades vajavad lähiaastatel A-klassi pindu ja hooneid riigiasutused, mis on kavas Tallinnast ära kolida. Küllap peagi tekib ka investoreid, sest tootlust otsivat raha on turul palju ning sobilikke lahendusi vähe. Raha valgub ka järjest enam pealinnast laiali mujale Eestisse.

Tööstuskinnisvara on popp

Viimasel ajal on investeeringud kasvanud aga hoopis pikkade lepingutega tööstuskinnisvarasse, kus tootlikkus on suurem kui büroo- ja kaubanduspindade puhul. Siiski näidatakse suurt huvi üles ka nähtava asukohaga kauplusepindade vastu. Kindlate üürnikega ärikinnisvara vastu tunnevad aktiivsemat huvi nii kohalikud kui välisinvestorid.

Kogenud investorile on tihtipeale olulisem objekti likviidsus ning jätkusuutlikkus kui tootluse viimase protsendipunkti taga ajamine. Ollakse valmis tegema ka madalama tootlusega kuid kindlamaid investeeringuid ärikinnisvarasse, saades seeläbi omakapitalile korraliku tootluse. Heade objektide järele on selge nõudlus ja nende eest ollakse nõus ka maksma. Ka müügiperioodid on oluliselt lühenenud võrreldes aastatetaguse ajaga. Majanduskeskkond on hea, investeeringud on asunud taas kasvama ning otsitakse võimalusi oma tegevuse laiendamiseks.

Pangaintressid on endiselt madalad ja laenuraha pakkumine laialdane, kuid peab siiski arvestama, et tingimused selle raha kättesaamiseks on võrdlemisi karmilt reguleeritud. Enamasti jääb ärikinnisvaras laenuvõimendus täna 50-60% juurde.

Mis tulevikku puudutab, siis nii rajatavad büroohooned kui korterelamud peavad alates 31. detsembrist 2020 olema liginullenergiahooned, avaliku sektori hooned juba alates 31. detsembrist 2018 – see tõstab tänast ehitushinda 10-15%.

Eesti Pank: Eesti maksebilansi teenuste konto ülejääk oli kolmandas kvartalis kõigi aegade suurim

07.12.2017 Eesti Pank

Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 241 miljonit eurot (4,2% SKPst) ehk 50 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Ülejääk põhines teenuste konto rekordiliselt positiivsel saldol (teenuste eksport oli suurem kui import). Samal ajal kasvas kaubavahetuse puudujääk. Maksebilansi kapitalikonto järgi suurenes investeerimistoetuste maht 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ligi kaks korda ja oli 95 miljonit eurot
Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool1 163 miljonit eurot ning selle põhjustasid pensionifondide ja valitsemissektori investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse
Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et kolmanda kvartali lõpus ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (33% SKPst) Investeerimispositsioon liikus kuuendat kvartalit järjest tasakaalu suunas
Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu olid kvartali lõpu seisuga 2,7 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKPst). Võlanõuete maht suurenes kvartaliga 412 miljonit, võlakohustused aga 142 miljonit eurot

2017. aasta kolmandas kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 241 miljonit eurot. Selle põhjustasid endiselt teenuste konto ülejäägi kasv ning teisese tulu (sh välisabi) netosissevool. Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 567 miljonit eurot ehk 9% rohkem kui 2016. aasta samas kvartalis. Ülejääki suurendasid eeskätt arvuti- ja ehitusteenused ning õhutranspordi reisijatevedu. Kaupade konto puudujääk suurenes aastaga 83% ja oli 246 miljonit eurot. Kaubavahetuse puudujääk kasvas eelkõige seetõttu, et vähenes elektriseadmete väljavedu ja vahenduskaupade netoeksport ning suurenes transpordivahendite sissevedu. Kaupade väljavedu kasvas 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 3%, sissevedu aga 7%. Kapitalikonto ülejääk oli 49 miljonit eurot ehk sama suur kui aasta tagasi. 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes suurenes investeerimistoetuste maht peaaegu kaks korda. Kapitalikonto ülejääki vähendas aga suures mahus saastekvootide ostmine.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 291 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes jätkuvalt netolaenuandja: riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

Maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 163 miljoni euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid pensionifondide ja valitsemissektori investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi, st krediidiasutuste ja Eesti Panga kaudu, oli 672 miljonit eurot. Selle taga olid krediidiasutuste struktuurimuudatused, mille tulemusena vähenesid nende kohustused emapankade vastu. Samal ajal asendusid ettevõtete senised laenukohustused residentidest krediidiasutuste vastu kohustustega välismaiste krediidiasutuste vastu. Nagu teiseski kvartalis ületas otseinvesteeringute sissevool väljavoolu. Investeeringute sissevool suurenes krediidiasutuste omakapitali tehtud investeeringute ja mittefinantsettevõtete Eestis teenitud kasumite reinvesteerimise tõttu.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (33% SKPst). Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon 68 miljoni euro võrra tasakaalu suunas.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 2,7 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKPst). Kvartali jooksul suurenesid nii võlanõuded kui ka -kohustused.

Üksikasjalikumat infot maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla kohta vt välissektori statistikast.

Joonis 1. Jooksevkonto struktuur, % SKPst

Joonis 2. Finantskonto struktuur, % SKPst

1 Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

2017. aasta esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 8. märtsil 2018 kell 8.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksit mõjutasid novembris enim toit ja mootorikütus

07.12.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta novembriga võrreldes 5,4% ja teenused 2,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 8,3% ja mittereguleeritavad hinnad 3,1%.

Eelmise aasta novembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 7,8% kallinemine, mis andis kogutõusust kaks viiendikku. Piim, piimatooted ja munad kallinesid 13,3%, köögivili 17,2% ja puuvili 14,6%. Mootorikütuse ning alkohoolsete jookide ja tubaka kallinemine andsid kogutõusust kumbki viiendiku, kusjuures viimasest poole andis õlle 27,2% hinnatõus. Nii bensiin kui ka diislikütus olid 16% kallimad kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on eelmise aasta novembriga võrreldes enim kallinenud või (54%), kartul (28%) ja värske köögivili (23%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 4,2% märtsis 2012, mil muutus oli 4,4%.

Oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit novembris kõige rohkem mootorikütuse 7,8% hinnatõus. Suuremat mõju kuumuutusele avaldas ka toidu 1% kallinemine.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2017**
Kaubagrupp	November 2016 – november 2017, %	Oktoober 2017 – november 2017, %
KOKKU	4,2	0,5
Toit ja mittealkohoolsed joogid	7,8	1,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	12,2	-0,4
Riietus ja jalatsid	1,8	-0,6
Eluase	2,0	0,2
Majapidamine	0,9	0,1
Tervishoid	0,3	-0,2
Transport	6,0	2,7
Side	-5,2	0,1
Vaba aeg	1,2	-0,9
Haridus ja lasteasutused	-4,9	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,3	-0,3
Mitmesugused kaubad ja teenused	4,1	1,3

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Tondi sõjaväelinnaku naabrusse kavandatakse korterelamuid

07.12.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võttis vastu detailplaneeringu, mis loob võimalused Tondi asumisse endise sõjaväelinnaku naabrusesse kümne korterelamu rajamiseks.

Detailplaneeringuala asub Kristiine linnaosas Tondi asumis Marsi, Sõjakooli, Sammu ja Seebi tänava vahelises kvartalis. Detailplaneering hõlmab 2,41 ha suuruse maa-ala.

Planeeritud ala piirneb arhitektuurimälestiseks tunnistatud Tondi sõjaväelinnaku kasarmutega ja tallihoonega. Detailplaneeringu koostamisega soovitakse määrata ehitusõigus kokku kümne kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ning alajaama rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Detailplaneering on kooskõlas Kristiine linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeritud maa-ala segahoonestusala ja arenguala juhtotstarbega alale. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Tondi Kvartal. Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts.

Alale uue detailplaneeringu koostamise tingis vajadus moodustada väiksemad krundid ning määrata kruntidele elamumaa sihtotstarve. Uue planeeringuga kavandatakse alale 15 asemel 10 korterelamut ning arvestades, et piirkond on kujunemas pigem elurajooniks, ei ole otstarbekas sinna kavandada osalist ärifunktsiooni.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Kristiine Linnaosa Valitsus korraldavad lähiajal vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku.