Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Esimest korda avalikkuse ees: Tallinn võib tõesti saada tehis-kasiinosaared

1Partner KinnisvaraTänasest saab tutvuda Tallinna poolt kinnitatud Paljassaare kasiinosaarte detailplaneeringuga. 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul võib Märts Sultsi kunagisest jaburast valimisideest tõesti kerkida geniaalne kinnisvaraprojekt.

Martin Vahteri sõnul kinnitas linn Sihtasutus Kasiinosaare algatatud kolme omavahel ühendatud tehissaare detailplaneeringu. “Sults tekitas sisuliselt mitte millestki 27-hektarilise potentsiaaliga krundi, mis võib ühel päeval osutuda geniaalseks investeeringuks,” ütles Vahter.

“Tundub, et kasiinosaare fookus on vähenemas ja pigem on tegemist tavapärase kinnisvaraarendusega,” lisas Vahter.

“Põhja-Tallinnas on oodata huvitavaid arenguid. Kopli liinid taastatakse, Volta kvartal kerkib, Paljassaare ja Noblessneri sadamaid arendatakse ning ka mitmel teisel arendusfirmal on piirkonnas suured maatükid ja -plaanid. See võtab aastakümneid, aga kui ümberringi saavad arendused valmis, ei tundugi Kopli tehissaared enam nii utoopilised,” ütles Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul ei ole merre ehitamine utoopiline. “Juba 70ndatel rammiti Viru hotelli vundamendivaiad lausa 60 meetri sügavusele maasse. Tehnika on sellest ajast kõvasti arenenud ning praegugi täidetakse Pirita TOPi juures merd kinnisvaraarenduseks,” ütles Vahter.

Põhja-Tallinnas asuva 27,98 hektari suuruse maa-ala kohta koostatud Paljassaare tehissaare detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 18. oktoobril 2017.

Detailplaneering annab võimaluse rajada Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale kolm omavahel ühendatud tehissaart, kuhu on kavandatud üks kuni 9-korruseline maa-aluse
korrusega ärihoone, üks kuni 4-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1-korruseline ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga ning linnusaar.

Detailplaneeringuga saab 19. detsembrini tutvuda Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

EstateGuru investorid said tagasi esimese “hapuks” kuulutatud laenu

EstateguruKinnisvara ühisrahastusplatvorm EstateGuru tagastas 21. novembril investoritele kogu ebaõnnestunuks kuulutatud Toome arendusprojekti laenu investeeritud raha koos intresside ja viivistega.

14. novembril kuulutas EstateGuru välja ettevõtte ajaloo esimese ebaõnnestunud ehk default-laenu, mille tagatise müügiks algatati k​ohtutäituriga abiga Oksjonikeskuse veebikeskkonna vahendusel avalik enampakkumine. Avaliku enampakkumise väljakuulutamise hetkel informeeriti osapooli, et laenuvõtjal on võimalus tagatisvara enne oksjoni edukat lõppu tagasi osta ning 21. novembril laenuvõtja seda võimalust ka kasutas refinantseerides laenu.

EstateGuru tegevjuht Mihkel Stamm kinnitas, et ettevõttel õnnestus esimene ebaõnnestunud laen lahendada parimal võimalikul moel, sealjuures tagastati investoritele kogu nende raha koos lubatud intresside, hüvitise ja viivisega. “Tänaseks on teada, et Toome investeerimisprojekti kogutootluseks kujunes 13,72%. Kokkuvõttes saame kinnitada, et EstateGuru riskihindamismudel toimib ning antud juhul kinnitab laenu refinantseerimine ka veelkord tagatisvara hinnangu korrektsust,” märkis ta.

Stammi sõnul on oluline tegur laenuvõtja motivatsioonis laenu tagastamiseks ka platvormi investeeringute madal LTV (laenu ja tagatisvara väärtuse suhe). Hetkel on EstateGuru laenuportfellis see keskmiselt 58%, mis oli ka antud projekti puhul oluliseks faktoriks. “Käesolev ebaõnnestunud laen lahenes kõikide osapoolte jaoks väga kiirelt ja positiivselt ning seda suuresti laenuvõtja koostööalti suhtumise ja meie meeskonna aktiivse tegevuse ning riskihaldamise protseduuride täpse jälgimise tõttu. Sellest hoolimata peaksid investorid tulevikus olema valmis, et ebaõnnestunud laenu tagatise realiseerimine võib võtta aega 2-3 kuud, erandjuhtudel ja sõltuvalt tagatisvara spetsiifikast ka kauem.”

14. novembril välja kuulutatud ebaõnnestunud laen oli Toome puiestee arenduslaen, mis väljastati platvormil 28. oktoobril 2015 ning laenu finantseerisid 294 investorit. Laenu tagatisteks on lõpetamisjärgus eramu Nõmme linnaosas, 6,26 ha kinnistu Keila vallas ning 6,31 ha kinnistu Keila vallas. Antud ebaõnnestunud laen oli EstateGuru tegevusajaloo esimene tagatis, mille realiseerimiseks algatati avalik enampakkumine.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EKÜL: Üürniku tekitatud kahju eest vastutab korteriomanik

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLKorteriühistud seisavad aina enam silmitsi üürikorteritega seotud probleemidega: pahatihti ei pea üürnikud ei kinni maja sisekorrareeglitest, peavad lärmakaid pidusid ja majas liikuvad võõrad tekitavad kahju teiste omanike varale. “Ühistu ei pea aga tegelema kellegi üüriliste korralekutsumisega ning iga korteriomanik peab aru saama, et ühistu ees vastutab ka üürniku tekitatud kahju eest omanik,” selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ka uus, tuleval aastal kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab väga selgelt korteriomaniku kohustused. “Korteriomanik peab hoiduma tema käsutuses oleva korteriomandi korras ning seda ja kaasomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,” selgitab Urmas Mardi. Nõue kehtib ka kõigile, kes omaniku valduses olevat korterit ajutiselt kasutavad. “Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal,” rõhutab Mardi.

Külmal ajal võib probleem tekkida ka sellest, et üürniku puudumisel või puhkusel jäetakse korter tühjalt seisma, küte keeratakse maha ning seetõttu kannatab kogu maja kütte- ja veesüsteem. “Uus seadus ütleb aga väga selgelt, et korteriomanik kohustub muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,” selgitab Mardi.

Tihti on aga probleemiga maadlevad korteriühistud hädas korteriomaniku leidmisega: kontaktandmed on vananenud, inimene vahetanud elukohta ja telefoninumbrit. “Püüa siis niimoodi tuult väljal,” nentis Mardi. Uus seadus peaks aga omanikega kontakteerumise ühistule lihtsamaks tegema. “Seaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi,” selgitab Mardi. ” Kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht.”

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 28/11/2017

Kinnisvaraõiguse ABCKinnisvarakoolis toimub 28/11/2017 koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolituse eesmärk on anda osalejatele ülevaade kõigist olulistest õigusaktidest, mis on tähtsad kui soovida asuda tööle kinnisvara sektorisse või teha tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus on suunatud:

  • maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid;
  • eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel;
  • inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega ja vajavad teavet, kuidas tehing mõjutab nende huve;
  • kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraõiguse vastu.

Koolitus „Kinnisvaraõiguse ABC“ annab Sulle:

  • hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks;
  • praktilised näited olulistest kohtulahenditest;
  • võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat turvaliselt;
  • ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest;
  • praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral;
  • laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 28/11/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnasLektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: Mitteeluruumide ehituslubade arv väheneb, kasutuslubade arv kasvab

Tõnu Toompark2017 III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 579 ja kasutusloa 323 mitteeluruumi. Mitteeluruumide ehituslubade arv vähenes aastatagusega võrreldes 9%, kuid kasutuslubade arv kasvas 40%.

Seejuures vähenes nii ehitusloa saanud kui kasutusloa saanud mitteeluruumide pindala. Ehitusloa saanud mitteeluruumide pindala vähenes 30% ja kasutusloa saanud mitteeluruumidel 18%.

Olukord, kus kasutusloa saanud mitteeluruumide arv kasvab, kuid nende pindala väheneb viitab sellele, et kasutusloa saanud mitteeluruumid on keskmiselt väiksema pindalaga kui aasta varasemalt.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Kontserni tütarettevõtte nõukogu liikmete ja juhatuse liikme volituste pikendamine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti juhatus otsustas 17. novembril 2017 pikendada AS Merko Tartu nõukogu liikmete Alar Lagus ja Veljo Viitmann nõukogu liikme volitusi järgmiseks kolmeks aastaks, s.o kuni 23. detsembrini 2020. AS Merko Tartu nõukogu jätkab senises kolmeliikmelises koosseisus: Jaan Mäe (esimees), Veljo Viitmann ja Alar Lagus.

17. novembril 2017 otsustas AS Merko Tartu nõukogu pikendada ettevõtte juhatuse liikme Mihkel Muguri volitusi järgmiseks kolmeks aastaks, s.o kuni 17. novembrini 2020. AS Merko Tartu juhatus jätkab senises kaheliikmelises koosseisus: Juhan Varik ja Mihkel Mugur.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: Juhatuse esimehe nimetamine

Nordecon17.11.2017 toimunud Nordecon AS nõukogu koosolekul nimetati alates 08.01.2018 ettevõtte uueks juhatuse esimeheks Gerd Müller, kes hakkab vastutama Nordecon ASi üldjuhtimise ning juhatuse töö korraldamise eest, samuti Nordecon ASi tütarettevõtete üldjuhtimise korraldamise eest strateegilistes küsimustes.

Gerd Müller on varasemalt töötanud panganduses ja makseteenuste valdkonnas: Hansapangas (hilisem Swedbank) erinevate valdkondade juhi ja juhatuse liikmena (1992 – 2001), EuroProcessing Internationalis (hilisem First Data) piirkondliku juhina (2002 – 2008), TAG Systems Finland (hilisem EVRY Card Services) Balti piirkonna juhina (2009 – 2015) ja Nordea Balti arendusjuhi ja Eesti filiaali juhatajana (2015 – 2017). Gerd on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

  • Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
  • Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
  • Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
  • Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
  • Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

1Partner: buum Tallinnas kestab veel mõnda aega

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul kestab Tallinnas kinnisvaraturu kasv sama kaua kui jätkub kiire linnastumine.

Martin Vahteri sõnul kasvab Tallinn peamiselt keskklassi suurenemise ning linnastumise tõttu, mis toob pealinna igal aastal 4000-5000 uut elanikku juurde. “Samadel põhjustel paisub ka teiste Põhjamaade suuremate linnade kinnisvaraturg. Rootsis on kinnisvarabuum kestnud juba viimased kümme aastat, suurem linnastumine tegelikult aga juba lõppemas ning peamise kasvu moodustab sisseränne teistest riikidest, mida meil pole,” ütles Vahter.

“Tallinn ületab aastavahetuse paiku 450 000 elaniku piiri ning kiirelt on kasvanud ka kogu Harjumaa ja eriti Rae, Viimsi ja Harku vallad. Tallinn koos oma satelliitidega pole kunagi ajaloos nii võimas olnud,” lisas Vahter.

1Partner Kinnisvara juhi sõnul on praegu Tallinnas väga kõrge kinnisvara puudujääk. “Uutele elanikele on vaja kümneid tuhandeid ruutmeetreid odavaid ja kaasaegseid uusi pindasid. Näiteks on
järgmisel aastal Irus valmivad 1600-eurose ruutmeetrihinnaga kortermajad kõik juba ette müüdud,” kirjeldas Vahter.

“Tihti arvatakse, et buum tähendab automaatselt mulli, kuid nii õigekeelsussõnaraamatu definitsiooni järgi kui reaalselt on see lihtsalt tõusuaeg. Ka peale seda ei pruugi üldse järgneda niiöelda
mulli lõhkemist ja krahhi nagu 2007. aastal. Pigem saab potentsiaalsete ostjate arv mingiks ajaks täis ja tehinguid ei tehta ega ehitata enam nii palju ning toimub stabiliseerumine,” lisas Vahter.

Martin Vahteri sõnul pole ükski ärivaldkond väga ootamatute poliitilise või muude ettearvamatute sündmuse eest kaitstud. “Mõned kinnisvaraprojektid lähevad ka heal ajal hapuks. Eelmisel nädalal pidi näiteks ühisrahastusplatvorm Estateguru ühe arenduse tagatise kallale minema ja see kõik on täiesti normaalne. Praeguse seisuga on suurem väljavaade veel mõnda aega stabiilne,” prognoosis Vahter.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Elu korteriühistus: Kes võib olla juhatuse liige korteriühistus?

Kätri SarapuuOleme väike maja, viis korterit ja muinsuskaitse all olev elamu. Meie majas vahetus aasta tagasi ühe korteri omanik. Seniajani toimis asjaajamine üksmeeles ja igati meeldivalt, kõik elanikud eluoluga rahul. Juhatuses on kolm liiget, otsest juhatuse esimeest ei ole määratud. Üks liige soovib närvide oma rahustuseks loobuda liikmeks olemisest. Aga meil pole kusagilt võtta tegusat majaelanikku, kes soovib heaperemehelikult osaleda juhatuses. Isiklike huvide etteotsa seadmine meile, teistele elanikele, ei sobi. Küsimus selline – kas me saame valida loobuva juhatuse liikme asemele kodaniku, kes ei ela meie majas kuid on nõus astuma meie maja meeskonda? Palume väga õiglast nõuannet.

Mittetulundusühingute seaduse kohaselt valib korteriühistu juhatuse liikme(d) korteriühistu üldkoosolek ja selleks peab olema teovõimeline füüsiline isik. Valituks võib osutuda ka isik, kes ei ole nimetatud hoones asuva korteri omanik. Juhatuse liikmeks võib valida ka näiteks mõne haldusettevõtte esindaja.

Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks oktoobris tõusis

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas oktoobris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning joogitootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

2016. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete ja piimatoodete tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, oktoober 2017
Tegevusala EMTAK 2008 järgi September 2017 – oktoober 2017, % Oktoober 2016 – oktoober 2017, %
KOKKU 0,4 3,7
Töötlev tööstus 0,9 4,5
Mäetööstus -0,1 3,2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -5,6 -5,6
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,7% ja võrreldes 2016. aasta oktoobriga 4,4%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam muude erinevate tööstustoodete, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning elektroonikaseadmete hind, samas langes elektrienergia, jookide ja ravimpreparaatide hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,5% ja võrreldes 2016. aasta oktoobriga 3,4%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahktoodete ja jalatsite ning keemiatoodete hind, samas langes elektrienergia, muude erinevate tööstustoodete ja elektroonikaseadmete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.11.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte üheksa tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu riskimarginaali muutmine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Võib juhtuda, et laenuvõtja avastab, et tema aastaid tagasi võetud eluasemelaenu riskimarginaal on oluliselt kõrgemal kui laenudel, mida praegu väljastatakse. Sellisel juhul tasub laenuvõtjal uurida, kas tal on võimalik oma laenu intressi riskimarginaali soodsamaks kaubelda.

Riskimarginaali allakauplemise põhjus võib olla ka laenuvõtja paranenud majandusseis. Näiteks võib laenuvõtja riskantsus laenuandja jaoks olla vähenenud, sest tema sissetuleks on kasvanud, uus tööandja on usaldusväärsem ettevõte või on laenu suhe tagatisvara turuväärtusesse oluliselt vähenenud. Intressimäär peegeldab laenuvõtja riskantsust. Kui riskantsus on vähenenud, võiks la intressimäär äkki madalam olla.

Soodsamat intressimäära ei pea otsima ainult olemasoleva laenu väljastaja käest. Vajadusel võib laenuvõtja mõelda sellelegi, et viia laen üle teise panka, kus talle pakutakse soodsamaid tingimusi. Kui olemasolev laenuandja riskimarginaali alandamisega lepib, küsib ta laenulepingu muutmise eest tõenäoliselt tasu.

Laenu teise panka üleviimisega kaasnevad notari tasud ja riigilõivud, mis on seotud hüpoteegi üleandmisega. Samuti küsib uus pank üsna tõenäoliselt uut laenulepingu tasu. Seega on laenulepingu uude panka üleviimise kulud suuremad ja seda tasub teha eelkõige siis, kui võit intressimäära langusest on märgatav.

Laenuvõtja jaoks sõltub riskimarginaali vähendamise eest makstava lepingutasu majanduslik mõttekus sellest, kui suur marginaali alandamine on tal laenuandjalt võimalik välja kaubelda.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Alustas Eesti esimene üürikinnisvara ühisrahastusplatvorm BitOfProperty

BitofPropertyNovembris alustas Eesti esimene üürikinnisvara ühisinvesteerimise platvorm BitOfProperty. Platvorm pakub keskkonda üüriinvestorite ja kinnisvaraomanike ühendamiseks. Eesmärk on võimaldada üüriinvestoritel turule siseneda väikeste summadega, ostes terve korteri asemel sellest vaid osa. BitOfProperty avainvesteeringuks on üürikorter Scandium Kinnisvara poolt arendatavas SpaceCube’s Mustamäel.

Erinevalt seni turul tegutsenud ühisrahastusplatvormidest ei rahasta BitOfProperty mitte kinnisvaraarenduste laene, vaid annab võimaluse investoritel siseneda järgmises investeeringu staadiumis ehk konkreetse kinnisvaraobjekti ostus. Investorid saavad investeerida otse väljavalitud korterisse või äripinda ja teenida kasumit nii renditulust kui ka kinnisvara hinnatõusust.

Taavi Pettai, BitOfProperty kaasasutaja ja ärijuht: “Meie ärimudel on lihtne – kogume kokku väikeinvestorid, ostame üüritulu tootva kinnisvara ja maksame projektist osa võtnud investoritele perioodiliselt välja üüritulu. Ostuhetkel fikseeritud investeerimisperioodi lõppedes väljume investeeringust ehk müüme kinnisvara maha ja jagame investoritele laiali ka müügist saadud kasumi. Investeerimist saab alustada juba 500 euroga, omandades nii – nagu meie ärinimigi ütleb – ostetavast objektist ühe osa.”

BitOfProperty avainvesteering käivitus novembri keskel ja selleks on Scandium Kinnisvara poolt arendatav üürikorter SpaceCube’s Mustamäel aadressil Ehitajate tee 60.

Taavi Pettai, BitOfProperty kaasasutaja ja ärijuht: “SpaceCube täidab need kriteeriumid, mida soovime oma investoritele pakkuda. Projekti kontseptsioon on hästi välja töötatud ja asukoht üürituru perspektiivist tänu lähedal asuvale Tehnikaülikoolile ja Tehnopolile suurepärane. Seda kinnitab ka asjaolu, et enamik kortereid on projektis tänaseks juba müüdud, maja ise valmib 2018. kevadel.”

Kalle Aron, Scandium Kinnisvara arendusjuht: “Tervitame sellise platvormi nagu BitOfProperty turuletulekut. Puutume igapäevaselt kokku kogenud üüriinvestoritega, kuid kohtame palju ka alustavaid investoreid, kellel saab investeerimisel takistuseks suur kapitalinõue või vähene kogemus sobiva investeeringu valikul. Siin on BitOfProperty tänuväärseks vahendajaks ja lubab üüriturul esimesi samme teha ka väiksematel investoritel.”

Keskmiselt on BitOfProperty investeerimisperioodi pikkus kolm aastat, kuid olenevalt projekti iseloomust võib varieeruda vahemikus 2-7 aastat. Investeerimisperioodi pikkus määratakse iga projekti ettevalmistusperioodil ehk enne raha kaasamist. Samas pakub portaal peagi ka likviidsust – 2018. esimeses pooles avatakse kõikidele investoritele järelturg, kus on võimalik enda osalus müüki panna ja soovi korral investeeringust varem väljuda.

BitOfProperty järgmised projektid avalikustatakse 2018. aasta alguses.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

UMPA: Mis toimub Tallinna arenduskinnistute turul?

umpaTallinna kinnisvara arendusturg on juba mitu aastat näidanud aktiivset arengut. Seda nii elukondliku kui ärikondliku kinnisvara segmendis. Linnapildis jäävad kraanad silma igasse ilmakaarde vaadates. Mitmed tühjad kinnistud, kus varem võis näha parkivaid autosid, on muutunud ehitustandriks. Tallinnas arenduskinnistutest veel puudus ei ole.

Päevakorda on kerkinud mitmed erinevad küsimused. Kas tehingute aktiivsus arenduskinnistute vallas on endiselt kasvutrendis? Kas turul on sagenenud spekulatiivsete tehingute osakaal? Kas kinnisvara arendajad on võtmas rohkem riske soetades kehtestamata detailplaneeringuga kinnistuid? Püüdsime nendele küsimustele ka vastused leida. Kasutasime analüüsis Tallinna linnas hoonestamata kinnistute ost-müük tehinguid aasta 2014 kuni 2017. aasta oktoobri baasil. Välistasime ülevaatest üksik-ja paariselamu krundid.

Võttes esmalt luubi alla tehingute arvu, võime näha viimasel kahel aastal märksa väiksemat tehingute hulka kui 2014. ja 2015. aastal. Langustrendi taga on kasvanud hinnaootused (sentiment), mida kinnitab arenduskruntide keskmine hinnakasv – krundi pinnaühiku hind on vaadeldaval perioodil kasvanud 99 EUR/m²-lt 132 EUR/m²-ni.

171117 Tehingute arv ja hind

Aastate lõikes ei ole kehtestatud detailplaneeringute ja algatamata detailplaneeringute kinnistute osakaal märkimisväärselt muutunud. Ootuspäraselt on tehingute osakaalus kehtestatud detailplaneeringutega tehtud tehingute arv kahanenud, kuid seda vaid 6% võrra. Algatamata tehingute arv on suurenenud 5% võrra. Kindlasti on siin üheks oluliseks mõjuteguriks mitmeid aastaid kestev planeeringute menetlusprotsess. Stabiilne turg on aga suurendanud ebakindlust, mis avaldub selles, et algatamata detailplaneeringuga tehingute osakaal ei ole vähenenud. Kehtestatud detailplaneeringuga krundi keskmine hind oli vaadeldaval perioodil 144 EUR/m², kehtestamata detailplaneeringuga krundi keskmine hind 52 EUR/m² ehk ca kolm korda madalam, tõestades sellega planeerimisfaasi olulisust müügiargumendina.

171117 Tehingud planeerimisfaasi järgi
Näited tehingutest, mis on jõudnud järgmisesse planeerimisfaasi:

  • 2014. a DP algatamata (elamumaa-ärimaa), 1400 m2, 175 000 EUR, 2016. a DP kehtestatud (elamumaa), 510 000 EUR. Hinnakasv 191%.
  • 2014. a DP algatamata (elamumaa-ärimaa), 1199 m2, 146 887 EUR, 2017. a DP algatatud (elamumaa), 340 000 EUR. Hinnakasv 131%.
  • 2014. a DP vastuvõetud (elamumaa), 784 m2, 285 000 EUR, 2016. a DP kehtestatud 420 000 EUR. Hinnakasv 47%.
  • 2016. a DP vastuvõetud (elamumaa), 1431 m2, 1 800 000 EUR, 2016. a DP kehtestatud 1 916 667 EUR. Hinnakasv 6,5%.

171117 Tehingud planeerimisfaasi järgi 2

Vaadeldaval perioodil müüdi kokku 267 hoonestamata kinnistut, nendest 158 elamumaa, 72 ärimaa, 22 tootmismaa ja 15 muud krunti. Osakaal on laias laastus samaks jäänud. Elamumaa kruntide keskmine hind oli perioodil 150 EUR/m² ja ülejäänud sihtotstarbega kruntide keskmine hind 60 EUR/m².

171117 Tehingud maa sihtotstarbe järgi

Spekulatiivsete tehingute osakaal on ca 10% ning see ei ole aastate lõikes oluliselt muutunud. Küll aga toome siinkohal välja mõned näited spekulatiivsetest tehingutest:

  • 2017. a DP kehtestatud (elamumaa), 2124 m2, 156 453 EUR ja 300 000 EUR. Hinnakasv 92%.
  • 2016. a DP kehtestatud (elamumaa), 3250 m2, 903 168 EUR ja 1 320 000 EUR. Hinnakasv 46%.
  • 2015. a DP kehtestatud (ärimaa), 4563 m2, 180 000 EUR ja 200 000 EUR. Hinnakasv 11%
  • 2015. a DP kehtestatud (elamumaa), 1210 m2, 366 000 EUR, 2017. a 315 000 EUR. Hinnalangus 14%.

Tomas Salamäe, Igor Habal

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

21/11/2017 toimub koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”

Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktikaKoolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 21/11/2017. Koolituse eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitus annab:

  • põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid;
  • ülevaate ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevusest, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid;
  • vastused maksustamisega seotud enamlevinud küsimustele, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 21/11/2017 kell 09.00-13.00 TallinnasLektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC