Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Pindi Kinnisvara: Odavad uusarendused müüvad kiirelt, kallimad on kinni kiilunud

Pindi KinnisvaraTihe konkurents uusarenduste turul ei ole müügitempot langetanud, kuid kallimate varade puhul on ostjate leidmine üha keerulisem.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et ettevõtte seire kohaselt on augusti alguse seisuga Tallinnas ja Harjumaal pakkumises 2312 uut korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 2388 eurot. „Projektid, mille keskmine ruutmeetrihind jääb 2000 euro piirimaile, müüvad hästi, sest neile hakkab hammas peale nii kohalikele peredele kui väikeinvestoritest üüriärimeestele,“ selgitas ta.

„Kõik meie poolt tänavu lansseeritud odavamad projektid on väga soojalt vastu võetud, viimaseks näiteks on nädal tagasi turule paisatud Pirita jõe äärne Priisle 30/32, kus on iga päev tehtud üks kirjalik broneering. Samas on näha, kuidas kesklinna rajatavad eelkõige suuremad majad vaevlevad ostjate nappuses, sest müüjad on hinnastamisega üle piiri läinud ja rikkaid soomlasi ning venelasi pole erinevalt aastatetagusest ajast just väga lihtne leida,“ kirjeldas ta.

Pindi Kinnisvara seirab igakuiselt kõiki Tallinna ja Harjumaa uusarendusi, kuid andmeid avaldatakse pressile vaid piiratud mahus, kuna toode on arendatud eksklusiivselt firma enda arendusklientidele.

Pindi Kinnisvara: Odavad uusarendused müüvad kiirelt, kallimad on kinni kiilunud

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Pindi Kinnisvara: Ajuvaba – renoveeritud korter on madalama tootlusega

Pindi KinnisvaraVärskelt renoveeritud kortermaja võib üüriinvestorite silmis oma väärtust kaotada, sest hoone tehniline seisukord üürihinnale olulist lisa ei anna, küll aga suurenevad omaniku kulud ja tootlus väheneb.

Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht, korterelamute rekonstrueerimise tehniline konsultant Heliis Anto ütles, et amortiseerunud hoonete renoveerimine annab majale aastakümneid eluiga juurde, rääkimata esteetikast ja küttekulude kokkuhoiust. „Turul on aga tõesti omapärane olukord, kus korterit välja üürimise eesmärgil osta soovivad isikud peavad lisanduvat paarikümne euro suurust kuumakset lisakoormuseks oma tootlusarvutustele, kuid tegelikult on see ju investeering oma vara säilimisse, isegi kui üürnikud seda kohe täies mahus kinni ei maksa,“ selgitas Anto.

Tema sõnul ei erista suur osa üürnikest üüri- ja kaasnevaid kõrvalkulusid. „Kummalisel kombel on üürnikud nõus renoveerimata majas maksma samasugust üürihinda kui renoveeritud hoones, aga unustatakse, et terviklikult renoveeritud majas on energiakulud madalamad ja sisekliima parem,“ ütles ta.

Anto lisas, et tegelikult oleks renoveeritud majja korteri ostnud investoritel võimalus küsida ka mõnevõrra kõrgemat üürihinda, kuna peale renoveerimist küttekulud üldjuhul langevad ning üürnik saab sarnase kulu eest endale märksa ilusama kodu.

Pindi Kinnisvara: Ajuvaba – renoveeritud korter on madalama tootlusega

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Pindi Kinnisvara: Eestlaste rahavaru üha kasvab

Pindi KinnisvaraPoolaasta lõpu seisuga on ainuüksi Eesti kodumajapidamiste ehk eraisikute kontojääk enam kui 6,5 miljardit eurot, samas on investeerimisvõimalused üha ahtamaks jäänud.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et rahva jõukuse suurenemist on meeldiv jälgida. „Ei saa unustada, et jutt käib vaid kodumajapidamisest, hea hulk raha on veel ka nn ühemehefirmade kontodel, kust pole dividendimakseid veel teostatud,“ selgitas ta.

„Samas on investeerimisvõimalused üha kesisemad- tähtajalised hoiused toodavad sisuliselt nulli, aktsiaturgudel on langushoiatused, tooraine- ja võlakirjaturud on lihtsale inimesele liiga keeruliseks ja alles jääbki kinnisvara, aga ka seal tuleb täpselt aru saada, kuhu raha paigutada,“ rääkis Udam.

Udam ütles, et kuulikindlat investeeringut ei ole olemas. „Kui ostad endale Tallinnasse TTÜ kõrvale korteri ja üürid selle välja, siis majanduslanguse korral kukub ka selle väärtus, aga vähemalt üüritulu jääb alles ja küll need hinnad uuesti tagasi tõusevad,“ tõi Udam näite. „Kuna Tallinna elanikkond pidevalt kasvab, siis ei näe me lähiaastatel ühtegi põhjust, miks nõudlus üüriturul peaks vähenema, sest ka sügavaimate kriiside ajal, mil pangad laenusid ei väljasta, vajavad inimesed elamispinda,“ lisas ta.

Udami sõnul on peale tulumaksu maha arvestamist Tallinnas mõistlik üüritootlus 5-6% vahel.

Pindi Kinnisvara: Eestlaste rahavaru üha kasvab

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Riigikohtu praktika: Hüvitise määramine juurdepääsu tee rajamisel üle naaberkinnisasja

Teder Law FirmKinnistu omanik soovis juurdepääsutee rajamist üle naaberkinnisasja. Kohus kordas taas kord, et lisaks maamaksu ning korrashoiukulude hüvitamisele, peab olema hüvitatud ka omandiõiguse riive.

Kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või kui omanik hakkab ka ise juurdepääsuteed kasutama, peab hüvitise määramisel arvesse võtma kulutusi, mida juurdepääsu taotleja säästab koormatud kinnisasja omaniku kulul. Lähtuda võib näiteks eeldatavast keskmisest üürihinnast, mida konkreetse kinnisasja puhul oleks võimalik nõuda, arvestades samas ka vajalikke kulutusi, mida üürileandja tavaliselt teeks. Samuti tuleb arvestada ka seda, kui paljud isikud tegelikult hakkavad juurdepääsuteed kasutama.

Kui kinnisasi, üle mille juurdepääsutee rajatakse, on jagatud korteriomanditeks, on õigus saada ka igal korteriomanikul tasu vastavalt korteriomandi osale. Kokku on võimalik leppida nii, et tasu makstakse igale korteriomanikule eraldi, kui ka nii, et tasu makstakse korteriühistule, kes omakorda tasu omanikele edasi maksab.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

31/10/2017 toimub koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked”

Marko Mehilane 300x300Kinnisvarakoolis toimub 31/10/2017 koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked“. Koolituse eesmärk on anda ülevaade uuest riigihangete seadusest tulenevatest olulisematest muudatustest võrreldes kehtiva hankeregulatsiooniga (rõhuasetusega ehitushangetele).

Koolituse “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” sihtrühm on:

  • kõik ettevõtted, kes osalevad pakkujana ehitustööde riigihangetel;
  • kõik avaliku sektori institutsioonid, kes osalevad riigihangetes ehitustööde hankijatena;
  • juristid, kes nõustavad ettevõtteid ja avalik-õiguslike institutsioone ehitushangete alastes küsimustes;
  • kõik inimesed, kelle tööülesanneteks on riigihangete korraldamine või nendel osalemine.

01. september 2017 jõustub täiesti uus riigihangete seadus, mis toob kaasa olulisi muudatusi aastaid kehtinud hankereeglites. Koolitusel tutvustame olulisemaid muudatusi ehitushangetes, mis tulenevad uuest riigihangete seadusest.

Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 31/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud august 2017

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidKas tuleb krahh või kolakas? Aegajalt ikka aktiviseeruvad maailmalõpu kuulutajad ja samamoodi kinnisvararahhi omad. Selge on see, et kunagi tulevad mõlemad ja väga suure tõenäosusega enne maailmalõppu tuleb päris mitu kinnisvarakrahhi, aga ka buumi. Kainemalt statistikat ja arve vaadates võib siiski natuke rahulikumalt võtta.

Tallinnas tehti juulikuus 693 korteriomandi müügitehingut, mis on 52 võrra ehk 7% vähem kui eelneval kuul, aasta varem juulis oli tehingute arvuks 725. Uute korterite vormistamisi oli tehingutest 146 ehk 21%. Käesoleva aasta esimese poolaasta keskmine on 790 tehingut kuus. Kas tegu on sessoonse korrektiiviga või hakkab tehinguaktiivsus langema saab selgeks paari-kolme kuuga.

Müüdud Tallinna korterite keskmine m2 maksumus oli juulikuus 1665 EUR/m2. Juunis oli keskmine m2 maksumus 1693 EUR/m2 ehk 1,7% kõrgem, eelmise aasta juulis oli see 1662 EUR/m2 ehk 0,2% madalam. Kui jätta kõrvale periood eelmise aasta detsembrist selle aasta veebruarini, mil keskmine m2 maksumus oli üle 1700 EUR/m2, siis alates 2016 juulist kuni praeguseni on m2 maksumus kõikunudki vahemikus 1622…1695 EUR/m2. Arvame, et selline trend jätkub.

Korteriturgu iseloomustavaid graafikuid saab vaadata siit: Turugraafikud august 2017

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Trigon: Kinnistu müügi tingimuste muutmine

Trigon Property DevelopmentAS Trigon Property Development teatab, et muudetud on 10.03.2017.a. allkirjastatud müügilepingu tingimusi.

10.03.2017.a. sõlmisid AS Trigon Property Development ja Metsä Wood Eesti AS kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu, millega AS Trigon Property Development müüs endale kuuluva ja kinnistute jagamisel moodustatud kinnistu aadressiga Kase tn 17 Pärnus suurusega 104 476 m2, sihtotstarbega 100% tootmismaa. Lepingus oli esialgselt kokku lepitud, et AS Trigon Property Development kohustub kinnistu müügihinnast osaliselt finantseerima lepingust tulenevat kohustust ehitada välja tee ning detailplaneeringujärgsed rajatised Kase tänav T1 kinnistul.

AS Trigon Property Development ja Metsä Wood Eesti AS leppisid 08.08.2017 allkirjastatud müügilepingu muudatuses kokku, et Metsä Wood Eesti AS ehitab tee ja detailplaneeringujärgsed rajatised ise omal kulul. AS Trigon Property Development ei ole kohustatud teed ning rajatisi ehitama ega tee ehituse eest maksma. Lepinguliste kohustuste muutmise tulemusel korrigeeriti kinnistu müügihinda, Kase tn 17 kinnistu lõplikuks müügihinnaks kujunes 550 000 EUR (ilma käibemaksuta)

Aktsionäride huve ega õigusi nimetatud muudatus ei kahjusta ega mõjuta.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Merko Ehitus kasvatas teises kvartalis nii müügitulu kui puhaskasumit

MerkoMerko Ehitus kasvatas teises kvartalis ja esimesel poolaastal nii müügitulu kui puhaskasumit. 2017. aasta teise kvartali müügitulu oli 70,7 ja puhaskasum 2,2 miljonit eurot, 6 kuu müügitulu 128,8 ja puhaskasum 3,2 miljonit eurot. Tänavu on märkimisväärselt suurenenud kontserni lepingute portfell, seda eeskätt Lätis. Kuue kuuga on Merko müünud mullusega võrreldes 80 korterit enam ning kasvatanud korterite müügitulu 54% võrra.

„Teise kvartali müügitulu ja kasum näitasid ootuspärast kasvu võrreldes 2016. aastaga. Hea meel on selle üle, et müügitulu suurenes kõigil meie koduturgudel. Oleme tänavu kasvatanud ka ehituslepingute portfelli, seda eeskätt Lätis, kus oleme alustanud mitme uue suure objekti ehitamist. Sellega seoses on ka meie Läti ettevõtte töötajate arv kasvanud. Konkurents peatöövõtjate vahel on aga jätkuvalt väga tihe kõigis riikides, kus me tegutseme, teisalt on tööjõu kättesaadavus ja tarnijakindlus muutumas üha keerulisemaks. See paneb peatöövõtjad surve alla nii kasumimarginaalide kui tähtaegade osas ja sunnib otsima lahendusi,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„Korterite müük on läinud ootuspäraselt. Mullu sama perioodiga võrreldes müüsime tänavu kuue kuuga 50% enam kortereid ning teenisime 54% enam müügitulu, sellele aitas kaasa mitme projekti samaaegne valmimine ja müüki jõudmine esimesel poolaastal. Korteriturg Tallinnas ja Vilniuses on jätkuvalt aktiivne, ehkki hinnalagi tundub käes olevat ja tulevikus võib eeldada osades arendusprojektides mõnevõrra pikemaid müügiperioode. Riia korteriturg ei ole aga veel samasugust hoogu sisse saanud kui Tallinn ja Vilnius,“ kommenteeris Andres Trink korteriarenduse valdkonda.
Merko Ehitus müüs teises kvartalis 98 ning 6 kuuga 239 korterit (2016: 58 ja 159 korterit) kogumaksumusega vastavalt 10,5 ja 26,9 miljonit eurot (käibemaksuta). Kuue kuuga on Merko käivitanud 385 korteri ehituse ning investeerinud tänavu käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse 18,4 miljonit eurot.

Kontserni 2017. aasta teise kvartali müügitulu oli 70,7 miljonit eurot, EBITDA 4,1 miljonit, kasum enne makse 3,3 miljonit ning puhaskasum 2,2 miljonit eurot. 2017. aasta kuue kuu müügitulu oli 128,8 miljonit eurot, EBITDA 6,0 miljonit, kasum enne makse 4,4 miljonit ning puhaskasum 3,2 miljonit eurot. 2017. aasta teises kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 158 miljonit eurot, sealhulgas Akropole kaubanduskeskuse ja Z-Towers kompleksi ehituseks Riias ja lennujuhtimiskeskuse juurdeehituse rajamiseks Tallinnas.

Seisuga 30.06.2017 oli kontserni lepingute portfell 387,5 miljonit eurot võrreldes 279,4 miljoni euroga eelmise aasta samal perioodil. Suuremate objektidena olid Merkol teises kvartalis Eestis töös T1 kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal ning Lennujaama trammiliin. Lätis olid suuremateks töös olevateks objektideks Akropole kaubanduskeskus Riias ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall, Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva ning Philip Morris tehas ning Rinktines Urban arendusprojektis hotell ja eluhoonete kompleks.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco Vara: Eesti korterituru juulikuu kuu lühiülevaade

170810 Eesti korterituru juulikuu kuu lühiülevaade

170810 Eesti korterituru juulikuu kuu lühiülevaade* 2017. a. juuli andmed on esitatud 06.08 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

170810 Eesti korterituru juulikuu kuu lühiülevaade*Piirkonnas tehti perioodi jooksul alla 5 tehingu, mistõttu andmeid ei ole avaldatud.

Juulis kasvas Eesti korteriturul nii tehingute arv kui ka hinnatase sarnases tempos

Juulis tehti Eestis 1 730 eluruumidega seotud korteritehingut. Võrreldes juuniga tehti 51 tehingut rohkem ehk teisisõnu tehinguaktiivsus kasvas 3,0% võrra. Võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas tehingute arv aga 108 tehingu ehk 6,7% võrra. Juulis jätkus Harjumaalt väljaspool mujal Eestis tervikuna korterituru tehinguaktiivsuse mõnevõrra kiirem kasv. Alates maist on igakuiselt Harjumaalt väljaspool tehtud tehingute arv kasvanud kiiremini nii absoluutnumbrites kui ka protsentuaalselt, mais vastavalt 18,3%, juunis 9,6% ning juulis 9,1%.

Endiselt on jätkunud sarnaselt varasematele kuudele Eesti korterituru laialdasem aktiveerumine väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende linnade lähipiirkondi. Sealjuures on aga lähitulevikus oodata senise kasvukiiruse järkjärgulist taandumist, mida soodustab ennekõike väiksemates Eesti piirkondades sobilike pakkumiste arvu vähenemine ning samaaegselt võrdlemisi kiirelt kasvavad korterite hinnad. Tänast tehinguaktiivsuse taset jääb Eestis tervikuna hoidma endiselt Harjumaa eesotsas Tallinnaga, Tartu ja Pärnu maakond ning ühtlasi Ida-Viru maakond, kus viimast piirkonda iseloomustavad korterituru näitajad on kõige muutlikumad. Tallinna linna tänane kõrge tehingute arv ei ole perspektiivis enam märkimisväärseid uusi tippe seadmas, mistõttu väiksemates Eesti piirkondades kasvanud tehinguaktiivsus jääb lähitulevikus omama olulist statistilist mõju kogu Eesti hinna- ja tehinguaktiivsuse edasisel kujunemisel.

Juulis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Eestis 1 245 €/m2. Võrreldes juuniga kasvas ruutmeetrihind 7,3%. Võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas hinnatase aga 6,0% võrra. Kui alates aprillist Eesti korterituru kui terviku mediaanhinna kasv aeglustus igakuiselt kuni juuni lõpuni, siis juulis hinnakasv taas kiirenes. Märtsis oli aastane hinnakasv 7,3%, aprillis 3,0%, mais 1,8% ning juunis juba koguni kõigest 1,0%. Tallinna linna arvestamata kujunes juulis Eesti korterituru mediaanhinnaks 633 €/m2, mille juures hinnatase kasvas aasta baasil 25% ning tehinguaktiivsus 17%.

Erineva kiirusega kasvavad korterituru piirkonnad on loonud olukorra, kus Tallinna linna iseloomustavate näitajate kasvukiirus ei ühildu kogu Eesti korterituruga kui tervikuga. Juulis saavutatud hinnataseme kasv Tallinnast väljaspool ei jää siiski sarnases suuruses püsima, sest juulis tehti mitmetes piirkondades ajutiselt tavapärasest kallimaid tehinguid. Kiireimat hinnakasvu võis juulis märgata ennekõike Viljandi- ja Saaremaal, kus tehti üksikuid suvisele perioodile omaselt kallimaid tehinguid. Viimaste kuude vältel on väljaspool Tallinna mujal Eestis tervikuna hinnataseme kasv püsinud võrdlemisi madal, sest aina kasvav tehinguaktiivsus mahajäänumates piirkondades on oma odavamate korteritega hoidmas tagasi kogu turu statistilist hinnataseme kasvu. Järgnevatel perioodidel tuleb Eesti korteriturust adekvaatse ülevaate saamiseks endiselt käsitleda mitmeid Eesti piirkondi täiesti eraldiseisvalt, sest kinnisvaraturu lokaalse iseloomu tõttu on nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kasvukiirus muutunud piirkonniti äärmiselt erinevaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

«В каком-то смысле – бум, но ведь это хорошо»

Delovõje VedomostiРазрешений на строительство выдаётся всё больше, но эта тенденция к росту, по оценке специалистов сектора недвижимости, может застопориться.

За год количество жилых помещений, получивших разрешение на строительство, выросло на 37%. Площадь помещений в это же время составила 149 000 м?, или на 23% больше показателя предшествующего года.

«Город заполнен подъёмными кранами, но с предкризисным временем ситуацию сравнивать всё же не стоит. В каком-то смысле – бум, но ведь это хорошо, – говорит партнёр бюро 1Partner Kinnisvara Танель Тарум. – Поскольку банки по-прежнему придерживаются консервативной политики, а прямого финансирования не очень много, то можно быть уверенными, что наш маленький бум в «пузырь» не превратится».

Что может застопорить тенденцию к росту? «Учитывая величину нашего жилого фонда и то обстоятельство, что Таллинн – растущий город, в год на рынке могло бы появляться примерно 2500 новых квартир. Сейчас мы уже около этой цифры, но темп взят под контроль», – сказал партнёр строительной фирмы Liven Kinnisvara OU Андрес Аавик.

Эксперт по недвижимости и аналитик Тыну Тоомпарк отмечает, чтоспроса на рынке достаточно. «Девелоперы активны. Поскольку растут зарплаты, снижается уровень безработицы, а уровень трудовой занятости повышается, и при этом банки дают кредиты, то возникает вопрос, что может переломить

нынешний тренд. Точно, не внутренние факторы, но какие – я не знаю», – признался он. «Шесть лет не стихают разговоры, что в Швеции бум недвижимости, и что если там что-то случится с финансированием, то и здесь с финансированием станет кисло, но ведь ничего такого не случается», – добавил Тоомпарк.

Число получивших разрешение на строительство жилых помещений выросло быстрее, чем площади под застройкой из-за того, что большая часть разрешений выдана многоквартирным домам, пишет портал kinnisvarauudised.ee. Площади под квартирами в среднем небольшие, и это приводит к тому, что разрешений на строительство квартир пропорционально больше, чем на площади под жилые помещения.

«Часть покупателей квартир поменьше – арендаторы-инвесторы. Люди предпочитают жить в маленьких квартирах, так как и арендная плата, и коммунальные платежи там ниже», – считает Тоомпарк.

Он признал, что можно провести параллель с 2006 годом, когда был бум на первичном рынке жилого строительства, но считает это произвольным сравнением. «Всё вроде бы хорошо, спрос есть, сделки заключаются, инвесторы на рынке есть, строители и девелоперы стали намного профессиональнее. Какие-то параллели можно проводить, но нельзя их воспринимать один к одному».

Слухи о буме преувеличены

«Признак бума – это резкий, скачкообразный рост или объёма сделок, или цен», – говорит партнёр Liven Kinnisvara Андрес Аавик. «Если взглянуть на статистику продаж новых квартир, то в последние годы складской остаток непроданных квартир, да и их продажная цена практически не изменились». Значит, новых квартир покупается ровно столько, сколько их выходит на рынок. «То, что в домах удачных проектов большую часть квартир удаётся продать ещё до начала строительства, это нормальная практика для Северных стран, и обычное заземление рисков», – отметил Аавик.

По оценке Аавика, нет ничего удивительного в том, что растет количество выдачи разрешений на строительство. Причиной тому – спрос, как на новые, так и на квартиры поменьше. Покупатели предпочитают новые квартиры, так как разница в ценах со старыми невелика. А маленькие квартиры предпочитают из-за их сравнительно невысокой стоимости.

Об ускорении темпа

По словам партнёра 1Partner Kinnisvara Танеля Тарума, рынок жилой застройки оживился в последние два-три года, и этот «оживляж» не удивляет. Но Тарум отметил при этом, что количество выданных разрешений на строительство не всегда отражает реальный рост объектов строительства. «Например, берут разрешение на всякий случай, потому как известно, насколько сложно его получить. А начало строительство может затянуться хотя бы из-за проблем с финансированием», – пояснил он.

Тарум полагает, что и через год положение на рынке недвижимости не изменится, так как его рост ограничивают «мощности» ведомства, выдающего разрешения на строительство.

Комментируя возросший спрос на маленькие квартиры, Тарум заметил, что в промежутке люди стремились стряхнуть с себя советские стандарты, то есть то положение, когда в цене были двухкомнатные квартирыв 45 м? и трёхкомнатные 65 м?. «Сейчас мы к этому вернулись, что абсолютно логично. Каждый квадратный метр стоит денег и возможности ограничены».

http://www.dv.ee/novosti/2017/06/22/v-kakom-to-smysle–bum-no-ved-jeto-horosho

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Квартиры снова пользуются спросом

Delovõje VedomostiИсследование, проведенное Союзом фирм недвижимости Эстонии (EKFL), показало, что фирмы недвижимости ожидают умеренного увеличения количества сделок с жильем и повышения цен. В секторе коммерческих площадей на фоне стабильного количества сделок прогнозируется некоторое снижение цен на аренду.

Одновременно с ростом оборота и расширением штата фирм недвижимости, выросли положительные ожидания специалистов по недвижимости в части рынка жилья.

Правда, специалисты соблюдают в своих оценках некоторую осторожность.

«Некоторые участвовавшие в исследовании респонденты выразили мнение, что спокойный рост продолжится, прежде всего, благодаря выгодным условиям кредитования», – прокомментировал результаты исследования член правления EKFL Тыну Тоомпарк.

Зато от рынка коммерческих площадей ожидается сохранение нынешнего уровня сделок и цен. Цены на аренду несколько снизятся.

http://www.dv.ee/novosti/2016/11/16/kvartiry-snova-polzujutsja-sprosom

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Riigikohtu praktika: Ärisaladuse kaitsmine maaklerilepingutes

Teder Law FirmKinnisvarabürood sõlmisid omavahelise maakleriteenuse osutamise lepingu, mis sisaldas ka ärisaladuse avaldamise keeldu. Küsimuse all oli lepingu punkt, mille järgi oli kostja kohustatud lepingu kehtivuse ajal ja kolme aasta jooksul pärast lepingu lõppemist hoidma hageja ärisaladust, milleks on hagejaga seotud tehnoloogiline ja äriline teave (sealhulgas teave klientide kohta), mis ei ole üldiselt kättesaadav ning mille avaldamine võib kahjustada hageja majanduslikke huve või tekitada kahju tellijatele.

Hageja pidas teist poolt seda punkti rikkunuks ja ärisaladuse hoidmise kohustust rikkunuks seetõttu, et kostja ainuosanik ja juhatuse liige asus pärast maakleriteenuse lepingu lõppemist tegutsema teise kinnisvarabüroo kasuks ja on avaldanud selle äriühingu veebilehel müügi- ja üürikuulutused kinnisvaraobjektide kohta, mida hallati varasema koostöö alusel hagejaga.

Riigikohus rõhutas, et ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada selle sisu. Vastasel korral võib olla takistatud vaba ettevõtlus. Ärisaladuseks saab pidada informatsiooni, mis ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav sama valdkonna ettevõtjatele, mistõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus.

Küsimuse lahendamine taandub selles asjas kliendiandmete sisu tuvastamisele ning kuna ei olnud välja selgitatud, mida kliendiandmed sisaldasid, jätkub nende täpse sisu tuvastamine alama astme kohtus.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistikaamet: Nii juunis kui ka kogu II kvartalis kaubavahetus suurenes

StatistikaametKaupade eksport kasvas 2017. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 11% ja import 6%, teatab Statistikaamet. II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas eksport 8% ja import 7%.

2017. aasta juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 123 miljonit eurot (2016. aasta juunis 156 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (34 miljonit eurot), Venemaale (29 miljonit eurot) ja Saksamaale (21 miljonit eurot). Hollandisse suurenes mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli), Venemaale mehaaniliste masinate ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) ja metallijäätmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (30 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (51 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (22 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete väljavedu 48 miljoni euro võrra.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juunis 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas 8% ja re-eksport 18%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia) ning puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidust uksed ja aknad) väljaveo suurenemine.

2017. aasta juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Rootsist (28 miljonit eurot) ning Lätist, Hollandist ja Prantsusmaalt (kõigist 10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim kasvas transpordivahendite, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.

Käesoleva aasta II kvartalis eksporditi kaupu 3,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 447 miljonit eurot (2016. aasta II kvartalis 460 miljonit eurot). Esimesel poolaastal tervikuna kasvas kaupade eksport 10% ning import 11% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

2017. aasta II kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (141 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (47 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (37 miljonit eurot) väljaveo suurenemine, mis omakorda kompenseeris ka elektriseadmete ekspordi vähenemise (83 miljoni euro võrra). Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Venemaale, Hollandisse ja Saksamaale. Samas on eksport enim vähenenud Rootsi.

II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt transpordivahendite (101 miljonit eurot), mineraalsete toodete (70 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (45 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete sissevedu (73 miljonit eurot). Riikide arvestuses kasvas II kvartalis import võrreldes 2016. II kvartaliga enim Venemaalt, Rootsist ja Türgist. Import vähenes enim Ungarist.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2017
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2016 2017 muutus, % 2016 2017 muutus, % 2016 2017
I poolaasta 5 799,8 6 379,2 10 6 708,2 7 459,9 11 -908,4 -1 080,7
Jaanuar 823,7 942,9 14 978,9 1 351,2 38 -155,2 -408,3
Veebruar 918,9 974,3 6 1 058,4 1 073,7 1 -139,5 -99,4
Märts 1 033,0 1 190,7 15 1 186,3 1 316,8 11 -153,3 -126,1
I kvartal 2 775,6 3 107,8 12 3 223,6 3 741,7 16 -448,0 -633,8
Aprill 1 048,4 1 032,1 -2 1 206,0 1 211,1 0 -157,6 -179,0
Mai 998,5 1 158,3 16 1 145,3 1 303,3 14 -146,7 -145,1
Juuni 977,3 1 081,0 11 1 133,3 1 203,8 6 -156,1 -122,8
II kvartal 3 024,2 3 271,4 8 3 484,6 3 718,3 7 -460,4 -446,8
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuni 2017
Sihtriik,
riikide ühendus
Eksport,
mln eurot
Osatähtsus,
%
Muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
Saatjariik,
riikide ühendus
Import,
mln eurot
Osatähtsus,
%
Muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 081,0 100 11 KOKKU 1 203,8 100 6
EL 28 778,1 72 9 EL 28 1 005,5 84 6
Euroala 19 533,3 49 18 Euroala 19 726,2 60 9
EL välised riigid 302,9 28 16 EL välised riigid 198,3 16 5
1. Soome 170,6 16 7 1. Soome 151,3 13 0
2. Rootsi 149,9 14 -17 2. Saksamaa 128,2 11 3
3. Läti 94,6 9 7 3. Leedu 114,3 9 5
4. Venemaa 89,6 8 47 4. Rootsi 113,9 9 32
5. Saksamaa 71,5 7 41 5. Läti 98,0 8 11
6. Leedu 64,5 6 12 6. Poola 80,6 7 2
7. Holland 54,3 5 7. Holland 73,4 6 15
8. Norra 41,5 4 -11 8. Venemaa 60,1 5 9
9. Poola 25,8 2 24 9. Hiina 46,7 4 0
10. USA 24,6 2 -6 10. Prantsusmaa 38,6 3 36
Eksport ja import kaubajaotise järgi, juunis 2017
Kaubajaotis (-grupp)
kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi
Eksport Import Bilanss,
mln eurot
mln
eurot
osatähtsus,
%
muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
mln
eurot
osatähtsus,
%
muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 081,0 100 11 1 203,8 100 6 -122,8
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 90,5 8 8 138,1 11 8 -47,6
Mineraalsed tooted (V) 120,2 11 73 95,6 8 1 24,6
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 57,1 5 23 103,9 9 11 -46,8
Kummi- ja plasttooted (VII) 35,8 3 7 71,1 6 16 -35,3
Puit ja puittooted (IX) 113,2 11 24 41,7 3 16 71,6
Paber ja pabertooted (X) 30,2 3 14 24,5 2 7 5,7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 32,7 3 16 50,8 4 2 -18,0
Metall ja metalltooted (XV) 87,1 8 11 118,1 10 17 -31,0
Mehaanilised masinad (84) 95,4 9 35 124,7 10 11 -29,3
Elektriseadmed (85) 181,8 17 -21 172,3 14 -18 9,5
Transpordivahendid (XVII) 72,2 7 17 141,2 12 19 -69,0
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 36,2 3 5 31,4 3 17 4,9
Mitmesugused tööstustooted (XX) 93,0 9 2 32,4 3 10 60,6
Muu 35,5 3 12 57,9 5 17 -22,4

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.07.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.07.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kas igal juhul on õigus nõuda juurdepääsu üle naabri maatüki?

Leino BiinMe oleme varasemalt korduvalt käsitlenud oma blogis üle võõra maa avalikult kasutatavale teele juurdepääsu küsimust. Nimetatud artiklitest võib jääda mulje, et peaaegu alati on kinnisasja omanikul õigus nõuda naabrilt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele aga siiski on seaduses sätestatud teatud erandid.

Asjaõigusseaduse § 156 lg 3 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

Oletame, et Teie ja naabri kinnistu piirneb ühest küljest avalikult kasutatava teega. Naaber jagab temale kuuluva kinnisasja kaheks selliselt, et üks uus tekkiv kinnistu ei oma otse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Nüüd kui naaber soovib saada juurdepääsu üle Teile kuuluva kinnisasja, siis ei ole Teil kohustust ega temal õigust asjaõigusseaduse § 156 alusel sellist juurdepääsu nõuda kuna ta on ise süüdi sellise olukorra tekkimises.

Seega tuleb kinnisasja osadeks jagamise käigus alati mõelda sellele kuidas tagada kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Seda on võimalik tagada maakorralduslike vahenditega (kinnistu kuju) või siis õiguslike vahenditega.

Kinnisasja ostjad peavad samuti tähelepanu pöörama sellele asjaolule kinnisasja ostes. Kuigi müüja võib Teile kinnitada, et Teil on õigus nõuda juurdepääsu üle naabri kinnisasja, siis tegelikult peate pöörama tähelepanu sellele kuidas Teie kinnistu tekkinud on. Teoreetiliselt võib olla olukord, et müüja on jaganud temale varasemalt kuulunud suurema kinnistu mitmeks väiksemaks osaks ja sellisel juhul puudub Teil õigus nõuda juurdepääsu mõnelt asjassepuutumatult naabrilt, vaid vastutajaks on selle kinnistu jagaja.

Biin & Biin Advokaadibüroo Leino Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Äripindade üüripakkumiste arv kerkis aastaga 5%

Kinnisvaraportaal KV.EEJuuli kuus oli portaalis KV.EE pakkumisel 2601 Tallinna äriotstarbelist üüripinda. Aastaga on äripindade üüripakkumiste arv portaalis KV.EE vähenenud 5%.

Suurim on äripindade üüripakkumiste arv Tallinna kesklinnas, kus asub 40% üüripakkumistest ehk 1029 üürniku ootavat äripinda. Kesklinna äripindade üüripakkumiste arv on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud 11%.

Äripindade üüripakkumiste arv on aastaga vähenenud lisaks Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades. Haaberstis, Nõmmel Pirital ja vanalinnas on portaalis KV.EE tänavu juulis pakkumisel aastatagusest rohkem äripindu.

Äripindade üüripakkumiste arvu vähenemine portaalis KV.EE puudutab piirkondi, kus pakkumiste arv on suurem. Üüripakkumisi on aastaga lisandunud vähema pakkumisega Tallinna linnaosadesse.

Äripindade üüripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli juulis 8,5 €/m². See on eelmise aasta juulikuisest hinnast 8,2 €/m² 5% rohkem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

 

07/2016

07/2017

Muutus, %

Haabersti

78

88

13%

Kadriorg  

21

NA

Kesklinn

1 155

1 029

-11%

Kristiine

301

285

-5%

Lasnamäe

368

351

-5%

Mustamäe

369

358

-3%

Nõmme

157

162

3%

Pirita

20

28

40%

P-Tallinn

223

203

-9%

Vanalinn

63

70

11%

       
Tallinn

2 748

2 601

-5%

       
Narva

39

52

33%

Pärnu

39

55

41%

Tartu

329

380

16%

170809 Äripindade üüripakkumiste arv portaalis kv.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark