Merko: Kortermaja arendusprojekti käivitamine Eestis

MerkoAS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Nõmme linnaosas asuva Kivimäe 32 korteriarendusprojekti, mille raames valmib 2016. aasta suve lõpuks kaks kolmekorruselist kortermaja.

B-energiamärgisega kortermajade arhitekt on Anu Tammemägi. Kinnistu on ümbritsetud piirdeaiaga ning seal paikneb 40 parkimiskohta. Hooviala maitsekas haljastuslahendus arvestab Nõmmele iseloomuliku olemasoleva väärtusliku kõrghaljastusega. Hoonekompleksi kuulub ka lehtla ning arhitektuurselt sulanduv, kuid eraldiseisev katlamaja koos jalgrataste varjualusega. Vahetult kinnistu piiril kulgeb Harku-Nõmme kergliiklustee, mis viib mugavalt nii Nõmme kui Harku metsadesse ja terviseradadele. Juurdepääs kinnistule on tagatud Särje tänavalt mööda Särje tn 28 kinnistule rajatud sõiduteed.

Kahte hoonesse on kavandatud kokku 24 valgusküllast korterit, mille avarat elutuba jätkavad suured klaasitud rõdud ning esimeste korruste korteritel terrassid. Korterites on vesipõrandaküte, soojustagastusega ventilatsioon ning saun. Iga korteri juurde kuulub esimesel korrusel paiknev turvaline panipaik ja parkimiskoht. Korterite siseviimistluspaketid on valminud koostöös tunnustatud sisearhitekti Eeva Massoga. Kivimäe 32/1 ja 32/2 majades asuvate korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2250–2650 eurot.

Merko (www.merko.ee) on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele. Parima kvaliteedi ja koduostjatele mugavuse tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Septembris majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

StatistikaametMajutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta septembris 235 300 turisti, mis oli 1% rohkem kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Septembris peatus majutusettevõtetes 157 500 välisturisti, mis oli 1% enam kui eelmise aasta septembris. 40% välisturistidest saabus Soomest, 8% Saksamaalt, 7% Venemaalt ja 6% Lätist. Läti ja Saksamaa turiste peatus majutusettevõtetes rohkem kui eelmise aasta septembris.

Venemaa turistide arv aga on vähenenud 2015. aasta kõigil kuudel. Endiselt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv – septembris oli neid 32% enam kui aasta tagasi samal kuul. 73% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu linn, kus peatus vastavalt 8% ja 6% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest.

Kolmandik majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 77 800, mida oli 1% rohkem kui eelmise aasta septembris. 55% siseturistidest olid puhkusereisil ja 32% tööreisil. Harju maakonnas peatus 32%, Tartu maakonnas 12% ning Pärnu maakonnas 11% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju ja Pärnu maakonna majutusettevõtetes peatus vähem siseturiste kui eelmise aasta septembris (vastavalt 1% ja 4% vähem), Tartu maakonna majutusettevõtetes aga 14% rohkem.

Septembris pakkus külastajatele teenust 1106 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 900 tuba ja 46 000 voodikohta. Täidetud oli 44% tubadest ja 32% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis septembris keskmiselt 36 eurot ning jäi mullusele tasemele. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis 43 eurot. Pärnu maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 28 eurot ja Tartu maakonnas 30 eurot.

Majutamine piirkonniti, september 2015
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 106 200 63 114 370 359
Toad 19 899 8 149 1 154 1 392 5 129 4 075
Voodikohad 45 960 17 390 2 641 3 460 12 262 10 207
Tubade täitumus, % 44 64 33 22 31 30
Voodikohtade täitumus, % 32 48 26 16 24 20
Majutatud 235 271 143 262 9 913 10 476 38 575 33 045
Ööbimised 440 620 251 906 20 686 16 118 89 327 62 583
Eesti elanikud 131 673 39 666 12 938 10 761 30 368 37 940
väliskülastajad 308 947 212 240 7 748 5 357 58 959 24 643
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 36 43 27 31 27 28

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.10.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 20 tööpäevaga.

Mainor Ülemiste AS võlakirjade kauplemisele võtmine Nasdaq Balti mitmepoolses kauplemissüsteemis First North

Mainor ÜlemisteNASDAQ OMX Tallinn AS-i Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon otsustas reedel, 6. novembril 2015.a. rahuldada Mainor Ülemiste AS-i taotluse ja võtta tema poolt emiteeritud 2000 võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot kauplemisele NASDAQ OMX Tallinn AS-i poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.

Mainor Ülemiste AS-i võlakirjade esimeseks kauplemispäevaks on neljapäev, 12. november 2015.a.

Mainor Ülemiste AS-i nõustaja on AS Redgate Capital (kuni 30. novembrini 2018.a.)

Elu korteriühistus: Remont

Elan suures 40 aastat vanas ning lagunevas kortermajas. Katust on veidi parandatud, küttesõlm aastaid tagasi vahetatud (vajab peatselt uuesti väljavahetamist), osad püstakud on vahetatud. Küttearved ühe ruutmeetri kohta on Tallinna linna kõrgeimad.

Korteriühistul ei ole laenu, ei ole suuri võlglaseid. Kõrval asuv analoogne maja on täielikult renoveeritud ning olen arveid võrrelnud. Kui enne renoveerimist olid kommunaalarved samad, siis peale renoveerimist on selge, et renoveeritud majas makstakse kogu aasta peale vähem, kui meie renoveerimata majas. Lisaks ei lase midagi läbi, hoone ei ole enam möödakäijatele ohtlik, majas ei levi hallitus, tänu soojustagastusega ventilatsioonile on kliima tervislikum, kui meie ventileerimata hoones, kinnisvara hinna vahe on märkimisväärne.

Selle kõige taustal on aga tugev vastuseis renoveerimisele korteriühistu lihtliikmete ja juhatuse poolt. Argumentideks on põhimõtteline laenu-vastasus (kuigi ühistu on varem korduvalt laenu võtnud), paljude KÜ liikmete kõrge iga, hirm ehitustööde mahukuse ees. Minu korteri väärtus ning elukeskkond aga halveneb järjepidevalt.

Küsimus: Kas ainus lahendus ongi korteri müük või on KÜ liikmel võimalik nõuda, et KÜ ei kahjustaks oma tegematajätmistega era-ja ühisomandit?

Vastus: Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Teil on võimalik esitada ettepanek võtta küsimus laenu võtmiseks ja elamu renoveerimiseks korteriühistu üldkoosoleku päevakorda. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kindlasti tuleb teil jälgida korteriühistu põhikirja, mõningatel juhtudel on põhikirjas sätestatud suurema poolthäälte arvu vajadus otsuste vastuvõtmiseks.

Juhul, kui on selge, et korteriühistu üldkoosolekul ei võeta vastu otsust renoveerimise ja laenu võtmise osas, tuleb teil hinnata, kas elamu renoveerimata jätmisega on tegemist juhatuse mittevajaliku hoolsuse väljanäitamisega ja korteriühistu kohustuste mittetäitmisega. Nimelt kaasomandis olev osa, mis jääb väljapoole reaalosa (teie korterit), on kõikide korteriomanike ühine vara ja korteriomanikud on oma ühise vara majandamiseks loonud korteriühistu, seega on ühistul kohustus hoida korras elamu kaasomandis olev osa (tehnosüsteemid, katus fassaadid jms). Kui korteriühistu enda kohustusi ei täida, võib nõuda seda korteriühistult kohtu kaudu.

Juhatuse liikme vastutus on sätestatud mittetulundusühingute seaduses, nimelt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

Seejuures tuleb meeles pidada, et elamu hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse see kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse krundi ja hooldusala korrashoid. Elamu remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Ajaloorubriik: Kalamaja põhikooli ümbruse põnevast ajaloost

kalamaja-algkoolVabriku 18 asuv Kalamaja põhikooli hoone on ehitatud kunagisele Lausmanni heinamaale, mis saanud nime sealkandis asunud tehase järgi. Vendade Lausmannide asutatud masinatehas tegutses Kalamajas Volta ja Kungla tänava vahelises piirkonnas aastatel 1881-1909. Tehas tootis viinavabrikutele seadmeid ja põllutööriistu. 19. sajandi lõpus täitis peamiselt Balti ja Pihkva-Riia raudtee tellimusi. 1900. aastal oli tehases 225 töölist.

1901. aasta kuulutati rahaliste raskuste tõttu välja masinatehase pankrott. Samas aasta lõpus võeti aga tehas rendile ja see hakkas valmistama malmpatju ning laternaposte Peterburi Troitski silla jaoks. 1903. aastal lakkas tootmine aga taas. Veel samal aastal ostsid tehase Peterburi ärimehed, kes hakkasid seal valmistama raudteepööranguid ja aurukatlaid ning remontima vedureid. Seal töötas ligi 800 inimest. 1909. aastal läks tehas lõplikult pankrotti.

Vabriku, Valgevase ja Kungla tänava vahelist ala tunti vanasti masinatehase läheduse tõttu Lausmanni heinamaana. Revolutsioonilisel 1905. aastal pidasid töölised seal suuri miitinguid. Esimene suurem Lausmanni heinamaale ehitatud hoone oligi kool. Samal ajal kerkisid ümbruskonda ka Tallinna esimese eestlastest linnapea, ehitusinsener Voldemar Lenderi järgi nime saanud Lenderi tüüpi kortermajad. Suur osa piirkonna kortermajadest on aga pärit 1920. ja 1930. aastatest. Nii leiab siit kauneid Tallinna tüüpi maju kui ka toonase linnaarhitekti Herbert Johansoni projekteeritud traditsionistlikke hooneid.

Salme kultuurikeskuse kohal asusid enne Teist maailmasõda roosipeenrad ja dekoratiiv-valgustusega park. Sõja ajal ning sõjajärgsetel aastatel sai see kannatada ning keset parki otsustati ehitada toona Mustpeade majas tegutsenud Jaan Tombi nimelise kultuuripalee uus hoone. Stalinistlikus stiilis kultuuripalee esimene ehituprojekt valmis juba 1954. aastal, kuid ehitustööde alguseks oli see aegunud. Uus hoone otsustati ehitada 1956. aastal valminud Riia raudteelaste kultuurimaja projekti järgi. Uhke neoklassitsistlik kultuuripalee avati 1965. aastal.

Põnev on ka kooli ümbruse tänavavõrgu kujunemislugu.

Vabriku tänav kandis algselt Väike-Telliskopli tänava nime, sest tänav kulgeb paralleelselt Kopli tänavaga, mis toona Telliskopli nime kandis. Telliskopli nimetus tulenes aga Kopli poolsaare põhjaosas laiunud karjakoplist ja seal asunud tellisetehasest.

Vabriku tänava nimi on pärit 1882. aastast ja tuleneb piirkonnas Lausmanni tehasest. Nõukogude perioodil kandis tänav 1917. aasta revolutsiooni ühe peategelase Ivan Rabtśinski nime. 1990. aastast siis taas Vabriku tänav.
Salme tänav on oma praeguse nime saanud alles 1951. aastal. Enne seda kandis see Sõja ja Ülem-Sõja nime. Tõenäoliselt tekkis see tänava nimi Kalamaja kalmistu kõrval asetsenud sõjaväe lasketiiru ja õppeväljaku mõjul.

Tõllu tänav sai oma nime 1924. aastal müütilise Saaremaa vägimehe Suure Tõllu järgi. Selle tänavaga liideti neli aastat hiljem endine Katla tänav, mis asus praeguse Salme ja Kungla tänava vahel.

Graniidi tänav on linnakaardil 1883. aastast, saades nime sillutiskividelao järgi.

Kalamaja koolimaja ehituse aegu

Kalamaja kooli rajamise periood oli Kalamajas tormilise arengu periood. 19. sajandi lõpust kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni alustasid piirkonnas tööd mitmed väga suured tööstusettevõtted – Balti Raudtee Peatehased, Volta tehas, Franz Krulli masinatehas, Balti puuvillavabrik, Noblessneri laevatehas ja mitmed teised. Kõik need tehased ja vabrikud vajasid suures koguses tööjõudu. Nii tõi tööstusrevolutsioon kaasa Tallinna elanikkonna ülikiire kasvu. Alates Balti raudtee avamisest 1870. aastal kuni 1914. aastani kasvas Tallinna, toona Revali elanikkond enam kui kolm korda 30 000 inimeselt 116 000ni. Ümber vanalinna asuti rajama massiliselt odavaid üürikorteritega maju. Sündisid terved uued eeslinnad, laienesid senised agulid. Ja elumajad tuli ehitada tehaste lähedusse, sest ühistransporti toona Tallinnas veel polnud.

Kui oleksime sajandi eest Kalamajas, näeksime meeletut ehitusbuumi. Tänase Kalamaja vanimad majad on kerkinud just 20. sajandi alguses väga lühikese ajaperioodi jooksul. Kuna töölisteks olid parimas eas inimesed ja toona oli ka iive oluliselt kõrgem, vajas lasterohke Kalamaja hädasti uut suurt koolimaja. Praeguse Tööstuse, toona kohaliku majaomaniku järgi nime saanud Girgensohni tänavas asunud VI algkool, tütarlaste kool oli selgelt väikeseks jäänud Nii jõutigi 1914. aastal uue kooli asutamiseni.

Koolimaja projekteerinud Georg Hellat (4. märts 1870 Puka – 28. august 1943 Tallinn) oli üks esimesi eestlasest arhitekte. Ta lõpetas 1900. aastal Peterburis tsiviilinseneride instituudi. Töötas insenerina Mogiljovi ja Liivimaa kubermangudes. Kooli ehitamise aegu oli Hellat Tallinna linnaarhitekt. Oluline on märkida, et Georg Hellat on 1902. aastal Tartus avatud Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone arhitekt. Seda kaunist maja peetakse eesti rahvusliku arhitektuuri sünniks.

Kalamaja põhikooli hoone on juugendimõjutustega uusklassitistlik hoone. Toona oli tegemist tõeliselt kaasaegse koolimajaga: keskküte, duśiruumid ja valguskülased klassiruumid.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

kalamaja-algkool

KV.EE: Tallinna majade pakkumishind kerkis aastaga 5%

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti oktoobris Tallinnas müügiks 1231 maja. Aastaga jäi majade pakkumine samale tasemele kasvades 2% võrra. Pealinna majade pakkumishind kasvas samal ajal 5% ja jõudis tasemele 1291 €/m².

Suurim majande pakkumine on Tallinnas Pirita, Nõmme ja Haabersti linnaosades. Pirital ja Haaberstis kasvas majade müügipakkumine aastaga vastavalt 11 ja 13%, Nõmmel seevastu vähenes 10%.

Seejuures kasvas Haabersti majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE aasta baasil 12% ehk 1539 eurole ruutmeetri eest. Pirital ja Nõmmel vähenes majade müügipakkumiste vähenes 4% ehk oli vastavalt 1331 €/m² Nõmmel ja 1537 €/m² Pirital.

Arvestades eelmiste aastate jooksul kiirelt kerkinud korterite hindu on prognoositud nõudluse kandumist korterite sektorist majade turule. Seda siiski toimunud ei ole, st majade hinnad ja tehingute arv ei ole võtnud sedavõrd selgesuunalist liikumist tõusu suunas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite üüripakkumiste hind ja selle muutus, tk
10/2014 10/2015 Muutus, % 10/2014 10/2015 Muutus, %
Haabersti 184 208 13% 1 370 1 539 12%
Kesklinn 122 90 -26% 1 240 1 642 32%
Kristiine 113 113 0% 1 261 1 244 -1%
Lasnamäe 90 95 6% 278 317 14%
Mustamäe 58 47 -19% 278 382 37%
Nõmme 269 243 -10% 1 383 1 331 -4%
Pirita 280 312 11% 1 596 1 537 -4%
P-Tallinn 65 58 -11% 814 888 9%
 
Tallinn 1 211 1 231 2% 1 232 1 291 5%
 
Eesti 5 338 5 389 1% 915 980 7%
Harjumaa 2 948 3 040 3% 1 118 1 175 5%
 
Narva 74 94 27% 452 426 -6%
Pärnu 304 316 4% 938 914 -3%
Tartu 424 466 10% 877 976 11%

 Majade müügipakkumiste keskmine hind Tallinnas portaals KV.EE

Teenused kallinesid, kuid üldine hinnatase langes edasi

Eesti Pank

  • Hinnalanguse taga oli energia laiapõhjaline odavnemine
  • Lähikuudel hinnalangus peatub
  • Euroala inflatsioon on oodatust aeglasem, kuna toormed on jätkuvalt odavad
  • 1,5 aastat kestnud hinnalangus on kahandanud ettevõtete hinnaootusi

Tarbijahinnad tõusid statistikaameti teatel oktoobris septembriga võrreldes 0,1%, aasta võrdluses aeglustus hinnalangus 0,6%ni. Euroala keskmine hinnatase eelmise aastaga võrreldes oktoobris ei muutunud.

Hinnalanguse taga oli energia laiapõhjaline odavnemine, st odavnesid mootorikütused, soojusenergia ja elekter. Elektri hinna langus oli samal ajal viimase kahe aasta väikseim. Hinnalangust mõjutas palju ka toiduainete, eelkõige piima ja lihatoodete odavnemine. Samas kiirenes tarbijakorvi hinnakasv ilma energia ja toiduaineteta (ehk alusinflatsioon) oktoobris 1,4%ni.

Teenused kallinesid 3,2%; tasuta hariduse kehtestamise mõju kõrvale jättes üle 4%. See tähendab, et teenuste hinnakasv oli kolm korda kiirem kui ülejäänud euroalal (1,3%). Tööstuskaubad odavnesid samal ajal 0,3%, mis viitab sellele, et euro odavnemise mõju pole ikka veel tarbijahindadesse jõudnud.

Alates novembrist hakkab hindade aastakasvus avalduma aastatagune madalam võrdlusbaas, mistõttu võib eeldada, et hinnalangus peatub lähikuudel ja järgmise aasta alguses hakkab inflatsioon järk-järgult kiirenema. Võrdlusbaasi mõju on suur nii energia kui ka toiduainete hinna puhul, sest nafta hinnalangus oli kõige järsem just 2015. aasta alguses. Sel ajal hakkas toiduainete hindades tugevamalt avalduma Venemaa kehtestatud impordikeelu mõju.

Kuna peamiste toormete kallinemine on edasi lükkunud ning suurriikide majanduskasv püsib habras, on euroala inflatsioon olnud aeglasem, kui varem prognoositud. Kuigi euroala lühiajalised inflatsiooniootused on viimastel kuudel pisut vähenenud, püsivad pikaajalised inflatsiooniootused muutumatuna 1,9% tasemel. Ligi poolteist aastat kestnud hinnalanguse periood on mõjutanud ka Eesti tarbijate ja ettevõtete hinnaootusi. Konjunktuuriinstituudi andmetel ootavad nii tööstus- kui ka kaubandussektori ettevõtted, et inflatsioon on lähikuudel tavapärasest veelgi madalam. Eesti Pank avaldab uue majandus- ja inflatsiooniprognoosi 9. detsembril.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Eesti THI inflatsioon

Kinnisvara guru 2015 on Telliskivi Loomelinnak

Telliskivi LoomelinnakTäna, 6. novembril anti rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil Tallinnas Telliskivi Loomelinnaku asutaja ja tegevjuht Jaanus Jussile üle väärikas auhind Kinnisvara Guru 2015, millega tunnustatakse neid, kes on aasta jooksul silmnähtavalt ja positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut. Auhinda antakse tänavu välja juba 13. korda. Möödunud aastal pälvis auväärt tiitli EfTEN Capital.

„On rõõm, et meie tegemised lähevad korda ka laiemale publikule ja tunnustust leiab ka ettevõtmine, mis käib ehk tavapärasest erinevat rada. See on meile suureks üllatuseks ja meil on au kuuluda sellesse väärikasse seltskonda, kes on läbi aastate žürii poolt valitud Kinnisvara Guru auhinna vääriliseks. Eelkõige on see auhind tunnustuseks just Telliskivi Loomelinnaku asukatele, kes on mänginud keskkonna kujundamisel kandvat rolli ja andnud sellele oma näo,“ märkis Telliskivi Loomelinnaku asutaja ja tegevjuht Jaanus Juss.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütli sõnul leidis žürii, et Telliskivi Loomelinnak on ära teeninud väärika kinnisvara guru tiitli, kuna on suutnud vana, inetu ja lagunenud nõukaaegse tootmiskompleksi muuta atraktiivseks keskkonnaks, kus on võimalik meeldivalt aega veeta ning toimub nii äri- kui ka loometegevus. „See piirkond on tuntud ja armastatud nii kohalike kui ka välismaalaste hulgas. Telliskivi Loomelinnak paistab silma ka selle poolest, et 2014. aasta lõpus avati seal Vaba Lava, mis on Tallinna esimene uus teatrihoone peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist,“ lisas Rüütel.

Kinnisvarakonverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus aastate jooksul on osalenud üle 3500 inimese.

Kinnisvara Guru ajalugu:

  • Kinnisvara Guru 2003 – asjaõigusseaduse loojad Priidu Pärna, Rein Tiivel, Villu Kõve ja Anre Zeno
  • Kinnisvara Guru 2004 – Nordea Panga juht Juhani Seilenthal
  • Kinnisvara Guru 2005 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Ene Kolbre
  • Kinnisvara Guru 2006 – Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe
  • Kinnisvara Guru 2007 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias
  • Kinnisvara Guru 2008 – ettevõtja Urmas Sõõrumaa
  • Kinnisvara Guru 2009 – SA Kutsekoda juhatuse liige Maaja-Katrin Kerem
  • Kinnisvara Guru 2010 – Ülemiste City AS
  • Kinnisvara Guru 2011 – Riigi Kinnisvara AS
  • Kinnisvara Guru 2012 – KOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov
  • Kinnisvara Guru 2013 – SA KredEx
  • Kinnisvara Guru 2014 – EfTEN Capital AS
  • Kinnisvara Guru 2015 – Telliskivi Loomelinnak

Kas uusi kortereid on puudu või üle?

ÄripaevIgas Tallinna asumis kerkib uusi hooneid, kuid ikka on tunne, justkui oleks sobivaid kortereid puudu.

Ehkki korterite puuduse või ülejäägi koha pealt eksperdid ühist keelt ei leia, ei tormaks nad ka uut linnaosa ehitama, pigem soovitatakse linna tihendada ja lagunenud hoonete asemel uusi ehitada, kirjutab 9. novembri Äripäev kinnisvara rubriigis.

Hiljuti ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter, et puudu on odavaid magalakorterid, nii et võiks ehitada lausa uue Lasnamäe.

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi analüüsi järgi on Tallinnas kortereid müügid vähem, kui oleks nõudlust. “Pindu on vähe,” möönis ta. Ta ütles, et käib linnastumine, aga maal on endiselt palju inimesi, kes pole veel linna kolinud.

Siiski ei uskunud Toompark, et tarvis oleks tervet uut linnaosa. Ka ei usu ta, et mõni olemasolev linnaosa tühjaks jääks. “Tihendmine on võlusõna. Uusi kortereid on vaja,” märkis ta. Kõige suurem probleem pole mitte elupindade puudus, vaid nende madal kvaliteet, ütles Toompark.

Tallinn pole Kopenhaagen

Uue linnaosa järele ei näe vajadust ka Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann. “Kust see kasv tuleks?” küsis ta. “Sellise projekti on ette võtnud näiteks Kopenhaagen, mis Malmöga koos on kasvanud Euroopa üheks tõmbekeskuseks,” lisas ta. Nii ehitatakse seal uut 100 000 inimesele mõeldud linnaosa, samas kolib Taani pealinna igal aastal 10 000-20 000 inimest nii mujalt Taanist kui ka teistest riikidest. “Tallinnasse sellist tungi ma praegu ei näe,” ütles Allmann.

Elupindade kasvu veab ka inimeste jõukuse kasv, tänu millele soovivad inimesed suuremat ja paremat kodu. Ka selle arvel ei näe arhitekt olulist kasvu. “Tõesti inimesed on magalarajoonidest majadesse kolinud, kuid seda saavad endale lubada vähesed,” märkis ta.

Tarvis on uue aja kortereid

ASi Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktori Tiit Kuusiku hinnangul pole tarvis uut Lasnamäge, vaid mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega kortereid, rõhuasetusega moodsal elukeskkonnal.

Ta tõi näiteks Paepargi arenduse, mis asub küll Lasnamäe linnaosas, ent kuhu on rajatud kaunis ja roheline elukeskkond. “Esimeste majade müük oli keerulisem, aga iga etapi valmimisega elukeskkond areneb ja täieneb ning Paepargi muutub järjest atraktiivsemaks piirkonnaks,” ütles ta.

Kuusiku hinnangul ei ole kinnisvaraturul korteritest puudu. “Praegu on valmis või aktiivses müügis pea kahe aasta korterite müügimaht. Pakkumist on palju ning oma korteri leiab iga klient.”

Absurd oleks lammutada Hiina müür

Visionäärid on mänginud mõttega lammutada näiteks Mustamäe majad, et ehitada asemele uued moodsad korterid. Toompark ei pea seda realistlikus. “Võtame näiteks Lasnamäe kuulsa nn Hiina müüri, kus on sadu kortereid. Selle lammutamine oleks absurd,” märkis Toompark, viidates omandisuhetele ja projekti keerukusele.

“Räägitakse jah, et las vanad lagunevad, saame nii-öelda nõukogudeaegsest jamast lahti ja ehitame uued asemele,” lisas ta, kuid nentis, et selleks pole sageli raha ning inimeste soov, et kulud jääks riigi kanda, pole tõsiseltvõetav.

Toompargi sõnul käib kinnisvaraarendus hooti – kohati on ülepakkumist, siis alapakkumist, kuid kümne aasta arvestuses on turg tasakaalus. Tema sõnul on praegu pakkumises umbes 2000 uut pinda, kuid ka nõudlus on suur – nõudlust oleks 2500 uuele korterile, soodsatel tingimustel isegi 3000-le. “Turg ei võtaks 10 000 uut korterit vastu,” lisas ta.

Küllalt piirkondi, mida saaks tihendada

Toompargi sõnul on pealinn roheline ja on piisavalt ruumi, et olemasolevate majade vahele uusi ehitada. Turg ootab tema hinnangul uusi, pisut madalamaid, kvaliteetsemaid ja inimsõbralikumaid lahendusi kui mägede paneelmajad. Samas peaks hind olema taskukohane ning taristu hästi toimima.

Toompargi sõnul on ruumi ka suurematele arendustele nagu näiteks Skanska Astangu projekt, kus kerkib 400 korterit. “Tallinn kasvab Viimsi, Rae valla ja Tabasalu poole,” ütles Toompark uusarendustele viidates.

Astangule ja Pärnaõue 40 majani kasvavad asumid jäävad Allmanni hinnangul pahatihti taristuga ühendamata, ent see suurendab autostumist. “Tallinnas on palju sõja-arme, tööstustest tühjaks jäänud ruume ja hooneid, mida korrastada,” lisas ta. “Linn vajab tihendamist. Ka mereäärsetel arendustel kuni Kopli liinideni on suur potentsiaal,” ütles ta.

Hinnas kvaliteet

Kuusiku sõnul hindavad kliendid korteri ostmisel asukohta, ehituskvaliteeti, terviklikku elukeskkonda, head energiaklassi ning läbimõeldud ruumiplaneeringut. Kesklinna korterite puhul on väga oluline ka helikindlus.

“Kasutame enamasti põrandakütet, mis on samuti klientidele uueks standardiks saanud,” ütles Kuusik. “Kõige kiiremini lähevad meie kogemusel müügiks pigem väiksemad – ühe-kahetoalised korterid – mida tihti ostetakse ka investeeringuks ehk üürile andmiseks,” märkis ta.

Suuremaid kortereid ostetakse perekorteriteks, kodudeks ning nende müügitempo on aeglasem. “Põhjuseks ka asjaolu, et tulenevalt suuremate korterite kõrgematest hindadest on nende ostmisel panga roll suurem, samuti lähevad mõnikord korteriostja soovid ja võimalused vastuollu.”

Vahter: vaja on uut Lasnamäge

Tallinna kinnisvaraturu nõutuim kaup on odavad ja kvaliteetsed uued magalakorterid, mistõttu oleks vaja uut Lasnamäge, märkis 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Vahter tõi tõestuseks aastaid hästi müünud Pärnaõue arenduse. “Nende korterite ruutmeetrihind jääb 1500 euro piirile ja selle eest saab heas asukohas uue ja ausalt ehitatud korteri,” ütles ta.

Tema sõnul otsib enamik ostjaid lihtsat, odavat ja mõistliku kvaliteediga elamist, kuid arendajatele meeldib teha glamuurseid ja erilisi projekte. Vahteri sõnul on Tallinn suhteliselt hõreda ehitustihedusega, nii et siia mahuks lisaks “mägedele” mõni teine soodne rajoon küll.

Vahter märkis, et praegune trend soosib ka ameerikalike äärelinnade teket. “Näiteks annab Peetri alevik juba linnaosa mõõdu välja. See on kesklassi eestlase käegakatsutav unistus,” lisas Vahter.

Allekand: vanad magalad vajavad uut nägu

Oponeerides Martin Vahterile arvab Ingvar Allekand Domus Kinnisvarast, et õigem oleks olemasolevaid elamupiirkondi arendada.

Allekand nentis, et meie elamufond on vana ning uuenemine ei käi piisavalt tempokalt. Lahendusi sellele probleemile pakub tema sõnul energiamajanduse arengukava, mis paneb rõhu olemasolevate magalapiirkondade renoveerimisele. Selline valik on Allekandi hinnangul pikas perspektiivis küsitav, kuid põhineb korralikul analüüsil ja on seega vähemalt mingil määral põhjendatud.

Allekand ütles, et praeguse kinnisvaraturu mootor on noored pered, kes hoiavad pöördeid sees nii uusarendustel kui ka järelturul. Need on noored, kes on sündinud 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. “Pärast seda aga langes sündivus kaks korda ja tundub üsna selge, et kümne aasta pärast on vajadus elukondlikute kinnisvaratehingute järele väiksem kui praegu,” lisas ta.

Allekand märkis, et vanad magalarajoonid tuleks muuta selliseks, et need vastaksid elanike ootustele ka 20 ja 30 aasta pärast. Kui praegu korrastatakse hoonete vahelist ruumi, fassaade ja katuseid, siis tegelikult võiks astuda sammu kaugemale. “Võiks teha mõne kvartali ümberkujundamiseks arhitektuurikonkursi, mille eesmärk on lahendada probleeme, mida tavaline korteriomanik või ka ühistu üksi ei suuda – parkimine, korterite planeeringud jms,” loetles Allekand.

Igal pool on uus Lasnamäe

Erki Korp, Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja

Lasnamäe-sarnaseid arendusi jagub linna erinevatesse piirkondadesse. Näiteks Mustamäe ja Nõmme piiril olevas Hõbemetsa arenduses on plaan ehitada 16 kortermaja ning igasse majja 26 korterit.

Haabersti üldplaneeringus on Astangu metsa, Pikaliiva põllu ning Mustjõe roostiku asemel korterelamute rajoonid. Mustamäel on Mäepealse, Karsti, Sipelga äärde, Kadaka aiandi asemel jne. Juba kutsutakse nimetatud YIT-arendust Vibu tänaval Kalamaja Lasnamäeks ning NCC arendust Pikaliival Kakumäe Lasnamäeks.

Ka päris Lasnamäe ehitus jäi pooleli – IX, X ja XI mikrorajoon jäid välja ehitamata, see on kogu ala Katlerist Lauluväljaku ja Kadrioruni. Võib ka väita, et Paepargi arendus on uus Lasnamäe.

Olemasolevate magalarajoonidega ei juhtu midagi erilist, kuna omandireformi tulemusena on kõik korterid (sund)erastatud. Tallinna Visioonikonverentsidel oli arutelu ka Berliini kogemuse kasutamisvõimalustest Mustamäel, kuid samas tõdeti, et nii majanduslik kui ka linnaehituslik keskkond on väga erinevad.

Mariliis Pinn, Äripäeva kaasautor
mariliis.pinn@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/11/06/kas-puudu-voi-ule

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas oktoobris enim mootorikütus

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta oktoobriga võrreldes 1,4% odavamad ja teenused 0,8% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes langenud 4,6% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,7%.

2014. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mille hind on aastaga langenud 19,4%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte 5,2% odavnemine, kus soojusenergia oli 8,3%, gaas 19,6% ja kodudesse jõudnud elekter 1,5% odavam kui mullu samal ajal. Kallinejatest oli suurim mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastataguse ajaga võrreldes kallinenud 5,5%. Piim ja piimatooted on aastaga odavnenud 7,4%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (21%) ning värske köögivili (16%) ja odavnenud piim (16%) ning või (11%).

Septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit oktoobris enim lennukipiletite 51% kallinemine. Suurem mõju indeksile oli veel soojusenergia 3,3% ja mootorikütuse 2,6% hinnalangusel ning kodudesse jõudnud elektri 2,4% hinnatõusul.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2015
Kaubagrupp Oktoober 2014 – oktoober 2015, % September 2015 – oktoober 2015, %
KOKKU -0,6 0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,1 0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,6 -0,5
Riietus ja jalatsid 3,3 1,3
Eluase -2,0 -0,4
Majapidamine 1,0 -0,1
Tervishoid 2,7 -0,5
Transport -8,4 1,1
Side 3,2 1,0
Vaba aeg 2,3 0,1
Haridus ja lasteasutused -14,8 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 1,6 -0,6
Mitmesugused kaubad ja teenused 1,9 -0,2

Remonti vajavas korteris ei tasu enne müüki renoveerimistöid teha

Uus MaaPaljud remonti vajavate korterite omanikud on enne elamispinna müükipanekut kaalunud, kas teha remonti või mitte. Uuem sisu tõstaks idee kohaselt ju hoobilt hinda ja kiirendaks müüki, kuid tegelikult ei pruugi see käik olla sugugi seda väärt.

Miks nii? Esiteks, nõudlus remonti vajavate korterite järele on olnud tsükliline, sõltudes üleüldisest hinnatasemest. Nüüd on tekkinud taas rohkem kliente, kes otsivad just sellist korterit, kuna see maksab vähem. Teiseks – müügi jaoks renoveeritud korter võib olla kena ja korralik, kuid ei pruugi sobida paljudele, sest kliendid on muutunud aina nõudlikumaks ja otsivad korterit, mis on just nende maitse järgi. Selline kiirremont on äratuntav, üsna tüüpne ning seega eelistataksegi juba ise, oma käe järgi kõik teha.

Kaaludes renoveerimist, tasub teha põhjalikku eeltööd mis puudutab materjalide valikut, nende hinda, töökulusid jne. Seejärel analüüsige korteri lõpphinnast lähtuvalt turu reaalset olukorda praegu ja prognoositavat seisu ühe aasta perspektiivis. Seda kõike lähtuvalt ostjaskonna reaalsetest ootustest.

Nüüd võrrelge (eeldatavat) tulemust sellega kui paneksaite sama korteri müüki remonti vajavana, lihtsalt sellisena, nagu ta on. Suurim küsimus on, kas te saaksite selle raha tagasi., mille te paigutasite renoveerimisse? Kogemus näitab, et see ei pruugi sugugi õnnestuda.

Dmitri Makarov
Uus maa Kinnisvarabüroo maakler

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Võrumaale Sõmerpallu soovitakse välja arendada taastuvenergia keskust

Võrumaa / Võru maakond4. novembril, tutvustas Kurenurme Taastuvenergia Keskuse initsiatiivrühm Võru Maavanem Andres Kõivule ideed rajada Kurenurmes tegutseva päikesepargi juurde katsebaas ja –labor teadusuuringute läbiviimiseks.

Kurenurme päikesepargi eestvedaja Viido Polikarpus ja taastuvenergeetika eestkõneleja füüsik Valdur Tiit rõhutasid, et kuna taastuvenergeetika on teema, mille roll tulevikus aina suureneb, tuleb ka Eestis olla aktiivsemad uute lahenduste väljatöötamisel. Tiit tõi välja, et tegelikult on kogu Euroopa jäänud taastuvenergia lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel passiivseks ning juhtohjad on selles valdkonnas Hiinas, kust toodetakse näiteks ka 95% maailma päikesepaneelidest.

Ehkki taastuvenergiaga seotud küsimusi uuritakse mitmes Eesti ülikoolis, puudub praegu baas, kus viia läbi mahukaid taastuvenergia-alaseid uurimusi. Kuna Kurenurmes on olemas juba tegutsev päikesepark ning sealsete arendajate soov on taastuvenergia valdkonda propageerida olles omamoodi pilootprojektiks, mille kogemustest saavad järgmised arendajad õppida, ongi meeste ühine eesmärk just Kurenurme sarnane uurimiskeskus luua. Seal on toimiv park, mida uurimistegevuses kasutada ning piisavalt ruumi uute tehnoloogiate katsetamiseks.

Taastuvenergia keskuse loomise idee on kiitnud heaks ka Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli esindajad. Esialgse suunana nähakse Kurenurmes energia salvestamiseks vesiniku tootmise uurimist: vesiniku tootmise tehnoloogiaid ning vesiniku ja selle tootmise jääkproduktide kasutamise uurimist. Selle kõrval oleks taastuvenergia keskus avatud ka teiste taastuvenergia suundade arendamisest huvitatud teadlastele.

Võru maavanema Andres Kõivu hinnangul on teema, millega tegelema on asutud, selgelt vajalik ja tulevikku vaatav: „Kui eestvedajatel jõudu jätkub, soovin mina omalt poolt igati kaasa aidata. Lisaks sellele, et algatus on kasulik Eesti selle valdkonna teadusmaastikule ja energeetikavaldkonnale, on see ju kasulik ka Võrumaale. Meie lootus on, et head algatused käivadki käsikäes ning ajaks, mil taastuvenergia keskusest hakkavad ellu rakenduma esimesed praktilised tootmisideed, oleme meie valmis oma valmivatel tööstusaladel neid vastu võtma.“

Keskmiselt iga kümnes eluasemelaen on väljastatud KredExi käendusega

KredexKolmandas kvartalis väljastasid pangad 528 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 30,7 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 10,5%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 5%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kolmandas kvartalis keskmisena 13%.

Kolmanda kvartali lõpuga lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 37 mln euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas kolmandas kvartalis 251 noort peret 1,9 mln euro ulatuses, 274 noort spetsialisti 2 mln euro ulatuses ja 3 Kaitseväe ning Kaitseliidu veterani 22 400 euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli teises kvartalis 58 084 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (30%), Harjumaal (16%) ja Tartus (11%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Valgamaal (0,4%) ja Võrumaal (1,1%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (81%) ning elamu ostuks (17%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast alates, millest on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 24 627 leibkonda, kellest 14 339 on noored pered, 10 196 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ja 30 Kaitseväe ning Kaitseliidu veteranid.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Nordecon: Lintsi laokompleksi II etapi ehitamine

NordeconNordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Lintsi laokompleksi II etapi ehitustööde teostamiseks. Esimeses järjekorras ehitatakse välja 20 ladu, tulevikus jääb tellijale võimalus tellida täiendavalt 12 lao ehitus.

Esimeses järjekorras välja ehitatavate ladude maksumus koos reserviga on 9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Esimese järjekorras rajatavate ladude ehitustööd lõppevad aprillis 2017.

Lokaalsed ligi- ja nullenergiamajad – kas õige lähenemine?

MajaehitajaSõites oma isesõitvas autos kodu poole, jääb aega aknast mõnusalt välja vaadata. Liiklus on sujuv ja kiire ning peatselt keerab auto kodutänavasse. Kõiki tänavaäärseid maju katavad, otsekui paksu vaibana, erinevad päikeseenergiat kasutavad elektripaneelid ja –kiled, mõnel pool ulatuvad kõrgustesse suuremad ja väiksemad elektrituulikud. Tavaline elamurajoon näeb välja kui energiapark, kus iga väiksemgi päiksekiir või tuuleiil kinni püütakse ja kasutatakse ära energia saamiseks. Aasta on 2040.

Kas eelkirjeldatud tulevik muudab tundmatuseni majade arhitektuuri või väljanägemist, kas iga kodu hakkab välja nägema kui üks väiksem elektrijaam, seda näitab aeg.

Aastal 2020 kehtima hakkavad nõuded näevad ette liginullenergiamajade projekteerimist ja ehitamist. Liginullenergia- või nullenergiamajade nõuetele vastamine vajab lokaalsete energiat tootvate süsteemide kasutuselevõttu iga hoone / kinnistu piires.

Sisuliselt tähendab see, et suuresti põhineb null- või plussenergiamaja idee ennekõike energiat tootvatel aktiivseadmetel. Aktiivseadmed on täna meie kliimas veel kaugeltki mitte kõige parema tasuvusajaga (näiteks elektrit tootvate päiksepaneelide puhul jääb tasuvusaeg parimatel juhtudel 8-10 aasta sisse), kuid paljuski sõltub tasuvusaeg suuresti päikesepaisteliste ilmade olemasolust. Tehnoloogia areneb ja on lootust, et energia tootmise efektiivsus suureneb ning ka ajapikku tänu suuremale kasutamisele väheneb ka tehnoloogia maksumus.

Energiasääst ja uutest tehnoloogiatest kasu saamine peab olema peaks olema lahendatud mõistlikul ja ratsionaalsel viisil.

Esmapilgul tundub kõik õige – viia majade haldamise kulud minimaalseks ja lisaks võimaldada ka teenida igalt maja reaalset kasu, müües tarbimisest ülejääva toodetud elektrienergia võrguettevõtjale. Kui jätta tähele panemata asjaolu, et tarbija poolt müüdav elektrienergia on odavama hinnaga, kui ostetav energia, siis suurimaks probleemiks jääb energia tootmisega seotud tehnoloogia hooldamine ja haldamine ning pidev uuendamine.

Mida keerulisem on tehnoloogia, seda kallimaks läheb hooldamine, sest vajab haritud ja koolitatud spetsialiste. See on teema, millele veel keegi eriti tähelepanu ei pööra. Ka Eestis on rajatud näiteks juba mõned plussenergia elamud, mis saavad põhiosa lisaenergiast katusele paigaldatud päikesepaneelidest. Kuid täna, kus süsteemid on uued ja tõrkeid vähe, pole teada reaalsed pikaajalised kulud nende süsteemide haldamisele.

Kokkuvõtvalt peaks hindama lokaalse aktiivenergia tootmisega seotud teemasid laiemalt:

  1. Süsteemi halduskulu
    Kas aga keegi on arvutanud või püüdnud hinnata, milliseks kujunevad pikemas perspektiivis erinevad aktiivseadmetega seotud haldus- ja hoolduskulud ning kas igal pool suudab võrguvaldaja tarbijalt osta energiat sellises mahus nagu seda toodetakse. Eesti kliimas kipub olema nii, et kevade ja suvekuudel suudavad päikesepaneelid toota energiat rohkem kui tarbimisele vaja ning seda saab võrku müüa. Ülejäänud ajal on rohkemal või vähemal määral vajalik osta energiat sisse.
  2. Energia müügi võimalus
    Kas iga elektrivõrgu haldaja suudab pakkuda igale kliendile kahepoolset võimalust lisaks energia ostule, ka seda võrku müüa? Milliseid investeeringuid peavad võrguvaldajad selleks tegema, et nad seda võimalust, energiat müüa, suudaks kõigile tarbijatele pakkuda.
  3. Arhitektuur
    Kas energiasäästlikud ja aktiivseadmetega majad muudavad väljakujunenud arhitektuuri ja linnapilti? Kui silma riivavad päikesepaneelid õnnestub peita, kas energiasäästu saavutamiseks vajalik majade paiknemine ja akende ebaühtlane jaotus ilmakaarte suhtes ei muuda maju üksluiselt ühetaolisteks?
    Võib-olla oleks vaja teistsugust lahendust, et saavutada soovitud eesmärgid? Kuidas mõnevõrra vähendada asjatut üleinvesteerimist iga maja puhul aktiivseadmetesse?

Idee

Vahest oleks õigem luua suuremad energiapargid geograafiliselt parimatesse kohtadesse, kus erinevatest taastuvenergialahendustest oleks kõige suurem tulu. Paiknevad need siis rannikul või näiteks meres kogudes tuuleenergiat või kohtades, kus võimalik paremini kätte saada päikeseenergia ning päikesepaneelidega toota energiat.

Ja nüüd kõige olulisem – kõigil majaomanikel oleks kohustus oma maja energiavajaduse mahus investeerida sellistesse energiaparkidesse, mis kataks ära tema maja vajaliku lisaenergia, et kokkuvõttes oleks tema maja, kas ligi-, null- või hoopis plussenergiamaja.

Ehk sisuliselt investeerib majaomanik samal määral, mis ta oleks teinud lokaalsesse süsteemi, kuid suurmahulise energiapargi efektiivsem haldamine ja võimalik suurem energiatoodang annaks majaomanikule enam kasu kui lokaalne lahendus. Siis saaks parimal juhul tänu suuremale lisaenergia toodangule, lubada ka arhitektuurselt mõnevõrra huvitavamaid lahendusi ning ei peaks ülemääraselt pingutama iga maja energiasäästlikuse tagaajamisega.

Lisaks vähenevad ka võrguhaldajate kulud, sest kaoks vajadus igale tarbijale kahepoolse energiasüsteemi võimaluse väljaehitamiseks.

Kokkuvõttes idee on asendada lokaalsed energiaallikad suuremate energiaparkidega, kuid korraldada majaomanike investeeringu- ja halduskulude kaudu energiaparkide haldamine ja sellest kasu saamine.

Kindlasti on ka sellel ideel mitmeid miinuseid, kuid mõtlemiseks ja kaalumiseks ideed ju ongi!

Millistes majades elame aastal 2040?

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine