Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta III kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvas ehitusmaht 27%.
III kvartalis ehitati omal jõul 747 miljoni euro eest, sellest hooneid 475 miljoni ja rajatisi 272 miljoni euro eest. 2016. aasta III kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 17% ja rajatisi neljandiku võrra rohkem.
Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes hooneehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka tänavuse aasta alguses taas kasvule pöördunud rajatiste ehitus.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2016. aasta III kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu III kvartalis 7%, mullu samal ajal 13%.
Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta III kvartalis kasutusse 1475 uut eluruumi, s.o 391 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.
Nõudlus uute hea asukohaga ja kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 1820 eluruumi ehitamiseks – üle viiendiku rohkem kui möödunud aasta III kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 323 mitteelamut kasuliku pinnaga 159 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo- ja tööstushoonepinda. Kasutusse lubatud mitteelamute pind ja maht olid väiksemad kui 2016. aasta III kvartalis.
Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus (kvartal)“, mille esitamise tähtaeg oli 21.10.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 25 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Sooviksin teada, kui pikk puhkus on ette nähtud KÜ esimehele. Meie ühistu esimehe põhipuhkus oli eelmisel aastal 70 päeva. Samal ajal sai ka palka. Juhatuse liikmed said sellest teada raamatupidajalt, esimees vaikib.
EfTEN Kinnisvarafond AS-i (registrikood 11505393; edaspidi nimetatud “Fond”) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 05. detsembril 2017. a algusega kell 11.00.
Spekulatsioonid Rootsi kinnisvaramulli lõhkemise osas on kestnud juba aastaid, kuid alles nüüd on ilmnemas esimesed märgid trendi pöördumisest. Võttes arvesse soodsat majanduskliimat ja jätkuvat rahvastiku juurdekasvu, jääb langus siiski tagasihoidlikuks. Küll võib oodatav ehitusturu aeglustumine negatiivselt mõjutada Eesti eksportööre.
Сравнивая оборот жилых площадей с различными макроэкономическими показателями, мы можем увидеть и истолковать направление движения рынка недвижимости. В частности, дать оценку возможному перегреву рынка жилья, о чём в последнее время говорят всё чаще.
Majanduselu käib tsükliliselt. Halbadele aastatele järgnevad vähe paremad aastad ja headele aastatele kipuvad järgnema taas kehvemad. See, kui palju on järjest häid või halbu aastaid ning kui suured on erinevused aastate vahel, oleneb väga paljudest asjaoludest. Eesti väike ja avatud majandus sõltub eelkõige väliskeskkonnast, kuid üksjagu ka sellest, kuidas suudame ise oma majandust juhtida ja headel aegadel pea selge hoida – ette mõelda ja tsükli põhjaks valmistuda, et see võimalikult valutult läbida.
Lugupeetud AS Pro Kapital Grupp aktsionär
Tuleval aastal jõustuv korteriomandi- ja korteriomandiseadus on toonud kaasa mitmed küsimusi korteriühistu juhatuse kohta. “Küsimusi uue seaduse kohta küsitakse meilt väga palju,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul on ühisrahastusest saanud oluline majandusharu, mille esimese halvaks läinud laenu ümber tõusnud skandaal aitab natuke taastada vanade pankade kõikumalöönud positsioone.
Hoonestusõigusega rajatud korterid ja majad on eesti moodsal kinnisvaraturul alati olemas olnud. Samas on nende puhul aeg-ajalt ikka muret üles näidatud. Pole just nagu päris minu oma ja kas selle puhul ikka laenu saab jne. Tegelikult ei ole siin midagi karta.
Harvardi ülikooli linnaplaneerimise dotsendi ja maineka tehnoloogiaülikooli MIT endise lektori Andres Sevtsuki sõnul pärsib liiga väike maamaks linna arengut. Tema hinnangul kasutavad praegu Eestis krunte tühjana hoidvad omanikud linna infrastruktuure ja raiskavad seeläbi maksumaksja raha ning Eestil oleks nii mõndagi õppida Ladina-Ameerika riikidelt.
Koolitus “
