Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kohaliku omavalitsuse kohustus juurdepääsuküsimuse lahendamisel

01.09.2017 Leino Biin

Eestis on paljudes omavalitsustes kujunenud probleemiks olukord, kus uuselamurajooni arendaja on pankrotistunud, pankrotivara hulgast on teed omandanud mõni kolmas isik ja elanike ning teeomaniku vahel on tekkinud konflikt tee kasutamise tingimuste üle.

Riigikohus tegi 09.06.2017. a tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 otsuse, milles annab mõned põhimõttelised juhised taoliste olukordade lahendamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et olukorras kus eratee on detailplaneeringu järgi ainus võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele paljude kinnisasjade omanike jaoks, ei ole eraõiguslikud mehhanismid kõigi isikute huvide tasakaalustatud kaitseks piisavad. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks mh korraldada vallas või linnas valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Samamoodi on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada planeeringute kui haldusaktide elluviimine.

Tsiviilkolleegium märgib, et olukorras, kus eraõiguslikule isikule kuulub kinnistu, mis on detailplaneeringu ja sihtotstarbe järgi piirkonna kinnistute jaoks ainus võimalik juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele, oleks kõigi isikute jaoks, kes planeeringu järgi peaksid kõnealust teekinnistut kasutama juurdepääsuks avalikule teele, kõige mõistlikum lahendus, kui kinnistu kui eratee määrataks avalikuks kasutamiseks kas piiratud asjaõiguse seadmise teel või sundvalduse seadmisega.

Kohus leidis, et juhul kui eratee omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist. EhS § 94 lg 3 kohaselt lähevad eratee avalikuks kasutamiseks määramisega riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus.

Seega on kohalikul omavalitsusel võimalus määrata eratee avalikult kasutatavaks teeks või seada sellele erateele üldistes huvides sundvaldus. Seega on väär senini laialt levinud seisukoht, et kohalik omavalitsus ei saa erateeomanike vastu mitte midagi teha ja peab käed rüpes tekkinud probleemi kõrvalt vaatama.

Riigikohus tõi välja ka võimaluse, et isikul, kelle õigusi rikutakse, on halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 2 järgi õigus esitada halduskohtusse kohustamiskaebus ja nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kolleegium leidis, et muu hulgas on isikul, kelle õigusi rikutakse, õigus taotleda, et kohalik omavalitsus määraks transpordimaa sihtotstarbega detailplaneeringujärgse eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse.

Seega on elanikul tänase kohtupraktika järgi võimalik valida 2 variandi vahel: 1) pöörduda avaldusega kohtusse eratee omaniku vastu juurdepääsu saamiseks või 2) pöörduda kohustamiskaebusega kohaliku omavalitsuse vastu, et see algataks sundvalduse või sundvõõrandamise menetluse eratee omaniku vastu. Kumba varianti on mõistlikum kasutada, tuleb otsustada lähtudes konkreetse tänava ja kinnistutega seotud asjaoludest.

Kõnealune kohtulahend on leitav https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-31-17

Leino Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Nõuanded koduostjale: kas osta korter või maja?

01.09.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uut kodu soetades seisab ostja olulise dilemma ees – kas osta korter või maja. Sageli see põhjapanev laheneb küsimus justkui iseenesest, sest rahakott ei luba kõrgema hinnaga majale mõeldagi. On ju majade hinnad korteritest tavapäraselt kõrgemal ja nii peab otsuse langetama korteriostu kasuks.

Kui aga rahakott selliseid ületamatuid piire ei sea, tasub ostuotsus hoolikalt läbi mõelda, mille kasuks otsustada.

Asukoht

Mida enam äärelinnast kesklinna suunas liikuda, seda vähemaks jääb majade pakkumine. Samal ajal pakub kesklinna naabrus laiema valiku käe-jala juures asuvaid teenuseid või kaubanduskeskusi, peale selle vaba aja veetmise ja meelelahutamise võimalusi.

Majaostja peab aga mõtlema, kas tal on lähikonnas olemas kõik tema jaoks vajalikud teenused – olgu selleks kaubanduskeskus, kool, lasteaed, ühistransport või treeningsaal.

Valikuvõimalus

Kortereid on arvuliselt rohkem kui maju. Nii on ka korterite müügipakkumiste asukoha ja kvaliteedi skaala oluliselt laiem kui majade valik. Võib arvata, et korteri leidmise protsess võiks olla lihtsam ja ajaliselt lühem kui maja leidmine.

Vara likviidsus

Mida lühemaks perioodiks koduostja uut pesa otsib, seda rohkem peaks ta mõtlema just korteri soetamisele.

Maja ostmine võiks kõne alla tulla siis, kui koduostja plaanib uues kodus elada kümme ja rohkem aastat.

Suurus

Näiteks kolmelapseline pere sooviks ideaaltingimustes vähemalt nelja magamistoaga elamispinda. Koos ühise elutoaga teeb see kokku vähemalt viietoalise korteri.

Selline suurpere võib olla sunnitud otsustama maja ostmise kasuks, sest nii suurt korterit on väga keeruline leida, sest valdav enamus uutest valminud korteritest on kahe- ja kolmetoalised.

Naabrid

Maja vaieldamatu eelis on privaatsus ja iseotsustamise võimalus.

Korteriomanik peab oma tegemistes märksa enam arvestama all, kõrval ja peal asuvate naabritega, kelle kohalolek näiteks peopidamisele või mürarikkale remondile olulisi piiranguid seab või vähemalt peaks seadma.

Staatus

Majaomaniku staatus on korteriomanikust prestiižikam. Lugupeetavuse annavad majaga seonduvad püsiväärtustele sihitud positiivsed eelarvamused.

Need on pigem emotsionaalsed väärtused, mis aga tegelikult kõigile ühtviisi korda lähevad.

Kokkuvõtteks

Tuleb öelda, et valik maja ja korteri vahel sõltub eelkõige inimesest, tema iseloomust ja valmidusest end pikaks ajaks siduda. Ei ole ühest ei- või jah-vastust, mis on kõigile laiendatav.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KredEx: Omavalitsused saavad 1. novembrist taotleda toetust üürielamute ehitamiseks

01.09.2017 Tõnu Toompark

Kohalikud omavalitsused, kes on huvitatud riigi toel elamufondi arendamisest, saavad alates novembrist KredExilt selleks toetust taotleda. Kokku panustab riik üürielamute arendamisse kolme aasta jooksul enam kui 60 mln eurot, millest 2,5 mln sel aastal. Taotlusi saab esitada kuni 30. detsembrini.

Elamufondi arendamise toetust võib kasutada uute üürielamute rajamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, eesmärgiga võtta need kasutusele üürielamutena. Üürielamute rajamise ja rekonstrueerimisega tagatakse mobiilsele tööjõule nüüdisaegsete eluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus eluruumide nõudlus ületab pakkumist ning ehitise ehitusmaksumus ületab turuväärtust.

„Paljud ettevõtted ja asutused väljaspool Tallinna ja Tartut on hädas töötajate värbamisel sellega, et inimestele ei ole võimalik leida piirkonnas kaasaegset ja madalate kõrvalkuludega elukohta,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Üürielamute rajamisega tekiks omavalitsustel ja sealsetel ettevõtetel võimalus meelitada leibkondi sinna tööle ja elama.„

Ta lisas, et omavalitsustel on võimalik üürielamutes pakkuda sooja ja puhast kodu ka vähekindlustatud ja erivajadustega inimestele ning eakatele ja suurperedele.

Esimesel aastal antakse toetust kohalikele omavalitsustele, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole. Puuduliku elamufondi tõttu on just need piirkonnad tööjõu pärast konkureerides kehvemal positsioonil kui Tartu ja Tallinn.

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetuse tingimuste välja töötamisel pandud suur rõhk ka valmivate elamute energiatõhususele ning muuhulgas hinnatakse majade sobivust linnaruumi. „Võttes arvesse, et uute üürielamute rajamisel peavad hooned vastama energiatõhususarvu klassile A ning ümberehitamisel vähemalt klassile C, saavad rajatavad või rekonstrueeritavad majad olema madala energiatarbimisega ning igati kaasaegsed. Muuhulgas võimaldab toetus kasutusele võtta innovaatilisi lahendusi, millest on kõigil turuosalistel võimalik õppida,“ ütles Reinsalu.

Selleks aastaks on toetuse tarbeks planeeritud 2,5 miljonit eurot, järgnevaks kolmeks aastaks 20 miljonit eurot aastas. Toetuse määr on kuni 50 protsenti, ülejäänud kulutused peavad tulema kohaliku omavalitsuse omafinantseeringust. Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.
Alates järgmisest aastast saab toetust taotleda ka üürielamute rajamiseks vähekindlustatud sihtgruppidele, samuti lisanduvad piirkondadena Tartu ning Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistikaamet: Juuli tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

01.09.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta juulis 5% rohkem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Juulis toodeti töötlevas tööstuses 4% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – ligi kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid juulis eelmise aasta juuli mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige toiduainete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes märgatavalt ka masinate ja seadmete ning ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises.

Välisturule müüdi juulis kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta juuliga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 5% ja müük kodumaisele turule 13%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta juulis nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 3% vähem toodangut kui eelmisel kuul.

2016. aasta juuliga võrreldes toodeti elektrit 5% vähem ja soojust 14% rohkem.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuli 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-3,1	4,7	4,7
Energeetika	-9,4	-2,3	-2,3
Mäetööstus	0,0	26,1	26,1
Töötlev tööstus	-2,6	3,7	3,7
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-11,5	-2,9	-2,9
toiduainete tootmine	1,3	4,3	4,3
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	0,5	-8,8	-8,8
metalltoodete tootmine	-2,5	6,8	6,8
elektriseadmete tootmine	2,5	16,9	16,9
mööblitootmine	0,3	1,0	1,0
mootorsõidukite tootmine	-2,6	0,0	0,0
ehitusmaterjali tootmine	-9,0	11,2	11,2
masinate ja seadmete tootmine	2,2	21,8	21,8
tekstiilitootmine	0,7	2,3	2,2

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.08.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.08.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinnas elab 446 055 inimest

01.09.2017 Tallinn.ee

Rahvastikuregistri andmeil elab 1. septembri seisuga pealinnas 446 055 inimest, augustis kasvas Tallinna elanike arv 575 inimese võrra.

Kaheksa kuuga kasvas pealinna elanike arv 2432 inimese võrra – uue aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest.

Möödunud aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 4106 inimese võrra – eelmise aasta 1. jaanuaril elas pealinnas 439 517 inimest. 2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv aga rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 29 911 inimese ehk 7% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Tartu linn kuulutas välja ideevõistluse sadama kvartalile parima planeeringulahenduse leidmiseks

01.09.2017 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsus kuulutas välja ideevõistluse parima planeeringulahenduse leidmiseks sadama kvartali põhjapoolsele osale.

„See linna südames Emajõe ääres paiknev ala, mis praegu on suures osas hoonestamata, vajab aktiivse ja tervikliku linnakeskkonna väljaarendamiseks häid ideid,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas. Klaasi sõnul soovib linn lisaks avaturu kaasajastamisele luua Emajõe äärde rohkem ettevõtlusvõimalusi ja elukohti.

Võistlusala asub Tartu kesklinnas Emajõe paremkaldal ja on piiritletud Emajõega ning Väike-Turu tänavaga.

„Sadama asumit peetakse ka Tartu uueks keskuseks. Piirkonna arendamisel tuleb silmas pidada, et linnaehituslik eesmärk on tagada terviklik kesklinn, mis hõlmab endasse nii vanema kui uuema osa,” rääkis abilinnapea Jarno Laur. Sadama ala võistluse tulemusena loodetakse jõge veelgi enam linnaga siduda ning pikendada atraktiivseid kaldapromenaade.

Sadama kvartalisse on kavandatud kesklinna piirkonnas mahuliselt suurim areng ning lahenduse väljatöötamisel peab hoonestus olema rajatav järk-järgult sellisel kujul, et olemasolev ruum ja hooned toimivad koos uusarendustega tervikliku linnaruumina kogu arendusperioodil.

Sadama kvartali planeeringuvõistlus on kaheetapiline – esimeses etapis esitatud eskiiside põhjal valib žürii välja kolm osalejat, kellele tehakse ettepanek koostada lõplik võistlustöö. Teises etapis osalejad esitavad oma edasiarendatud tööd žüriile, kes otsustab paremusjärjestuse.

Töid premeeritakse järgmiselt: I koht 10 000 eurot; II koht 8000 eurot ja III koht 6000 eurot. Esimese koha preemia maksab võistlustöö autoritele välja Eesti Kultuurkapital, teise ja kolmanda koha preemia Giga Investeeringud OÜ.

Esimeses etapis on tööde esitamise tähtaeg 14. november 2017 ja teises etapis 23. jaanuar 2018.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Porto Franco betoonitöid hakkavad teostama NOBE ja Kontek Int AS

01.09.2017 Tõnu Toompark

Suurim Tallinna südamesse rajatav äri- ja vabaajakeskus Porto Franco sõlmis NOBE ja Kontek Int AS konsortsiumiga lepingu arendusprojekti kolme maa-aluse korruse ning viie maapealse korruse projekteerimise ja betoonitööde teostamiseks. Tööde kogumahu maksumus on ligi 31 miljonit eurot.

Porto Franco juhatuse liikme Rauno Tederi sõnul on keskuse maa-alused ettevalmistavad ehitustööd lõppemas ning sügisel minnakse edasi keskuse põhikonstruktsioonide rajamisega. “Igale arendusele on väga tähtsaks hetkeks, kui konstruktsioonidega hakatakse maa seest ülespoole tulema. Ehitustöödega on plaanis algust teha käesoleva aasta septembrikuu jooksul. Betoonitöödega alustamine annab sõnumi, et Tallinna suurima vabaajakeskuse rajamisega minnakse täiskäigul edasi. Meie soov on kasutada ära oma unikaalne asukoht, anda Tallinna merealale uus nägu,” ütles Rauno Teder.

„Koostöö algus Porto Franco arenduse juures on meie jaoks olulise tähendusega – hindame kõrgelt Porto Franco juhtide usaldust meie ettevõtte kompetentsile ja võimekusele. Samuti on see tähelepanuväärne tunnustus NOBE projekteerimismeeskonnale, kelle välja pakutud nutika projekteerimislahenduse abil suutsime pakkuda arendajale efektiivse, kuid kulusäästliku lahenduse,“ ütles NOBE juhatuse esimees Mait Rõõmusaar.

NOBE ja Kontek Int AS teostatavate projekteerimis- ja betoonitööde mahuks on ligikaudu 77 000 m³. Ehitustegevus saab alguse käesoleva aasta septembris.

Porto Franco on unikaalne kinnisvaraarendus, mis avab Tallinna kesklinna merele, olles pealinna ainus mereäärne ettevõtlus- ja vabaajaveetmise piirkond. Porto Franco arendusse investeeritakse 160 miljonit eurot ning uues mitmefunktsioonilises linnakvaralis on pinda enam kui 150,000 m2.

NOBE ehk Nordecon Betoon OÜ on aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega tegelev ettevõte, mis pakub ehituse täisteenust projekteerimisest hoone valmimiseni. Alates aprillist 2017 kasutab ettevõte kaubamärki NOBE. NOBE annab tööd ligi 155 inimesele.

Kontek Int AS on aastal 1992 asutatud ning betoonitöid tegev ettevõte, mis on spetsialiseerunud just suuremahuliste ehitusprojektide elluviimisele. Ettevõte annab tööd ligi 100 betooniala spetsialistile.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti Pank: Kas ehituses on ohtlik mull?

01.09.2017 Kaspar Oja

Eesti ehitusmahud kasvasid eelmise aastaga võrreldes tervelt veerandi võrra, teatas statistikaamet esmaspäeval. Eesti inimestele meenutab see uudis kohe eelmist majanduskriisi. Kas hirmudel on alust, vaeb Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Ilmselt ehmatas paljusid statistika, mis osutas kohaliku ehituse mahu 25-protsendilisele kasvule. Kiire elamuehituse kasv seostub eestlaste jaoks buumi ja kriisiga – viimase majandustsükli kogemus on veel piisavalt värske. Keskendungi peamiselt elamuehitussektori arengule, kuna ettevõtete küsitluste põhjal on see ka praegu kõige aktiivsem ehituse haru. On siis hirmul alust? Mida riik tegema peaks? Kas ehitusel on veel ruumi kasvada?

Kas ehituses on mull?

Ehitusmahtude kasv võib olla küll buumi tunnus, kuid see pole enamasti mitte probleem, millega peaks tingimata tegelema, vaid sümptom – turu reaktsioon nõudluse kasvule, nagu palavik gripi korral. Uute elamute lisandumine tähendab pakkumiste kasvu ja hoiab sedasi tulevikus hindade kasvu tagasi. Kinnisvara pakkumist peetakse üldiselt väga jäigaks. See tähendab, et elamispindade hulk muutub vähe ja ehitusmahud ei jõua ehitusnormide ning nõuete tõttu reageerida turuolukorra muutustele. See omakorda võimendab kinnisvara hindade hüplikkust.

Viimaste aastate areng nii kinnisvara- kui ka ehitusturul eristub 2006. ja 2007. aastast selle poolest, et majapidamiste laenukoormuse kasv ei ületa oluliselt sissetulekute kasvu ning jääb alla tehtavate investeeringute mahule. Viimase aasta jooksul on Eestis investeeritud elamufondi ligi miljard eurot, majapidamiste laenujääk on aga kasvanud 400 miljonit eurot. 2007. aastal investeeriti samuti miljard eurot, kuid laenujääk kasvas koguni 1,7 miljardi euro võrra.

Seega, isegi kui kodumaises kinnisvara- ja ehitussektoris on mull, on see suure tõenäosusega väiksem kui buumi ajal. Miks siis ikkagi karta liiga kiiret ehituse kasvu?

Kui eksportival sektoril läheks halvasti, mis vähendaks elanike sissetulekuid, siis ilmselt oleks uue kodu ostmine või remontimine esimesi kulutusi, millest loobuda. Ehitussektori majandusnäitajad on hüplikumad kui teistes harudes ja ehitus mõjutab seetõttu üldist majanduslikku heaolu võrreldes sektori suurusega ebaproportsionaalselt palju. 2010. aastal oli ehituse hõive 40 protsenti väiksem kui 2007. aastal, ülejäänud majanduses 10 protsenti. Sellised kõikumised on sotsiaalselt väga kulukad.

Ehitussektori languse muudab harilikult keerulisemaks asjaolu, et õnnetus ehitus- ja kinnisvaraturul juhtub samal ajal, kui ülejäänud majandusharud on languses. Eesti äritsükkel on sarnane meie kaubanduspartnerite omaga – oma väiksuse ja avatuse tõttu sõltume vägagi sellest, mis toimub välisturgudel. Kui meil on ehitusbuum, siis tõenäoliselt on ka meie kaubanduspartneritel. Mõne teise riigi kinnisvarasektorist alguse saanud probleem võib pangandussektori ja tooteahela kaudu kiiresti kanduda teistesse harudesse.

Eesti eksport sõltub tõenäoliselt küllaltki palju teiste riikide ehitussektorist. Investeeringud ehitussektoriga seotud tööstusharudesse, puidu-, ehitusmaterjali ja mööblitööstusesse moodustasid 2006. ja 2007. aastal kolmandiku kõigist tööstussektori investeeringutest ja vähenesid majanduskriisi ajal märksa järsemalt kui investeeringud ülejäänud majandusharudesse. Ka viimastel aastatel on puidutööstus olnud üks tähtsamaid Eesti tööstussektori kasvuallikaid.

Ehituse lühiajaline kiire kasv võib ohustada ka majanduse pikemaajalist kasvuvõimet, kui tööjõud liigub eksportivast sektorist siseturule suunatud harudesse ja majanduse konkurentsivõime saab kahjustada. Suur osa noortest võib lühiajalise ehituse kõrgseisu tõttu valida «vale» eriala, jättes õpingud pooleli. Näiteks 2007. aastal töötas tööl käivatest alla 25-aastastest meestest ehituses ligikaudu kolmandik.

Miks ikkagi kasvas ehitus nii kiiresti? Kust tuleb nõudluse kasv?

Nõudlust kinnisvara järele mõjutavad pikaajaliselt elanike sissetuleku kasv ja demograafia. Ühest küljest on Eesti elanike arv vähenenud, kuid samal ajal toimunud elatustaseme kasv tingib selle, et soovime järjest suuremaid ja mugavamaid kodusid. Elanike arvu kõrval on oluline ka rahvastiku paiknemise muutus: Eestis on jätkunud linnastumine ja samas ka elanike kolimine teistest linnadest Tallinna.

Tõenäoliselt hakkab üheksakümnendate madal sündimus mõjutama varsti ka kinnisvaraturgu, sest oma esimese kodu ostmise eas olevaid noori jääb vähemaks. See võib nõudlust mõnevõrra kärpida.

Pikaajaliste tegurite kõrval on ka teisi põhjuseid, mis võivad nõudlust kinnisvara järele tõsta. Intress on soodne, teame. Peale selle on Euroopas tõenäoliselt suurendanud nõudlust kinnisvara järele rändekriis, mis mõjutab Eestis kaudselt pigem puidutööstust ja valmis majade tootjaid. Viimasel ajal on spekuleeritud ka jagamismajanduse võimaliku rolli üle kinnisvarahindades. Kuigi Eesti ei ole nii tähtis turismi sihtkoht kui näiteks Barcelona, võib õhukese üürituru tõttu jagamismajanduse üürimudelitel olla mõju ka Eesti kinnisvaraturule.

Jagamismajanduse rollile viitab näiteks see, et välismaalaste ööbimiste arv majutusasutustes kasvab aeglasemalt kui võiks järeldada välisreiside statistika põhjal. Veebiportaalis Booking.com on üle 500 Tallinna apartemendi, mille seast võib leida nii vanalinna noobleid pesasid kui ka tagasihoidlikumaid paneelmajade kortereid. Tõenäoliselt on see turg palju suurem; veebilehel võib mõnel pakkujal olla mitu korterit ja ilmselt ei peegelda minu vaadeldud portaal kogu turgu.

Mida valitsus teha saaks?

Piirangud ehituse kasvule võivad olukorda hoopis halvendada. Ehitussektori reageerimine nõudluse muutustele on vajalik, et leevendada kinnisvara hinna kõikumisi. Valitsus saaks aga investeerides arvestada erasektori nõudlusega ja vähendada oma tellimusi ehitusteenuste järele, kui erasektori tellimused on suured. Planeeritud ehitusinvesteeringud võiks lükata edasi tulevatesse aastatesse, kui turu olukord on muutunud. Kui erasektori nõudlus ehitamise järele peaks vähenema, aitaksid valitsemissektori tellimused langust pehmendada.

Kui palju oleks Eestis üldse tarvis uusi eluruume ehitada, et katta harilikku kulumist või jõuda eluruumide kvaliteedilt Soomele järele?

On üldteada, et pärast taasiseseisvumist on ehitatud vähem uusi eluruume kui nõukogude ajal, kuid see tuleb panna konteksti. Ka demograafiline olukord on muutunud ja hiljuti ei ole toimunud suurt õnnetust, mis oleks hävitanud märkimisväärse osa elamufondist, nagu juhtus Teise maailmasõja ajal. 1950ndatest kuni 1980. aastateni ehitati Eestis keskmiselt 11 000 uut eluruumi aastas, rahvaarv kasvas samal ajal keskmiselt 14 000 inimese võrra aastas. Viimase viie aasta jooksul on ehitatud keskmiselt kolm tuhat uut eluruumi aastas, rahvaarv on aga vähenenud kahe tuhande inimese võrra aastas. Lisaks uute ehitamisele laiendati või rekonstrueeriti viimase viie aasta jooksul keskmiselt 14 000 eluruumi aastas. Viimase aasta jooksul on ehitusmahud olnud siin kirjeldatust suuremad.

Seejuures on investeeringud elamufondi Eestis võrreldes meie sissetulekutega Ida-Euroopa suurimad. Investeerime elamufondi alla viis protsenti oma SKTst, mis on sarnane Euroopa Liidu keskmisega. Ida-Euroopas jääb see näitaja enamasti paari protsendi juurde. Ka Lätis ja Leedus on see meist väiksem.
Elamufondi amortisatsiooni katmiseks piisaks ligikaudu poole väiksemast ehitusmahust kui praegu. Arvestades rahvaarvu vähenemist, säiliks eluruumide ja rahvastiku suhe veel väiksema ehitusmahu juures. See-eest selleks, et eluruumide suurus ja kvaliteet paraneksid samas tempos, nagu tõuseb viimaste prognooside põhjal elatustase, peaksid eluruumide investeeringud veel kasvama. See ei tähenda muidugi pelgalt uute majade ehitamist, vaid ka vanade nüüdisajastamist.

Eluruumide suuruselt ja kvaliteedilt jääme Soomest maha rohkem kui Soome elatustasemest üldiselt. See hinnang põhineb eluruumide netoasendusmaksumusel elaniku kohta, mis kirjeldab elamufondi väärtust. Jõukamad Euroopa Liidu riigid investeerivad elamufondi võrreldes sissetulekuga enam kui vaesemad riigid ja seetõttu võivad erinevused elamufondis olla suuremad kui üldises elatustasemes. Lääne-Euroopale järele jõudmiseks peaksid Eesti investeeringud elamutesse pikemal perioodil kasvama kiiremini kui üldine majanduskasv.

Ehitussektori kiire kasv näitab reaktsiooni nõudluse kasvule ja on iseenesest hea märk. See piirab kinnisvara hindade mullistumist. Samas peame enesele tunnistama, et ehitussektori probleemid võivad mõjutada majandust ebaproportsionaalselt palju ja Eesti tööstussektorist on oluline osa põimitud ehitus- ning kinnisvaraturu tooteahelasse. Kuigi meie eluruumide mugavus jääb veel märkimisväärselt alla meist jõukamatele Euroopa Liidu riikidele ja see justkui õigustaks suuri investeeringuid, investeerime juba praegu elamukinnisvarasse meile sarnase elatustasemega riikidega võrreldes väga palju.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 14/09/2017

01.09.2017 Margot Toompark

14/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”. Lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” on suunatud:

kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitus annab:

põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid;
ülevaate ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevusest, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid;
vastused maksustamisega seotud enamlevinud küsimustele, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 14/09/2017 kell 09.00-13.00 Tallinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Edukat uut kooliaastat!

01.09.2017 Tõnu Toompark

Adaur Grupp soovib kõigile õppuritele edukat ja teadmisterohket kooliaastat!

Rahandusministeerium: Majanduskasv kiireneb koos positiivsete ootustega

01.09.2017 Madis Aben

Teises kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv investeeringute ja välisnõudluse toel 5,7 protsendini. Tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvuks kujunes 5,2 protsenti. Vaatamata palgatulu kasvu kiirenemisele ja kasumite kasvu aeglustumisele majanduse sisemine tasakaal paranes. Välistasakaalu osas ületas kaupade ja teenuste eksport importi sarnaselt kui eelmisel aastal, mis viitab endiselt ettevaatlikkusele tarbimis- ja investeerimiskulutuste tegemisel sissetulekutega võrreldes.

Väliskeskkond on viimase poole aasta jooksul olnud Eestile soodne. Üleilmne kaubavahetus ja majanduskasv on kiirenenud, Euroopa Liidus on stabiilne kasv jätkunud ning Eesti lähinaabrite majandused on kosunud keskmisest veelgi kiiremini. See on aidanud ettevõtetel suurendada müügikäibeid kodu- ja välisturgudel ning kasvatada kasumeid. Lootust majanduskasvu oluliseks kiirenemiseks andsid erinevad konjunktuuriindikaatorid juba eelmisest sügisest alates ja nüüd on see optimismi suurenemine avaldumas ka majandusstatistikas.

Töötajate palgatulu kasv kiirenes teises kvartalis 8,5 protsendini, kuid see jäi siiski alla majanduse nominaalkasvule (10 protsenti). Viimased neli aastat on Eesti palgatöötajad nautinud keskpärasele majanduskasvule vaatamata kiiret ja stabiilset sissetulekute tõusu, mis tänu mõõdukale või negatiivsele inflatsioonile on tähendanud ka jõulist reaalsissetulekute suurenemist. Paljudes jõukamates ELi riikides on töötajate reaalsissetulekute kasv olnud viimastel aastatel pigem tagasihoidlik. Palgatulu kiire kasvuga käsikäes on aga ettevõtete kasumid vähenenud, kuid see trend tundub olevat pöördunud aasta algusest alates. Kasumite kasv aeglustus teises kvartalis küll 19 protsendini (esimeses kvartalis kasvasid kasumid 26 protsenti), kuid sissetulekute tasakaal palga- ja kapitalitulu vahel paranes.

Tarbijate käitumine on viimastel aastatel olnud kiire sissetuleku kasvu taustal ettevaatlik ning see ettevaatlikkus teises kvartalis süvenes. Elanike tarbimiskulutused suurenesid aastaga 6 protsenti, mis jääb sissetulekute kasvule alla ning kiirenenud hinnatõusu tõttu suurenesid tarbitavad kogused vaid 2 protsenti. Elanike ajaloolises võrdluses väga säästlik tarbimiskäitumine on ilmselt sügava majanduskriisi pärand, mis on visa taanduma. Samas kiire sissetulekute kasvu ja laiemalt ebakindlate majandusolude taustal on see käitumine ratsionaalne. Pärast mitmeaastast langust jõuliselt kasvama hakanud ettevõtete investeeringud aga näitavad usku kiire majanduskasvu jätkumisse.

Viimastel aastatel on nii meie kaubanduspartnerite kui ka Eesti majanduskasvu prognoose korrigeeritud süstemaatiliselt allapoole, kuid see trend võib olla pöördunud. Alates kevadest on majandusolud ELis üllatanud pigem ülespoole ning uute väliste tagasilöökide puudumisel võivad majandusarengu väljavaated ja kasvupotentsiaal olla seni arvatust paremad. Vaatamata sellele ei ole ELi majandus veel viimasest kriisist lõplikult taastunud, mistõttu võib majanduskasv üllatada positiivselt ka lähiajal. Järgmise majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium septembri keskel.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti Pank: SKP kasv tugines teises kvartalis suuresti sisenõudlusele

31.08.2017 Kaspar Oja

SKP tase ületab potentsiaali
Majandus ei vaja lisastiimulit
Ekspordi hindade kasv aitab kasumeid taastada ja leevendab kuhjunud tasakaalustamatust

Eesti SKP kasvas teises kvartalis aasta võrdluses 5,7% ja kvartali võrdluses 1,3%. Ekspordi hinna kiirem kasv aitab ettevõtjatel taastada kasumeid, mis viimaste aastate jooksul tööjõukulude kasvu tõttu vähenesid. See aitab vähendada varem esile kerkinud tasakaalustamatuse ilminguid.

Majandustsükli seisu kirjeldavad ettevõtete küsitlusandmed (sh hinnang tööjõupuudusele ja tootmisvõimsuse rakendatusele) ületavad majandustsükli keskmist ehk näitavad, et majanduse maht on kestlikust tasemest pigem suurem. Buumist võib olla veel vara rääkida, aga selge on see, et valitsusel pole praeguses olukorras mõtet majandust rohkem stimuleerida. Kuna majanduskasv on kiire, oleks mõistlik koguda reserve kehvemateks aastateks.

Kiiret kasvu varjutab enim see, et eksportiva sektori panus majanduskasvu oli väliskeskkonna tugevnemisest hoolimata ootamatult nõrk. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaid 1,4% ja eksportki kasvas väga aeglaselt. Eri andmeallikad annavad siiski üksteisele vastukäivaid signaale, näiteks töötleva tööstuse toodangu mahuindeks kasvas samal ajal lausa 8%. Seetõttu ei tasu ühe kvartali andmetest teha liiga kaugele ulatuvaid järeldusi. Töötleva tööstuse ettevõtete hinnangul vähenes tootmisvõimsuse rakendatus teise kvartali jooksul laiapõhjaliselt – langus oli suurem harudes, mis tunnetasid ka tööjõupuuduse teravnemist. Praegu on siiski veel vähe andmeid väitmaks, et tööstussektor ei saa seadmeid rakendada, kuna töötajaid pole võimalik juurde leida.

Nõudlusteguritest hoogustas majanduskasvu kõige rohkem investeeringute kasv. See on iseenesest hea, sest investeeringuid on vaja tootmispotentsiaali suurendamiseks. Kasvu taga olid aga peamiselt investeeringud transpordivahenditesse ja ehitusse, mis tõenäoliselt tootlikkuse kasvule palju kaasa ei aita. Masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringute maht kasvas SKPga samas tempos.

Hea on see, et ekspordi kesisest ja investeeringute kiirest kasvust hoolimata oli netoekspordi panus nulli lähedal. See näitab, et välistasakaal palju ei muutunud ja majanduskasvu rahastati suuresti kohalikest vahenditest.

Hinna kasvu taastumine on varasemate aastatega võrreldes ettevõtjate olukorda muutnud ja see aitab neil kasumit kasvatada. Eesti ettevõtjad on eksporditurul hinnavõtjad ehk nad peavad üldjuhul leppima turul juba väljakujunenud hindadega. Viimaste aastate palgatõusu pole aga aeglase inflatsiooni juures õnnestunud hindadesse üle kanda ja seetõttu on kasumid kannatanud. Teises kvartalis suurenesid nii ekspordi hinnad kui ka tõusis SKP üldine hinnatase aasta võrdluses ligikaudu 4%, mis aitas kasumeid kasvatada. Ettevõtlussektori kasum kasvas aastaga viiendiku võrra; tööjõukulude kasv oli sellest poole aeglasem, kuid siiski küllaltki kiire.

Kasumite taastumine aitab edaspidi kaasa investeeringute kasvule, mis toetab omakorda tootmispotentsiaali kasvu. Lähikvartalites võib majanduskasvu aeglustada põlevkivisektor. Nimelt mängis viimaste kvartalite majanduskasvus olulist rolli energia- ja põlevkivisektor, mille panus majanduskasvu peaks juba kolmandas kvartalis vähenema. Töötleva tööstuse ettevõtete hinnangud lähikuude toodangule olid juulis samasugused nagu teises kvartalis ega ennusta seega, et tööstuse kasv lähikuudel märkimisväärselt aeglustub.

Teise kvartali majanduskasv oli märksa kiirem, kui oodati Eesti Panga viimases prognoosis. Lisaks teise kvartali andmete avaldamisele revideeris statistikaamet varasemate perioodide SKPd, mistõttu ei saa varasemaid prognoose uute andmetega võrrelda. Selle aasta esimese kvartali nominaalne SKP kasvas varasemate andmetega võrreldes 1,3%.

Eesti Pank avaldab uue prognoosi 19. detsembril 2017.

Statistikaamet: Majanduskasv kiirenes II kvartalis veelgi

31.08.2017 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,3% ja 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 5,2%.

SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses.

Enim pidurdas majanduskasvu lisandväärtuse langus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust. Kuigi jooksevhindades ühegi tegevusala lisandväärtus ei langenud, panustasid reaalväärtuses SKP-sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse panus SKP-sse oli positiivne. Valdavalt tuli töötleva tööstuse positiivne mõju metalltoodete, toidu ja joogi ning mujal klassifitseerimata masinate tootmise lisandväärtuse kasvust. Peamine töötleva tööstuse kasvu pidurdaja oli mineraalsete toodete ja elektroonikatoodete tootmine.

Hinnamõjusid arvesse võttes kasvas kaupade ja teenuste eksport II kvartalis 1,3%. Sarnaselt ekspordile aeglustus ka kaupade ja teenuste impordi kasv, mis oli 2,2%. Eksporti mõjutas positiivselt peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordi kasvule aitas enim kaasa mitmesuguste transpordivahendite sissevedu. Väliskaubanduse suurimaks negatiivseks mõjutajaks oli arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed.

Netoeksport ulatus II kvartalis ligikaudu 200 miljoni euroni, mis moodustab 3,4% SKP-st.

Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv II kvartalis oluliselt ei muutunud, kasvas reaalne tootlikkus nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta lähedases tempos SKP-le. Tööjõukulude kasv kiirenes 9%-ni. Kuigi nominaalse tööjõu ühikukulu kasv jäi SKP-le alla, jõudis see 3,7%-ni.

Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal 3,1%. Sisenõudluse kasvu eestvedaja oli kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas II kvartalis reaalväärtuses 18,2%. Enim mõjutasid kasvu mittefinantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 2,0%. Olulist positiivset mõju avaldasid kulutused transpordile, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning majutusele. Peamine negatiivne mõjutaja olid kulutuste vähenemine alkoholile ja tubakale.

Statistikaamet revideeris iga-aastase tavapärase revisjoni käigus aastate 2013–2016 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti avaldati 2017. aasta I kvartali uuendatud andmed.

2017. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt siit.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Swedbank: Kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus

31.08.2017 Liis Elmik

Keskmise brutokuupalga kasv ulatus teises kvartalis ligi 7 protsendini. Jätkuvalt kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus. Konjunktuuriinstituudi andmetel on tööjõupuudus ettevõtte arengut piirav peamine tegur veerandil tööstus- ja teenindusettevõtetest ning lausa pooltel ehitusettevõtetest. Palgataset kergitas ka miinimumpalga märgatav tõus.

Veel rakendamata tööjõuressurssi on Eesti tööjõuturul järjest vähem. Juba töötavate või veel tööd otsivate inimeste osakaal tööealises elanikkonnas on tõusnud viimase 20 aasta kõrgeima tasemeni. Täitmata ametikohtade arv oli esimeses kvartalis viimase kaheksa aasta suurim. Tööturule lisab pingeid ka tööealise elanikkonna vähenemine. Sellel aastal on tööealisi Eestis 6000 inimese võrra vähem kui aasta tagasi.

Teises kvartalis kiirenes palgakasv mõnevõrra madalama võrdlusbaasi tõttu. 2017. aasta kokkuvõttes peaks keskmise brutopalga kasv jääma siiski mõnevõrra aeglasemaks kui eelmisel aastal.
Teises kvartalis jätkus ilmselt kiire majanduskasv. Kuna hõivatute arv samal ajal alanes, siis palga- ja tootlikkuse kasvu vaheline erinevus meie hinnangul vähenes, hoolimata palgakasvu kiirenemisest.

Keskmine brutokuupalk tõusis enamus tegevusaladel. Brutokuupalga aastakasv oli kiirem mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine palgatase tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palgakasvu info ja side valdkonnas. Keskmine palgatase ei muutunud kinnisvarasektoris ja kasvas suhteliselt aeglaselt põllumajanduses. Kinnisvaras ja põllumajanduses on ettevõtete kasumid varasemast väiksemad ja vakantside määr keskmisest madalam.

Palgatöötajate ostujõu kasv aeglustub sel aastal, kuna hinnad tõusevad. Teises kvartalis tõusis hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 4%. Ostujõu aeglasem kasv on pidurdanud ka tarbimise kasvu. Selle aasta esimesel poolel suurenes jaemüük vaid 2% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Järgmisel aastal Swedbanki prognoosi järgi kiire palgakasv jätkub, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal oluliselt kiirenema, kuna maksuvaba tulu tõus jätab enamikule rohkem raha kätte. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: Tartu üüriturg tudengit peavarjuta ei jäta

31.08.2017 Marge Saaremets-Luik

Kuigi uue õppeaasta eel on ülikoolilinnas Tartus üürikorterite järele suur nõudlus, pole hirmu, et neid ei jaguks, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna vanemmaakler Marge Saaremets-Luik.

Lihtsamini leiab üürikorteri siis, kui tulevane üürnik on endale eelnevalt selgeks teinud, millist korterit ja millises linnaosas ta soovib ning mis hinnaga on ta valmis pinda üürima. Samuti on oluline möbleeritus. Mõned soovivad täiesti tühja korterit, teised aga koos mööbli ja kodutehnikaga – mõlemaid variante on Tartu turul saadaval.

Möbleerimata korter on üürnikule alati lisakulu, sest mööbel tuleb soetada ja transportida ning pole kindel, kas see järgmisele üüripinnale sobib. Möbleeritud pindade puhul peab üürnik jälle arvestama, et paljud üürileandjad, kes on korterid sisustanud, ei soovi oma mööblit ära viia väga lihtsal põhjusel – pole kuskil hoida.

Tudengite nõudmised üürikorteritele on väga erinevad, kuid enamus soovib üürida möbleeritud kortereid. Tihti eelistatakse eraldi tubadega üüripinda, et saaks üürida mitme peale ja jagada nii üldkulusid. Eeldatakse, et olemas oleks köögimööbel ja -tehnika ning pesumasin.

Tartu üürikorterite hinnatase peegeldab nõudlust. 1-toalised korterid, hinnaga 250-350 eurot kuus + kommunaalkulud, võetakse üürile kiiremini. Taolisi kortereid on turul ka kõige vähem saada. Kahetoaliste korterite üür oleneb asukohast ja hinnavahemik võib olla väga suur 280 – 500 eurot kuus + kommunaalkulud. Kesklinnas on pinnad tavaliselt kallimad ja teistes piirkondades oleneb kõik üüripinna seisukorrast ning parkimisvõimalustest.

3- ja 4-toalisi kortereid on turul vähem ja üldiselt on nende hinnad väga erinevad. Näiteks tavalise Annelinna 3-toalise tüüpkorteri eest küsitakse üüri 350 eurot kuus + kommunaalkulud. Neid kortereid võetakse meelsasti ka mitme peale üürile.

Kui kellelgi ei ole veel õnnestunud üürikorterit leida või on otsimine jäänud viimasele hetkele, siis võib kokkuvõttes öelda, et Tartus on üüriturg üsna lai ning kortereid leiab aastaringselt. Ka tasub tähele panna, et üüripakkumiste fotod ja reaalsus ei lähe just sageli kokku. Seega tuleb jälgida turgu ja aktiivselt üüripindu vaatamas käia, sest oma silm on kuningas.