Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Eesti Pank: 2017. aasta juunis püsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suur

Eesti PankKiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta juunis 67 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 104 miljonit eurot, mida oli 11 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi. Suurenes nii kaupade kui ka teenuste maht.

Kaubaeksport kasvas 8% ja ‑import 6% – tänu sellele vähenes kaupade konto puudujääk aasta võrdluses 8 miljoni euro võrra ja oli 81 miljonit eurot. Teenuste eksport kasvas 5% ja import 6%; teenuste konto ülejääk suurenes 4 miljoni euro võrra ja ulatus 185 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ning teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 16 miljoni euro võrra ja oli 37 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 85 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

170814 juuni_kiirhinnang

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta teise kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 7. septembril 2017.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistikaamet: Tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta kõrgeim

StatistikaametTöötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jätkub tööealiste inimeste arvu aeglane vähenemine, kuid tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) on jäänud samaks (702 000). Hõivatute arv kahanes 3500 inimese võrra ja mitteaktiivsete arv 6200 inimese võrra, olles 2017. aasta II kvartalis hinnanguliselt vastavalt 653 500 ja 274 000.

Tööjõus osalemise määr kasvas II kvartalis peamiselt töötute lisandumise tõttu, mille üheks põhjuseks saab pidada seni mitteaktiivsete inimeste aktiveerumist. Töövõimereformi tulemusel on viimasel paaril aastal vähenenud haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivne olemine. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga oli II kvartalis haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivseid 5700 võrra vähem. Viimase kümne aasta jooksul on järjest vähenenud tööturult õpingute tõttu eemal olijate arv. Siin mängib rolli pigem kasvav soov õpingute ajal töötada või töötamise kõrvalt õppida, mitte aga õppijate osatähtsuse vähenemine. Viimase 20 aasta kõrgeimas tööjõus osalemise määras on oma osa ka vanemaealiste (50–74-aastased) mitteaktiivsuse jätkuval vähenemisel. Vanemaealiste tööjõus osalemise määr oli 60,7% ja töötuse määr 5,1%.

Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga, mil töötute arv oli suhteliselt väike, lisandus II kvartalis 10 600 töötut. Aastataguse ajaga võrreldes on muutus väiksem – töötute arv suurenes 3700 inimese võrra, jõudes 49 000ni, mis on vähem kui näiteks 2016. aasta III kvartalis. Töötuse määr oli tänavu I kvartalis 5,6%, II kvartalis 7% ja eelmise aasta II kvartalis 6,5%. Eestlaste töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 5% ning mitte-eestlastel 11%.

Kõige kõrgem tööhõive määr oli ootuspäraselt 25–49-aastaste meeste seas (88%). See on üks protsendipunkt vähem kui 2016. aasta II kvartalis. Samas vanuses naiste tööhõive määra tõus jäi alla ühe protsendipunkti ja oli 2017. aasta II kvartalis 77,3%.

Põhitöökohal täis- ja osaajaga töötamise osatähtsus ning vaeghõive osatähtsus on aastaga muutunud alla 0,5 protsendipunkti. Osaajaga töötajaid, kes sooviksid töötada praegusest rohkem (vaeghõivatuid), oli 2017. aasta II kvartalis 5000.

Kokkuvõtteks saab öelda, et tööturu näitajates oli väikeseid kõikumisi, kuid mitte midagi ebaharilikku ja 2017. aasta II kvartal suuri muutusi ei toonud.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (tööjõud on hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Elu korteriühistus: Eelmise korteriomaniku võlgnevus

katri-sarapuuOstsin just korteri, kuid nüüd tuleb välja, et korteriühistu nõuab eelmise omaniku kommunaalkulude võlgnevuse minult välja. Ma ei saa aru, miks ma pean tasuma kellegi teise võlgasid.

Küsimus: Kas selline asi on lubatud?

Vastus: Korteriühistuseaduse (edaspidi ka KÜS) § 51 sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste ülemineku põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel. Nimelt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikmete õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.

KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse ehk korteriühistu võib nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärgiks on lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud, sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest (RKL 3-2-1-48-11, p 12).

Võlaõigusseaduse § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Nimetatud säte sätestab, et võlgnevuse võib korteriühistu nõuda välja nii korteri võõrandajalt kui ka korteri omandajalt. Korteriomanik, kes on korteriühistu liige, on kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Seega korteriühistu saab nõuda korteriomandi omandajalt korteri võõrandaja võlga.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco Vara: Juulis jätkus Tallinna linnas tehinguaktiivsuse kasvu aeglustumine

Arco VaraTallinna linnas tehti juulis 689 korteritehingut. Võrreldes juuniga langes tehingute arv 54 tehingu ehk 7,3% võrra. Võrreldes eelmise aasta juuliga langes tehinguaktiivsus aga 5,5% ehk 40 tehingu võrra. Sarnaselt möödunud kuudele jätkus Tallinna linnas turuaktiivsuse stabiliseerumine.

Tüüpkorterite turusegmendi aktiivsus oli juulis sarnane nagu aastatagusel perioodil, mille juures tehingute arvu kasv on valdavalt peatunud. Juulis kasvas korteritehingute arv võrreldes eelmise aasta sama kuuga ainuüksi Mustamäel (+75% ehk 75 tehingut) ja Pirital (+18% ehk 3 tehingut) kuid langes kõikides teistes linnaosades, sealjuures absoluutnumbrites enim Põhja-Tallinnas ja Kesklinnas.

Laialdasemad tehingute arvu muutused on jäädavalt tulenevad uute korteritega tehtud tehingutest, kus juulis tehti uute korteritega tavapärasest enam tehinguid Mustamäel kuid seni aktiivseima ehitusaktiivsusega linnaosades nagu Kesklinn ja Põhja-Tallinn võis märgata mõningast tehingu-aktiivsuse langust. Põhja-Tallinnas langes tehingute arv võrreldes aastataguse ajaga 51 tehingu ehk 30% võrra ning Kesklinnas 27 tehingu ehk 19% võrra. Tehinguaktiivsuse alanemist soodustab suvisel perioodil ennekõike asjaolu, et mitmed notarid, kinnisvara hindajad kui ka laenuhaldurid on puhkusel, mille tulemusena varade müügiperioodid on ajutiselt pikenemas. Teisalt, nõudlus Tallinna linna ja selle lähipiirkondade turul on stabiliseerumas, mistõttu laialdase pakkumise hulga kõrval on kõrgetest hinnatasemetest tulenevalt muutunud ostjad aina valivamaks.

Juulikuus tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 639 €/m2. Võrreldes juuniga leidis aset 2,6%line hinnakasv ning võrreldes aastataguse ajaga kasvas mediaanhind 4,1%. Võrreldes 2016. aasta sama kuuga kasvas hinnatase peamiselt piirkondades, kus tehti enim tehinguid uute korteritega ehk Mustamäel (+20%), Lasnamäel (+8,4%) ja Pirital (+8,3%). Kuni 2% kasvas mediaanhind aasta lõikes Põhja-Tallinnas (+2,0%), Kristiines (+1,0%) ja Kesklinnas (+0,4%). Hinnatase langes aga samaaegselt Nõmmel (-4,0%) ja Haaberstis (-4,0%). Hinnalangus tulenes ennekõike uute korteritega tehtud tehingute vähenemisest võrreldes eelmise aasta sama kuuga, mille taustal kogu Tallinna linna tehingute koguväärtus langes juulis 7,1% ja keskmise korteritehingu hind 1,7%.

Tüüpkorterite turg on paralleelselt püsinud oluliselt stabiilsem, mille juures on lühiajalisele statistikale tuginevalt peatunud uute ja vanemate korterite hinnaerinevuse vähenemine. Peamistes tüüpkorterite piirkondades nagu Mustamäe ja Lasnamäe püsis juulis ehitusaasta põhjal vaadatuna aastane hinnakasv 3-4% juures. Tüüpkorterite mediaanhind oli juulis aasta baasil Tallinnas tervikuna kasvanud 4,7%, ehituslikult uuemate korterite mediaanhind 5,4% kuid täiesti uute korterite mediaanhind kasvas samaaegselt kõigest 0,7%. Laialdane uute korterite pakkumise hulk ning sellest tulenev arendajate vaheline konkurents on jätkuvalt soodustamas olukorda, kus vanemate korterite aastane hinnakasv Tallinnas tervikuna püsib mõnevõrra kiirem.

Ehitusaktiivsus püsib Tallinna linnas jätkuvalt kõrge

Uute korteritega tehtud tehingute osakaal ei ole enam igakuiselt märgatavalt suurenenud, mistõttu varasemaid laialdasi muutusi kogu Tallinna linna statistikas tervikuna nii tehingute arvus kui ka tehingute koguväärtuses ei ole esinenud. Alates aasta algusest on uute korteritega tehtud tehingute osakaal püsinud kogu tehingute arvust 19-34% vahemikus, mille juures osakaal oli madalaim aprillis ja kõrgeim märtsis. Absoluutnumbrites on käesoleval aastal igakuiselt müüdud ligikaudu 195 uut korterit, mida on keskmiselt 41 tk enam kui möödunud aasta samal perioodil. Samaaegselt on kaalutud keskmine uute korterite osakaal olnud 2016. aasta I pooles 21% ning 2017. aastal 26%, mille juures on uute korteritega tehtud tehingute arv aasta baasil kasvanud 26%. Nii aasta teises pooles kui ka järgnevatel perioodidel on tõenäoliselt oodata uute korterite osakaalu mõningast kasvamist kogu tehingute arvus, sest tüüpkorterite turusegmendi osas ei ole enam oodata märgatavat aktiivsuse kasvu kuid uusi kortereid lisandub järjest nii kasutusse kui pakkumisse.

Uute korterite laojääk on viimati püsinud alla ühe aastase müügimahu, kuid nii aasta teises pooles kui ka järgnevatel perioodidel on oodata hulgaliselt uute projektide valmimist, mis asuvad praegust stabiilset turu olukorda taas tõenäoliselt ajutiselt olulisemal määral kujundama. Uute projektide ehitamise ja ühtlasi lõpetamise aegselt on oodata nii pakkumiste arvu kasvamist kui ka statistiliste keskmiste hinnatasemete ja koguväärtuse tavapärasest kõrgemat volatiilsust. 2016. aasta II pooles alanema asunud ehitusaktiivsus on 2017. aasta I pooles taas kiirelt kasvule pöördunud, mille jooksul on uute korterite ehitamiseks väljastatud ehituslube ligi 2050 korteri ehitamiseks. Samaaegselt on aasta esimese seitsme kuuga ehitustegevusega alustamisest teavitatud ligi 1700 korteri osas, mida on mõnevõrra enam kui 2016. aastal kokku. Olukorras, kus tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv on taandumas mõõdukale tasemele kuid uute korterite pakkumiste arv on suurenemas, on ennekõike oodata uusarenduste osas seniste müügiperioodide ajalist pikenemist.

Arendajate põhiliseks optimismi aluseks on ennekõike Tallinna linna iga-aastane kasvav elanikkond ning vajadus nõukogudeaegset elamufondi uuendada. Vaadates aga Eesti elanikkonna siirdumist Harjumaale ja Tallinnasse, on elanike lahkumist märgata tänasel hetkel aga peamiselt mahajäänumates piirkondades, kust pealinna on siirdumas lisaks nooremapoolsele elanikkonnale pigem madala ostujõuga inimesed. Elujõulisemates Eesti väikelinnades ning maakonnakeskustes on elanikkonna väljavool suures osas peatunud. Ühelt poolt on tegemist asjaoluga, et majanduslik heaolu on üleriigiliselt kasvanud ning vajadus kodukohast lahkuda on taandunud. Teisalt suurem osa Tallinnasse elama asuda soovivatest kinnisvara ostuks võimelistest tarbijatest on seda möödunud perioodide jooksul juba teinud. Käesoleval aastal on igakuiselt Tallinna elanike arv kasvanud keskmiselt 230 inimese võrra kuus, mida on ligi 1% vähem kui möödunud aastal. Augustis on oodata elanike arvu tavapärasest kiiremat kasvamist, mis tuleneb ennekõike nooremapoolse elanikkonna lisandumisest. Perspektiivis on demograafilistest teguritest tulenevalt alanemas nii nooremapoolse elanikkonna osakaal kui ka sellest tulenev rahvaarvu sarnases tempos kasvamine Tallinna linnas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Riigikohtu praktika: Korteri kaasomandi lõpetamine

Teder Law FirmKui kaasomanikud esitavad hagi kaasomandi lõpetamiseks, peab kohus kaasomandi ühel seaduses ette nähtud viisil lõpetama. Antud juhul sooviti lõpetada korteriomandi kaasomandit selle müümisega avalikul enampakkumisel jagades tulu võrdsetes osades kaasomanike vahel.

Korteriomand oli aga koormatud hüpoteegiga, mis vähendanuks oluliselt korteriomandi hinda. Samas selgitas kohus, et kui ülejäänud seadusejärgsed kaasomandi lõpetamise võimalused ei kaitse kaasomanike huve rohkem, tuleb otsustada enampakkumise kasuks.

Avalikku enampakkumist on võimalik korraldada nii, et hüpoteegipidajale tasutakse laen müügist saadud tulu arvelt, millisel juhul saab hüpoteegi kustutada. Sellisel juhul on eelduslikult võimalik müüa kinnisasja parema hinnaga, sest asi on koormatistest vaba.

Kohus rõhutas taas, et kaasomandi lõpetamisel selliselt, et kinnisasi jääb ühele omanikule, tuleb teisele omanikule maksta omandiõiguse kaotamise eest täielik rahaline hüvitis. Hüvitise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda terve asja väärtusest. Samuti peab see kaasomanik, kellele asi jääb, sellega ka nõustuma. Ta peab olema ka võimeline teisele kaasomanikule hüvitist maksma. Kui see pole võimalik, ei saa ka kaasomandit nii lõpetada ning tuleb otsustada muude viiside kasuks, näiteks avalikul enampakkumisel müümise kaudu.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Riigi Kinnisvara: RKAS nõukogu arutas poolaasta tulemusi ning juhatuse mehitamist

Riigi Kinnisvara / RKASEile pealelõunal kogunes korralisele nõupidamisele Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu ja juhatus, kus arutati ettevõtte esimese poolaasta tegevuste tulemusi ning juhatuse mehitamist. Lisaks olid arutlusel auditikomitee töökorraldus, kinnisasja koormamine ning ettevõtte kuvand.

RKAS investeeris esimesel poolaastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse 31,1 miljonit eurot. Suurimatest arendusprojektidest rahastati uue Tallinna vangla ehitustöid 19,9 miljoni euroga ja uue Tallinna kohtuhoone ehitustöid 5,4 miljoni euroga. RKASi konsolideerimisgrupi 2017. majandusaasta esimese 6 kuu müügitulu oli 53,3 miljonit eurot. Ärikasumit teeniti 7,1 miljonit eurot ning puhaskasumit 5,7 miljonit eurot.

Aasta esimese poole tegemistele tagasi vaadates väärib esiletõstmist Terviseameti uue büroo- ja laborihoone valmimine Tallinnas. Samuti Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone ning Tallinna Euroopa Kooli projekteerimis- ja ehitustöödega alustamine. Avaliku linnaruumi korrastamise ja arendamise seisukohast võib välja tuua Tallinna vesilennukite angaaride ja Patarei merekindluse vahelise ala ulatuslike korrastustöödega alustamist, mille käigus rekonstrueeritakse Vesilennuki tänav, mis pikendatakse kuni Kalaranna tänavani välja. Samuti Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse läbiviimine, mille käigus leiti arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus kavandatavale hoonele.

Ettevõtte juhatuse liige ning juhatuse esimehe kohusetäitja Tanel Tiits peab ettevõtte esimese poolaasta tulemusi headeks ja tänab meeskonda hea töö eest. „Suurimaks väljakutseks on osutunud ettevõtte uue strateegia juurutamine, RKASi teenuse ja toote kontseptsiooni uuendamine, suurendamaks klientide rahulolu,“ lisas Tiits.

RKASi juhatuse liige ja finantsjuht Piia Kallas tõi esile 48,5 miljoni euro suuruse mahuga võlakirjaemissiooni eduka läbiviimise, millest rahastatakse riigile olulisi kinnisvarainvesteeringuid. „Poolaasta kokkuvõttes on ettevõte püsinud seatud eesmärkide ja valitsussektori limiitide piires. Tuleviku vaates on hetkel töös teenuspakettide väljatöötamine, mis hakkavad finantstulemustele mõju avaldama alates tulevast aastast,“ lisas Kallas.

Ettevõtte senise juhatuse esimehe lahkumise järgselt on päevakorral RKASi juhatuse täiendava liikme küsimus ning nõukogu otsustas korraldada konkursi RKASi juhatuse esimehe leidmiseks. „Äriühing ei saa tõhusalt tegutseda ilma selguseta juhtimises ning ettevõtte jaoks parim selgub valides võimalike lahenduste vahel,“ põhjendas otsust koosolekut juhtinud nõukogu liige Sulev Luiga.

RKASi nõukogu on tänase seisuga neljaliikmeline: Marek Pohla, Sulev Luiga, Tarmo Porgand ja Tõnu Toompark ning ootab täiskoosseisu jõudmiseks vähemalt ühe täiendava liikme nimetamist.

Nõukogu toetavasse auditikomiteesse kuuluvad Guido Viik (esimees), Aet Tammeleht, Taavi Saat ning Tarmo Porgand nõukogu esindajana.

RKAS on riigi funktsioonide täitmiseks ja avaliku teenuse osutamiseks vajaliku kinnisvara arendamisel, haldamisel ja korrashoidmisel valitsusele ning riigiasutustele peamine partner ja kompetentsikeskus. Ettevõte opereerib igapäevaselt 950 kinnistuga, mille kogupind ületab 10 miljonit ruutmeetrit. RKASi viimase majandusaasta bilansimaht oli 508,9 miljonit eurot ning realiseerimise müügitulu oli 90,2 miljonit eurot. RKAS annab tööd enam kui 250 inimesele üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pindi Kinnisvara: Pindi Indeks kolinal langust ei kuuluta

Pindi Kinnisvara17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juulis 0,4% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1282 eurot ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1278 €/m².

Kui 2017. aasta juunis tehti indeksilinnades 1246 korteriomandi tehingut, siis juulis langes tehingute arv 1157-le. Võrdluseks – 2016. aasta juulis tehti indeksilinnades 1149 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et nii tehingute arv kui hinnatase on olnud stabiilne juba teist aastat järjest ning sellest tulenevalt on hindade kolinal kukkumisega hirmutamised asjakohatud. „Turg on rahulik, väikelinnad hääbuvad korrelatsioonis äparduva haldusreformiga, Tallinn ja Harjumaa aga kasvatavad elanikkonda ja sellest tulenevalt on ka kinnisvaraturg aktiivsem, sest pealinnas on raha ja pealinnas on tööd,“ lisas ta.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 8 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Pindi Indeks kolinal langust ei kuuluta

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara: Odavad uusarendused müüvad kiirelt, kallimad on kinni kiilunud

Pindi KinnisvaraTihe konkurents uusarenduste turul ei ole müügitempot langetanud, kuid kallimate varade puhul on ostjate leidmine üha keerulisem.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et ettevõtte seire kohaselt on augusti alguse seisuga Tallinnas ja Harjumaal pakkumises 2312 uut korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 2388 eurot. „Projektid, mille keskmine ruutmeetrihind jääb 2000 euro piirimaile, müüvad hästi, sest neile hakkab hammas peale nii kohalikele peredele kui väikeinvestoritest üüriärimeestele,“ selgitas ta.

„Kõik meie poolt tänavu lansseeritud odavamad projektid on väga soojalt vastu võetud, viimaseks näiteks on nädal tagasi turule paisatud Pirita jõe äärne Priisle 30/32, kus on iga päev tehtud üks kirjalik broneering. Samas on näha, kuidas kesklinna rajatavad eelkõige suuremad majad vaevlevad ostjate nappuses, sest müüjad on hinnastamisega üle piiri läinud ja rikkaid soomlasi ning venelasi pole erinevalt aastatetagusest ajast just väga lihtne leida,“ kirjeldas ta.

Pindi Kinnisvara seirab igakuiselt kõiki Tallinna ja Harjumaa uusarendusi, kuid andmeid avaldatakse pressile vaid piiratud mahus, kuna toode on arendatud eksklusiivselt firma enda arendusklientidele.

Pindi Kinnisvara: Odavad uusarendused müüvad kiirelt, kallimad on kinni kiilunud

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pindi Kinnisvara: Ajuvaba – renoveeritud korter on madalama tootlusega

Pindi KinnisvaraVärskelt renoveeritud kortermaja võib üüriinvestorite silmis oma väärtust kaotada, sest hoone tehniline seisukord üürihinnale olulist lisa ei anna, küll aga suurenevad omaniku kulud ja tootlus väheneb.

Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht, korterelamute rekonstrueerimise tehniline konsultant Heliis Anto ütles, et amortiseerunud hoonete renoveerimine annab majale aastakümneid eluiga juurde, rääkimata esteetikast ja küttekulude kokkuhoiust. „Turul on aga tõesti omapärane olukord, kus korterit välja üürimise eesmärgil osta soovivad isikud peavad lisanduvat paarikümne euro suurust kuumakset lisakoormuseks oma tootlusarvutustele, kuid tegelikult on see ju investeering oma vara säilimisse, isegi kui üürnikud seda kohe täies mahus kinni ei maksa,“ selgitas Anto.

Tema sõnul ei erista suur osa üürnikest üüri- ja kaasnevaid kõrvalkulusid. „Kummalisel kombel on üürnikud nõus renoveerimata majas maksma samasugust üürihinda kui renoveeritud hoones, aga unustatakse, et terviklikult renoveeritud majas on energiakulud madalamad ja sisekliima parem,“ ütles ta.

Anto lisas, et tegelikult oleks renoveeritud majja korteri ostnud investoritel võimalus küsida ka mõnevõrra kõrgemat üürihinda, kuna peale renoveerimist küttekulud üldjuhul langevad ning üürnik saab sarnase kulu eest endale märksa ilusama kodu.

Pindi Kinnisvara: Ajuvaba – renoveeritud korter on madalama tootlusega

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: Eestlaste rahavaru üha kasvab

Pindi KinnisvaraPoolaasta lõpu seisuga on ainuüksi Eesti kodumajapidamiste ehk eraisikute kontojääk enam kui 6,5 miljardit eurot, samas on investeerimisvõimalused üha ahtamaks jäänud.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et rahva jõukuse suurenemist on meeldiv jälgida. „Ei saa unustada, et jutt käib vaid kodumajapidamisest, hea hulk raha on veel ka nn ühemehefirmade kontodel, kust pole dividendimakseid veel teostatud,“ selgitas ta.

„Samas on investeerimisvõimalused üha kesisemad- tähtajalised hoiused toodavad sisuliselt nulli, aktsiaturgudel on langushoiatused, tooraine- ja võlakirjaturud on lihtsale inimesele liiga keeruliseks ja alles jääbki kinnisvara, aga ka seal tuleb täpselt aru saada, kuhu raha paigutada,“ rääkis Udam.

Udam ütles, et kuulikindlat investeeringut ei ole olemas. „Kui ostad endale Tallinnasse TTÜ kõrvale korteri ja üürid selle välja, siis majanduslanguse korral kukub ka selle väärtus, aga vähemalt üüritulu jääb alles ja küll need hinnad uuesti tagasi tõusevad,“ tõi Udam näite. „Kuna Tallinna elanikkond pidevalt kasvab, siis ei näe me lähiaastatel ühtegi põhjust, miks nõudlus üüriturul peaks vähenema, sest ka sügavaimate kriiside ajal, mil pangad laenusid ei väljasta, vajavad inimesed elamispinda,“ lisas ta.

Udami sõnul on peale tulumaksu maha arvestamist Tallinnas mõistlik üüritootlus 5-6% vahel.

Pindi Kinnisvara: Eestlaste rahavaru üha kasvab

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Riigikohtu praktika: Hüvitise määramine juurdepääsu tee rajamisel üle naaberkinnisasja

Teder Law FirmKinnistu omanik soovis juurdepääsutee rajamist üle naaberkinnisasja. Kohus kordas taas kord, et lisaks maamaksu ning korrashoiukulude hüvitamisele, peab olema hüvitatud ka omandiõiguse riive.

Kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või kui omanik hakkab ka ise juurdepääsuteed kasutama, peab hüvitise määramisel arvesse võtma kulutusi, mida juurdepääsu taotleja säästab koormatud kinnisasja omaniku kulul. Lähtuda võib näiteks eeldatavast keskmisest üürihinnast, mida konkreetse kinnisasja puhul oleks võimalik nõuda, arvestades samas ka vajalikke kulutusi, mida üürileandja tavaliselt teeks. Samuti tuleb arvestada ka seda, kui paljud isikud tegelikult hakkavad juurdepääsuteed kasutama.

Kui kinnisasi, üle mille juurdepääsutee rajatakse, on jagatud korteriomanditeks, on õigus saada ka igal korteriomanikul tasu vastavalt korteriomandi osale. Kokku on võimalik leppida nii, et tasu makstakse igale korteriomanikule eraldi, kui ka nii, et tasu makstakse korteriühistule, kes omakorda tasu omanikele edasi maksab.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

31/10/2017 toimub koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked”

Marko Mehilane 300x300Kinnisvarakoolis toimub 31/10/2017 koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked“. Koolituse eesmärk on anda ülevaade uuest riigihangete seadusest tulenevatest olulisematest muudatustest võrreldes kehtiva hankeregulatsiooniga (rõhuasetusega ehitushangetele).

Koolituse “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” sihtrühm on:

  • kõik ettevõtted, kes osalevad pakkujana ehitustööde riigihangetel;
  • kõik avaliku sektori institutsioonid, kes osalevad riigihangetes ehitustööde hankijatena;
  • juristid, kes nõustavad ettevõtteid ja avalik-õiguslike institutsioone ehitushangete alastes küsimustes;
  • kõik inimesed, kelle tööülesanneteks on riigihangete korraldamine või nendel osalemine.

01. september 2017 jõustub täiesti uus riigihangete seadus, mis toob kaasa olulisi muudatusi aastaid kehtinud hankereeglites. Koolitusel tutvustame olulisemaid muudatusi ehitushangetes, mis tulenevad uuest riigihangete seadusest.

Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 31/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud august 2017

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidKas tuleb krahh või kolakas? Aegajalt ikka aktiviseeruvad maailmalõpu kuulutajad ja samamoodi kinnisvararahhi omad. Selge on see, et kunagi tulevad mõlemad ja väga suure tõenäosusega enne maailmalõppu tuleb päris mitu kinnisvarakrahhi, aga ka buumi. Kainemalt statistikat ja arve vaadates võib siiski natuke rahulikumalt võtta.

Tallinnas tehti juulikuus 693 korteriomandi müügitehingut, mis on 52 võrra ehk 7% vähem kui eelneval kuul, aasta varem juulis oli tehingute arvuks 725. Uute korterite vormistamisi oli tehingutest 146 ehk 21%. Käesoleva aasta esimese poolaasta keskmine on 790 tehingut kuus. Kas tegu on sessoonse korrektiiviga või hakkab tehinguaktiivsus langema saab selgeks paari-kolme kuuga.

Müüdud Tallinna korterite keskmine m2 maksumus oli juulikuus 1665 EUR/m2. Juunis oli keskmine m2 maksumus 1693 EUR/m2 ehk 1,7% kõrgem, eelmise aasta juulis oli see 1662 EUR/m2 ehk 0,2% madalam. Kui jätta kõrvale periood eelmise aasta detsembrist selle aasta veebruarini, mil keskmine m2 maksumus oli üle 1700 EUR/m2, siis alates 2016 juulist kuni praeguseni on m2 maksumus kõikunudki vahemikus 1622…1695 EUR/m2. Arvame, et selline trend jätkub.

Korteriturgu iseloomustavaid graafikuid saab vaadata siit: Turugraafikud august 2017

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Trigon: Kinnistu müügi tingimuste muutmine

Trigon Property DevelopmentAS Trigon Property Development teatab, et muudetud on 10.03.2017.a. allkirjastatud müügilepingu tingimusi.

10.03.2017.a. sõlmisid AS Trigon Property Development ja Metsä Wood Eesti AS kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu, millega AS Trigon Property Development müüs endale kuuluva ja kinnistute jagamisel moodustatud kinnistu aadressiga Kase tn 17 Pärnus suurusega 104 476 m2, sihtotstarbega 100% tootmismaa. Lepingus oli esialgselt kokku lepitud, et AS Trigon Property Development kohustub kinnistu müügihinnast osaliselt finantseerima lepingust tulenevat kohustust ehitada välja tee ning detailplaneeringujärgsed rajatised Kase tänav T1 kinnistul.

AS Trigon Property Development ja Metsä Wood Eesti AS leppisid 08.08.2017 allkirjastatud müügilepingu muudatuses kokku, et Metsä Wood Eesti AS ehitab tee ja detailplaneeringujärgsed rajatised ise omal kulul. AS Trigon Property Development ei ole kohustatud teed ning rajatisi ehitama ega tee ehituse eest maksma. Lepinguliste kohustuste muutmise tulemusel korrigeeriti kinnistu müügihinda, Kase tn 17 kinnistu lõplikuks müügihinnaks kujunes 550 000 EUR (ilma käibemaksuta)

Aktsionäride huve ega õigusi nimetatud muudatus ei kahjusta ega mõjuta.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Merko Ehitus kasvatas teises kvartalis nii müügitulu kui puhaskasumit

MerkoMerko Ehitus kasvatas teises kvartalis ja esimesel poolaastal nii müügitulu kui puhaskasumit. 2017. aasta teise kvartali müügitulu oli 70,7 ja puhaskasum 2,2 miljonit eurot, 6 kuu müügitulu 128,8 ja puhaskasum 3,2 miljonit eurot. Tänavu on märkimisväärselt suurenenud kontserni lepingute portfell, seda eeskätt Lätis. Kuue kuuga on Merko müünud mullusega võrreldes 80 korterit enam ning kasvatanud korterite müügitulu 54% võrra.

„Teise kvartali müügitulu ja kasum näitasid ootuspärast kasvu võrreldes 2016. aastaga. Hea meel on selle üle, et müügitulu suurenes kõigil meie koduturgudel. Oleme tänavu kasvatanud ka ehituslepingute portfelli, seda eeskätt Lätis, kus oleme alustanud mitme uue suure objekti ehitamist. Sellega seoses on ka meie Läti ettevõtte töötajate arv kasvanud. Konkurents peatöövõtjate vahel on aga jätkuvalt väga tihe kõigis riikides, kus me tegutseme, teisalt on tööjõu kättesaadavus ja tarnijakindlus muutumas üha keerulisemaks. See paneb peatöövõtjad surve alla nii kasumimarginaalide kui tähtaegade osas ja sunnib otsima lahendusi,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„Korterite müük on läinud ootuspäraselt. Mullu sama perioodiga võrreldes müüsime tänavu kuue kuuga 50% enam kortereid ning teenisime 54% enam müügitulu, sellele aitas kaasa mitme projekti samaaegne valmimine ja müüki jõudmine esimesel poolaastal. Korteriturg Tallinnas ja Vilniuses on jätkuvalt aktiivne, ehkki hinnalagi tundub käes olevat ja tulevikus võib eeldada osades arendusprojektides mõnevõrra pikemaid müügiperioode. Riia korteriturg ei ole aga veel samasugust hoogu sisse saanud kui Tallinn ja Vilnius,“ kommenteeris Andres Trink korteriarenduse valdkonda.
Merko Ehitus müüs teises kvartalis 98 ning 6 kuuga 239 korterit (2016: 58 ja 159 korterit) kogumaksumusega vastavalt 10,5 ja 26,9 miljonit eurot (käibemaksuta). Kuue kuuga on Merko käivitanud 385 korteri ehituse ning investeerinud tänavu käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse 18,4 miljonit eurot.

Kontserni 2017. aasta teise kvartali müügitulu oli 70,7 miljonit eurot, EBITDA 4,1 miljonit, kasum enne makse 3,3 miljonit ning puhaskasum 2,2 miljonit eurot. 2017. aasta kuue kuu müügitulu oli 128,8 miljonit eurot, EBITDA 6,0 miljonit, kasum enne makse 4,4 miljonit ning puhaskasum 3,2 miljonit eurot. 2017. aasta teises kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 158 miljonit eurot, sealhulgas Akropole kaubanduskeskuse ja Z-Towers kompleksi ehituseks Riias ja lennujuhtimiskeskuse juurdeehituse rajamiseks Tallinnas.

Seisuga 30.06.2017 oli kontserni lepingute portfell 387,5 miljonit eurot võrreldes 279,4 miljoni euroga eelmise aasta samal perioodil. Suuremate objektidena olid Merkol teises kvartalis Eestis töös T1 kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal ning Lennujaama trammiliin. Lätis olid suuremateks töös olevateks objektideks Akropole kaubanduskeskus Riias ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall, Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva ning Philip Morris tehas ning Rinktines Urban arendusprojektis hotell ja eluhoonete kompleks.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni