Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Elu korteriühistus: Hagi koostamine

13.11.2017 Kätri Sarapuu

Sooviks abi üürivõlglase kohtusse andmisel. Kuhu pean pöörduma, millest alustama. Läbi rääkida korteri omanikuga pole võimalik ja ka maksegraafik ei lahenda üüri võlga.

Kohtusse andmisel on vaja Teil koostada hagiavaldus. Juhised hagiavalduse koostamiseks on esitatud alloleval veebilehel:

http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest

Tasuta õigusabi kohta saate lugeda lähemalt siit:

http://www.kohus.ee/et/oigusabi/tasuta-oigusabi

Hagiavalduse nõuded on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016028

Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:

hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Pindi Kinnisvara: Tehingute arv tipust 40% maas

13.11.2017 Tõnu Toompark

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis oktoobris 2,9% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1369 eurot ruutmeetri kohta. Septembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1331 €/m².

Kui 2017. aasta septembris tehti indeksilinnades 1378 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli tehingute arv 1394. Võrdluseks- 2016. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1307 korteriomandi tehingut.

„Tehinguhinnad pendeldavad absoluutnumbrites küll kunagiste rekordite piirimail, kuid tihti jäetakse arvesse võtmata asjaolu, et vahepeal on ka inimeste reaalpalk paranenud. Tähtis indikaator on ka tehingute arv, mis on stabiilselt ca 40% madalam kunagisest buumiajast ja tegelikult on see hea uudis- see tähendab, et kunagistes mõõtmetes rahvuslikku kinnisvarasporti turul ei viljeleta,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 4 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 119 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Tehingute arv tipust 40% maas

EfTEN Real Estate Fund III avalik aktsiaemissioon märgiti 5,7 kordselt üle

13.11.2017 Tõnu Toompark

Alternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III AS avalik aktsiaemissioon, mille laeks seadis fondivalitseja 3,5 miljonit eurot, märgiti üle 5,7 kordselt. Kokku esitati 1 833 märkimiskorraldust 1 502 930 aktsiale ehk rahalises mahus 21 miljonit eurot. Fond noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil põhinimekirjas ning saab kaubeldavaks kõikidele investoritele.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i juhatuse liikme Viljar Arakase sõnul oli fond kindel emissiooni edus, kuid sedavõrd suur huvi oli üle ootuste ja tuli siiski mõningase üllatusena.

Kokku pakuti emissiooni käigus 337 272 lihtaktsiat. Fondivalitseja märkis temale suunatult pakutud 87 272 aktsiat ja täitis sellega valitsemislepingust tuleneva kohustuse fondi ees. Märkimisperiood oli 30. oktoobrist kuni 10. novembrini 2017. Aktsiate jaotus kinnitatakse 14. novembril 2017 või lähedasel kuupäeval.

Emissiooni maht oli Arakase sõnul olenemata teadaolevast huvist väike, kuna konservatiivse investeerimisstrateegiaga fond ei kaasa rohkem kapitali, kui nähtavas tulevikus investeerida saab.

“Lähtuvalt kasvavast Balti riikide kinnisvaraturu hinnatasemest on fondi jaoks sobiva konservatiivse tulu ja riski profiiliga objektide leidmine keerulisem kui kunagi varem,” lisas Arakas, kinnitades, et sobiva konjunktuuri korral on tulevikus kavas teha lisaemissioone.

Kaasatud kapital suunatakse töös olevate investeeringute valmis ehitamiseks vastavalt fondi investeerimispoliitikale ning kavandatava Tähesaju Hortese arenduseks.

Kuigi pakkumine tehti vaid Eestis, saab noteerimise järgselt Arakase sõnul aktsiatega kaubelda ka teistest riikidest nagu Balti põhinimekirja aktsiatele kohane. Peale noteerimist muutub fond tähtajatuks.

Fondi investeeringud Balti riikides on Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus, Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja ja Laisves 3 büroohoone, DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas, Laagris asuv Hortese aianduskeskus, uus Laagri Selveri arendus ning kavandatav Tähesaju Hortese arendus.

Ülekaalukalt suurim fondi investeering on Leedus Šiauliais asuv esinduslik Saules Miestase ostukeskus, mille väärtus on 31,1 miljonit eurot seisuga 30. september 2017 ehk umbes kolmandik fondi varade mahust.

Fond maksab dividendideks 80 protsenti iga-aastasest vabast rahavoost ning oodatav iga-aastane dividendimäär on fondi dividendipoliitika kohaselt 4 – 8 protsenti aastas. Aktsia hind on kasvanud 2015. aasta esmasemissiooni nominaalhinnaga (10 eurot aktsia kohta) võrreldes 14 euroni, mis vastab fondi puhasväärtusele aktsia kohta seisuga 30. september 2017.

2015. aasta eest maksis fond investoritele 29,7 eurosenti dividende aktsia kohta, seda esimese tegevusaasta viie kuu eest. 2016. aasta eest tasus fond dividende 63 eurosenti aktsia kohta ehk kokku 1,5 miljoni euro ulatuses.

Fondi varade maht on seisuga 30. september 2017 kokku 91,1 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 40,4 miljonit eurot. Fondi kinnisvarainvesteeringute puhastootlus ilma pangavõimenduseta on 7,7 protsenti ning investeerimisportfelli brutotootlus üüritulu baasilt on 9,1 protsenti Pangalaenude osakaal on kinnisvarainvesteeringutest 53 protsenti.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus EfTEN Capitali poolt valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringud suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse Balti riikides, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv. Vastavalt Finantsinspektsioonis registreeritud fondi prospektile ja fondi põhikirjale võib fondi investeeringuid finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 43 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 30.06.2017 on ligikaudu 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Arco Vara: Uusarendused veavad hinnakasvu nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus

13.11.2017 Mihkel Eliste

Tallinna linnas tehti oktoobris 866 korteritehingut, mille juures tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes ligi 85 miljonit eurot. Võrreldes septembriga kasvas tehingute arv 42 tehingu ehk 5,1% võrra ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 66 tehingu ehk 8,3% võrra. Korteritehingute käive kasvas aasta baasil 15%, mille juures keskmise korteritehingu hind tõusis 90 600 eurolt 98 000 eurole. Samaaegselt kujunes mediaanhinnaks 1 706 €/m2, mida oli 2,9% enam kui septembris ning 11% rohkem kui 2016. aasta oktoobris.

Lasnamäel tehti oktoobris 182, Kesklinnas 170, Põhja-Tallinnas 153, Haaberstis 136, Mustamäel 123, Kristiines 61, Nõmmel 26 ja Pirital 15 tehingut. Võrreldes aastataguse perioodiga kasvas tehingute arv jätkuvalt enim Mustamäel (+26%) ja Haaberstis (+23%) ning mõnevõrra vähem Kristiines (+13%), Lasnamäel (+12%) ja Kesklinnas (+11%). Tehingute arv püsis samal tasemel Põhja-Tallinnas (-0,6%) kuid alanes keskmisest enam Nõmmel (-37%) ja Pirital (-42%). Hinnatase kasvas samaaegselt Lasnamäel (+31%), Kristiines (+18%), Haaberstis (+14%), Mustamäel (+9,1%), Pirital (+8,1%) ja Kesklinnas (+4,6%) kuid alanes Nõmmel (-2,4%) ja Põhja-Tallinnas (-1,8%). Nii tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme muutuste taga olid tehingud uute korteritega, milledega tehtud tehingute arv vaadeldaval perioodil vastavas piirkonnas kas kasvas või vähenes.

Turgu iseloomustavate näitajate kujunemist on Tallinnas endiselt vedanud valdavalt uute korteritega tehtud tehingud, millede arv on asunud suve keskpaigast taas kasvama. Oktoobris moodustasid juriidilisest isikust müüjad kõikidest kinnisvaratehingutest Tallinna linnas 52%, mida oli mõnevõrra enam kui möödunud perioodidel, kus septembris oli vastavaks näitajaks 46% ning 2016. aasta oktoobris 45%. Uute korterite aktiivset turgu iseloomustab hästi ka mitte-eluruumidega kasvanud tehingute arv, millest suure osa moodustavad uutes korterelamutes paiknevad panipaigad ja parkimiskohad. Oktoobris müüdi 62% rohkem mitte-eluruumidest korteriomandeid kui möödunud aasta samas kuus.

Sarnaselt varasematele perioodidele ei ole siiski enam Tallinna linnas erinevat tüüpi korterite kallinemine püsinud ühtlane. Oktoobris kasvasid perioodil 1940-1970 ehitatud korterelamutes paiknevate korterite hinnad aasta baasil 5,2% ja perioodil 1971-1990 ehitatute hinnad 9,3%. Perioodil 2001-2010 ehitatud korterelamutes tehtud tehingute juures kasvas hinnatase 4,2% ning perioodil 2011-2017 ehitatud korterite puhul kõigest 1,9%. Tüüpkorterite hinnakasv on püsinud viimaste kvartalite vältel mõnevõrra kiirem kui uute korterite puhul, kuid nii ehituslikult uuemate kui vanemate korterite hinnaerinevuse vähenemine on asunud peatuma ning mõlemite aastane hinnakasvu tempo ühtlustuma. Täiesti uute korterite aastane hinnakasv on püsinud valdavalt kuni 4% juures, mis on suuresti tingitud ehitushinna kallinemisest. Arvestades tänast sissetulekute kasvukiirust, on korterite struktuurne hinnakasv proportsioonis ostjaskonna sissetuleku kasvuga.

Järelturu korterite tehingute arv on kvartaalselt vaadatuna püsinud juba poolteist aastat samal tasemel, mille kõrval on aga uute korteritega tehtud tehingute osakaal pidevalt kasvanud. Olenemata, et vanematele korteritele eelistatakse tänases turusituatsioonis ennekõike uusi, ei maksa järelturu kiiret kukkumist siiski oodata. Tüüpkorterite müügitempo on võrreldes varasemate aastatega püsinud endiselt turuväärtusega hinnastatud varadel valdavalt alla 3 kuu. Järelturu aktiivsust nii Mustamäel kui ka Lasnamäel on toetamas ennekõike nooremapoolse elanikkonna siirdumine üüriturult omanditurule, madalama ostu- ja laenuvõimekusega elanikkonna sisseränne ning üürikinnisvarasse investeerimine. Kasvamas on jätkuvalt venekeelse elanikkonna hulk, mis on tugevalt mõjutatud Ida-Virumaal toimuvast. Näiteks Narva linnas on korterite pakkumiskuulutuste arv kasvanud 2013. aastast ligemale kümme korda. Teise ning mõnevõrra aktiivsema rändesegmendi moodustavad Tallinnasse kolijad mujalt Harjumaalt, kellest valdava osa moodustavad nooremapoolsed leibkonnad.

Riikliku ehitisregistri andmeil oli oktoobri seisuga Tallinna linnas 2016. aasta algusest alates ehitamisel ligikaudu 4 300 korterit, uute korterite laojääk on samaaegselt endiselt püsinud ligi 2 000 korteri juures. Tänavu III kvartali seisuga oli Tallinnas uute korterite ehitamiseks väljastatud esimese üheksa kuu jooksul 35% rohkem ehituslube kui eelmise aasta samal perioodil. Seetõttu on endiselt alust arvata, et lähitulevikus püsib uute korteritega tehtavate tehingute arvu vähemalt sarnane osakaal tehingute arvus (igakuiselt ~ 25%). Vaadates uute korteritega tehtud tehingute arvu muutusi, on järjest enam märgata, et Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosades on turuaktiivsuse varasem kiire kasv peatunud ning uusi arendusprojekte kerkib järjest enam esile Tallinna linna odavamates linnaosades, nii Haaberstis, Mustamäel, Kristiines kui ka Lasnamäel. 2017. aastal on enim uusi kortereid ehitama hakatatud Kesklinnas (642 tk), Lasnamäel (474 tk), Mustamäel (417 tk) ja Haaberstis (345 tk).

Valdav enamus potentsiaalsest ostjaskonnast on uute korterite eest valmis tasuma kuni 2 300 eurot ruutmeetri eest. Vastavas hinnaklassis uute korterite pakkumised moodustavad kogu uute korterite pakkumise mahust ligi 40%, mistõttu on uute arendusprojektide algatamist märgata järjest odavamates piirkondades kui ka Tallinna lähiümbruses. Viimast kinnitab ühtlasi asjaolu, kus kogu Eestis tehtud korteritehingute statistikat on nii septembri kui oktoobri jooksul mõjutanud olulisel määral nii Rae, Saue, Saku, Harku kui ka Viimsi vallas tehtud korteritehingute arv. Lisaks, sarnaselt Tallinna linnale on kasvanud ka pealinna lähiümbruses korterelamute ehitamiseks väljastatud ehituslubade ning ehitamisel olevate korterelamute arv.

Tartu linnas tehti oktoobris 132 tehingut, mida oli võrreldes septembriga 27 tk vähem ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 15 tk vähem. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1 311 €/m2, mis oli aasta baasil kasvanud 12% ning võrreldes septembriga 7,3%. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes 66 000 eurot, mida oli ligi 22% võrra enam kui eelmise aasta oktoobris, mil tehti ajutiselt oluliselt vähem tehinguid uute korteritega. Erinevalt Tallinnast on Tartu linnas struktuurne hinnakasv püsinud mõnevõrra tasakaalukam. Oktoobrikuus kasvasid aastases võrdluses tüüpkorterid hinnalt 1,4% kuid ehituslikult uuemad korterid täiesti uute korterite lisandumise tõttu ligi 12%. Tartu linna turuaktiivsust on mõjutamas ennekõike uusarenduste turg, sarnaselt Tallinnale on järelturul tehingute arv püsinud juba pikemat aega stabiilne.

Hinnataseme kujunemist mõjutasid Tartus oktoobris enim uute korteritega tehtud tehingud, millede osakaal kogu tehingute arvus ei ole siiski võrreldes varasemate perioodidega aga oluliselt muutunud. Sarnaselt Tallinnale on ka Tartus märgata juba pikemat aega trendi, kus uute korterite ehitamine on suures osas liikunud pigem linna äärealadele ning lähivaldadesse. Tartu siseselt on uute detailplaneeringute menetlemisega alustatud ennekõike linna põhja- ja idaosas, mille alla jääb nii Ülejõe, Annelinna, Jaamamõisa kui ka Ihaste linnaosa. Võrreldes varasemate perioodidega on ehituslube väljastatud küll sarnases hulgas korterelamutele, kuid neis paiknevate korterite arv on asunud kasvama, põhiliselt on planeeritud 3-5-korruselisi hooneid.

Pärnu linnas tehti samaaegselt oktoobris 117 korteritehingut. Võrreldes septembriga tehti 21 tehingut rohkem ning võrreldes 2016. aasta oktoobriga koguni 48 tehingut rohkem. Kõikide korteritehingute raames kujunes mediaanhinnaks 1 131 €/m2 ning keskmiseks korteritehingu hinnaks 60 000 eurot, mis olid aasta jooksul kasvanud vastavalt 22% ja 19% võrra. Kogu hinnadünaamika kujunemine oli sealjuures tingitud ennekõike uute korteritega tehtud tehingute arvu kasvu tõttu, mille moodustasid peamiselt 2- ja 3-toalised korterid. Tüüpkorterite hinnakasv püsis oktoobris ligi 6,2%-lise kasvutempo juures, mille kasvukiirus on asunud aeglustuma, kuid mille kasvu on jätkuvalt soodustamas turuväärtusega hinnastatud pakkumiste vähesus. Turuaktiivsuse ja hinnataseme kasvu on lähitulevikus oodata ennekõike uute korteritega tehtavate tehingute arvu kasvu tõttu. Lisanduvate uusarenduste osas on peamiselt oodata kümnenditaguste planeeringute elluviimist. Uusi ehituslube on korterelamute ehitamiseks väljastatud 2017. aasta esimese kolme kvartali vältel sarnases mahus kui eelmine aasta.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Head isadepäeva!

12.11.2017 Tõnu Toompark

Adaur Grupp soovib kõigile isadele head ja meeldejäävat isadepäeva!

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nõuanded koduostjale: tulumaksuvabastus eluasemelaenu intressidele

10.11.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Lihtsustatult võime öelda, et intressimaksete tulumaksuvabastus kehtib pangast võetud eluasemelaenudele.

Ehitamise puhul on oluline ehitusluba ja ehitusprojekt

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel (TMS § 25 lg 2).

Tavapäraselt remonditakse ja viimistletakse korterit tegevustega, mis ei vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Seega ei kuulu sellised kulutused eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse alla.

Maksuvabastus kehtib ühele laenule

Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid (TMS § 25 lg 3).

Eeltoodud mahaarvamisi tulust võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 28² lg 2).

Lapse toetamisel olgu laenuvõtja laps

Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Seega võiks näiteks lapsele kodu ostmise finantseerimisel lapsevanem mõelda sellele, et laenuvõtja oleks siiski laps, kellele eluruum soetatakse, ja lapsevanem oleks laenu kaastaotleja.

Elukaaslaslastel on abielust erinev regulatsioon

Elukaaslased ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Kui laenuvõtjad on vabaabielus olevad elukaaslased ja eluase on ostetud kahe peale kaasomandisse, võivad mõlemad maha arvata 50% makstud eluasemelaenu intressidest, sest mõlemad vastutavad solidaarselt laenu tagasimaksmise eest ja mõlema elukaaslase omandis on 50% korterist.

Üks elukaaslastest ei saa oma tuludeklaratsioonis maha arvata üle 50% makstud intressidest. Seega kui ühel elukaaslasel sissetulek puudub, siis saab vabaabielupaar kasutada vaid poolt summaarsest võimalikust maksusoodustust.

Oluline on kodu maksumuse proportsioon

Kodulaenu intressimaksete tulumaksusoodustus kehtib ainult laenu sellele proportsionaalsele osale, mis kasutati kodu ostmiseks. Vallasvara, näiteks köögimööbli või uue külmkapi ostmiseks kasutatud eluasemelaenu intressimaksetele tulumaksusoodustus ei kehti.

Nii on koduostja huvides, et võetud eluasemelaenust võimalikult suur osa saaks kasutatud kodu ostmiseks, et hiljem maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Eesti korterituru oktoobrikuu lühiülevaade

10.11.2017 Mihkel Eliste

Perioodil 2014-2016 püsis iga-aastaselt oktoobris korteritehingute arv Eestis tervikuna 1 785 – 1 797 tehingu vahel, mille juures aga tänavu oktoobris tehti koguni 1 989 tehingut. Tehingute arv kasvas võrreldes eelmise aasta oktoobriga 204 tehingu ehk 11% võrra. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1 293 €/m2 ja keskmiseks korteritehingu hinnaks 68 500 eurot, mis olid mõlemad võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 12%. Võrreldes septembriga tehti 4,7% rohkem tehinguid, mida saatis 5,6%-line mediaanhinna kasv. Olenemata kasvanud tehinguaktiivsusest jätkas mediaanhind lineaarset kasvutempot sarnaselt varasematele aastatele, mille juures hinnakasvu veavad jätkuvalt Eesti suuremad keskused ning nendes tehtavad tehingud uusarenduste korteritega.

Eestis ilma Tallinna linna arvestamata tehti samaaegselt 1 123 tehingut, mida oli 4,5% enam kui septembris ning koguni 14% rohkem kui 2016. aasta oktoobris. Tallinnast väljaspool kujunes sealjuures keskmise korteritehingu mediaanhinnaks 628 €/m2, mida oli 12% enam kui septembris ning koguni 24% enam kui eelmise aasta oktoobris. Väljaspool Tallinna linna moodustas Eestis tervikuna Harjumaal tehtud tehingute maht siiski endiselt ligi 25% kogu tehingute arvust, mis tulenes peamiselt Tallinna linna lähipiirkondades tehtud tehingutest. Tallinna linnas kasvanud korterihindade tõttu on kasvanud nii ehitusaktiivsus kui ka tehingute arv ennekõike Tallinna linna lähedastes mõnevõrra odavamates kuid endiselt atraktiivsetes piirkondades nagu Viimsi, Rae, Harku, Saue ja Saku vallas.

Olukorras, kus ehitushind ja arenduseks sobilikud krundid on asunud kallinema, võib lähitulevikus järjest enam märgata nii Tallinna kui ka Tartu lähiümbruses uute arendusalade esilekerkimist. Keskustes on korterite hinnad kasvanud suure osa potentsiaalse ostjaskonna jaoks liialt kõrgeks ning sarnase pakkumishinnaga ja kontseptsiooniga uusarenduste pakkumiste vahel on konkurents jätkuvalt tihe. Kinnisvaraarendajad ei soovi võtta keskmisest suuremaid riske, soovitakse säilitada enda senist kasumimarginaali ning pigem ollakse valmis arendama piirkondades, mis varasemalt ei tundunud veel piisavalt mõistlikud. Väljaspool Tallinna ja Tartut on uueks ehitustandriks kujunemas Pärnu linn, kus käiku on minemas mitmed varasemal ajal kehtestatud kuid seni realiseerimata planeeringud.

Madalamate hindadega piirkondades nagu Narvas, Viljandis ja Rakveres on küll asutud kümnenditaguseid detailplaneeringuid taas lahkama, kuid n-ö excelis ei jookse veel numbrid kokku ning täiesti uute korterelamute arendamisest on hoidutud. Üksikute võrdlemisi väikeste ridaelamu tüüpi projektide läbiviimisega on mõnes väikelinnas ka juba alustatud, kuid valdavalt ei ole arendajad olnud kohalikud ning nende esialgseid ebarealistlikke hinnasoove on järjepidevalt alandatud, mida on saatnud äärmiselt kehv müük. Siiski, mitmetes väikelinnades pikemat aega pakkumisel püsinud möödunud kinnisvarabuumi aegsel perioodil ehitatud kuid nüüdseks juba järelturu korterid on taas ostjaid asunud leidma. Viimane kinnitab aga asjaolu, et nõudlus nii Rakveres kui Viljandis on keskmisest oluliselt kallimate korterite osas asunud taas kasvama.

Eestis ilma Harjumaad arvestamata tehti seevastu oktoobris 846 tehingut, mille taustal mediaanhinnaks kujunes 607 €/m2. Võrreldes septembriga tehti 41 tehingut vähem, mida aga saatis 1,3%-line mediaanhinna kasv. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvas tehingute arv 4,4% ehk 36 tehingu võrra ning hinnatase kasvas aasta jooksul 5,1% võrra. Hinnakasvu on sealjuures suures osas vedanud Tartu ja Pärnu linnas tehtud tehingud. Arvestamata Eesti korterituru tehingutes Harju-, Tartu- ja Pärnumaa tehinguid, kujunes oktoobris mediaanhinnaks ligi 250 €/m2, mida oli sarnaselt palju kui eelmine aasta samal perioodil. Eesti väiksemates piirkondades on hinnakasv aset leidnud suures osas sarnases tempos nagu Eestis tervikuna, kuid kuna erinevates piirkondades on piirkondlik hinnatase äärmiselt erinev, siis hinnataseme kasv ei peegeldu statistikas tervikuna. Keskmisest oluliselt madalamate hindadega maakonnad nagu näiteks Ida-Virumaa hoiavad küll tehinguaktiivsuse taset, kuid takistavad Eesti korterituru statistilise hinnakasvu kujunemist.

Lähitulevikus jäävad Eesti korterituru dünaamikat kujundama jätkuvalt tehingud uute korteritega. Keskustes, kus uute korteritega tehinguid ei tehta, jätkub valdavalt mõõdukas hinnakasv ning tehinguaktiivsus püsib sarnasel või mõnevõrra madalamal tasemel. Viimast seetõttu, et stabiilse nõudluse taustal on pakkumiste arv endiselt madal, mis aga soodustab üürituru aktiivsuse kasvu. Ida-Virumaal, kus tehinguaktiivsuse laiapõhjalisem langus paistab olevat lõppenud, ei ole aga kõrgest pakkumiste hulgast tulenevalt olulist hinnakasvu lähiajal oodata. Viimaste aastate vältel on nii eluasemelaenude käive kui ka korteritehingute arv püsinud novembris võrreldes oktoobriga võrdlemisi sarnasel tasemel. Kui kõik kinnisvara hindajad oma ID-kaartide sertifikaadid novembri alguses uuendatud saavad, ei ole käesoleval kuul Eesti korterituru dünaamikas olulisi muutusi oodata. Hinnastatistikat ja tehinguaktiivsust võivad vähesel määral mõjutama jääda haldusreformi läbiviimisega seotud muudatused erinevates andmebaasides. Madalad intressimäärad, tugevalt kasvav palgatase ja jätkuv ränne tõmbekeskustesse jäävad soodustama mõõduka hinnakasvu edasist kujunemist. Arvestada tuleb aga endiselt tõsiasjaga, et tänane tehinguaktiivsuse tase ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik ning turuaktiivsus asub demograafiliste tegurite tõttu tulevikus alanema.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2016-2017

* 2017. a oktoobri andmed on esitatud 06.11 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

SEB: Eesti ettevõtted peavad kasvava tööjõukulu ning tööjõu nappuse tõttu laiendama automatiseerimist

10.11.2017 Tõnu Toompark

SEB ülebaltilise uuringu põhjal on Eesti finantsjuhtide suurimaks ja süvenevaks mureks kasvav palgakulu ja tööjõu üldine defitsiit. Sama trend on täheldatav ka Läti ja Leedu uuringu vastustes. Vaatamata sellele ei ole ettevõtted veel piisavalt valmis investeerima oma ettevõtte protsesside automatiseerimisse. Teenitud kasumit kasutatakse vähem ettevõtte kasvatamiseks ning suurenenud on omanikutulu väljavõtmine või lihtsalt rahaliste vahendite passiivne hoiustamine.

Eesti ettevõtete peamiseks probleemiks on kiire tööjõukulude kasv. Trend on kasvav ka kõigis kolmes Balti riigis. „See ei ole üllatav, kui vaadata Eesti viimaste aastate tööhõive ja demograafianumbreid – tööealist elanikkonda jääb vähemaks ja ka tööpuudus on jõudnud eelmise majandusbuumi tipu lähedale. Ettevõtteid negatiivselt mõjutav demograafiline surve aasta aastalt süveneb. Lätis ja Leedus on sarnased mured ning seda võimendab veelgi viimase 10 aastaga toimunud oluline tööealise elanikkonna emigratsioon,“ ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.

Püsib suhteliselt kesine innovatsioonivalmidus. Kui Eestis on keskmine palgakasv tänavu pisut hoogu maha võtnud, olles 6% juures, siis Lätis ja Leedus küündib palgakasv tänavu koguni 8-9%ni. Tiheda konkurentsi tõttu turul ei ole kulude kasvu alati võimalik ka toote hinda üle kanda, mistõttu peavad ettevõtted aktiivselt tegelema innovatsiooni ja tootearendusega. Samas tuleb küsitlusest välja, et ettevõtjad küll teadvustavad seda aina rohkem, kuid siiski pole valmis sellega piisavalt julgelt edasi minema. Positiivsest küljest eristub siin Leedu, kus küsitluses ilmneb, et valmidus ja plaanid on kõige laiapõhjalisemad. Eesti ettevõtjad on aga erinevalt Lätist ja Leedust pigem rohkem valmis oma kasumlikkuses järgi andma.

Eesti ettevõtted ei leia piisavalt rakendust oma likviidsusele. Küsitlusest järeldub, et kui ettevõttele jääb tavapärasest ettevõtlusest raha üle, siis vaid 6% on valmis tegema oma äri kasvatamisel välisriiki investeeringuid. Ligi kolmandik maksaks selle välja dividendina või jätaks lihtsalt kontole. Pea pooled investeeriks selle oma ärisse koduriigis.

„Arvestades olukorda, kus Eesti turg vajaks demograafilisest aspektist ettevõtete julgemat ärimudeli muutust ja võttes arvesse meie koduturu väiksust, siis meie ettevõtjad peaksid julgemalt kaaluma laienemist välisriikidesse. Taaskord võiks tuua võrdluse Leeduga, kus proportsionaalselt ligi kaks korda rohkem ettevõtjad seda kaaluvad ja ka omanikutulu väljavõtmise osakaal on väiksem. Ehk raha jääb aktiivsemalt ettevõtte jaoks lisaväärtust genereerima,“ lisas Sokolov.

SEB grupp korraldab Balti suurettevõtete finantsjuhtide uuringut oma klientide seas igal aastal. Tänavu osales uuringus 190 suurettevõtet.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Suur elamispindade turuülevaade: korterituru suundumused sügis-talv 2017

10.11.2017 Tõnu Toompark

Kokku on saanud suur elamispindade turuülevaade, mis keskendub tänase turu kõige olulisematele teguritele. Loomulikult on erilise tähelepanu alla arenduste turg, kus pakkumine on järjest kasvamas.

Eraldi pilk on heidetud üüriinvestorite ja üüriinvesteeringu sektorile. Kas turule jõudnud üüriinvestoritele suunatud tooted on uue trendi algus? Kas sellele on tulemas lisa?

Kas uute korterite pakkumine kasvab veelgi? Kas uued projektid leiavad ka ostja? Või ähvardab meid ülepakkumine ja surve hindadele?

Traditsiooniliselt vaatab analüüs pool-poolteist aastat ettepoole ja teeb prognoose, mis kinnisvaraturul võiks järgmisena põnevat toimuda.

Kas tunned, et selline turuülevaade võiks sinu jaoks kasulikku infot pakkuda? Kui jah, siis palun kontakteeru ettevõttesiseseks elamispindade turuülevaate esitluseks +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes toimuvale turuülevaate esitlusele on võimalus osaleda Kinnisvarakoolis analoogsel teemat toimuval seminaril. Seminar Kinnisvaraturu ülevaade toimub 24/01/2018. Lähem info Kinnisvarakooli kodulehel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

16/11/2017 toimub koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”

10.11.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 16/11/2017 koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”. Koolituse eesmärk on anda ülevaade kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega, kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.

Kinnisvara arendusprojekti juhtimise koolitus on suunatud:

eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus annab:

arusaama kinnisvaraarenduse protsessi etappidest ja nende keerukusest ning ajalisest kestvusest;
praktilised teadmised, kuidas juhtida kinnisvaraarenduse protsessi ning kuidas arendusprotsess läbida kõige väiksema ajakuluga ning võimalikult väheste probleemidega.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 16/11/2017 Tallinna kesklinnas kell 10.00-14.15. Lektor on Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Arco Vara: Noorte siirdumine üüriturult omanditurule on suurendanud üürnike vahetumist

10.11.2017 Mihkel Eliste

Sarnaselt Eesti korterituru aktiivsusele kui tervikule on viimaste aastate vältel hoogsalt kasvanud ka üürituru aktiivsus. Paljuski on see tingitud asjaolust, et laulva revolutsiooni ajal sündinud noored on vanemate kodudest lahkunud, otsides suurematesse keskustesse elamiseks üürikortereid. Samaaegselt on tugevalt kasvanud üürikinnisvarasse investeerimine nii Tallinnas, Tartus kui ka väiksemates Eesti linnades. Väiksemates linnades on üürituru kasv olnud võrdlemisi jõuline, mistõttu üürihinnad on mõne aastaga kiirelt kasvanud ning nõudlus kvaliteetsete üüripindade järele ületab pidevalt pakkumist. Tallinnas ja Tartus on nõudluse ja pakkumise vahekorra kujunemine olnud seevastu tasakaalukam, mille juures võib teatud segmentides pigem märgata juba üürikorterite ülepakkumist.

Eelistatud on ennekõike kvaliteetse siseviimistlusega ja möbleeritud 1-toalised keskküttega korterid, millede järgne nõudlus ületab pidevalt pakkumist nii Tallinnas kui Tartus. Üürileandmise perioodid jäävad vastavatel korteritel maksimaalselt mõne nädala piiresse. Perioodid on korteriomanike sõnul pikenenud köök-tubade lõikes pea kaks korda, mille juures jutt käib aga endiselt alla nädalasest perioodist. Turuhinnaga hinnastatud pakkumised kaovad turult kiirelt, kuid rohkematoaliste ja kehva siseviimistlusega korterite osas on sealjuures nõudlus pakkumise suhtes alanenud. Kuu lõpus ilmuvate kuulutuste osas võib märgata mõningast üürileandmise perioodi pikenemist, sest üürnikud ootavad tihti kuu algusesse jäävat palgapäeva, saamaks kokku nii esimese kuu üüri, tagatisraha kui ka tihti maakleritasu.

Tallinnas on ligi 10-15% Kesklinna ja selle lähipiirkondadesse jäävatest uusehitiste korteritest suunatud üüriturule, mis on aga 2-toaliste rohkuse tõttu tõstnud nii pakkumiste arvu kui ka sellest tulenevalt üürileandmise perioodi. Statistiliselt vaadatuna on Tallinnas küll keskmine üürihind kasvanud, kuid see on tugevalt mõjutatud uute korterite pakkumisse lisandumisest. Ehituslikult uuemate ja vanemate korterite hinnaerinevuses võib tõmmata paralleele nii üüri- kui ka omanditurul, kus uute korterite pakkumine on takistamas vanemate korterite hinnakasvu ning on kujundamas kvaliteedi ja hinna vahelist suhet turul tervikuna. Üürihindade kasv on viimaste aastate vältel püsinud ligi kolm korda aeglasem kui korterihindade kasv, mistõttu on kallinevate korterihindade taustal aga üüritootlused stabiilselt vähenenud.

1980ndate teises pooles sündinud noored on asunud üürikorteritest lahkuma ning soetama omale päris enda kodu. Viimasest on suures osas tingitud ka tänane turuaktiivsus, kus ostjad vanuses 25-35 moodustavad ligi 50% tüüpkorterite tehingute arvust. Üürnike lahkumine on aga suurendanud üürileandjate nii närvi- kui ajakulu, sest üürnikud vahetuvad tihedamini ning kõigest 5-6%-lise tootluse juures taolist rabelemist paljud kinnisvaraomanikud ette kui kujutanud. Viimastel perioodidel aina enam kasutatavaks lahenduseks on saanud erinevad üürilepingutega seotud lahendused. Küsitakse nii üürilepingu sõlmimise tasu, tavapärase 1 kuu tagatisraha asemel suuremat summat ning ühtlasi ka näiteks lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagatisraha ulatuses n-ö leppetrahvi. KredExi toel rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite perioodilisi laenumakseid ja n-ö remondifondi tasusid, mida üürnik ideaalis tasuma ei peaks, on aina enam hakatud peitma igakuise üürihinna sisse, kus tasutakse näiteks igakuiselt samas suurusjärgus üüri ning kõrvalkulud on aasta läbi omaniku kanda. Kõikvõimalikud taolised lahendused ei pruugi alati olla küll kooskõlas võlaõigusseadusega, kuid üürnike teadmatuse ning tugeva nõudluse tõttu ei ole lähiajal Eesti üüriturul üürnike jaoks kergendavaid muutusi oodata.

Kuigi üürikorterite pakkumine on kasvanud, ei ole üürituru aktiivseimad segmendid siiski märgatavalt üürilevõtja keskseks muutunud. Tallinna linnas on üürikorterite pakkumise kogumaht endiselt võrdlemisi sarnasel tasemel kui möödunud aastatel, olles oktoobris võrreldav 2015. aasta sama perioodiga. Üürihinna üle kauplemist võib pigem märgata 2- ja enamatoaliste korterite osas, millede üürnikeks olid varasemalt leibkonnad, kes on tänaseks omale enda kodu ostnud. Kuigi kasvanud inflatsioon võimaldab mitmete üürilepingute alusel aasta alguses üüri tõsta, ei ole siiski üürihindade terviklikku kasvu oodata. Aasta algusest rakenduv tulumaksureform võib ajutiselt tõsta väiksemate korterite osas üürnike vahetumist, kes otsustavad lisanduvat vaba raha kasutada elamistingimuste parandamiseks. Omanikud on asunud tegema varasemast enam taustakontrolli ning uuritakse, millised on üürnike edasised plaanid, et omanikule oleks tagatud võimalikult stabiilne rahavoog. Eelistama on hakatud keskealisi ja ühtlasi vanemaid üürnikke, kelle osas on väiksem tõenäosus, et nad muutuvad maksejõuetuks või nende elus võiks ette tulla olulisi muutusi, mistõttu nad üüripinnalt lahkuksid. Eesti demograafiliste tegurite tõttu on rahvastik kiirelt vananemas, mistõttu on lisaks noorte tõmbekeskustesse kolimise juures märgata ka vanemaelalise elanikkonna linnadesse siirdumist.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arco Vara: Ajalooline Nõmme on elanikele kindel kants

09.11.2017 Jana Koot

Vaevalt leidub Tallinnas teist sellist linnaosa, mille kinnisvaraturg oleks nii stabiilne nagu see on aedlinnas Nõmmel. Põhjustena võib siin esile tõsta nõmmekate paigatruudust ja korteriarenduste vähesust, kirjutab Arco Vara maakler Jana Koot.

Alates 1873. aastast, kui Jälgimäe mõisa peremees Nikolai von Glehn Tallinna kooliõpetajale Johan Pihelmannile Nõmmel esimese suvilakrundi andis ja paiga tulevaseks linnaks nimetas, on inimesed rohelist ja kõrghaljastusega asumit elupaigana väga hinnanud ega kipu sealt naljalt ära kolima. Sellepärast tehakse kinnisvaratehinguid Nõmmel vähe, mis tähendab, et sinna ei saa niisama lihtsalt elamispinda osta. Võib öelda, et tegemist on eliitpiirkonnaga, kus kinnisvarahinnad on stabiilsed ega olene kuigi palju turu kõikumistest. Samas, uued elamispinnad, olgu siis ridamajad või korterid, leiavad Nõmmel pakkumiste vähesuse tõttu kiiresti ostjad ja nii on näiteks Vesioina arenduse vastu olnud pidevalt koduotsijatel kõrge huvi.

Statistikas peegeldub stabiilsus

2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul tehti Nõmme linnaosas 275 korteritehingut. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tehti 4 tehingut vähem, mille juures tehinguaktiivsus alanes 1,4% võrra. Struktuurselt on tehinguaktiivsus püsinud sarnane, olles mõnevõrra vähenenud alla 40 ruutmeetri suuruste korterite osas ja mõnevõrra kasvanud üle 70 ruutmeetri suuruste korterite osas. Tehtud tehingute raames kujunes mediaankeskmiseks hinnaks 1 607 €/m2, mis kasvas aasta baasil 7,5%. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes 97 000 eurot, mida oli võrreldes aastataguse ajaga 7,7% enam.

Nõmme linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m²) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	1 324	1 442	1 470	1 272
30-40,99	1 200	1 267	1 447	1 589
41-54,99	1 174	1 288	1 494	1 558
55-69,99	1 370	1 333	1 582	1 710
70-249,99	1 381	1 417	1 839	1 828
Keskmine	1 301	1 351	1 557	1 595

* 2017. aasta on toodud III kvartali seisuga.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Järelturul tehtud tehingute ehk vanemate korterite osas on endiselt märgata võrdlemisi ebaühtlast aastast hinnakasvu, kus perioodil 2001-2010 ehitatud korterite hinnakasv jääb mõne protsendi juurde, kuid on vähemalt 10% kasvanud enne 1939. aastat ja alates 2011. aastast ehitatud korterite osas. Aasta esimese kolme kvartali vältel tehti sealjuures uute korteritega 51 tehingut, mis moodustasid kogu tehingute mahust 19%. 2016. aastal tehti samal perioodil uute korteritega 40 tehingut, mis moodustas tehingute koguarvust 14%. Uute korteritega tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 2 059 €/m², mida oli 7,8% vähem kui aasta tagasi, mida on mõjutanud suuremate korterite tehingute arvu kasv.

Suuri muutusi pole tulemas

Lähitulevikus ei ole Nõmme linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on kogu Tallinna linnas tervikuna aeglustumas. Sarnaselt teistele Tallinna piirkondadele jäävad lähitulevikus nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust enim mõjutama tehingud turule lisanduvate uusarendustega. Olenemata madalast piirkondlikust tehinguaktiivsusest on Nõmme linnaosas oodata senise tehinguaktiivsuse taseme püsimist või mõningast alanemist, mille juures piirkondliku korterituru terviklik statistiline hinnakasv jätkab mõõdukat kasvu sarnaselt turu üldisele tasemele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Mainor Ülemiste võlakirjade mitteavaliku pakkumise tulemused

09.11.2017 Tõnu Toompark

Mainor Ülemiste korraldatud 10 miljoni eurose võlakirjaemissiooni esimene osa – 2 miljoni eurose mahuga mitteavalik pakkumine märgiti 1,3-kordselt üle. Ettevõte otsustas esimese etapi mahtu suurendada 2,65 miljonini, et rahuldada kõik laekunud märkimissoovid.

Sarnaselt kahe aasta taguse emissiooniga valitses ka nüüd suur huvi kõigis kolmes Balti riigis. Märgitud võlakirjadest 51% omandasid Eesti ning järgnesid vastavalt Leedu ja Läti investorid. Mainori kontserniga seotud isikud soetasid võlakirju ligi 200 000 euro väärtuses. Osalenud 48 investorist kolmandik omasid Mainor Ülemiste võlakirju ka eelnevalt.

AS Mainor Ülemiste teatas oktoobris kavatsusest emiteerida IV kvartalis ja 2018. aastal kokku kuni 10 miljoni euro väärtuses võlakirju, mis lunastuvad 2023. aastal. Esimese 2 miljoni eurose mitteavaliku pakkumise märkimine lõppes 6. novembril. Pärast emissiooni lõppu esitab Mainor Ülemiste taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks mitmepoolses kauplemissüsteemis First North. Võlakirjaemissiooni teine etapp on planeeritud läbi viia 2018. aasta aprillis.

Võlakirjade emiteerimise eesmärgiks on ettevõtte põhitegevuse finantseerimine ja Mainor Ülemiste 26.11.2018 võlakirjade refinantseerimine. Emissiooniga kaasatavate vahenditega jätkatakse vastavalt ettevõtte pikaajalisele strateegiale Ülemiste City ärilinnakus uute projektide arendamist. Võlakirjade emiteerimisega ei kaasne olulist ettevõtte võlakoormuse kasvu ega finantsseisundi halvenemist.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Swedbank: Kiire hinnatõus jätkub

09.11.2017 Liis Elmik

Hindade kasvust poole andsid toiduained

Tarbimiskorv kallines oktoobris aastaga 3,8 protsenti. Hindade kasvust andsid poole toiduained, mis kallinesid aastataguse ajaga võrreldes ligi 8%. Toiduainete hindu mõjutas piima- ja puu- ning köögiviljade tõus. Eestis toodetud põllumajandussaaduste hinnatõus on sel aastal – peale kaks ja pool aastat väldanud madalseisu – hoo sisse saanud. Värske puuvili ja marjad kallinesid kolmandas kvartalis aastaga ligi 70%, piim ligi 60%, kartul umbes 30%. Hinnatõusu taga oli ebasoodne ilmastik ja tugev nõudlus.

Hinnatõusu panustab jätkuvalt ka kallinev nafta

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi, tubaka ja mootorikütuste hindu. Viimast tõstis ka toornafta hinnatõus. Oktoobris oli toornafta hind eurodes 5% kõrgem kui aasta tagasi. Nafta hind on viimasel kolmel kuul ülespoole liikunud maailmamajanduse elavnemise järel tugevnenud nõudluse, OPECi tootmismahtude vähendamise ja poliitiliste pingete kasvu toel.

Hinnad tõusevad sel aastal 3,4 ning järgmisel aastal 3 protsenti

2017. aasta kokkuvõttes ulatub hinnatõus Swedbanki prognoosi järgi 3,4 protsendini. Hinnad tõusevad, kuna ühelt poolt on kallinenud mitmed tootmissisendid (tooraine, tööjõud) ja tõusnud tarbimismaksud. Teiselt poolt võimaldab hindu tõsta majapidamiste jõukuse kasv ja optimistlik vaade tulevikku.

Järgmisel aastal peaks meie hinnangul hinnatõus küündima 3 protsendini. Sellest ligi kolmandiku moodustab alkoholi, tubaka ja bensiini aktsiisimaksumäärade tõus. Inflatsiooni aeglustumise taga on väliste hinnasurvete leevenemine: nii nafta kui muude toorainete hinnatõus peaks järgmisel aastal pidurduma.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Merko Ehituse kolmanda kvartali ja 9 kuu müügitulu kasvas veerandi võrra

09.11.2017 Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2017. aasta kolmanda kvartali ja 9 kuu müügitulu kasvas ligi veerandi võrra – kolmanda kvartali müügitulu oli 86,0 ja 9 kuu müügitulu 214,8 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum ulatus kolmandas kvartalis 3,4 ja 9 kuu arvestuses 6,6 miljoni euroni. Tänavu 9 kuuga on kontsern sõlminud uusi lepinguid kogumahus 304 miljonit eurot.

„Tänavuse üheksa kuu müügitulu kasvu on toetanud mitmed suured töös olevad ehituslepingud. Täna ehitame suuri kaubanduskeskusi Tallinnas ja Riias, kolme hotelli Vilniuses ja mitut büroohoonet Tallinnas. Kõik ehituslepingud on pingelise ajagraafikuga ja teisalt peame tegutsema olukorras, kus turul on üha enam probleemiks projekteerijate ja võimekate alltöövõtjate ressursi puudus. See seab meie projektimeeskondadele väga suured nõudmised tööprotsessi korraldamisel, optimaalsete lahenduste leidmisel ja uute tehnoloogiliste rakenduste kasutuselevõtmisel. Täna on meil arvestatav ehituslepingute portfell, aga selle kasumlik realiseerimine ei ole kerge ülesanne, kuna oleme avatud nii turu- kui lepingulistele riskidele. Lätis on meil olnud väga kiire kasv ja seal on meil riskide juhtimine eriti oluline. Alla ootusi on seni olnud insenerehituse mahtude areng, kus me pole suutnud oodatud mahus uusi ehituslepinguid saada,“ kommenteeris tulemusi AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Merko Ehitus müüs kolmandas kvartalis 47 ning 9 kuuga 286 korterit kogumaksumusega vastavalt 6,9 ja 33,8 miljonit eurot (käibemaksuta). Üheksa kuuga on Merko käivitanud ligikaudu 500 korteri ehituse ning investeerinud tänavu käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse 39 miljonit eurot. „Korterite müük on sel aastal läinud üldjoontes plaanipäraselt, ehkki arvestades soodsat turuolukorda võiks müügitempo mõnes projektis olla ka kiirem. Jätkuvalt ei saa rahul olla ehituslubade ja planeeringute menetlemise tempoga. Korteriarenduse pikaajalise strateegia raames oleme tänavu soetanud uusi kinnistuid kokku 8,6 miljoni euro väärtuses. Kolmandas kvartalis ostsime kaasinvestorilt välja Tallinnas Lasnamäe linnaosas Maarjamäe paekaldal asuvad kinnistud, kuhu on pikemas perspektiivis võimalik rajada üle 1000 korteri,“ lisas Andres Trink.

Merko Ehituse 2017. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 86 miljonit eurot, EBITDA 5,0 miljonit, kasum enne makse 3,9 miljonit ning puhaskasum 3,4 miljonit eurot. 2017. aasta üheksa kuu müügitulu oli 214,8 miljonit eurot, EBITDA 11,0 miljonit, kasum enne makse 8,2 miljonit ning puhaskasum 6,6 miljonit eurot. 2017. aasta 9 kuuga on kontsern sõlminud uusi lepinguid kogumahus 304 miljonit ning kolmandas kvartalis 87 miljonit eurot, sealhulgas Alfa kaubanduskeskuse laienduse ehituseks Riias, Neringa hotelli rekonstrueerimiseks Vilniuses, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna laienduse ehituseks Eestis ning Norra õiguskantsleri büroohoone renoveerimiseks ja ümberehituseks Oslos.

Seisuga 30.09.2017 oli Merko Ehitus kontserni lepingute portfell 396,4 miljonit eurot võrreldes 256,4 miljoni euroga eelmise aasta samal perioodil. Kolmandas kvartalis olid suuremad töösolevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Tapa linnaku kasarmud, Lennujaama trammiliini taristu ja Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlm. Lätis olid suuremad töösolevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z-Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall, Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Philip Morrise tehas, Narbuto 5 büroohoone ning Rinktines Urban arendusprojekt. Norras olid kolmanda kvartali suuremateks töösolevateks objektideks Blakstadi haiglahoone juurdeehitus ning Akersgata 8 büroohoone.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.