Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: hoonestamata elamumaa tehingute arv kasvab, käive väheneb

08.08.2017 Tõnu Toompark

2017 II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis 774 hoonestamata elamumaa tehingut. Neist tehingutest suurim osa ehk 296 tehti Harju maakonnas.

Aastataguse ajaga võrreldes suurenes kogu Eesti hoonestamata elamumaa tehingute arv 5%. Harjumaa tehingute arv jäi aastatagusele tasemele.

Hoonestamata elamumaa tehingute käive Eestis oli 2017 II kvartalis maa-ameti andmete põhjal 26,7 miljonit eurot. Vaatamata tehingute arvu suurenemisele jäi käibenumber aastatagusele 10% alla. Samavõrra ehk 10% jagu langes hoonestamata elamumaa tehingute käive ka Harju maakonnas, kus see oli 2017 II kvartalis 19,5 miljonit eurot.

Hoonestamata elamumaa käibe vähenemise kasvava tehingute arvu tingimustest on tingitud väiksematest tehingutest. Kui aasta tagasi oli Eesti keskmise hoonestamata elamumaa tehingu pindala 3675 m², siis 2017 II kvartalis oli see 3002 m². Harjumaal olid vastavad näitajad mullu 3597 ja 2659 m².

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti Pank: Juulis oli hinnakasv nelja aasta kiireim

07.08.2017 Sulev Pert

Õlleaktsiisi tõus tõstis juulis hinnataset 0,4 pp
Euroala inflatsioon püsib madal ning kiire majanduskasv pole hindu veel mõjutanud

Statistikaameti teatel ulatus inflatsioon juulis 3,6%ni. Poole hinnakasvust põhjustas toiduainete 6,4% kallinemine. Alusinflatsioon, s.t. tööstuskaupade ja teenuste hinnatõus, kiirenes teenuste tõttu juulis 1,8%ni.

Eesti tarbijahindadesse on tugevalt edasi kandunud toiduainete maailmaturuhindade eelmise aasta keskel alanud tõus. Eriti kiiresti on kallinenud piimatooted, sest või tootjahinnad püstitavad EL turul üha uusi rekordeid. Ülejäänud toiduainete, eelkõige puu- ja köögiviljade hinnad on viimastel kuudel siiski stabiliseerunud, kuivõrd ka toorme hinnatõus on mõnevõrra aeglustunud. Aktsiisimäärade tõstmise tõttu kallines õlu poes 21% ja selle mõju tarbijahinnaindeksile oli juulis 0,4 pp.

Enamiku euroala riikide inflatsioon püsis juulis madal, 1,3% juures. Kiire majanduskasv pole hindu veel mõjutama hakanud, sest osas euroala riikides on tootmisvõimsus alarakendatud ja inflatsiooni on pidurdanud ka euro kursi tugevnemine. Alates aprillist on euro kurss dollari suhtes tõusnud 8,5%. Euro tugevnemise tõttu pole kütusehinnad tanklates eriti muutunud, kuigi toornafta barrelihind maailmaturul on kahe kuuga kallinenud 46-lt 52 dollarini. Euro vahetuskursi tõus soodustab imporditavate tööstuskaupade odavnemist, aga pidurdab ka euroala ekspordi kasvu.

Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb inflatsioon kiireks kuni aasta lõpuni. Järgmise aasta esimeses pooles peaks hinnakasv aeglustuma, kuid jääb siiski euroala keskmisest kiiremaks.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Elu korteriühistus: Nõue üldkoosolekul vastu hääletanud isiku vastu

07.08.2017 Kätri Sarapuu

Ühistu üldkoosolekul hääletas enamus ühistu liikmeid torustiku renoveerimise vastu ja äravoolutorude puhastamise poolt, äravoolutorusid ei puhastatud.

Ühel ühistu liikmel lõhkes ühistu hallatav soojaveetoru ning rikkus väidetavalt ära korteri, kindlustatud korteri taastamine maksis mitu tuhat eurot, mille kindlustusfirma nõudis välja korteriühistult.

Taustaks veel. Enamusel on korterites remont tehtud, ühistu esimees ei selgitanud, palju maksab ja mida toob kaasa renoveerimine, pakkumiste eelnev küsimine ei maksa eriti midagi.

Küsimus: Kas juhatus saab selle nõude pöörata ühistuüldkoosolekul renoveerimise vastu hääletanud ühistu liikmete vastu?

Vastus: Lähtudes korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse (RKL 3-2-1-38-05) ja korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 15¹) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Seega nimetatud probleemiga peab tegelema loodud korteriühistu. Ühistu ei saa pöörata nõuet isikute vastu, kes on hääletanud korteriühistu üldkoosolekul teisiti, kui osa liikmeid oleks soovinud. Tegemist on korteriühistu üldkoosoleku otsusega ning kui seda ei ole vaidlustatud, on otsus jõustunud.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas juulis enim toit

07.08.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta juuliga võrreldes 3,4% ja teenused 3,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 6,2% ja mittereguleeritavad hinnad 2,9%.

Eelmise aasta juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 5,3% kallinemine, mis andis kogutõusust kolmandiku. Sellest omakorda ligi 40% andsid piim, piimatooted ja munad ning ligi 15% liha ja lihatooted, mis on aastaga kallinenud vastavalt 12,3% ja 3,9%. Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku. Aastataguse ajaga võrreldes olid alkohoolsed joogid 9% ja tubakatooted 12,9% kallimad. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse kallinemine. Sealjuures oli bensiin 8,5% ja diislikütus 9,5% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (31%), väherasvane piim (24%) ja õlu (21%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 3,6% 2013. aasta juunis, mil muutus oli 3,8%.

Juuniga võrreldes oli juulis tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja alkohoolsete jookide 9,4% kallinemine uute aktsiisimäärade rakendumise ning juunikuiste allahindluste lõppemise tõttu. Õlle 21,7% kallinemine andis kogutõusust poole. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning kodudesse jõudnud elektri 3,4% kallinemine.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2017**
Kaubagrupp	Juuli 2016 – juuli 2017, %	Juuni 2017 – juuli 2017, %
KOKKU	3,6	0,7
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,3	0,7
Alkohoolsed joogid ja tubakas	10,0	6,4
Riietus ja jalatsid	0,4	-3,4
Eluase	3,0	1,3
Majapidamine	0,3	-0,5
Tervishoid	1,6	0,8
Transport	4,3	-0,5
Side	-5,8	-1,1
Vaba aeg	2,7	1,4
Haridus ja lasteasutused	4,7	0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,9	1,0
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,5	0,0

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Baltic Horizon Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 1,2 miljonit eurot

07.08.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse ligikaudu 1,5% ulatuses Fondi 2017.a. teise kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse kohta.

Väljamakse suurus kokku on ligikaudu 1,2 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0,018 eurot. Väljamakse vähenemine osaku kohta võrreldes eelmises kvartalis tehtud väljamaksega on peamiselt seotud teises kvartalis lõpuni viidud uute osakute väljalaskmisega, mille käigus kaasatud kapital ei ole veel investeeritud.

Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 24. augustil 2017. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 21. augustil 2017.a. kell 23:59 seisuga (Fikseerimiskuupäev).

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistikaamet: Juunis peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

04.08.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta juunis 372 000 sise- ja välisturisti, mida oli 8% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 238 000 välisturisti ja 135 000 siseturisti, kelle arv suurenes eelmise aasta juuniga võrreldes vastavalt 6% ja 10%. Kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest 52% – 92 000 turisti Soomest, 16 000 Venemaalt ja 14 000 Lätist. Võrreldes 2016. aasta juuniga vähenes naaberriikidest saabunud turistide arv 2%. Soome turiste peatus majutusettevõtetes 5% vähem, Venemaa ja Läti turiste aga vastavalt 9% ja 6% rohkem kui aasta varem samal kuul

Rohkem turiste kui eelmise aasta juunis saabus Rootsist, Suurbritanniast ja Prantsusmaalt, samas vähem turiste saabus Leedust, Ameerika Ühendriikidest ja Itaaliast. 155 000 turisti ehk 65% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 11% ja 7% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtetes peatus 4% ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes 3% välisturistidest. 76% välisturistidest olid puhkusereisil ja 18% tööreisil.

36% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest kaks kolmandikku olid puhkusereisil ja viiendik tööreisil. Harju maakonnas peatus 24%, Pärnu maakonnas 14%, Tartu maakonnas 11%, Ida-Viru maakonnas 9% ning Saare maakonnas 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Juunis pakkus külastajatele teenust 1340 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 23 000 tuba ja 56 000 voodikohta. Eelmise aasta juuniga võrreldes lisandus 49 majutusettevõtet ligi 1000 toa ja 2500 voodikohaga. Täidetud oli 51% tubadest ja 41% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 39 eurot, mis oli nelja euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 48 eurot, Pärnu maakonnas 36 eurot, Tartu maakonnas 33 eurot, Saare maakonnas 28 eurot ja Ida-Viru maakonnas 27 eurot.

**Majutamine piirkonniti, juuni 2017**
Majutamine	Kokku	Põhja- Eesti	Kirde- Eesti	Kesk- Eesti	Lääne- Eesti	Lõuna- Eesti
Majutusettevõtted	1 340	239	69	137	501	394
Toad	23 244	8 744	1 471	1 826	6 245	4 958
Voodikohad	55 567	19 247	3 464	4 642	15 691	12 523
Tubade täitumus, %	51	72	42	28	42	37
Voodikohtade täitumus, %	41	60	36	23	34	29
Majutatud	372 448	193 936	20 519	18 841	80 057	59 095
Ööbimised	680 570	344 894	37 575	31 795	158 640	107 666
Eesti elanikud	234 168	56 385	21 984	23 643	65 441	66 715
väliskülastajad	446 402	288 509	15 591	8 152	93 199	40 951
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	39	48	27	26	32	27

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.07.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 19 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

EfTEN ostis kaks A-klassi logistikahoonet Kaunases

04.08.2017 Tõnu Toompark

Kinnine kinnisvarafond EfTEN Kinnisvarafond II AS omandas kaks A-klassi logistikahoonet Kaunase vabamajanduspiirkonnas (Free Economic Zone) Balti riikides ja Põhjamaades ärikinnisvarainvesteeringutega tegelevalt fondilt Genesta Nordic Baltic Real Estate Fund I. Hoonetes on kokku 29 915 ruutmeetrit üüritavat lao- ning kontoripinda.

EfTEN Real Estate Fund II AS’i fondijuhi Viljar Arakase sõnul asub kinnistu vabamajanduspiirkonnas, olulisemate riigiüleste transpordiühenduste ristumiskohas ning suuruselt Leedu teise linna, Kaunase kõrval, tehes sellest ideaalse asukoha logistikahoonetele.

Sobiva investeerimisobjekti leidmine Leedus võttis Arakase sõnul aega üle kahe aasta. “Kinnistu Kaunase külje all sobib fondi portfelli ja haakub investeerimisstrateegiaga suurepäraselt. Tegu on EfTEN Kinnisvarafond II jaoks esimese investeeringuga Leedus ning ühtlasi ka fondi esimese investeeringuga logistika- ja tööstuskinnisvarasse,” lisas Arakas.

2007. aastal ehitatud hoonetes tegutsevad tugevad ja pikaajalised üürnikud – teiste hulgas näiteks posti- ja logistikaettevõte Itella Logistics, kirjastusettevõte Šviesa, logistikaettevõte Baltic Transline ning rõivatootja Dubingiai.

Kaunase külje all aadressitel Terminalo 8 ja 10 asuval kinnistul on kokku 29 916 ruutmeetrit üüritavat lao- ja kontoripinda ning 230 kohaga parkla.

Tehingu hind ei kuulu osapoolte kokkuleppel avaldamisele. Tehingut nõustas Newsec.

EfTEN Kinnisvarafond II AS on 2015. aastal fondivalitseja EfTEN Capitali poolt asutatud kinnine core kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 45 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus on 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 07-2017

04.08.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Koolitus “Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias” toimub 26/10/2017

04.08.2017 Margot Toompark

26/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias”. Koolituse eesmärk on anda osalejale ülevaade erinevatest interneti ja meedia kanalitest, mille kaudu saab ennast ja oma sõnumit kõige efektiivsemalt ja odavamalt kliendini viia.

Koolitus on suunatud:

maakleritele, kes müüvad ja vahendavad kinnisvara ning peavad nö. igapäevaselt pildil püsima;
kinnisvaraettevõtete turundusspetsialistidele, et saada veelgi rohkem uusi mõtteid ja ideid;
kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endale kuuluvat kinnisvara;
kõigile huvilistele, kes soovivad oma silmaringi laiendada ja saada teadmisi valdkonnast, mis tagab kinnisvaravaldkonnas müügiedu.

Koolitusel saad teada:

mis on täpsemalt kinnisvaraturunduse ja kommunikatsiooni põhimõtted;
millised on erinevad turunduskommunikatsioonikanalid tavameedias ja internetis;
kuidas kasutada erinevaid kommunikatsioonikanaleid praktikas;
mis info on oluline veebilehel ja kuidas saada kodulehele rohkem külastatavust;
kuidas panna enda heaks tööle sotsiaalmeedia;
kuidas mõõta ja analüüsida oma turundustegevust.

“Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias” toimub 26/10/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaranalüütik Tõnu Toompark ja Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Maade müügipakkumiste hinnad valdavalt kasvamas

02.08.2017 Tõnu Toompark

Harju maakonnas pakuti juulis portaali KV.EE vahendusel müügiks 1960 maatükki keskmise hinnaga 48 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on maade müügipakkumiste keskmine hind kerkinud 5%.

Tallinna maa müügipakkumiste keskmine hind on eelmise aasta suvega võrreldes tulnud allapoole 10%. Teistes suurema pakkumisega Tallinna lähiümbruse valdades on maa pakkumishinnad siiski kerkinud. Näiteks Viimsi maatükkide eest küsitakse tänavu eelmisest aastast 12% enam, Harku vallas 6% ja Saue vallas isegi 55% enam.

Eurodes küsivad müüjad maa ruutmeetri eest portaalis KV.EE Tallinnas 146, Viimsis 59, Harku vallas26 ja Saue vallas 27 eurot.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	07/2016	07/2017	Muutus, %	07/2016	07/2017	Muutus, %
Anija vald	16	15	-6%		2	NA
Harku vald	381	270	-29%	24	26	6%
Jõelähtme vald	131	164	25%	16	26	59%
Keila	18	12	-33%	33	33	0%
Keila vald	149	149	0%	17	16	-8%
Kernu vald	18	36	100%	7	7	-7%
Kiili vald	54	47	-13%	14	10	-30%
Kose vald	60	26	-57%	11	19	70%
Kuusalu vald	94	81	-14%	7	8	7%
Maardu	49	50	2%	34	38	12%
Padise vald	29	22	-24%	4	4	-2%
Paldiski	50	50	0%	17	8	-53%
Raasiku vald	68	20	-71%	8	3	-61%
Rae vald	246	142	-42%	33	36	9%
Saku vald	170	64	-62%	21	23	6%
Saue	12	13	8%	38	40	5%
Saue vald	196	207	6%	18	27	55%
Vasalemma vald		11	NA	7	6	-14%
Viimsi vald	251	228	-9%	52	59	12%

Eesti	3 826	3 099	-19%	35	38	9%
Harjumaa	2 367	1 960	-17%	46	48	5%
Narva	13	9	-31%	37	33	-11%
Pärnu	24	24	0%	75	76	1%
Tallinn	375	353	-6%	162	146	-10%
Tartu	70	83	19%	29	50	69%

Swedbank: Tööstussektoris sel aastal tugev kasv ning lähiaja väljavaade hea

02.08.2017 Tõnu Mertsina

Juunis jätkus tööstustoodangu kiire kasv (tööpäevade arvuga korrigeerituna 15%), kusjuures töötleva tööstuse ja mäetööstuse tootmismahtude kasvud kiirenesid maikuu kasvudega võrreldes (vastavalt 10% ja 96%). Energiatoodang (elekter ja soojus) kasvas ligikaudu kolmandiku võrra. Kõikide riikide kohta ei ole Euroopa Liidu riikide juunikuu tööstustoodangu kasvunumbreid veel avaldatud, kuid aasta esimese viie kuu järgi oli see Eestis kiireim; töötleva tööstuse tootmismahu kasvuga olime aga Rumeenia järel teisel kohal.

Juunis jätkus tööstustoodangu kiire kasv

Töötleva tööstuse kasvu veab puidutööstus (kust tuli veidi alla poole selle tööstusharu tootmismahu kasvust), kuid tugeva panuse andsid veel põlevkiviõli-, metall- ja keemiatoodete ning elektriseadmete toodangu suurenemine. Seevastu pidurdas selle tööstusharu kasvu jätkuvalt enim tootmismahtude langus elektroonikatööstuses. Mäetööstuse kiire kasvu taga oli ühest küljest eelmise aasta madalam võrdlusbaas (kuna aasta tagasi toodeti õlitehaste hoolduse tõttu vähem), teisest küljest põlevkiviõli paranenud turuhind. Põlevkivitootmise konkurentsivõime kasvule on positiivselt mõjunud ka ressursitasude sidumine õli maailmaturuhinnaga. Mis puudutab elektritootmist, siis on Eesti Soome-Baltimaade regioonis ainuke riik, kus elektri tootmine ületab sisemaist tarbimist.

Kui võtta teine kvartal kokku, siis tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel tööstustoodangu mahukasv küll kiirenes, kuid korrigeerimata andmetel see aeglustus (kuna aprillis oli kaks tööpäeva vähem kui aasta tagasi ning seetõttu aeglustus ka toodangu kasv).

Töötleva tööstuse ekspordikasv aeglustus, kuid ettevõtted peavad oma ekspordi väljavaadet heaks

Nii juunis kui ka teises kvartalis kokku töötleva tööstuse ekspordikasv aeglustus. See puudutab nii ekspordikäivet kui ka mahtusid. Teises kvartalis oli töötleva tööstuse ekspordikäive nõrgem ligikaudu kolmveerandis tegevusalades. Kui jätta välja elektroonikatööstus, mille tellimused on jätkuvalt languses, siis ülejäänud tegevusalades tellimused kasvasid ning tööstusettevõtted peavad oma ekspordi lähikuude väljavaateid isegi paremaks (see näitaja on juba tublisti üle pikaajalise keskmise). Samuti on paranenud nende ootused tellimuste ja tootmismahtude kasvu kohta.

Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on jätkuvalt hea

Teise kvartali esimese kahe kuu keskmise järgi maailmas kaubandusmahtude kasv kiirenes aastases võrdluses. Ettevõtete optimism on paranenud nii Euroopas, USA-s, Jaapanis kui ka mitmel tärkaval turul. See tähendab ootusi suuremate kasumite järele, suuremaid investeerimisplaane ja tööhõive paranemist. Kokkuvõttes võib eeldada, et majanduse üldine kasvutsükkel peaks maailmas ka aasta teisel poolel jätkuma.

Euroala majanduskasvu kiirus on ostujuhtide indeksi järgi kahel viimasel kuul küll veidi aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev. Poliitiline risk on vähenenud, keskpankade lõtv rahapoliitika stimuleerib majandust ning tööturg paraneb. Samas on Ühendkuningriigi majanduse väljavaated halvenenud. Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea ning see peaks pakkuma rohkem ekspordivõimalusi. Eesti ettevõtete hinnangul on nõudlus üha vähem tootmist piiravaks teguriks. Rohkem piiravad seda tööjõu kättesaadavus ja tootmisseadmete olemasolu. See viitab ettevõtete suuremale investeerimisvajadusele.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahukasv on aeglustunud

Eesti jaekaubandusettevõtete hinnakasvuga kohandatud müügitulu kasv kiirenes juunis küll 5 protsendini, kuid kvartali kokkuvõttes oli see nõrgem, kui aasta tagasi. Samas oli möödunud aasta esimesel poolaastal ka jaekaubanduses väga tugev kasv, mis tekitas kõrgema võrdlusbaasi.

Sel aastal ootame koos kiirema hinnakasvuga elanike tunduvalt aeglasemat reaalse ostujõu kasvu. Kui kõikide teiste majandussektorite kindlustunne on viimase aasta jooksul tublisti paranenud, siis jaekaubandusettevõtete kindlustunne ja nende lähikuude väljavaade ei ole oluliselt muutunud. Kuigi tarbijate kindlustunne on paranenud, suunavad inimesed üha rohkem raha meelelahutusele ja hobidele. Koos kaubanduspindade suurenemisega võib osades piirkondades jaekaubanduse müügitulukasvu väljavaade halveneda. Järgmisel aastal peaks aga tulumaksuvaba miinimumi järsk tõus elanike ostujõudu parandama, millel peaks olema positiivne mõju jaekaubandusele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Häid nõuandeid kinnisvaratehingute tegemisel annab käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC”

02.08.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Raamatus on 264 lehekülge
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaraoiguse-abc-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-33-242-7
Tellimine: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/kinnisvaraoiguse-abc/

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Nordecon: Erkki Suurorg juhatuse esimehe kohusetäitja

02.08.2017 Tõnu Toompark

27.07.2017 toimunud Nordecon ASi nõukogu otsusega nimetati alates 01.08.2017 ettevõtte juhatuse esimehe kohusetäitjaks juhatuse liige Erkki Suurorg. Erkki Suurorg on juhatuse esimehe kohusetäitja kuni uue juhatuse esimehe ametisse nimetamiseni.

Erkki Suurorg töötab Nordeconi kontsernis 1999. aastast. Ta on täitnud projektijuhi ja divisjonijuhi ülesandeid ning 2005. aastast juhatuse liikme kohuseid. Erkki on lõpetanud 1997. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tsiviilehituse eriala. 2016. aastal valiti Erkki Suurorg Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatusse. Ta on Eesti Ehitusinseneride Liidu liige ja omab volitatud ehitusinseneri V kutset.

Alates 01.08.2017 jätkab Nordecon AS juhatus neljaliikmelisena koosseisus Erkki Suurorg (juhatuse esimehe kohusetäitja, ehitustegevus Eestis), Priit Luman (ehitustegevus välisturgudel), Ando Voogma (müük ja ettevalmistus) ja Maret Tambek (finantsjuhtimine ja tugiteenused).

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Merko omandas osalused Paekalda arendusega seotud ettevõtetes

02.08.2017 Tõnu Toompark

31. juulil 2017 sõlmis AS Merko Ehitus lepingud Nordecon ASiga 50%lise osaluse ja laenunõude omandamiseks ühisettevõttes Unigate OÜ ning 100%liste osaluste omandamiseks ettevõtetes Paekalda 2 OÜ, Paekalda 3 OÜ, Paekalda 7 OÜ ja Paekalda 9 OÜ.

Ostutehingu hind kokku on ligikaudu 4,5 miljonit eurot. Pooled muid tehingu tingimusi ei avalikusta. Tehing jõustub ostuhinna tasumisel hiljemalt 04. augustil 2017.

Osaluste omandamise eesmärk on lahendada Tallinnas asuvate Paekalda kinnistute omandisuhe ning kindlustada Merko Ehitus kontserni korterite arenduse pikaajalist strateegiat Eestis. Tallinnas Lasnamäe linnaosas looduskaunis Maarjamäe paekaldal asuvad kinnistud on perspektiivikas elukondliku kinnisvara arendusala. Arendus on pika-ajaline, mis toimub mitmes etapis ning kuhu saab rajada kokku ligikaudu 1 500 korterit.

Tehing ei ole käsitletav oluliste osaluste omandamisega NASDAQ Tallinna Börsi reglemendi osa „Nõuded Emitentidele“ tähenduses. AS Merko Ehitus kinnitab, et juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.