Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Uus aasta uue turuülevaatega

15.01.2018 Tõnu Toompark

Taas on kokku saanud uus suur elamispindade turuülevaade, mis võtab kokku kinnisvarasektori tähtsündmused ja paneb paika prognoosid.

Kogu korterituru kõrval on ülevaates erilise tähelepanu all uute korterite sektor. Uusarenduse turg on kasvanud sedavõrd suureks, et see määrab, mis toimub nii pakkumise kui hindadega edasi.

Pakkumise kiiret kasvu on omakorda detailsemalt analüüsitud – kas pakkumisi tuleb endises tempos juurde, kuidas suhestub pakkumiste hulk müüki, mida teevad selle peale uute korterite hinnad…

Tänast päeva peegeldav turuanalüüs vaatab ka tulevikusuunas, prognoose teeme eelolevaks pooleks-pooleteiseks aastaks.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Selleks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina personaalsele turuülevaate esitlusele on võimalik tulla samu teemasid kuulama Kinnisvarakooli seminarile “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Eesti Pank: 2017. aasta novembri jooksevkonto ülejääki kasvatasid teenused

15.01.2018 Eesti Pank

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta novembris 53 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 97 miljonit eurot ehk 12 miljoni euro võrra suurem kui aasta tagasi. Kaubaeksport kasvas 8% ja -import 10%, mistõttu suurenes kaupade konto puudujääk aasta võrdluses 20 miljoni euro võrra ja oli 55 miljonit eurot. Teenuste konto ülejääk suurenes aastaga 33 miljoni euro võrra ja ulatus 152 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas 12% ja import 7%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku jäi aastataguse ajaga samale tasemele ning oli 44 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 87 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta neljanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 8. märtsil 2018.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Swedbank: Jaekaubanduse ärimudel on kiiresti muutumas

15.01.2018 Tõnu Mertsina

Jaemüügi kasvu taga on kiirenenud inflatsioon

Kuigi jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes möödunud aasta novembris aastases võrdluses 5% ning aasta esimese 11 kuu müügitulu keskmine kasv (6%) oli viimase kolme aasta kiireim, oli selle tugeva numbri taga peamiselt kiirenenud hinnakasv. Inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu novembris hoopis vähenes protsendi võrra ning 11 kuu keskmiselt kasvas see näitaja vaid 1,5%, mis oli pärast 2010. aastat nõrgim tulemus.

Sel aastal peaks elanike ostujõu paranemine tarbimist ja jaemüüki suurendama

Jaemüügi mahukasv on aeglustunud vaatamata sellele, et möödunud aastal jätkus tarbijate kindlustunde paranemine, mis on praeguseks tõusnud tublisti üle ajaloolise keskmise. Kui tarbijate kindlustunne suuremate ostude tegemiseks jätkab paranemist, siis nende optimism oma finantsolukorra suhtes on tasapisi hakanud taanduma. See on ka mõistetav, kuna möödunud aastal aeglustus inflatsiooni kiirenemise tõttu Eesti inimeste netopalga reaalkasv. See on ka üheks jaemüügi kasvu aeglustumise põhjuseks. Selle aasta algusest järsult tõstetav tulumaksuvaba miinimum parandab aga olulise osa töötajate ostujõudu, mis peaks nende tarbimist suurendama.

Kaubanduskeskuste osakaal jaemüügis on vähenemas

Ligikaudu 42% jaemüügikäibest tuli möödunud aastal kaubanduskeskustest. Samas on nende jaemüügiettevõtete osakaal viimase seitsme aasta jooksul vähenenud, samas kui majatarvete, ehitusmaterjalide ja kodumasinate jaemüügi osakaal (möödunud aastal 12%) on tasapisi tõusnud. Umbes samasugune proportsioonide muutus toimus ka 2006–2007 buumiaastatel, kuigi siis oli see muutus oluliselt kiirem.

Jaemüügi mahu kasv Eestis EL keskmine

Eestis kasvas jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu möödunud aasta esimese kümne kuuga ligikaudu samas tempos EL keskmisega, kuid aeglasemalt kui näiteks Lätis, Leedus ja Soomes. Kui vaadata kriisijärgseid aastaid kokku, siis on Eestis jaemüügikasv olnud EL riikide kiireimate hulgas. Sellele on aidanud kaasa tugev reaalpalgakasv, madalad laenuintressid ja madal tööpuudus. Eestis on jaekaubandusest ostetud kaupade osakaal eratarbimises Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas.

Üha rohkem raha läheb teenustele

Eesti inimesed kulutavad üha rohkem raha teenustele (40% kogu eratarbimisest), mis suunab jaekaubandusest raha mujale ja mõjutab seega seda majandusharu negatiivselt. Kiiresti kasvanud tööjõukulud sunnivad jaekaubandusettevõtteid uusi tegevusmudeleid otsima. E-kaubanduse ja iseteeninduse mahud kasvavad. Mitteresidentide poolt Eestis kõikidele kaupadele ja teenustele tehtud kulutuste osakaal majapidamiste eratarbimisest oli möödunud aastal 12%. Samuti on suurenenud Eesti residentide kulutused välismaal.

Nii nagu enamik teisigi majandusharusid, on ka jaekaubandus kiiresti muutumas

Muutuste taga on e-kaubanduse üha suurem levik, digitaliseerimine ja suurenenud konkurents. Praegu Eestis tegutsevad viis suuremat jaekaubandusettevõtet omavad üle 80% turust. Odavketi Lidli Eestisse tulek on suureks väljakutseks jaekaubanduses, samuti võib tõenäoliselt pikemas vaates oodata jaekaubandusettevõtete konsolideerumist. Suurenenud konkurents ja tõusnud tööjõukulud avaldavad survet jaekaubandusettevõtete marginaalidele. Kaubanduskeskuste laienemine ja uute ehitus suurendavad konkurentsi veelgi ning tarbijad jaotatakse rohkemate kaubandusettevõtete vahel. Pikemas vaates mõjutab jaekaubandust üha enam elanikkonna vananemine, maapiirkondade rahvaarvu vähenemine/linnastumine ning leibkonna suuruse vähenemine.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

ERR: Ehitussektori haritud tööjõu puudus võib viia hinnatõusuni

15.01.2018 Merilin Pärli

Kutsekoja koostatud uuringust nähtub, et lähiaastatel tekib ehitussektoris puudus umbes kolmandikust inseneriharidusega töötajast, kuivõrd ülikoolid valmistavad neid ette vähem, kui turg vajab: reaalkallakuga noored eelistavad inseneriõppele pigem IT-d. Ent töökäte puudus ei piirdu üksnes kõrgharitud spetsialistidega ning nappus töötajatest on juba pikaajaline.

Kui Reparo Ehitus ettevõttesse objektijuhti otsima hakkas, saadeti neile 40 CV-d, ent lähemal uurimisel selgus, et tööintervjuule kõlbas huvilistest kutsuda vaid kaks-kolm, kes olid ka kvalifitseeritud.

“Soovime kogemusega ehituse objektijuhti, siis on näiteks kandideerinud ka kondiiter, kes arvab, et võib ehitusturul ka õnne proovida. On näiteks sellised õnneotsijad, aga siis, kui CV-sid õpetatakse koostama, siis ju räägitaksegi alati, et näidake ennast paremast küljest,” tõdeb OÜ Reparo Ehitus juhatuse liige Ülo Jaanisoo.

Reparo on peatöövõtja, kes ise palkab peamiselt just haritud spetsialiste. Lihttöölisi nende hingekirjas pole. Häid spetsialiste otsivad nad taga kui tikutulega ning ehitusturul on tavaline, et üks võtab koolipingist inimese tööle ja koolitab välja, teine aga meelitab haritud töötaja mõne aja pärast üle. Ükski hea spetsialist jõude ei istu.

Jaanisoo hinnangul on ehitussektoris käimas buum ja masu korraga.

“Buum sellepärast, kui vaadata, alltöövõtu ja materjali hindu ja eriti tarnetähtaegu, siis see meenutab mulle juba buumi. Kui aga vaadata seda, kuidas ehitusfirmad omavahel võitlevad, et uusi objekte saada, siis see meenutab mulle masu,” tõdeb Jaanisoo.

Samas on tööjõuturu olukord keeruline olnud juba pikalt. Kui aga juba kolmandik insenere ja teisi kõrgharitud spetsialiste edaspidi puudu jääb, tekib täiendav surve palkadele, mis omakorda hakkab lõpuks kergitama kinnisvaraarenduste hindu.

“Kinnisvaraarendus on väga kulupõhine ja ehitusmaksumus on sellest kulust väga suur osa,” tõdeb kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige, analüütik Tõnu Toompark.

“Optimistid ütlevad, et ehitushinnad on aastatagusest kuskil viis kuni kümme protsenti kallimad ja pessimistid on arvamusel, et hinnatõus on kuskil 15-20 protsenti. Pigem pessimistlikust vaatevinklist võiks vaadata ka seda, et kui kvalifitseeritud tööjõudu ei ole, siis mis juhtub selle ehituse kvaliteediga. Üks asi on siis see ehitusteenuse hind, teine asi on leida ikkagi need inimesed, kes päriselt selle töö ära ka teevad. Hind ja üldse kättesaadavus,” resümeerib Toompark.

Nii mõnigi praegune plaan võib selle tulemusel vaid paberile jäädagi – spetsialiste, kes selle valmis ehitaks, pole võtta ning piisavalt maksujõulisi ostjaid, kes vältimatu hinnatõusu kinni maksaks, pole samuti.

https://www.err.ee/654271/ehitussektori-haritud-toojou-puudus-voib-viia-hinnatousuni

EKÜL: millisel juhul on korteriühistu otsused tühised?

15.01.2018 Urmas Mardi

Värskelt 1. jaanuaril 2018 jõustunud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus toob korteriühistute töösse mitmeid muudatusi. Eesti Korteriühistute Liit üllitab peagi töise käsiraamatu, mis seadusmuudatustest paremini aru saada aitab.

Olulised muudatused puudutavad ka korteriühistu otsuste kehtetuks tunnistamist. “Ühistute esindamisel kohtutes võin kinnitada, et üldkoosolekutega seotud vaidlusi tuleb sagedasti ette,” nendib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Uus seadus toob siin mitmeid muudatusi.”

Seaduse § 29 lõikes 1 on öeldud, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Sama seadusesätte lõige 2 märgib, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. “See on uus põhimõte, mille kohaselt organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse hagita menetluse õiguslikus regulatsioonis, varasemalt allus antud vaidlus hagilise menetluse regulatsioonile,” märgib Mardi.

Uue seaduse kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates varasema 90 päeva asemel. “Samuti hakkab aegumistähtaja kulg jooksma otsuse vastuvõtmisest, mitte otsuse teadasaamisest nagu see varem oli,” märgib Mardi. Kõnealuse paragrahvi lõige 4 kohasel võib kohus huvitatud isiku taotlusel ennistada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja. Ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut. “See tähendab, et korteriühistu otsust vaidlustada soovivale isikule tuleb üldkoosoleku protokoll teatavaks teha, vastasel juhul on tal õigus taotleda kohtult aegumistähtaja ennistamist, sest ilma organi otsust teadmata ei ole võimalik nõuet kohtus maksma panna. Seega on ülioluline, et üldkoosoleku otsused on 14 päeva jooksul koosoleku toimumisest protokollitud ja liikmetele teatavaks tehtud,” selgitab Mardi.

Vajadusel peatab kohus menetluse ajaks nii vaidlustatud otsuse kehtivuse ja keelab samasisulise otsuse vastuvõtmise kui ka olemasoleva juhatuse liikme ametiseisundi kehtivuse ja määrab korteriühistule juhatuse asendusliikme. “Siin on oluline teada, et kohtul on õigus keelata samasisuliste otsuse vastuvõtmine, mida võib kasutada nn. nipitamiseks, sest vastasel korral peaks iga uut otsust pidevalt vaidlustama. Teine oluline asjaolu on vaidlus juhatuse liikmete vahel, kohtul on õigus määrata juhatuse asndusliige vaidluse lõppemiseni, et ühistu igapäevane esindusõigus ja majandustegevus oleks tagatud.”

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ärikinnisvara 2018: tihe konkurents kaubanduses

15.01.2018 Ardi Roosimaa

Alanud aasta ärikinnisvaraturul näeme efektiivsuse kasvu, e-kaubanduse võidukäigust tulenevaid väiksemaid muutuseid jaekaubandusturul ning stabiilseid tootluseid. Põnev saab olema olukord majutussektoris.

1. Üldised trendid

Makromajanduslikult ootab meid ees stabiilne aeg. Ekspordi kasv toetub suures osas tootvale tööstusele ning tänu sellele peaks ärikinnisvarasektoris tulema mõõduka kasvu aasta.

Tehnoloogia juurutamine muudab pinnakasutuse efektiivsemaks igal alal. Seega on ruutmeetrite mõttes oodata ilmselt mõõdukat nõudluse langust, aga efektiivsuse arvelt võib samavõrra näha üürihinnataseme tõusu.

2. Kas kusagil on defitsiit?

Sektorite lõikes pole otseselt defitsiiti üheski segmendis näha. Kõige tugevamalt võib sel aastal ennast tunda logistika. E-kaubanduse areng võtab traditsiooniliselt kaubanduselt kliente ja tõstab lähilogistika olulisust. Näidisteruumiga laopinnad on jätkuvalt nõutud ja üüritasemed ronivad oodatult kaubanduse ankurrentlike taseme lähedusse. Traditsiooniline 4,75 eurot ruutmeetri eest jõudis juba 2017. aastal tasemele 5,5 €/m2. Tänu sellele võib eeldada, et näeme siin pakkumise kasvu.

Kaubanduses tuleb kõva konkurentsi aasta. Vähenev pinnavajadus hakkab ilmselt mõjutama keskmise suurusega keskuste üüritasemeid. Mugavuse ootus annab ilmselt võimaluse luua juurde kohalike poode. Trendide muutust pole oodata.
Kontoripindade ülepakkumine hakkab tasapisi absorbeeruma, suured A-klassi projektid kesklinnas ei tohiks probleeme näha. Muudes asukohtades on üüritasemed endiselt 2015. aasta tasemel ja muudatusi oodata pole.

Hotellisegmendis on palju huvilisi seoses viimaste aastate hea täituvusega. Nii on see ka sel aastal. Majutusteenuste turg kasvab tänu jagamismajandusele ja lühiajalised üürid on ka 2018. aastal ilmselt popp teema. Samas ootab see sektor pikisilmi professionaalse haldusteenuse pakkujaid, kes suudaksid mahu arvelt kulusid vähendada, sest paljud lühiajalise üüri pakkujad ei teeni tegelikult traditsioonilisest üüriärist kõrgemat tulu.

Tootmispindade segment toimib endiselt tellimusepõhiselt. Spekulatiivset pinda sellele otstarbele me ei soovitaks rajada.

3. Olulised faktorid arendamisel (asukoht, parkimine, millist liiki kinnisvara)

Arenduses kehtivad vanad reeglid: asukoht ja maht annavad parima tulemuse. Märksõnadeks on endiselt efektiivsus, madalad kulud ning jätkusuutlikud keskkonnalahendused. Ilmselt kasvab efektiivsuse otsimisel ka nn pre-fab. majade ja moodulite osakaal.

4. Kas hinnad tõusevad või langevad?

Kui soodne majanduskliima jätkub, siis tõusevad hinnad mõõdukalt, kui midagi muutub, siis mitte.

Äripindade puhul on hinnakasv olnud väga aeglane ja ega plahvatuslikku kasvu üheski segmendis ette näha pole ka sel aastal.

Investeeringute tootluse osas pole suurt muutust oodata. Aasta lõpus toimunud Postimaja tehing lõi uue hinnarekordi, aga see ei laiene väljapoole parimaid asukohti. Kohalik investor ei suuda siseneda rahvusvaheliste fondioperaatorite hinnatasemel ja otsib pigem tootlikumat alternatiivi, isegi kui see on riskantne ja nõuab oluliselt rohkem tegelemist. Raha hinna osas võib sel aastal ilmselt oodata pigem väikest kallinemist, seega võiks eeldada, et tootlused ei muutu.

Veidi ka tootlustest

Tallinnas on parima kvaliteediga investeerimisobjektide (Prime Investment Grade Property) tootlused laias laastus sellised:

1) Kaubanduspinna tootlused on ca 6,5% juures – võib eeldada, et alla 7% tasemetel on peamisteks huvilisteks rahvusvahelised korporatsioonid või fondihaldurid. Sellest tasemest kõrgemat hinda suudavad saavutada Postimaja eeskujul suuremad keskused parimates asukohtades.

2) Kontoripinna tootlused on samas suurusjärgus – 6,5% on parima pinna hinnatase olnud juba paar aastat. See muidugi eeldab pea olematut vakantsust ja tugevaid ankurrentnikke. Väljaspool Tallinna kesklinna äripiirkonda peaks number hakkama aga ikka 7-ga.

3) Logistikakinnisvara tootlused on olnud mõõdukas languses. Traditsiooniliselt on selles segmendis tootlused olnud üle 8%, aga eelmisel aastal langesid need 7-ga algavale protsenditasemele. Ennustan, et parimad asukohad on sel aastal ca 7,5% tootlusega, teised endiselt 8% peal.

4) Majutusasutuste rahavoolt on juba mõned aastad oodatud ca 7% tootlust ning ka käesolev aasta ei tohiks olla erand. Konkurentsi tihenedes võivad üüritasemed hakata langema ja see paneb tootluse muidugi riski alla. Laias laastus näeme ilmselt 2017. aastaga sarnaseid tasemeid.

Väljaspool Tallinna võiks eeldada ca 1 protsendilise preemia lisamist igale eelpool toodud tootlusemäärale. Seda muidugi juhul, kui tegemist on võrreldava kvaliteediga objektiga.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Elu korteriühistus: Kommunaalkulude võlgnevus

15.01.2018 Kätri Sarapuu

Ühel meie korteriühistu liikmel on juba mitu kuud võlgnevus. Mida saab ühistu teha, et võlg korteriühistu liikmelt kätte saada?

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 sätestab kohustuse korteriomanikule tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Korteriühistuseaduse § 15¹ kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kaasomandi koormatiste ja kulutuste kandmist kaasomanike poolt reguleerib muu kokkuleppe puudumisel asjaõigusseaduse § 75, mille lõige 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Korteriühistu võib esitada hagi kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuise võlgnevuse suurus.

Kui korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel (KOS § 14 lg 5). Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. KOS § 14 lg-st 5 tuleneva korteriomandi võõrandamise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul.

Kui kohus asja läbivaatamisel tuvastab, et korteri võõrandamise tingimused on täidetud, saab kohus kohustada võlgnikku korterit võõrandama täitemenetluse korras, andes samas mõistliku tähtaja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Pindi Kinnisvara: Nutimajad suurendavad kulusid

15.01.2018 Tõnu Toompark

Nutimajad ehk „targad majad“ on kontseptsioonilt meeliköitvad, kuid tihtipeale täiesti ebapraktilised ja sealsetele asukatele ebamõistlikult kulukad, ütleb Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam.

Udami sõnul on nutimajade projekteerimisel funktsionaalsusega tugevalt üle pingutatud. „Õhusoojuse ja -niiskuse automaatne reguleerimine on eelkõige suurtes ärimajades küll mugavad ja iseenesestmõistetavaks muutunud, kuid miski ei veena korteriostjat ega äripinna üürnikku selles, miks ta peab pidevalt maksma vidinate hoolduse eest, mis kardinate asendit muudavad, tulesid sisse-välja lülitavad või sauna eelsoojendavad,“ selgitas Udam. „Nutimaja on nagu nutitelefon- üüratult funktsioone täis, aga tegelikult kasutavad täiskasvanud inimesed telefoni siiski helistamiseks, vahel ka muusika kuulamiseks või taskulambiga valguse näitamiseks. Kõik muu on üldjuhul kasutu, erinevalt telefonist vajavad aga nutimaja kõik seadmed pidevalt tehnilist kontrolli, rääkimata nende küllalt kõrgest soetusmaksumusest,“ selgitas Udam.

„Nutimajad on ühel või teisel moel niikuinii meie tulevik, kuid paraku on see toode paljuski veel lapsekingades ning selle väljaarendamise maksavad kinni ikka ja alati lõpptarbijad. Soovitan nutimajasid mitte vältida, kuid enne enda pere või ettevõtte sinna kolimist põhjalikult tutvuda nii planeeritavate kui võimalike ootamatute kuluartiklitega,“ lisas Udam.

Pindi Kinnisvara: Nutimajad suurendavad kulusid

Sooduspakkumine käsiraamatule “Nõuanded koduostjale”

15.01.2018 Tõnu Toompark

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” soodushinnaga!

- Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “3167kw” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
- Pakkumine kehtib kuni 21.01.2018.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

SEB: Ekspordikasv aasta lõpus kiirenes

12.01.2018 Mihkel Nestor

Eelmise aasta keskel aeglustunud eksport sai aasta viimastel kuudel taas hoo sisse. Kuigi Rootsi ehitusturu pidurdumine võib tänavu mõne sektori jaoks probleeme põhjustada, jääb üldine turukonjunktuur 2018. aastal eksportööridele soodsaks.

Ekspordi kasvu on pidurdanud elektroonikatööstus

Lõppeval nädalal avaldatud väliskaubandusstatistika 2017. aasta novembri kohta näitab, et aasta lõpp oli eksportööride jaoks edukas – oktoobri ja novembri keskmisena suurenes Eestis toodetud kaupade müük välisriikidesse 9% võrra. Mäletatavasti algas 2017. aasta eriti edukalt, kui esimeses kvartalis suurenes eksport 12%, kuid II ja III kvartalis piirdus kasv jooksevhindades 5%ga. SKP statistika põhjal oli püsihindades mõõdetuna ekspordi panus majanduskasvu suvekuudel koguni negatiivne. Seetõttu on ekspordi kiirenemine tervitatav areng. Märkimisväärne on ka kasvu laiapõhjalisus: võrreldes varasemate kuudega oli oktoobris-novembris oluliselt vähem neid kaubagruppe, mille eksport möödunud aastaga sama ajaga võrreldes vähenes.

Terve eelmise aasta jooksul mõjutas ekspordi kogunumbreid suurima kaubagrupi, elektrimasinate ja –seadmete, väljaveo vähenemine. Kuigi tegemist on endiselt Eesti kõige olulisema ekspordiartikliga, vähenes nende müük mullu 11 kuu jooksul enam kui 300 mln euro võrra. Õnneks ei räägi see mitte niivõrd Eesti majanduse konkurentsi-võimest, kui ühe konkreetse ettevõtte tegevusplaanist ja ärikonjunktuurist. Väikese majanduse puhul kõigutavad ühe suurettevõte tulemused aga terve riigi statistikat – elektroonika¬tööstuse languse mõju arvesse võtmata, oleks Eesti eksport jooksev¬hindades kasvanud mullu 7,5% asemel 15% ehk kaks korda kiiremini. Aasta viimastel kuudel on elektroonika¬tööstuse ekspordimahu vähenemine siiski mõnevõrra hoogu maha võtnud ja piirdunud varasema viiendiku asemel veidi enam kui 10%ga.

Vähemalt eurodes mõõdetuna on suurima positiivse panuse möödunudaastasesse ekspordikasvu andnud mineraalsete toodete kaubagrupp, mis põhiliselt tähendab põlevkiviõli jt sarnaseid tooteid. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga, müüdi 2017. aasta 11 kuu jooksul neid välismaale pea 300 mln võrra enam. Koguseliselt jäi kasv küll tagasihoidlikumaks, kuna tegevusala ekspordihinnaindeks suurenes mullu keskmiselt 30% võrra. Kui mõne kaubagrupi puhul võib ekspordihinna kasv peegeldada tootmissisendite hinnatõusu (näiteks metallitööstuses), mis siinsetele ettevõtetele vaid suuremat käibe- mitte kasuminumbrit tähendab, siis Eesti maapinnast hangitava põlevkiviõli puhul võib suurt hinnatõusu üsna üheselt kasulikuks pidada.

Puidutööstuses endiselt kiire kasv, kuid ebaselge tulevik

Teine väga oluline kaubagrupp, mis tänavusi ekspordinäitajaid paisutanud, on erinevad puittooted. Nende müük välisriikidesse suurenes mullu 176 mln euro jagu ehk 16%. Sarnaselt põlevkiviõlile, ei olnud ka puidutööstuse puhul hinnakasvu mõju ebaoluline, kuna puidutööstuse ekspordihinnaindeks suurenes samal ajal 4,5%. Kui kõigi teiste majandusnäitajate nagu käive, tööhõive, loodav lisandväärtus jms poolest on puidu¬tööstus ammu elektroonikatööstusest olulisemaks muutunud, siis eksportkäibe puhul jääb puit elektroonikast siiski veel maha. Kui elektriseadmeid eksporditi 2017. aasta 11 kuu jooksul 1,6 mld euro eest, siis puittooteid 1,2 mld euro jagu. Võrreldes varasemate aastatega, on puidutööstus elektroonikatööstusele siiski aina lähemale jõudmas ja koos mööbli ning valmismajade ekspordiga ületatakse elektroonikatööstust kaugelt.

Puidutööstuse järjepidevat kasvu on soosinud eelkõige Põhjamaade aktiivne ehitusturg. Mullu suudeti sõltuvust Põhjamaadest küll pisut vähendada: kui varasematel aastatel suundus Rootsi, Taani, Soome ja Norrasse pea pool puidutööstuse toodangust, siis 2017. aastal 44%. Koguekspordis suurenes puidu osatähtsus aga 15%ni. Sõltuvuses Põhjamaade turgudest peitub hetkel ka suurim oht sektori tulevikule. Eeldatavalt ootab Rootsi ehitusturgu tänavu ees mahtude vähenemine, mis lisaks nõudluse langusele Rootsis, suurendab konkurentsi ka lähiturgudel. Kuigi Eesti puittooteid eksporditakse ka Hiinasse, on suuremõõtmeliste kaupade transport paratamatult kallis, mis tähendab, et riskide hajutamine on sellel alal tegutsevate ettevõtete jaoks keeruline ja majanduslikult tihti ebamõistlik. Ehkki kahe kuu andmete põhjal järelduste tegemine on ennatlik, siis vähemalt oktoobris ja novembris pidas hüpotees ka paika. Kuigi tervikuna tegi puittoodete väljavedu tugeva tõusu, siis Rootsi suunal oli eksport languses.

Eelnev puudutab ka teist Eesti koguekspordis suurt tähtsust omavat kaubagruppi, mööblit ja valmismaju. Ligi 55 mln eurose käibekasvuga oli see tegevusala samuti üks kõige suurematest panustajatest möödunudaastasesse ekspordikasvu. Seejuures on Põhjamaade kontsentratsioon selle kaubagrupi puhul veelgi kõrgem – 64%. Rootsi viiakse kõigist mööblitoodetest ja valmismajadest 23%. Sarnaselt puittoodetele, vähenes ka selle kaubagrupi eksport Rootsi suunal nii oktoobris kui novembris.

Soomest on saanud taas Eesti peamine ekspordipartner

Üheks oluliseks muutuseks ekspordistatistikas möödunud aastal oli asjaolu, et taaskord on Eesti ekspordi peamiseks sihtkohaks saanud põhjanaaber Soome. Viimati viidi Soome rohkem kaupa kui Rootsi aastal 2010., kuid sellele järgnenud kiire elektroonikatööstuse kasv muutis Eesti peamiseks ekspordipartneriks viimase. Sisulises plaanis on Soome tähtsus olnud Rootsist suurem siiski alati: just selle turuga on seotud valdav enamus meie eksportivatest ettevõtetest ja neis töötavatest inimestest. 2017. aasta 11 kuu jooksul suurenes eksport Soome 9% ehk pea 128 mln euro võrra. Seejuures andis ligi poole ekspordi kasvust erinevate masinate ja seadmete suurenenud väljavedu.

Enim suurenes eksport mullu aga hoopis suurele Saksamaa turule. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga, eksporditi 11 kuu jooksul kaupasid Saksamaale koguni 25% enam, mis annab käibe kasvuks 133 mln eurot. Sarnaselt Soomele on ka Saksamaa kiire tõusu taga masinate ja seadmete kaubagrupp, kuid Saksamaa puhul on selle arvelt tulnud koguni kolmveerand kasvust, mis viitab asjaolule, et selle taga võib olla pigem mõni üksik ettevõte. Saksa turg on Eesti ettevõtjate jaoks väga huvipakkuv, kuid kohati kiputakse selle potentsiaali ka üle hindama. Tegemist on äärmiselt suure turuga, mille nõudluse rahuldamine on Eesti väikeste ettevõtete jaoks gigantne ülesanne. Saksa mõistes väike tellimus võib Eesti ettevõtte jaoks tähendada vajadust päevapealt tootmismahtu kümnekordistada. Lisaks turu suurusele on tihe ka konkurents. Hiiglaslik turg ja järjepidev majanduskasv on Saksamaa poole pannud vaatama praktiliselt kõik eksportivad ettevõtted. Erinevalt Skandinaaviast, paiknevad mitmed meie konkurendid Saksamaale geograafiliselt lähemal, mis annab konkurentsieelise transpordikulude osas. Seetõttu annab Saksa turg ettevõtetele võimaluse eksporti küll hajutada, kuid neist enamiku jaoks jääb ka edaspidi olulisemaks nõudlus Põhjamaades.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nõuanded koduostjale: kodu valduse vastuvõtmine

12.01.2018 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Lepingu sõlmimise järel tuleb kinnisvaramüüjal kokkulepitud ajal koduostjale valdus üle anda. Kui tehingut on vahendanud kinnisvaramaakler, peaks maakler viibima valduse üleandmise juures ja selle korraldama.

Seaduse kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või teenuse osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Sellest võib välja lugeda, et lepingu sõlmimisega on käsund täidetud ja maakler rohkem midagi tegema ei pea. Samas võib valduse üleandmise korraldamise kohustuse panna maaklerile maaklerilepinguga. Lisaks näeb maakleri valduse üleandmise korraldamise kohustust ette kinnisvaramaaklerite kutsestandard.

Valduse üleandmisega läheb otsesele valdajale üle asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko, mistõttu see tuleb üle anda kinnisasja asukohas.

Kinnisasja valduse üleandmisel tuleb asja seisukord põhjalikult üle vaadata. Samuti tuleb üle vaadata, kas kõik hinnas sisalduvad esemed on olemas ja kokkulepitud seisukorras. Kui asjal avastatakse puudused, millest varem ei olnud ostjat teavitatud, tuleb need üleandmise-vastuvõtmise akti kirja panna.

Avastatud puuduste korral tuleb kinnisasja omanikule anda mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või leppida kokku kompensatsiooni maksmises. Ka need kokkulepped tuleb aktis fikseerida.

Samuti fikseeritakse valduse üleandmise-vastuvõtuaktis mõõdikute (nt elekter, gaas, vesi) näidikud. Kuni valduse üleandmise hetkeni ehk kuni fikseeritud näitudeni tasub teenuste eest müüja ja sealt maalt edasi ostja.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Capital Mill toob kaks nimekat ettevõtet Peterburi tee äärde

12.01.2018 Tõnu Toompark

Capital Mill arendab Peterburi tee äärde rätsepatööna valmivat büroo-, lao- ja teenindushoonet, mille ankurrentnikeks saavad Ideal Motocenter ja Tradehouse, kes toovad kogu oma tegevuse uude asukohta.

Aadressile Peterburi tee 47 kerkivas hoones peeti täna sarikapidu, kus Capital Milli partner Tanel Samuel märkis, et on lausa imekspandav, kuidas niivõrd magus krunt sedavõrd kaua tühjana seisis.

„Peterburi tee 47 hoones on ühendatud büroo-, teenindus- ja laopinnad, mille projekteerimisel tegime tihedat koostööd oma kahe tulevase ankurrentnikuga, et tagada neile parimad tingimused oma klientide teenindamiseks ning ettevõtte igapäevatöö korraldamiseks,“ ütles Samuel. „Hoone asub kesklinnale mugavalt lähedal ja võimaldab kiire ligipääsu põhimaanteedele, kuid on rendihindu silmas pidades soodne.“

Samuel lisas, et tunnustab ettevõtteid, kes tulid Capital Milli pakutud kontseptsiooniga kaasa, viies uude asukohta kogu oma tegevuse.

Peterburi tee 47 hoones on ühendatud avarad müügisaalid, laod, sõidukite teenindusruumid, kohvik jm. Projekteerimisprotsessis osalesid põhiüürnike esindajad, kellega koos töötati välja optimaalsed lahendused.

Capital Milli uusarenduste juht Marko Uueda lausus, et erilahendused seisnevad näiteks ruumide planeeringus ja kõrguses, tehnosüsteemides, sisekujunduses ja funktsionaalsuses.

„Lisaks ankurrentnikele on hoones veel kaks korrust büroopindade päralt, kus pakume kaasaegsust ja mugavust, mis on omane kesklinna kontoritele. Näiteks kõrged laed ja kõrged aknad, tasuta nõupidamisteruumid ja hea sisekliima võimeka ventilatsioonisüsteemiga,“ lisas Uueda.

Peterburi tee 47 hoonesse koliva autorendi, täisteenusliisingu- ja hooldusteenuseid pakkuva Ideal OÜ (opereerib Ideal Auto, Avis, Budget ja Payless brände Eestis, Lätis ja Leedus) tarbeks rajatakse nt autode remonditöökoda, rehviladu, värvikamber, pesula, vastuvõtu- ja kontoriruumid. Tradehouse Ilukaubamajale aga innovaatiline logistikakeskus, müügisaalid, ilutööstusele vajalike lisadega koolitus- ja konverentsikeskus, fotostuudio, 200-ruutmeetrine katuseterrass ürituste korraldamiseks, büroo, sh ka näiteks personali treeningsaal, kohvik jm.

Tradehouse’i juht Avo Kivimaa sõnul on kogu kompleks loodud tulevikku vaadates. „Antud ehitis saab olema meie erinevate hiljutiste jaekaubanduspindade kolimise kulminatsiooniks, kus modernse ja innovaatilise väljundi saavad ka hulgikaubandus, koolituskeskus ja kontori pool,“ ütles Kivimaa. „Täiendavalt ehitame jaekliendile suunatud müügiala, kus on võimalik ka tavatarbijatel ilutooteid osta. Konverentsi- ja koolituskeskuse eesmärk on pakkuda mugavat teenust nii kohalikule turule kui ka lähiriikidele, kus ilutööstuse tegijad ja ka kõik teised soovijad saavad multifunktsionaalseid üritusi korraldada. Näiteks 150 inimest mahutava konverentsisaali kõrval asub eraldi ruum juuksuri peapesukohtadega ning fotostuudioga.“

Kokku on hoones üüritavat pinda ligikaudu 14 000 m2, millest ca 90% läheb Tradehouse’ile ja Ideal Motocenterile. Keskus valmib tänavu juulis.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

EfTEN: Aktsia puhasväärtus detsembris

12.01.2018 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS teenis 2017. aasta detsembris 702 tuhat eurot müügitulu, mis on 85 tuhat eurot rohkem kui novembris. Müügitulu kasv tuli peamiselt Saules Miestase kaubanduskeskuse aastastest käibepõhistest üüridest, Lindexi üüritulu lisandumisest ning Laagri Selveri avamisest. Kui müügi- ja turustuskuludes suuri muutuseid ei olnud, siis detsembri üldhalduskulud sisaldasid aktsiate avaliku pakkumisega seotud kulusid kokku 39 tuhande euro ulatuses.

Detsembris viis Colliers International läbi fondi korralise kinnisvarainvesteeringute hindamise, mille tulemusel kasvasid fondi kinnisvarainvesteeringud 0,6% võrra ja ümberhindlusest saadi kasumit summas 539 tuhat eurot. Peamiselt tuli kinnisvarainvesteeringute väärtuse kasv Laagri Selveri valmimisest ning tegelike üürilepingute arvesse võtmisest hinnangute sisendites.

Fondi 2017. aasta auditeerimata konsolideeritud üüritulu on kokku 6,6 miljonit eurot ning EBITDA 5,6 miljonit eurot. EBITDA-st on kaetud laenu- ja intressimakseid kokku 2,8 miljoni euro ulatuses. Arvestades fondi dividendipoliitikat, kuuluks sellest summast brutodividendide arvestusse 2,3 miljonit eurot, mis praeguse aktsiate arvu juures tähendaks 71-sendist (bruto)dividenditulu ühe aktsia kohta.

EfTEN Real Estate Fund III konsolideeritud auditeerimata varade maht oli 31.12.2017 seisuga 97,5 miljonit eurot ning omakapital 47,2 miljonit eurot. Fondi 12 kuu tootlus keskmise sissemakstud kapitali kohta on detsembri lõpu seisuga 24,7%.

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) seisuga 31.12.2017 oli 14,65 eurot. NAV suurenes detsembris 2,5% võrra.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Pindi Kinnisvara: Pangad piiravad jõuliselt arendajaid

12.01.2018 Tõnu Toompark

Vältimaks ülepakkumist ja vastutustundetute hobiarendajate turule sisenemist on pangad hakanud arendajatele seatud laenutingimusi karmistama.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et aasta lõpu seisuga on Harjumaal müügis 121 erinevat korteriarendusprojekti kokku enam kui 2500 vaba korteriga.

„Arvestades praegust müügitempot on jääk mõõdukas, kuid tarbimispidu pole lõputu ja juba valmistutakse olukorraks, kui müügimahud peaksid langema. Kui pangad pidureid peale ei paneks, võiks pakutavate korterite maht kiirelt 3500-ni tõusta,“ rääkis Sooman.

Tema sõnul karmistatakse eelkõige kogemusteta ja riskitunnetuseta arendajate laenutingimusi. „Oleme olnud tunnistajaks, kus pank nõuab arendajalt enne arenduslaenu väljastamist poolte korterite võlaõiguslike lepingutega katmist, mis käib igapäevaselt teises valdkonnas tegutsevatele väikearendajatele selgelt üle jõu ja sunnib projekti määramata ajaks külmutama,“ ütles ta.

Sooman sõnas, et kommertspankadel on majanduse reguleerimisel ülioluline roll ning nende jahutustaktika on turu jätkusuutlikkuse huvides ainult tervitatav. „Siiani pole pikaajaliste ja tugeva referentsiga arendajatel finantseerimisprobleeme olnud,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Pangad piiravad jõuliselt arendajaid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Viimane võimalus registreeruda koolitusele “Kinnisvara korrashoiu süsteem”

12.01.2018 Margot Toompark

16/01/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“, mille eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid;
erasektori kinnisvara omanikud;
haldusteenuse pakkujad;
avaliku sektori töötajad, kes tegelevad kinnisvara korrashoiuga;
kõik haldusettevõtete töötajad;
ärikinnisvara omanikud ja haldajad;
riigi osalusega äriettevõtete spetsialistid ja juhid.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvara korrashoiu süsteemist;
ülevaate ehitusseadustikust kui kinnisvara korrashoiu õiguslikust alusest;
tutvustatakse kinnisvara korrashoiu ehitusseadustikust tulenevaid kutsepädevuse nõudeid;
tuuakse välja korrashoiu osapooli ja vastutuse jaotust nende vahel;
antakse soovitused korrashoiu lepingu sõlmimiseks.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 16/01/2018 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist Martin Kõiv ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse esimees Andry Krass.