Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.
Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…
Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.
[subscribe2]
Rahvastikuregistri andmeil elas 1. novembri seisuga pealinnas 448 052 inimest, oktoobris kasvas Tallinna elanike arv 638 inimese võrra.
Kümne kuuga kasvas pealinna elanike arv 4429 inimese võrra – uue aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest.
Möödunud aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 4106 inimese võrra – seega suurenes pealinna elanikkond tänavu kümne kuuga enam kui kogu möödunud aasta jooksul.
2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv aga rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra.
2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 31 908 inimese ehk ligi 7,7% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.
Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse ligikaudu 1,5% ulatuses Fondi 2017.a. kolmanda kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse kohta. Väljamakse suurus kokku on ligikaudu 1,3 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0,020 eurot. Väljamakse suurust mõjutas positiivselt võrreldes 2017.a teise kvartaliga eelkõige Fondi jaoks paranenud finantseerimistingimused.
Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 17. novembril 2017. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 15. novembril 2017.a. kell 23:59 seisuga (Fikseerimiskuupäev).
Portaali KV.EE vahendusel pakuti oktoobri kuus Harjumaal müügiks 1597 maatükki. Maade müügipakkumiste keskmine hind oli 50 €/m². Aastataguse oktoobriga võrreldes on maade müügikuulutuste arv vähenenud 30% ja hinnad 8% võrra.
Maade müügipakkumiste hinnad on liikunud üsna suurte sammudega. Näiteks ühes suurema müügipakkumiste arvuga omavalitsuses Tallinnas on maade müügipakkumiste keskmine hind vähenenud eelmise aasta oktoobriga võrreldes 15%. 2016. a sügisel küsiti portaalis KV.EE Tallinna maamüügi kuulutuses ruutmeetri eest 159 eurot, tänavu ainult 136 eurot.
Vastupidiselt Tallinnale on Tallinna naabervaldades maade müügipakkumiste keskmine hind pigem kasvanud. Nii on Viimsi maakuulutuste hinnad kerkinud aastaga 10%, Sauel 8%, Saue vallas 27%, Maardus 23%, Harku vallas 13%. Hinnalangus puudutab pigem Tallinnast kaugemaid omavalitsusi.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
| Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk | Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m² | |||||
| 10/2016 | 10/2017 | Muutus, % | 10/2016 | 10/2017 | Muutus, % | |
| Anija vald | 15 | NA | 2 | NA | ||
| Harku vald | 347 | 241 | -31% | 24 | 27 | 13% |
| Jõelähtme vald | 155 | 97 | -37% | 16 | 24 | 47% |
| Keila | 17 | 10 | -41% | 34 | 47 | 38% |
| Keila vald | 180 | 132 | -27% | 15 | 12 | -18% |
| Kernu vald | 35 | 17 | -51% | 7 | 8 | 14% |
| Kiili vald | 51 | 11 | -78% | 12 | 1 | -92% |
| Kose vald | 47 | NA | 14 | 18 | 27% | |
| Kuusalu vald | 69 | 51 | -26% | 9 | 8 | -9% |
| Maardu | 50 | 40 | -20% | 30 | 37 | 23% |
| Padise vald | 16 | 23 | 44% | 5 | 4 | -20% |
| Paldiski | 49 | 43 | -12% | 16 | 9 | -44% |
| Raasiku vald | 57 | NA | 7 | 3 | -57% | |
| Rae vald | 242 | 136 | -44% | 119 | 39 | -68% |
| Saku vald | 148 | 74 | -50% | 21 | 25 | 21% |
| Saue | 10 | 14 | 40% | 38 | 41 | 8% |
| Saue vald | 214 | 186 | -13% | 26 | 33 | 27% |
| Tallinn | 361 | 329 | -9% | 159 | 136 | -15% |
| Vasalemma vald | 11 | NA | 7 | NA | ||
| Viimsi vald | 229 | 167 | -27% | 53 | 59 | 10% |
| Eesti | 3 593 | 2 618 | -27% | 41 | 39 | -5% |
| Harjumaa | 2 277 | 1 597 | -30% | 54 | 50 | -8% |
| Narva | 12 | 12 | 0% | 39 | 31 | -21% |
| Pärnu | 23 | 42 | 83% | 64 | 58 | -9% |
| Tallinn | 361 | 329 | -9% | 159 | 136 | -15% |
| Tartu | 35 | 68 | 94% | 26 | 41 | 55% |
Ülemiste Citysse ehitatakse juurde 26 000 m² uut parkimispinda05. juulil pandi Ülemiste Citys nurgakivi korraga kahele uuele parkimismajale. Aadressil Sepise tn 10 renoveeritakse ja laiendatakse Mainor Ülemiste AS-le kuuluv eestiaegne Dvigateli tootmishoone viiekorruseliseks parkimismajaks. Technopolis Ülemiste AS-i poolt arendatav uus parkimismaja kerkib lennujaama vahetus läheduses aadressil Lõõtsa tn 11. Mõlemad hooned valmivad 2018. aasta suveks, millega lisandub täna linnakus olemasolevale 3000 parkimiskohale veel 900 kohta ehk ligi kolmandik.
Ülemiste linnaku nimelise peatuse kaudu Tallinna lennujaama suunduv trammitee avati 30. augustil. Uus trammiliini koridor kulgeb 150-meetrise tunneli kaudu Suur-Sõjamäe tänava alt, jõuab Keevise tänaval süvendist taas maapinnale ning lõpeb tagasipöörderingiga lennujaama juures. Avamisel kõne pidanud Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aasa sõnul on lennujaama viiva trammitee pikenduse näol tegemist rajatisega, mis muudab oluliselt linna senist logistikat. Lisaks kiirele ühendusele kesklinna ja lennujaama vahel annab see ka uued arenguperspektiivid Ülemiste Cityle.
Septembris alustas tegevust Mainor gruppi kuuluv uus ingliskeelset õpet pakkuv Tallinna Rahvusvaheline Kool toetamaks Ülemiste City visiooni ja pakkumaks siia tööle asunud välisspetsialistide lastele kvaliteetset haridust. Esimesel aastal asus õppima 20 last enam kui kümnest eri rahvusest. Õppetöö on ingliskeelne ja hakkab lähtuma Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud International Baccalaurate (IB) õppekavast. Kooli eesmärk on katta perspektiivis täistsükkel algklassidest kuni gümnaasiumi lõpuni, et tagada rahvusvahelise hariduse saamise võimalus kõikides vanuses lastele, kes on pererände tõttu Eestisse jõudnud.
Ülemiste City linnakus toimus 7. septembril rahvusvaheline konverents Futurism2017, mis tõi siia kokku tulevikutranspordi valdkonna tipp-spetsialistid ja eksperdid enam kui üheksast riigist: Ühendkuningriigist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt jne. Põnevaima ettekande tegi Hyperloop One arendusjuht, kelle eestvedamisel soovitakse Helsingi ja Tallinna vahele rajada 6-minutilise transpordiühendusega tunnel. Uudse rongiühenduse peatus on planeeritud otse Ülemiste City väravasse. Konverentsi peaesinejaks oli Ühendkuningriigi välisminister Boris Johnson, kes kiitis Eesti saavutusi tehnoloogia valdkonnas.
Ülemiste Citys peeti 11. septembril Technopolis Ülemiste AS-le kuuluva uue 13-korruselise Liwentaali nimelise büroohoone sarikapidu. Tegemist on lennujaama naabrusse lubatud kõrgeima (45 meetrit) hoonega, mille akendest avanevad vaated otse lennujaamale ja Ülemiste järvele. Sarikapeost võttis osa ka majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Hoone valmib 2018. aasta esimeses pooles.
Ülemiste City linnaku arendaja Mainor Ülemiste AS sõlmis finantseerimislepingu Nordea pangaga, mille tulemusel renoveeritakse 1,2 miljoni euro eest vana Dvigateli tehasekompleksi kuulunud telliskivihoone kaasaegseks IT-majaks. Ligi 860-ruutmeetrine hoone on mõeldud spetsiaalselt IT-ettevõtete jaoks, hoone ankurrentnikuga on käed juba löödud. Ülemiste City IT-maja hakkab asuma aadressil Sepise 8 – värskelt MyFitnessi spordiklubiks renoveeritud mehaanikamontaaži tsehhi kõrval ning Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teise bürootorni vastas.
Üüritud pind 165 075 m2
Täituvus 98,5%
3. kvartali 2017. aasta puhaskasum on 1 469 tuhat eurot.
Kinnitame, et esitatud juuli-september 2017. a vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav. Mainor Ülemiste AS-i konsolideeritud finantsaruanne annab õige ja usaldusväärse finantsseisundi, tulemuste ja rahavoogude ülevaate.
Juuli-september 2017. a konsolideeritud finantsaruanne on auditeerimata.
Margus Nõlvak
Juhatuse esimees
Tallinn, 31.10.2017. a
Tuhandetes eurodes
| 3 kv 2016 | 4 kv 2016 | 1 kv 2017 | 2 kv 2017 | 3 kv 2017 | ||
| Müügitulu | 1 368 | 1 660 | 1 837 | 1 910 | 1 904 | |
| Müüdud teenuste kulu | -463 | -647 | -651 | -572 | -520 | |
| Tegevuskulud | -402 | -484 | -432 | -485 | -452 | |
| Kulum | -14 | -14 | -15 | -14 | -16 | |
| Tulu kapitaliosalusel kajastatud investeeringutest* | 891 | 930 | 950 | 966 | 953 | |
| Muud äritulud | 0 | 0 | 15 | 0 | 1 | |
| Muud ärikulud | -1 | -1 | -2 | -2 | -1 | |
| Ärikasum | 1 379 | 1 444 | 1 702 | 1 803 | 1 869 | |
| Muud finantstulud | 131 | 335 | 83 | 94 | 106 | |
| Intressikulud ja muud finantskulud | -348 | -431 | -402 | -481 | -506 | |
| Tulumaks | 0 | 0 | 0 | -190 | 0 | |
| Puhaskasum* | 1 162 | 1 348 | 1 383 | 1 226 | 1 469 | |
| * Ilma Mainor Ülemiste AS-i ja seotud ettevõtete kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta | ||||||
Tuhandetes eurodes
| Mainor Ülemiste AS | 30.09.2016 | 31.12.2016 | 31.03.2017 | 30.06.2017 | 30.09.2017 | |
| Materiaalne ja immateriaalne põhivara | 122 | 111 | 99 | 76 | 93 | |
| Kinnisvarainvesteeringud | 78 438 | 84 810 | 88 656 | 91 539 | 95 748 | |
| Muud | 9 744 | 9 791 | 9 668 | 9 667 | 9 679 | |
| Kapitaliosalusel kajastatud finantsinvesteeringud | 26 572 | 27 629 | 28 579 | 29 545 | 30 498 | |
| Nõuded ja ettemaksed | 842 | 1 122 | 1 267 | 1 585 | 1 673 | |
| Raha ja raha ekvivalendid | 7 235 | 6 989 | 9 543 | 8 295 | 8 234 | |
| VARAD KOKKU | 122 953 | 130 452 | 137 812 | 140 707 | 145 925 | |
| Omakapital | ||||||
| Aktsiakapital | 19 200 | 19 200 | 19 200 | 19 200 | 19 200 | |
| Reservkapital | 1 920 | 1 920 | 1 920 | 1 920 | 1 920 | |
| Jaotamata kasum | 59 895 | 63 135 | 64 526 | 64 905 | 66 374 | |
| OMAKAPITAL KOKKU | 81 015 | 84 255 | 85 646 | 86 025 | 87 494 | |
| Kohustused | ||||||
| Laenukohustused | 39 815 | 42 693 | 49 390 | 51 789 | 55 217 | |
| Muud kohustused | 632 | 619 | 561 | 527 | 531 | |
| Võlad ja ettemaksed | 1 491 | 2 885 | 2 215 | 2 366 | 2 683 | |
| KOHUSTUSED KOKKU | 41 938 | 46 197 | 52 166 | 54 682 | 58 431 | |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 122 953 | 130 452 | 137 812 | 140 707 | 145 925 | |
Tuhandetes eurodes
| Mainor Ülemiste AS | 3kv 2016 | 4kv 2016 | 1kv 2017 | 2kv 2017 | 3kv 2017 | |
| Rahavood äritegevusest | ||||||
| Puhaskasum | 1 162 | 1 348 | 1 383 | 1 226 | 1 469 | |
| Korrigeerimised: | ||||||
| Põhivara kulum | 14 | 14 | 15 | 14 | 16 | |
| Tulu kapitaliosalusel kajastatud finantsinvesteeringud | -891 | -930 | -950 | -966 | -953 | |
| Finantstulud ja kulud | 131 | 96 | 319 | 387 | 400 | |
| Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus | 220 | -145 | 120 | -445 | -51 | |
| Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus | -728 | 1 444 | -942 | 295 | 484 | |
| Saadud intressid | 85 | 5 | 5 | 18 | 0 | |
| Saadud dividendid | 217 | 217 | 0 | 0 | 0 | |
| Makstud intressid | -330 | -431 | -402 | -481 | -506 | |
| Tulumaks | 0 | 0 | 0 | 0 | -190 | |
| Rahavood äritegevusest kokku | -120 | 1 618 | -452 | 48 | 669 | |
| Rahavood investeerimistegevusest | ||||||
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus | -25 | 0 | 0 | 0 | -33 | |
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | |
| Kinnisvarainvesteeringute soetused ja parendused | -3 226 | -4 613 | -3 692 | -2 898 | -4 124 | |
| Antud laenud | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | |
| Antud laenude tagastamine | 490 | 0 | 0 | 0 | 0 | |
| Ettevõtete soetamine | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | |
| Rahavood investeerimistegevusest kokku | -2 761 | -4 613 | -3 692 | -2 898 | -4 157 | |
| Rahavood finantsinvesteerimistegevusest | ||||||
| Võlakirjade emiteerimine | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | |
| Saadud laenud | 4 226 | 2 959 | 7 037 | 2 804 | 3 785 | |
| Saadud laenude tagasimaksed | -206 | -210 | -339 | -362 | -358 | |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | -840 | 0 | |
| Rahavood finantsinvesteerimistegevusest kokku | 4 020 | 2 749 | 6 698 | 1 602 | 3 427 | |
| RAHAVOOD KOKKU | 1 139 | -246 | 2 554 | -1 248 | -61 | |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 6 096 | 7 235 | 6 989 | 9 543 | 8 295 | |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | 1 139 | -246 | 2 554 | -1 248 | -61 | |
| Raha ja ekvivalendid perioodi lõpus | 7 235 | 6 989 | 9 543 | 8 295 | 8 234 | |
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Müügitulu kasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli stabiilselt üheprotsendiline kolmandat kuud järjest.
2017. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 552,4 miljonit eurot.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu oli 2016. aasta septembriga võrreldes 8% suurem. Müügitulu kasvas enamikul tegevusaladel. Vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus ülekaalus on tööstuskaubad (nn kaubamajad), oli müügitulu eelmise aasta septembri omast väiksem. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 28%. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (13%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (10%).
Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta septembriga võrreldes 1%.
Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 9%. Nende ettevõtete müügitulu vähenemisele avaldas osaliselt mõju mootorikütuse jätkuv hinnatõus.
Võrreldes augustiga oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 6% väiksem. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal aga suurenes müük eelmise kuuga võrreldes 1%.
2017. aasta üheksa kuuga (jaanuar–september) kasvas jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%.
Statistika aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.
Tarbijad tunnetavad suuremat hinnakasvu, kui seda näitab inflatsioonistatistikaTarbijahindade kasv on tänavu pärast kolmeaastast deflatsiooniperioodi kiirenenud ja ulatus esimese kolme kvartali jooksul 3,3%ni. Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav tarbijabaromeeter näitab seda, et nii tarbijate tajutav hinnakasv kui ka hinnaootused on 2017. aasta jooksul samuti järk-järgult suurenenud. 44% küsitletutest vastasid, et hinnad on aastaga oluliselt tõusnud, ning 22% vastanutest ootab inflatsiooni edasist kiirenemist ka järgmise 12 kuu jooksul. Samas nende tarbijate osakaal, kes usuvad hindade languse võimalusse, on väike (0,1%). Keskeltläbi tunnetavad tarbijad suuremat hinnakasvu, kui seda näitab inflatsioonistatistika. Tarbijate hinnatunnetus võib erineda ametlikust hinnastatistikast mitmel põhjusel.
Tarbijate hinnaootused langevad kõige rohkem kokku nende kaupade ja teenuste hinnamuutustega, mida ostetakse sagedasti. Selliste kaupade hinnakasv on toiduainete ja mootorikütuse hindade kallinemise tõttu kiirenenud 6%ni (vt joonis). Tarbijahinnaindeks mõõdab aga keskmise ostukorvi maksumust ja inimeste igapäevased ostuharjumused võivad sellest paljuski erineda. Tarbijatel võib olla täpsem ülevaade toidukaupade hinnamuutustest, kuid vähem teadlikud ollakse näiteks mööbli ja kodutehnika hetkehindadest. Tööstuskaupade ja teenuste inflatsioon (n-ö alusinflatsioon) on jätkuvalt suhteliselt aeglane ning ulatus septembris 1,3%ni.
Hinnatunnetust kujundab ka see, et kaupade ühikuhinnad võivad poes varieeruda erineva pakendamise tõttu, mida tavatarbija ei pruugi isegi tähele panna. Mõnede kaupade eest makstakse peamiselt sularahas, teiste eest tasutakse pangas püsikorraldusega, mis samuti mõjuvad hinnatunnetusele erinevalt. Veel üks asjaolu, mida ametlik hinnastatistika arvestab, kuid tarbijatel on raskem hinnata, on kvaliteedi muutused. Näiteks andmeside kiirus kasvab tehnoloogia arengu tõttu ning sideteenuste ühikuhind alaneb.
Hinnatõusu ootused on olulised seetõttu, et nad suurendavad survet tööandjatele palkade tõstmiseks. Näiteks oli Eestis reaalpalga kasv aastatel 2013–2016 tootlikkuse kasvust märksa kiirem. Kiire reaalpalga kasvu taga võis muuhulgas olla see, et palgakokkulepped tehakse sageli aastaks ette, kuid hindade languse võimalusega ei osanud arvestada ei ettevõtted ega töövõtjad. Käesoleval aastal töötab kiirem hinnakasv aga ettevõtete kasuks, suurendades kasumeid, kuid reaalpalga kasv on aeglustunud. Kuna aga kiirenenud on ka oodatav hinnakasv, siis võib soodne positsioon jääda ettevõtetele ajutiseks.
Tarbijate hinnatõusuootusi on viimasel aja tõenäoliselt suurendanud ka see, et aktsiisimäärade tõus sattus samale ajale toiduainete ja energia kallinemisega maailmaturul. Maksutõusude panus hinnakasvu ulatub tänavu ligikaudu neljandikuni hinnakasvust. Risk on see, et ka reguleeritud hindade tõus (mitmekordsed jäätmekäitlustasud, pandipakendite hinnad jms) hakkab kiirema inflatsiooniga kaasa minema ja tarbijate hinnaootusi veelgi võimendama.
Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta septembris 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas.
Septembris toodeti töötlevas tööstuses 4% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Pooltes tööstusharudes oli septembris toodangu maht eelmise aasta sama kuuga võrreldes suurem. Maht kasvas eelkõige puittoodete, toiduainete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemise tõttu. Toodang suurenes märgatavalt ka ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete tootmises ja mööblitootmises.
Välisturule müüdi septembris kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta septembriga võrreldes vähenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 1%, müük kodumaisele turule suurenes 6%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta septembris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui eelmisel kuul.
2016. aasta septembriga võrreldes toodeti elektrit 20% vähem ja soojust 10% rohkem.
| Tegevusala | Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb | ||
| KOKKU | 2,3 | 1,5 | 4,0 |
| Energeetika | -5,0 | -15,3 | -15,3 |
| Mäetööstus | 19,4 | 27,4 | 30,0 |
| Töötlev tööstus | 1,9 | 1,6 | 4,4 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 4,9 | 15,0 | 17,8 |
| toiduainete tootmine | -0,2 | 7,4 | 9,6 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 9,1 | -4,0 | -1,4 |
| metalltoodete tootmine | 1,8 | 7,9 | 11,8 |
| elektriseadmete tootmine | 6,6 | 14,8 | 19,0 |
| mööblitootmine | -0,4 | -7,6 | -4,0 |
| mootorsõidukite tootmine | 8,8 | 14,7 | 17,4 |
| ehitusmaterjali tootmine | 0,4 | 11,7 | 14,5 |
| masinate ja seadmete tootmine | -0,4 | 2,7 | 6,3 |
| tekstiilitootmine | 3,7 | -0,1 | 2,9 |
a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.10.2017, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.10.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 07-09/11/2017 Kinnisvarakoolis. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.
Koolituse sihtrühm:
Koolitus annab järgmised teadmised.
“Kinnisvara ABC” toimub 07-09/11/2017 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Hoonestatud elamumaaga tehti 2017 III kvartalis Harjumaal 453 tehingut. Hoonestatud elamumaa tehingute arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes 2%.
Hoonestatud elamumaa tehingutes ei ole toimunud sellist sujuvat tõusu nagu näiteks korteritehingute puhul. Tehingute arv hoonestatud elamumaaga on alates 2014. a teisest poolest püsinud üsna stabiilsena kvartali keskmisena 400 tehingu lähedal.
Paigalpüsiva tehingute arvu kiuste on hoonestatud elamumaa tehingute rahaline käive Harju maakonnas oluliselt kasvanud. 2017 III kvartali Harjumaa hoonestatud maa tehingute käive oli 66 miljonit eurot ehk eelmisest aastast 11% enam.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!
Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.
Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.
Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).
Foorumi paneelide teemad on järgmised:
Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com
Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com
Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.
Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.
Küsimus: Kuidas vahetada korteriühistu esimeest? Ostsin alles korteri ja sellega ka probleemid. Nimelt, kutsuti kokku üldkoosolek ja seal otsustati valida mind KÜ esimeheks, kuna esimees ignoreerib elanike soove remontida katus, suhtleb jämedalt ühistu liikmetega. KÜ on 10 korterit ja kohal oli 7 korteri omanikud- ühistu liikmed. Samuti puudus ka KÜ esimees. Koosolek otsustas ühehäälselt valida mind esimeheks. Ei tea midagi järgnevatest toimingutest ja kas see otsus on üldse seaduslik. Maja vajab katust ja on olemas soodne pakkumine, aga esimehel ei ole üldse mingit huvi selle vastu. Samuti ei ole viimase aja KÜ konto väljavõtteid võimalik saada sest isik kelle käes on ühistu kaart elab teises Eesti otsas ja keeldub kaarti koos manustega üle andmast. Kaardi kohta on ka ühehäälne, s.t. 10st 7 poolthäält. 15. maiks on vaja teha taotlus valla toetusele aga mul ju ei ole mingit õigust selleks. ühesõnaga ma ei tea üldse mida sellega peale hakata. palun nõu, mida teha.
Korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmete määramine. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Üldkoosoleku päevakorras peaks olema uue juhatuse esimehe valimine ja vana juhatuse esimehe tagasikutsumine.
Üldkoosoleku päevakorra määrab üldjuhul juhatus, kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Seega võib esitada päevakorda küsimuse uue juhatuse liikme valimiseks ja vana juhatuse tagasikutsumiseks. Kui seda küsimust korralise üldkoosoleku päevakorras ei ole, võivad vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
Kui vastavad tingimused olid teie korteriühistu üldkoosolekul täidetud, sai valida uue juhatuse esimehe ja vana juhatuse esimehe tagasi kutsuda ning üldkoosoleku otsus juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise osas on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Tuleb ka vaadata korteriühistu põhikirja, nimelt põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Vastavalt eeltoodule, palun analüüsige, kas üldkoosoleku tingimused olid täidetud.
Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid. Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“. Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti. |
 |
Alternatiivne investeerimisfond EfTEN Real Estate Fund III AS kuulutab välja avaliku aktsiaemissiooni kogumahus 3,5 miljonit eurot pakkumishinnaga 14 eurot aktsia kohta. Lisaks emiteeritakse suunatuna fondivalitsejale sama pakkumishinnaga 87 272 aktsiat. Aktsiaid saavad märkida 30.10.2017 kell 9.00 – 10.11.2017 kell 16.00 kõik füüsilistest ja juriidilistest isikutest investorid Eestis, kellel on väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaalis. Emissiooni järgselt noteeritakse fond Nasdaq Tallinna börsil põhinimekirjas ning saab kaubeldavaks kõikidele investoritele.
EfTEN Real Estate Fund III AS’i juhatuse liikme Viljar Arakase sõnul viib fond emissiooniga ellu lubaduse, mis sai antud fondi investoritele juba 2015. aastal ning mille suunas on seni tööd tehtud. “Kuivõrd meie konservatiivse investeerimisstrateegiaga sobivaid investeerimisobjekte tänases kinnisvaraturu konjunktuuris napib, kaasame omakapitali vaid töös olevate investeeringute valmis ehitamiseks vastavalt fondi investeerimispoliitikale ning kavandatava Tähesaju Hortese arenduseks,” lisas Arakas.
Fondi eesmärk ja peamine kohustus ligi 300 investori ees on Arakase sõnul endine – pakkuda stabiilset dividenditootlust ja head kapitali kasvu. 2015. aasta eest maksis fond investoritele 29,7 eurosenti dividende aktsia kohta, seda esimese tegevusaasta viie kuu eest. 2016. aasta eest tasus fond dividende 63 eurosenti aktsia kohta ehk kokku 1,5 miljoni euro ulatuses.
Fond maksab dividendideks 80 protsenti iga-aastasest vabast rahavoost ning oodatav iga-aastane dividendimäär on fondi dividendipoliitika kohaselt 4 – 8 protsenti aastas. Dividendi maksmise otsustab igal aastal fondi üldkoosolek. Aktsia hind on kasvanud 2015. aasta esmasemissiooni nominaalhinnaga (10 eurot aktsia kohta) võrreldes 14 euroni, mis vastab fondi puhasväärtusele aktsia kohta seisuga 30. september 2017.
Fondi tänaste aktsionäride hulgas on Arakase sõnul kõik neli fondivalitseja töötavat partnerit ning seitse EfTEN’i algset investorit. Kokku kuulub fondi omakapitalist üle 35 protsendi fondivalitseja aktsionäridele.
“On oluline garantii aktsionäridele, et me ei investeeri vaid investorite, vaid ka endi raha,” lisas Arakas, kelle sõnul on kavas hoida ka börsile minekuga seoses kulud madalad. Fondi börsile viimise korraldab fondivalitseja EfTEN Capital ise koostöös juriidilise nõustaja Ellex Raidla’ga. “Emissiooni ja noteerimisega kaasnevad küll mitmed kohustuslikud püsi- ja perioodikulud, kuid hoiame need maksimaalselt madalal tasemel. Oleme investoritele lubanud teha Tallinna börsi ajaloo odavaima IPO,” ütles Arakas.
Fondi varade maht on seisuga 30. september 2017 kokku 91,1 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 40,4 miljonit eurot. Fondi kinnisvarainvesteeringute puhastootlus ilma pangavõimenduseta on 7,7 protsenti ning investeerimisportfelli brutotootlus üüritulu baasilt on 9,1 protsenti Pangalaenude osakaal on kinnisvarainvesteeringutest 53 protsenti.
Fondi kahe esimese emissiooni käigus kaasatud kapital 24,8 miljonit eurot on investeeritud järgnevatesse objektidesse Balti riikides: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus, Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja ja Laisves 3 büroohoone ning DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas.
Käesoleva aasta kevadel viis EfTEN Real Estate Fund III AS läbi oma kolmanda avaliku aktsiaemissiooni, mille käigus kaasatud 6,3 miljonit eurot investeeriti Laagris asuvasse Hortese aianduskeskusesse ja uue Laagri Selveri arendusse ning osa kaasatud kapitalist suunati Riia DSV logistikakeskuse ümberehitusse.
Ülekaalukalt suurim fondi investeering on Leedus Šiauliais asuv esinduslik Saules Miestase ostukeskus, mille väärtus on 31,1 miljonit eurot seisuga 30. september 2017 ehk umbes kolmandik fondi varade mahust.
EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus EfTEN Capitali poolt valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringud suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse Balti riikides, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv. Vastavalt Finantsinspektsioonis registreeritud fondi prospektile ja fondi põhikirjale võib fondi investeeringuid finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.
Finantsinspektsioonis registreeritud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. Börsil noteerimise järgselt muutub fond tähtajatuks.
EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 43 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 30.06.2017 on ligikaudu 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.
Eluasemelaenude turg jätkab aktiivse kinnisvaraturu toel tormakalt. Aastataguse ajaga võrreldes on hoogsalt kerkinud nii eluasemelaneude jääki kui käive, aga ka eluasemelaenude arv.
2017 III kvartali seisuga oli Eesti Panga andmetel eluasemelaenude jääk pea 7 miljardit eurot. See on aastatagusest märgatava 6,6% rohkem. Uusi eluasemelaene väljastati 2017 III kvartalis 318 miljoni euro eest ehk eelmisest aastast 14% enam.
Laenukäibe kasvu taga ei ole niivõrd mitte kinnisvarahindade tõus kui just elamispindade ostu-müügitehingute arvu jätkuv kasv ja uute eluaselaenuvõtjate turule tulemine. 2017 III kvartalis oli Eestis teenindamisel 175 146 eluasemelaenu, mis on eelmisest aastast 5755 ehk 3,4% rohkem.
Uute laenuvõtjate turule lisandumise taga on endiselt suhteliselt head laenutingimused, kõrge tööhõive ja kasvavad palgad. Samuti on oma osa Tallinna ja selle ümbruse heal kinnisvarapakkumiselt, mis annab koduotsijale laiema võimaluse sobiliku uue eluaseme leidmiseks.
Andmete allikas: Eesti Pank
Tallinna aktiivne kinnisvaraturg on konkurentsitihe, mis ei luba hindu tõsta. Küll aga suruvad kasvavad arenduskruntide hinnad ja ehitusteenuse kerkiv maksumus lõpptoodete hindu tõususuunas. See loob korteriturul pingeid, mis viivad madalama hinna nimel korterite suuruseid väiksemaks. Aeg näitab, kas löögi alla sattub ka ehituse kvaliteet.
Statistikaameti andmetel väljastati 2017 III kvartalis Eestis kokku 601 ehitusluba, mis annab võimaluse 1820 eluruumi ehitamiseks. Ehituslubadest enamus ehk 484 olid ühepereelamute rajamiseks. Ülejäänud 117 ehitusluba võimaldavad rajada kokku 1336 eluruumi kaksikelamutes, ridaelamutes ja korterelamutes. Eesti 1820 ehitusse lubatud eluruumist 1162 ehk 64% asuvad Harjumaal, neist omakorda 604 ehk kogu Eesti mahust 33% asuvad Tallinnas.
Tallinna ehituslubade statistikat analüüsides võib selgelt märgata, et viimase aasta jooksul on oluliselt suurenenud ehituslubade väljastamine suurte korterelamute rajamiseks. Suure korterelamute all võiks silmas pidada kolme ja enama korrusega korterelamuid, mis on valdavalt jõukohane ettevõtmine suurematele ja tugevamatele arendajatele ehk kinnisvaraarendajatele, kel on parem juurdepääs kapitalile ja tugevam müügivõimekus.
2017 III kvartalis väljastati üks ehitusluba 141 korteriga elamu rajamiseks 9- ja enamakorruselises elamus, lisaks 3 ehitusluba kokku 133 korteri ehituseks 6-kuni 8-korruselistes elamutes, 13 ehitusluba kokku 271 korteri rajamiseks 3- kuni 5-korrusetistes elamutes.
Suuremaid korterelamuid suudavad rajada professionaalsed kinnisvaraarendusele keskendunud ettevõtted. Nende ettevõtete jaoks on tavapärane, et ehitusloa väljastamine on üks osa protsessis.
Ehitusluba ajavad taga professionaalsed arendajad siis, kui põhimõtteline otsus arendusprojekti käivitamiseks on juba sisuliselt tehtud. Teisisõnu on ehitusloa protsessiga paralleelselt korraldatud projekteerimine, arenduse finantseerimine, ehitushange, (eel-)müügikorraldusega seonduv ja muud vajalikud tegevused.
Olukord, kus professionaalne kinnisvaraarendaja ehitusloa saamisel mõtleks ümber ja otsustaks arendusprotsessiga kas või turukonjunktuuri väheolulise muutumise või näiteks ehitusteenuse kallinemise tõttu mitte jätkata, on pigem erandlik.
Sellest tõdemusest võib järeldada, et konkurents kinnisvaraarenduste turul on vaatamata üsna suurele pakkumisele veelgi kasvamas. Arendajad on pigem optimistlikud ja otsivad tuge hea baasiga kinnisvaranõudlusest, mida pealinnas toetavad neli vaala – madal tööpuudus, kõrge tööhõive, kerkivad palgad ja soodsad laenutingimused.
Tihedas konkurentsis otsivad kinnisvaraarendajad võimalusi eelise saamiseks. Enamasti on koduostja jaoks hind üks kõige olulisem kriteerium, mille alusel ostuotsuseid teha. Pakkumiste paljusus ei võimalda liiga lihtsalt materjale odasvamate vastu vahetada, et seeläbi tarbija lõpphinda alla suruda. Samuti ei ole võimalik kokku hoida müügikorralduse kulude peale, sest tuleb pingutada ostjale silmajäämise ja meeldimise nimel.
Nii näevad kinnisvaraarendajad ühte võimalust korteri hinna alla surumisel teha korterid väiksemaks. 2017. a esimese kolme kvartali ehituslubade statistika andmete alusel on korterelamus asuvate korterite (st mitte ühepereelamute, kaksikelamute ja ridaelamute korterite) keskmine pindala vähenenud 62,4 ruutmeetrile. Tegemist on viimase seitsme aasta kõige väiksema keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindala näitajaga.
Näiteks aasta tagasi 2016. a oli keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindala 4 ruutmeetrit suurem ehk 66,4 m². Eeldades, et ühe Tallinna keskmise elamispinna ruutmeetri müügihind on 1800-2000 €/m² võimaldab elamispinna vähendamine kortereid sama hinnaga müües hoida kokku 6-8000 eurot. See on summa, mis muudab tarbija eelistusi oluliselt.
Hinna kokkuhoiu tähtsus suureneb veelgi olukorras, kus ehitushind kerkib. Ehitajad ei taha küll väga tunnistada, et täna ei ole enam võimalik ehitusteenust tellida sama hinnaga, mis aasta tagasi. Ehitushinnaindeks näitab paariprotsendilist tõusu. Praktikud kinnitavad pigem, et ehitushinnad on aastatagusega võrreldes kasvanud 5-10%.
Alati polegi ehitushind peamine probleem Sellest tähtsam on võimeka ehitaja leidmine, kes kokkulepitud hinnaga suudaks projekti tähtaegselt lõpule viia ega peaks poole ehituse pealt käsi püsti tõstma ja allaandjana ehitusplatsilt taanduma. Peatöövõtja võimekus väljendub alltöövõtjate leidmises. Viimaste leidmine on tõeline peavalu. Alltöövõtja leidmise nimel tuleb taas mõelda sellele, kas maksta kõrgemat ehitushinda.
Nii oleme jõudnud olukorda, kus tugeva ehitusteenuse nõudluse ehk allhankijate defitsiidi tõttu on ehitushindadel surve jätkuvaks kasvuks. Tihe konkurents korteripakkumiste poole peal aga on tegur, mis ei luba hindu ehitushinnaga samas tempos kergitada. Odavamate materjalide ja vähemkompetentsete ehitustööliste tõttu tuleb siit omakorda surve kinnisvaraarenduste ehituslikule kvaliteedile.
Paratamatult meenud 2006. a, mil valdav narratiiv oli, et kinnisvarahinnad ei saa kukkuda, sest ehitushinnad ja maa hinnad järjest kasvavad. Nii nagu toona, on ka praegu nõudlus tugev ja nii võiksid ostjad mõningase kinnisvara hinnatõusu alla neelata. Nii nagu toona ei paistnud kinnisvaraturu taevas ühtegi pilve, purjetame tänagi soodsas pärituules ja näeme kinnisvaraturu aktiivsuse muretut kerkimist. Oluline erinevus kümne aasta taguse ajaga on see, et toona kerkisid kiiresti nii tehingute arv kui hinnad, hetkel näeme ainult tehingute arvu kasvu.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kinnisvaraturul kogunevad teatavad pinged, mis haakuvad konkurentsi, pakkumise ja ehitushindadega ning ehitusteenuse kvaliteediga. Eeldades sisemajanduse positiivsete trendide jätkumist kinnisvaraturule suuri muutusi siiski ennustada ei tohiks. Siiski oleme väikse ja ekspordist sõltuva majandusena mõjutatud selles, mis toimub väljaspool Eestist – näiteks millise tulemuse annavad Rootsi kinnisvaraturu võbelused.
