Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon ehitab Tallinna ringtee alguses 2,25 kilomeetrise lõigu 2+2 ristlõikega maanteeks

14.07.2017 Tõnu Toompark

AS Nordecon ja Maanteeamet sõlmisid lepingu Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6–2,8 teelõigu rekonstrueerimiseks. Lepingu raames ehitatakse 2+2 ristlõikega maantee, rajatakse Väo raudteeviadukt ning Veneküla tunnel. Tööde maksumus on koos käibemaksuga rohkem kui 13,7 miljoni eurot.

„Tallinna ringtee ehk riigitee nr 11 ümberehitamine jätkub ka sellel ehitushooajal – Nordecon asub rekonstrueerima Tallinna ringtee päris algust: kilomeetreid 0,6–2,8. Praegusest III klassi maanteest saab peale tööd edukat teostamist I klassi maantee,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Tallinna ringtee olulisusest saavad aru kõik, kes sellel liiklevad – rekonstrueerimisega peab saavutama eelkõige liikluse vähenemise linnas ja ümbritsevates asulates sees, parema läbilaskvuse ning muidugi ka transiidi kiirenemise. Tallinna ringtee kuulub ka üleeuroopalisse TENT-T ehk Trans European Network–Transport võrgustikku, mille üks eesmärkidest on juba olemasolevad teed ja trassid muuta lihtsasti kasutatavaks ja tõhusaks.“

Lepingu käigus rekonstrueeritakse 2,25 km Tallinna ringteed: ehitatakse ümber 2+2 ristlõikega maanteeks, olemasoleva Väo raudteeviadukti asemele rajataksekaks uut teineteisest sõltumatut viadukti pikkusega ca 100m, põhitee alla rajatakse Veneküla tunnel ja koos tunneliga ca 300 m kergliiklusteid. Kokku paigaldatakse ca 83 000 m2 ulatuses uut asfaltkatet.

Ehitustööd valmivad 2018. aasta lõpus.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Pindi Kinnisvara: tehingute arv langes taas

14.07.2017 Tõnu Toompark

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juunis 0,5% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1278 eurot ruutmeetri kohta. Mais oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1271 €/m².

Kui 2017. aasta mais tehti indeksilinnades 1314 korteriomandi tehingut, siis juunis langes tehingute arv 1246-le. Võrdluseks- 2016. aasta juunis tehti indeksilinnades 1169 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümneaastase ajaloo.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

2017. aasta mais kasvas nii kaupade kui ka teenuste eksport

14.07.2017 Sünne Korasteljov

Kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta mais 42 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 76 miljonit eurot, mida oli 7 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi.

Kaubaeksport kasvas 12% ja import 10%, mistõttu kaupade konto puudujääk vähenes aasta võrdluses 13 miljoni euro võrra ja ulatus 85 miljoni euroni. Teenuste konto ülejääk oli 161 miljonit eurot, 5 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem. Teenuste eksport kasvas 5%, import 10%. Esmase ja teisese tulu konto netoväljavool kokku suurenes 14 miljoni euro võrra ja oli 34 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku oli 21 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes jätkuvalt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta teise kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 7. septembril 2017.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arco Vara: Tallinna korterituru tehinguaktiivsuse kasv jäi II kvartalis pidama

14.07.2017 Mihkel Eliste

Tallinna linnas tehti juuni kuus 745 korteritehingut. Võrreldes mai kuuga langes tehingute arv 104 korteri ehk 12% võrra. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 3,9% ehk 28 korteritehingu võrra. Laialdane uusarenduste valmimine ning uute korterite müük on võrreldes eelneva aastaga püsinud sarnasel tasemel, mistõttu ei ole erinevalt kevadisest ajast enam olnud järske muutusi nii tehinguaktiivsuses kui hinnakasvus.

Ühtlasi on asunud ostjaskonna huvi tüüpkorterite vastu aeglaselt vähenema, mis peegeldub vastavate korterite tehinguaktiivsuse kasvu puudumises. Lähitulevikus on siiski jätkuvalt valmimas uusi korterelamuid, milledes uute korteritega tehtavate tehingute taustal võib ajutiselt nii tehingute koguväärtus kui keskmine hinnatase keskmisest kiiremini kasvada. Turul tervikuna on aga korterelamute ehitusaastast tulenevalt märgata struktuurset hinnakasvu enamajaolt 4-6% vahemikus.

Juuni kuus tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 598 €/m2. Võrreldes mai kuuga leidis aset 1,4%line hinnalangus kuid võrreldes aastataguse ajaga kasvas hinnatase siiski 5,1%. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas juuni kuus hinnatase Nõmmel (+18%), Põhja-Tallinnas (+16%), Lasnamäel (+7,6%), Haaberstis, Mustamäel, Kesklinnas ja Pirital kasvas hinnatase 5-6% vahemikus. Mõneprotsendiline langus võrreldes aastataguse ajaga esines ainuüksi Kristiine linnaosas. Kõrge tehinguaktiivsus on püsinud ennekõike suurimates magalapiirkondades (Lasnamäe, Mustamäe) ning linnaosades, kus on püstitatud hulgaliselt uusehitisi (Kesklinn, Põhja-Tallinn).

2017. aasta II kvartalis tehti Tallinna linnas 2 294 korteritehingut. Tehinguid tehti 32 tk rohkem kui aasta tagasi samal perioodil, mis moodustab tehinguaktiivsuse kasvuks 1,4%. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tehti tänavu II kvartalis 4 tehingut rohkem. Teisisõnu, tuginevalt II kvartali andmetele on tehinguaktiivsuse edasine märkimisväärne kasv Tallinna linnas pidurdunud. II kvartalis kujunes kõikide korteritehingute raames tehingute koguväärtuseks 215 miljonit eurot, mida oli 5,5% rohkem kui aasta tagasi. Mediaanhinnaks kujunes kogu kvartali lõikes 1 608 €/m2, mis oli võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 6,1%. Nii hinnakasvu kui tehingute koguväärtuse kasvu on vedanud ennekõike uute korteritega tehtud tehingute maht. Uute korteritega tehtud tehingute osakaal moodustab kogu tehingute arvust juba pikemat aega pea kolmandiku, kuid uute korterite hinnad on järjepidevalt kasvanud.

Arco Vara: Tartu korteriturg ei ole juba pikemat aega uusi tippe seadnud

14.07.2017 Mihkel Eliste

Tartu linnas tehti juuni kuus 141 korteritehingut. Võrreldes mai kuuga tehti 1 tehing vähem ning võrreldes eelmise aasta juuni kuuga aga koguni 32 tehingut vähem (-19%). Juunis tehtud tehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes sealjuures 1 239 €/m2. Hinnatase oli võrreldes mai kuuga kasvanud 3,7% kuid võrreldes 2016. aasta juuniga langenud 4,9% võrra.

Eelmise aasta teisest kvartalist alates ei ole mediaanhind kuigi palju muutunud, tehinguaktiivsus on pigem alaneva trendiga ning turg on muutunud võrdlemisi stabiilseks. Nõudlus üüriturult omanditurule siirduvate ostjate ning eraldi leibkondi moodustavate noorte osas on järkjärguliselt ühtlustunud. Lähitulevikus jäävad nii perioodilist tehinguaktiivsust kui hinnataseme muutusi enim mõjutama valmivad arendusprojektid.

Suvise perioodi kulgedes rahuneb korraks nii Tartu kinnisvaraturg kui üldine kohalik eluolu, sest tudengid on valdavas osas ajutiselt lahkumas. Võrreldes varasemate aastatega on sagenema hakanud üürikorterite varasem otsimine, sest tudengid kardavad sügise tulekul viimasele hetkele jäetud otsuste langetamisel parimatest pakkumistest ilma jääda.

Üürituru laiapõhjalisemat kasvu on oodata siiski ennekõike suve keskpaigu möödudes, kui enamikest ülikoolidest on sissesaamisega seotud vastused edastatud. Lastevanemate säästude ajapikku kasvades on sagenema hakanud trend, kus vanemad on oma ülikooli minevatele lastele aastateks kortereid ostmas. Lapsele eluaseme ostmisel kasutatakse võrdlemisi kõrget omafinantseeringu taset, kuid endiselt püsib vajadus laenuraha kaasamiseks täiendava laenukohustuse võtmise läbi.

Pindi Kinnisvara: Kaubanduskeskuste nõrgaks kohaks on toitlustusärid

14.07.2017 Tõnu Toompark

Kaubanduskeskuste probleemiks ei ole mitte nende rohkus ega ka näiline sarnasus, vaid kohati liiga suur keskendumine toitlustusärile, kirjutab Pindi Kinnisvara ärikinnisvara maakler Antti Undrits.

„Eesti suuremad kaubanduskeskused on küllalt sarnased ja sellest tulenevalt puuduvad tõsised konkurentsieelised teiste ees, kuid riskifaktoriks pole mitte ühesugused kinga- ega riidepoed, vaid liiga suured pinnad, mis on antud toitlustajatele opereerimiseks,“ rääkis Undrits.

„Ühel päeval saab tarbimispidu niikuinii läbi. Ja kui see juhtub, siis ühe esimese asjana säästavad kodumajapidamised väljas söömise kuludelt. See tähendab omakorda, et kaubanduskeskuste omanikud peavad olema valmis operatiivselt oma kontseptsiooni korrigeerima ning suurtele aladele leidma uue suunaga üürnikud, et nende endi rahavood kannatada ei saaks. Lihtsam on muidugi eos valida toitlustajad, kes on ennast juba tõestanud ning on jätkusuutlikud ka käivete vähenemise korral,“ selgitas Undrits.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

16/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises”

14.07.2017 Margot Toompark

Koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises peale uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist 2018. aastal” toimub 16/10/2017 Tallinnas. Koolituse eesmärk on anda osalejatele ülevaade kõigist olulistest muudatustest, mis leiavad aset korterelamutes peale 2018. aastal kehima hakkavat uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust.

Koolitus „Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises“ on suunatud:

korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
kõigile eraisikutele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus annab Sulle:

hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
juhised muuta korteriühistu asjaajamist vastavalt uutele kehtima hakkavatele nõuetele;
võimaluse saada teadmisi korteriomanike õigustest ja kohustustest;
ülevaate uutest kehtima hakkavatest nõuetest korteriühistu raamatupidamisele;
praktilisi nõuandeid korteriühistu juhtimiseks ja muudatuste elluviimiseks.

“Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises” toimub 16/10/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige Pille Kaarlõp.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

13.07.2017 Tõnu Toompark

Juunis lisandus Harjumaa uute korterite turule üle 300 pakkumise, kõikide uute korterite pakkumiste arv tõusis sellest tuleneval üle 2100 ühiku.

„Ehkki turule lisandus 6 uut arendusprojekti, siis järsu pakkumiste arvu kasvu taga oli tegelikult vaid kaks ülisuurt arendust, Vega Lasnamäel ja Mariino Residentsid Pirital, kus paisati avalikku müüki kogu arenduse maht korraga, vastavalt üle 200 ja 100 ühiku,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Uusarenduste turg on jätkuvalt noortele peredele ülimalt atraktiivne ja eelkõige projektide algfaasis on uute ja vanade korterite hinnavahe piisavalt väike, et meelitada ostjaid järelturult uute pindade kasuks valima,“ selgitas Sooman.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Arco Vara: Pärnu korteriturul jätkus juunis nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme keskmisest kiirem kasv

13.07.2017 Mihkel Eliste

Juuni kuus tehti Pärnus 84 korteritehingut. Võrreldes mai kuuga tehti 7 tehingut rohkem (+9,1%) ning võrreldes 2016. aasta juuniga 25 tehingut rohkem (+42%). Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1 088 €/m2, mis oli võrreldes mai kuuga langenud 1,0% kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 17%. Aasta algusest alates on Pärnu linnas korterite hinnatase kasvanud ligikaudu 16%, esimese poolaasta hinnakasv jäi võrreldes 2016. aasta I poolaastaga 14% juurde. Korterituru laiapõhjaline aktiivsuse ning hinnataseme kasv on jätkunud teist kvartalit järjest.

Nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kasvutrendi hoiavad paneelelamute piirkonnad eesotsas Mai-Papiniiduga. Sarnaselt Pärnust väiksematele Eesti aktiivseimatele linnadele on hinnakasvu endiselt soodustamas kehv pakkumise struktuur just 2- ja 3-toaliste hea siseviimistluse seisukorraga korterite osas. Kasvanud nõudlusest tulenevalt on oodata mõõduka kasvutrendi jätkumist, mille juures põhiliseks ostjaskonnaks on lisaks noorematele leibkondadele ka keskmisest vanemad inimesed. Müügiperioodid jäävad korterite puhul enamasti 3 kuu sisse ning pakkumiste vähesusest tulenevalt tehakse ostuotsuse langetamisel erinevate korterite vahel valides järjest vähem eelistusi.

II kvartali andmetele tuginevalt on asunud kiirenema ka enne 1939. aastat ehitatud korterite hinnakasv, mis tuleneb nii külaliskorteritesse investeerimisest kui ehituslikult vanemate miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate hoonete rekonstrueerimisest. Pärnus on nii tänasel hetkel töös kui ka lähitulevikku planeeritud mitmete väikeste, valdavalt kuni 10-korteriliste, projektide läbiviimist. Olukorras, kus üksikud suuremamahulised projektid ei ole oma võrdlemisi kõrgest hinnatasemest tuleneva müügiperioodi pikkusega kõiki kohalikke arendajaid rahuldanud, eelistatakse jääda väikeste projektide läbiviimise juurde. Pärnu linna arendusmaastikul on viimaste kuude vältel asunud huvi kasvama nii peamiselt Tallinna kuid ka välisriikide suunalt.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud juuli 2017

13.07.2017 Urmas Tehver

Juunikuus tehti Tallinnas 745 korteriomandi müügitehingut, mis on 103 ehk 12,1% võrra vähem kui mais (848). Eelmise aasta juuniga võrrelduna oli tehingute arv 32 võrra suurem. Tegu on tavapärase sessoonse mustriga. Tehingutest ca 180 ehk ~24% olid uute korterite müükide vormistamised.

Korteriomandite keskmine müügihind oli juunis 1693 EUR/m2, mis on 1,7% kõrgem kui eelnenud kuul (1664 EUR/m2). Aastases võrdluses oli hinnakasv 7,7% – 2016.a. juunis oli keskmiseks m2 müügihinnaks 1572 EUR/m2.

Korterite üüriturg on suhteliselt stabiilne, üüripakkumiste hind (EUR/m2 kuus) on kerges tõusus, mis on eelkõige tingitud järjest suuremast uute korterite osakaalust kogu pakkumiste hulgas.

Hoonestatud elamumaadega tehti teises kvartalis Harjumaal kokku 491 tehingut, mis on viimase kümne aasta uueks rekordiks. Tehingutest 106 tehti Tallinnas asuvate kinnistutega, mis on samuti üle keskmise tulemus. Hoonestamata elamumaid müüdi teises kvartalis Harjumaal 296 (s.h. Tallinnas 32), mida on peaaegu täpselt samapalju kui 2016.a. teises kvartalis – 297 ja 41 võrra rohkem kui käesoleva aasta esimeses kvartalis.

Kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud-juuli-2017

Teise kvartali rekordtehinguid

Kvartali kallimad müügitehingud:

Hoonestatud, 4,5 ha suurune ärimaa kinnistu Pääskülas hinnaga 6 696 000 EUR (hind sisaldab käibemaksu)
Ärihoonega kinnistu vanalinnas Viru tänaval hinnaga 4 650 000 EUR (hind ei sisalda käibemaksu)
Kristiines, Sõpruse pst-l asuv hoonestatud ca 7000 m2 suurune ärimaa kinnistu hinnaga 4 080 000 EUR (hind sisaldab käibemaksu)

Kallimad müüdud korterid:

ca 250 m2 suurune korter Toompeal hinnaga 1 250 000 EUR (5022 EUR/m2)
ca 170 m2 suurune korter Kadriorus Poska tn-l hinnaga 980 000 EUR (5724 EUR/m2)
ca 265 m2 suurune korter kesklinnas Kaarli pst-l hinnaga 825 000 EUR (3111 EUR/m2)

Kaks esimest, küll ümberpööratud järjestuses, olid ka kõrgema m2 maksumusega müüdud korterid, selles järjestuses kolmas oli ca 85 m2 suurune uus korter sadama piirkonnas m2 maksumusega 4572 EUR/m2.

Kallimad müüdud eramud:

ca 270 m2 suurune uus elamu Viimsi vallas Lubja külas ca 1700 m2 suurusel kinnistul hinnaga 750 000 EUR
ca 400 m2 suurune 2009.a. valminud elamu koos abihoonetega Viimsi vallas Tammneeme külas ca 4800 m2 suurusel kinnistul hinnaga 650 000 EUR
ca 440 m2 suurune 2006.a. ehitatud elamu Meriväljal 1200 m2 suurusel kinnistul hinnaga 650 000 EUR

Kokku müüdi kvartalis hinnaga 500 000 EUR või rohkem 7 korterit ja 6 elamut.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Suvekodude ostjateks on peamiselt Eesti elanikud

13.07.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalide andmetel on tänavusuvisel kõrghooajal Saare maakonnas müügis ligi poolsada suvilat või suvekoduna kasutamiseks mõeldud maamaja. Nende keskmine hind jääb 80 000 euro lähedusse ja ostjate seas on domineerima hakanud eestlased ise.

Domus Kinnisvara maakleri Jüri Aljase sõnul ostetakse ja müüakse Saaremaal aastate lõikes suvilaid üpriski stabiilselt. „Meil on ikkagi puhkusepiirkonna maine ja see on hea eelis, mis meie turgu toetab,“ tõdes ta.

Samas lisas ta kohe, et peamiselt suvekodudeks kasutatava kinnisvara müügi võrdlus aastate lõikes võib teatud määral küll tunnetuslikku huvi pakkuda, kuid usutavat statistikat see siiski ei anna. „Usaldusväärse statistika jaoks peaksid suvilad muudest majadest selgemalt eristuma,“ selgitas ta. „Probleemi süvenedes tekib paratamatult küsimus, kust üldse läheb piir näiteks tavalise maamaja ja suvila vahel?“

„Kui lähtuda ainult ehitusregistrisse kantud ühe või teise hoone kasutusotstarbest,“ jätkas maakler, „saab statistika olema väga vildakas ja tehingute üldarv on praktiliselt olematu, sest suurema osa praegu suvilatena kasutatavate vanade talumajade kasutusotstarve on ehitusregistris märgitud elamuna. Kinnisvara tegeliku kasutamise järgi arvepidamine viiks samuti meid kohe ummikusse, sest tekib küsimus, milliste kriteeriumite ja tunnuste alusel maja kasutamist hinnata ja mõõta.“

Jüri Aljas ütles, et spetsiaalselt suvemajadeks mõeldud hooneid on Saaremaal kaks põlvkonda. „Vanema põlvkonna moodustavad nõukaaja lõpukümnenditel 1970. ja 1980. aastatel Kuressaare lähiümbrusesse (näiteks Kellamäele ja Sikassaarde) ehitatud hooned,“ lausus ta. „Nende omanikud on peamiselt põlised saarlased ja paljud neist on elumajadeks ümber ehitatud. Seetõttu tuleb neid hooneid müüki väga vähe ja omanikud vahelduvad pigem peresiseselt.“

Saare maakonna uuema aja suvilad paiknevad Aljase sõnul aga peamiselt hajaasustusega looduslikult kaunites paikades. „Nende omanike ring on geograafilises mõttes üpriski lai, ulatudes Setumaast Soome kaudu ümber kogu laia maailma,“ märkis ta. „Võrreldes pärijate poolt müüki pandud ja renoveerimist vajava maamajaga, on uuema põlvkonna suvilate müük pikem protsess, sest müüjate hinnaootused on reeglina ülikõrged.“

Siinjuures võiks näitena tuua praegu kinnisvaraportaalides müügil olevad uuema põlvkonna suvilad, mis asuvad Mustjala vallas looduskauni Küdema lahe ääres. Neid küll reklaamitakse kui “oma rannajoonega ainulaadseid suvilakomplekse”, sellest hoolimata pole aga müük eriti edenenud.

http://www.domuskinnisvara.ee/blogi/2017/07/suvekodude-ostjateks-on-peamiselt-eesti-elanikud/

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara: Juunis jätkus Eesti korterituru kui terviku kasvu aeglustumine

13.07.2017 Mihkel Eliste

Juuni kuus tehti Eestis 1 776 eluruumidega seotud korteritehingut. Võrreldes mai kuuga tehti 182 tehingut vähem ehk tehinguaktiivsus vähenes 9,3% võrra. Võrreldes möödunud aasta juuniga kasvas aga tehingute arv 97 tehingu ehk 5,8% võrra. Kui mai kuus kasvas absoluutnumbrites nii Harjumaal kui mujal Eestis ilma Harjumaata tehinguaktiivsus juba sarnases tempos, siis juuni kuus oli korteriturg mujal Eestis mõnevõrra aktiivsem. Jätkunud on sarnaselt möödunud kuudele Eesti korterituru aktiveerumine väljaspool Tallinnat ja Tartut ning nende linnade lähipiirkondi.

Juunis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Eestis 1 772 €/m2. Võrreldes mai kuuga kasvas ruutmeetrihind 0,8%. Võrreldes eelmise aasta juuni kuuga kasvas hinnatase 1,0% võrra. Tulenevalt olukorrast, kus mujal Eestis aktiivsus kasvab ning Tallinnas ja Tartus pidurdub, ei ole Eesti terviklik keskmine hinnatase tehinguaktiivsuse kasvuga samas tempos kasvanud.

Eestis ilma Tallinnata kujunes juuni kuus mediaankeskmiseks ruutmeetrihinnaks 516 €, mida oli 7,5% vähem kui 2016. aasta samas kuus. Aeglasem hinnakasv tuleneb olukorrast, kus korterituru aktiivsus on kasvanud ka Eesti mõistes mahajäänumates piirkondades, kus hinnatase on madalam (nt Ida-Virumaal). Lähikuudel jätkub statistiliselt aeglase hinnakasvu esinemine, sest nii suuremate kui väiksemate keskuste turuaktiivsus püsib sarnasel tasemel.

Väljaspool Tallinnat ja Tartut jääb hinnakasvu soodustama ennekõike vähene pakkumiste arv ja kehv pakkumise struktuur. Kvaliteetse siseviimistlusega ning heas seisukorras korterelamutes paiknevaid elamispindu napib, mistõttu ostjaskonna poolt enimeelistatud paneelelamupiirkondade korterite osas jätkub nii Pärnus, Viljandis kui Rakveres vähemalt mõõdukas hinnakasv. Tehinguaktiivsuse kasvu tagasihoidev pakkumiste vähene maht on väikelinnades soodustamas üürituru laiapõhjalisemat kasvu ning on ühtlasi hoidmas omanditurul nõudlust stabiilsel tasemel pikemaks ajaks.

Erinevalt mitmetest teistest Eestis tegutsevatest kinnisvarabüroodest näeb Arco Vara lähitulevikus arendustegevuseks potentsiaali ka Tallinnast ja Tartust väljaspool. Nii Viljandis kui Rakveres on kohalike juurtega arendajate poolt lõpetamisel kunagised lõpule viimata arendusprojektid, mille järgselt on tõenäoliselt oodata täiesti uute projektide algatamist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pindi Kinnisvara: 10 aastat hiljem – uuest buumist oleme kaugel

13.07.2017 Tõnu Toompark

Ehkki eluasemete hinnad on teinud uusi ajaloolisi rekordeid, on aastatega tõusnud oluliselt ka inimeste ostujõud ning seetõttu on kinnisvara kunagise buumiga võrreldes oluliselt kättesaadavam.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et 10 aastat tagasi aset leidnud kinnisvarabuumi ajal sai keskmine tallinlane osta endale koos laenuga maksimaalselt vaid alla 30 m² suuruse elamispinna, praegu on aga ostuvõimekus üle kahe korra kõrgem – 63 m². Tartus on vastav võrdlus 34 m² tänase 77 m² vastu.

„Siia arvutusse on kätketud nii keskmine sissetulek, eluasemete hinnatase kui ka eluasemelaenude kehtivad tingimused,“ selgitas Sooman. „Mõnevõrra pehmendab suurt vahet, kui lisame arvutuskäiku ka inflatsiooni, kuid see mõju ei ole ülearu suur,“ ütles ta. Tema sõnul pole ülemaailmsete majanduskriiside ja nendest tulenevate turbulentside eest kaitstud keegi, kuid kohalik eluasemeturg iseenesest ülekuumenenud ei ole. „Pigem on meil suuremaks probleemiks, et kaalukauss ja turuaktiivsus on kaldunud tugevalt Tallinna kasuks ning ülejäänud Eesti linnade eluasemeturud on jätkuvalt väga jahedad,“ lisas ta.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Saue on tugev alternatiiv Tallinna äärelinnale

12.07.2017 Meelis Paldre

Saue on nõutud elukoht paljude inimeste seas, kel töine side pealinnaga, kuid soov elada rahulikumas keskkonnas. Ühtlane areng, panustamine elukeskkonda ning uute majade rajamine on muutnud Saue üha atraktiivsemaks.

Elamuehitus hakkas siin arenema 1960. aastast, mil asula liideti Tallinnaga. 1993. aastal sai Saue alevist Saue linn, mis 1994. aastal Tallinnast uuesti eraldus. 3,49 km2 suurusel territooriumil elab 2017. aasta 1. jaanuari seisuga 5810 elanikku. Hea ühendus Tallinnaga, linna kompaktsus, puhas keskkond ja kõrgel tasemel avalikud teenused on teinud Sauest hinnatud elukoha, mis oma looduslähedase keskkonna ja turvalisusega, lastehoiuks loodud võimalustega ja heal tasemel üld- ning huvihariduse pakkumisega meelitab Sauele kodu looma paljusid peresid.

Sarnaselt teistele Tallinna lähivaldadele ostavad ka Saue linna kinnisvara peamiselt pealinnast pärit pereinimesed, kes soovivad oma järeltulijatele tagada rahuliku elukeskkonna. Samuti soetavad kinnisvara kohalikud elanikud, kes parandavad oma elamistingimusi. Saue on populaarne ka noorte (perede) seas, kes otsivad esimest oma kodu ning kuna nad on sageli hinnatundlikud, eelistatakse osta see Tallinna lähiümbrusesse, kuna seal on hinnad soodsamad ning perel on mugavam elada rahulikus naabruses.

Kinnisvarahindade poolest on raske Saue linna piirkondi üksteisest eristada, linna areng on olnud ühtlane ja nii öelda hinnakäärid sisuliselt puuduvad. Saue kinnisvara on Tallinna läheduses asuvate väikelinnade ja alevikega (Keila, Saku, Jüri, Kiili) sisuliselt samas hinnaklassis ning siinsete korterite hinnatase on otseses sõltuvuses pealinna üldisest hinnatasemest, olles alternatiiviks korteri soetamisele Tallinna äärelinna.

Majanduse taastumisega aset leidnud kinnisvaraturu taastumine on jõudnud ka Saue linna, kus mediaanhind veel aastani 2013 jäi alla 1000 €/m2, kuid alates 2014. aastast, mil ka uusarenduste osakaal tehingute arvust suurenes järsult, on tehingute mediaanhind liginenud 1200 eurole ruutmeetri eest. Aastane tehingute arv on püsinud stabiilsena, jäädes enamasti 50–60 vahele.

2016. aastal oli Saue linna korteritehingute valdav hinnavahemik 1072–1411 €/m2, 2015. aastal aga 1039–1334 €/m2. Seega kasvasid hoolimata mediaanhinna sarnasusest võrreldes eelmise aastaga nii hinnavahemiku põhi kui ka tipp, vastavalt 3,2 ja 5,8%. Hinnavahemiku põhja ja tipu tõusu taga on valdavalt suurem tehingute arv ning laiem diapasoon. Tipu ja põhja vahe suurenes võrreldes 2015. aastaga 28,4%-lt 31,6%-ni, mis on sarnasest elamufondist tingituna tunduvalt väiksem vahe kui lähedal asuvates, võrreldavates piirkondades.

Kõige enam müüdi 2-toalisi kortereid (36), millele järgnesid 3-toalised (35) ja 1-toalised (17).

Uusarenduste mõõduka ehituse ning veel väiksema tehingute arvu tõttu pole juriidilised isikud müügistatistikas nii silmapaistvalt esindatud kui näiteks Rae ja Viimsi vallas. Kortereid on valdavalt müünud Eesti kodanikest eraisikud, kes vaadeldava perioodi jooksul müüsid 215 korterit ehk 77,1% omanikku vahetanud korteriomanditest. Juriidilised isikud müüsid vaadeldaval perioodil 59 korterit, mis tegi osakaaluks 21,1%. Välismaalased müüsid 3 korterit ning ülejäänud osapooled 2 korterit, mis tegi nende osakaaluks vastavalt 1,1% ja 0,7%. 2016. aastal müüsid eraisikud 43 korterit ja juriidilised isikud 12 korterit.

Alates 2014. aastast pöördus Saue linnas uusarenduste turg vaiksele tõusule, kui Kadakamarja tänaval hakati ehitama mitmeid Saue Kodu arenduse hooneid (ridaelamud). Esimese uue korterelamu rajamiseni jõuti alles 2016. aasta II kvartalis, kui hakati ehitama 4-korruselist hoonet aadressil Pärnasalu tn 30a. Tegemist on ühtlasi ka esimese liftiga kortermajaga Saue linnas. Hoones on eluruumipinda 1183,7m2 ning pakkumishinnad jäävad 1850 €/m2 juurde. Saue Kodus hakati ehitama 14 korterist koosnevat ridaelamut, mille pakkumishinnad on kortermajast veidi kõrgemad.

Lisaks neile kahele hoonele on arendusjärgus kolmest B-energiaklassi korterelamust koosnev kompleks, mis kerkib 2018. aasta II pooleks aadressile Kuuseheki tn 50, 52 ja 54.

Hooned on 3-korruselised ning sobivad nii piirkonna olemasoleva, kui ka perspektiivse hoonestusega. Majadesse tulevad kahe- kuni neljatoalised korterid. Igal trepikojal on soklikorrusel ühiskasutuses olevad ruumid jalgrataste ja lapsevankrite jaoks ning lisaks veel individuaalsed panipaigad korterites. Tulevastel elanikel on võimalik valida kolme siseviimistluspaketi vahel. Asendiplaanilist lahendust rikastab Saue loodusesse sulanduv maastikuarhitektuur koos puhkealade ja mänguväljakutega. Hoone välisviimistlusmaterjalide puhul on sihilikult välditud igasuguseid imiteerivaid materjale ning kasutatud võimalikult rahulikke ja looduslähedasi toone.

Hoone laotakse 190 mm paksustest betoneeritud Columbia plokkidest ning soojustatakse 160 mm paksuste IKO Enertherm ALU 50 plaatidega. Kütteallikaks on kaugküttel põhinev vesipõrandaküte, lisaks päikesepaneelid. Energiatõhususe tagamiseks paigaldatakse majadesse soojustagastusega ventilatsioon.

Sauel on uusarenduskorterite nõudlus ja pakkumine enam-vähem tasakaalus. 2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Saue linna uusarenduskorterite mediaanhind 1888 €/m2 ning pakkumishindade valdav vahemik 1850–1911 €/m2. Selle taustal on Kuuseheki 50 korterite hinnad keskmisest soodsamad ja pakkumine kahtlemata igati atraktiivne.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kuulutati välja Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse riigihange

12.07.2017 Tallinn.ee

11. juulil kuulutati välja Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse riigihange. Ideekonkurss lõppeb 21. septembril 2017.

Tallinna peaarhitekti Endrik Männi sõnul on arhitektuurivõistluse eesmärgiks leida uus ja oluliselt jalakäija- ja ratturi sõbralikum lahendus Vana-Kalamaja tänavale. „Võistlustöödelt oodatakse silmapaistvaid, kuid samas miljöötundlike arhitektuurseid ettepanekuid ka Kalamaja keskväljaku ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette kavandatava jaama väljaku kujundusele,“ sõnas Mänd. „Kui me Peatänava projektiga taastame väljaku ja bastionivööndit ajalooliselt ümbritsenud glassiipuiestee Viru väljakul, siis seda sama teeme ka siin Balti jaama juures – taastame väljaku koos glassiipuiesteega.“

Projekti laiemaks eesmärgiks on läbi viia avatud ja kaasava protsessina tänava projekteerimine ja rekonstrueerimine, mille tulemusena saadakse kaasaegne ja inimsõbralik tänavaruum. Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise eesmärgiks on Kalamaja olulisima tänava kujundamine jalakäijaid ja jalgrattureid eelistavaks ning asumit liitvaks linnaruumiks. Praegune tänava ruumijaotus on autokeskne, kõnniteed on kitsad ning liikluskorraldus soosib autokasutust, sobilik kujundus ja haljastus puudub. Vajalik on senisest oluliselt tasakaalustatumalt erinevate liikumisviisidega arvestav tänavaruum, samuti tänaval viibimiseks sobiliku keskkonna kujundamine, et kergliiklus kui liikumisviis muutuks atraktiivsemaks.

„Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroo tellitud uuringud on näidanud selgelt, et autoliiklusega Põhja-Tallinnas elanike liikumisvajadusi ei ole tulevikus võimalik lahendada ning seetõttu on oluline pakkuda reaalseid alternatiive. Linnakeskuse piiril asuvas Kalamaja asumis on peamiseks ja loomulikuks liikumisviisiks jala käimine ja jalgrattal liikumine, mistõttu tulebki tänavaruum kujundada neist lähtuvalt,“ lisas linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer.

Projekti tulemusena ehitatakse Vana-Kalamaja tänavast mugava ja avara kergliiklusruumiga tänav. Elanikel paraneb kergliiklusühendus Kalamaja asumi ja linnakeskuse vahel, turistidele tekib Vanalinnast väärtuslikku puitasumisse, mere äärde ja Lennusadamasse kulgev selge liikumistee, mis Balti Jaamast möödudes tagab mugava ligipääsetavuse kogu linnapiirkonna, Harjumaa ja kõigile Eesti elanikele.

„Projekt on olulise mõjuga linna avamisel merele ning haakub koostatava merevisiooni ideestikuga,“ rõhutas Mänd. Mugav kergliiklusühendus Balti-Jaamaga loob samuti eeldused ühistranspordi suuremaks kasutuseks.

Peamised muudatused on :

Vana-Kalamaja tänavaruumi ümber jagamine laiendades jalakäijate ja ratturite ala ning kitsendades sõiduteed. Parkimine tänaval valdavalt säilib.

Kalamaja väljaku muutmine peamiselt jalakäijate alaks, samal ajal tagades autodele peatumiskohad laste kooli toomiseks / viimiseks.

Tallinna Balti jaama lähirongide paviljoni ette (jalakäijate) väljaku kavandamine ning olemasolevate kioskite likvideerimine.

Jalakäijatele ja ratturitele uute reguleeritud (fooriga) ülekäiguradade kavandamine Toompuiesteele jalakäijate tunneli asemele või lisaks;

Projekti ala asub Tallinna Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas ning hõlmab Vana-Kalamaja tänav ja Balti Jaama esise ala (asukoha skeem lisatud). Rekonstrueeritava tänavaruumi pikkus on kokku 1,1 km.

Võistluse idee algatas Telliskivi Selts aastal 2012, kes korraldas ka vastavasisulise küsitluse tänavaelanike seas. Võistlustingimused koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning käesoleva aasta kevadel toimus võistlustingimuste avalik arutelu Salme Kultuurikeskuses. Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise projekt kuulub Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ptk. 9 meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ Tallinna linnapiirkonna tegevuskavasse. Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.

Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse ülesande ja eeskirja leiab: