Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Pankade tugevat kasumlikkust toetavad kasvavad intressitulud ja laenude hea kvaliteet

Eesti Pank

  • Majapidamised laenasid ka juunis hoogsalt
  • Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 11%
  • Ettevõtete ja majapidamiste hea laenuteenindamisvõime hoiab pankade laenukahjumid väiksed

Pankade poolt ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jääk suurenes juunis aasta võrdluses 6% ning moodustas 17,5 miljardit eurot. Tempokamalt kasvasid majapidamistele antud laenud; ettevõtetele laenamine, mis oli varem näidanud tugevat kasvu, aeglustus pisut.

Ettevõtted võtsid 2017. aasta teises kvartalis mulluse ajaga võrreldes pankadest 5% rohkem laene ja liisinguid. Koos suurema majandusaktiivsusega kiirenes lühiajalise finantseerimise kasv. Ettevõtete pikaajalised laenud ja liisingud kasvasid kokkuvõttes pigem tagasihoidlikult (3%), kuid sektoriti areng erines. Uute laenude maht kasvas teises kvartalis võrdlemisi tugevasti tööstus-, transpordi- ja kinnisvarasektoris, seevastu kaubandusettevõtted võtsid laenu märksa vähem kui aasta tagasi. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli jäägi aastakasv aeglustus veidi ja oli juuni lõpus 5,7%.

Majapidamiste laenuaktiivsus on kindlustunde paranemise ja sissetulekute kasvu toel püsinud tugev. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 15% ning autoliisinguid 17% rohkem kui mullu samal ajal. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes juunis 6,2%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrge, 14%.

Laenuintressimäärad ei ole viimastel kuudel eriti muutunud. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis marginaali tõusu tõttu veidi (2,3%lt 2,4%ni), kuid jäi siiski madalale tasemele. Ettevõtetele juunis antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,3%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht vähenes 0,9%ni laenuportfellist. Viivislaenude vähenemine näitab, et tänu majanduskasvu kiirenemisele ja endiselt väga madalatele baasintressimääradele on laenuvõtjate laenuteenindamisvõime hea. Pikemat aega viivist kandvate laenude maht on aastaga vähenenud ligi 25%.

Hoiuste kasv on endiselt kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid juuni lõpus pankades 12,3 miljardit eurot, mida oli aastatagusest mahust 11% rohkem.

Pangad teenisid teises kvartalis üle 85 miljoni euro puhaskasumit. Puhaskasum moodustas varade suhtes 1,4%, mis on pisut kõrgem kui viimase kahe aasta keskmine tase. Kasumlikkust toetas eelkõige puhta intressitulu 6,5% kasv võrreldes aastataguse ajaga. Positiivset mõju avaldasid ka laenukahjumite jätkuvalt väike maht ning tagasihoidlikumad halduskulud.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Mustamäe telefonijaamast saab moodne korterelamu

Scandium KkinnisvaraTallinna Tehnikaülikooli lähedal, Mustamäe tee ja Vilde tee nurgal saab Scandium Kinnisvara käe all uue elu Mustamäe endine telefoniside keskjaam. Viiekorruselisse majja on planeeritud kahetoalised kompaktsed korterid ja läbi kahe korruse kõrguvad loftid. Katusel toodavad energiat päikesepaneelid ja maja nimi on lähedalasuvale tehnoloogialinnakule sobilikult SpaceCube.

Maja eripäraks on väikesed korterid suuruses 19,7-35,7 ruutmeetrit, mis sobivad noortele õppuritele ja spetsialistidele. Maja ette on lisaks autoparklale planeeritud rattaparkla. Maja seest leiab disainitud trepikojad ja energiasäästlikud lahendused, alates LED tehnoloogiaga valgustusest lõpetades veesäästlike duši- ja valamusegistitega. Rohelise mõtteviisiga elanike rõõmuks tulevad maja katusele taastuvenergiat kasutavad päikesepaneelid.

Kalle Aron, Scandium Kinnisvara partner ja arendusjuht: ”Maja loo kujunemisel mängis olulist rolli 700m kaugusel asuv TTÜ, kus tudengid aitasid kaasa Eesti esimese satelliidi EstCube kosmosesse saatmisele. Piirkonnas vuravad ringi pakirobotid ja läheduses on terve linnak tehnoloogia start-up ettevõtteid, sealhulgas Skype peahoone. Kõik need noored inimesed, nii Eestist kui mujalt maailmast, vajavad inspireerivat, vahvat ja taskukohast eluruumi ning täpselt seda tahame neile SpaceCube näol pakkuda.”

Maja planeerimisel on arvestatud ka üüriinvestorite huvidega. Majja on ettenähtud kaugloetavad arvestid kommunaalkulude sujuvaks halduseks ning elanikele mõeldud ühine pesumasinaruum.

Jaak Roosaare, Scandium Kinnisvara partner ja investorsuhete juht: “SpaceCube on mahukas projekt, mis tänu väikestele ühikutele sobib hästi nii alustavale kui ka juba kogenenumale üüriinvestorile. Enda kogemusest näen, et üüriturul muutub aina olulisemaks see, millised on korterite kõrvalkulud. Siin projektis oleme rõhku pannud nende minimeerimisele, pidades silmas nii kommunaalkulude suurust kui ka keskkonnale jäetavat jalajälge.”

SpaceCube arhitektid on FE Arhitektid. Maja valmib 2018. aasta esimeses kvartalis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Merko ehitab Mõniste alajaama

Merko24. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elektrilevi OÜ vahel leping Mõniste alajaama rekonstrueerimistööde teostamiseks Võrumaal.

Tööde käigus rekonstrueeritakse Mõniste 110/35/10kv alajaam. Mahtu kuuluvad projekteerimine, ehitus ja paigaldustööd alajaamas ning sekundaarosa paigaldus- ja seadistustööd. Ehitatakse jaotla hoone, kuhu paigaldatakse uus 10 kV kahe sektsiooniga jaotusseade ning kaarepool. Alajaama territooriumile paigaldatakse uus 35 kV jaotusseade, ehitatakse välja ja seotakse elektrivõrguga kõik väljuvad 35 kV ja 10 kV liinide kaablid.

Lepingu maksumus on ligikaudu 0,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad juulis 2017 ning lõppevad 2018. aasta septembris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse esimehe volituste pikendamine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede ASi nõukogu otsustas 24. juulil 2017 pikendada ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Lälli volitusi alates 31. juulist 2017 kuni 30. jaanuarini 2020. Tallinna Teede ASi juhatus jätkab endises kaheliikmelises koosseisus: Jüri Läll (esimees) ja Jüri Helila.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid, sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehooldust. Ettevõte toodab oma asfalditehases ka erinevaid asfaltbetoonsegusid. Tallinna Teede AS kuulub 100%liselt AS Merko Ehitus Eesti kontserni.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

11/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine”

Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel 300x300Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine” toimub 11/10/2017 Tallinnas. Koolituse eesmärk on tutvustada, millal antakse projekteerimistingimusi ning kuidas toimub projekteerimistingimuste menetlus.

Koolituse “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine” sihtrühm on:

  • projekteerimis- ja ehitusettevõtted;
  • kinnisvaraarendajad;
  • maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud;
  • arhitektid;
  • kohtutäiturid ja pankrotihaldurid;
  • maaklerid ja eraisikud, kes teevad tehinguid ehitusjärgus olevate kinnisvaraobjektidega.

Koolitus annab:

  • teadmisi projekteerimistingimuse andmise kohta;
  • ülevaate juurdepääsuõiguste tagamisest ja rakendamisest;
  • teadmisi detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise ja üldplaneeringu ülevaatamise kohta;
  • ülevaate planeerijale esitatavatest nõuetest.

“Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine” toimub 11/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: madal tööpuudus soosib elamispindade turu aktiivsust

Tõnu ToomparkEesti tööpuuduse määr oli 2017 I kvartalis statistikaameti andmetel 5,6%. See viimaste aastate üks madalaimaid näitajaid. Madala tööpuuduse kõrval on tööhõive määr kõrge. 2017 I kvartalis oli see 66,3%.

Suur tööga hõivatud inimeste arv tähendab, et palgateenijaid on palju. See omakorda loob tugeva vundamendi laenuvõimelisusele, mis omakorda toetab kinnisvaratehingute tegemist. Märkimata ei saa jätta, et töö olemasolu ja kerkivad palgad on olulised tarbija kindlustunde tegurid. Needki soosivad tänases keskkonnas kinnisvaraturu aktiivsust.

Tänaste prognooside juures, kus majandus on kasvamas, on tööpuudus ja palgatõus üsna tõenäoliselt jätkamas endises trendis. See annab järjest enamatele inimestele rahalise võimaluse ja kindlustunde elamistingimusi parandada – olgu selleks siis kodu remontimine, ehitamine või uue ostmine.

Piirkondlikult on tööhõive määr kõrgeim Tallinnas ja Harjumaal. Madalaim tööhõive määr ja kõrgeim tööpuudus on Ida-Virumaal.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

RKAS andis üle teadus- ja arendusstipendiumid

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) andis täna üle 1800 euro suurused stipendiumid kahele Tallinna Tehnikaülikooli ja ühele Eesti Kunstiakadeemia tudengile. Kevadisele stipendiumikonkursile laekus kokku 15 magistri- ja 2 doktoriõppe üliõpilase taotlust neljast ülikoolist: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool.

Stipendiumid said üks doktoriõppe tudeng ja kaks magistriõppe tudengit:

Ülar Palmiste, Tallinna Tehnikaülikool, doktoritöö teema: „Fotokatalüütilise oksüdatsiooni tehnoloogia ventilatsiooni retsirkulatsioonisüsteemis“.

Töö eesmärk on analüüsida retsirkulatsioonimooduli rakendatavust ventilatsioonisüsteemi energiatarbe vähendamise eesmärgil. Uuritav moodul kasutab ruumide väljatõmbeõhu puhastamiseks uudset (fotokatalüütilisel oksüdatsioonil põhinevat) tehnoloogiat, kus ruumidest väljatõmmatav õhk suunatakse pärast puhastamist ruumi tagasi ning hoitakse nii kokku õhutöötlemise kuludelt ja viiakse välisõhu osakaal miinimumini. Kui praegu valdavalt kasutusel olevate tavaliste filtritega eemaldatakse õhust vaid tahked osakesed, siis fotokatalüütilise oksüdatsiooni eesmärk on eemaldada ka gaasilised osakesed.

Elsi-Marie Teder, Tallinna Tehnikaülikool, magistritöö teema: „Õhuhulkade nõudluspõhine juhtimine haridushoonetes“.

Lõputöö eesmärk on uurida, kas haridushoones on võimalik tsentraalse ventilatsioonisüsteemi korral juhtida klassiruumide õhuhulki nõudluspõhiselt, kasutades kaheasendilisi elektriajamiga reguleerklappe. Lisaks uurib lõputöö võimalust ventilatsiooniõhuga klassiruume kütta. Antud lõputöö tegeleb hetkel aktuaalse küsimusega, milleks on energiatõhusus, hea sisekliima ja tööviljakuse tagamine. Töö valmimine on sattunud perioodile, kus riik aktiivselt vanu koolihooneid rekonstrueerib ning uusi riigigümnaasiume rajab.

Alina Orav, Eesti Kunstiakadeemia, magistritöö teema: „Polüvaatemaal kui uus potentsiaalne kunstisuund“.

Polüvaatemaal on tasapinnaline pilt, kus vaatleja asupaik pildi suhtes mõjutab seda, kuidas ta pilti tajub. Polüvaatemaal on magistrandi enda kasutusele võetud mõiste. Taotleja näeb, et tema töö annab suurt väärtust Eesti ehitus- ja kinnisvarasektorile, kuna perspektiivi moonutuste kaudu saavutatavat avastust saab hästi rakendada linnaruumi või ühiskondlikult kasutatava hoone innovaatilise põranda, lae või terve ruumi lahendusena.

RKAS on toetanud valdkondlikku teadus- ja arendustegevust juba alates 2011. aastast, tehes seda nii tublimatele üliõpilastele stipendiumite andmise kui ka teadusuuringute toetamise kaudu. Stipendiumikonkursid toimuvad regulaarselt kaks korda aastas. 2016. aastal toetas RKAS teadus- ja arendustegevusi kokku 84,4 tuhande euroga.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Valitsus toetas elamumajanduse tegevuskava koostamist väheneva rahvastikuga piirkondadele

RahandusministeeriumValitsus andis tänasel kabinetiistungil ministeeriumidele suunise töötada välja elamumajanduse tegevuskava väljaspool tõmbekeskusi asuvate tühjade eluruumide probleemide lahendamiseks.

„Riigile loovutatud tühjade korterite probleemile tuleb leida lahendus,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Täna üldjoontes kokku lepitud kava koostamise eesmärk on toetada tõmbekeskustest väljaspool asuvate piirkondade elamumajandusprobleemide ja eriti tühjade eluruumidega kaasnevate murede lahendamist.
Kava väljatöötamisel tuleb kaaluda ka seadusandlikke muudatusi.“

Tõmbekeskustest väljaspool asuvate tühjade eluruumide probleem on viimase aasta jooksul suurenenud, seda näitab korterite riigile loovutamise hüppeline kasv. Valdavalt on selle põhjuseks varaga seotud kulud, mis ületavad vara väärtust. Selle aasta 30. juuni seisuga on rahandusministeeriumi valitsemisel 90 loovutatud korterit, millest Kohtla-Järvel asuvad 57, Kiviõlis 5 ja Püssis 2. Enamik neist korteritest ei ole elamiskõlblikud, nõudluse puudumise tõttu ei ole võimalik neid ka müüa.

Valitsuskabineti tänase otsusega alustavad ettevõtlus- ja infotehnoloogia-, riigihalduse-, justiits-, rahandus- ning sotsiaalkaitseminister ühiselt elamumajanduse tegevuskava välja töötamist. Kava esitatakse valitsusele selle aasta 30. novembriks. Tegevuskava koostamist koordineerib ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kui elamupoliitika eest vastutaja. Rahastamiskava koostamist koordineerib rahandusminister.

Lisaks on plaanis laiendada omandireformi reservfondi raha kasutamise võimalusi omandireformi käigus või selle tagajärjel kasutuseta jäänud ehitiste saneerimise, korrashoiu või lammutamisega seotud kulude katteks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Sügisest saavad omavalitsused taotleda toetust elamufondi arendamiseks

Teisipäeval jõustus üürielamute ehitamise toetuse kord, millega kehtestati tingimused kohalikele omavalitsustele, kes soovivad riigi toel arendada elamufondi. Toetust saavad omavalistused hakata taotlema selle aasta novembrist.

Elamufondi arendamise toetust võib kasutada uute üürielamute rajamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, eesmärgiga võtta need kasutusele üürielamutena. Üürielamute rajamise ja rekonstrueerimisega tagatakse mobiilsele tööjõule nüüdisaegsete eluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus eluruumide nõudlus ületab pakkumist ning ehitise ehitusmaksumus ületab turuväärtust.

„Paljud ettevõtted ja asutused väljaspool Tallinna ja Tartut on hädas töötajate värbamisel sellega, et inimestele ei ole võimalik leida piirkonnas kaasaegset ja madalate kõrvalkuludega elukohta,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Ta lisas, et üürielamute rajamisega tekiks tõmbekeskustel ja tööareaalina atraktiivsetel piirkondadel võimalus meelitada leibkondi sinna tööle ja elama.

Tegemist on regionaalpoliitilise meetmega, milles lepiti kokku valitsuse tegevusprogrammis 2016–2019. Taotluste hindamisel antakse lisapunkte regionaalarengu strateegia prioriteetsetele piirkondadele Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti omavalitsustes, kes taotlevad toetust kvalifitseeritud spetsialistidele mõeldud üürieluruumide rajamiseks.

Esimesel aastal antakse toetust kohalikele omavalitsustele, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole. Nüüdisaegse elamufondi puudumise tõttu on just need piirkonnad tööjõu pärast konkureerides kehvemal positsioonil kui Tartu ja Tallinn.

„Eestis on 15 maakonda, mille tõmbekeskused on tööjõu pärast Tallinna, Tartuga, aga ka Helsingiga konkureerides selgelt kehvemal positsioonil,“ täpsustas Palo.

Selleks aastaks on toetuse tarbeks planeeritud 2,5 miljonit eurot, järgnevaks kolmeks aastaks 20 miljonit eurot aastas. Toetuse määr on kuni 50 protsenti, ülejäänud kulutused peavad tulema kohaliku omavalitsuse omafinantseeringust. Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.

Kohalikel omavalitsustel on toetust on võimalik taotleda KredExist alates selle aasta novembrist. Alates järgmisest aastast saab taotleda toetust ka sotsiaalmajanduslikult vähekindlustatud sihtgruppide majutamiseks üürielamutesse.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Elu korteriühistus: Juhatuse liikme tagasikutsumine

katri-sarapuuOlen olnud mõnda aega korteriühistu juhatuses aga ei soovi seal enam olla. Saatsin juhatusele tagasikutsumise avalduse, mis on ka üldkoosolekult läbi käinud. Meie korteriühistu juhatuses on viis liiget (põhikirjas: Korteriühistut juhib viieliikmeline juhatus). Kuna samal koosolekul ei olnud juhatusse astumiseks vabatahtlikke siis olen ma niiöelda sunduslikult juhatuses edasi.

Küsimus: Kuidas probleemi lahendada?

Vastus: Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. Korteriühistu põhikiri sätestab üldjuhul juhatuse valimise ja ka juhatusest väljaarvamise protseduuri.

MTÜS § 7 lg 81 sätestab, et mittetulundusühingu (milleks on ka korteriühistu) põhikirjas sätestatakse juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär. Seaduses ei ole öeldud, et korteriühistu juhatuses peab olema kindel arv juhatuse liikmeid, seepärast on mõistlik sätestada just juhatuse liikmete alam- ja ülemmäär.

Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile vastavalt MTÜS § 28 lg-le 31. Kuna korteriühistu põhikirjas on teil märgitud, et korteriühistust juhib viieliikmeline juhatus, tuleb üldkoosolekul valida uus juhatuse liige. Uus juhatuse liige peab andma kirjaliku nõusoleku vastavalt MTÜS § 28 lg-le 1, et ta on nõus kuuluma juhatusse.

Juhul, kui ei ole vabatahtlikke juhatuse liikme kandidaate või kui valitud juhatuse liige ei anna enda nõusolekut juhatuse liikmeks hakata, võib korteriühistu üldkoosolek otsustada, et juhatus jätkab näiteks neljaliikmelisena. Selleks tuleb muuta korteriühistu põhikirja. Põhikirja muutmiseks on vaja üldkoosoleku otsust, mis tuleb vormistada ning pärast seda esitada äriregistrile, et vastavad muudatused ka äriregistris sisse viia.

Juhatuse liige ei saa iseennast registrist kustutada. Juhatuse liikme tagasikutsumise ja registrikande tegemise aluseks on korteriühistu üldkoosoleku otsus.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Koos majanduse kasvuga on kiirenenud ka ettevõtete ja majapidamiste võla kasv

Eesti Pank

  • Ettevõtted laenavad eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, nagu varemgi
  • Majapidamiste säästud kasvasid esimeses kvartalis endiselt kiiremini kui laenukohustused
  • Sissetulekute ja säästude kasv aitab maandada laenukasvust tulenevaid riske

Ettevõtete võlakohustused olid 2017. aasta esimese kvartali lõpus 2,5% suuremad kui aasta varem. Esimeses kvartalis hoogsalt suurenenud investeeringuid rahastati eelkõige ettevõtete omavahenditest ja Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenudega. Oma- ja võlakapitalina välismaalt saadud raha maht suurenes tagasihoidlikult. Tänu majanduskasvu kiirenemisele alanes mõnevõrra ettevõtete võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhtarv.

Majapidamiste laenukohustused kasvasid ligikaudu samas tempos kui nende sissetulekud. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosisid majapidamiste laenunõudluse suurenemist ning laenukohustused kasvasid 6%. Kasvanud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka teistelt laenuvahendajatelt võetud laenude maht.

Tänu sissetulekute kasvule ja kõrgele säästmiskalduvusele on ka majapidamiste säästud kiiresti kasvanud. Majapidamiste sularaha ja hoiuste maht suurenes aastaga rohkem kui 9%. Lisaks kasvas majapidamiste omanduses olevate kaubeldavate väärtpaberite väärtus peamiselt väärtpaberite hinna kasvu toel aastaga üle veerandi. Kiirest kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest näitajast väiksemad.

Eesti majandus oli esimeses kvartalis välismaa suhtes endiselt netolaenuandja: Eesti residendid paigutasid välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasasid. See näitab, et Eesti residendid säästavad viimaste aastate suundumusele omaselt palju ja põhivarainvesteeringute tase on esimese kvartali kasvust hoolimata suhteliselt madal.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EfTENi kinnisvarafondide 2017. aasta esimese poolaasta majandustulemused

EftenEfTENi kinnisvarafondide koondkäive oli 2017. aasta esimeses poolaastas 23,0 miljonit eurot (2016: 16,4 m€). Fondide puhaskasum oli kokku 15,2 miljonit eurot, mis on 45 % suurem kui 2016. aasta esimeses poolaastas kui puhaskasum oli 10,5 miljonit eurot. Puhaskasumist moodustas varade neto ümberhindlus 3,6 miljonit eurot (2016: 2,7 m€) ehk neto ümberhindluse osakaal puhakasumis oli mullusega võrreldes samas proportsioonis. Fondide varade maht kasvas tänu uutele investeeringutele aasta tagusega võrreldes 31%, 496 miljoni euroni.

EfTEN Kinnisvarafond AS  
Fondi asutamisaasta: 2009
Varade maht: 212,6 m€
Investeeringute arv: 18
Omakapital: 109,5 m€
Müügitulu: 8,5 m€
Puhaskasum: 5,8 m€
sh. varade (neto-) ümberhindlus: 0,9 m€
Varade puhas tootlikkus (net yield): 7,5 %
ROIC (return on invested capital)1: 22,7 %
Fondi staatus: investeerimisperiood on lõppenud; hoidmisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Kinnisvarafond tegi 2017. aasta esimeses poolaastas kaks edukat väljumist, müües Narva Prisma ning Stabu 10 kinnistu Riias. Mõlema realiseeritud projekti iga-aastane omakapitali tootlus oli üle 20%. Fond on jätkamas investeerimistegevust juba olemasolevatel objektidel. RAF keskuse laienduse ehitustööd Jelgava linnas on juba käimas. Viljandi UKU laienduse ehitus algab käesoleva aasta neljandas kvartalis. Lisaks on plaanis alustada Jelgavasse DEPO ehituspoe rajamist ning teostada põhjalik remont Pärnu mnt 105 büroomajas.

EfTEN Kinnisvarafond II AS  
Fondi asutamisaasta: 2015
Varade maht: 196,4 m€
Investeeringute arv: 4
Omakapital: 95,7 m€
Müügitulu: 10,9 m€
Puhaskasum: 5,4 m€
sh. varade (neto-) ümberhindlus: 0,9 m€
Varade puhas tootlikkus (net yield) 7,5 %
ROIC (return on invested capital)1: 15,8%
Fondi staatus: aktiivne investeerimisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Kinnisvarafond II põhifookuses on Riia ühe suurima kaubanduskeskuse, Domina, ümberehitustöödel. 2017. aasta märtsis valmis ümberehituse esimene etapp, mille tulemusena avasid keskuses uksed kokku 25 uut kauplust, sh. SportsDirect ja JYSK. Augustis on plaanitud Maxima XXX toidupoe avamine, mille järel on eelmisel aastal alustatud ümberehitustööd edukalt lõpuni viidud.

EfTEN Real Estate Fund III AS  
Fondi asutamisaasta: 2015
Varade maht: 87,0 m€
Investeeringute arv: 8
Omakapital: 39,1 m€
Müügitulu: 3,5 m€
Puhaskasum: 4,0 m€
sh. varade (neto-) ümberhindlus: 1,9 m€
Varade puhas tootlikkus (net yield): 7,6 %
ROIC (return on invested capital)1: 27,6 %
Fondi staatus: aktiivne investeerimisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTENi kolmas fond viis läbi fondi tegevusajaloo kolmanda eduka avaliku aktsiaemissiooni. Aktsiaid pakuti üksnes fondi senistele aktsionäridele. Kokku 6,3 miljoni euro suurune emissioon märgiti 3,8-kordselt üle. Eduka emissiooni järel omandas fond Hortese aianduskeskuse Tallinnas, Laagris. Lisaks omandas fond Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 554 uut Selveri kauplust rajava projektifirma täisosaluse. Uus Laagri piirkonda teenindav Selveri kauplus valmib 2017. aasta detsembris. 2017. aasta augustis lõppevad fondi suurima investeeringu, Šiauliais asuva Saules Miestase kaubanduskeskuse, fassaadi uuendustööd ning 2018. aasta esimesel poolaastal valmib DSV Riia logistikakeskuse põhjalik ümberehitus.

Fondijuhi kommentaar: oleme EfTENi kolme fondi majandustulemustega igati rahul – tulemused vastavad meie kõrgetele ootustele. Erilist heameelt võib tunda edukate müügitehingute üle. Tänaseks on EfTEN Capital müünud edukalt meie esimesest fondist, EfTEN Kinnisvarafond AS’ist, kokku 9 üksikinvesteeringut. Fondijuhtidena peame oluliseks sobiva pakkumise korral seni soetatud varade võõrandamist, mitte oodates fondi lõpptähtaega.

Fondide teine poolaasta tuleb tegevuste rohke – kolme fondi peale on meil kokku käimas, või kohe algamas, kokku kaheksa investeeringu suuremahline ümberehitus / laienemistööd või suisa hoone ehitamine nö. nullist. Usutavasti toob teine poolaasta juurde veel kaks uut projekti, milles tuleb pikaajalisele üürile antav hoone algusest peale rajada. Olukorras kus valmisarendatud ja stabiilset rahavoogu teenivate ärihoonete hinnad teevad uusi rekordeid, näeme me EfTENi investoritele võimalust väärtust lisada justnimelt läbi mõõduka riskiga kinnisvara arendustegevuse.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Merko ehitab Vändra alajaama

Merko20. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elering ASi vahel leping Vändra alajaama renoveerimistööde teostamiseks Pärnumaal.

Tööde käigus renoveeritakse Vändra 110kV alajaam. Renoveerimine toimub „võtmed kätte“ meetodil ning sisaldab seadmete tarnet koos vajalike projekteerimistööde, installeerimise, seadistamise ja kontrolliga. Vana jaotla lammutatakse ning rajatakse uus H-skeemiga 110kV välisjaotla koos liinide ümberühendamise, uue juhtimis-, abi- ja kontrollsüsteemiga. Tööde käigus rekonstrueeritakse juurdesõidutee, ehitatakse uus juhtimishoone ja 110 kV jaotla.

Lepingu maksumus on ligikaudu 1,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad 2017. aasta juulis ning lõppevad 2018. aasta novembris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Alustatakse Tallinna haigla planeerimist

TallinnÄsja allkirjastas Tallinna Linnavaraamet lepingu Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ning Tallinna haigla mahulise ja ruumilise planeeringu koostamiseks.

Tööde teostamiseks korraldatud riigihanke võitis osaühingute ConArte ja Industrius ühispakkumine hinnaga 220 800 eurot (koos käibemaksuga). Lepingu täitmise aeg on 20 kalendrikuud.

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on Tallinna Haigla aastaid kestev projekt, mis on plaanis rajada Tallinna ja riigi ühistööna . „Tallinna Haiglasse koonduks kogu aktiiviravi nii Ida- Tallinna kui ka Lääne- Tallinna Keskhaiglast, samuti taastusravi. Soovime, et Tallinna haiglast kujuneks ideaalne sõbralik ja perekeskne arstiabi keskus kõigi tallinlaste jaoks“, ütles Martinson.

Tallinna haigla mahulise ja ruumilise planeeringu eesmärk on rajada Tallinna haigla kompleks ühtse tervikuna, ehk nn kampusena. See võimaldaks koondada ühtsesse keskusesse aktiivravi, meditsiinitehnika, erinevate erialade arstid, vähendada haigla kinnisvara haldus- ja hoolduskulusid ning tagada ühtne kriisijuhtimine.

Planeeringu koosseisus oleva detailplaneeringu eesmärk on moodustada planeeritavale alale jäävate kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel ärimaa, samuti ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid. Siis määratakse ehitusõigus kuni 6-korruselise Tallinna haigla kampuse ehitamiseks.

Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärk määrata üldised maakasutustingimused ja esitada heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on 27,52 hektarit.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Uute korterite konkurentsianalüüs kinnisvaraarendajale

Tõnu ToomparkUute korterite arendamise turul on tihe konkurents. Projekte lisandub igapäevaselt. Edu tagab põhjalik teadmine sellest, millised projektid tegelikkuses hästi müüvad ja millised mitte.

Olen välja töötanud põhjaliku konkurentsianalüüsi, mis annab kinnisvaraarendajale selles osas väga hea info.

Esimeese sammuna määrame konkureerivad projektid. Selle järel vaatame, milline on konkurentide pakkumiste struktuur, kuidas on pakkumised hinnastatud ja kuidas edeneb müük.

Selle info juurde lisame kogu turgu puudutavad üldisemad ja detailsemad trendid.

Konkurentsianalüüsi eesmärk on anda kinnisvaraarendajale hea sisendinfo nii arendusprojekti projekteerimiseks kui hilisemaks hinnastamiseks.

Kas tekitas huvi? Kui jah, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus