Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

LVM Kinnisvara: Vaata, kuidas kasvas dünaamilises kvartalis turu aktiivsus

13.06.2017 Joosep Niimeister

Tallinna korteriturul tehti mais 848 tehingut 81 mln euro väärtuses. Eelmise aasta mais tehti 797 tehingut 71 mln euro väärtuses.

Tartus tehti mais 142 korteri tehingut 9,3 mln euro väärtuses. Samal ajal eelmisel aastal tehti 150 tehingut 9,43 mln euro väärtuses.

Pärnu korteriturul tehti mais 74 tehingut 4,7 mln euro väärtuses. Eelmise aasta mais tehti 88 tehingut 4,4 mln euro väärtuses.

Saaremaal tehti mais 26 korteri tehingut 1,02 mln euro väärtuses. Samal ajal eelmisel aastal tehti 21 tehingut 755 000 euro väärtuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakoolis toimub 15/09/2017 “Kinnisvara fotokoolitus”

13.06.2017 Margot Toompark

15/09/2017 toimub Tallinnas “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolituse eesmärk on õppida tegema paremaid ja ilusamaid fotosid, mis aitavad kaasa kinnisvaraobjekti kiiremale müügile.

“Kinnisvara fotokoolitus” on suunatud:

maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega;
kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

üldteadmised fotograafiast;
oskused paremini kaadrit koostada;
võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/09/2017 kell 10.00-17.15 Tallinnas MXM fotostuudio ruumides. Lektor on fotograaf Margus Vilisoo.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: eluruumide valmimine kasvas aastaga 19%

13.06.2017 Tõnu Toompark

2016. aastal sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa kokku 4732 eluruumi. Aastaga suurenes valminud ehk kasutusloa saanud eluruumide arv 19%.

Kasutusloa saanud eluruumide pindala oli eelmisel 2016. aastal 465 000 m². See näitaja kerkis aastaga 17%. Kasutusloa saanud eluruumide arvust väiksem pindala juurdekasv näitab, et kasutusloa saanud eluruumide keskmine pindala vähenes.

2015. aastal kasutusloa saanud eluruumide keskmine pindala oli 100 m². 2016. aastaks vähenes see 98 m² peale. Keskmise eluruumi pindala vähenemise taga on professionaalne kinnisvaraarendus, kes tegutseb valdavalt korterite ehk väiksema pinnaga eluruumide sektoris.

Eluruumide ehituslubade statistika kinnitab, et 2017. aastal valmib ehk saab kasutusloa veel rohkem eluruume kui aasta tagasi. Prognoosida võib, et juurdekasv tuleb 10-20% nii eluruumide arvu kui pindala osas.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nasdaq: Arco Vara dividendimakse

12.06.2017 Tõnu Toompark

AS Arco Vara (väärtpaberi lühinimi ARC1T, ISIN kood EE3100034653) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 14. juunil 2017. a kell 23:59.

Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 12. juunil 2017. a viimast päeva AS Arco Vara aktsiatega, millel on õigus dividendile 2016. majandusaasta eest (cum-dividend). Homme, 13. juunil 2017. a ostetud aktsiad ei oma enam õigust dividendile 2016. majandusaasta eest (ex-dividend).

AS Arco Vara maksab dividendi 0,01 eurot aktsia kohta 16.juunil 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinna Kaubamaja kvartali arhitektuurivõistluse välja kuulutamine

12.06.2017 Raul Puusepp

Tallinna Kaubamaja Grupp AS teatas 28.10.2015 börsiteates, et Tallinna Kaubamaja Grupp ASi tütarettevõte Kaubamaja AS on alustanud tegevusi 1960. aastal ehitatud Tallinna müügimaja uuendamiseks, mille tulemusel sünnib kavandatu kohaselt täielikult uuenenud, olemasoleva müügipinna suurusega võrreldes oluliselt suurem kaasaegne linna- ja ostukeskkond.

Täna, 12.06.2017, kuulutatakse koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Arhitektide Liiduga välja arhitektuurivõistlus Kaubamaja kvartali ehk Gonsiori tn 2/Rävala pst 6 kinnistute uushoonestamiseks. Mainekale arhitektuurivõistlusele oodatakse osalema Eesti parimaid arhitekte ja rahvusvahelisi büroosid. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 21. september 2017 kell 17.00.

Arhitektuurivõistluse tulemusena sünnib arendajate, arhitektide ja Tallinna linna koostöös uus Kaubamaja Tallinna müügimaja, kaasaegne Rävala pst büroohoone ning maa-alune parkla. Tallinna esinduskaubamaja pind suureneb praegusega võrreldes kuni 2,5 korda.

Tallinna Kaubamaja Grupp AS informeerib börsi uue müügimaja ehitamisega seotud olulistest sammudest, investeeringute mahtudest ja täpsemast infomatsioonist börsi reglemendis sätestatud korras.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Riigi Kinnisvara: Uus Tallinna kohtumaja sai nurgakivi

12.06.2017 Tõnu Toompark

Täna asetasid justiitsminister Urmas Reinsalu, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, riigi peaprokurör Lavly Perling, Harju Maakohtu esimees Meelis Eerik, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Mehis Sihvart, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand pidulikult nurgakivi uuele Tallinna kohtuhoonele, mille ehitustööd lõpevad 2018. aasta kevadel.

RKAS ja konsortsium AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning OÜ Astlanda Ehitus allkirjastasid möödunud aasta novembris 29,9 miljoni euro suuruse mahuga ehituslepingu, mille alusel rajatakse Tallinnas Lubja tänavale kaasaegne kohtumaja, kuhu kolib praegu kolmes hoones asuv Harju Maakohus, Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

“On väga rõõmustav, et Harju Maakohus saab peagi hakata õigust mõistma turvalises ja heade töötingimustega kohtumajas. Kohus on liigagi kaua pidanud uut maja, kus oleks kaasaegsed võimalused istungite pidamiseks ja head tingimused kohtusse pöördujatele. Õigusriigis elades eeldame, et Eesti Vabariigi nimel mõistetaks õigust väärikas keskkonnas,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Energiatõhusasse hoonesse on projekteeritud LED valgustus, mille erivõimsus on vähemalt 25% väiksem kui tüüpsetes kasutusprofiilides toodud valgustuse erivõimsus. Ventilatsioonisüsteem varustatakse heitõhu soojustagastusega, mis võimaldab täiendavat energiakulude kokkuhoidu. Passiivse meetodina on hoone jahutusvajaduse vähendamiseks hoonesse projekteeritud päikesekaitsega klaaspaketid.

Kohtumaja on kavandatud seitsme maapealse ning kolme maa-aluse korrusega. Parkimiskorrused rajatakse maa alla.

Enam kui 25 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kohtumaja arhitektuurse osa autor on Arhitektuuristuudio Siim & Kreis OÜ (autorid Andres Siim ja Kristel Ausing), sisekujunduse kavandas Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ ning projekteeris Novarc Group AS (peaarhitekt Lauri Laisaar).

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara: Eesti korterituru maikuu lühiülevaade

12.06.2017 Mihkel Eliste

Eesti korteriturg tervikuna näitas mais stabiliseerumise märke.

Mais tehti Eestis 1 935 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes aprilliga kasvanud 17% ehk 282 tehingu võrra. Võrreldes märtsiga, mil tehti viimaste perioodide jooksul kõige enam tehinguid, tehti mais siiski 224 tehingut vähem (-10%). Võrreldes eelmise aasta mai kuuga tehti tänavu 117 tehingut rohkem (+6,4%). Võrreldes aastataguse ajaga kasvas tehingute arv absoluut-numbrites nii Harjumaal kui mujal Eestis ilma Harjumaata samas suurusjärgus. Tehinguaktiivsust protsentuaalselt vaadatuna on tehingute arv mais kiiremini kasvanud just mujal Eestis, mis tuleneb üle-riigilisest elukondliku kinnisvaraturu elavnemisest.

Mais tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Eestis 1 166 €/m2. Võrreldes aprilliga langes ruutmeetrihind 0,2%. Võrreldes eelmise aasta mai kuuga kasvas hinnatase aga 1,8% võrra. Olenemata tehingute arvu aastasest kasvamisest ei ole hinnatase siiski samas tempos kasvanud, mis tuleneb Tallinnast väljaspool mujal Eestis kasvanud tehinguaktiivsusest. Eestis ilma Tallinnata kujunes aprillis mediaankeskmiseks ruutmeetrihinnaks 460 €, mida oli koguni 18% vähem kui 2016. aasta mais. Statistilist hinnalangust soodustas asjaolu, et tehingute arv kasvas mais Eesti madalaima hinnatasemega piirkondades, nii Ida-Virumaal kui Valgamaal. Eesti majanduskasvu püsimisel ning elanikkonna heaolu kasvamisel on oodata mahajäänumate piirkondade aktiveerumise jätkumist, mis aga hoiab Eesti korterituru terviklikku statistilist hinnakasvu mõnda aega tagasi.

Majanduskriisi järgsel perioodil on Eesti kinnisvaraturg uude kasvutsüklisse pöördunud erinevates Eesti piirkondades erinevas tempos. Tallinna turu kasvamise järgselt on erineva kiirusega kasvama asunud ka väiksemad piirkonnad. Varasemalt kajastust leidnud aktiivseimate väikelinnade kiire nii pakkumis- kui tehinguhindade kasvutempo on tänaseks mõnevõrra pidurdunud. Sealjuures on aga hoogustuma hakanud ka mõnetuhandelise elanikkonnaga alevike kinnisvaraturud, kus aastane hinnakasv jääb piirkonniti mõnekümne protsendi juurde. Hinnakasvu soodustab ennekõike sarnaselt teistelegi väiksematele piirkondadele pakkumise kehv struktuur, kus kvaliteetsema siseviimistlusega elamispindu napib.

Absoluutnumbrites jätkab küll väikestes piirkondades elanikkond Tallinnasse ja Harjumaale migreerumise taustal tasapisi vähenemist. Paraku on tänase demograafilise situatsiooni tõttu noored moodustamas uusi leibkondi, mis on nõudlust elamispindade ja eluasemelaenude järgi tõstnud olulisel määral. Mitmetes Eesti majanduslikult paremal järjel olevates väiksemates piirkondades on aina enam noori otsustanud Tallinnasse mitte suunduda. Nii Pärnu, Viljandi kui Rakvere näitel on märgata ka kasvavat tendentsi, kus erinevas vanuses inimesed on otsustanud Tallinnast oma kodukohta ka juba tagasi kolida. Põhjusteks tuuakse sealjuures ennekõike paremat elukeskkonda nii ise elamiseks kui laste kasvatamiseks, teisejärguliseks on jäänud igapäevaste kulutuste suurem kokkuhoid ning väiksem ajakulu transpordile.

Tulenevalt tänasest Eesti rahvastiku demograafilisest olemusest on kinnisvaraturul põhilisteks osalejateks ennekõike noored. Sealjuures on Eesti vananeva rahvastiku tõttu tekkinud olukord, kus pensioniealised on asunud samuti korteriturule siirduma. Vanemaealistel inimestel ei käi enam jõud üle üksikelamus elamisega, mistõttu soovitakse kas oma elamut korteri vastu vahetada või elamut müüa. Enamjaolt on vanemate inimeste elamispinnad Eestis kehvemas seisukorras, mistõttu kasvab elamuturul pakkumine ennekõike madalamas hinnaklassis ning madalama kvaliteediga elamute osas. Tulenevalt elanikkonna kiirest vananemisest on märgata ettevõtjate poolt uute pansionaatide avamist, näiteks Ida-Virumaal on juba vanadekoduks ümber ehitatud ka varasemaid korterelamuid. Ühtlasi on stabiilselt kasvamas ka vanema elanikkonna osavõtt üüriturul, kus eelistatud on ennekõike 1-toalised korterid, millede igakuised kulutused koos üürimaksega on võrdlemisi madalad (nn kööktoad).

Tehingute arvu ja mediaanhinna muutused võrreldes möödunud kuuga

*Piirkonnas tehti perioodi jooksul alla 5 tehingu, mistõttu andmeid ei ole avaldatud.

Arco Vara: Tallinnas püsis mais nii hinnakasv kui tehinguaktiivsus mõõdukas kasvus

12.06.2017 Mihkel Eliste

Tallinnas tehti mais 848 korteritehingut. Võrreldes aprilliga kasvas tehingute arv 148 korteri ehk 21% võrra. Aastataguse ajaga võrrelduna kasvas tehinguaktiivsus 6,4% ehk 51 korteritehingu võrra. Viimaste kuude vältel on Tallinna linnas tehinguaktiivsus püsinud võrdlemisi suurtes muutustes, mis tuleneb valdavalt uute korteritega tehtud tehingutest. Tulenevalt laialdasest ehitustegevusest on lähitulevikus oodata tehinguaktiivsuse edasist kõikumist.

Arvestades käesoleva aasta I kvartalis väljastatud ehituslubade arvu uute korterite ehitamiseks, võib lähikuudel oodata uute projektide algatamist. Riikliku ehitisregistri digitaliseerimisega kaasnenud probleemid ei võimalda praegusel hetkel aga tänavu I kvartalis uute korterite tegeliku ehitustegevusega seotud teavet pakkuda.

Uute korteritega tehtud tehingute osakaal on igakuiselt lähenemas juba pea kolmandikule, mis on lisaks tehingute arvu kasvule soodustamas ka statistilise hinnataseme edasist kiiret kasvu. Vaadates aga vanema elamufondi moodustavate korteritega tehtud tehinguid, on märgata tüüpkorterite tehinguaktiivsuse vaibumist. Mai kuus tehti perioodil 1940-1990 ehitatud korteritega täpselt sama palju tehinguid kui möödunud aastal. Alates aasta algusest on tüüpkorteritega tehtud mõnevõrra vähem kuid sisuliselt täpselt sama palju tehinguid kui 2016. aasta samal perioodil.

Tüüpkorterite hinnad olid mais aastaga kasvanud 4,4%, mida võib pidada mõõdukaks kuid jätkusuutlikuks kasvuks. Tüüpkorterite hinnad on statistiliselt alates märtsist igakuiselt langenud, mis on küll aastati hooajaliselt esinev sarnasus, kuid tehingute arv ei ole tänavu enam samaaegselt kasvanud. Tüüpkorterite müügiperioodide mõningast pikenemist on asunud mainima ka kinnisvaramaaklerid, mistõttu on alust arvata, et nii üüriinvestorid kui omale kodu ostjad on võimalusel eelistamas uuemaid kortereid.

Mais tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 613 €/m2. Võrreldes aprilliga leidis aset kõigest 0,5%line hinnakasv, kuid võrreldes aastataguse ajaga kasvas turu terviklik hinnatase 6,4% ehk sama palju kui tehingute arv. Nii tehingute arv kui mediaanhind kasvas mai kuus aastases võrdluses enim Nõmmel ja Põhja-Tallinnas, mis tulenes peamiselt uute korterite müügist. Teistes linnaosades jäi hinnakasv 1,5-4,5% vahemikku, mille juures mediaanhind langes ainuüksi Mustamäel (-4,5%).

Vaadates tehtud tehingute struktuuri, on tulenevalt korterelamute ehitusaastast märgata samuti valdavalt kõigest mõneprotsendilist aastast hinnakasvu. Hinnatasemelt on enim kasvanud perioodil 1940-1970 ehitatud korterelamutes paiknevad korterid. See tuleneb valdavalt üürikinnisvarasse investeerimisest, sest nimetatud perioodil ehitatud korterelamud paiknevad enam-jaolt tänastes parimates asukohtades ning neis paiknevad elamispinnad on väikesed ja ühtlasi funktsionaalsed.

Turul teevad Tallinnas tehinguid endiselt peamiselt nooremapoolsed tarbijad, kelle vanus jääb valdavalt 25-35 vahemikku. Sellises vanuses kinnisvara ostjad moodustavad kõikidest tehtud tehingutest vähemalt kaks kolmandikku. Neist omakorda ligikaudu pooled moodustavad oma elus esimest korterit ostvad noored, kes tulenevalt rahalisest võimekusest ostavad korteri kas Mustamäele või Lasnamäele. Teise poole kahest kolmandikust moodustavad noored, kelle leibkonna osas on aset leidnud pere suurenemine laste arvelt ning on asutud otsima suuremat, kvaliteetsemat ning ühtlasi ehitusaastalt uuemat korterit.

Eestis valitseva demograafilise olukorra tõttu on Tallinnas kiirelt kasvanud ka üüriturg, kus sarnases vanuses ning mõnevõrra nooremad on ühtlasi üürnikeks, mis on soodustanud nii üürihindade kui üürikorteriteks sobilike pindade hinnakasvu ning tõstnud tehinguaktiivsust. Kinnisvaraarendajate ning üüriinvestorite jaoks on tegemist juba pikemat aega ühe stabiilseima nõudlusega perioodiga, mis jätkub laulva revolutsiooni perioodil sündinud inimeste suurest hulgast tulenevalt veel prognooside kohaselt mõnda aega.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Elu korteriühistus: Veenäitude kontroll

12.06.2017 Kätri Sarapuu

Korteriühistu üks liige väidab, et ta ei kasuta üldse vett ja kanalisatsiooni. Veemõõtur on küll peal ja sellest on ta teinud meile pilti ja see püsib muutumatuna. Ühistu liikmel on korteris küll torud veetud, aga ei pidavat neid kasutama. Toob kanistritega vett jne. Meid korterisse kontrollima ei luba.

Küsimus: Kas ja mis õigus on meil siiski korterisse pääseda tema väiteid kontrollima.

Kahtlusteks on alust, kuna 12 korteriga majas on üldveekulu nii suur, et iga korter maksab ca 4-6 € lisaks enda näidikupõhisele tarbimisele.

Vastus: Veemõõdikute kontrollimist seadus ei reguleeri, kuid põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.

Vastavalt eeltoodule ei ole teil õigust siseneda omavoliliselt ilma korteriomaniku nõusolekuta korterisse, küll saate nõuda kontrolli teostamist, kuid korteriomanikul on õigus keelduda teie korterisse sisse laskmisest.

Kindlasti võiksite ka välja uurida, kui see teil juba tehtud ei ole, kas tegemist võib olla taatlemata arvestiga või vigase üldveemõõtjaga. Mõnikord võib juhtuda, et üldveemõõtjal on rike, mistõttu võib veenäit erineda reaalsest veetarbimisest.

Autor: Kätri Sarapuu, Jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara: Tartus jätkas mais tehinguaktiivsus langust mõneprotsendilise hinnakasvu saatel

12.06.2017 Tarvo Tamme

Tartus tehti mais 142 korteritehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes aprilliga kasvanud 24% ehk 27 tehingu võrra. Võrreldes eelmise aasta mai kuuga tehti siiski 8 tehingut vähem (-5,3%). Mais tehtud tehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes sealjuures 1 195 €/m2. Hinnatase oli võrreldes aprilliga langenud 6,3% kuid võrreldes 2016. aasta maiga kasvanud 3,3% võrra. Tehinguaktiivsus langes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga lisaks mai kuule ka aprillis, mõlema kuu jooksul on mediaanhinna kasv püsinud 3% juures.

Tartu näitel on tegemist piirkonnaga, kus kinnisvaraturu tsükkel on majanduskriisi järgselt Tallinnast ajaliselt mõnevõrra eespool. Periood, kus nõudlus ületas tugevalt pakkumist, on möödunud ning turg on stabiliseerunud. Turul on olemasolevate pakkumiste raames vähenenud kvaliteetsete varade hulk ning sobilike pakkumiste hinnad on tõusnud, mis on asunud varasemat tehinguaktiivsuse kasvu pidurdama. Korteriturul teevad tehinguid sarnaselt Tallinnale peamiselt nooremapoolsed leibkonnad, kuid erinevalt Tallinnast on Tartu elanikkond väheneva trendiga. Valdavalt leiab tänasel hetkel aset siirdumine üüriturult omanditurule ehk noored otsustavad üürikorterist välja kolida ning soetada omale päris enda kodu.

Üüriliste suundumine omanditurule on Tartus erinevalt Tallinnast üürihindadele avaldamas oluliselt suuremat survet. Ennekõike on madalaid üürihindu märgata just odavamate pakkumiste osas. Alates sügisesest perioodist on pakkumiste hulk kasvanud olulisel määral n-ö kööktubade arvelt. Lisaks, mitmete tüüpkorterite üüripakkumishinnad on juba samal tasemel kui sarnastel korteritel Viljandis või Rakveres. Suure osa pakkumisest moodustavad liialt keskpärased ehk madala siseviimistluse kvaliteediga korterid, mis ei ole tänapäeval enam üürnike poolt eelistatud. Likviidseimad on Kesklinnas ja selle vahetus läheduses paiknevad 1- kuni 2-toalised kvaliteetse siseviimistlusega üürikorterid.

Värskelt remonditud korterite osas ollakse nõus tasuma oluliselt kõrgemat üürihinda. Sügisel algava õppeaasta raames on üürileandjate õnneks juba märgata broneeritud pakkumiste kasvu, mis asub aina enam hoogustuma kuni uue õppeaasta alguseni. Üürileandjate jaoks negatiivse asjaoluna on aga märgata kasvavat tendentsi, kus vaba rahalise kapitali ning laenuvõimekuse tõttu on lapsevanemad aina sagedamini ostmas oma lastele õppimise perioodiks kortereid, mis aga vähendab üürituru aktiivsust.

Tartu osakonna juht, Tarvo Tamme:

Olen täheldanud, et üürikorterite vastu tuntakse tavapärasest varem huvi, juba praegu on korteriturg selles osas aktiveerunud. Teadlikumad sügisel Tartusse kolijad on aru saanud, et korterit tuleb varem vaatama hakata, et vältida augustis kõrgema hinna tasumist ja viletsama olukorraga korteri üürimist või soetamist.

Arco Vara: Pärnus jätkus mais ligi 20-protsendiline aastane hinnakasv

12.06.2017 Mihkel Eliste

Mai kuus tehti Pärnus 74 korteritehingut. Võrreldes aprilliga tehti 25 tehingut rohkem (+25%) kuid võrreldes 2016. aasta maiga tehti sealjuures 14 tehingut vähem (-16%). Tehtud tehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 148 €/m2, mis oli võrreldes aprilliga kasvanud 4,1% ja võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguni 19%. Aasta algusest alates on hinnatase kasvanud ligikaudu 20%.

Hinnakasvu on soodustanud ennekõike perioodil 1971-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate korteritega tehtud tehingud. Tegemist on valdavalt Mai ja Papiniidu piirkonnas paiknevate paneelelamutega, milledes on eelistatuimad 2- ja 3-toalised korterid. Kui varasemalt eelistati peamiselt heas või väga heas seisukorras siseviimistlusega korterid, mis ei asu ei esimesel ega viimasel korrusel, siis tänases turusituatsioonis tehakse ostjaskonna poolt juba oluliselt vähem eelistusi. Seda seetõttu, et turul olemasolevate pakkumiste hulgas napib heas seisukorras siseviimistlusega kortereid. Kehv pakkumise struktuur on soodustamas hinnakasvu jätkumist ning tehinguaktiivsuse pidurdumist. Lähitulevikus on Pärnus oodata üksikute uute arendusprojektide valmimist, mis soodustavad tervikliku statistilise hinnakasvu jätkumist ka edaspidi.

Suve saabudes on Pärnus hoogustumas ennekõike piirkondlik lühiajaline üüriturg. Senine kehv ilmastik on küll suvitajaid tagasi hoidnud, kuid üüripakkumiste arv on sarnaselt varasematele aastatele jätkanud hooajalist kiiret kasvu. Tulenevalt erinevate suviste ürituste tõttu on üüripakkumiste hinnad võrdlemisi kõrged, kuid huvilisi paistab pakkumistele olevat, sest valdavalt on korterid juba suveks kevadisel perioodil ette broneeritud.

Nii kodumaised kinnisvaraportaalid kui Airbnb on soodustanud olukorra tekkimist, kus kinnisvarabüroode ega maaklerite teenuseid ei ole enam tarvis. Iga-aastaselt on paremas asukohas paiknevate varade omanike puhul märgata käitumist, kus suvisel perioodil potentsiaalselt teenitava üüritulu tõttu kolitakse mõneks kuuks mõnele teisele elamispinnale või maale vanavanemate juurde. Lühiajaline üüriturg on Pärnus küll piirkondlikku tarbimisvõimsust oluliselt suurendav, kuid kohalike pikaajaliste üürnike elu on keeruline, sest suvisel perioodil on pea võimatu pikaajaliselt elamispinda mõistliku hinna juures üürida.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eesti suurim rohebüroohoone sai nurgakivi

09.06.2017 Tõnu Toompark

Tallinnas pandi eile suurejoonelise trikirataste etenduse saatel nurgakivi Eesti suurimale täielikult rohelisel mõtteviisil arendatud büroohoonele, mida soojendab ja jahutab hoone konstruktsioon, 100%-list maakütet täiendavad katusel asuvad päikesepaneelid ning tarbeveest 75% kogutakse vihmaveest.

Rohelise mõtteviisi büroohoonet arendava Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi sõnul ei ole hoone ehitamine energiefektiivsena otseselt kallim ega odavam kui tavalise hoone ehitus, pigem asendub üks süsteem ja kulu teisega. “Näiteks saab hoone arendaja kulud, mis reeglina kaasnevad kaugkütte- või gaasitrassi ehitamisega, suunata maaküttesüsteemi rajamisse,” kirjeldas Laks.

“Läbimõeldud arhitektuurse lahendusega, on võimalik kokku hoida hoonesiseste jahutussüsteemide ehitamiselt ning osa investeeringust suunata näiteks vihmaveekogumise süsteemi ehitamisse,” märkis Laks ja lisas, et büroohoone tasuvusaeg jääb laias laastus samaks kui senises ehituspraktikas.

Tegu on Eesti suurima büroohoonega, mille kütmine ja jahutamine on täielikult lahendatud maakütte baasil pinnasesse paigaldatud 10 000-meetrise maaküttetorustiku abil. Igakuiste kulude vähendamiseks paigaldatakse hoone katusele ka päikesepaneelid ning ligi 75% hoone tarbeveest ammutatakse vihmaveest, ent hoone suurimaks eripäraks on Eesti büroohoonetes esmakordne energiat salvestav konstruktsioon, kus maja vahelagede sisse on peidetud 37 000 meetrit torustikku, mis muudavad põrandad ja laed ühtseks kütte- ja ka jahutuselemendiks.

Hoone fassaadile paigaldatakse suurtele büroohoonetele tavapäratult 17 500 meetrit lehisest voodrilauda ning akende ette puidust sirmid ja ribid, mis aitavad ruume kaitsta ka liigse päikesesoojuse eest. Hea sisekliima ja töökeskkonna loomiseks kasutatakse siseviimistluses võimalikult palju looduslähedasi materjale ja rohkelt puitu.

Järvevana tee 7b büroohoone valmib järgmise aasta alguses Ülemiste järve äärses männimetsas ning on tänaseks enam kui 70% ulatuses lepingutega kaetud. Ligi 7900-ruutmeetrise brutomahuga hoone ehitusmaksumus on ligi 6 miljonit eurot. Hoonet arendab Hepsor OÜ, ehitab Mitt & Perlebach OÜ. Hoone arhitektuurilise lahenduse lõi arhitektuuribüroo Pluss.

Nõuanded koduostjale: valduse vastuvõtmine

09.06.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Lepingu sõlmimise järel tuleb kinnisvaramüüjal kokkulepitud ajal koduostjale valdus üle anda. Kui tehingut on vahendanud kinnisvaramaakler, peaks maakler viibima valduse üleandmise juures ja selle korraldama.

Seaduse kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või teenuse osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Sellest võib välja lugeda, et lepingu sõlmimisega on käsund täidetud ja maakler rohkem midagi tegema ei pea. Samas võib valduse üleandmise korraldamise kohustuse panna maaklerile maaklerilepinguga. Lisaks näeb maakleri valduse üleandmise korraldamise kohustust ette kinnisvaramaaklerite kutsestandard.

Valduse üleandmisega läheb otsesele valdajale üle asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko, mistõttu see tuleb üle anda kinnisasja asukohas.

Kinnisasja valduse üleandmisel tuleb asja seisukord põhjalikult üle vaadata. Samuti tuleb üle vaadata, kas kõik hinnas sisalduvad esemed on olemas ja kokkulepitud seisukorras. Kui asjal avastatakse puudused, millest varem ei olnud ostjat teavitatud, tuleb need üleandmise-vastuvõtmise akti kirja panna.

Avastatud puuduste korral tuleb kinnisasja omanikule anda mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või leppida kokku kompensatsiooni maksmises. Ka need kokkulepped tuleb aktis fikseerida.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Uus Maa: Neli viga, mis võivad kinnisvaraarendusele saatuslikuks saada

09.06.2017 Eve Soppe

Miks mõnel arendusel ei vea, kuid teised on ülipopulaarsed? Miks müük ei lähe nii kiirelt kui oodati? Võibolla on arendaja teinud mõne neist järgnevatest vigadest.

Esmaseks – ja ilmselt suurimaks probleemiks on konflikt asukoha ja pakutava vahel. Otse öeldes, odavasse piirkonda pole mõtet ehitada kalli siseviimistlusega kortermaja. Tallinna mägedel müüvad heledad toonid ja lihtsad ruumikad planeeringud. Kesklinna piirkonda soovitakse kallima siseviimistluse ja läbimõeldud planeeringuga elamispindu. Mõlema piirkonna puhul müüb hästi kvaliteetne ehitus.

Teiseks. Müük ei laabu juhul, kui korteriplaneering on läbimõtlemata või krundi üldpinnast tulenevalt pole võimalik normaalsete parameetritega hoonet ehitada. Näiteks ebatüüpilise kujuga korterite müük on palju aeglasem ning ruutmeetrihind peaks seetõttu olema ka tavapärasest soodsam.

Müügiedu takistuseks võib saada ka juriidiline probleem, näiteks võivad selle tekitada külaliskorterid või kasutuskorra alusel korterite müük. Tänane finantsmaailm ei armasta juriidilisi nõkse ja sellisel juhul aitab kortereid müüa vaid vajalikku rahasummat omavate ostjate olemasolu.

Neljanda probleemina toon välja arendusega tegelevate partnerite eriarvamused ja kohati suisa omavahelise usaldamatuse. See viimane on üldse eestimaalaste suurim probleem. Teen ettepaneku – igaüks jäägu oma liistude juurde, pakkudes oma tugevaimat teenust – arendaja planeerib ja arendab, ehitaja ehitab ja väljaõppinud müügiinimene müüb.

Seega, ümber on aeg, kui turunduse abil suudetakse müüa kogu maja sisuliselt korraga. Eestimaalasest ostja soovib küll odavamat hinda, kuid eelistab alati kvaliteetset ehitust emotsionaalsele, ülespuhutud müügile.

14/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”

09.06.2017 Margot Toompark

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 14/09/2017 Tallinna kesklinnas. Koolituse eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” on suunatud:

kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitus annab:

põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid;
ülevaate ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevusest, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid;
vastused maksustamisega seotud enamlevinud küsimustele, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 14/09/2017 kell 09.00-13.00 Tallinnas. Lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.