Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated - Leht 950

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Elu korteriühistus: Lihtvolitus korteriühistu asutamiskoosolekul

09.10.2017 Kätri Sarapuu

Küsimus: Kas KÜ asutamiskoosolekule saab omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama KÜ moodustamise poolt või vastu.

Vastus: Korteriühistu asutamiskoosolekule saab korteri omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama korteriühistu moodustamise poolt või vastu.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

09.10.2017 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHV Pangaga 13.10.2017 konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“, mis toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4).

Ajakava

8.30 – 9.00 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.00 – 9.05 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.05 – 09.55 „Spekulandi 15 minutit“
Madis Toomsalu, LHV Grupi juhataja

09.55-10.25 Edulugudest: „Transformer Mustamäel! Vanast telefoni keskjaamast sai SpaceCube!”
Kalle Aron, Scandium Kinnisvara OÜ arendusjuht

10.25 – 11.10 Konkurentsiõiguse olulistest sätetest kinnisvarasektoris
Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Diskussioonipaneelis osalevad:

Mariana Hagström, vandeadvokaat , Advokaadibüroo Teder OÜ
Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara seeniorpartner

11.10 – 11.30 Üliõpilaste lõputööde „Tõusev kinnisvaratäht“ / „Säravaim kinnisvaratäht“ laureaatide väljakuulutamine ja auhindade üleandmine (bakalaureuse- ja magistrikraadi tööd)

11.30 – 12.45 Lõuna

12.45 – 13.15 „Kuidas tehnoloogia muudab elamist?“
Kristjan Port, spordibioloog ja tehnoloog

13.15 – 13.45 „Ühisrahastuse arengutest“
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ juhatuse liige
Marek Pärtel, Invego OÜ juhatuse liige

13.45 – 14.30 „Müüt või tegelikkus? Kas elamispindade turul on buum?“
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

Arko Kurtmann, LHV äripanganduse osakonna juht
Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige
Rando Vanaveski, OÜ Domus Kinnisvara Põhja regiooni juht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.45 „Kuhu liigub ehitushind?“
Kaupo Koitla, Combicon OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

Igor Mölder, Capital Mill OÜ juhatuse liige
Margus Nõlvak, Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees

15.45 – 16.30 „Lihtsa aja lõpp ärikinnisvaras“
Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

Gert Jostov, AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees
Urmas Tsahkna, LHV korporatiivpanganduse juht

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFL juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimise tulemused

09.10.2017 Pro Kapital Grupp

AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, registreeritud aadress Sõjakooli 11, 11316, Tallinn; edaspidi Pro Kapital Grupp) nõukogu otsustas 19. septembril 2017 toimunud nõukogu koosolekul suurendada Pro Kapital Grupp aktsiakapitali kuni 6 000 000 uue Pro Kapital Grupp lihtaktsia väljalaskmise teel. Uute aktsiate märkimine toimus 20. septembrist 2017 kuni 4. oktoobrini 2017.

Täna otsustas Pro Kapital Grupp nõukogu märgitud aktsiate jaotamise investoritele. Kokku jaotatakse investoritele 2 416 232 aktsiat märkimishinnaga 1,80 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,60 eurot) iga aktsia kohta. Kõigile investoritele jaotatakse vastava investori poolt märgitud aktsiad täies ulatuses. Pro Kapital Grupp juhatus otsustas tühistada 3 583 768 aktsiat, mida märkimisperioodi jooksul ei märgitud.

Aktsiate märkimises osalesid teiste investorite hulgas ka Pro Kapital Grupp juhatuse liige Paolo Michelozzi, märkides 29 000 aktsiat, nõukogu liige Petri Olkinuora, märkides 30 000 aktsiat ning nõukogu liige Pertti Huuskonen läbi talle kuuluva ettevõtte Lunacon OY, märkides 13 447 aktsiat.

Uute aktsiate märkimise tulemusena suureneb Pro Kapital Grupp aktsiakapital 483 246,40 euro võrra, st aktsiakapitali uueks suuruseks saab olema 11 337 590,80 eurot. Kokku kaasab Pro Kapital Grupp aktsiate märkimisega 4 349 217,60 eurot.

AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi kommenteeris märkimistulemusi järgnevalt: „Meie hinnangul olid aktsiate märkimise tulemused positiivsed, kuna teiste seas liitusid AS Pro Kapital Grupp aktsionäridega mitmed professionaalsed investorid. Me tervitame uusi aktsionäre ning usume, et nad lisavad olulist väärtust meie ettevõtte tulevikule.“.

Pro Kapital Grupp esitab hiljemalt 10. oktoobril 2017 Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatava reguleeritud turu Noteerimis- ja Järelevalvekomisjonile taotluse avaliku pakkumise tulemusena investoritele jaotatud 2 416 232 aktsia kauplemisele võtmiseks. Kuigi Pro Kapital Grupp teeb kõik jõupingutused aktsiate kauplemisele võtmiseks, ei saa Pro Kapital Grupp aktsiate kauplemisele võtmist tagada.

Eeldatavalt 17. oktoobril 2017 kantakse uued aktsiad investorite väärtpaberikontodele. Uute aktsiate esimeseks kauplemispäevaks Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatava reguleeritud turul (lisanimekirjas) on planeeritud 19. oktoober 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistikaamet: Augustis peatus majutusettevõtetes rohkem turiste

06.10.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta augustis 435 000 sise- ja välisturisti, mida on 4% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

2017. aasta augustis kasutas majutusettevõtete teenuseid 18 000 turisti enam kui eelmise aasta augustis. Eelmise aastaga võrreldes suurenes välis- ja siseturistide arv vastavalt 3% ja 7%. Välisturistid hõlmasid 60% turistide koguarvust. Kokku kasutas augustis majutusettevõtete teenuseid 263 000 välisturisti. 78% välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest, 8% Venemaalt ja 5% Aasia riikidest. 165 000 turisti ehk 63% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 10% ja 7% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtetes peatus 5% ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes 3% välisturistidest. Enamik (77%) välisturistidest oli puhkusereisil ja 17% tööreisil, ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.

40% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Augustis kasutas majutusettevõtete teenuseid 172 000 siseturisti, neist 67% olid puhkusereisil ja 18% tööreisil. Harju maakonnas peatus 21%, Pärnu maakonnas 13%, Tartu maakonnas 10% ning Ida-Viru ja Saare maakonnas kummaski 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Augustis pakkus külastajatele teenust 1357 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 24 000 tuba ja 56 000 voodikohta. Täidetud oli 55% tubadest ja 46% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 38 eurot ehk sama palju kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 46 eurot, Pärnu maakonnas 37 eurot, Ida-Viru maakonnas 32 eurot ning Saare ja Tartu maakonnas kummaski 31 eurot.

**Majutamine piirkonniti, august 2017**
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 357	238	69	137	520	393
Toad	23 678	8 712	1 444	1 819	6 572	5 131
Voodikohad	56 370	19 124	3 417	4 627	16 470	12 732
Tubade täitumus, %	55	74	46	37	47	42
Voodikohtade täitumus, %	46	64	42	35	38	34
Majutatud	435 240	208 225	23 029	28 695	99 021	76 270
Ööbimised	801 927	379 139	44 481	49 486	193 346	135 475
Eesti elanikud	301 741	61 492	26 604	38 633	90 187	84 825
väliskülastajad	500 186	317 647	17 877	10 853	103 159	50 650
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	38	46	32	22	34	26

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuukokkuvõtte 19 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Nõuanded koduostjale: laenutaotleja ja kaaslaenutaotleja

06.10.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenu taotlemisel tuleb otsustada, kes on laenutaotleja. Kui kodu ostab ja laenu soovib võtta üksik inimene, siis on selge, et laenutaotleja on ta ise. Kui aga sel laenutaotlejal jääb sissetulekust napiks, et pank oleks valmis talle laenu pakkuma, on võimalus leida kaaslaenutaotleja. Kaaslaenutaotleja võiks olla abikaasa või elukaaslane, üksiku inimese puhul tema vanem või vanemad.

Kui uut pesa punuvad kooselavad inimesed, kes ei ole abielus, taandub laenuvõtjaks olemise temaatika sellele, kes saab ostetava kinnisvara omanikuks. Kui paarisuhe toimib võrdsetel alustel, siis oleks igati mõistlik, et kinnisvara soetatakse kahe peale ehk kaasomandisse ning laen võetakse kahe peale. Seda isegi vaatamata asjaolule, et laenumakse tagastatakse pangale ehk ühe elukaaslase pangakontolt.

Olukorras, kus kinnisvara soovib soetada abielupaar, tuleb mängu, kas kinnisvara ostetakse ühisomandisse või lahusvaraks. Varaühisus tähendab seda, et abielu jooksul omandatud vara loetakse ühisvaraks, välja arvatud abikaasa päritud ja kingiks saadud vara. Vara kuulub võrdselt mõlemale abikaasale ja kui vara hulka kuuluva kinnisasja või osaga on vaja tehinguid teha, on tehingu tegemiseks vaja mõlema abikaasa nõusolekut.

Varalahusus on abikaasade võimalus abielludes sõlmida abieluvaraleping nii, et abielu kestel omandatud vara ei muutu ühisvaraks, vaid selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimel asi on. Näiteks kui abielu kestel ostetakse korter ja ainult üks abikaasa kantakse omanikuna kinnistusraamatusse, siis varalahususe korral ei muutu see kinnisasi abikaasade ühisvaraks, vaid omanikuks jääb ainult see abikaasa, kes on omanikuna kinnistusraamatus märgitud.

Kui abikaasad ei lepi abiellumisel kokku, millist vararežiimi kasutatakse, kohaldatakse neile automaatselt varaühisust. Peale selle võivad abikaasad enne abielu sõlmimist või abielu ajal tunnistada abieluvaralepinguga ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid.

Kui abikaasad varalahususes kokku pole leppinud, saavad nad mõlemad ostetava kinnisvara omanikeks. Otseselt ei ole vaja, et sellisel puhul oleksid mõlemad abikaasad kaaslaenutaotlejad, pank võib seda siiski nõuda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

SEB: Kiire inflatsioon piirab majapidamiste ostujõudu

06.10.2017 Mihkel Nestor

Kui paaril viimasel aastal on Eesti majanduskasvu peamine eestvedaja olnud majapidamiste julgem ostlemine, siis tänavu on eratarbimise kasv jäänud hinnamõjusid arvesse võttes oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle peamine põhjus on kiire inflatsioon, mis on küll suurendanud kaubandusettevõtete müügitulu ja kergendanud inimeste rahakotti, kuid kogustes mõõdetuna toonud kaasa tuntava kasvu aeglustumise.

Eratarbimise kasvu on jahutanud hinnatõus

Ehkki Eesti tänavune majanduskasv on ületanud kaugelt varasemaid prognoose, ei ole kõik selle aluseks olevad komponendid võrdselt kasvanud. Üheks märgatavamaks muutuseks varasemaga on majapidamiste tarbimiskulutuste aeglasem kasv. Kui 2016. aastal paisus eratarbimine püsihindades mõõdetuna üle 4%, siis selle aasta esimeses pooles kõigest 1,4%. Meenutuseks on just eratarbimine olnud viimastel aastatel peamine majanduskasvu eestvedaja. Seni on majapidamiste tarbimise suurenemist soosinud aina kõrgem tööhõive, kiire palgakasv, väga madal või lausa negatiivne inflatsioon ja ka riigi maksupoliitilised ja sotsiaaltoetusi puudutavad otsused.

Joonis 1. Eratarbimise kasv jooksev- ja püsihindades 2013-2017, %.

Et tänavu on nii palgad kui hõive kasvanud varasemast pisut aeglasemalt, tagasihoid¬likum on olnud maksupoliitika mõju ja inflatsioon ületab 3%, pole eratarbimise kasvu pidurdumine üllatav. Suurim mõjutaja on neist kahtlemata olnud siiski kiire inflatsioon. Seda iseloomustab asjaolu, et nominaalväärtuses oli esimesel poolaastal eratarbimise kasv mullusest kiiremgi – 5,1%. Väheoluline pole ka see, et eriti kiiresti on suurenenud nende kaupade hind, mis etendavad majapidamiste tarbimiseelarves suurimat tähtsust – toiduained, kütus ja alkohol. Samas tuleb tõdeda, et inimesed saavad endale täna suuremaid kulutusi lubada. Palgakasv ületab jätkuvalt 6% ja majapidamiste säästude kasvutempo pankades on isegi kiirenenud mulluselt 7%lt 8%le. Inimeste head majandusseisu iseloomustab ka asjaolu, et Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal oli tarbijate kindlustundeindikaator viimati nii kõrgel tasemel 2011. aastal, kui majanduskriisi leevenemine laiapõhjalist optimismi sisendas. Soodsate trendide jätkumisel kiireneb majapidamiste tarbimise kasv 2018. aastal jälle üle 4%, kuna tulumaksureform tähendab kolmandikule töötajatest vähemalt 10% netopalga tõusu.

Jaekaubandust veab automüük

Kiire hinnakasv ja soodne seis tööturul on tänavu jaekaubanduse müügitulu tublisti paisutanud. Kui eelmisel aastal suurenes jaekaubandusettevõtete käive ligi 7%, siis 2017. aasta esimeses pooles koguni 9%. Viimastel kuudel on kasvutempo küll mõnevõrra aeglustunud: juulis kasvas jaekaubanduse käive 7,5% ja augustis 6% võrra. Peamiselt on seda põhjustanud hoo raugemine automüügis – aasta esimeses pooles suurenes mootorsõidukite müük mitmel kuul koguni neljandiku võrra, andes pea poole kogu jaekaubanduse käibekasvust. Ilma automüügi ja -remondita on jaekaubanduse kasv olnud märksa stabiilsem, püsides enamuses kuudest 6% lähedal.

Koguseliselt mõõdetuna on jaekaubanduse kasv jäänud siiski märksa tagasihoidlikumas. Hinnamuutuseid arvesse võttev kaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks on tänavu kasvanud 2%, koos automüügiga 4%. Eriti märgatav on erinevus mõistagi neis jaekaubanduse segmentides, mille tooted on enim kallinenud. Nii on näiteks mootorikütuse jaemüük 2017. aasta 8 kuuga suurenenud eurodes mõõdetuna 68 mln euro ehk enam kui 10% võrra, kuid püsihindades mõõdetuna on müük isegi mõnevõrra vähenenud. Sarnane ilming on nähtav supermarketites, mille müügikäive on 8 kuu jooksul, käsikäes toiduainete hinna kallinemisega, suurenenud üle 3%, kuid kus püsihindades mõõdetuna on müügimaht üle pooleteist protsendi vähenenud.

Aasta teises pooles on inflatsiooni kergitanud aktsiisitõus

Statistikaameti poolt täna avaldatud andmetel suurenes tarbijahinnaindeks septembris 3,7% võrra. 2017. aasta kolme kvartali keskmisena küündib inflatsioon seega 3,3%ni. Seetõttu pole üllatav, et harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi alusel konkureerib Eestiga hinnakasvu kiiruse osas Euroopa Liidus vaid Leedu.

Hinnatõusu on tänavu vedanud juba 2016. sügisel alguse saanud toidukaupade kallinemine. Septembris maksid toidukaubad ja joogid mullusest pea 6% enam. Suure tõusu taga on ühelt poolt baasefekt, kuna varasemalt olid toiduainehinnad sisuliselt 2014. aastast saadik olnud languses. Kaudsemalt on toidu lõpphinda mõjutanud kütuse kallinemine, kuna kiirelt riknevate toidukaupade lõpphinnas on transpordil suur osatähtsus. Konkreetsetest tootegruppidest on eriti hoogsalt kerkinud piimatoodete hind. Hetkel on Euroopa Liidu turul piimatonni hind lähenemas 350 eurole, mis on pea 100 eurot rohkem kui aasta tagasi. Minevikus on piimatonni hind ületanud muidugi ka 400 euro taset. Ehk veidi ootamatult, kipubki piim olema hinna poolest üsna volatiilne kaup ja selle varasem ületootmine on nüüd kaldumas teise äärmusesse, kus nõudlus pakkumist ületab. Piima hinna varasemat tsüklilisust vaadates ei saa välistada, et kõrge hind peagi jälle tootmist suurendab ja seeläbi ka hinnakasvu pidurdab.

Teiseks peamiseks inflatsiooni tagantkütjaks on mõistagi olnud kütusehindade tõus, mis on 9 kuu jooksul kergitanud transpordile tehtavaid kulutusi enam kui 5%. Viimastel kuudel on kütusehindade tõus tugevama võrdlusbaasi tõttu küll veidi pidurdunud. Kui veebruaris oli kulutused transpordile 2016. aasta sama kuuga võrreldes 9% kõrgemad, siis septembris piirdus erinevus 3,6%ga.

Joonis 2. Tarbijahinnaindeksi muutus 2017. aasta 9 kuu jooksul, %.

Aina suuremat mõju tarbijahinnaindeksi kasvule avaldab ka alkohol, põhjuseks juulist kehtima hakanud täiendav lahja alkoholi aktsiistõus. Lisaks 70% aktsiisitõusule on suurenenud ka tootjate hinnalisand, mistõttu on õlle hind lõpptarbija jaoks suurenenud enam kui neljandiku võrra. Kuigi teisipäeval avaldatud leibkondade eelarveuuringu põhjal kulutavad Eesti majapidamised alkoholile ja tubakale keskmiselt vaid 3,6% pere-eelarvest, siis kipuvad küsitlusuuringu puhul inimeste hinnangud olema ilustatud ja tarbijahinnaindeksi arvutamisel küündib alkoholi ja tubakatoodete osakaal 8%ni.

Nende kaubagruppide kõrval on jätkunud ka paljude kodumaiste teenuste hinnakasv. Näiteks on ligi 6% võrra kallinenud majutusteenused ja kodust väljas söömine. Eesti Panga hinnangul ongi ligikaudu pool tänavusest hinnakasvust tulenenud sisemaistest teguritest ja teine pool väliskeskkonna hinnasuundumustest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Rahandusministeerium: Hinnatõus püsib kiirena

06.10.2017 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel langesid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus augusti 3,9 protsendilt septembris 3,7 protsendini. Euroalas püsis hinnatõus esialgsetel andmetel 1,5 protsendil.

Kolmandas kvartalis inflatsioon kiirenes tõusnud teenuste ja energiahindade ning täiendavate maksumeetmete tulemusena. Suuremal määral on sel aastal inflatsiooni põhjustanud toiduained, kus hinnatõus on laiapõhjaline, kõikudes viimastel kuudel 6 protsendi juures. Suuremal määral on tõusnud õli-, piima- ja kalatoodete hinnad. Arengud on kooskõlas toiduhindade arengutega välisturgudel, kus hinnad on kahe ja poole aasta kõrgeimad. Mõnevõrra on suurendanud meil hinnatõusu ka siseturu jõudsam käekäik.

Nafta hind tõusis septembri lõpus aasta kõrgeimale tasemele ning on sellega mõnevõrra kergitanud mootorikütuse hindu. Lisaks on energiahindu mõjutanud viimaste kuude elektri kõrge hinnatase elektribörsil.

Teenuste hinnatõus on tänavu kiirenenud suurenenud majandusaktiivsuse, toorainete kallinemise ülekandumise ning ka elavnenud turismi tõttu. Septembris olid teenused 3,5 protsenti kallimad kui aasta tagasi.

Septembri inflatsioon on kooskõlas rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga, mille kohaselt tõusevad hinnad sel aastal 3,4 protsenti. Hinnatõusu mõningat aeglustumist võib oodata alates detsembrist, kui hakkab välja taanduma aastatagune toorainete hinnatõus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Kiire hinnakasv jätkus ka septembris

06.10.2017 Sulev Pert

Inflatsiooni põhjustavad toiduainete ja energia kallinemine ning aktsiisitõusud
Tarbijahinnaindeks oli septembris hooajaliste tegurite tõttu 0,1% madalam kui augustis

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahinnaindeksi kasv septembris aasta võrdluses 3,7%ni. Väikesest aeglustumisest hoolimata oli hinnakasv endiselt suhteliselt kiire; selle taga olid nii kallimad impordihinnad kui ka sisemajanduslikud tegurid.

Peamiselt maailmaturu hindade arengu tõttu kallinesid toiduained septembris 7% ja energia 6%. Naftabarreli hind tõusis septembri lõpuks 57 dollarini, sest naftanõudlus on mõnevõrra suurenenud, kuid pakkumise kasvu piirab OPECi liikmesriikide kokkulepe. Eurodes arvestades on nafta hinna aastakasv olnud siiski võrdlemisi tagasihoidlik, sest samal ajal on euro kurss dollarisse tugevnenud. Ligikaudu ühe protsendipunkti kogu tarbijakorvi hinnakasvust on tänavu põhjustanud aktsiisitõusud. Kõrgemad maksumäärad hoiavad toiduainete ja energiakaupade inflatsiooni kiirena ka järgmisel aastal, kuid toorme hindade mõju peaks hakkama järk-järgult leevenema ja inflatsioon aeglustuma.

Ka sisemajanduslikud tegurid on sel aastal hinnakasvu soodustanud. Tööstuskaupade ja teenuste inflatsioon ehk alusinflatsioon, mis sõltub peamiselt sisemaistest teguritest, oli septembris 1,3%. Ühest küljest on Eesti palgakasv püsinud kiire ja see on suurendanud tootmiskulusid. Teisest küljest on jõudsalt kasvanud nii ettevõtete kui ka majapidamiste sissetulekud ja suurem nõudlus laseb müügihindu kergitada. Nii tootmismahu kasv kui ka hinnataseme tõus on võimaldanud ettevõtetel pärast mitut aastat taas kasumeid suurendada.

Euroala inflatsioon püsis septembris 1,5%, mis on Euroopa Keskpanga 2% inflatsioonieesmärgist madalam. Hinnakasvu on tagasi hoidnud see, et euroala suurimates riikides on – erinevalt Eestist – olnud palgakasv ootamatult aeglane ja jäänud teistest majandusaktiivsuse näitajatest maha. Vähenev tööpuudus, mis on nüüd väiksem kui enne majanduskriisi, ja kiirem majanduskasv on siiski euroala hinnakasvu toetanud. Euroala ettevõtete jaoks on aeglane tööjõukulude kasv tasakaalustanud muude tootmissisendite, sealhulgas tooraine kallinemist.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksit mõjutas septembris enim toit

06.10.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta septembriga võrreldes 3,7% ja teenused 3,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes tõusnud 7,4% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Eelmise aasta septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 5,8% kallinemine, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid 12,5% kallimad piim, piimatooted ja munad ning rasvad (kallinemine 26,4%), liha ja lihatooted (2,9%) ning värske puuvili (8,7%) igaüks kümnendiku. Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku, millest üle poole andis 26% kallim õlu ja kuuendiku 6,2% kallimad tubakatooted. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinnatõus. Bensiin oli 11,3% ja diislikütus 9,8% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (47%), väherasvane piim (25%) ja kartul (20%).

Augustiga võrreldes oli septembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks riietuse ja jalatsite sesoonsete soodusmüükide lõppemine ning uute hooajakaupade müügiletulek. Kuise muutuse viis aga negatiivseks toidu ja mittealkohoolsete jookide 1% odavnemine, mille põhjustas köögivilja 7,6% ning kala ja kalatoodete 3,3% hinnalangus. Samuti olid septembriks ostetud lennukipiletid 11% ja majutusteenused 9% odavamad.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2017**
Kaubagrupp	September 2016 – september 2017, %	August 2017 – september 2017, %
KOKKU	3,7	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,8	-1,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	10,6	0,6
Riietus ja jalatsid	0,9	4,6
Eluase	4,1	0,1
Majapidamine	0,2	-0,2
Tervishoid	0,4	-0,4
Transport	3,6	-0,3
Side	-5,4	0,0
Vaba aeg	1,7	-0,4
Haridus ja lasteasutused	5,7	1,6
Söömine väljaspool kodu, majutus	7,0	-1,6
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,2	-0,1

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Koolitus uuest korteriomandi- ja korteriühistuseadusest toimub 16/10/2017

06.10.2017 Margot Toompark

Koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises peale uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist 2018. aastal” toimub 16/10/2017 Tallinnas. Lektorid on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige Pille Kaarlõp.

Koolitus „Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises“ on suunatud:

korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
kõigile eraisikutele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus annab Sulle:

hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
juhised muuta korteriühistu asjaajamist vastavalt uutele kehtima hakkavatele nõuetele;
võimaluse saada teadmisi korteriomanike õigustest ja kohustustest;
ülevaate uutest kehtima hakkavatest nõuetest korteriühistu raamatupidamisele;
praktilisi nõuandeid korteriühistu juhtimiseks ja muudatuste elluviimiseks.

“Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises” toimub 16/10/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tondiraba jäähalli kõrvale rajatakse olümpiamõõtmetes ujula

05.10.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada Tondiraba jäähalli kõrvale 50 meetri pikkuste radadega ujula.

„Selle planeeringu järgi on võimalik ehitada jäähalli kõrvale täismõõtmetes, kümne 50-meetrise rajaga ujula,“ ütles Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. „Tegemist on olümpiamõõtmetes ujulaga, mille juures on ka 25-meetrine nelja rajaga soojendusbassein.“ Aas osutas, et ujumisringkonnad on treeningtingimuste parandamise osas muret väljendanud ja parajasti ringkirja koostamas. Tallinna linn aga saab nende muredele vastu tulla. “Oluline on seegi, et antud ujulat saavad kasutada ka tavalised lasnamäelased, mitte üksnes tippsportlased.“

Lisaks ujulale on plaanis alale rajada spordirajatisi teenindav hotell ja klubihoone.

Aas lisas, et detailplaneeringu kehtestamine võimaldab käivitada hankemenetluse projekteerija ja ehitaja leidmiseks. „Ehitaja loodame leida hoonestusõiguse seadmise konkursi korras,“ ütles Aas. „Sel moel on avaliku ja erasektori koostöös kas juba valminud või ehitamisel juba õige mitu avaliku funktsiooniga hoonet.“

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Eesti majapidamiste finantsseis on hea

05.10.2017 Tõnu Mertsina

Täna avaldas Statistikaamet rahvamajanduse sektorikontod (viimane aasta 2016), kust on näha, et Eesti kodumajapidamiste säästumäär on jätkuvalt tugev (11% nende kasutatavast tulust). Selle taga on kiire sissetulekute kasvu kõrval mõõdukas tarbimine (mõlemate näitajate nominaalkasv 5%).

Eluasemeinvesteeringute kasv ei ole majapidamiste finantsseisu halvendanud

Majapidamised on suutnud korralikult säästa kõikidel kriisijärgsetel aastatel (võrdluseks, 2002-2007 oli majapidamiste säästumäär negatiivne ehk tarbimine oli sissetulekutest suurem). Samas tuleb arvestada, et Eesti majapidamiste säästmisvõime ja säästud ei ole ühtlaselt jaotunud. Kuigi majapidamiste eluasemeinvesteeringud on samuti kiiresti kasvanud (2016. aastal nominaalselt 14%) , ei ole see halvendanud majapidamiste finantsseisu ning on nende sissetulekute ja tarbimise kõrval hoidnud eelarve positiivsena. See aitab Eesti majapidamistel seista paremini (kui möödunud majanduskriisi aegu) vastu võimalikele majandust ohustavatele riskidele.

Sel aastal võib majapidamiste säästumäär küll alaneda, kuid eelarve püsib ülejäägis

Möödunud aasta kohta ei ole kõikide riikide kohta veel andmeid avaldatud, kuid varasemate aastate võrdluses on Eesti majapidamiste säästumäär olnud küll oluliselt madalam Rootsi vastavast näitajast, kuid kõrgem Soome omast. Lätis ja Leedus on majapidamiste säästumäär ja nende eelarve olnud negatiivne ehk nad on tarbinud ja investeerinud sissetulekutest rohkem.

Esialgsete hinnangute järgi võib sel aastal Eesti kodumajapidamiste säästumäär küll veidi alaneda, kuid jääb suhteliselt kõrgeks ning ka nende eelarve püsib ülejäägis (netolaenuandmine). Kuigi viimase näitaja juures võib toimuda mõningane taandumine.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

SEB: Millist kinnisvara võiks osta investeeringuks?

05.10.2017 Gerli Ramler

Väljaüürimiseks sobiliku korteri otsimisel tuleks lähtuda lihtsast põhimõttest leida selline elamispind, mille järele on kõige enam nõudlust. Muidu ei hakka teie äriplaan tulu tooma.

Otsides korterit, mis sobib väljaüürimiseks, tuleb lähtuda paljudest näitajatest, mis kõik mõjutavad lõpptulemust. Kinnisvaraäris on tavapärane, et ideaalset objekti ei ole olemas. Ikka peab ostja tegema ühes või teises osas järeleandmisi. Üürileandjal on tähtis enesele teadvustada, kui suuri järeleandmisi ta on valmis tegema.

Asukoht

Kinnisvaraäris on väga tähtis asukoht. Tallinna rahvaarv on linnadest suurim, seega on ka kohalik üüriturg kõige suurem ning likviidsem. Tartu ja Pärnu üüriturg on väiksuse tõttu õhukesem, kuid mõlemas on oluline sesoonsuse moment.

Tallinna üürikorteri puhul eristub äärelinn ja kesklinn. Kesklinna hinnatase on kõrgem ning sealsete üürikorterite pakkumise arv on suurem. Samas on kesklinna korterite üürilepingud lühemad, sest seda asukohta eelistavad näiteks välismaalastest üürnikud, kelle üürilepingud on tõenäoliselt lühemad kui kohalikel. Üürniku jaoks võivad olulised olla lasteaedade-koolide, kaubandus- ja teenindusasutuste lähedus ning ühistranspordi olemasolu. Üürikorteri asukoha üle otsustamisel võib lähtuda ka sellest, kas korter asub tulevase investori elu- või töökoha lähedal, sest see aitab korteri väljaüürimisel odavamalt ja operatiivsemalt toimetada.

Korteri suurus

Üürikorteri suuruse üle otsustades peab mõtlema sihtrühmale. Kas soovitakse võtta üürnikud, kes elavad üksi või on paarisuhtes? Kas aktsepteeritavad on ka lastega pered? Lastega perede puhul võib suure tõenäosusega arvestada korteri täiendava amortisatsiooniga.

Kui suunata üüriäri pigem üksikutele inimestele või paaridele, tuleks mõelda eeskätt 1- või 2-toaliste korterite soetamisele. Kui lapsed peavalu ei tekita, võib üürikorter olla enamate tubadega.

Järgmine korteri suuruse kriteerium on ruutmeetrite arv. 2-toaline korter võib olla suurusega 40 m² või 80 m². Kui 40 m² korter on pigem odav säästutoode, siis 80 m² viitab juba teatud luksusele.

Tõenäoliselt on sama kvaliteedi juures väiksema korteri ruutmeetrimaksumus kõrgem, samas ei pruugi suure korteri võimalik üürihind väikse omast päris kaks korda kõrgem olla. Küll on 80 m² korteri kõrvalkulud peaaegu kaks korda kõrgemad kui väikesel korteril, seega on suure tõenäosusega väiksema korteri võimaliku üürihinna ja soetusmaksumuse suhe üürileandja jaoks parem.
Mõelda võib ka n-ö ühiskorteri tegemisele, mis tähendab, et soetatakse paljude tubadega korter ja üüritakse see tubade kaupa välja. Selliste üürilepingute haldamine on tõenäoliselt keerulisem, ajamahukam ja seega kallim, kuid pakutav tootlus samas kõrgem.

Korteri suurus ja tootlus

Suurus	40m2	80m2
Hind	50 000 eurot	90 000 eurot
Ruutmeetri hind	1250 eurot/m2	1125 eurot/m2
Võimalik üürihind	250 eurot/kuus	420 eurot/kuus
Tulu	3000 eurot/aastas	5040 eurot/aastas
Lihtne tootlus	6,0%	5,6%

Üürikorteri maksumus

Üürikorteri võimalik maksumus sõltub esmalt üürileandja rahalistest võimalustest ning samuti kliendirühmast. Odavate korterite üürnikega on sageli rohkem tegemist, kuid vähemalt teoreetiliselt peaks see tagama kõrgema tootluse. Samuti on odavate korterite segmendis nõudlus laiem.

Kallimate korterite segmendis on jälle korteri likviidsus ja nõudlus madalam. Samuti peab arvestama, et kalli üürikorteri puhul võib see olla päris märkimisväärne summa, mis üürileandjal vakantsuse perioodil saamata jääb.

Korteri ja hoone heakord

Ostu plaanides tasub mõelda, kas soovitakse soetada korter, mida on piltlikult öeldes kohe ostupäeval võimalik välja üürida, või remonti vajav eluase. Viimase puhul peab otsustama, kas teha remont ise või on võimalik palgata korralik remondimees. Korteriostu võib rahastada pank, kuid panga valmidus pakkuda odava intressimääraga laenu remondi rahastamiseks võib olla tagasihoidlik. Lisaks ei tooda korter remondiperioodil üüritulu, vaid omast taskust tuleb tasuda ka kommunaalkulud.

Kui korteri ja selle sisutusega tegeleb üürileandja, siis hoonega tegeleb ühistu. Hoone seisukorrast, probleemidest ja planeeritavatest suurematest remonttöödest ülevaate saamiseks tasub kontakteeruda ühistu esimehega. Võib-olla on ühistul plaanis teha suurem remont, mida finantseeritakse laenuga – see aga mõjutab kulude struktuuri ja võib muuta projekti mittetasuvaks. Ettevaatlik tasub olla ka investeeringutega käest lastud hoonesse, kus elanikud ei tundu eriti hoone heakorra vastu huvi tundvat.

Likviidsus

Likviidsusrisk on oht, et korterit ei õnnestu piisavalt kiiresti välja üürida, st vakantsusperiood venib pikaks, üürileandjal jääb üüritulu saamata ja samas tuleb tasuda kõrvalkulud. Risk on ka see, kui projekti lõppedes ei ole üürileandjal võimalik üürikorterit piisavalt kiiresti müüa, et üüriärist väljuda. Siin võivad üürileandja-omaniku jaoks tekkida kõrvalkulud, maakleritasud ja leppetrahvid finantseerijale, kes raha tagasi ootab.

Suurema likviidsusega on väiksemad korterid, millele on lihtsam üürnikku või ostjat leida. Suurem likviidsus tuleneb eelkõige väiksemate korterite odavamast absoluuthinnast, mis muudab need laiemale kliendirühmale kättesaadavaks.

Korteri sisustus

Tühja korterit on enamasti üsna raske üürile anda, sest üürnik ei taha soetada korteri jaoks mööblit, mida tal pärast üürilepingu lõppemist vaja ei lähe. Kindlasti peab korteris olema liikumatu mööbel ehk köögimööbel, lisaks seinakapid, külmik ja pesumasin ning soovitavalt ka nõudepesumasin.

Lisaks võiksid üürikorteris olla kasutatud, aga korralikud ja puhtad diivanid, voodid, tugitoolid, söögilaud toolidega. Korterit aitavad hubasemaks muuta pildid ja muud dekoratiivelemendid. Kui üürnik nõuab lisasisustust, siis peab üürileandja vaatama, et see ka tema jaoks kasumlik oleks, mis tähendab õigustatud nõuet üürihinda tõsta.

Artikkel on koostatud koostöös kinnisvaraanalüütik Tõnu Toomparkiga. Tõnu Toompark on käsiraamatute „Nõuanded koduostjale” ja „Kuidas müüa kinnisvara” autor ja koos jurist Evi Hindperega käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” kaasautor. Kinnisvaravaldkonna nõuande- ja käsiraamatuid leiab Kinnisvarakooli raamatupoest https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Korteriühistud tegid ühispöördumise: vajame täiendavat renoveerimisraha

05.10.2017 EKÜL

Tallinnasse suurfoorumile kogunenud korteriühistud üle Eesti tegid valitsusele ühispöördumise, milles rõhutavad renoveerimistoetuse jätkumise olulisust, kuna varasemalt eraldatud renoveerimistoetuste raha on lõppenud.

“Teeme ettepaneku: tagada jätkusuutliku ja stabiilse toetusskeemi olemasolu elamufondi energiatõhusaks renoveerimiseks ning jätkata hästi sissetöötatud ning edukaks osutunud meetme teostamist läbi SA Kredex ja eraldada toetusskeemi rahastamiseks riigieelarvest 60 miljonit eurot kahel järgneval eelarveaastal,” seisab korteriühistute ühisavalduses.

“Eesti elamumajanduse jätkusuutliku arengu aluseks on olemasoleva elamufondi säilimise tagamine. Elamumajanduse arendamisel tuleb eelkõige lähtuda asjaolust, et ligi 97% Eesti elamufondist on eraomanduses. Põhirõhk peab jääma olemasoleva elamufondi säilitamisele ja kaasajastamisele, toetades omanikke vajalike investeeringute tegemisel,” öeldakse korteriühistute ühisavalduses.

Euroopa Liidu struktuurfondide toel eraldas SA KredEx korteriühistute rekonstrueerimistoetusteks 102 miljonit eurot. Tänaseks on KredExile laekunud 460 taotlust kogusummas 104 miljonit eurot ning toetuse eraldamine on lõppenud.

Korteriühistute suurfoorumit korraldab Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL). Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2017 III kvartal

05.10.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 949 950 951 … 1,666 1,667 1,668 Vanemad uudised ››