Nordea värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduskasv muutunud selgelt laiemapõhjaliseks ning on meie põhjanaabritest kaubanduspartnerite kiire kasvu taustal käivitunud ootustest hoogsamalt – 2017 I poolaastal on seda enim toetanud ettevõtete kasvanud investeeringud ja ehitusturg. Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul püsib Eesti majanduse järgmiste aastate väljavaade väliskeskkonna taustal positiivne ning seoses eesootava eratarbimise elavnemisega on riskid oodatust kiiremaks kasvuks.

Kahekohalise ekspordikasvu tipp läbitud, eksporditellimused jätkavad kasvu

I kvartali 4,4%-line SKP kasv koos märkimisväärse ekspordi ja investeeringute panusega näitab selgelt, et majandus on hakanud laiapõhjaliselt taastuma. Välisnõudluse- ja ekspordihindade toel on ettevõtete tulud elavnenud ja kasumid pööranud taas kasvule.

Kaupade ekspordi kasv (nominaalne) aeglustus II kvartalis aastases võrdluses 8%-le (I kv 12% a/a). Seejuures ekspordist sõltuva Eesti tööstustoodangu laiapõhjaline mahukasv oli käesoleva aasta I pooles euroala kiireim (11,6% a/a). Tooraineturgude ja energianõudluse taastumise taustal näitab kahekohalist kasvu energia- ja mäetööstus.

„Ettevõtjate kõrge kindlustunne ühtib arengutega euroalal. Eesti tööstuse kindlustunne on aasta algusest jõuliselt tugevnenud hõlmates ettevõtjate senisest märkimisväärselt positiivsemaid hinnanguid ekspordihindadele, uutele tellimustele, aga ka tööjõunõudlusele. Ootused tootmise väljavaatele paranesid juulis-augustis veelgi,“ kommenteeris Palm tööstuse kasvuväljavaadet.

Eksporditurgude kasvuväljavaate taustal on investeeringud pööranud taaskord kiirele kasvule

Kui eksport on arenenud ootuspäraselt, siis investeeringute hüppeline kasv on selgelt ületanud ootusi. Lisaks taristuinvesteeringute aktiviseerumisele on rekordiline kasv seotud eksporditurgude paranemise taustal elavnenud ettevõtete investeeringutega, sisaldades ka üksikuid suurtehinguid tööstuse ja transpordi harus. „Investeeringute kasv hõlmab nii era- kui riigiettevõtteid, lubades hiljuti avaldatud II kvartali priske majanduskasvu statistika taustal oodata nelja protsendipunkti poole pürgivat majanduskasvu,“ kommenteeris Palm.

Kapitali kogumahutus panustas käesoleva aasta I poolaastal majanduskasvu koguni ligi 3,8 protsendipunktiga. Võrdluseks toetas eratarbimine majanduse elavnemist kõigest 0,9%-ga.

Palmi sõnul pakuvad välisnõudlus, elamuehitus ja suuremahulised taristuprojektid positiivseid ekspordi- ja investeeringuväljavaateid ka edaspidi. „Kõrge kindlustunde taustal soojendatakse üles nii vanu, kui alustatakse täiesti uusi investeerimisprojekte, mistõttu investeeringute kasvuhüppeid tuleb ette ka edaspidi. Ehitiste rekonstrueerimise kõrval on kasvanud investeeringud transpordivahenditesse ning vähemal määral ka masinatesse ja seadmetesse,“ ütles Palm.

Eratarbimises oodata kasvupööret – sissetulekute kasv ja maksusoodustused hoogustavad tarbimist

Aasta algas tagasihoidliku protsendipunktise tarbimiskasvuga I kvartalis. Üheks piiravaks teguriks oli kõrge inflatsioon, mis ületab euroala keskmist ajutiselt kahe protsendipunktiga. Palmi hinnangul on jaemüügitulu vaoshoitud 2%-ne aastakasv püsivhindades siiski ajutine ja ei peegelda eraisikute tegelikku tarbimishuvi: „Eratarbimise kasvutempo turuhindades on pigem hoogne ja võrreldav palgakasvu tempoga. Käimasoleva majandustsükli kõrgeim tarbijate kindlustunne ja soodsad intressid toetavad seda, et moes oleks liisinguga soetatud uued autod ja pigem uus kinnisvara.“

Järgmisel aastal toetavad tarbimist kasvav tööjõunõudlus, maksuvaba tulu kasv ning aeglustuv inflatsioon. „Tarbija on üha teadlikum globaalsetest valikutest ja ka hinnatundlik, see omakorda kannustab tagant kahekohalise kasvuga veebikaubandust,“ hindas Palm.

Palmi sõnul võidab Eesti avatud majandus käimasolevast euroala ning Põhjamaade majanduste jõulisest sünkroniseeritud kasvust, millele lisanduvad (taristu)investeeringud ja hoogustuv eratarbimine. Paranenud väljavaade on jõudnud nii ettevõtjate kui kodanike kindlustundesse. „See annab põhjust positiivseks majanduskasvu väljavaateks. Samas ei tohiks hoogsa kasvu taustal unustada globaalseid riske ning vajadust majanduse helgema väljavaate kiuste ekspordi ja tootlikkuse arendamise võimalust käest lasta. Kiire hinnakasvu ohjamine on väljakutseks,“ võttis Palm Eesti majandustulemusi kommenteerides kokku.

Põhjamaad ja Balti riigid

Globaalse majanduse ja kaubanduse kiirem kasv koos kõrge majanduskindlustundega toetab ekspordi ja investeerimise kasvu Põhjamaades. Seekord on positiivseks üllatajaks Soome majandus, mis kasvab käesoleval aastal koguni 3%. Põhjamaad ning Balti riigid jõuavad prognoosihorisondis majanduse küpsemasse arengufaasi, mistõttu ootame kiire tsüklilise kasvu aeglustumist. Balti riikide puhul jääb kasv pikemas perspektiivis vahemikku 2-3%, kui seda ei tõsta investeeringud tootlikusse.