Kinnisvarakool: Üürikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
 

T1 Mall of Tallinn saavutas oma maksimumkõrguse

T1 Mall of TallinnUue põlvkonna kaubandus- ja meelelahutuskeskus T1 Mall of Tallinn ning peatöövõtja AS Merko Ehitus Eesti tähistasid keskuse maksimumkõrguse saavutamist sarikapeoga. Keskus avab oma uksed juba aasta pärast – oktoobris 2018.

“Kaubandus- ja meelelahutuskeskuse T1 Mall of Tallinn ehitus on Merko kindla taktikepi all edenenud jõudsas tempos ja on graafikus,” ütles Pro Kapitali juht Allan Remmelkoor.

“T1 loob kaubanduskeskusest täiesti uue mõttemalli – me ühendame linna- ja kaubanduskeskuse üheks avalikuks ruumiks, kus tänavateks ja linnaväljakuteks kujundatud aatriumites saavad inimesed lisaks ostude tegemisele ka lihtsalt istuda ja muusikat kuulata, sõpradega kohtuda, mõnusalt restoranis aega viita,” rääkis Allan Remmelkoor.

See kõik saab võimalikuks tänu ajaviite- ja meelelahutusalale, kus on mitmed uued põnevad kaubamärgid, Eesti suurim restoraniala, avastuskeskus ja kinod. Kõik see rullub lahti keset 36 meetri kõrguseid aatriume, nende kohal kõrguvaid hiiglaslikke klaaskupleid ja ligi 6 meetri kõrguseid vaateaknaid.

AS Merko Ehitus Eesti juhatuse liikme Jaan Mäe sõnul on Merko Ehituse koostöö Pro Kapitaliga kestnud juba 20 aastat. “Selle aja jooksul on valminud mitmed objektid Eestis, Lätis ja Leedus. Meie koostöö on alati olnud konstruktiivne ja teineteist toetav. Vähe on tellijaid, kellel on nii selge nägemus oma soovidest juba lepingu sõlmimisel. T1 kaubanduskeskus on Merko ajaloo üks suurimaid objekte, mille õigeaegne valmimine nõuab mõlema osapoole pingutust. Loodame, et me koostöö jätkub samadel alustel ka tulevikus,” rääkis Mäe.

T1 on arhitektuuriliselt põnev ehitis, mis on pakkunud oma ligi 6 meetri kõrguste korruste ja vaateakendega, aatriumi kohal kõrguvate korvpalliväljaku suuruste klaaskuplite ning läbi kolme korruse kulgeva eskalaatoriga ehitajatele tõsist väljakutset. Eriliselt suurt töömahtu on aga nõudnud vaateratta paigaldamise ettevalmistus – selleks, et vaateratta konstruktsioon oleks võimalikult kindel, on kogu maja alates vundamendist tavapärasemast tugevamaks ehitatud.

Merko kasutab T1 puhul esimest korda nii mastaapse objekti puhul kogu ehituse projektijuhtimiseks 3D mudelprojekteerimist, mis teeb tööde protsessi kõikidele ehitusega seotud osapooltele sujuvamaks, efektiivsemaks ja aitab pidada kinni tähtaegadest.

Kokku on objekti peale kulunud üle 53 000 kuupmeetri betooni, mida on kohale veetud 2000 betooniautoga. Hoones on erinevaid torustikke, sh ventilatsioon, küte, jahutus, vesi- ja kanalisatsioon, kokku ligi 150 kilomeetrit. Igapäevaselt on objektil 165 ehitajat.

T1 Mall of Tallinn taotleb keskkonnasõbraliku ehituse standardit.

Taustainfo

Keskuse kõrvale kerkib Rail Balticu terminal – algus ja lõpp Eesti otseühendusele Euroopaga, kust tulevikus saab Pärnusse vähem kui tunniga ja Riiga kahe tunniga. Maa-alusest tunnelist sõidab juba praegu läbi tramm, mis viib kesklinnast otse lennujaama ja vastupidi. Keskuse juures hakkavad peatuma bussiliinid, mis ühendavad Tallinna ülejäänud Eesti suurimate linnadega. T1 peaukse ette tuleb uus linnaväljak. Hoone katusele tuleb 45 meetrise läbimõõduga vaateratas, mille sarnaseid on maailmas vaid viis ja seni ainult Aasias. EAS otsustas vaateratast toetada 1,44 miljoni euroga. Prognoos: 45 000 lisaturisti aastas.

Keskusesse tuleb ligi 12 000 ruutmeetrit meelelahutusala, millest ligi 7000 ruutmeetrit on Skypargi kogupere meelelahutuskeskus. Juuli lõpus paigaldati keskuse katusele kaks suurt terasest ja klaasist kuplit. Tegemist on Eestis seni veel ainulaadse arhitektuurilahendusega, mille ettevalmistus kestis kokku kolm kuud. Kuplite läbimõõt on 23,5 ja kõrgus 3,6 meetrit. Kogu konstruktsioon tõsteti kraanaga 29 meetri kõrgusel asuvale katusele, kus see kahes osas õigele kohale asetati. Ainuüksi ühe kuplipoole tõstmine võttis aega ligikaudu 4 tundi.

Olulisemad numbrid

  • 55 000 m2 ostupinda ehk üle 200 kaupluse
  • 12 000 m2 meelelahutusala, millest
  • 7000 m2 Skypargi kogupere meelelahutuskeskus
  • 5000 m2 restorani- ja kohvikute ala
  • 1500 parkimiskohta
  • 120 m tipukõrgusega Euroopas ainulaadne vaateratas keskuse katusel
  • 5-7 m laed
  • 4 korrust
  • Koguinvesteering 70 miljonit eurot
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arco Vara: Vana või uus – kumba maja eelistada?

Arco VaraPaljud inimesed on oma elus tõsise valiku ees, kas osta või ehitada uus maja või siis renoveerida mõni vanem hoone, kirjutab Arco Vara maakler Gari Selgis.

Valikut kitsendavad mitmed olulised aspektid nagu näiteks asukoht, kommunikatsioonid ja muidugi rahalised võimalused. Uue maja ostmisel tuleks esmalt kontorollida maja ehitamist vastavalt projektile ja kasutusloa ning energiamärgise olemasolu. Soovitavalt tuleks uurida ehitaja tausta – palju on varasemalt kogemusi, mitu maja ehitanud jne. Seejärel peab kindlasti tähelepanu pöörama kasutatud ehitusmaterjalidele ja tehnosüsteemidele.

Tõenäoliselt tuleb kohati järeleandmisi teha viimistluse osas, kui ehitaja on oma valiku vannitoaplaatide, seinavärvide, põrandakatete ning ruumide planeeringu suhtes teinud. Kui siseviimistlusmaterjalide osas on tekkinud esialgsest projektist suuri kõrvalekaldeid, siis võib arvata, et ka ehitustehniliselt pole kõik kõige paremas korras.

Kui majal on kivikatus, siis tuleb kindlasti üle vaadata, et katusekonstruktsioonid (sarikate vahed) oleks paigaldatud kivikatusele sobilikud. Kõikide katuse juures on vaja pöörata tähelepanu korstnate läbiviikudele. Üle tuleks vaadata kindlasti ka tehnosüsteemide kvaliteet. Talvisel ajal oleks hea teha majale termopildistamine. See annab hea ülevaate kui hästi maja on soojustatud ja toob välja külmasillad.

Võiks kontrollida vundamenti, kas seal on pragusid. Praod võivad viidata sellele, et vundament on vajunud ning selle parandamine on kulukas ettevõtmine. Samuti, kas vundamendil on nähtavaid niiskuskahjustusi, mille tulemusena on krohv maha tulnud või osa krohvist niiske. Vaata üle uste ja akende sillused, otsi pragusid.

Kui osta uus maja arendaja käest, siis saab kaasa garantii – garantiiajal ilmnenud vead kohustub müüja likvideerima oma kulul. Samuti võib kindlasti eeldada, et see on ehitatud nüüdisaja ehitusnorme arvestades ja ehitusmaterjale kasutades.

Vana maja saab renoveerida omal vastutusel

Vana maja soetamine võib tunduda odavam lahendus, aga renoveerimise käigus võivad ilmsiks tulla puudused, mis maja kogumaksumuse hoopis kallimaks teevad. Arvestama peab näiteks lammutamise ja utiliseerimise kuluga. Praegu on müügis palju 80. või 90. aastate eramuid, mille kohmakas arhitektuur võib soovitud ümberehituse, kas võimatuks või siis väga kulukaks teha.

Enne vanema maja ostmist on soovitav see kindlasti üle vaadata koos ehitusspetsialistiga, kes kaardistab probleemid, teeb oma ettepanekud nende lahendamiseks. Ei ole harvad juhud, kus tuleb toestada vundamenti, välja vahetada seinte kandekonstruktsioonide osi, vahetada põrandatalad, katusekonstruktsioonid koos katusekattega jne. Seega vanast väga palju järele ei jää ja sisuliselt tuleb ikkagi uus maja ehitada.

Vana maja taastamine võib olla aga põnev – mis krohvi ja tapeedi alt välja tuleb, millised vanu osi saab säilitada jne. Vanade majade puhul on eriti oluline kontrollida, et hallistust ja majavammi ei esineks.

Samuti peaks arvestama võimalike trasside uuendamise kuluga, sest hoone võib olla asukohas, kus tsentraalse vee ja kanalisatsiooniga liitumine on kulukas. Oluline on eriosade nagu küte, vesi ja kanalisatsioon ehitus – kas ja kuidas oleks neid võimalik kaasajastada?

Paljudel vanadel majadel puudub kasutusluba. Kindlasti tuleks uurida, miks seda ei ole. Vanematele majadele on sageli, eriti nõukogude ajal tehtud ka juurdeehitisi – täpsustage, kas need on seaduslikud. Kui ei ole, siis tuleb uurida nende võimalikku seadustamist. Hea infoallikas on ehitisregister, kust on näha, millised ametlikud andmed hoonete kohta sinna kantud on. Finantseerimine – vana maja ostu finantseerivad pangad suurema omafinantseeringu osalusega kui seda uue maja puhul.

Kokkuvõttes, kas ehitada uus maja või renoveerida vana, sõltub objektist ja ostja soovidest.

Maja omahind kujuneb paljude tegurite koosmõjul nagu suurus, planeeringu keerukus, kasutatavad materjalid, teede ja trasside rajamise vajalikkus ning haljastus. Kindlasti tuleb mängu emotsionaalne väärtus mille puhul ollakse ka nõus vana maja korrastamisele teatud piirkonnas peale maksma.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Center Kinnisvara: III kvartal korteriturul – hipsterikorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

Center KinnisvaraTänavu kolmandas kvartalis saatsid ostjad Tallinna korteriturul jõulise sõnumi – hipsterikorterite hinnad ületasid taluvuspiiri, turu kuumimaks kaubaks said Mustamäe ja Haabersti hea elukeskkonnaga asumid.

Korterituru aktiivsus vähenes kõigis nö eksklusiivsemates linnaosades, eriti järsult Nõmmel ja Põhja-Tallinnas, aga ka Pirital ja Kesklinnas. Põhja-Tallinnas ja Nõmmel pidurdus järsult ka senine hinnatõusu tempo, näitab Center Kinnisvara värske Tallinna korterituru ülevaade.

Samal ajal kasvas Mustamäe korteriturul aktiivsus pea poole võrra ning Haaberstis viiendiku.

“Ostjad ütlesid trendikate linnaosade korterimüüjatele, et ärge liiga palju ette kujutage,” selgitas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer. “Kvaliteetsed korterid hea elukeskkonnaga Mustamäe ja Haabersti asumites pakuvad sama raha eest palju rohkem, eriti peredega inimestele.”

Võrdluses mulluse sama perioodiga langes tänavu kolmandas kvartalis Nõmmel korteritehingute arv 25%. Põhja-Tallinnas langes tehinguaktiivsus 13%, Kesklinnas 6% ja Pirital 4%. Samal ajal kasvas Mustamäel tehinguaktiivsus 45% ja Haaberstis 19%.

Kolmandas kvartalis vahetas Mustamäe korteriturul omanikku 464 korterit ja 37 miljonit eurot. Haabersti korteriturul vahetas sama ajaga omanikku 260 korterit ja 27 miljonit eurot. Mustamäe tehingute rahaline maht kasvas aastaga 77%, Haabersti maht 9,9%.

Kogu Tallinna korteriturul toimus kolmandas kvartalis 2381 tehingut kokku 231 miljoni euro eest, mis tähendab vaid 2,5% tehinguaktiivsuse ning 6,8% rahalise mahu kasvu.

Septembri lõpu seisuga ulatus keskmine ruutmeetrihind Tallinna korteriturul 1754 euroni, septembris omanikku vahetanud korterite keskmine hind ulatus 99 474 euroni.

“Samas tuleb arvestada, et tehingud toimuvad pigem keskmisest uuemate ja suuremate korteritega,” rõhutas Ayrer. “Keskmine müüdud korter erineb keskmisest Tallinna korterist, seetõttu ei tasu otseselt müügistatistika põhjal teha liiga hoogsaid järeldusi enda korteri turuväärtuse kohta.”

Arvestades, et Statistikaameti andmeil on keskmine Tallinna korter 51,8 ruutmeetri suurune ning septembrikuiste korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1662 eurot, võib keskmise Tallinna korteri turuväärtuseks hinnata septembri lõpu seisuga 86 115 eurot. “Seda on 2900 eurot enam, kui mullu septembris,” märkis Ayrer. “See tähendab, et keskmine Tallinna korter on viimase 12 kuuga teeninud puhtalt hinnatõusu pealt enda omanikule 241 eurot kuus.”

Ayreri sõnul tuleb arvestada Tallinna korterituru väiksusega ning ettevaatlikult suhtuda hoogsatesse pealkirjadesse, mis kuiseid kõikumisi “uueks buumiks” või “suureks kriisiks” tõlgendavad. “Tallinna elukinnisvara kallineb, ja majanduskasvu taastudes jätkub seda veel mõneks ajaks,” rõhutas Ayrer. “Jõujooned piirkondade vahel muutuvad, mõni kuu on parem kui teine, mõnikord keerab paar uut uusarendust terve statistika pea peale. Kuid põhisuund on selge, Tallinna korterid kallinevad.”

Center Kinnisvara septembrikuise Tallinna korterituru ülevaate leiate aadressilt https://create.piktochart.com/output/20135375-tallinna-korteriturg-01-2017?presentation=true

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate. Ülevaate algandmed pärinevad maa-ameti andmebaasist.

Keskmine m2 hind 2016 III 2016 IV 2017 I 2017 II 2017 III
Haabersti 1 451,58 1 490,30 1 489,01 1 493,60 1 669,92
Kesklinn 2 122,99 2 264,06 2 341,17 2 153,08 2 246,56
Kristiine 1 740,76 1 653,18 1 734,26 1 804,82 1 773,63
Lasnamäe 1 339,45 1 351,71 1 453,50 1 402,37 1 425,29
Mustamäe 1 395,83 1 384,86 1 478,57 1 506,32 1 560,17
Nõmme 1 707,81 1 763,45 1 536,44 1 664,02 1 661,53
Pirita 1 727,69 1 772,91 1 758,62 1 670,72 1 758,86
Põhja-Tallinn 1 744,05 1 784,82 1 809,78 1 737,60 1 759,13
           
Tehingute arv 2016 III 2016 IV 2017 I 2017 II 2017 III
Haabersti 219 315 277 205 260
Kesklinn 509 505 508 449 479
Kristiine 147 186 148 177 149
Lasnamäe 463 553 587 522 459
Mustamäe 321 283 332 374 464
Nõmme 109 120 84 109 82
Pirita 68 73 60 58 65
Põhja-Tallinn 486 483 420 376 423
           
Allikas: maa-amet        
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Domus Kinnisvara: Vead, mida vältida kinnisvara müümisel VOL 1

Domus KinnisvaraDo not list ehk milliseid vigu vältida kinnisvara müümisel:

Kehv presentatsioon

Kindlasti ei saa üle ega ümber kinnisvara esitlemisest, nii kuulutuse tasandil kui ka kohapeal. Müügitekst tuleks kirjutada konkreetne ja informatiivne. Soovituslikult tuleks müügipildid teha lainurk-objektiivi kasutades. Lainurgaga tehtud fotod annavad ruumidest parema ülevaate ja oskuslikult pildistades loovad potentsiaalse huvilise jaoks visuaalse terviku. Samuti tuleks ennast kurssi viia fotograafia algtõdedega, et pilt oleks terav ja värvid paigas. Reeglina kehtib põhimõte less is more ja antud kontekstis tähendab see seda, et kõik üleliigsed ja ebavajalikud esemed tuleks tubadest eemaldada. See tekitab ruumidesse avarust ja loob teatud määral korrapärasust. Kindlasti pole mõistlik kogu sisustust eemaldada, sest sellega koos läheb kaduma kodule omane soojus ja hubasus (NB! Kuulutuses tuleks ära märkida, mis piltidel nähtavast mööblist ja tehnikast kuulub hinna sisse ja mis mitte). Selline esinduslik presentatsioon loob rohkem huvi ostuklientide seas ja seeläbi annab eelduse objekt realiseerida parema hinnaga.

Vale hinnastamise strateegia

Müügihinna määramisel tuleb emotsioonid kõrvale heita ja võtta arvesse hetkelist turuolukorda. Reeglina määravad kinnisvara turuhinna konkreetses piirkonnas, analoogsete objektidega tehtud tehingud, millele on kohandatud teatud ajalised raamid. Samuti tuleks vältida portaalis pakutavate objektide järgi hinna määramist, sest üsna sageli minnakse tehingusse hoopis teise ostu-müügihinnaga. Liiga kõrge müügihind pikendab oluliselt müügiperioodi ja paraku kaotavad pikalt seisnud kuulutused oma atraktiivsuse ostjate silmis (objekt on pikalt üleval olnud, järelikult on midagi viga). Teine müüki takistav asjaolu võib ilmneda siis, kui kinnisvara ost toimub pangafinantseeringu abil. Sellisel juhul soovib pank ostetava vara kohta hindamisakti, mis kajastaks objekti reaalset turuväärtust. Kui hindamisakti tulemus on madalam kui müügihind, siis tuleb ostjal leida omavahenditest puuduolev osa. Kui seda ei ole, siis jääb tehing tegematta või tuleb müüjal hinda alandada.

Oletused/eeldused ja ebapiisavad teadmised müüdava objekti kohta

Enne kinnisvara müümist tuleks veenduda, et kuulutuses esitatud andmed on tõesed ja vastavuses tegeliku olukorraga. Kindlasti ei tohiks midagi eeldada, vaid leida moodus, kuidas oleks võimalik kontrollida. Valeinformatsiooni avaldamine (nii teadlikult kui ka teadmatusest) võib viia üsna ebameeldivate tagajärgedeni. Halvemal juhul võib selline eksitav informatsioon viia tehingust taganemiseni ostja poolt, müügihinna alandamiseni või nõutakse objekti vastavusse viimist kirjeldatule. Selline eksimus võib maksma minna tuhandeid ja võimalusel tuleks teha varakult objekti kohta korralik eeltöö või palgata selleks pädev kinnisvaraspetsialist.

Liigsed investeeringud enne müüki

Värskendav pisiremont enne müügiprotsessi alustamist on igati mõistlik ja tõenäoliselt õigustab ennast ka rahaliselt. Sedatüüpi tööd võivad olla näiteks kruviaukude ja täkete täitmised, värviparandused, vana ja kulunud tapeedi asendamine uuega jne. Sellised tegevused loovad olulise erinevuse ostja jaoks, kuid ei nõua liigseid investeeringuid müüjalt. Sealjuures, täiesti korraliku ja funktsioneeriva köögi väljalõhkumine ning asendamine uue keskmisest kallima köögimööbli ja -tehnikaga, ei pruugi oma rahalist investeeringut väärt olla. Seega tasuks hoolikalt läbi kalkuleerida, milliseid töid ja millises mahus oleks otstarbekas teha enne kinnisvara müüki ja milliseid mitte, et tehtud investeering maksimaalselt ära tasuks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Korteriyhistu.net seminarid Tallinnas

Korteriyhistu.netTutvustame taas Tallinnas kortermaja tegevuse korraldamise parimaid praktikaid kasutades korteriyhistu.net lahendusi. Kutsume piirkonna kortermajade esindajaid seminarile.

Tasuta seminarid toimuvad algusega kell 17:15 Tallinnas järgneva kahe nädala viiel päeval, et kõik huvilised saaksid valida sobivaima päeva ja koha. Valikus on Kalamaja esmaspäeval (23. oktoober), Kesklinn teisipäeval (24. oktoober), Mustamäe kolmapäeval (25. oktoober), Lilleküla neljapäeval (26. oktoober) ning Lasnamäe teisipäeval (31. oktoober, vene keeles). Lisainfo ja registreerumine veebivormil.

Seminaril kõneleme järgmistel teemadel:

  • Kuidas tõhustada suhtlust ja infovahetust kortermajas?
  • Kuidas korraldada näitude kogumine ja automatiseerida igakuiste arvete tekkimine ise või kaugraamatupidaja abiga?
  • Kuidas planeerida ja dokumenteerida majas toimuvad tegevused?
  • Kuidas saada remonditöö teostamiseks ettevõtetelt kolm võrreldavat pakkumist?
  • Millised on maja kulud võrreldes teiste sarnaste majadega piirkonnas ja üle Eesti?

Kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt muudetakse kõik kortermajad aastaks 2018 korteriühistuteks ja korteriyhistu.net võimaldab hallata maja sõltumata haldusvormist korteriomanike ühisustel ja korteriühistutel, siis on seminarile oodatud kortermajade esindajad sõltumata haldusmudelist.

Tasuta seminarile on võimalik registreeruda veebivormil või mart.turk@korteriyhistu.net ja telefonil 5661 2401.

Kui soovid, et seminar toimuks sinu asukohale lähemal, siis anna meile registreerumisvormi vahendusel teada, et saaksime planeerida tulevaste seminaride toimumist.

Huvilistel soovitame kindlasti tutvuda ka korteriyhistu.net näidisühistu andmetega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: Uus standard kinnisvaraturul – vähem on rohkem

Arco VaraMida aeg edasi, seda rohkem hindavad inimesed keskkonda ja selle kvaliteeti, kus nad elavad. Elame ajal, kus inimesed üha enam koonduvad tõmbekeskustesse, linnad kerkivad kõrgemaks ja neelavad enda alla neid ümbritsevad asulad. Kunagi rohelised ja üksikute eramajade või suvilatega asustatud satelliit-piirkonnad on igaveseks muutunud.

90ndatel, siis kui Eesti taasiseseisvus, oli suurimaks staatuse näitajaks 300 m2 eramu, kus korruseid oli väiksema kortermaja jagu ning tube rohkem kui tervele suguvõsale tarvis. Üksteise järel kerkisid ülisuured eramajad ja koguni asulad, (nagu Lollidemaa) kus puudusid piirid ja ilmselt ka ratsionaalne mõtlemine. Inimeste ihalus aina suurema elamispinna järele oli peegelpilt saavutatud vabadusele, mida nii pikalt võõra võimu all elanud inimesed vajasid. Nüüd, 25 aastat hiljem on aga inimeste arusaam vabadusest ja tegelikest vajadustest oluliselt muutunud. Kunagine suurushullus on asendunud teadlikkusega, kvantiteet on asendunud kvaliteediga. Iga ruutmeeter on hinnas ja seda mitte ainult selle pärast, et aastatega on see aina kallimaks muutunud, vaid mõeldakse ka ratsionaalsemalt.

Oma rolli mängib ka asjaolu, et tänapäeval pole tarvis enam nii palju ise teha ja ladustada – garaažis ei remondita autosid, saunaruumid on kompaktsemad, mitte enam eraldi hooned, täiskelder on minevik – moosid, juurviljad kõik saab poest, samuti on leibkonna suurus aastatega vähenenud.

Eesti kinnisvaraturgu on taasiseseisvuse ajal raputanud mitu kriisi, mis on õpetanud, et üle oma võimete ja ainult tänases päevas elamine ei ole jätkusuutlik. Tarbimispõhine ühiskond, kus asjade rohkus ja nö teistele elamine tekitas aga oodatud rahulolu asemel hoopis lisastressi. Me oleme teinud fundamentaalseid muudatusi oma ootustes, vajadustest ja väärtustes, mis loob uue aluse täiesti teistsugusele ühiskonnale ja kinnisvaraturule.

Tänaseks on välja kujunenud optimaalsed suurused nii korteritel kui eramutel, kuid oma rolli mängib kinnisvaraturu hetkeolukord ehk hind, mida suurem on eluruum, seda kallim on ka tükihind, sest see on otseselt seotud ruutmeetritega. Kui vaadata lähemalt otsa kinnisvaraturul toimuvale, siis on märgata, kuidas aastatega on keskmise eluruumi suurus muutunud, kui 1996 aastal väljastatud ehituslubade järgi oli keskmine eluruumi suurus 136,5 m2, siis 2017. aasta teise kvartali seisuga on see langenud koguni 89,6 m2 peale.

171019 Harjumaa eluruumi keskmine suurus

See teema ei puuduta ainult meid, Zogby küsitles 800 Ameerika tarbijat ja palus neil ette kujutada kahte eluviisi:

  • Kõikide mugavustega suur villa, mis asub kallis ja mainekas piirkonnas.
  • Kvaliteetselt ehitatud väike maja, mida ümbritseb ilus ja rikkalik loodus.

See, et inimesed loodust armastavad ei tulnud üllatusena aga et koguni 2/3 vastanuist valisid metsamajakese ja ainult 1/5 villa, oli märkimisväärne. Eriti tugevalt andis see tunda küsitluses osalenud vanemate inimeste seas, just nende hulgas on eelistuste osas vahe kõige suurem.

171019 American Dream HomeJohn Zogby Strategies & Unity Marketing

Rohkem kui pool sajandit kestnud arusaam tarbijakesksest Ameerika-unelmast, mis tähendas rohkem asju ja suurt luksuseihalust on muutumas. Ameeriklaste asjadekeskne ja kulutuste põhine elustiil ei teinud neid õnnelikumaks ega täitnud nende tegelike vajadusi. Vastupidi. See tekitas lisastressi, mis tähendas, et on vaja muuta fookus esemetelt elukvaliteedile.

Zogby määras neli trendi, mis on muutmas Ameerika-unelmat ja tuleviku kodusid, millest nad unistavad. Need on:

  • Elu piiridega: sirgjoonelisem, väiksem, inimesekesksem ja personaalsem
  • Mitmekesisus: globaalne, ühendatud ja kaasav
  • Sissepoole vaatav: kes ma olen, mitte mida ma oman
  • Autentne ehk algupärane: autentsuse otsimine, pane mind uskuma-maailmas.

Zogby uuring ei puuduta ainult elamuturgu, vaid puudutab kogu kinnisvarasektorit, alustades arendajatest lõpetades maaklerite ja pankadega.

See toob välja vajaduse üha väiksemate, praktilisemate ja funktsionaalsemate kodude järele, mis ei ole mõeldud lihtsalt eputamiseks, vaid väärtustavad, kuidas ja kus inimesed tegelikult elada soovivad. Kuna kinnisvara hinnastatakse enamasti ruutmeetrite järgi, siis see tähendab ka seda, et väiksemad elamud ja kvaliteetsemad lahendused säästavad inimeste aega, raha, ning ka loodust. Samal ajal avardavad väiksemad hooned inimeste ostuvõimalusi, sest nende tükihind on odavam.

Täispikk uuring ja artikkel: https://www.forbes.com/sites/pamdanziger/2017/10/14/the-new-american-dream-home-americans-search-for-smaller-scale-more-livable-homes/#6a42e9694af7

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Domus Kinnisvara turuülevaade 09-2017: ka Viljandis kergitavad uued korterid keskmist ruutmeetrihinda

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati septembris Eestis kokku 4263 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 268 miljonit eurot. Tehingute arv langes augustiga võrreldes 7%, kuid võrreldes eelmise aasta septembriga püsis samal tasemel. Käesoleva aasta septembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 1% kõrgem.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta septembris 1832 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 186 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 3%. Aktiivsuse languse tõi kaasa uute korterite müügitehingute arvu langus. Kuu varem augustis valmis mitu suurt uusarendust, mille tulemusel oli uute korteritega tehtud tehingute arv harjumuspärasest kõrgem. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 15%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati septembris ca 22% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 27%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Lahepea tn 7, Pöörise tn 18, Astangu tn 19 ja Staadioni tn 1 / Võistluse tn 1 arendused, kus kokku teostati 66 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1997 €/m².

Tartu maakonnas teostati septembris 430 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 30 miljonit eurot. Augustiga võrreldes langes tehingute arv 6%, kuid koguväärtus tõusis 15%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 7%, samas tehingute koguväärtus tõusis 6%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati septembris ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 17%.

Pärnu maakonnas teostati septembris 263 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 13 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 17% ning tehingute koguväärtus 52%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 15% ja koguväärtus 14%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati septembris ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 5%. Augustis oli uute korterite müügitehingute osakaal tavapärasest tunduvalt madalam, septembris see taas tõusis ning sellega koos ka korterite keskmine ruutmeetrihind.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 147 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 5 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehingute arv 4%, samas tehingute koguväärtus tõusis 22%. Septembris müüdi kokku üksteist üle 100 000 euro maksvat kinnistut, kuu varem ainult viis, sellest tulenevalt tõusis ka tehingute koguväärtus. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11% ja koguväärtus 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Septembris jõudis tehingutesse kolm uut korterit A. Maramaa puiesteele kerkinud uuest korterelamust, mis kergitasid keskmist ruutmeetrihinda üle 700 euro. Viimati oli selline hinnatase 2016. aasta juulis, mil enamus müüdud korteritest olid heas või väga heas seisukorras viies keskmise ruutmeetrihinna üles.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 268 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 68% ja tehingute koguväärtus 44%. Tehingute arvu tõusu taga on hoonestamata maatulundusmaade komplekstehing, millega vahetas omanikku ca 86 kinnistut. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 11%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Ida-Viru maakonnas teostati septembris 300 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 65%. Tehingute koguväärtuse languse taga on asjaolu, et augustis vahetas omanikku kolm kallist hoonestatud ärimaa kinnistut, septembris nii hinnalisi tehinguid ei teostatud. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 12% ja koguväärtus 78%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pro Kapital: Olulise osaluse muutus

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teavitab, et 17.10.2017 saatis AS Pro Kapital Grupp aktsionär Eginvest Limited teate, mille kohaselt 13.10.2017 tehingu tulemusena suurenes Eginvest Limited osalus Pro Kapitalis 1 340 523 aktsia võrra 26,28%-ni. Aktsiaid hoitakse Nordea Bank Finland Plc esindajakontol.

Vastava 1 340 523 aktsia võrra on vähenenud A.F.I. American Financial Investments Ltd.osalus.

Pro Kapitalile edastatud informatsiooni kohaselt ei muutunud antud aktsiate lõplik kasusaaja, kelleks on jätkuvalt Ernesto Preatoni ja tema lähikondsed, kellele kuulub kokku 41,32% Pro Kapitali aktsiatest.

Teavitamiskohustus tuleneb Eesti väärtpaberituru seaduse paragrahvist 185.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Uute korteriarenduste konsurentsianalüüs – vajalik info arendajatele

Tõnu ToomparkKinnisvaraarendaja seisab arendusprotsessis mitmete probleemide ees. Määrata on vaja projekteeritavate korterite suurused, toalisused, jaotus… Hiljem tuleb paika panna konkurentsivõimeline hinnakiri, mis kaupa lattu seisma ei jäta. Eksimused müüdavate korterite hinnastamisel võivad olla valusad.

Arendusprotsessi professionaalsel juhtimisel tuleb mõista, mis toimub kinnisvaraturul – mida pakutakse ja mille järele valitseb tegelik nõudlus? Ehk millised müügipakkumised leiavad ostja paremini?

Neile saatuslikkele küsimustele vastuse leidmiseks olen välja töötanud konkurentsianalüüsi, mis võtab piisava detailsusega turuolukorra, pakutavad elamispinnad, nende struktuuri suuruste ja toalisuste osas…

Loomulikult annab konkurentsianalüüs vastuse kõige põletavamale küsimusele, ehk millise hinnaga kaupu pakutakse, millise hinnaga ja millised korterid müüvad.

Kui see on info, mis pakub sinu jaoks lisaväärtust, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

EKFL: Kinnisvaraettevõtjate ootused on mõõdukalt optimistlikud

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) iga-aastaselt kaks korda läbiviidava uuringu alusel ootavad varasemast vähem elamispindade müügihindade tõusu, kuid senisest suuremat tehingute arvu juurdekasvu.

“Müügihindade tõusuootusi võib põhjendada eeskätt tugeva nõudluse baasi ja kasvavate ehitushindadega, mis ei luba uusi kortereid varasemast odavamalt turule tuua,” hindas EKFLi juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Senine hinnatõus on viimase aasta-pooleteise jooksul olnud ka üsna mõõdukas. Seetõttu võiks üldise majanduskonjunktuuri säilumisel koduostjad jätkuva 4-7 protsendi suuruse aastase hinnatõusu alla neelata,” täiendas Tõnu Toompark.

Äripindade sektorist seevastu ootavad kinnisvaraturu osalised ostu-müügi- ja üüritehingute arvu kasvu. Seejuures osutavad valdavad ootused äripindade üürihindade langusele.

“Äripindade, eelkõige büroode ja kaubanduse juurde tootmine on olnud üsna aktiivne, uusi pindu lisandub jätkuvalt. Eks pakkumise suurenemisest olukorras, kus pinna vajajaid sellise hooga juurde ei tule, oodataksegi survet hindadele,” selgitas Tõnu Toompark.

Ettevõtete käivete ja töötajate arvu osas on kinnisvaraettevõtjad traditsiooniliselt optimistlikud. Siiski on optimism pisut madalamal tasemel, kui käesoleva 2017. a alguses. Siiski oodatakse eelolevalt poolelt aastalt nii ettevõtete käibe kasvu kui töötajate arvu suurenemist.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 60 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

2017-10-18 EKFL kinnisvarasentiment 1

2017-10-18 EKFL kinnisvarasentiment 2

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Тоомпарк: на рынке коммерческой недвижимости ожидается давление по ценам

Delovõje VedomostiПредприниматели, работающие в сфере недвижимости, уже меньше, чем раньше ожидают роста цен на жильё, свидетельствует исследование Эстонского союза фирм недвижимости.

“Ожидания роста цен могут объясняться низким уровнем спроса и растущими ценами на строительство, которые не позволяют сделать цены на новые квартиры более низкими, чем раньше”, – говорит член правления Эстонского союза фирм недвижимости Тыну Тоомпарк.

“За последниег год-полтора рост цен был довольно умеренным. Поэтому если сохранится нынешняя экономическая коньюнктура, то покуатели жилья вполне смогут проглотить рост цена на 4-7% в год”, – добавил он.

“Производство коммерческой недвижимости, в первую очередь офисов, было доволньо актвиным, площади постоянно добавляются. В ситуации увеличения предложения ожидается ценовое давление”, – отмечает Тоомпарк.

http://www.dv.ee/novosti/2017/10/18/toompark-na-rynke-kommercheskoj-nedvizhimosti-ozhidaetsja-davlenie-po-cenam

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Juriidilistes küsimustes aitab kinnisvaramaaklerit käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC”

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidestKäsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Тоомпарк: на рынке коммерческой недвижимости ожидается давление по ценам

Delovõje VedomostiПредприниматели, работающие в сфере недвижимости, уже меньше, чем раньше ожидают роста цен на жильё, свидетельствует исследование Эстонского союза фирм недвижимости.

“Ожидания роста цен могут объясняться низким уровнем спроса и растущими ценами на строительство, которые не позволяют сделать цены на новые квартиры более низкими, чем раньше”, – говорит член правления Эстонского союза фирм недвижимости Тыну Тоомпарк.

“За последниег год-полтора рост цен был довольно умеренным. Поэтому если сохранится нынешняя экономическая коньюнктура, то покуатели жилья вполне смогут проглотить рост цена на 4-7% в год”, – добавил он.

“Производство коммерческой недвижимости, в первую очередь офисов, было доволньо актвиным, площади постоянно добавляются. В ситуации увеличения предложения ожидается ценовое давление”, – отмечает Тоомпарк.

http://www.dv.ee/novosti/2017/10/18/toompark-na-rynke-kommercheskoj-nedvizhimosti-ozhidaetsja-davlenie-po-cenam

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

1Partner: ​​Jaanikese motokrossikeskust müüakse 320 000 euroga

1Partner KinnisvaraKorduvalt maailmameistrivõistluste etappe võõrustanud ​​Jaanikese motokrossikeskust müüakse 320 000 euroga.

Valgamaal 31 hektaril laiuv kompleks mahutab 30 000 pealtvaatajat.

Jaanikese rajal ise kuus MM-etappi korraldanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Ainar Haavistu sõnul asub keskus looduslike orgude ja mägede vahel ning seda peetakse regiooni üheks parimaks. “Jaanikese keskus on järjepanu tegutsenud 60ndatest ning siin on korraldatud nii Euroopa, maailma- kui Nõukogude Liidu meistrivõistlusi,” lisas Haavistu.

“Kohal potentsiaali on, sest see asub kohe Läti piiri ääres ning lõunanaabritele on motokross üks olulisemaid rahvusspordialasid. Saja kilomeetri raadiuses elab pool miljonit inimest ning keskuse külastusrekord on 29 000 pealtvaatajat päevas,” lisas Haavistu.

Ainar Haavistu sõnul on kompleksi keskuse, 60-kohalise hotelli katus ja fassaad värskelt renoveeritud, kaasaegse kütte- ja elektrisüsteemi väljaehitamine käib. Kompleksile on tehtud ka arendusprojekt moodsa spaakeskuse rajamiseks ja sellel on kohaliku omavalitsuse toetus.

Jaanikese motokeskuses korraldatakse lisaks motokrossile ka ATV- seiklus- ja ekstreemmatkasid, autokrosse ning offroad- ning maastikujalgrataste võistlusi.

Jaanikese motokeskus rajati 1960. aastal. 80ndatel investeeris Valga Autobaas Tiit Vähi juhtimisel keskusesse ligi 300 000 rubla. Keskuses on harjutanud ja võistelnud kogu Eesti paremik Leokitest legendaarsete tandemiteni Are Kaurit/Arvo Laksberg ning Aivar Korjus/Jürgen Jakk. Keskust on kasutatud ka sõjafilmi 1944 stseenide filmimiseks.

Motokeskuse virtuaaltuur: http://www.virtuaaltuur.ee/vt/yksik/jaanikese_kross/index.html

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Uus Maa: Näljast raha on palju

Uus MaaKuigi näeme iga päev särtsakaid pealkirju, kuidas me ületame-riivame-kombime buumiaega ning sünnivad kõiksugu vahvad rekordid, oleme tegelikult stabiilses turuseisus.

Statistika näitab, et turg kasvas ja nüüd me vormistame selle ka numbrite näol ära. Aga ka praegu on põnev ning tegelikult juhtub asju nii täna kui ka homme.

Ühelt poolt on palju neid, kes võtavad juba rahulikumalt ja ei kiirusta kõike arendama, ammugi siis hinda kruvima ning üldse seavad enne otsustamist rohkem atra, kuid teisalt on meile tulnud palju näljast raha. Kultuuriloos räägitakse tihti noortest ja vihastest, kes tulid ja raputasid.

Näljase raha omanikud mulle just neid meenutavadki. Nad tahavad kohe arendada kõike ja palju ning teha vastupidi sellele, mida vanad peerud artiklites ja konverentsidel räägivad. Nad on oma kapitali eri valdkondades või kinnisvarainvesteeringutega saavutanud ning ega neil pole mujale ka eriti minna. Sestap ennustan veel pikemaks ajaks väikearendajate hoogsat tegutsemist. Kas uljusega tuleb edu või kõrbemine, sõltub vaid neist enestest ja nende otsustest.

Omajagu rahapaigutajaid-arendajaid tuleb idast, keda pankade konservatiivsus ei morjenda, sest kapital on neil juba olemas. Nende puhul paistavad silma mahukad projektid ja suurejoonelised plaanid. Tihti räägime ikka tornidest ja kvartalitest ning, mis seal salata, vahel tuleb entusiasmi ka jahutada, Tallinn on ju siiski Peterburist kümme korda väiksem linn.

Ühisrahastus on kindlalt kanda kinnitanud ja saavutanud oma klientuuri tippaja. Oleme näinud ka probleeme ning saame vaadelda, kuidas neid lahendatakse. Sellest sõltub rahastusplatvormide kui sektori usaldusväärsus. Nende projektideks jäävad ka edaspidi uute tulijate ja väikearendajate objektid, suurtegijail on olemas endi finantsvõimekus ning head suhted pankadega.

Investorite kogukonnas on juba mõnda aega olnud ka teine suund. Niiöelda uue aja esimese põlvkonna investorid, kes tulid pärast krahhi, müüvad oma vara ja proovivad muid valdkondi või mõne aja hoiavad ka lihtsalt raha jõude. Ma toetan põhimõtet, et investeerimisel tasub kapitali võimalikult paljude varaklasside vahel ära jagada, nii et kogu raha vaid korterites või aktsiates poleks. Loomulikult pole ka saladus, et praegu on hea aeg müüa ja võtta välja aastate jooksul vara väärtuse kasvust tekkinud kasum.

Buumikuulutamist ja krahhiootamist näeme veel järgneva aasta jooksul kindlasti. Üldiselt, ühele järgneb teine. Aga kui esimest pole, siis ei tule ka teist. Vaadakem hoopis seda, mis me ümber toimub ja mida otsustavad poliitikud. Kinnisvaraturg on ühiskondliku ja majandusliku elu peegel ning suundumused tulevadki sealt. Enamasti väikese viiteajaga.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus