Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eesti Pank: Eesti majandus on jõudmas kasvutsükli haripunkti

19.12.2017 Eesti Pank

Eesti majandus on kriisijärgse aja parimas seisus
Eelolevatel aastatel kiire majanduskasv raugeb, kuna välisturud kasvavad aeglasemalt ja vaba tootmisvõimsus majanduses on ammendumas
Valitsus annab niigi kiirele majanduskasvule veelgi hoogu. Lõdvenenud eelarvepoliitika tähendab riigilt väiksemat tuge siis, kui majandusel peaks ootamatult minema kehvemini
Eesti-siseseid põhjuseid, mis võiks majanduskasvule järsu tagasilöögi anda, ei paista, kuid avatus välismaalt lähtuvatele ohtudele on suur

Eesti majandus on kogu 2017. aasta vältel tugevnenud. Ka kolmandas kvartalis kasvas enamiku tegevusalade toodangu maht kiiresti ja majanduse kogutoodang oli 4,2% võrra suurem kui aasta varem. Nii Eesti peamiste kaubanduspartnerite kui ka muude Euroopa riikide kasv on ületanud ootusi, mis on hoogustanud ka Eesti majandust. Prognoosi järgi ületab Eesti majanduskasv 2017. aastal tervikuna 4% ja on seega viimase kuue aasta kiireim. Üle 4% küündib majanduskasv ka 2018. aastal, kuid aeglustub seejärel välisturgude kasvuhoo raugemise ja tootmisvõimsuse ammendumise tõttu.

Suure nõudluse tõttu nii Eestis kui ka välisturgudel on Eesti majandus ületanud oma pikaajaliselt jõukohast taset. Kuigi pikaajaliselt jätkusuutlikku kasvu ega sellele vastavat majanduse mahtu ei saa otseselt mõõta, tõendavad väike tööpuudus, täitmata töökohtade arvu suurenemine, süvenev tööjõupuudus, jõuline palgakasv ja kiirenenud tarbijahindade kasv, et majandustsükkel on jõudnud seisu, kus kasvu veab peamiselt suurenenud nõudlus, mitte ettevõtete tootmisvõimekuse ja tööjõu tootlikkuse kasv. Tootlikkuse kasv on viimase aastaga küll pisut kiirenenud, kuid on eelneva kümnendiga võrreldes siiski tagasihoidlik.

Tootlikkus suureneb tasahaaval, sest ettevõtted on hakanud rohkem investeerima. Kuna rahastamistingimused püsivad ka järgmistel aastatel üsna soodsad ja ettevõtted tunnetavad endiselt suurt survet tõsta töötasusid, et olla tööandjana konkurentsivõimeline, suurendavad nad investeeringuid, et suurendada töökohal loodavat lisandväärtust. Eksportivad ettevõtted, aga ka teised väliskonkurentsile avatud ettevõtted on selleks varasemate aastatega võrreldes paremas olukorras, kuna rahvusvahelistel turgudel on hinnakasv kiirenenud, mis on võimaldanud tootmiskulusid senisest hõlpsamalt lõpphindadesse edasi kanda. Selle tulemusena on suurenenud ka ettevõtlussektori kasum ja paranenud võimalused investeerida tootlikkuse tõstmisse.

Lähiajal on surve palgatõusuks nõrgem, ent üksnes ajutiselt. 2018. aastal leevendab survet tulumaksureform ning varasemaga võrreldes vaoshoitum miinimumpalga kasv, kuid sellele järgnevatel aastatel hakkab palgakonkurents taas kasvama. Kuigi tööjõukulud on juba pikema aja vältel hoogsalt tõusnud, on Eesti palgatase endiselt Euroopa Liidu riikide keskmisest umbes poole madalam ning kuni sissetulekute tasemes püsib suur erinevus, säilib ka surve palgatõusuks. Madalama palgaga töökohti on raske täita, kuna need pole tööturul konkurentsivõimelised.

Majanduse praegune seis ei viita veel ülekuumenemisele, kuid oht selleks on olemas. Erinevalt kümne aasta tagusest ajast ei moonuta majanduse struktuuri kiire võlakoormuse kasv. Samas on ehitus tugevas tõusutsüklis, sest suurenemas on nii era- kui ka avaliku sektori tellimused. Ehitusvaldkond paistab teiste tegevusalade kõrval silma suurima tööjõupuudusega, mis võib tellimuste jätkudes tööjõukulusid ülemäära paisutada, et töötajaid teistest sektoritest suurema palgaga üle meelitada. Töökohavahetuste sagedus on juba jõudnud eelmise majandusbuumi aegsele tasemele. Vältida tuleks olukorda, kus lühikesse ajavahemikku kuhjuvad projektid ja sellest tulenev liigne heitlikkus ehituses põhjustavad taas kord suure kasvukõikumise kogu majanduses. Suur roll selle eesmärgi täitmisel on valitsemissektoril.

2018. aastal hoogustab majandust riigi kulutuste kiire kasv. 2018. aastal suurenevad riigi investeeringud ja tulumaksumuudatus suurendab elanike kasutatavat tulu, mis elavdab majandust, kuna suur osa sellest suunatakse tarbimisse. Vastavalt prognoosile annab eelarvepoliitika majandusele hoogu kuni prognoosiperioodi lõpuni, s.o 2020. aastani, sest kogu selle aja püsib valitsemissektori konsolideeritud eelarve nii nominaalses kui ka struktuurses puudujäägis. Kuna majanduse seis on niigi hea ja seda stimuleerib ka euroala keskpankade ühtne rahapoliitika[1], satub eelarvepoliitika tugi majandusele valele ajale. Kui riik ei kogu praegusel heal ajal reserve, võib kehvematel aegadel olla raske majandust toetada ja majanduskasvu stabiliseerimiseks võib olla vaja suurendada eelarvepuudujääki määral, mis oleks vastuolus nii Eesti kui ka Euroopa Liidu reeglitega.

Majanduses siiski ei paista Eestist lähtuvaid põhjuseid, mis võiksid kasvu äkiliselt pidurdada. Peamiste riskidena tõusevad esile juba mõnda aega püsinud surve tööjõukulude kasvuks, mis ohustab ka ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, ja viimasel ajal on lisandunud ka ehitussektori ülekuumenemise oht. Ent isegi kui tööjõukulude kasv põhineb liigsel optimismil, kohanevad palgad tõenäoliselt sujuvalt, kuna ettevõtete finantsnäitajad on sellise tagasilöögi üleelamiseks piisavalt tugevad ja silmnähtavalt paremas seisus kui möödunud kriisi eel. Kodumaistest riskidest olulisemad on välisriskid, mis Eesti avatuse tõttu võivad majanduskasvu tõsiselt kahjustada.

Inflatsioon aeglustub lähiaastatel. Tarbijahindade kasv püsis 2017. aasta viimastel kuudel 4% lähedal, kuid langeb tulevastel aastatel 2% lähedusse. Inflatsioon aeglustub peamiselt toormete hinnakasvu vaibumise tõttu ning väheneb ka kaudsete maksude mõju, mis 2018. aastal tõstab tarbijakorvi maksumust 0,7%, kuid sellele järgneval kahel aastal umbes 0,4%.

[1] Rahapoliitika eesmärk on hinnastabiilsus, mis on määratletud kui tarbijahindade aastakasv alla 2%, kuid selle lähedal keskmisel perioodil. Hinnakasvu ehk inflatsiooni suunamiseks mõjutavad keskpangad laenuraha hinda ja laenuraha kättesaadavust.

Majandusprognoosi põhinäitajad*

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
						Erinevus juuniprognoosist
	2016	2017	2018	2019	2020	2017	2018	2019
SKP jooksevhindades (mld eurodes)	21,1	22,99	24,94	26,69	28,38	0,62	1,2	1,59
SKP püsivhindades**	2,1	4,3	4,2	3,1	2,7	0,8	0,9	0,2
Eratarbimine***	4,4	2,7	5,1	3,4	2,8	0,6	0,4	0,5
Valitsemissektori tarbimine	1,9	1,2	2,1	2,8	2,1	-1,5	-0,4	-0,5
Kapitali kogumahutus põhivarasse	-1,2	13,3	2,0	4,3	4,2	2,1	-1,2	0,4
Eksport	4,1	2,1	2,6	4,4	4,2	-3,5	0,0	0,4
Import	5,3	3,1	4,5	4,8	4,4	-3,5	1,2	0,6
SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst)	0,6	2,4	3,7	3,8	3,7	1,8	2,5	2,5
Tarbijahinnaindeks	0,1	3,5	3,2	2,1	2,0	0,3	0,8	0,0
Alusinflatsioon	0,7	1,4	1,6	1,7	1,7	0,0	0,3	0,2
Teenused	1,2	2,8	2,8	2,8	2,9	0,0	0,6	0,1
Tööstuskaubad	0,1	0,0	0,6	0,7	0,6	-0,1	0,2	0,3
Energia	-3,8	5,4	3,9	0,8	0,5	-1,3	1,0	-1,2
Toiduained, sh alkohol ja tubakas	1,6	6,5	5,7	3,4	3,2	1,7	1,4	0,0
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks	0,8	3,7	3,6	2,5	2,3	0,3	0,9	0,0
SKP deflaator	1,4	4,5	4,1	3,8	3,5	1,2	1,3	1,1
Töötuse määr (% tööjõust)	6,8	5,9	7,3	7,9	7,9	-0,9	-1,4	-1,5
Hõive****	0,3	1,3	0,0	0,1	0,1	0,4	0,6	-0,1
Keskmine brutokuupalk (EUR)	1139	1217	1292	1366	1445	0,0	13	27
Keskmise brutokuupalga kasv	7,4	6,8	6,2	5,7	5,8	1,1	1,1	0,3
Tööjõu ühikukulu	4,0	4,2	2,6	2,6	3,1	1,6	0,9	0,0
SKP töötaja kohta püsivhindades	1,8	3,0	4,2	3,0	2,6	0,4	0,3	0,3
Erasektori võlg aasta lõpus (konsolideerimata)	3,0	4,2	6,4	6,8	6,4	2,2	1,3	0,9
Erasektori võlg aasta lõpus (% SKPst, konsolideerimata)	127,0	121,3	118,9	118,7	118,8	-6,1	-7,3	-7,1
Jooksevkonto saldo (% SKPst)	1,9	2,1	0,3	0,5	0,6	-0,9	-1,4	-1,2
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)*****	-0,3	-0,5	-0,4	-0,6	-0,6	0,0	0,6	0,3
Valitsemissektori eelarve tsükliline komponent (% SKPst)	0,2	0,0	0,4	0,4	0,3	-0,2	0,1	0,1
Ajutised meetmed (% SKPst)	-0,3	-0,3	-0,1	-0,1	0,0	0,0	0,0	0,0
Valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal (% SKPst)	-0,2	-0,2	-0,7	-0,9	-0,9	0,2	0,4	0,2
* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti.
** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena.
*** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone.
**** Hõlmab residendist tootmisüksusi.
***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada.
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

Prognoosi täistekst: Rahapoliitika ja Majandus 4/2017

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Swedbank: Harjumaal loodud SKP osakaalu tõus jätkub

19.12.2017 Tõnu Mertsina

Eesti majandustegevus koondub üha enam Tallinnasse ja Harjumaale

Möödunud aastal toodeti Harjumaal 64%, sealhulgas Tallinnas 53%, kogu Eesti SKP-st. Harjumaa ja Tallinna osakaalu tõus on toimunud just viimase viie aasta jooksul. Lisaks kõrgele osakaalule Eesti kogumajanduses on Harjumaal ja Tallinnas loodud SKP elaniku kohta vastavalt 145% ja 165% üle Eesti keskmise. Kõige madalam on elaniku kohta loodud SKP aga Põlva, Jõgeva ja Valga maakonnas. Põlva maakonna vastav näitaja on vaid 41% Eesti ja 28% Harju maakonna keskmisest. Seega erinevused maakondade vahel on väga suured ja need on aastatega kasvanud. Kui aga vaadata SKP ja SKP elaniku kohta kasvukiirust (jooksevhindades), siis on need kõige tempokamad olnud Tartu linnas, mis on omakorda aidanud kaasa selle maakonna kiirele kasvule.

Mis on Ida-Virumaa probleem?

Kõige tagasihoidlikumalt on viimasel viiel aastal kasvanud SKP elaniku kohta Ida-Virumaal. Samas ei ole see Ida-Virumaa näitaja Eesti kontekstis üldsegi madal- see on Eesti mediaan- ning ka keskmine palk pole kaugeltki Eesti madalaim. Küll on aga töötuse määr Eesti kõrgeim ja hõivatute osatähtsus tööealisest elanikkonnast üks madalamaid (Põlva maakonnas on see näitaja veelgi madalam). Ida-Virumaa kõrge töötusemäära põhjuseks on see, et selle maakonna majandusstruktuuris on energiatootmine ja mäetööstus olnud väga suure osakaaluga (oluliselt suurema osakaaluga kui teistes maakondades). Samas on need tegevusalad viimase 10 aastaga parandanud oma tootlikust teistest tegevusaladest enim ning seetõttu vajatakse ka vähem töötajaid. Madal tööhõive määr näitab ühest küljest seda, et tööta jäänud inimesi ei ole piisavalt kiiresti ümber õpetatud, teisest küljest aga seda, et see maakond ei ole suutnud veel muutustega kohaneda.

Elaniku kohta suurema SKP-ga maakondades on kõrgem teenustesektori osakaal

Kuigi on erandeid, on suurema SKP-ga elaniku kohta maakondades ka kõrgem teenustesektori osakaal (näiteks Tallinna ja Tartu kaasabil Harju ja Tartu maakonnas vastavalt 78 ja 70%). Ja vastupidi, elaniku kohta loodud madalama SKP-ga maakondades on suurem põllu- ja metsamajanduse osakaal. Erandina tuleks välja tuua Viljandimaa, kus põllu- ja metsamajanduse osakaal on küll Eesti suurim ning teenustesektori osakaal väikseim, kuid selle maakonna SKP elaniku kohta on Harju, Tartu ja Pärnu maakondade järel Eestis neljandal kohal. Seega sõltub maakonnas loodud lisandväärtus selle majandusstruktuuri kõrval väga olulisel määral ka konkreetsete ettevõtete tootlikkusest.

Teenustesektori osakaal suureneb kogu maailmas

Ühest küljest, kõrgema elatustaseme ja rikkuse juures eelistatakse tarbida rohkem teenuseid. Teenustesektoris on ettevõtetel turule sisenemine üldjuhul lihtsam kui tööstuses, mis eeldab suuremaid alginvesteeringuid. Mitmed teenusetootjad pakuvad üha rohkem sisendeid tööstusele.

Teisest küljest on tööstus muutunud tehnoloogiasse investeeringute tõttu oluliselt tootlikumaks ning see suudab rohkem ja odavamalt kaupu valmistada. Vaba väliskaubandus võimaldab tööstusel osta oma tootmissisendeid nendest riikidest, kus neid kõige soodsamalt toodetakse.

Kõrgema tootlikkusega ettevõtted saavad maksta kõrgemat palka

Üldiselt on elaniku kohta suurema SKP-ga maakondades kõrgem keskmine palk ja vastupidi. Harjumaal, kus on kõige suurem SKP elaniku kohta, makstakse ka kõrgeimat palka; seevastu kõige väiksema SKP-ga elaniku kohta Põlva maakonnas on ka kõige madalam keskmine palk. See on ka loomulik, kuna kõrgema tootlikkusega ettevõtted saavad oma töötajatele kõrgemat palka maksta.

Majandustegevuse koondumise määr Tallinnasse on Euroopa üks kõrgemaid

Pealinnades loodud SKP osakaal on suurenenud ka paljudes teistes riikides – näiteks Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis (Riia osakaal on pärast pikemat langust suurenenud alates 2012. aastast). Euroopa riikide võrdluses on Tallinnasse ja Riiga koondunud majandustegevus üks suurimaid (suurim on see vaid väikeriikides Maltal, Küprosel ja Luksemburgis). Tallinna ja Riia osakaalud on suurusjärgus sarnased (53-54%), samas kui näiteks Vilniuse osakaal oli 2014. aastal 40%, Helsingis 38%, Stockholmis ja Londonis 32%, Pariisis 30%, kuid Varssavis vaid 18%. Nende numbrite juures tuleb aga arvestada, et definitsioonid, kuidas linna administratiivset suurust arvestatakse, võib olla veidi erinev.

Pealinnast eemal olevates maakondades muutub tootlikkuse tõstmine veelgi olulisemaks

Sellest aastast Eestis kehtima hakanud uus haldusjaotus toob kaasa mõningaid muudatusi maakondades loodud SKP suuruses. Eesoleva kümnendi jooksul suureneb Statistikaameti prognoosi järgi rahvaarv vaid Harju- ja Tartumaal (peamiselt Tallinna ja Tartu kaasabil), samas kui ülejäänud maakondades rahvaarv väheneb keskmiselt ligikaudu kümnendiku võrra. Rohkem inimesi tähendab aga rohkemat sisenõudlust ehk suuremat nõudlust teenuste ja kaupade järele. Tarbijate vähenemine ja vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine toob kaasa väiksema kaupade ja teenuste tarbimise (tõsi küll, vananemisega seotud teenuste, näiteks meditsiini ja sotsiaalhoolekande, osakaal suureneb). Seega jätkub tõenäoliselt Harju ja Tartu maakonnas loodud lisandväärtuse osakaalu tõus Eesti majanduses. Ülejäänud maakondades muutub tootlikkuse tõstmise vajadus aga olulisemaks selleks, et palkade erinevus Harjumaaga veelgi ei suureneks.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Pindi Kinnisvara: Ehitussektori buum mõjutab tervet kinnisvaraturgu

19.12.2017 Tõnu Toompark

Ehitusturul aset leidev kontrollimatu hinnatõus ja tohutu tööjõupuudus on jõudnud oma mõjuga kinnisvaraturule – soodsamate kortermajade arendamist lükatakse edasi, eramuehitus on soiku vajumas.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et kevadised ohumärgid on osutunud tõeks. „Ligi 20%line ehitushinnatõus ja probleemid kvalifitseeritud tööjõu leidmisel on muutunud nii sügavaks, et see mõjutab ka otseselt kinnisvarasektorit, sest kõik äriplaanid enam lihtsalt ei toimi,“ ütles ta. „Kui näiteks äärelinna soodsate uute korterite jääk kahaneb alla kriitilise piiri, siis on sellel otsene mõju järelturukorterite plahvatuslikule hinnatõusule, mis turu praegust stabiilsust arvestades pole kindlasti hea uudis. See omakorda veab üles teiste korterite müügihinnad ja nii need uued tõusulained tekivad,“ mõtiskles Udam.

Ta lisas, et teiseks suureks probleemiks saab olema ehitusturul lepingute üles ütlemine. „Oleneb, kumba poole närvid rohkem vastu peavad, kuid ülesütlemissoove on olnud juba mõlemalt poolt- kord tunneb tellija, et ehitaja ei suuda lubadusi täita ja kord tunneb ehitaja ise, et aasta tagasi sõlmitud ehitusleping on tänastes tingimustes liiga ahistav ja odavam on maksta leppetrahvi, kui edasi piinelda,“ selgitas ta.

Ehitussektori buum mõjutab tervet kinnisvaraturgu

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakooli uuele hooajale teeb 15/01/2018 alguse koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises”

19.12.2017 Margot Toompark

Koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises peale uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist 2018. aastal” toimub 15/01/2018 Tallinnas. Koolitus annab osalejatele ülevaate kõigist olulistest muudatustest, mis leiavad aset korterelamutes peale 2018. aastal kehtima hakkavat uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust.

Koolitus „Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises“ on suunatud:

korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
kõigile eraisikutele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus annab Sulle:

hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
juhised muuta korteriühistu asjaajamist vastavalt uutele kehtima hakkavatele nõuetele;
võimaluse saada teadmisi korteriomanike õigustest ja kohustustest;
ülevaate uutest kehtima hakkavatest nõuetest korteriühistu raamatupidamisele;
praktilisi nõuandeid korteriühistu juhtimiseks ja muudatuste elluviimiseks.

“Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises” toimub 15/01/2018 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige Pille Kaarlõp.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: Kõrge tööhõive ja madal tööpuudus aitavad kaasa kinnisvaraturu aktiivsusele

19.12.2017 Tõnu Toompark

Hea olukord tööjõuturul loob tarbijates kindlust ja annab julgust kinnisvaratehingute tegemise jaoks.

Eesti tööga hõivatud inimeste hulk 2017 III kvartalis on statistikaameti andmetel kasvanud 666 600 inimesele ehk aastaga 2,0%. Harjumaa tööga hõivatute arv on samuti rekordiline. Harjumaal oli vastav näitaja 325 100 inimest ja aastane hõivatute arvu kasv 3,7%.

Tarbijate kindlustunnet oluliselt mõjutav tööpuuduse näitaja on samuti heal tasemel. Eesti tööpuuduse määr oli 2017 III kvartalis 5,2%, Harjumaal 4,2%.

Kõrge tööhõivemäär ja madal tööpuudus toovad endaga kaasa sissetulekute kasvu. See omakorda loob hea baasi kinnisvaraturul osalemiseks.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Swedbank: Housing affordability remains high in all three Baltic capitals in the third quarter of 2017

19.12.2017 Tõnu Toompark

The housing affordability index (HAI) increased to 148.6 in Tallinn, 177.2 in Riga, and 124.8 in Vilnius.

In Tallinn, affordability increased by 2.9 point in the third quarter of 2017 compared with the same period in 2016, as apartment price growth moderated to a greater extent than wage growth.
In Riga, the HAI rose by 4.7 points, as robust wage growth and a continuous decrease in interest rates offset rapid apartment price growth.
In Vilnius, the HAI improved marginally by 0.5 points as very rapid wage growth outweighed apartment price growth and an increase in interest rates.
The time needed to save for a down payment decreased by around three weeks in Tallinn and Vilnius to 29.0 and 37.2 months, respectively, while increased in Riga by two weeks to 24.1 months.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

Baltic Housing Affordability Index Q3 2017

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

1Partner: Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing valis Aasta Hindaja

18.12.2017 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing valis Aasta Hindajaks Marje Kolmari 1Partner Kinnisvarast.

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing viis konkursi läbi kolmes voorus ning Aasta Hindaja valikul võeti aluseks kutseala arendavat tegevust, ametialaseid teadmisi ja kogemusi ning panust ühingu töösse. Aasta Hindaja tunnustamine võimaldab ühingul teadvustada hea ja toimeka hindaja mõistet.

1997. aastast hindajana töötanud Marje Kolmar on näinud mitu korda nii kinnisvaraturu madal- kui kõrgseisu. “Selles ametis on kõige olulisemad mitte käive ja maht, vaid objektiivsus ja oskus eristada olulist ebaolulisest,” rääkis Kolmar.

“Keerulisemad on need juhtumid, mille puhul üritatakse hindajat kallutada kas kõrgemat või madalamat väärtust määrama või teatud asjaolusid teisiti kajastama. Sellistel puhkudel on kõige olulisem emotsioonidest möödavaatamine ning vajaliku informatsiooni väljasõelumine,” ütles Kolmar.

Parima hindaja konkurssi korraldatakse 2001. aastast. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingusse kuulub üle 130 liikme. 1Partner Kinnisvara hindajatel on see kolmas kord saada tunnustatud parima hindajana.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

ERE Grupp: Maksueksituste vältimiseks on targem pöörduda spetsialisti poole

18.12.2017 Tõnu Toompark

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhtkond on veendunud, et uute nõuete korrektseks täitmiseks maksuvaba miinimumi arvestamisel peavad Eesti elanikud spetsialistide poole pöörduma.

Uue seaduse kohaselt peab iga maksumaksja, kaasa arvatud töötavad pensionärid, tegema 2018.aasta alguseks oma oodatava tulu põhjal otsuse, millises ulatuses ta kasutab igakuiste väljamaksete puhul maksuvaba miinimumi.

Nagu märgib Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juht Maksim Sorokin, võeti vastu täiendav maksumuudatus. Uue dokumendi kohaselt on töötavatel pensionäridel, kes saavad nii pensioni kui töötasu, õigus arvestada maksuvaba tulu kahes kohas ja esitada avaldus konkreetse maksuvaba summa kohta nii Sotsiaalkindlustusametile kui tööandjale.

Kui inimese kuusissetulek ei ületa 1200 eurot, on maksuvaba miinimum 500 eurot. Neile, kelle tulu ületab 2100 eurot kuus, ei kehti maksuvaba miinimum ja kõigil ülejäänutel tuleb arvutada oma maksuvaba miinimum valemi abil, millega saab tutvuda Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhi Maksim Sorokini sõnul tuleb oma tulu arvutamisel olla äärmiselt tähelepanelik. „Küsimus on selles, et tuluna läheb arvesse praktiliselt kõik: palk, pension, hoiuste intressid, kinnisvaralt saadav üür, koondamishüvitis, töötuskindlustuse väljamaksed jne. Erandiks küll stipendiumid, töövõimetoetus ja töötutoetus. Seetõttu soovitame vigade vältimiseks konsulteerida spetsialistiga, kes oskab täpselt välja arvutada maksuvaba miinimumi, ütles Sorokin.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu rõhutab, et hoiuste intresside väljamaksed arvestatakse aastatulu hulka, kuid avaldust maksuvaba miinimumi arvestamiseks ei saa hoiu-laenuühistule esitada, kuna miinimumi rakendab vaid tööandja. Siin tuleks teada, et vastavalt tulumaksuseadusele peavad hoiu-laenuühistud tulumaksu kinni ja kannavad selle Maksu- ja Tolliametile üle intresside väljamaksmisel ning selline kord jääb kehtima ka uue seaduse jõustumisel.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu spetsialistid pööravad tähelepanu ka sellele, et tuluna lähevad arvesse kolmanda pensionisamba väljamaksed. Kui pensionäri kuusissetulek ületab seetõttu 1200 eurot, tasub tal põhjalikult mõelda, kuidas on optimaalne kolmanda samba väljamakseid kasutada: võimalik on ühekordne väljamakse või olemasoleva summa jagamine mitmele aastale.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Domus Kinnisvara turuülevaade 11-2017: Kuressaare korterite keskmine hind hüppas korraks üle 1000 euro piiri

18.12.2017 Domus Kinnisvara

Novembris tõmbas rohkem tähelepanu endale Kuressaare korteriturg, kus keskmine hind üle pika aja ületas 1000 € piiri. Teistes piirkondades selliseid üllatusi ei olnud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati novembris Eestis kokku 4246 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 297 miljonit eurot. Tehingute arv langes oktoobriga võrreldes 4%, kuid võrreldes eelmise aasta novembriga tõusis 7%. Käesoleva aasta novembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 1% madalam.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta novembris 1905 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 207 miljonit eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 7%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 7% ja tehingute koguväärtus 26%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati novembris ca 28% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 29%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Mustakivi tee 25, Staadioni tn 1 / Võistluse tn 1 ja Virbi tn 8/10 arendused, kus kokku teostati 68 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2023 €/m².

Tartu maakonnas teostati novembris 431 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 36 miljonit eurot. Oktoobriga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja koguväärtus 69%. Tehingute koguväärtuse suure tõusu taga on asjaolu, et novembris teostati kaks üle mitme miljoni maksva hoonestatud ärimaa müügitehingut. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 17% ja tehingute koguväärtus 61%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati novembris ca 27% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 9%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 1510 €/m2.

Pärnu maakonnas teostati novembris 275 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 14 miljonit eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 14% ning tehingute koguväärtus 8%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 6% ja koguväärtus 29%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati novembris ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 40%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli 1339 €/m2.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta novembris 156 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 5 miljonit eurot. Võrreldes oktoobriga tõusis tehingute arv 22% ja tehingute koguväärtus 36%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 19% ja koguväärtus 51%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta novembris 152 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 7% ja tehingute koguväärtus 18%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Novembrikuu keskmise hinna viis Kuressaares üles uute korterite tehingud. Kokku müüdi viis uut korterit keskmise hinnaga 1378 €/m2, mis on Kuressaare korterite kohta väga kõrge hind, samas on seal ka väga vähe uusi kortereid pakkumises. Näiteks käesoleva aasta esimese 11 kuu Kuressaare korterite keskmine ruutmeetrihind on 774 €.

Ida-Viru maakonnas teostati novembris 292 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes oktoobriga tõusis tehinguaktiivsus 5%, kuid tehingute koguväärtus langes 70%. Tehingute koguväärtuse languse taga on asjaolu, et oktoobris käis tehingute infost läbi mitu üle mitme miljoni maksvat ärimaa kinnistut, mis tõstsid tehingute koguväärtust. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8%, kuid koguväärtus langes 12%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Riigi Kinnisvara: Sillamäe Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone arhitektuurivõistluse võitis Kuu OÜ

18.12.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Siseministeeriumi, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga avalikustas 15. detsembril Sillamäe Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tulevase ühishoone arhitektuurivõistluse tulemused. Arhitektuurivõistluse 2. ja 3. etapis osales kolm ideekavandit, mille hulgast tunnistati parimaks Kuu OÜ ideelahendus „PAPPA“. Konkursi võitnud ideekavandi „PAPPA“ autorid on arhitektuuribüroo arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla.

Arhitektuurivõistluse ideekonkursi žürii hinnangul on võidutöö „PAPPA“ kõige veenvama lahendusega, ruumide planeering on Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööks parima funktsionaalsuse ja logistikaga. Hoone on rahuliku välisilmega, samas esinduslik ning kandepostid kasvavad orgaaniliselt välja õhuliseks piirdeaiaks. Võistlustöödest on võidutöö parima energiatõhususe näitajatega töö.

Arhitektuurivõistluse ideekonkursi žüriisse kuulusid RKAS-i arendusdirektor Timo Aarmaa, Siseministeeriumi varahaldusosakonna juhataja asetäitja halduse alal Jüri Triletski ning Eesti Arhitektide Liidu arhitektid Raivo Puusepp ja Tiit Sild. Ekspertidena osalesid žüriis Päästeameti ekspert Raivo Stepanov ning Politsei- ja Piirivalveameti kinnisvara peaspetsialist Esko Suharov.

Teist ja kolmandat kohta jäid võrdselt jagama ideekavandid „PUNANE“ (autorid: Andres Lember ja Jaak Huimerind arhitektuuribüroost Studio Paralleel) ja „Sillamäe Passioon“ (autor Kaur Talpsep arhitektuuribüroost Kauss Arhitektuur OÜ).

Arhitektuurivõistluse preemiafond on kokku 17 000 eurot, millest esikoha preemia on 7000 eurot ning teine ja kolmas koht mõlemad 5000 eurot.

Järgmisena on kavas Sillamäe hoone projekteerimiseks korraldatav hankemenetlus. Selleks korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse järgnevate projektistaadiumite koostamiseks arhitektuurivõistluse võitjaga. Projekteerimiseks on kavandatud kuni 102 375 eurot ilma käibemaksuta.

Võidutöö “Pappa”

Ideekavand „Punane“

Ideekavand „Sillamäe Passioon“

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Juhatuse liikme tagasikutsumine

18.12.2017 Kätri Sarapuu

Kui korteriühistu liikmed ei ole rahul korteriühistu juhatuse tegevusega, kuidas saab korteriühistu juhatuse liiget tagasi kutsuda?

Kui korteriühistu liikmed ei ole rahul juhatuse tegevusega, on korteriühistu liikmetel seadusest tulenev õigus korteriühistu juhatuse liikmete tagasikutsumiseks. Seaduse järgi võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine kuulub mittetulundusühingute seaduse kohaselt üldkoosoleku pädevusse. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

Seadus annab ka võimaluse kutsuda korteriühistu üldkoosolek kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Sellise nõude korral peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma. Kui juhatus siiski ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Kui üldkoosolek on juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse vastu võtnud, peab juhatus esitama avalduse registripidajale, et viia sisse muudatused registris seoses juhatuse koosseisu muutumisega. Avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid üldkoosoleku toimumise aja ja koha, päevakorra, hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab avaldusele olema lisatud tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidis.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Uus Maa Kinnisvarabüroo 11-2017 kinnisvaraturu ülevaade

18.12.2017 Tõnu Toompark

Klassikud ütleksid novembri turuülevaadet lugedes, et „läänerindel muutusteta“. November ei toonud turule üllatusi, järelturu aktiivsus oli hea ning uusarenduste asjaõigused olid enamasti sõlmitud juba varem. Mediaanhind oli aasta üks kõrgemaid, ehkki see jäi alla novembri numbritele, tehingute arv tegi samuti väikese tagasimineku, ent võrreldes varasemate aastatega, oli tegemist tunduvalt kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes sõlmiti novembris 1920 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1255 EUR/m2. Võrreldes oktoobriga vähenes tehingute arv 84 võrra ehk 4,2%, mediaanhind vähenes samal ajal 2,2%.

2017. aasta esimese 11 kuuga kasvas võrreldes 2016. aastaga nii tehingute arv kui ka mediaanhind. 11 kuuga sõlmiti Eestis 20 414 tehingut ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv 1523 võrra ehk 8,1%. Tehingute mediaanhind kasvas samal ajal 6,6% (1144→1220 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

Suuresti püsis muutumatuna ka maakondade jõujooned, kui võtta arvesse haldusreformiga muutunud haldusjaotuslikud piirid. 2004 ostu-müügitehingust sõlmiti kõige rohkem tehinguid Harjumaal – 1036 tehingut ehk 51,7% tehingute koguarvust. Harjumaa tehingute koguarvust moodustas lõviosa Tallinna tehingute arv, mille osakaal oli novembris 82,6%. Võrreldes oktoobriga vähenes Harjumaal tehingute arv 107 võrra, mille põhjustas tehingute arvu vähenemine väljaspool Tallinna. Mediaanhind oli Harjumaal samuti kõrgeim – novembris vähenes mediaanhind võrreldes oktoobriga 1% võrra, jäädes pidama 1622 EUR/m2-l.

Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale traditsiooniliselt rahvarohkemad maakonnad: 206 tehinguga Tartumaa, 193 tehinguga Ida-Virumaa ja 115 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes oktoobriga suurenes tehingute arv viies maakonnas, absoluutnumbrites näitasid suurimat kasvu Ida-Virumaa (+29) ja Tartumaa (+23). Harjumaa järel langes tehingute enim Pärnumaal (-23), kus see langes pärast rekordilist oktoobrit tavapärasele tasemele.

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale taaskord Tartumaa (1250 EUR/m2) ning Pärnumaa (920 EUR/m2). Novembris kasvas mediaanhind seitsmes maakonnas, absoluutarvudes oli kasv kõige suurem Saaremaal (+534 EUR/m2), kus aga sõlmiti koguni 23 tehingut vähem kui eelmisel kuul. Viljandimaal vaheldus nõrk oktoober tavapärase novembriga, mistõttu kasvas seal mediaanhind 124 EUR/m2 võrra. Kõige enam vähenes mediaanhind Pärnumaal (-149 EUR/m2), langedes pärast kahte rekordilist kuud tavapärasele tasemele.

Andmed: Maa-amet

Nagu eespool mainitud, langes Harjumaal võrreldes oktoobriga tehingute arv, ehkki Tallinna „süü“ oli selles ehk kõige tagasihoidlikum – võrreldes eelmise kuuga sõlmiti Tallinnas vaid 10 tehingut vähem, mediaanhind vähenes samal ajal 1,1%. Võrreldes eelmise aasta 11 kuuga on sel aastal sõlmitud 553 tehingut rohkem (+6,7%), mediaanhind on samal ajal suurenenud 8,2% (1527→1652 EUR/m2). Muutusteta oli november ka Tallinnas – väikesed muutused tehingute arvus ja hindades olid valdavalt tingitud muutustest uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvus. Kokkuvõttes sõlmiti novembris 856 tehingut, mille mediaanhind oli 1688 EUR/m2.

Andmed: Maa-amet

Muutunud huvi uusarenduste segmendis aitab ametlikest andmetest kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Võrreldes oktoobriga vähenes novembris juriidiliste isikute poolt võõrandatud kinnisvaraobjektide arv – kokku sõlmisid juriidilised isikud 656 müügitehingut, mis tähendab seda, et nende osakaal tehingute koguarvust küll vähenes, ent oli siiski suurem eraisikute poolt võõrandatud objektide arvust. Kokku müüsid juriidilised isikud oktoobris 656 kinnisvaraobjekti, mis tegi nende osakaaluks 49,2%. Eraisikud müüsid 634 objekti (47,6%), ülejäänud osapooled 36 objekti ja riik ning kohalik omavalitus 7 objekti.

Andmed: Maa-amet

Veelgi enam kui linna üldstatistikat, mõjutas uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus tunduvalt enam Tallinna linnaosade statistikat, kus tehingute arv on veelgi väiksem.

2017. aasta novembris sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (226), millele järgnesid teised rahvarohkemad linnaosad nagu Kesklinn (177), Põhja-
Tallinn (131) ja Mustamäe (120). Võrreldes oktoobriga kasvas tehingute arv kolmes linnaosas, neist enim Lasnamäel (+44); tehingute arv vähenes enim Haaberstis (-35) ja Põhja-Tallinnas (-22). Lasnamäel aitasid tehingute arvu suurendada uusarendused, kelle müük Haaberstis aga tehingute arvu vähendas. Põhja-Tallinnas vähenes samuti uusarenduste müük, ent veelgi enam vähenes järelturu müük.

Mediaanhind oli sarnaselt eelmistele perioodidele kõrgeim Kesklinnas (2164 EUR/m2), kus mediaanhind vähenes võrreldes oktoobriga 2,3%. Kesklinnale järgnesid Kristiine (1843 EUR/m2) ja Põhja-Tallinn (1795 EUR/m2). Kõige enam kasvas mediaanhind Põhja-Tallinnas (+7,4%) ning seda peamiselt muutuste tõttu tehingute struktuuris. Suurte tehingute arvuga linnaosadest mediaanhind novembris vähenes: Mustmäel 1,4%, Kesklinnas 2,3%, Lasnamäel 3,9%.

Ehkki Tartu linnaga liitus pärast haldusreformi Tähtvere vald, kajastame selles ülevaates ainult endises Tartu linnas sõlmitud ostu-müügitehinguid, kuna maapiirkondade arvestamine moonutab kinnisvarastatistikat ja muudab võrdluspõhimõtteid. Võrreldes oktoobriga, kui tehingute arv oli loid, suurenes novembris tehingute arv 16 võrra, mediaanhind jäi aga praktiliselt samaks, olles Tartu taset arvestades sarnaselt mitmele muule asulale vaadeldava perioodi kõrgemaid. Aasta esimese 11 kuuga tehingute arv Tartus võrreldes eelmise aastaga vähenes, ehkki tehingute arv hakkab lähiajal suurenema, arvestades kasvavat ehitusmahtu. Kokkuvõttes sõlmiti novembris 143 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1267 EUR/m2.

Andmed: Maa-amet

Kui Tartu võtab tehingute arvu osas nii-öelda vaheaasta, siis Narvas on sel aastal tehingute arv sammunud põhjast välja, ehkki mediaanhind on sammub endiselt vähikäiku. Järgneval aastal peaks tehingute aktiivsuse valguses hakkama ka mediaanhind suurenema, seda ka madala võrdlusbaasi tõttu. Novembris sõlmiti Narvas 61 tehingut, mida oli 7 võrra rohkem kui oktoobris, mediaanhind oli novembris 404 EUR/m2 ning võrreldes oktoobriga suurenes see 13,5% võrra. Aasta esimese 11 kuuga suurenes tehingute arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga 103 võrra, mediaanhind vähenes langes aastataguse ajaga võrreldes 3,9% (412→396 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

Sarnaselt Tartule arvestatakse Pärnu ülevaates edaspidi vaid linnalistes piirides sõlmitud tehingutega, ehkki linn on haldusreformiga pindala poolest kasvanud maailma suurimate linnade sekka. Võrreldes rekordilise oktoobriga, iseloomustas Pärnu kinnisvaraturgu sarnaselt novembri ilmale sõnapaar hall argipäev. Tehingute arv langes tavapärasele tasemele, vähenedes võrreldes oktoobriga 30 võrra. Mediaanhind oli vaadeldava perioodi kõrgemaid, lähenedes pretsedenditult Tartule, ehkki võrreldes rekordilise oktoobriga tuli väike langus (-2,7%). Kokkuvõttes sõlmiti novembris 79 tehingut, mille mediaanhind oli 1121 EUR/m2.

Andmed: Maa-amet

Alates 2017. aasta oktoobrist kajastub ülejäänud omavalitsuste statistikas haldusreformi mõju, mis kokkuvõttes tähendab seda, et tabel hakkab kajastama omavalitsusi, mis sinna varem ei mahtunud. Nõnda kuulusid novembris ülejäänud omavalitsuste tehingute esikümnesse ka Tapa vald ja Paide vald. Tavapäraselt sõlmiti enim tehinguid Kohtla-Järvel ning juba traditsiooniliselt oli teine suurimaid uusarendusturgusid väljaspool Tallinna – Rae vald. Ülejäänud omavalitsuste tehingute arv oli üpris sarnane – neljandat ja üheksandat-kümnendat lahutas vaid 11 tehingut, mis tähendab seda, et erinevused elanike arvus ei ole suuremate omavalitsuste puhul kinnisvaraaktiivsuse tähtsaim faktor. Tavapäraselt oli mediaanhind suurim Tallinna lähivaldades, tabelis on tavapäraselt esindatud ka omavalitused, kus tehingute mediaanhind on äärmiselt madal (Kohtla-Järve linn, Valga vald, Tapa vald). Ülejäänud omavalitsused kippusid pigem jääma kahe äärmuse vahele – Viljandi, Haapsalu ja Rakvere hinnad on ajalooliselt olnud üpris sarnased ning iseloomustavad pigem ülejäänud Eesti tervemat kinnisvaraturgu, samas kui Jõhvi ja Paide on kaldunud madalamate hindade poole.

Andmed: Maa-amet

Käesoleva turuülevaate on koostanud UUS MAA KINNISVARABÜROO. Turuülevaate eesmärk on jagada informatsiooni ning see ei pretendeeri turu ning sündmuste veatule kirjeldamisele. Info, millel ülevaade baseerub, on hangitud allikatest, mis on meie arvates usaldusväärsed, kuid me ei saa garanteerida nende eksimatust. UUS MAA Kinnisvarabüroo ega sellega seotud isikud ei võta endale vastutust käesoleva väljaande või mõne selle osa kasutamisest tekkivate otseste või kaudsete kahjude korral. Trükise “Uus Maa Kinnisvarabüroo 2017. aasta JUUNIKUU kinnisvaraturu ülevaade” autoriõigused on kaitstud. Selle väljaande või mõne selle osa paljundamine (elektrooniliselt, mehaaniliselt või muul moel kopeerides), salvestamine ja levitamine on lubatud vaid UUS MAA Kinnisvarabüroo kirjalikul loal.

Uus Maa: Market review november 2017

18.12.2017 Tõnu Toompark

Classics would describe the November market review as ‘All Quiet on the Western Front’. November did not have any surprises in store for the market, the aftermarket activity was good, and real right contracts for new developments were mostly concluded earlier. The median price was one of the highest of the year, although it was lower than November results. The number of transactions also decreased slightly, but compared to previous years, there were considerably higher figures. In total, 1,920 purchase/sale transactions were made in November, with a median price of 1,255 EUR/m2. Compared to October, the number of transactions decreased by 84 or 4.2%, while the median price decreased by 2.2%.

In the first 11 months of 2017, both the number of transactions and the median price increased compared to 2016. During the 11 months, 20,414 transactions were concluded in Estonia, and the number of transactions increased by 1,523 or 8.1%, as compared to the same period of the previous year. At the same time, the median price of transactions increased by 6.6% (1,144 → 1,220 EUR/m2).

Data: Land Board

The relative importance of counties also remained largely unchained, when taking into account the new local-level administrative territories that changed with the administrative reform. In 2004, the largest number of deals was concluded in Harju County – 1,036 transactions, or 51.7% of the total number of transactions. The largest share of transactions in Harju County was made up of transactions in Tallinn, totalling 82.6% in November. Compared to October, the number of transactions in Harju County decreased by 107, which was caused by a decrease in the number of transactions outside Tallinn. The median price was also highest in Harju County – in November, the median price dropped by 1% compared to October, remaining at 1,622 EUR/m2.

In terms of the number of transactions, counties with more residents followed Harju County as per usual: 206 transactions in Tartu County, 193 transactions in Ida-Viru County, and 115 transactions in Pärnu County. Compared to October, the number of transactions increased in five counties; in terms of absolute value, the highest growth was achieved in Ida-Viru County (+29) and Tartu County (+23). After Harju County, the number of transactions most decreased in Pärnu County (-23), where it stabilised after a record high in October.

In terms of median price, Harju County was once again followed by Tartu County (1,250 EUR/m2) and Pärnu County (920 EUR/m2). In November, the median price grew in seven counties; in absolute value, the largest increase was in Saaremaa (+534 EUR/m2), where there were 23 transactions less than last month. In Viljandi County, a weak October was followed by a regular November, so the median price increased by 124 EUR/m2. The median price dropped the most in Pärnu County (-149 EUR/m2), falling to the normal level after the two record months.

Data: Land Board

As mentioned above, the number of transactions in Harju County decreased compared to October, although Tallinn had, perhaps, the smallest ‘role’ to play in this – compared to last month, only ten less transactions were made in Tallinn, and the median price decreased by 1.1% at the same time. Compared to the 11 months of last year, 553 more transactions have been made this year (+ 6.7%), while the median price has increased by 8.2% (1,527 → 1,652 EUR/m2). It was also all quiet in Tallinn in November – the small changes in the number of transactions and prices were predominantly due to changes in the number of real right contracts for new developments. In total, 856 transactions were concluded in November, with a median price of 1,688 EUR/m2.

Data: Land Board

In terms of official data, the changed interest in the segment of new developments can best be explained with the statistics of alienators of real estate transactions, even though it includes immovable properties in addition to apartment ownerships. Compared to October, the number of real estate objects transferred by legal entities decreased in November – in total, legal entities concluded 656 sales transactions, which means that even though their share in the total number of transactions decreased, it was still higher than the number of objects transferred by private individuals. In total, legal entities sold 656 real estate objects in October, totalling 49.2%. Private individuals sold 634 objects (47.6%), the rest of the parties 36 objects, and the state and local authorities sold 7 objects.

Data: Land Board

The change in the number of real estate contracts influenced the statistics regarding the districts of Tallinn even more than the city’s general statistics, as the number of transactions is even smaller there. In November 2017, most deals were concluded in Lasnamäe district (226), followed by other more crowded districts such as the city centre (177), northern Tallinn (131), and Mustamäe (120). Compared to October, the number of transactions increased in three districts; the most in Lasnamäe (+44). The number of transactions decreased most in Haabersti (-35) and northern Tallinn (-22). In Lasnamäe, the increase in the number of transactions was mostly thanks to new developments. In Haabersti, however, they caused a decrease in the number of transactions. Sales of new developments also decreased in northern Tallinn, but the number of aftermarket sales decreased even more.

Data: Land Board

The median price was, as in previous periods, the highest in the city centre (2,164 EUR/m2), where the median price decreased by 2.3% compared to October. The city centre was followed by Kristiine (1,843 EUR/m2) and northern Tallinn (1,795 EUR/m2). The median price increased most in northern Tallinn (+ 7.4%), mainly due to changes in the structure of transactions. The median price decreased in November in the following districts with a large number of transactions: 1.4% in the Mustamäe, 2.3% in the city centre, and 3.9% in Lasnamäe.

Data: Land Board

Though Tähtvere rural municipality was added to the city of Tartu with the administrative reform, we only reflect on the purchase and sale transactions concluded in former city of Tartu, as considering the new borders distorts the real estate statistics and changes the comparison principles. Compared to October, when the number of transactions was rather low, the number of transactions increased by 16 in November. However, the median price remained practically the same, which is, for Tartu, rather high compared to other similar settlements in the same period. In the first 11 months of the year, the number of transactions decreased in Tartu in comparison with the previous year, although the number of transactions will increase in the near future, given the growing volume of construction. In total, 143 purchase/sale transactions were made in November, with a median price of 1,267 EUR/m2.

Data: Land Board

While Tartu is taking a so-called break in terms of the number of transactions, Narva has finally managed to increase the number of its transactions. However, the median price is still decreasing. Thanks to transaction activity, the median price should also increase next year, also thanks to a low comparison basis. In November, 61 transactions were concluded in Narva, which was 7 transactions more than in October, and the median price in November was 404 EUR/m2 – compared to October, it increased by 13.5%. During the first 11 months of the year, the number of transactions increased by 103 compared to the same period last year, while the median price dropped by 3.9% (412 → 396 EUR/m2) compared to the previous year.

Data: Land Board

As with Tartu, the overview of Pärnu only takes into account those transactions which were concluded in the city borders, even though the city has become one of the world’s largest cities in terms of area with the administrative reform. Compared to the record month of October, November was rather dull for the real estate market of Pärnu. The number of transactions fell to the standard level, decreasing by 30 compared to October. The median price was one of the highest of the period, almost as high as in Tartu, even though there was a slight decrease (-2.7%) compared to October. In total, 79 transactions were concluded in November, with a median price of 1,121 EUR/m2.

Data: Land Board

From October 2017, the statistics of other municipalities reflect the impact of the administrative reform, which ultimately means that it reflects municipalities which were not reflected there before. Thus, Tapa and Paide municipalities also made the top ten of other municipalities’ transactions. On the usual line, most transactions were concluded in Kohtla-Järve and traditionally, the second largest new development market was outside Tallinn – Rae municipality. The number of other municipalities’ transactions was quite similar – the forth and ninth-tenth place were only separated by 11 transactions, which means that differences in the number of inhabitants are not the main factor in the real estate activity of larger municipalities. Customarily, the median price was the highest in the neighbouring municipalities of Tallinn. The table also reflects on municipalities where the median price of transactions was extremely low (Kohtla-Järve city, Valga municipality, Tapa municipality). The other municipalities tended to stay between two extremes – the prices in Viljandi, Haapsalu, and Rakvere have historically been quite similar and are more characteristic of the rest of Estonia’s real estate market, while Jõhvi and Paide are starting to show lower prices.

Data: Land Board

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pindi Kinnisvara: Arendajad ehitavad peamiselt kalleid kortereid

18.12.2017 Tõnu Toompark

Novembrilõpu seisuga on Tallinnas ja Harjumaal kokku 115 korteriarendusprojekti 2453 korteripakkumisega, uusi kortereid lisandub peamiselt kallimatesse Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosadesse.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et ehkki uute korterite turul on hetkel tugev konkurents, siis üha rohkem alustatakse uusi projekte kallimas Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, vähem aga soodsamates piirkondades, kus hinnatase oleks kättesaadav ka noorele perele. „Äärelinna pakkumiste arv hakkab tasapisi kokku kuivama, sest kõrgete ehitushindade tõttu on kasumimarginaalid ohtlikult madalaks muutunud,“ sõnas ta. „Usutavasti näeme järgmise aasta esimeses pooles ca 3000 €/m² maksvas segmendis hulganisti sooduspakkumisi ja vastupidi, soodsamas segmendis valiku olulist vähenemist, mis tekitab tugeva ostusurve,“ lausus ta.

Novembris broneeriti Harjumaal kokku üle 200 uue korteri. Müügis olevate uute elamispindade keskmine hind on 2456 €/m².

Pindi Kinnisvara koostab igakuiselt uusarenduste monitooringut, mille käigus seiratakse kõiki Harjumaa korteri- ja ridamajade arendusprojekte ja nende müügitempot.

Arendajad ehitavad peamiselt kalleid kortereid

Uus Maa: Обзор рынка ноябре 2017

18.12.2017 Tõnu Toompark

Классики сказали бы, читая ноябрьский обзор рынка, что «на западном фронте без перемен». Ноябрь не принес на рынок сюрпризов, активность вторичного рынка была хорошей, а вещные права на новостройки были в основном заключены еще раньше. Медианная цена была одной из самых высоких за год, хотя и уступила ноябрьским показателям, также несколько снизилось и количество сделок, однако по сравнению с прошлыми годами показатели были значительно более высокие. Всего в ноябре было заключено 1920 сделок купли-продажи, медианная цена которых составила 1255 EUR/м2. По сравнению с октябрем количество сделок сократилось на 84, или на 4,2%, медианная цена в то же время снизилась на 2,2%.

За первые 11 месяцев 2017 года по сравнению с 2016 годом увеличились как количество сделок, так и медианная цена. За 11 месяцев в Эстонии было заключено 20 414 сделок, и по сравнению с тем же периодом прошлого года их количество возросло на 1523, или на 8,1%. Медианная цена сделок за то же время подросла на 6,6% (1144→1220 EUR/м2).