Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Domus Kinnisvara: Buumi teket pidurdab buumi ootus

Domus KinnisvaraMöödunud aasta lõppes kinnisvaraturu tõmbekeskustes rekordite tähe all. Aasta lõpus vormistatud uute korterite müügitehingud viisid Tallinna korteritehingute arvu ja keskmise hinna masujärgse aja kõrgeimale tasemele. Kui juba tundus, et keskmine hind ei saa enam kõrgemale tõusta, siis tõusis see siiski. Vaatamata sellele, et konkurents on tihe ja müügiperioodid pikenenud, on uusarendused vedanud keskmisele hinnale kuid 2-3 % juurde. See ilus tõusugraafik on sundinud küsima mitmeid spetsialiste ja hobianalüütikuid, et kuna käib turul „pauk“ ära.

Uuest kriisist ja buumist on tänaseks sedavõrd palju juttu olnud, et see on tekitanud turul hoopis vastupidise efekti. Paljud targa raha omanikud, väikeinvestorid, spekulandid, aga ka muidu ettevaatlikud inimesed on võtnud äraootava positsiooni ja ootavad turu kukkumist, et siis uuest turu põhjast hakata varasid soetama. Praegust hinnataset peetakse liiga kalliks, investeeringuid juurde ei tehta ja oodatakse kannatlikult. Kogu kinnisvaraturu jaoks tähendab see, et osa investeeritavat ja spekulatiivset raha seisab jõude, mis võtab maha teatava osa kogunõudlusest. On aga nõudlus väiksem, on turu areng ja kasv tagasihoidlikumad. Kas neil hiromantidel on õigus, näitab vaid aeg. Uut kriisi pole igatahes veel kellegi poolt välja hõigatud, kas ja kuna see tekib, seda teavad parimal juhul vaid selgeltnägijate tuleproovis karastunud staarid. Erinevad märgid turul näitavad hetkel pigem seda, et investeeringuraha osaline kadumine mõjub turule rahustavalt ja tervikuna seetõttu hästi. Pikaajalist perspektiivi arvestades turg sellest ainult võidab. Kinnisvaraturg ei kihuta gaselli kombel üles, vaid areneb ontliku majanduspoliitiku unistuste kohaselt järk-järgult ja ilma suuremate hüpeteta. Nn startup’iliku filosoofia kasutamine ja kummardamine võib kinnisvaraturule mõjuda hukatuslikult.

Tavaostjate käitumise osas suuremat muutust aga täheldada pole olnud. Inimesed, kes soovivad osta endale kodu, uut ja avaramat elamispinda, ei lase ennast häirida buumi-, hirmu- ja kuulujuttudest. Küll aga mõjutavad turgu kurejutud, sest kui perre sünnib laps(i) lisaks, siis soovitakse juurde ruutmeetreid sõltumata sellest, kas hinnad võivad või ei või kohe muutuma hakata. Koduostjate hulgas on küsimus number üks pigem selles, kas pank annab kinnisvara ostmiseks laenu või mitte. Mida rohkem on tehinguid kuskil piirkonnas, mida suurem on seal uusarenduste osakaal, seda olulisem on pankade roll turu tegeliku mõjutajana. Vähese tehinguaktiivsusega maakondades on pankade roll marginaalne, kuid eelkõige Harju maakonnas on pangad tõsised turutegijad. Kõigele vaatamata hetkel eluasemelaenu ikka saab, mida näitab ka käesoleva aasta esimeste kuude statistika, et erinevatel kuudel võivad küll olla teatavad kõikumised, kuid kokkuvõttes midagi kardinaalset turul juhtunud pole ja koduostjad teevad tehinguid rahuliku südamega edasi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Center Kinnisvara: Tallinna keskmine korteriomanik teenis aastaga 8000 eurot

Center KinnisvaraTallinna keskmise korteri turuväärtus jõudis veebruaris ligi 88 800 euroni, ehk keskmise korteri omanik teenis aastaga kinnisvarahinna tõusult 7971 eurot, näitab Center Kinnisvara värske turuülevaade.

Veebruaris ulatus Tallinna korteriturul keskmine ruutmeetrihind 1714 euroni. Arvestades keskmise Tallinna korteri suurust ( 51,8 ruutmeetrit, Statistikaameti andmeil), teeb see keskmise korteri turuväärtuseks 88 768 eurot mis on ligi 8000 eurot enam, kui mullu veebruaris.

“Center Kinnisvara analüüs, mis hõlmab kinnisvara- ja finantsturgu, ei luba meil ühineda uue kinnisvarabuumi kuulutajatega,” rõhutas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer. “Lollikindlat, ratsa-rikkaks kinnisvaraturgu tagasi ei tule, sest Eestis tegutsevatel pankadel on piisavalt tahet ja võimu selle ärahoidmiseks. Kuid me oleme selgelt turufaasis, kus Tallinna kinnisvara omamine on omanikule tulus.”

Veebruaris vahetas Tallinna korteriturul omanikku 682 korterit ja 70,9 miljonit eurot. Keskmiseks tehinguhinnaks kujunes veebruaris 103 892 eurot. Ühe kuu keskmine tehinguhind erineb keskmise Tallinna korteri turuväärtusest, kuna ost-müük on aktiivsem turu kallimate ja kvaliteetsemate korterite poolel.

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate. Ülevaate algandmed pärinevad maa-ameti andmebaasist.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinna Linnahalli AS tunnistas linnahalli projekteerimishanke kehtetuks

TallinnTallinna Linnahalli AS tunnistas kehtetuks linnahalli projekteerimishanke, peamisteks põhjusteks Allianss Arhitektid OÜ pakutav ebasobiv hind ja rahandusministeeriumi järelevalvemenetluse käigus antud kriitiline hinnang.

„Argumentideks on nii hind, mis läks kavandatust suuremaks kui ka rahandusministeeriumi osutatud võimalik vastuolu hankeseadusega,“ sõnas Tallinna Linnahalli AS juhatuse liige Väino Sarnet. Allianss Arhitektid OÜ poolt esitatud maksumus, mis on 9,462 miljonit eurot ületab oluliselt riigihanke puhul eeldatud maksumust, mis oli 6,16 miljonit eurot.

Siiamaani käis linnahalli projekteerimise hankemenetlus koostöös Allianss Arhitektid OÜ-ga väljakuulutamata läbirääkimistega riigihanke vormis, sest tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga (Vt. § 28 lõige 2 punkt 2).

Eesti Arhitektide Liidu kaebuse alusel aga algatas rahandusministeerium hankija suhtes järelevalvemenetluse. Rahandusministeerium on seisukohal, et autoriõigus ei laiene projekti tehnilistele osadele ja seetõttu pole projekteerimistööde tellimine riigihanke seaduse § 28 lõige 2 punkt 2 alusel lubatav.

„Tegemist on olnud juhtumiga, kus autoriõigused ja riigihangete reeglid on omavahel konfliktis. Kolmapäeval on mul kavas kohtuda nii Linnahalli arhitekti Raine Karbi kui ka Eesti Arhitektide Liidu esindajaga, leidmaks tekkinud olukorrale optimaalset lahendust, et saaks halli ehitusega edasi liikuda,“ ütles linnapea kohusetäitja Taavi Aas. „Linnahall asetseb liiga olulises kohas, et selle potentsiaal saaks jääda kasutamata,“ sõnas Aas.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Veel on võimalus registreeruda 16/03/2017 toimuvale koolitusele “Kinnisvara hindamise ABC”

Kinnisvara hindamise ABC16/03/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC”, mille eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud kõikidele kinnisvara spetsialistidele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid; kinnisvaramaakleritele, kes tahavad aru saada kinnisvara hindamisaktidest; kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust kujundavatest teguritest ja kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu. Samuti on koolitusele oodatud tulevased kinnisvarahindajad ja kõik eraisikud, kel huvi kinnisvara vastu.

Koolituse lektor on EKHÜ juhatuse liige ja kutseline hindaja Andres Teder.

“Kinnisvara hindamise ABC” toimub 16/03/2017 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: uute eluruumide valmimine jätkab tõusulainel

Tõnu Toompark2016. aasta lõpus püsis valminud eluruumide arv väikses kasvus. 2016 IV kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa 1330 eluruumi kogupindalaga 130 100 m², mis on aastatagusest vastavalt 3 ja 5% enam.

Kokku valmis kogu Eestis 2016. aasta jooksul ehk sai kasutusloa 4732 eluruumi kogupindalaga 465 000 m². Aastased kasvunumbrid olid 19 ja 17%.

Arvestades, et kinnisvaraturg on aktiivne ja ostujõud on püsinud suhteliselt stabiilsena, võib alanud 2017. aastaks prognoosida uute eluruumide valmimisele mahu kasvu 5-15%.

Viimaste aastate jooksul on keskmise kasutusloa saanud eluruumi keskmine pindala pisut vähenenud. Keskmise pinna vähenemise taga on turu kaldumine väiksemate eluruumide ehk korterite valmimise suunas.

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

 Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

 Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (1000m²) aastate lõikes

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (1000m²) aastate lõikes

Kasutusloa saanud eluruumi keskmine pind, m²

Kasutusloa saanud eluruumi keskmine pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Elu korteriühistus: Kirjalik korteriomandi üldkoosolek

katri-sarapuuMeie majas on kokku kuus korterit, korteriomanikega asusime kirjavahetusse, et arutada, kuidas ja kas peaksime koridoris remonti tegema. Saanud ühese kinnituse kõikidelt korteriomanikelt, et remont tuleks teha, asusime arutama remondi detaile ja summa ulatust.

Kõik korteriomanikud osalesid kirjavahetuses. Üks korteriomanikest, kellega praegu probleeme on, märkis samuti, et talle plaan sobib. Kirjutas juurde ka enda ettepanekuid. Remondisumma suuruseks otsustati ühiselt, et iga korteriomanik tasub remondi eest 200 eurot. Eelnevalt nimetatud korteriomanik vastas, et on remondiga samuti nõus ning tasub remondikulusid 200 euro piires. Kirjavahetuse teel leppisid kõik korteriomanikud kokku ka täpses remondiplaanis.

Mina, kui ühe korteri omanik, tasusin kogu remondisumma kõikide korterite eest ära. Tänaseks on mulle kokkulepitud summa (200 eurot) tasunud kõik korteriomanikud, va eelnevalt mainitud korteriomanik, kes väidab, et tema ei ole nõus remondi eest tasuma ja et koridori remondi küsimust oleks tulnud arutada korteriomanike üldkoosolekul.

Küsimus: Kuidas käituda, et ka see üks korteriomanik tasuks oma osa?

Vastus: Saan Teie kirjast aru, et üks korteriomanik ei ole nõus, vaatamata enda eelnevale nõusolekule, koridori remondiraha tasuma ja et koridori remont on kokku lepitud korteriomanike vahel, mitte korteriomanike üldkoosolekul. Teie kirjast saab järeldada, et remondist on kõik korteriomanikud üheselt aru saanud, sellele viitab ka fakt, et teised korteriomanikud on enda osad juba tasunud.

Vastavalt korteriomandi seaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-le 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 16 räägib erilistest kulutustest ja hoone taastamisest. Nimelt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet (lg 1). Eeltoodust tulenevalt on koridori kui kaasomandi remondiks vaja korteriomanike kokkulepet. Lähtudes Teie kirjast nähtub, et korteriomanike vahel on olemas kirjalik kokkulepe, mille kohaselt nõustusid kõik korteriomanikud remondi tegemise ja selle eest tasumisega.

Korteriomanike üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise regulatsioon on sätestatud KOS-i § 17 lg‑s 1, mille järgi võetakse KOS-i või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Lõike 3 järgi võib teha otsuse ka ilma üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht. Seega antud juhul võib eeldada, et korteriomanike otsus on ühine (iga korteriomanik on esitanud enda kirjaliku seisukoha) ja seega vastu võetud.

KOS § 13 lg 1 alusel tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Lõike 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama lõikes 1 nimetatud suuruses. Seega seaduse järgi on võlgnik kohustatud tasuma enda osa remondist. Võlgniku käest võlgnevuse kättesaamiseks on Teil võimalik esitada hagi kohtusse.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ajalooline büroohoone Endla tänaval saab uue hingamise

BPT Real EstateKevadel algavad Endla 16 ärihoone renoveerimistööd – uue väljanägemise saab hoone paekiviülikond ja sissepääs, osaliselt uuendatakse ka siseruume.

Maikuus, mil hoonest lahkub pikaajaline kasutaja Telia AS, alustab Kaamos Kinnisvara AS renoveerimistöödega, et anda väärika ajalooga hoonele sügiseks uus ja värske välimus. Hoone kõik korrused, enam kui 4000 m2 büroopinda, üüritakse välja erinevas suuruses ettevõtetele.

“Omandasime hoone 2015. aasta suvel. Juba siis nägime hoones suurt perspektiivi, mida kujundavad eelkõige väga hea asukoht südalinna vahetus läheduses, head parkimistingimused tulevastele kientidele, ning mugav ühistranspordi ühendus. Hoone hea seisukord koos eelpool nimetatuga loovad võimaluse pakkuda konkurentsivõmeliste hindadega komplektset ärihoone lahendust.”, sõnas Priit Uustulnd (Kaamos Kinnisvara tegevjuht).

Paindlike lahendustega tagatakse igale ettevõttele sobiv töökeskkond. Ruumide planeeringuid muutes saab vajadusel kujundada terve korruse ühtseks toimivaks tervikuks, samuti on võimalik korruse liigendamine väiksemateks büroopindadeks.

Endla Ärimaja fassaadi ja sissepääsu konseptsiooni mõtles välja Kauss Arhitektid. „Valgenduse saab maja paekiviülikond, uuendatakse sissepääs ning Endla-Koidula nurgal asuv väiksem hooneosa rüütatakse säravmusta. Mitmedimensiooniline fassaad helkleb päeval mustjalt, pimedamal ajal paljastub uus erk fassaadikiht, mille joonistab välja fassaadi tagant paistev valgus. Nii saavutame kaasaegse ning moodsa ilmega büroohoone.“, kommenteerib hoone uuenduskuuri Kaur Talpsep (Kauss Arhitektid arhitekt&partner)

Endla Ärimajas on olemas koolitusruumid ja lõunarestoran. Mitmed üüripinnad on loodud sisekujunduse uuemaid trende silmas pidades. Kaasaegsed valgusküllased kontoriruumid on avatud planeeringuga, siseruumides lisavad interjöörile avarust hubased kardinad ja klaasseinad.

Südalinnast vaid 7-minutilise jalutuskäigu kaugusel asuvale hoonele on tagatud mugav ligipääs nii jalgratta-, auto- kui ühistranspordiga liigeldes. Maja ees asuvad ühistranspordi peatused ja üürnikele ning külalistele on olemas 90 kohaga eraparkla. Ärimajast 500m kaugusel paikneb Kristiine Keskus, mis pakub mitmekülgseid toidukohtade valikuid ja häid ostlemisvõimalusi.

“Kevadel vabanevate büroopindadega on võimalik tutvuda juba täna – lahendused on väga paindlikud ja hinnad algavad 7 €/m2 . Eelmüük on juba täies hoos ja senine huvi on olnud suur.”, lisas Mihkel Pärtel (hoonesse büroopindu vahendava ettevõtte BPT Real Estate AS-i valdkonnajuht).
Hoone arenduse ja korrashoiu eest vastutab Kaamos Kinnisvara AS ning büroopindu vahendab BPT Real Estate AS.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Tallinna kinnisvaraturg rahuneb, muu Eesti aktiveerub

Arco VaraKinnisvaraturu aktiivsus on Tallinnast üle kandumas teistesse Eesti piirkondadesse

Veebruaris tehti Eestis 1 612 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes jaanuariga langenud 2,4% kuid võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud 7,3%. Korterituru tehinguaktiivsuse langust võis ennekõike märgata Tallinna linnas. Väljaspool Tallinnat kasvas tehinguaktiivsus 5,3% võrreldes jaanuariga ning võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvas tehinguaktiivsus koguni 15%.

Sarnaselt viimastele kuudele on nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kiirem kasv hakanud aina enam esile kerkima väiksemates Eesti piirkondades. Väljaspool Tallinnat on paranenud tööhõive ning kasvanud elanike sissetulekud, mistõttu on kasvanud ka huvi kinnisvara soetamise vastu. Juhul, kui väljaspool Tallinnat loodaks rohkem tasuvaid töökohti, vaba aja veetmise võimalusi ning hea infrastruktuur, võib tulevikus näha väikepiirkondades tehinguaktiivsuse kasvu ja hinnatõusu jätkumist.

Veebruaris tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 171 €/m2. Võrreldes jaanuariga ruutmeetrihind langes 5,8% kuid võrrelduna 2016. aasta sama ajaga kasvas 4,6%. Aastases võrdluses on hinnakasv Tallinnast väljaspool olnud oluliselt kiirem, Eestis tervikuna on hinnakasv võrreldes 2016. aasta veebruariga kasvanud ligemale 4,6%. Tavapäraselt on jaanuar olnud igal aastal korteriturul kõige rahulikum kuu, mille järel veebruaris on nii hinna kui tehinguaktiivsuse kasv taas hoogustunud. Käesoleval aastal on turg püsinud võrreldes varasemate aastate talviste perioodidega aga võrdlemisi stabiilne, statistiliste näitajate langus on Eestis tervikuna olnud tagasihoidlik.

Tehingute arvu-ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017Tehingute arvu-ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017

Tehinguaktiivsust hoidsid veebruaris Tallinna linna lähipiirkonnad

Tallinnas tehti veebruaris 682 korteritehingut, mida oli 11% vähem kui jaanuaris ning koguni 27% vähem kui detsembris. Tehinguaktiivsus oli lisaks möödunud kuudele langenud ka võrreldes 2016. aasta veebruariga, mil tehti 695 tehingut (-1,9%). Tehingute arv langes veebruaris enim Haaberstis, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas kuid kasvas kõige enam Lasnamäel. Ehitusaastalt uuemate korterite müük vähenes ligikaudu 4%, mille juures vanemaid kortereid müüdi aga 6,3% rohkem. Tehinguaktiivsuse langus on seni tulenenud valdavalt uusarenduste suure osakaalu vähenemisest. Erinevalt Tallinna linnast on tehinguaktiivsus püsinud suures osas muutumatu aga Tallinna linna lähipiirkondades, kus veebruaris tehti aastases võrdluses koguni 38% rohkem tehinguid. Talvise perioodi jooksul iga-aastaselt esinev tehinguaktiivsuse langus on peatanud pakkumiste arvu languse, maakonnas on aktiivselt pakkumisel ligikaudu 6400 korterit.

Veebruaris tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 589 €/m2. Hinnatase oli võrreldes jaanuariga langenud 4,0%, võrreldes detsembriga 5,5% kuid võrreldes 2016. aasta veebruariga kasvanud 8,8%. Hind langes enim Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosas, kasvas aga enim Mustamäel ja Nõmmel. Madalamatel hinnatasemetel tehti tehinguid ennekõike nn hruštšovka tüüpi korteritega, mis on valdavalt ehitatud perioodil 1940-1970. Ehitusaastalt uuemate korterite hind langes võrreldes jaanuariga 1,3%, järelturu vanemate korterite osas aga hinnad kasvasid ligi 2,2%. Tallinna linna lähipiirkondades eelnevalt mainituna tehinguaktiivsus küll kasvas, kuid sealjuures esines võrreldes jaanuariga 7,7%-line hinnalangus.

Tallinnas üüri- ja omanditurul pakkumine endiselt otseses suhtes

Tallinnas on jätkunud aktiivne kinnisvarasse investeerimine. Alates augustist langeva korterikuulutuste pakkumiste arvu saatel on üüripakkumiste arv pidevalt kasvanud, seda igakuiselt keskmiselt 6%. Veebruari statistikale tuginevalt on kiirelt pidama jäänud nii üüripakkumiste lisandumine kui korterite müügikuulutuste vähenemine. Ostjaskonna kõrge huvi investeerimise vastu on endiselt püsinud, väheneva üüritootluse taustal on aga oodata senise kõrge investeerimisaktiivsuse mõningast taandumist.

Märtsi alguses taas teemaks tulnud riiklike üürikorterite ehitamise juures on tõenäoliselt oodata munitsipaalkorterite lisandumist ka Tallinnasse. Soodsamate elamispindade tõttu on tulevikus selliste projektide valmides oodata munitsipaalkorteritega samas asukohas ennekõike odavamate üürikorterite osas üürilepingute lühenemist. Seda seetõttu, et tarbijad hakkavad eelistama munitsipaalpinda ning kasutavad erasektori poolt pakutavat kallimat eluaset ainult ajutise lahendusena. Olukorras, kus uute riiklike üürielamute püstitamine muutuks perioodiliselt pidevaks tegevuseks, hakkaks üüriturul kujunema oluline konkurents era- ja avaliku sektori vahel.

Tartus vähenes tüüpkorterite tehingute arv ja hinnatase

Tartus tehti veebruaris 119 korteritehingut, mida oli 4,8% vähem kui jaanuaris kuid 10% rohkem kui 2016. aasta samal perioodil. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 208 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga langenud 1,8% ja võrreldes möödunud aasta veebruariga kasvanud 2,1%. Võrreldes jaanuariga langes tehingute arv enim tüüpkorteritega tehtud tehingute osas (-26%), mille juures aga ehitusaastalt uuemaid kortereid (2001-2016) müüdi 4,8% enam kui varasemas kuus. Järelturu ehk vanemate korterite hinnatase langes veebruaris 19%, uuemate korterite osas esines aga 8,9%-line hinnakasv.

Pärnu korteriturg näitas veebruaris tehingute arvu kasvu

Veebruaris tehti Pärnus 66 korteritehingut, tehinguaktiivsus oli võrreldes jaanuariga kasvanud 29% ja aastases võrdluses 25%. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes veebruaris 1 069 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga kasvanud 12% ja võrreldes mulluse aasta sama ajaga 14%. Nii tehinguaktiivsust kui hinnakasvu vedasid valdavalt 2-toaliste järelturu korteritega tehtud tehingud, jaanuaris vähenenud tehingute arv pööras veebruaris taas kiirelt tõusule.

Narvas kasvas huvi 3- ja 4-toaliste korterite vastu

Veebruaris tehti Narvas 75 korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes jaanuariga kasvanud 27% ja võrreldes 2016. aasta veebruariga koguni 60%. Keskmiseks mediaanhinnaks kujunes veebruaris 406 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga kasvanud 1,2% ja võrreldes varasema aasta sama ajaga 8,0%. Tehinguaktiivsuse kasv tulenes valdavalt hruštšovka tüüpi korterelamutes väga heas ning heas seisukorras 3- ja 4-toaliste korteritega tehtud tehingute arvu kasvust.

Rakveres napib sobivaid kortereid

Rakvere linnas tehti veebruaris 15 korteritehingut, mida oli 2 tk vähem kui jaanuaris ning 1 tk vähem kui 2016. aasta veebruaris. Tehinguaktiivsus on langenud ennekõike kehva pakkumise struktuuri tõttu. Odavamate tehingute osakaal on statistiliselt suurenenud, sest heas ja väga heas seisukorras varade hinnad on tarbijate jaoks muutunud liialt kalliks. Veebruaris kujunes korterite mediaanhinnaks 560 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga 22% kõrgem kuid võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7,7% madalam. Turg on siiski võrdlemisi aktiivne, vastuvõtliku hinnatasemega müügis olevate korterite müügiperioodid on lühikesed ning kasvavaks trendiks on saamas üürikorterite ostmine. Laialdane KredExi toetusel korterelamute rekonstrueerimine on soodustamas piirkondliku hinnataseme kasvu, ostjaskond eelistab korteri soetamisel kindlasti rekonstrueeritud korterelamut.

Viljandis on sagenenud kallimad tehingud

Viljandi linnas tehti veebruaris 25 korteritehingut. Võrreldes jaanuariga tehti 7 tehingut rohkem ning võrreldes 2016. aasta veebruariga 8 tehingut rohkem. Sagenenud on kõrgemate hindadega korteritehingud, keskmise korteritehingu väärtus ei ole väheste kallite tehingute tõttu siiski aastaga veel kasvanud. Keskmiseks mediaanhinnaks kujunes veebruaris 636 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga kasvanud koguni 24% ja aastases võrdluses 16%. Maksimaalne korteritehingu ruutmeetrihind küündis veebruaris 1 367 euroni. Korterihindade kasv on üle kandunud ka väiksematesse piirkondadesse, korteriturg on aktiivseks muutunud kogu maakonnas.

Väheste elamute müügipakkumiste ja kehva pakkumise struktuuri taustal on hakanud kasvama elanikkonna huvi hoonestamata elamumaa kruntide vastu. Ehituslikult vanemate elamute soetamise asemel on kasvanud huvi uusehitiste vastu. Möödunud kahe kuu jooksul on Viljandi maakonnas tehtud 10 hoonestamata elamumaa tehingut, 2016. aasta samal perioodil aga kõigest 3 tk. Eelistatud on tervikliku tehnilise infrastruktuuriga krundid, mis omavad head ligipääsu ja lähedust Viljandi linnale, kuid sobilikke pakkumisi on võrdlemisi vähe.

Kaart värvidega Veebruar

 

Veebruar tabel

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud märts 2017

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidVeebruaris langes nii Tallinna korteriomandite müügitehingute arv kui keskmine m2 müügihind.

Tehinguid tehti veebruaris 682, mis on 79 võrra vähem kui jaanuaris (langus -10,4%) ja 10 tehingu võrra vähem kui 2016 aasta veebruaris. Languse põhjuseteks on nii tavapärasest lühem kuu, kui ka uute korterite müügitehingute vormistamiste väiksem arv. Uute korterite osa tehingutest oli 134 ehk ca 20%, mis on oluliselt väiksem kui mitmel viimasel kuul.

Uute korterite osakaalu vähenemine on põhjuseks ka keskmise m2 maksumuse langusele. Veebruaris oli Tallinna korteriomandi m2 keskmiseks müügihinnaks 1714 EUR/m2, mis on 3,4% väiksem kui jaanuaris (1775 EUR/m2). Aastatagusega võrreldes on hind suurenenud 10,3% (veebruaris 2016: 1554 EUR/m2).

Müügipakkumiste arv (aluseks kv.ee kuulutuste arv) on eelmise aasta suve lõpust järjepidevalt vähenenud ja oli veebruaris ca 1500 võrra väiksem kui pool aastat varem.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud märts 2017

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko Ehitus käivitas Paepargi korteriarendusprojekti uue etapi

MerkoAS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse uue arendusetapi. Kaks 8-korruselist kortermaja aadressidel Paepargi 43 ja 47 valmivad 2018. aasta suvel.

Järgmises Paepargi korteriarendusprojekti etapis (merko.ee/paepargi) on kahes 8-korruselises majas, aadressidel Paepargi 43 ja 47, kokku 66 korterit. B-energiaklassiga majade korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ja soojustagastusega sundventilatsioon. Korterid on väga hea helikindlusega nii sise- kui välismüra suhtes ning ilmastiku eest pakuvad kaitset rõdude lükandklaasid. Hoonete arhitekt on Tormi Sooväli ning sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Koduostja saab valida erinevate elu- ja vannitoa siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1640–2058 eurot ning selles sisaldub parkimiskoht ja panipaik.

Kortermajade ümber on rajatud parklad ja haljastus ning kõnniteed, mis viivad mugavalt Pae pargi terviserajale, mänguväljakutele ja jalakäijate sillale. Heakorrastatud Paepargi tiigi ümbrusesse on Merko rajanud tervikliku rohelise elukeskkonna, kuhu rajatud uued korterid on saanud koduks sadadele peredele. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nõuanded koduostjale: laenu tagatis ja lisatagatis

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enamasti panditakse laenuandjale ostetav kinnisvara ehk kinnisvaraobjektile seatakse hüpoteek. Sisuliselt ei ole laenuandja jaoks siiski vahet, kas laenu tagatiseks on ostetav objekt või mõni muu kinnisvaraobjekt.

Kui laenuvõtjal ei ole küllalt kapitali, et kinnisvaraostu omaosalus katta ehk tal pole omafinantseeringut, võib lahendus olla lisatagatise või lisatagatiste leidmises. Kui koduostjad seavad laenu tagatiseks tavaliselt ostetava vara, siis lisatagatis on enamikul juhtudel laenuvõtjale endale või näiteks tema vanematele kuuluv mõni muu kinnisvaraobjekt.

Lisatagatise omanikud peavad mõistma, et laenu tagasimaksmise tõrgete puhul vastutavad nemadki. St pank võib laenu tagasimaksete katkemisel realiseerida tagatise või lisatagatise – kumb talle mugavam ja lihtsam tundub.

Seetõttu on koduostjast viisakas ühel momendil, kui laenu on juba piisavalt tagastatud, vabastada lisatagatis laenu tagatiseks olemise kohustusest ehk kustutada lisatagatisel olev hüpoteek.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvarakonsultatsioonid väikeinvestoritele ja eraisikutele

Tõnu ToomparkKas soovid teha tehinguid kinnisvaraga või paigutada raha kinnisvarainvesteeringutesse, aga teadmistest-oskustest-infost jääb puudu? Kas vajad teavet kinnisvaraturu trendide, tehingute, hindade kohta? Kas teha investeering täna ja oodata kinnisvara väärtuse tõusu? Või sootuks lükata rahapaigutus hindade languse ootuses edasi?

Need on olulised küsimused, millele on enne kinnisvaratehingutesse sukeldumist vaja vastused leida. Möödalasud planeerimisel võivad valusalt ja kallilt kätte maksta.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta ühendust!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” toimub 03/04/2017

Kaia Kirs: Kinnisvara korrashoid avalikus sektorisTallinnas toimub 03/04/2017 koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitusel Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris räägitakse korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustakse kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, antakse juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ning praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus on suunatud ametnikele kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega või puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega. Koolitusele oodatakse ka kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhte, tehnikajuhte ja varadega tegelevaid spetsialiste.

Koolitus toimub Tallinnas 03/04/2017 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kas uus või vana korter?

Domus KinnisvaraKui sa oled koduotsingul, siis vaatad läbi kõik portaalid, leheküljed, foorumid. Pakkumisi on palju, aga ikkagi kerkib üles küsimus: kas osta uus või vana? Ilmselt on selle dilemma ees seisnud nii mõnigi ostja. Vaatame sellele küsimusele puht matemaatiliselt otsa.

Toome näite Lasnamäelt

Kui osta korter Ümera tänava vanemasse majja, kus 2016.aastal oli 3-toaliste korterite keskmine müügihind 73 500, tuleks laenumakse kuus 246 € kuus . Arvutused on tehtud tingimustel: omafinatseering 20%, laenu intress 2,3%, laenuperiood 30 aastat. Uues korterelamus Ümera 28 on 3-toalise korteri hinnaks 95000 eurot. Samadel laenutingimustel tuleb laenumakse kuutasuks 317 eurot ehk 71 eurot rohkem kui vana korteri puhul.

Teise võrdlustehte teeme korteri kulude osa, sest see lisandub igakuisele laenumaksele ning peame sellega arvestama. Võtame vaatluse alla samad objektid.

Uue 3-toalise korteri kulud aastas on Ümera 28 majas 1085€ , mis on oluliselt väiksem kui vanades majades. Kokkuhoid kommunaalkuludelt on aastas ligi 350EUR ehk vanas majas maksad igakuiselt 29EUR rohkem. Keskmiseks laenuperioodi pikkuseks on 30 aastat. Seega võime öelda, et kokku tuleb vanema korteri eest maksta koos kommunaalidega selle aja jooksul 204 900 (korteri ostuhind+laenuintress+kommunaalkulud) eurot. Uues majas on selleks summaks 241 520 eurot ehk 30 aasta jooksul on kogukulu 36 620 eurot suurem.

Ostes aga uue korteri saate 21 500 (95 000-73 500) eurot kallima vara omanikuks. Kui puht matemaatiliselt võtta, siis on 30 aasta jooksul igakuine kulu 42 eurot kuus suurem, aga elate oluliselt paremates tingimustes:

  • Parem heliisolatsioon- ei kuule naaberkorterite tegemise, ega tänavamüra, kuna on kolme klaasiga pakettaknad
  • Puhtam õhk- sissetulev õhk läbib ventilatsiooniseadme filtrite süsteemi
  • Maja väiksem remondi vajadus
  • Kaasaegsed kommunikatsioonid
  • Kvaliteetsed viimistlusmaterjalid- naturaalne parkett, spoonitud siseuksed, kolmekordsed aknad
  • Paremad parkimislahendused- majal on parkimiskohti rohkem võrreldes vanemate majadega
  • Paremad naabrid- uut korterit ei osta eluheidikud

Kas 42 eurot on selle eest palju või vähe maksta, on igaühel otsustada. Arvutused ja kasutatud lähteandmed on antud ajahetkel ja ei arvesta tulevikus toimuvaid muudatusi.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Tallinna kinnisvaraturg on uusarenduste nägu

Uus Maa KinnisvarabürooUued korterid annavad ja uued korterid võtavad – nii võiks iseloomustada Tallinna kinnisvaraturgu. Kui detsembris nägime rekordit, siis veebruaris oli sõlmitud korteritehingute hulk viimase 12 kuu madalaim.

Okei, veebruar on lühike ja meie vabariigi aastapäev andis ühe vaba päeva lisaks, kuid siiski. Väiksem uute korterite müügihulk on fakt ning selle põhjuseks vähesem arendusprojektide notariaalsete asjaõiguslepingute sõlmimine. Siin polegi küsimus selles, kas niisugused liikumised on halvad või head – omi plaane tehes tasub seda lihtsalt arvestada.

Muide, aasta algus, mida oleme reeglina pidanud vaikseks ajaks, oli samuti väga aktiivne ning põhjuseks ikka need uued korterid. Tegelikult mõjutasid need ka veebruari ja teevad seda edaspidigi. Lihtsalt kõik sõltub uute korterite hulgast ja mõjust statistikale.

Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul pealinnas 1118 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 7,3% vähem, kuid mullusest veebruarist 3,1% enam. Kortereid müüdi 682 (jaanuaris 767 ning 2016. aasta veebruaris 697). Ruutmeetri mediaanhind jätkab siiski kõrget lendu. Veebruaris kujunes selleks 1589 eurot, mis on jaanuarist 4% vähem, samas kui aastaga kasvas hinnatase 8,8%.

Korteritehingute langus jagunes kenasti linnaosade vahel ära, vaid Lasnamäel, kui pealinna suurimal kinnisvaraturul, toimus pisike tõus. Hinnatasemetes langes enim Haabersti, Kalamaja ning Põhja-Tallinn tervikuna. Kõik piirkonnad, kus uutel korteritel on oma mõju ja seda isegi hoolimata järelturukorterite suurest hulgast.

Kõige hüplikumad linnaosad on senini Nõmme ja vanalinn, kus tehingute hulk väiksem ja müüdava kinnisvara olemus tohutult erinev.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1480 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -10%* ja aastaga +12,2%*.
  • Kadriorg: 2388 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4,1% ja aastaga +4,8%.
  • Kalamaja: 2096 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4,3% ja aastaga +0,2%.
  • Kesklinn: 2249 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +2,8% ja aastaga +13%*.
  • Kristiine: 1748 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +2,7% ja aastaga +11,3%*.
  • Lasnamäe: 1372 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -0,6% ja aastaga +7,8%.
  • Mustamäe: 1452 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +7,6% ja aastaga -0,6%.
  • Nõmme: 1509 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +7,9% ja aastaga +11,4%*.
  • Pirita: 1698 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -0,4% ja aastaga +8,8%.
  • Põhja-Tallinn: 1838 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4% ja aastaga +25,5%*.
  • Vanalinn: 3049 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +0,1% ja aastaga -30,8%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Tallinna eramuturg on väga stabiilsete numbritega. Siin tuleb arvestada, et see on segment, kus suurt konkurentsi pakuvad lähivallad ning arvestades pealinna hinnataset ja piirkondi, on see veidi nagu nišitoode. Nii müüdi veebruaris 24 hoonestatud elamukinnistut, mis on jaanuarist 1 tehingu võrra enam. Hoonestamata elamukrunte müüdi 11 (jaanuaris 4).

Kokkuvõtteks. „Lainetus“ edaspidi jätkub, seda ennustavad senimaani kraanad, mis vaateid linnas mitmekesistavad. Samas ei pruugi pikemas perspektiivis tõusulained olla enam nii kõrged, sest tihe konkurents ostjaskonna pärast on uutes arendustes müügitempot kohati ju vähendanud.

Muidugi, kui nüüd keegi tuleb välja uute soodsamate väikekorterite arendustega, võib pilt statistiliselt taas kirjumaks muutuda.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC