Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Eesti Pank: Maikuus kiirenes hinnakasv vähesel määral

07.06.2017 Sulev Pert

Nafta hinnatõusu vahetu mõju tarbijahindadele on leevenenud
Majanduskasvu kiirenemine soodustab sellel aastal inflatsiooni nii Eestis kui ka teistes euroala riikides
Inflatsioon püsib kiire kuni aasta lõpuni

Tarbijahinnaindeksi kasv kiirenes statistikaameti teatel 2017. aasta mais 3,3%ni. Energia hinnad tõusid aastaga 5,3% ning toiduained, sh alkohol ja tubakas kallinesid 6,2%. Alusinflatsioon seevastu aeglustus 1,2%ni.

Inflatsiooni struktuur on viimastel kuudel mõnevõrra muutunud: energia hinnakasv pidurdus, kuid toiduainete laiapõhjaline kallinemine maikuus jätkus. Toiduainete kiire hinnakasvu poolest on Eesti euroala riikide hulgas pigem erandiks. Maikuu inflatsiooni ilmestasid ka üksikud suuremad muutused teenuste hinnas: see, et majutusteenuse hinnad on eelmise aastaga võrreldes 11% kallimad, võib olla seotud Eesti Euroopa Liidu eesistumisega. Eluasemeteenuste hulgas vedasid hinnakasvu üür ja prügivedu, seda tõusu aga tasakaalustas sideteenuste odavnemine

2016. aasta alguses alanud nafta hinnatõusu vahetu mõju tarbijahindadele on nüüdseks leevenenud. Kui veel jaanuaris ulatus nafta hinnaralli maailmaturul aasta võrdluses 80%ni, siis mai lõpuks aeglustus hinnakasv pea nullini. Eestis kallinesid mootorikütused mais siiski 11%, millest ligi 5 protsendipunkti põhjustas veebruarikuine kütuseaktsiisi tõus. Teise lainena kandub nafta kallinemise kaudne järelmõju nüüd üle maagaasi ja soojusenergia hindadesse. Toiduaine- ja tööstustoorme hind on maailmaturul viimastel kuudel mõõdukalt vähenenud. Toormehindu surub allapoole Aasia riikide ebakindel nõudlus.

Eesti majanduse olukord on alates eelmise aasta teisest poolest märgatavalt paranenud ning see on tarbijahindade kasvu kiirendanud. Esimeses kvartalis kasvasid ettevõtete kasumid esimest korda pärast 2014. aastat rohkem kui tööjõukulud, millele aitas kaasa see, et lisaks kiiresti suurenenud sisenõudlusele elavnes ka välisnõudlus. Ettevõtete tulud kasvasid nii tänu suuremale ekspordimahule kui ka kõrgematele ekspordihindadele, kulude poolel samal ajal aeglustus palgakasv. Paranenud majandusolukord võimaldab ettevõtetel suurendada kasumimarginaali ning see kiirendab teisel poolaastal ka alusinflatsiooni.

Eesti inflatsioon püsib eeldatavalt kiire kuni selle aasta lõpuni nii nõudluse kui ka pakkumise (ehk kulupoolsete) inflatsioonitegurite tõttu. Lähikuudel toob täiendava hinnakasvu kaasa alkoholiaktsiisi tõus. Pikemaajalise hinnaarengu võti on nafta hind maailmaturul, sest nafta on juba mitu aastat olnud suhteliselt odav. Eesti Pank avaldab uue inflatsiooniprognoosi 14. juunil 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arco Vara: 5 soovitust tulevasele tudengile üürikorteri leidmiseks

07.06.2017 Relika Ausen

Millal oleks õige aeg tudengikorterit otsima hakata?

Kui maikuu oli üüriturul pigem vaikne, siis juuni on uue kooliaasta alguseks korterit otsivate tudengite arvelt märgatavalt elavnenud. Praegu on korterite valik veel lai ja hinnad pole laes, kuid augustis, kus üüripinnad leiavad üürnikud paari tunni jooksul, jäävad paljud sobivatest pakkumistest ilma. Seetõttu hakatakse juba juunis korterit otsima, et sügisel oleks kindel koht olemas. Tark tudeng mõtleb üürikodu leidmisele juba täna, kuid mitte hiljem kui juulis.

Kuidas üürikorterit leida?

Populaarsed kohad üüripindade otsimiseks on erinevad sotsiaalmeedia grupid, nagu näiteks Facebookis tegutsev „Üürikorterid otse omanikult“. Lisaks leiab suure hulga pakkumisi kinnisvaraportaalidest, tihti kirjutatakse ka kinnisvarabüroode meilidele. Paljud otsivad korteriomanikega otsekontakte, et vältida ühe kuu üüri summa maksmist kinnisvarabüroole lepingu sõlmimise eest. Samas on siin alati mõttekoht ja risk, kas kõik omanikud sõlmivad seadusega kooskõlas lepinguid ja käituvad üürilistega seadusest tulenevatel alustel. Alati tuleb poolte vahel sõlmida kirjalik üürileping, mis osapooli kaitseks, sest suusõnaline leping pole täna kindlasti sobiv variant.

Kuidas leida üüripinna hea hinna ja kvaliteedi suhe?

See selgub erinevate kuulutuste analüüsist, mis piirkonnas, millise hinna ja kvaliteediga pindu pakutakse. Kesklinna piirkond on alati kallim kui niinimetatud magalad. Kui nõudlus ületab pakkumise, nagu augustis tavaliselt juhtub, siis hea hinna ja kvaliteedi suhe hägustub. Vahetult enne kooliaasta algust küsitakse ka rahuldavas seisukorras olevate korterite eest väga kallist hinda, aga kui palju valikuvariante ei ole, siis lähevad needki pakkumised loosi. Selleks, et leida võimalikult hea hinna ja kvaliteedi suhtega üüripinda, peakski juba täna otsinguid alustama.

Mida tähele panna üürikorteri kulude ja sisustuse osas?

Tudengile oleks kindlasti kõige parem variant, kui korter oleks möbleeritud ja vajaliku kodutehnikaga. Mitmekesi on kindlasti soodsam üürikorterit üürida, kõik kulud jagunevad siis mitme inimese vahel. Samas soovivad paljud õppurid üksi elada ja vajavad selleks väikest pinda, kus on võimalikult soodsad kõrvalkulud. Väga olulised on üürimisel kommunaalkulud, need tuleb alati täpselt üürilepingusse kirja panna, mille eest üüriline maksma peab ja mille eest mitte. Kindlasti tuleks enne üürimist välja selgitada ega omanikul pole korteri müügiplaane, et välistada olukorda, kus keset õppeaastat tuleb hakata tegelema uue üüripinna otsimise ning kolimisega.

Mida tähele panna üürilepingu sõlmimisel?

Enne lepingu sõlmimist peab üüriline olema kindel oma soovis ja analüüsinud oma rahalisi võimalusi. Tutvuge kindlasti üüritavate ruumide ja nende seisukorraga. Uurige omaniku tausta. Korteri üleandmisel üürnikule tuleb kindlasti koostada üleandmise- ja vastuvõtmise akt, kus fikseeritakse mõõdikute näidud, pinna hetkeolukord, puudused jne. Oleks hea, kui saaks võimalusel teha ka fotod. Kindlasti peab üürileping olema kirjalik, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Lepingus tuleb selgesti kirja panna kõrvalkulude tasumine ehk mille eest maksab üürnik, mille eest omanik. Tuleks fikseerida tagatisraha summa – kui suur ja mitme kuu eest. Palju nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks leiab internetist ja Justiitsministeeriumi koduleheküljelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Äsja ilmunud käsiraamat aitab selgitada uut planeerimisseadust

07.06.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Pealkiri: “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”
Autor: Martina Proosa
Raamatus on 400 lehekülge.
Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited
Ilmumine 05/2017
ISBN 978-9949-9655-6-4
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksit mõjutas mais enim toit

07.06.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta mais võrreldes aprilliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta maiga 3,3%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta maiga võrreldes 3,8% ja teenused 2,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga võrreldes tõusnud 5,0% ja mittereguleeritavad hinnad 2,8%.

Eelmise aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,1% kallinemine, mis andis kogutõusust üle 40%. Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 8,6%, puuvili 11,7% ning suhkur ja kondiitritooted 7%. Kogutõusust ligi viiendiku andis mootorikütus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 14,9% ja bensiin 9,8% kallim. Suuremat mõju avaldasid veel alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 3,6% ja 14,5%.

Aprilliga võrreldes oli mais tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks samuti toit. Kuuga kallines puuvili 9,4% ning liha ja lihatooted 1,9%. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldas veel mootorikütuse odavnemine. Võrreldes eelmine kuuga oli mais bensiin 3% ja diislikütus 3,5% odavam.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, mai 2017**
Kaubagrupp	Mai 2016 – mai 2017, %	Aprill 2017 – mai 2017, %
KOKKU	3,3	0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid	6,1	1,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,6	1,5
Riietus ja jalatsid	2,5	0,2
Eluase	2,1	0,5
Majapidamine	1,2	0,2
Tervishoid	1,3	0,6
Transport	4,0	-1,7
Side	-4,1	-3,1
Vaba aeg	-0,6	-1,0
Haridus ja lasteasutused	4,7	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,0	1,6
Mitmesugused kaubad ja teenused	4,0	0,8

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Maade müügipakkumiste hinnad kerkisid kõikides maakondades

07.06.2017 Tõnu Toompark

Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE kasvas mai kuus aastatagusega võrreldes 15%. Eesti keskmine paapakkumine oli hinnaga 40 €/m².

Märkimist väärib, et maade müügipakkumiste keskmine hind kerkis eranditult kõikides maakondades. Suurematest äripiirkondadest langes maade müügipakkumiste hind siiski näiteks Tallinnas ja Narvas. Tallinna maade müügipakkumiste hind portaalis KV.EE ületas Eesti keskmist mitmekordselt. 2017. a mai kuus oli see 147 €/m² ehk aastatagusest 5% vähem.

Madalaim ehk ühekohalise arvuga kirjutatav on maade müügipakkumiste hind portaalis KV.EE Järvamaal ja Valgamaal. Järvamaal oli see vastavalt 3 ja Valgamaal 6 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	05/2016	05/2017	Muutus, %
Eesti	34	40	15%
Harjumaa	45	49	11%
Ida-Virumaa	30	45	50%
Jõgevamaa	16	16	2%
Järvamaa		3	NA
Läänemaa	11	17	60%
L-Virumaa	11	17	50%
Põlvamaa	8	8	0%
Pärnumaa	22	22	0%
Raplamaa	13	13	2%
Saaremaa	14	23	71%
Tartumaa	18	24	36%
Valgamaa	5	6	4%
Viljandimaa	49	52	6%
Võrumaa	16	18	13%

Narva	47	31	-34%
Pärnu	73	73	0%
Tallinn	154	147	-5%
Tartu	28	44	58%

Merko: AS Merko Ehitus nõukogu esimehe volituste pikendamine

07.06.2017 Tõnu Toompark

Vastavalt AS Merko Ehitus nõukogu 6. juuni 2017 otsusele jätkab nõukogu esimehena Toomas Annus. AS Merko Ehitus nõukogu on kolmeliikmeline: Toomas Annus (esimees), Teet Roopalu ja Indrek Neivelt.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Iga päev värsked kinnisvarauudised meilile

07.06.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Taavi Aas: Jääb arusaamatuks, miks võideldakse Tallinna merele avamise vastu

06.06.2017 Tallinn.ee

Täna tulevase Reidi tee asupaigas toimunud pressikonverentsil tutvustati ajakirjanikele olukorda, mis on suurehitise rajamisel tekkinud peale MTÜ Roheline Liikumine kaebust ja kohtu poolt ehitusloa tühistamist.

Tegevlinnapea Taavi Aasa sõnul tegelevad kohtuasjaga juristid ja linn ei kavatse Reidi tee rajamisest loobuda.

„Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks Reidi tee vastu võideldakse. Praegu on siin tühermaa ja meri linnale ligipääsmatu. Me soovime linna avada merele ja ühtlasi lahendada liiklusprobleemid kesklinna piirkonnas. Reidi tee on seotud tulevase peatänava projektiga ja selle ettevalmistamiseks hädavajalik. Täna kuulsime kui palju on seda projekti viimase kümne aasta jooksul, mil see teema on olnud aktuaalne, muudetud ja nüüd on küll käes viimane aeg Tallinn avada merele ja kaotada praegu siin laiuv tühermaa,“ võttis tegevlinnapea kokku täna pressikonverentsil räägitu.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Uute korterite turu värske info

06.06.2017 Tõnu Toompark

Kas vajad infot uute korterite turu kohta? Mida pakutakse? Kus pakutakse? Millised on hinnad ja müügitempod?

Sellist infot koondab uusarenduste monitooringuteenus, mis vaatab detailselt Tallinna uute korterite sektoris toimuvat.

Monitooringuteenus vaatab detailselt uute korterite turul toimuvat nii arendajate, piirkondade, korterite suuruse kui hinna lõikes.

Võta ühendust ja räägime lähemalt. Leiame igale küsimusele kliendikeskse lahenduse.

Kontakt

Tõnu Toompark
+372 525 9703
tonu@toompark.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ülemiste järve äärde kerkib Eesti “rohelisim” büroohoone

06.06.2017 Tõnu Toompark

Tallinnas aadressil Järvevana tee 7b valmib järgmise aasta alguses Eesti suurim täielikult rohelisel mõtteviisil arendatud ja ainulaadseid säästlikke lahendusi kasutav büroohoone.

Ülemiste järve äärsesse männimetsa rohelise mõtteviisi büroohoonet arendava Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi sõnul on Eesti “rohelisima” büroohoone rajamise peamine eesmärk tagada maksimaalne energiaefektiivsus ja madalamad kõrvalkulud ning väga hea sisekliima kõigile hoones tööle asuvatele inimestele,” kinnitas Laks.

Igakuiste kulude vähendamiseks paigaldatakse hoone katusele päikesepaneelid ning ligi 75% hoone tarbeveest ammutatakse vihmaveest, ent hoone suurimaks eripäraks on Eesti büroohoonetes esmakordne energiat salvestav konstruktsioon.

“Maakeeli on maja vahelagede sisse peidetud 37 000 meetrit torustikku, mis muudavad põrandad ja laed ühtseks kütte- ja ka jahutuselemendiks,” kirjeldas Laks unikaalset lahendust. Ta lisas, et tegu on ka Eesti suurima büroohoonega, mille kütmine ja jahutamine on täielikult lahendatud maakütte baasil pinnasesse paigaldatud 10 000-meetrise maaküttetorustiku abil.

Keskkonnasäästlik arhitektuur, millega hoone fassaadile paigaldatakse suurtele büroohoonetele tavapäratult 17 500 meetrit lehisest voodrilauda ning akende ette puidust sirmid ja ribid, aitab ruume kaitsta ka liigse päikesesoojuse eest. Hea sisekliima ja töökeskkonna loomiseks kasutatakse siseviimistluses võimalikult palju looduslähedasi materjale ja rohkelt puitu.

Laks kinnitas, et täna on nõudlus energiasäästlike ja loodussõbralike kontoripindade järele väga suur ja nii on ka Järvevana tee 7b hoone renditavast 5 800 ruutmeetrist juba täna enam kui 70% lepingutega kaetud.

Järvevana tee 7b on 5-korruseline A-energiaklassiga büroohoone koos 200 tasuta parkimiskoha, elektriautode laadimispunkti, jalgrataste hoiuruumi ning kohvikuga. Hoonet arendab Hepsor OÜ ja ehitab Mitt & Perlebach OÜ. Hoone arhitektuurilise lahenduse on loonud arhitektuuribüroo Pluss.

Arco Vara: Arco Vara esindaja osaleb Viimsi ettevõtjate ümarlaual

06.06.2017 Tõnu Toompark

8. juunil toimub Viimsi vallas Pringi külas asuvas Rannarahva muuseumis Viimsi ettevõtjate ümarlaud, mille kinnisvarateemalist töögruppi juhib Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan.

Ümarlaua eesmärk on saada kohalikelt ettevõtjatelt ettepanekuid Viimsi valla arenguks, et vallas kujuneks välja terviklik ja kõiki valdkondi hästi hõlmav kogukond.

„Kinnisvaraarenduse töögrupi eesmärk on teha omapoolsed ettepanekud Viimsi valla terviklikku arengukavva. Selgitame välja, millised sihid peab Viimsi vald seadma, et püsida ja muutuda veelgi elanikesõbralikumaks omavalitsuseks. Samas tuleb leida lahendusi olemasolevatele kitsakohtadele nagu näiteks hommikused liiklusummikud Tallinna kesklinna suunal,“ kommenteeris Daniel-Aleksander Chasan.

Lisaks kinnisvaraarendust käsitlevale töögrupile on ümarlaual tähelepanu all veel sellised teemad nagu jaekaubandus ja teenindus, infotehnoloogia ja tootmisega seotud võimalused ning turismi ja rekreatsioonialadega seonduv.

Ümarlaua moderaator on Raivo Vare.

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad täna 17. piirkonnas Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Arco Vara tähistab sel aastal oma 25. juubelit, olles sellega esimene kinnisvaraettevõte Eestis. Meie pikaajalised kogemused ning lai teenuste valik loob terviku, kus kõik kinnisvaraga seonduv on mugav ühes kohas korda ajada. Arco Vara AS on noteeritud Tallinna Börsil.

Kanname püsiväärtusi ning loome elukeskkondi, mis kestavad põlvest-põlve, suhtume austusega oma partnerisse ning töötame alati parima lahenduse pakkumise nimel.

Statistikaamet: Aprillis majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

06.06.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta aprillis 257 000 sise- ja välisturisti, mida oli 14% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 157 000 välis- ja 100 000 siseturisti, kelle arv suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes vastavalt 12% ja 16%. Kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest 67% – 77 000 turisti Soomest, 16 000 Venemaalt ja 13 000 Lätist. Võrreldes 2016. aasta aprilliga suurenes naaberriikidest saabunud turistide arv 12%. Samuti saabus rohkem turiste mitmetest Euroopa riikidest – Rootsist, Saksamaalt ja Leedust. Aasia riikidest saabus 15% rohkem turiste. 44 000 majutusteenuseid kasutanud välisturisti peatus väljapool Tallinna, nendest ligi kolmandik Pärnu ja neljandik Tartu majutusettevõtetes. 4% kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Ida-Viru ja 2% Saare maakonna majutusettevõtetes.

39% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest 62% olid puhkusereisil ja 26% tööreisil. Harju maakonnas peatus 30%, Pärnu maakonnas 15% ning Tartu maakonnas 16% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Enamiku maakondade majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta aprillis.

Aprillis pakkus külastajatele teenust 972 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 45 000 voodikohta. Täidetud oli 45% tubadest ja 35% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot, mis oli kolme euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 43 eurot, Tartu maakonnas 35 eurot ja Pärnu maakonnas 30 eurot.

**Majutamine piirkonniti, aprill 2017**
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	972	204	56	107	280	325
Toad	19 679	8 421	1 157	1 520	4 456	4 125
Voodikohad	44 550	17 913	2 712	3 726	9 895	10 304
Tubade täitumus, %	45	59	44	21	37	34
Voodikohtade täitumus, %	35	49	32	16	30	24
Majutatud	257 403	147 237	14 748	10 320	43 433	41 665
Ööbimised	471 383	262 922	26 138	18 113	90 372	73 838
Eesti elanikud	165 634	49 402	14 760	13 362	41 176	46 934
väliskülastajad	305 749	213 520	11 378	4 751	49 196	26 904
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	37	43	29	30	28	31

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.05.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 13/09/2017

06.06.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 13/09/2017 koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”. Koolituse eesmärk on anda ülevaade kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega, kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.

Kinnisvara arendusprojekti juhtimise koolitus on suunatud:

eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus annab:

arusaama kinnisvaraarenduse protsessi etappidest ja nende keerukusest ning ajaliselt kestvusest;
praktilised teadmised, kuidas juhtida kinnisvaraarenduse protsessi ning kuidas arendusprotsess läbida kõige väiksema ajakuluga ning võimalikult väheste probleemidega.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 13/09/2017 Tallinna kesklinnas kell 10.00-15.00. Lektor on Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: halbade eluasemelaenude maht väheneb

06.06.2017 Tõnu Toompark

Eluasemelaenude jääk ja käive on olnud viimastel aastatel reipas tõusus. Selle taga on pankade hea valmidus laene väljastada. Viimast omakorda soodustab halbade laenude mahu järjepidev vähenemine.

2017 I kvartali lõpu seisuga oli viivituses olevate eluasemelaenude jääk 213 miljonit eurot. Sellest 38,6 miljonit on viivituses üle 60 päeva.

Pikaajalises viivituses ehk üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude määr on kogu laenuportfellist 0,6%. Viimase viie aasta jooksul on halbade laenude määr näidanud peaasjalikult vähenemise trendi.

Halbade laenude vähenemise taga on kõrge tööhõive ja kasvavad palgad, mis annavad laenuvõtjatele järjest parema võimaluse võetud laenu teenindada ja uusigi laene võtta.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tartu Kõrgem Kunstikool, SA Tartu Kultuurkapital ja Nordecon kirjutasid alla koostööleppele

05.06.2017 Tõnu Toompark

4. juunil sõlmisid Tartu Kõrgem Kunstikool (TKK), Tartu Kultuurkapital ja Nordecon AS koostööleppe, mille alusel hakatakse Linnaehituse sihtkapitali stipendiumiga tunnustama TKK maaliosakonna üliõpilast, kellel on head õppetulemused ning kes on erialaselt aktiivne ka väljaspool õppetegevust.

„Stipendium võimaldab andekatel üliõpilastel pühenduda loomingule. Samas on stipendiumi asutamine tunnustus kõrgkoolile tervikuna. Selline erakapitali investeering meie noorte tulevikku on äärmiselt tänuväärne,“ ütles Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor Vallo Nuust.

„Nordecon on toetuslepingute sõlmimisel lähtunud alati sellest, et toetataks laste ja noorte arengut – meil on mitme kooliga koostöölepingud, et noori innustada. Tartu Kõrgem Kunstikool on nii pika ja värvika ajalooga kool – koostöö ning teadmine, et saame natuke kaasa aidata tudengite tegemistele, on meile suur au,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

Lepingu järgi määratakse Linnaehituse sihtkapitali stipendium üks kord õppeaastas ühele erialaselt aktiivsele heade õppetulemustega TKK maaliosakonna kolmanda või neljanda kursuse üliõpilasele. Stipendiumi määramisel eelistatakse taotlusi, milles on stipendiumi kasutamise eesmärk suunatud väljapoole kõrgkooli ning on seotud eriala populariseerimise ja arendamisega laiemalt. Kord aastas antakse välja 1000 euro suurune stipendium, stipendiumi konkurss kuulutatakse välja iga aasta novembris. Stipendiumi saaja määrab komisjon, kuhu kuuluvad TKK esindajad, Tartu Kultuurkapitali esindaja ning Nordeocni esindajana Alar Kroodo.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.