Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Riigikohtu praktika: Üürnikule parenduste hüvitamine pärast üürilepingu lõppemist /tsiviilasi nr 3-2-1-149-16/

08.03.2017 Tõnu Toompark

Üürnik nõudis pärast üürilepingu lõppemist üürileandjalt hüvitist parenduste eest, mida üürnik oli teinud üüritud asjale.

Kohus selgitas, mida üürnik peab sellise nõude esitamisel tõendama:

millised parendused ja muudatused on üürnik teinud;
kas konkreetsete parenduste või muudatuste tegemiseks oli üürnikul üürileandja vastavas vormis nõusolek ning
kas üürilepingu esemeks oleva asja väärtus on konkreetsete muudatuste või parenduste tõttu suurem.

Üürnikul on õigus nõuda vaid nende kulutuste hüvitamist, mis tõstsid üürieseme väärtust. Asjaolu, et üürnik on teinud parendusi, ei tähenda automaatselt kinnistu väärtuse suurenemist. Samuti ei saa kinnistu väärtuse suurenemist eeldada, vaid see tuleb kindlaks teha.

Väärtuse suurendamist hinnatakse lepingu lõppemise aja seisuga. Nii ei saa näiteks hüvitamist nõuda juhul kui üürilepingu lõppemise hetkeks on parenduste ja muudatuste väärtus vähenenud. Õiglase hüvitise määramisel tuleb arvestada sellega, kas ja kui palju on tehtud muudatused üürileandjale väärt.

Pille Pettai
Teder Law kinnisvara-ja ehitusvaldkonna juht

Rasmus Õisma
Teder Law juriidiline assistent

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

KV.EE: Tallinnas jääb korteripakkumisi vähemaks, Tallinna lähivaldades pakkumine kasvab

08.03.2017 Tõnu Toompark

Veebruaris pakuti portaal KV.EE kaudu müügiks 6014 Harjumaa korterit. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes korterite müügipakkumiste arv 7% võrra. Korterite pakkumishind oli veebruaris 1882 €/m² ehk eelmisest aastast 5% kõrgemal.

Kõige suurem korteripakkumine Harjumaa omavalitsustes on loomulikult Tallinnas. Tallinna korterite müügipakkumiste arv moodustab 85% kogupakkumisest. Nii ei ole üllatav, et Tallinn on see omavalitsus, mis määrab Harjumaa korterituru trendid.

Tallinnas otsis veebruaris ostjat 5137 korterit ehk eelmisest aastast 10% vähem. Tallinna korteripakkumiste keskmine hind vähenes sama palju kui Harjumaal keskmisena ehk 5%. Veebruarikuine Tallinna korteripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli 1989 €/m².

Kuigi Harjumaa korteripakkumine on aastatagusega võrreldes vähenenud, annavad Tallinna ümbruse valdades tooni hoopis teised trendid. Neis piirkondades on korteripakkumine aastatagusega võrreldes pigem kasvanud. Kindlasti on oma osa korterite arenduses, mis on pakkumist kasvatanud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	02/2016	02/2017	Muutus, %	02/2016	02/2017	Muutus, %
Anija vald	16	22	38%	594	592	0%
Harku vald	25	70	180%	1 550	1 616	4%
Jõelähtme vald	21	38	81%	1 171	1 378	18%
Keila	35	60	71%	1 183	1 290	9%
Keila vald	21	16	-24%	575	526	-9%
Kiili vald		16	NA	1 418	1 403	-1%
Kose vald			NA	722		NA
Kuusalu vald	34	15	-56%	809	436	-46%
Loksa	40	24	-40%	372	378	2%
Maardu	145	130	-10%	981	973	-1%
Nissi vald	34		NA	258		NA
Paldiski	59	57	-3%	497	492	-1%
Raasiku vald	10		NA	965	1 008	4%
Rae vald	93	151	62%	1 475	1 619	10%
Saku vald	12	16	33%	1 471	1 247	-15%
Saue	13	42	223%	1 237	1 555	26%
Saue vald	55	63	15%	1 518	1 570	3%
Tallinn	5 717	5 137	-10%	1 887	1 989	5%
Vasalemma vald	13		NA	193		NA
Viimsi vald	114	159	39%	1 566	1 642	5%

Eesti	10 447	9 632	-8%	1 436	1 486	3%
Harjumaa	6 444	6 014	-7%	1 791	1 882	5%
Narva	369	551	49%	593	559	-6%
Pärnu	140	138	-1%	1 372	1 468	7%
Tallinn	5 717	5 137	-10%	1 887	1 989	5%
Tartu	1 653	1 265	-23%	1 392	1 476	6%

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Tarbijahinnaindeksit mõjutas veebruaris enim transport

07.03.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta veebruariga võrreldes 3,7% ja teenused 2,7% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes tõusnud 7,5% ja mittereguleeritavad hinnad 2,3%.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 25,8% ja bensiin 22,7% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu ja mittealkohoolsete jookide 4,1% ning alkohoolsete jookide (5,2%) ja tubaka (8,7%) kallinemine. 2016. aasta veebruariga võrreldes olid piim, piimatooted ja munad 7,4% ning suhkur ja kondiitritooted 6,4% kallimad. Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud suhkur (28%), või (24%) ja värske kala (21%).

Jaanuariga võrreldes oli veebruaris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks transport. Mootorikütus kallines kuuga 4,9% ning veebruariks ostetud lennukipiletid olid 37% kallimad kui jaanuari piletid. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 1,6% kallinemine, millest põhiosa andsid 7,5% kallinenud köögivili ning 3,5% kallinenud suhkur ja kondiitritooted.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus 1,3% või sellest kõrgem 2010. aasta märtsis, mil see oli samuti 1,3%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, veebruar 2017
Kaubagrupp	Veebruar 2016 – veebruar 2017, %	Jaanuar 2017 – veebruar 2017, %
KOKKU	3,4	1,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	4,1	1,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,2	2,9
Riietus ja jalatsid	1,8	3,5
Eluase	1,9	0,0
Majapidamine	1,1	0,5
Tervishoid	2,1	0,2
Transport	8,9	3,4
Side	-1,4	-0,3
Vaba aeg	-0,4	-0,1
Haridus ja lasteasutused	2,8	-0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,9	0,8
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,5	1,5

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Omavalitsused saavad elamufondi uuendamiseks 62,5 miljonit eurot

07.03.2017 Tõnu Toompark

Stenbocki maja, 2. märts 2017 – Selleks, et aidata kaasa ettevõtluse arengule kõikjal Eestis ja parandada inimeste elutingimusi, kinnitas valitsus kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused, riigitoetus on aastatel 2017-2020 kokku 62,5 miljonit eurot.

„Valitsuse eesmärk on viia Eesti välja majandusseisakust ja vähendada ebavõrdsust. Selleks, aga tuleb luua eeldused, et ettevõtlus saaks areneda üle Eesti. Töökohad tekivad sinna, kus on inimesed ja vastupidi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

„Selleks, et soodustada töökohtade teket väljaspool pealinna, tuleb lisaks ettevõtjate endi investeeringutele, panustada ka kaasaegsesse elukeskkonda. Seetõttu on valitsus otsustanud toetada kaasaegsete üürielamute rajamist. Sellega anname hoogu juurde kohalikule ettevõtluskeskkonnale, tõstame tööjõu mobiilsust, kaasajastame elamufondi ja parandame inimeste elutingimusi.“

Lisaks pidas valitsus oluliseks, et üürielamute programmi saaks kohalik omavalitsus kohaldada ka sotsiaalhoolekande seaduses toodud ülesannete täitmiseks.

Eesti riik ja kohalikud omavalitsused on vaid 4 protsenti elamufondi omanikud, samas Soomes on eluruumide mahust riiklikult toetatud üüripindu enam kui 15, Taanis 18, Rootsis 25, ja Hollandis 35 protsenti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud Eesti elanike hoiakute ja eluasemeturu olukorra uuringust selgub, et avaliku sektori poolt toetatud üürielamispinnale on valmis elama asuma 26% kõigist vastajatest. Uuringu tulemused näitavad, et inimesed on liikumas paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha ning inimesed ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid eelistavad pigem üürida.

Juba Eesti elamumajanduse arengukava 2008–2013 nägi ette munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetamist vähemalt 150 eluruumi võrra aastas (st 2013. aastani 700 korterit), ent paraku ei viidud plaanitut ellu. Tol ajal hindas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lisaüürikorterite koguvajaduseks 6000 korterit. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud Energiamajanduse arengukava 2030 näeb ette riiklikult toetatud energiatõhusa üürielamufondi loomise sihttasemeks samuti 6000 korterit. On ilmne, et tegelik vajadus üürielamispindade järele on tunduvalt suurem praegu olemasolevast ja meelestatus eluaset üürida on kasvutrendis.

Meetmest toetatakse uute elamute püstitamist ja olemasolevate renoveerimist eesmärgiga kasutada hooneid üürielamutena. Toetuse määr on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta, sealjuures 2017. aastal saab taotleda maksimaalselt kuni 1 miljon eurot.

Omavalitsus, kes toetust taotleb peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust ümbritsevasse keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab korterelamu rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinna korteriühistud saavad haljastustoetust

07.03.2017 Tallinn.ee

Täna algas korteriühistutelt projektis „Roheline õu“ osalemise taotluste vastuvõtt, taotlus tuleb esitada Tallinna Linnavaraametile hiljemalt 30. aprilliks.

„Tallinna linn toetab 2013. aastast projektiga „Roheline õu“ korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „See projekt on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha – heakorrastatud õuesid tekib üha juurde. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada seeläbi elukvaliteeti.“

Projektile „Roheline õu“ on 2017. aasta linnaeelarvest eraldatud 40 000 eurot. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks.

Toetus makstakse välja pärast taotluses näidatud tegevuste elluviimist ja kohapealset kontrolli. Seejärel esitab korteriühistu linnavaraametile hiljemalt 10. septembriks toetuse väljamaksmiseks vormikohase kuluaruande koos lisadega.

Mullu sai projekti „Roheline õu“ raames toetust 87 korteriühistut kogusummas on 39 860 eurot. „Hindamiskomisjonile esitati kokku 109 taotlust, seega jäi umbes viiendik taotlustest erinevatel põhjustel rahuldamata,“ ütles Võrk. „Kõige enam sooviti toetust taimede ostuks ning puude raieks ja hoolduslõikuseks. Eelneva nelja aasta jooksul on haljastustöödeks toetust eraldatud kokku 364 korteriühistule.“

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 900 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Tallinna linnaeelarvest on viimase kümne aasta jooksul erinevate meetmete kaudu eraldatud korteriühistutele toetusteks kokku 11,6 miljonit eurot. Tallinna 2017. aasta eelarves on korteriühistutele ette nähtud ligi 900 000 euro ulatuses toetusi. „Anname korteriühistutele toetust õuealade heakorrastamiseks, fassaadide korrastamiseks, korterelamute supergraafiliste seinapiltide jaoks, korteriühistute infopunkti ülalpidamiseks jne,“ loetles Võrk. „Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“

Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusmeetmeid projekt „Fassaadid korda“. „Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimiskulude katmisel, et aidata ellu viia energiasäästuga seotud projekte lähtudes eesmärgist vähendada energiakulusid,“ selgitas Võrk. Projekti “Fassaadid korda” raames on saanud elamute fassaadide korrastamiseks toetust 155 korteriühistut, fassaadide korrastamist on linnaeelarvest toetatud kokku enam kui kahe miljoni euroga.

Projekti „Hoovid korda“ raames toetatakse korterelamute hoovialade korrastamist. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme, hoove supergraafikaga ilmestada ning hoovialal turvalisuse tagamiseks turvakaamerad paigaldada. Projektile “Hoovid korda” on 11 aasta jooksul linnaeelarvest eraldatud kokku ligi kaheksa miljonit eurot, toetust on saanud 1106 korteriühistut.

Pealinn aitab korterelamute vahelise territooriumi korrastamisele kaasa ka maa eraldamisega „Oleme seadnud linna omanduses olevale maale korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse ja korteriühistud on rajanud neile maatükkidele parkimisala,“ selgitas Võrk. „Praeguseks on korteriühistute parkimiskitsikuse leevendamiseks seatud isiklik kasutusõigus 67 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosade valitsused andnud korteriühistute kasutusse ligi 35 parkimisplatsi.“

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

GAG-i uue õppehoone ehitamiseks vajalikud ettevalmistustööd toimusid kõiki seadusi järgides

07.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on ehitusfirmale Nordlin Ehitus OÜ väljastanud kõik Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme uue õppehoone renoveerimis- ja ehitustöödeks vajalikud load. Lubade taotlemine toimus kõiki protseduurireegleid järgides, lammutus- ja ehitustegevuse käigus ei ole seadusi rikutud.

„On kahetsusväärne, et püütakse leida võimalusi niivõrd olulise projekti peatamiseks. Linn jätkab uue koolihoone rajamist, täites seejuures kõiki seadusest tulenevaid nõudeid,“ rääkis Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Seni toimusid GAG-i uues I ja II kooliastme õppehoones aadressil Vana-Kalamaja 9 lammutustööd ja ehituse ettevalmistustööd. Hoone rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt esitati 26. jaanuaril Tallinna Linnaplaneerimise Ametile. 6. veebruaril väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ümberehitusloa ehitustöödeks, eelmisel reedel, 3. märtsil väljastati ehitusluba.“

„Lubade taotlemine toimub elektroonilise menetluse käigus ning dokumendid on avaldatud Ehitisregistris,“ ütles Tallinna linna õigusdirektor Priit Lello. „Seaduse järgi ei nõua mitte igasugune tegevus hoone juures ehitusloa olemasolu.“

„Vastuseks hinnangule, mis on tehtud objekti fotode järgi ja mida kajastab 6. märtsi Ärilehe artikkel, anname teada, et 8. veebruaril käis GAG-i ehitust kontrollimas Tehnilise Järelevalve Amet, kes ühtegi rikkumist ei tuvastanud ning linnast sõltumatu ekspert on kinnitanud, et ehitusel toimuvaga on kõik korras,“ ütles Mihhail Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on linna eesmärgiks jätkuvalt õppetingimuste parandamine ja kvaliteetsete koolikohtade loomine piirkonda, kus nende järele on üha kasvav nõudlus. „Soovime, et lapsed saaksid alates sügisest uues koolimajas õppima asuda. Seejuures ei tähenda see loomulikult mingit hinnaalandust kvaliteedis, seda ei tähtaegade, projekti, lubade, ehituse ega ka järelevalve osas,“ lausus Kõlvart.

Aadressil Vana-Kalamaja 9 asuva hoone renoveerimis- ja ehitustöid teostab Nordlin Ehitus OÜ.

Vana-Kalamaja 9 ehitusloa taotlemise kronoloogia:

26.01. 2017 Vana-Kalamaja tn 9 ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetlemiseks. Amet edastas ehitusprojekti seisukohtade saamiseks kõigile asjakohastele asutustele ja isikutele ning tagastas märkustega parandamiseks.
06.02.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas ümberehitusloa ehitustöödeks.
20.02.2017 Pärast märkuste täitmist uuesti esitatud ehitusprojekt vaadati üle esimesel läbivaatamisel märkusi esitanud asutuste poolt.
2.03.2017 Enne ehitusloa väljastamist tagastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehitusprojekti vaid kahe tingmärgi täpsustamiseks. Projekt korrigeeriti koheselt.
3.03.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas aktsepteeritud ehitusprojektile ehitusloa.
6.03.2017 esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ehitamise alustamise teatis.

Dokumentide loetelu

Lammutusluba: Ehitusluba nr 1712271/03264, Ehitise ümberehitamine, väljastatud 06.02.2017.
Ehitusjärelevalve: Infragate Eesti OÜ
Ehitusluba: Ehitusluba nr 1712271/05976, Ehitise laiendamine, väljastatud 03.03.2017
Projekt on ehitusloa väljastamise oluline osa, see on leitav ehitisregistrist vastavate ehituslubade juures.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Center Kinnisvara: Kaasomandis kodu ostmine – kas tead ikka kõiki riske?

07.03.2017 Kristina Kolk

Kaasomand tähendab lihtsalt üht lepingut rohkem, selgitab korterimüüja või ka vastutustundetu vahendaja sageli heausksele ostjale. See on aga tõest kaugel, sest teadmatuses ostjat varitseb oht korterist ootamatult ilma jääda ja lisaks kaotada veel hulk rahagi.

Üldlevinud on arusaam, et kaasomandi müügi puhul on teistel kaasomanikel ehk naabritel kahe kuu jooksul ostueesõigus; teisisõnu, kui kaks kuud ära oodatud ja naabritega notariaalse kasutuskorra leping sõlmitud, on korter sama hästi kui oma.

Kuigi see arusaam on tõele üsna lähedal, juhatab see ostja otseteed lõksu, kuna saatan istub detailides. Erinevalt korteriomandist annab seadus kaasomandis elamispinna müügi puhul tõesti kaasomanikele õiguse kahe kuu jooksul ise tehingus samadel tingimustel ostja asemele asuda. Kuid see kahekuuline eesõigus ei kehti mitte alates müügi hetkest, vaid hetkest mil kaasomanik sai teada müügi toimumisest.

Lihtsamal juhul on kaasomanikuks vahetud naabrid, keda on lihtne teavitada. Ent kui kaasomanike seas on välismaalane, kellega ei õnnestu kontakti saada? Lihtsam, kui majas on kaks-kolm kaasomanikku. Kuid teame juhtumeid, kus ka terveid kortermaju on erinevatel juriidilistel põhjustel maha müüdud kaasomandina. Kui kaasomanikke on kahe-kolme asemel tosin, võib omanik uuest kodust kahekuulise etteteatamisega ilma jääda niikaua, kuni kõigilt majanaabritelt pole kinnitust müügiteate kättesaamise kohta.

Veel keerulisemaks läheb, kui ostusooviga kaasomanik ilmub välja siis, kui ostjal on uues kodus juba remont tehtud. Kaasomanik saab ostueesõigust kasutada samadel lepingutingimustel mis ostja, ehk korteri eest makstud raha saab ostja tagasi. Kuid remondikulud, tehingukulud ja hulk enda aega on tema jaoks jäädavalt kadunud.

Need pole teoreetilised näited, vaid päris elust. Müüsime ise hiljuti korterit kaasomandiga majas, kus meie maakler tegi ära suure töö – teavitas kõiki kaasomanikke tehingust, edastas notariaalsed koopiad, kogus allkirjad et kaasomanikud on teadlikud ja nõus. Sellegipoolest soovitasime kliendil oodata kaks kuud enne, kui korterit remontima hakkab. Lõpuks muutiski naaber meelt ja ostis korteri ise ära.

See pole öeldud veenmaks, et ärge ostke kaasomandis kodu. Kodu juures pole olulisim tema omandivorm, isegi mitte asukoht ega üldpind, vaid see “õige” tunne. Oluline on, et kinnisvaraostja oskaks, vajadusel professionaalse maakleri toel, maandada olulised riskid mis tavalise korteriomandi ostjat ei puuduta.

Kristina Kolk
Center Kinnisvara

Kaasomandis kodu ostmine: kas tead ikka kõiki riske?

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Veel on võimalus registreeruda Kinnisvara täiendkoolitusele 14-28/03/2017

07.03.2017 Margot Toompark

14/03/2017 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on kinnisvaraõigusel, mis loeb koolitaja ja jurist Evi Hindpere. Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk väheneb

07.03.2017 Tõnu Toompark

2016. aasta jooksul kasvas eluasemelaenude jääk ja käive hoogsalt. 2016. a jooksul väljastati eluasemelaene 10% aastatagusest enam. See tõstis eluasemelaenude jäägi 5,2% eelmisest aastast kõrgemale.

Laenuturu aktiivsuse taga on pankade valmidus eluasemelaene väljastada. Seda omakorda soosib laenude madal kahjusus. Üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude jääk kahaneb mõõdetuna nii eurodes kui protsendina kogu laenujäägi suhtes.

2016 IV kvartali lõpu seisuga oli üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude jääk 35,8 miljonit eurot ehk aastatagusest näitajast 41,5 miljonit eurot on see 14% vähem.

See pikemas viivituses olevate eluasemelaenude jääk moodustab 0,5% kogu eluasemelaenude jäägist. See on selle kümnendi kõige madalaim näitaja.

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, mln €

Kodumajapidamiste tähtajaks tasumata laenud, %

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Viljandi maantee – uus ja atraktiivne suund kaubandusele ning tootmisele

06.03.2017 Fred Linnukütt

Tallinnast väljuvad suunad nagu Tartu ja Pärnu maantee, on teada ja tuntud oma tehnoparkide poolest. Tegelikult leiab samasuguseid komplekse ning nendega seotud ärivõimalusi ka Viljandi maantee äärest.

Areaal, millest jutt, hõlmab endas Viljandi maanteed algusest kuni Tallinna ringteeni. Esmalt mõned faktid.

Seda läbib ööpäevas ca 12 000 sõidukit.
Sellel suunal elab erinevates asumites, millest suuremad on Luige, Kangru ja Kiili, kokku ca 5000 elaniku.
See on ainuke suund, mida mööda saab rekkaga sõita Tallinnasse sisse 24 h.
Viljandi mnt asub kõikide teiste põhimagistraalide keskel, olles väga hea logistilise asukohaga.
Sinna käib linnaliinibuss, mida üheski teises äri/tootmispiirkonnas Tallinna servas ei ole.
Lisaväärtust annab kaunis ja säiliv looduskeskkond.

Viljandi mnt algab Järve keskuse lähedalt, ületab raudtee ja suundub linnast välja ilma suuremate liiklusummikute ja valgusfoorideta. Üsna selle alguses on Oravamäe park.

Vahetult raudtee ülesõidu juures asub esimene potentsiaalne ärikinnisvaraarendus, mis ootab klienti, kelle järgi end sobitada.

Viljandi mnt 2b

Kinnistu andmed:

Üldpind: 1572 m2
Planeeritud on 1196 m2 maa-alust parklat ja maapeaalset netopinda 1494 m2.

Eksklusiivse arhitektuuriga 4-korruseline büroohoone, mille parkimine on kavandatud maja alla. Hoone on projekteeritud põhiosast väljaulatuvate kahe konsoolse korrusega, mille alla ja üles saab rajada puhkealasid. Hoone autoriks on arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal.

Raku Äripark

Raku Äripark asub Viljandi mnt ääres Valdeku tänava ja Raku järve vahel. Logistiliselt ideaalses kohas, sest ühistrasport käib pargi väravasse ja sadulveokitega on olemas ligipääs 24/7.

Äripargis on kehtestatud detailplaneering kokku 10-le äri- ja tootmismaa krundile suurusega 5400 – 9900 m2.

Kruntide kogupindala: 80 609 m2
Summaarne ehitusalune pind: 37 440 m2
Summaarne brutopind: 70 830 m2
Korruselisus: -1/3
Maksimaalne hoone kõrgus: 12 m
Kinnistuid on võimalik osta või lasta enda soovide kohaselt ehitada ja üürida.

Viljandi mnt 41 keskus

Mitte väga kaugel Raku Äripargi teeotsast asub kõigile teada-tuntud keskus Konsumi ja Magaziini kauplustega. Vahetult Konsumi kõrval, aadressil Viljandi mnt 41 asub täna veel tühi kinnistu, kuhu on planeeritud 3 boksiga stockoffice tüüpi hoone põhjapindalaga 1475 m2.

Antud asukoht on väga hea just stockoffice kontseptsioonile. Üürnikeks on oodatud kaubanduskliendid, kelle tooted on mõeldud lõpptarbijale. Hoonele rajatakse eraldi ligipääs, mis teeb kogu kaubandusala liikluse sujuvamaks.

Kinnistu Luigel

Ja lõpetuseks arendusala, mis jääb Luigele Neste bensiinijaama kõrvale, kus praegu on veel heinamaa. Kehtestaud on detailplaneering, mis võimaldab rajada hoonestust ehitusaluse pinnaga kokku ca 11 000 m2 ja suletud netopinda ca 19 000 m2. Kogu ala on müügis terviku või eraldi kinnistutena.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Käib taotluste vastuvõtmine fassaadide korrastamiseks

06.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnaosade valitsustes võetakse vastu taotlusi toetuste saamiseks projekti “Fassaadid korda” raames.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul toetatakse projektiga „Fassaadid korda“ korteriühistuid, kes on Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel seadnud eesmärgiks energiatõhususe tõstmise ning samuti hoonete fassaadide ilmestamise supergraafikaga.

Toetust antakse kuni 10% krediidi- või finantseerimisasutuselt taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast või abikõlblike kulude summast. Rekonstrueerimistööde puhul antakse toetust 20 000 eurot aastas. Korteriühistu tellitud supergraafika teostamiseks antakse toetust kuni 70% selle maksumusest, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.

Taotlusi võetakse vastu linnaosa valitsustes vastuvõtuaegadel esmaspäeviti kell 15.00-18.00 ja neljapäeviti 10.00-12.00.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Jaanuaris majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

06.03.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta jaanuaris 192 000 sise- ja välisturisti, mida oli 8% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta jaanuariga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv 8%. Välisturistid moodustasid 55% turistide koguarvust. Kokku kasutas 2017. aasta jaanuaris majutusettevõtete teenuseid 106 000 välisturisti. 62% välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest. 35% majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 29% Venemaalt ning 8% Lätist. Võrreldes 2016. aasta jaanuariga on Venemaa ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 15% ja 22%. Samuti saabus rohkem turiste Rootsist, Norrast ja Suurbritanniast. Soome turistide arv jäi 2016. aasta jaanuari tasemele. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 70% tuli Eestisse puhkama, 23% tööreisile ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (75% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (7%), Tartu linna (5%) ja Ida-Viru maakonna (5%) majutusettevõtteid.

Jaanuaris peatus majutusettevõtetes 86 000 siseturisti, mis on 6000 turisti enam kui 2016. aasta jaanuaris. Puhkusereisil oli 62% ja tööreisil 25% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 29%, Pärnu maakonnas 17%, Tartu maakonnas 14% ja Ida-Viru maakonnas 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Jaanuaris pakkus külastajatele teenust 954 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta. Täidetud oli 34% tubadest ja 27% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 42 eurot, Tartu maakonnas 32 eurot, Pärnu maakonnas 27 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot.

Majutamine piirkonniti, jaanuar 2017
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	954	206	54	107	266	321
Toad	19 240	8 399	1 107	1 507	4 193	4 034
Voodikohad	43 173	17 954	2 366	3 735	9 512	9 606
Tubade täitumus, %	34	44	35	19	26	26
Voodikohtade täitumus, %	27	36	30	15	20	20
Majutatud	191 899	106 763	11 735	8 793	32 008	32 600
Ööbimised	359 505	201 262	22 215	17 027	60 131	58 870
Eesti elanikud	144 300	41 991	11 024	13 104	36 956	41 225
väliskülastajad	215 205	159 271	11 191	3 923	23 175	17 645
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	36	42	30	29	27	29

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.02.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kuidas kõige kiiremini oma maja ehitada?

06.03.2017 Eno Pappel

Kiirus. See sõna kannustab meid kogu elu, et aina kiiremini endale seatud eesmärke täita. Majaehitamine on esmapilgul valdkond, kus väga kiiresti toimetada ei saa. Lähemalt teemat vaadates saab selgemaks, millised on võimalused ja kuidas siiski vajadusel kiiresti oma majani jõuda.

Kõige kiirem valik on loomulikult valmismaja ostmine järelturult või uusarenduste hulgast, kuid iga maja on seotud asukohaga ning just asukoha tõttu ei pruugi saadaolevad majad sobida. Samuti ka maja ruumiplaan, sisekujundus ja kõik muu peab olema igale majaostjale võimalikult sobilik. Sageli see aga pole nii.

Siis jääbki üle ainult üks võimalus, ise vaba krunt otsida ja sinna soovitud maja ehitada.

Millised on võimaluse, et saaks kiiresti oma krundile maja püsti panna.

1. Elementmajad laos

Aeg- ajalt tekib elementmajade tootjatel olukordi, kus nad on tootnud mõne elementmaja, kui see jäänud mingil põhjusel lattu seisma. Mõnikord majatootjad reklaamivad selliseid maju ka ise oma kodulehel, kuid soovitav on ise samuti üle küsida, kas on mõni maja lattu seisma jäänud.

Üheks argumendiks nn. laos oleva maja kasuks valida on ka see, et neid pakutakse sageli allahindlusega ning selline lisasoodustus tuleb igale majaehitajale kasuks.

Vajalik hea õnn, et sobilik lattu toodetud elementmaja leida!

2. Elementmajad tellides

Ühe keskmise suurusega (150 m2) elementmaja seinaelementide tootmine tehases võtab aega sisuliselt vaid 2 nädalat ning seega võimalik suur osa maja karkassist valmis toota väga kiiresti. Praktikas on aga tehases töödel järjekorrad ning seetõttu kulub suur osa ajast oma tellimuse täitmise ootamisele. Sellel põhjusel kulub enamasti elementmaja seinaelementide tellimisest kuni valmimiseni aega u. 8-10 nädalat. Aeg-ajalt võivad ka järjekorrad olla lühemad ning õnnestub ka kiiremalt elemente ja majadetaile toota.

Kiirus oleneb tehase tellimuse täitmise ajast!

3. Kohapeal krundil maja ehitamine

Esmapilgul tundub see olema kõige aeglasem viis oma maja ehitada. Kuid praktikas võib ka kohapeal maja ehitamine olla kiire. Kõik sõltub töökorraldusest ja tööjõuressurssidest ning kui põhjalikult on tehtud eeltöö ja vajalike materjalide hankimine või tellimine.

Mida paremini on tehtud ettevalmistööd seda kiiremini saab ehitada ja viia miinimumini kõik ooteajad ning seisakuid. Kohapeal ehitamine nõuab väga head töökorraldust!

Vajalik väga hea planeerimine ja projektijuhtimine!

NB! Ei tasu unustada, et element- ja moodulmajade puhul on vajalik ka vundamendi ehitus ja enamasti ka oluline osa töid teha ehitusobjektil.

Niisiis parim viis kiiresti oma maja ehitada on praktikas kombinatsioon nii ettetellitavatest konstruktsioonidest kui ka heast töökorraldusest ehitusobjektil. Ehitustöid detailselt ette planeerides on võimalik teha seda enamasti soodsamalt ja kiiremini!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 02-2017

06.03.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Elu korteriühistus: Sõiduki teisaldamine

06.03.2017 Kätri Sarapuu

Meie ühistu kinnises hoovis seisab juba mitu kuud üks võõras sõiduauto. Tegemist on kunagise üürniku tuttava autoga, millele pole vaatamata meeldetuletustele järele tuldud. Kuna parkimiskohti on niigi vähe, sooviksime võõrast autost vabaneda. Uurisin pisut ja sain teada, et kui ühistu organiseerib auto minema pukseerimise, võib ühistut oodata trahv võõra vara puutumise pärast.

Küsimus: Kas tõesti võib oma mittevajaliku auto tasuta võõrale õuele „unustada“, ilma et selle eest vastutama peaks?

Vastus: Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 92 lg 2 p 7 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta siis, kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Korteriühistu võib LS § 92 lg 51 alusel nõuda sõiduki, mis on pargitud õigusvastaselt korteriühistu territooriumile teisaldamist tähistava liiklismärgiga märgistatud alale, teisaldamist politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.

Käesolevas olukorras on oluline, et korteriühistu territooriumil oleks teisaldamist tähistav liiklusmärk, mis näitab, et õigusvastaselt korteriühistu territooriumile pargitud sõidukid teisaldatakse. Kinnine hoov ehk eramaa kui selline ei tähenda, et sõiduki parkimine sellel oleks keelatud. Parkimiseks keelatud/lubatud kohad tähistab teeomanik liiklusmärkidega (LS § 6). Kui vastavasisuline liiklusmärk on paigaldatud korteriühistu territooriumile, võib korteriühistu sõiduki teisaldamist nõuda. Silmas tuleb pidada, et sõiduki teisaldamise õigus on politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel.

Kulud, mis on seotud sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamisega, hüvitab selle juht, omanik või valdaja LS § 92 lg 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse LS § 92 lg 12 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.