Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistika: välisresidentidest kinnisvaraostjaid on jäänud vähemaks

16.05.2017 Tõnu Toompark

Eesti residentide kõrval on Eesti suurimad kinnisvaraostjad Soome ja Venemaa residendid. Siiski jäävad nendegi kahe riigi residentide tehingute arvud üsna napiks. 2017 I kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis 5647 kinnisvaratehingut. Neist 83 tehingu puhul oli omandajaks Soome ja 14 tehingu puhul Venemaa resident. Kokku on Vene ja Soome residentidest kinnisvaraomandajate tehignute osakaal 1,7%.

Kinnisvaratehingute kogukäive oli 2017 I kvartalis 450 miljonit eurot. Sellest langes Soome residentidest kinnisvaraomandajatele 5,5 ja Vene residentidele 0,7 miljonit. Siin on kahe suurema osakaaluga kinnisvaraomandajate osakaal käibes kahepeale kokku 1,4% kinnisvaratehingute kogukäibest.

Välisresidentide osakaal tehingutes omandajana oli suurem vahetult peale 2009. aasta kinnisvaraturu põhja. Siis oli turul märksa rohkem välismaalastest ostjaid. Nüüd, kus hinnad on oluliselt kerkinud, istuvad välisresidentid ostmise asemel pigem teisel pool lauda ehk nüüdseks on välisresidentidest kinnisvaramüüjate arv pigem kasvamas.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Endise keemiakombinaadi asemele kerkinud ärihoone Männikul leidis uue omaniku

15.05.2017 Tõnu Toompark

Möödunud nädalal müüsid kinnisvara arendusettevõte Hammerhead OÜ ja Eventus Kinnisvara koostöös arendatud ärihoone Männikul. Endise keemiakombinaadi asemele aadressil Männiku tee 104 kerkinud ärihoone ehitas Eventus Ehitus OÜ.

Vastvalminud ja uue omaniku leidnud hoones on üürile antud pinda enamkui 2500 ruutmeetrit, hetkel tegutseb seal viis ettevõtet.

„Tegemist on kolm ühes ärihoonega ehk stock office´iga, milles on koos nii ettevõtte kontor, ladu-tootmine või töökoda ning ühtlasi müügi-või teeninduspind. Selline lahendus aitab kokku hoida näiteks personalikuludelt,“ rääkis Hammerhead OÜ juhatuse esimees Allan Kool, kelle sõnul on erinevate kasutusvõimalustega äripind sobilik ettevõtetele, kelle jaoks on esmatähtis, et ühes kohas oleks nii tootmine, asjaajamine kui klienditeenindus.

„Rentnikud on enamasti väga teadlikud ja otsivad pindasid, mis vastaksid täpselt nende vajadusele. Sellised uut tüüpi ärihooned võimaldavad meil just seda pakkuda ja näiteks tulevasi püsikulusid tuleb arvesse võtta juba hoonet projekteerides ja ehitades,“ märkis Kool ja lisas, et uus ja kaasaegne ärihoone on ka energiatõhus.

2005. aastal asutatud Eesti kapitalil põhineva Eventus Ehitus OÜ peamisteks tegevusaladeks on ehituse peatöövõtt ja ehituseprojektijuhtimine.

Hammerhead OÜ on Eestis kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte, kelle tegevus on peamiselt suunatud äripindade arendamisele.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Center Kinnisvara: Keskmine Tallinna korter teenib omanikule 300 eurot kuus

15.05.2017 Tõnu Toompark

Viimase 12 kuu jooksul teenis keskmise Tallinna korteri omanik iga kuu oma vara kallinemiselt kolmsada eurot, näitab Center Kinnisvara värske Tallinna korterituru kuuülevaade.

Keskmise Tallinna korteri turuväärtus tõusis aprillis 85 907 euroni, mida on 3749 eurot rohkem kui mullu aprillis. “Märts oli rekordkuu ja seda aprillikuine korteriturg ei ületanud, kuid suund on selge – korterite turuväärtus kasvab,” rõhutas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer. “Keskmine Tallinna korter on 51,8 ruutmeetri suurune, sellise korteri väärtus kasvas viimase 12 kuu jooksul keskmiselt 312 eurot igas kuus. Seda on kinnisvarainvestorite kõrval selgelt tähele pannud ka tavainimesed, kes vaba raha olemasolul paigutavad seda üha sagedamini Tallinna korterisse.”

Aprillis vahetas Tallinna korteriturul omanikku 705 korterit ja 63,9 miljonit eurot. Aktiivseim kauplemine käis Lasnamäel, kus kuuga tehti 160 korteritehingu keskmise ruutmeetrihinnaga 1423 eurot.

Center Kinnisvara on Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturule keskendunud rahvusvahelise kogemusega teadmuspõhine kinnisvarabüroo, kes lisaks kinnisvara vahendamisele tegeleb ka kinnisvara nõustamise ja investeerimisnõustamisega.

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate. Ülevaate algandmed pärinevad maa-ameti andmebaasist.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eesti Pank: Töövõimereform tõi tööturule inimesi juurde

15.05.2017 Orsolya Soosaar

Tööga hõivatute osakaal oli esimeses kvartalis tööealiste inimeste hulgas 66,3% ehk hooajalisi tegureid arvestades viimaste kümnendite kõrgeim
Töötuse määr oli protsendipunkti võrra madalam kui aasta tagasi
Tööjõu tootlikkus aasta alguses kasvas, kuigi ettevõtted pidid tootmise laiendamiseks töötajaid juurde värbama
Tööjõu tootlikkuse kasv eeldab ettevõtjatelt investeeringuid inimkapitali ja riigilt sellist poliitikat, mis soosib töötajate töökohtade vahel liikumist

2017. aasta esimeses kvartalis suurenes Eesti tööjõu-uuringu järgi tööga hõivatute arv aasta varasemaga võrreldes 2,7%. Tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste hulgas oli 66,3%, mis on viimaste kümnendite kõrgeim tase, kui arvestada hooajaliste teguritega. Ka maksu- ja tolliameti andmed näitasid esimeses kvartalis deklareeritud palgatulu saajate arvu kasvu ja konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu järgi paranesid ettevõtete hõiveootused.

Töötuse määr oli statistikaameti andmetel 5,6%, mis on eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 1 protsendipunkt madalam. Töötuse madal tase ja vabade töökohtade arvu kasv majanduses viitab sellele, et jätkuvalt valitseb tööturul töökäte puudus. Mõningal määral leevendab seda rändesaldo, mis on teist aastat järjest positiivne – inimesi tuleb Eestisse rohkem, kui siit ära läheb.

Tööjõupuudust leevendab aktiivsem osalemine tööturul. Teiste põhjuste seas kahanes ka haiguse või vigastuse tõttu tööturul mitteaktiivsete inimeste arv nii 2016. aasta jooksul kui ka selle aasta alguses. Tõenäoliselt on selle taga käivituv töövõimereform, mis seab osalise töövõimega inimestele toetuse saamise tingimuseks tööturul osalemise. Sarnaselt tööjõu-uuringule, millel täna avaldatud statistika põhineb, näitavad ka töötukassa andmed töövõimereformi mõjul tööturule tulnud inimeste arvu kasvu. Aprilli lõpu seisuga oli töötukassas arvel 8166 vähenenud töövõimega inimest – ligikaudu kaks korda enam kui aasta eest. 2017. aastal lisandus vähenenud töövõimega töötuid kuus ligikaudu 1500, samas lahkus registrist keskmiselt 900 vähenenud töövõimega inimest, kellest veidi enam kui pooled leidsid rakendust. Töövõimereformi rakendumine mõjutab tööturgu ka edaspidi.

Tööjõu tootlikkus aasta alguses kasvas, kuigi ettevõtted pidid tootmise laiendamiseks töötajaid juurde värbama. Sellele viitavad praeguseks avaldatud tööstustoodangu ja ekspordi andmed, mis näitasid 2017. aasta alguses hoogsat kasvu. Eesti majanduse edasiseks kasvuks ja konkurentsivõime püsimiseks on tööjõu tootlikkuse kasv väga oluline, sest töötajate arvu suurendamiseks on võimalused napid. See eeldab ettevõtjatelt investeeringuid inimkapitali ja riigilt sellist poliitikat, mis soosib töötajate liikumist tootlikumatele töökohtadele. Töötukassa uued, töökohta omavatele inimestele suunatud meetmed ja plaan kaotada teatud summa ulatuses kaugemalt tulnud töötajate majutamise erisoodustusmaks ongi sammud selles suunas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Väide hinnatõusust ei vasta tõele

15.05.2017 Tõnu Toompark

Pindi kinnisvara suurkliendi osakonna juht Peep Sooman on öelnud tänases Postimehe artiklis mitmeid lauseid, mis ei vasta tõele või on avalikkust eksitavad. KV.ee juht Tarvo Teslon selgitab, miks need väited ei vasta tõele.

„Meile teatati ühe kuuse etteteatamistähtajaga, et meie hinnad tõusevad 400% võrra, ükskõik kuidas seda ka siis ei nimetatud.“

KV.ee ei tõstnud hinda mitte ühtegi senti! Kuulutuste hind jäi samaks, kuid portaal otsustas õiglasema hinnastamise nimel lõpetada arvukate tasuta maaklerkontode pakkumise suurfirmale.

Keskmise Tallinna korteri vahendamise eest kasseerivad firmad kliendilt 3000-5000 eurot, kuulutuse eest tuleb maksta 1 euro. On natuke kummaline, et suurettevõtted süüdistavad portaali liigkasuvõtmises.

„Meie lihtsalt ei usu, et selline koostööpartnerlus on jätkusuutlik, sest ilma dialoogita kasutatakse juba teist korda monopolistlike võtteid.“

KV.ee on läbi ajaloo tulnud korduvalt suurettevõtetele vastu – ilmselt sellest ongi tekkinud ootus, et boikotiga saab status quotsäilitada.

Väide, et puudub igasugune dialoog, ei pea paika. KV.ee on avatud dialoogiks kõigiga, ka täna suhtlesime mitme ettevõttega. Pigem esitavad ultimaatumeid mõned üksikud suurettevõtted.

„Konkurentsiseaduse paragrahv 16 näeb ette, et ei tohi põhjendamatuid hinnamuudatusi teha. Suur turuosa ei ole ainult õigus hindu tõsta, vaid ka kohustus olla väärikas kõigi turuosalejate ja oma klientide vastu.“

Uue hinnastamismudeli eesmärk ongi kohelda võrdselt kõiki KV.ee kliente ja lõpetada suurfirmade ülisuured soodustused, millega saadakse eraklientide ja väikefirmade ees väga suur konkurentsieelis.

Kui varasemalt oli nii, et kümne maakleriga firma maksis kümne maakleri kuulutuste eest ja saja maakleriga firma maksis samuti kümne maakleri kuulutuste eest, siis nüüd me lõpetasime selle ebavõrdsuse. Trend näitab, et kinnisvaraturule on tulnud järjest rohkem omanikult-ostjale pakkumisi ja väikeettevõtteid, ilmselt kardavad suurettevõtted konkurentsi ja soovivad säilitada konkurentsieelise.

„Pidevalt on räägitud sellest, kuidas kinnisvarafirmad oleks nagu midagi halba teinud. Aga ärme unusta nüüd seda, et kinnisvarafirmade mingisugune ühisboikott on selles mõttes täielik jama. Igaüks otsustas oma tegude üle ise. Vaatasime oma hinnatõusule peale ja ütlesime, et loobume. Ega meie ei tea, mis kõikide teiste peades toimunud on.“

Kinnisvarafirmade tegutsemises polnud midagi juhuslikku, avaldus tehti ühiselt ja fikseeritud kuupäeval.

Kv.ee on endiselt Eesti kõige tuntuim kinnisvaraportaal ja turuliider, hoolimata mõningate ettevõtete lahkumisest. Kinnisvaraturg on tihe ja pakkumisi palju, seetõttu kaotavad boikotist eelkõige kinnisvaraettevõtted ise. Portaali külastajate jaoks pole oluliselt midagi muutunud.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Aasta alguses hõivenäitajad paranesid

15.05.2017 Statistikaamet

Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6%, tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele.

Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga langes töötuse määr 0,9 protsendipunkti ning võrreldes eelmise kvartaliga 1 protsendipunkti. Viimati oli töötuse määr nii madal 2015. aasta III kvartalis (5,2%). Töötute arv oli 2017. aasta I kvartalis 38 400, aasta tagasi samas kvartalis 43 600.

Tööhõive määr 15–74-aastaste hulgas oli 2017. aasta I kvartalis 66,3%. 2017. aasta I kvartalis oli hõivatuid 646 800. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvas hõivemäär 2,2 protsendipunkti. Tööturul hõivatute arv kasvas ligi 17 000 inimese võrra. Samas jäävad 2017. aasta I kvartali näitajad alla 2016. aasta II ja III kvartalile, mis on suuresti tingitud sesoonsusest – tulenevalt tootmisprotsesside iseärasustest ja/või nõudlusest on paljudel tegevusaladel suvekuudel vaja rohkem tööjõudu.

Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga kasvas nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastase rahvastiku hulgas. Meeste näitaja kasvas 1,8 protsendipunkti ning jõudis 74,7%-ni, naiste tööjõus osalemise määr tõusis 1,3 protsendipunkti ja oli 65,9%. 15–74-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe ehk tööhõive määrade erinevus kasvas aastaga 1,3 protsendipunkti ja oli 2017. aasta I kvartalis 7,8 protsendipunkti.

Vanuserühmiti on tööhõive määr pooleliolevate õpingute tõttu ootuspäraselt madalaim 15–24-aastaste hulgas. Siiski kasvas hõivemäär 15–24-aastaste seas 4,8 protsendipunkti, jõudes 2017. aasta I kvartalis 36,7%-ni. Samas tõusis 15–24-aastaste seas töötute arvu kasvu tõttu töötuse määr.

Nii mitte-eestlaste kui ka eestlaste puhul on kasvanud hõivatute arv ning kahanenud töötute arv. Töötuse määr oli eestlaste seas 4,2% ning võrreldes eelmise kvartaliga ning möödunud aasta I kvartaliga on näitaja langenud vastavalt 1 ja 0,9 protsendipunkti. Mitte-eestlaste töötuse määr püsis jätkuvalt märgatavalt kõrgem ning oli 2017. aasta I kvartalis 8,7%, kuid võrreldes eelmise kvartali ja möödunud aasta sama kvartaliga langes näitaja 1,1 protsendipunkti. Suhteliselt palju on kasvanud tööturul aktiivsete mitte-eestlaste arv ning osatähtsus. 2017. aasta I kvartalis oli nende tööhõivemäär 61,4%, eelmise aasta samas kvartalis aga 58,7%.

Aasta jooksul on olukord tööturul paranenud ehk mitteaktiivsete ja töötute arv on vähenenud ja hõivatute arv kasvanud nii linnalistes kui ka maa-asulates. Tööhõive määr kasvas linnalistes asulates 2 protsendipunkti 67,1%-ni, maapiirkondades aga 2,4 protsendipunkti 64,5%-ni. Majandussektorite vahel pole viimastel aastatel suuri muutusi esinenud ning viimastel aastatel on koguni hooajalised kõikumised sektorite vahel varasema ajaga võrreldes suhteliselt marginaalsed olnud. Kui võrrelda üksnes I kvartalite dünaamikat, siis tertsiaarsektoris hõivatute osatähtsus jätkas kasvu sekundaar- ja primaarsektori arvelt.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hõivelõhe on tööhõive määrade vaheline erinevus protsendipunktides. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus ja kalandus. Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus ja ehitus. Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Arco Vara: Viljandi linna ja Viljandi maakonna kinnisvaraturu ülevaade 2017 I kvartal

15.05.2017 Mihkel Eliste

Kinnisvaraturg püsis Viljandimaal 2016. aastal tervikuna sarnaselt 2015. aastale endiselt aeglustuvas trendis, mille juures langes nii tehingute arv kui tehtud tehingute koguväärtus ja kinnisvaratehingu keskmine väärtus. Möödunud aasta lõikes tehti Viljandi maakonnas 1 664 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida oli 4,2% vähem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 41 miljonit eurot, mida oli 9,2% vähem kui varasemal aastal. Nii tehingute arv kui tehingute koguväärtus kasvas ainuüksi korterituru raames, korteritehingud moodustasid sealjuures kogu kinnisvaratehingute mahust ligi 31%.

Viljandi korteriturul edestab hinnakasv jätkuvalt tehinguaktiivsuse kasvu

2016. aastal tehti Viljandi maakonnas 493 eluruumidega korteritehingut, mida oli kõigest 1,2% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 377 €/m2 ja mediaanhinnaks 321 €/m2, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 6,8% kuid mediaanhind langes 3,3%. Tehingute arv langes 3- ja enamatoaliste korterite osas ja suurenes 1-2-toaliste korteritega tehtud tehingute arvelt.

Sarnaselt Viljandi maakonnale kui tervikule kasvas korteritehingute arv kõigest 1,2% ka Viljandi linnas, kus tehti 2016. aasta jooksul 244 tehingut. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes sealjuures 597 €/m2 ja mediaanhinnaks 574 €/m2, mis olid võrrelduna 2015. aastaga kasvanud vastavalt 12% ja 9,3%. Nii mediaanhinna kui aritmeetilise keskmise kasv oli kiireim 2-toaliste korterite osas (14%), mis on valdavalt ehitatud perioodil 1940-1990. Suuruselt muud tüüpi korterite osas oli hinnakasv oluliselt väiksem.

2017. aasta I kvartalis tehti Viljandi maakonnas tervikuna kokku 110 korteritehingut, mida oli 8,3% vähem kui 2016. aasta IV kvartalis kuid 5,8% rohkem kui 2016. aasta I kvartalis. Aastataguse ajaga võrrelduna esinev tehinguaktiivsuse kasv tulenes maakonnakeskuse välistes piirkondades tehtud tehingute arvelt. Viljandi linnas tehti kogu kvartali jooksul seevastu 56 tehingut, mida oli 5,7% rohkem kui möödunud kvartalis kuid 6,7% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Enim korteritehinguid tehti kvartali siseselt veebruaris. Maakonnakeskuses on tehinguaktiivsuse langust soodustanud ennekõike kehv pakkumise struktuur, mille taustal on ühtlasi märgata pidevalt kasvavaid pakkumishindu.

Maakonnas tehtud tehingute aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks kujunes 383 €/m2, mis oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 9,3% kuid võrreldes eelmise aasta I kvartaliga langenud 1,7%. Mediaanhinnaks kujunes sealjuures 403 €/m2, mida oli IV kvartalist koguni 69% rohkem ning varasema aasta sama ajaga võrrelduna 21% rohkem. Mediaanhinna laialdane kasv tulenes peamiselt 1- ja 4-toaliste korteritega tehtud tehingute arvelt, sagenema on hakanud kallimate hindadega tehtud tehingud nii Viljandi linnas kui selle lähipiirkondades.

Viljandi linnas tehtud korteritehingute osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks 608 €/m2, mida oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 0,7% rohkem ning võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 5,0% rohkem. Mediaanhinnaks kujunes seevastu 600 €/m2, mida oli möödunud kvartalist 5,0% rohkem ning võrreldes varasema aasta sama ajaga 9,5% rohkem. Aritmeetilisest keskmisest kiirem mediaanhinna kasv kinnitab, et korteritehinguid tehakse Viljandi linnas aina kasvavatel hinnatasemetel. Aasta alguses jaanuaris korraks esinenud hinnalangus asus veebruarist taas kasvama, sagenema on hakanud üksikute tavapärasest kallimate hindadega tehtud tehingud.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Korteriturg on endiselt püsinud aktiivne nii omandi- kui üürituru lõikes. Viimase osas on möödunud perioodidel märgata pidevat aktiivsuse kasvu nii lisanduvate pakkumiste arvu kui maapiirkondadest maakonnakeskusesse tööle siirduva elanikkonna poolse nõudluse arvelt. Viljandi linnas rekonstrueeriti ja ehitati ümber 2016. aasta jooksul mitmeid hooneid, milledesse ehitati kortereid eesmärgiga need ennekõike üüriturule suunata. Kogu 2016. aasta vältel väljastati Viljandi linnas korterelamute rajamiseks 2 ehitusluba 14 korteri ehitamiseks, mille juures kasutusluba väljastati samuti kahele korterelamule, milledes paiknes kokku 10 korterit. Tegelikkuses on kasutusse tulnud kortereid rohkem, kuid puuduliku dokumentatsiooni tõttu ei ole neile kasutuslube veel väljastatud.

Viljandi linna korterite pakkumispõhised hinnad

Korteri tüüp	1-toalised		2-toalised		3-toalised		4- ja enamatoalised
Pakkumisel	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)
Müük	14	219-1 229	32	93-1 449	29	165-1 263	10	440-1 200
Üür	9	7,35 – 18,75 (135 – 300 €/kuus)	8	4,82 – 8,05 (180 – 350 €/kuus)	2	265, 310 €/kuus	2	300, 500 €/kuus

Allikas: kv.ee, city24.ee, kinnisvara24.ee

I kvartal tõi elamuturul märgatava hinnakasvu nii maakonnas kui Viljandi linnas

2016. aastal tehti Viljandi maakonnas elamutega 202 tehingut, mida oli 22% vähem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 33 000 eurot ja mediaanhinnaks 18 000 eurot, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 1,5% ja mediaanhind langes 3,9%. Viljandi linnas tehti seevastu 52 tehingut, mida oli 22% vähem kui varasemal aastal. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes Viljandis 59 000 eurot ja mediaanhinnaks 56 500 eurot, mis olid võrrelduna 2015. aastaga langenud vastavalt 5,3% ja 2,6%

2015. aastal tehti Viljandi maakonnas tervikuna oluliselt rohkem tehinguid kui varasematel aastatel, hinnakasvu soodustasid tollasel ajal ennekõike tehingud uusehitistega ja renoveeritud ning heas seisukorras elamutega. Võrreldes 2014. aastaga tehti siiski 2016. aastal võrdlemisi sarnases mahus tehinguid, mille juures hinnatase on stabiilselt vähesel määral kasvanud.

2017. aasta I kvartalis tehti Viljandi maakonnas elamutega tervikuna kokku 45 tehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langenud 6,3% kuid võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvanud 2,3%. Viljandi linnas tehti sealjuures 8 tehingut, mida oli 1 võrra vähem kui möödunud kvartalis ning 6 tk vähem kui aastatagusel samal perioodil. Tehinguaktiivsus on nii varasema kvartaliga kui eelmise aasta sama perioodiga võrreldes langenud, seda mõnevõrra enam Viljandi linnas. Sarnaselt korteriturule on maakonnakeskuses kasvanud ostjate huvi elamute vastu, kuid kehv pakkumise struktuur ning vähene pakkumiste arv takistab tehinguaktiivsuse kasvu kuid seevastu soodustab hinnakasvu pakutavate varade osas.

I kvartalis kujunes maakonnas aritmeetiliseks keskmiseks elamu hinnaks 37 000 eurot ja mediaanhinnaks 25 000 eurot. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 5,2% ning mediaanhind koguni 73%. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga kasvas aritmeetiline keskmine 8,6% ja mediaanhind 5,3%. Viljandi linnas kujunes kvartali lõikes aritmeetiliseks keskmiseks 99 000 eurot ja mediaanhinnaks 90 000 eurot, mis olid eelmise kvartali suhtes kasvanud vastavalt 30% ja 8,4%. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga oli Viljandi linnas aritmeetiline keskmine kasvanud 75% ning mediaanhind 56%.

Elamuturg on aktiveerunud nii maakonnakeskuses kui sellest väljaspool, ennekõike on kasvanud huvi uusehitiste, renoveeritud ning heas seisukorras üksikelamute vastu. Võrreldes varasemate perioodidega on täheldada ostjate huvi kasvu ja sellest tulenevalt müügiperioodide lühenemist maapiirkondades paiknevate elamute osas.

Hoonestamata elamumaadega tehti Viljandi maakonnas 2016. aastal 73 tehingut, sellest 15 ehk 21% Viljandi linnas. Erinevalt elamutega tehtud tehingutest kasvas maakonnas hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute arv võrreldes 2015. aastaga koguni 62% võrra. 2017. aasta I kvartalis tehti kogu maakonnas 16 tehingut, sellest 2 Viljandi linnas. I kvartalis kujunes Viljandi maakonnas hoonestamata elamumaade mediaanhinnaks 1,02 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 3,29 €/m2. Sarnaselt elamuturu aktiivsuse kasvule on 2017. aasta kevadisel perioodil kasvanud märgatavalt ka ostjaskonna huvi elamumaa kruntide vastu.

Hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute arvu kasvu taustal on küll statistilised keskmised hinnatasemed mediaanhinna näitel kasvanud ligi 74%, kuid 2016. aasta põhjal jäi siiski maksimaalseks tehinguhinnaks ainuüksi 28 000 eurot. Põhilised elanikkonna poolt enim väärtustatud elurajoonid paiknevad Viljandi linnas juba valdavalt täis ehitatud piirkondades, mistõttu uute elurajoonide planeerimine ning kruntide müük on siirdunud linna lähipiirkondade äärealadele, ennekõike Viljandi valda, kus keskmiseks mediaanhinnaks oli 2016. aastal 1,64 €/m2. Uute elurajoonide esilekerkimist takistab sarnaselt teistelegi Eesti piirkondadele ennekõike kinnisvaraarendajate madal huvi tervikliku tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuriga varustatud kruntide arendamise osas.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Erinevalt mitmetest teistest Eesti väikelinnadest on Viljandi linnas oluliste magistraalteede läbimise tõttu hulgaliselt tootmisettevõtteid. Majanduslike tingimuste paranedes on viimaste aastate jooksul asunud piirkonda mitmeid uusi ettevõtteid ning olemasolevad on ühtlasi asunud pidama laienemisplaane. Pidevalt lisanduvate töökohtade tõttu on kujunenud Viljandi linna üürikorterite osas võrdlemisi suur nõudlus, mille rahuldamiseks on mitmed kohalikud ettevõtjad asunud looma üürimaju. Lisanduvate töökohtade trendi jätkumist on oodata ka lähitulevikus, millest tulenevalt võib Viljandi linna nii omandi- kui üüriturgu pidada pikemas perspektiivis üsnagi jätkusuutlikuks.

Piirkondlike ettevõtete tegevus on enamjaolt siiski koondunud juba varasematel perioodidel püstitatud ehitistesse ja tööstusrajoonidesse, nii hoonestatud kui hoonestamata tootmis- ja ärimaade osas ei ole erilist tehinguaktiivsuse kasvu täheldada. Hoonestatud tootmismaadega tehti lähiminevikus Viljandi maakonnas tehinguid kõige enam perioodil 2011-2015, kuid 2016. aastal tehti juba oluliselt vähem tehinguid. Hoonestatud ärimaadega tehtud tehingute arv ja mediaanhind 2016. aastal sealjuures siiski kasvas, jõudes sarnasele tasemele kui 2007. ja 2008. aastal.

Hoonestamata tootmis- ja ärimaade osas on tehinguaktiivsus kogu maakonnas tervikuna endiselt madal, viimaste aastate jooksul on piirkondlike tootmisettevõtete kolimise ja mõningase laienemise tulemusena kasvanud mõnevõrra hoonestamata tootmismaadega seotud tehingud. 2016. aastal tehti hoonestamata tootmismaadega maakonnas 6 tehingut, mille juures kujunes mediaanhinnaks 2,29 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 1,65 €/m2. Vastavatest hinnatasemetest tulenevalt on ostjate poolt eelistatud pigem heas asukohas, kommunikatsioonidega varustatud ja võimalusel lähitulevikus ehitustegevuse alustamise võimalusega krundid. Valdav enamus tootmismaadest ostetakse Viljandi linnast väljaspool asuvatesse piirkondadesse, ligi pooled ärimaade tehingutest leiavad sealjuures aga aset maakonnakeskuses.

Prognoos

I kvartali teises pooles iga-aastaselt kasvav tehinguaktiivsus toob tavapäraselt kaasa ka mõõduka hinnakasvu, mistõttu on kevade edasisel kulgemisel oodata nii tehingute arvu kui hinnatasemete sarnastel tasemetel püsimist. Tehingute arvu kui ka hinna edasist kasvu jäävad pidurdama ennekõike vähene pakkumiste arv ja kehv pakkumise struktuur kui ka kohatiselt kõrged pakkumispõhised hinnatasemed. Varade müügiperioodide pikenemist ei ole seni olnud täheldada, Arco Vara statistika põhjal oli 2016. aastal Viljandi maakonnas elamute keskmiseks müügiperioodiks 200 päeva ning korteritel 220 päeva. Tehinguni jõudmisel on hinnas kauplemist täheldada ennekõike elamuturul, kus 2016. aasta lõikes jäi elamute pakkumis- ja tehinguhinna vahe keskmiselt 9,5% juurde kuid korteritel 2,2% juurde.

Lähitulevikus on korteriturul oodata üksikute arendusprojektide lisandumist, seda nii üürikorteriteks kui müügiks ehitamise eesmärgil. Tarbijaskonna huvi nii uusehitiste, renoveeritud korterite ja ühtlasi rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite osas püsib endiselt kõrge. Üüriturul on käesoleval ajal märgata üsna laialdast pakkumist, mis on loomas survet hinnalanguseks. Üürikorterite tootlus on seni võrreldes teiste Eesti väikelinnadega olnud Viljandis mõnevõrra kõrgem (annualiseeritult keskmiselt 10-12%), mistõttu osalist üürihindade langust võiks pidada vastuvõetavaks. Jätkuvalt on üüriturul nõudluse püsimist oodata tootmisettevõtete lubadustest luua hulgaliselt uusi töökohti.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Eesti Pank: 2017. aasta märtsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suurenes

15.05.2017 Eesti Pank

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta märtsis 37 miljoni euroga miinuses. Möödunud aasta märtsiga võrreldes kasvasid kõik jooksevkonto komponendid, kõige rohkem kaupade ja teenuste eksport ning import.

Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 5 miljonit eurot, mida on 10 miljoni euro võrra vähem kui aasta tagasi. Kaubavahetuse kasv oli märgatav: kaubaeksport kasvas 10% ja import 12%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes 15 miljoni euro võrra ja ulatus 90 miljoni euroni. Teenuste konto ülejääk oli 96 miljonit eurot, mis on 10 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem. Suurenes nii teenuste eksport kui ka import – eksport kasvas 12%, import 13%. Esmase ja teisese tulu konto netoväljavool jäi aastatagusele tasemele ja oli kokku 42 miljonit eurot.

Märtsis oli jooksev- ja kapitalikonto kokku 20 miljoni euro suuruses puudujäägis ehk Eesti majandus oli muu maailma suhtes netolaenuvõtja.

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta esimese kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 8. juunil 2017.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tallinna kesklinnas on enampakkumisel äriruume

15.05.2017 Tallinn.ee

Kesklinna valitsus kuulutas välja kümne äriruumi üürileandmise avaliku kirjaliku enampakkumise tähtajaga 6. juuni.

Enampakkumise teel antakse viieks aastaks üürile järgmised äriruumid:

J. Köleri tn 8 // Vesivärava tn 7 II korruse äriruum pinnaga 20,5 m²; kasutusotstarve on büroo; üüri alghind 105 eurot kuus;
J. Köleri tn 8 // Vesivärava tn 7 II korruse äriruum pinnaga 13,9 m²; kasutusotstarve on büroo; üüri alghind 70 eurot kuus;
J. Köleri tn 8 // Vesivärava tn 7 keldrikorruse äriruumid üldpinnaga 124,8 m2; kasutusotstarve on toitlustus, üüri alghind 385 eurot kuus;
Toom-Kooli tn 13 keldrikorruse äriruum pinnaga 61,1 m2 ja I korruse äriruum pinnaga 186,4 m2, kasutusotstarve on kultuurialane tegevus; üüri alghind 650 eurot kuus;
Olevimägi 10 paiknev I korruse äriruum üldpinnaga 121,9 m²; kasutusotstarve on kultuurialane tegevus; üüri alghind 250 eurot kuus;
Pikk tn 44 I korruse äriruum üldpinnaga 27,7 m2; kasutusotstarve on büroo, kunsti- või käsitöökoda, ateljee vms; üüri alghind 200 eurot kuus;
Estonia pst 5a osa V korruse äriruumist üldpinnaga 124,1 m2; kasutusotstarve on büroo; üüri alghind 444,28 eurot kuus;
Uue-Maailma tn 13 garaaž pinnaga 18,2 m2 ja üüri alghinnaga 37,31 eurot; garaaž pinnaga 17,6 m2 ja üüri alghinnaga 36,08 eurot ning garaaž pinnaga 18,0 m2 ja üüri alghinnaga 36,90 eurot kuus; kõigi nimetatud pindade kasutusotstarve on garaaž või ladu.

Enampakkumisel osalemise täpsete tingimustega saab tutvuda http://www.tallinn.ee/est/ametlikud_teated?id=12773.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Kuidas ära tunda head ridaelamuboksi?

15.05.2017 Tõnu Toompark

Üks ridaelamu võib oma võimaluste poolest erineda teisest nagu öö ja päev, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Anne Heinlo.

Ridaelamud on praegu koduostjate seas populaarsed, sest osa elamuid on ehitatud nii nagu oleks tegemist oma majaga. Moodsat ridaelamut iseloomustab üldjoontes hea ruumiplaneering, ökonoomsed ülalpidamiskulud ja kvaliteetne viimistlustase, kuid on ka mitmeid muid nüansse, mis teevad ridaelamuboksi elamisväärsemaks ja ihaldatumaks nii mõnestki teisest majaosast.

Seega, kui kellelgi on soov näiteks korterist ridaelamusse kolida, siis tasub kindlasti tähele panna, et osa kinnisvaraturul pakutavatest ridaelamuboksidest ei erine tegelikult oluliselt korteri pakutavatest võimalustest. Saate küll veidi rahulikuma elamispiirkonna, võimaluse astuda oma uksest otse õue ja võib-olla parema vaate loodusele, kuid see on ka kõik.

Teine asi on ridaelamu, mis on juba eos projekteeritud eesmärgiga pakkuda elanikele avarust, maksimaalset privaatsust, isiklikku õueala ja muid elemente, mis elu mugavamaks muudavad.

Hea näitena võib siin esile tõsta käesoleva aasta jõuluks Tartusse Tammelinna valmiva kaasaegse nelja korteriga ridamaja. Kahekorruselise planeeringuga korterid on läbimõeldud plaanilahendusega, mis arvestavad kaasaegse pere kõiki vajadusi. Mida siis tänapäevane ja praktiline ridaelamu perele pakub?

Hea planeering, mis tekitab tõelist oma kodu tunnet nii siseruumides kui hoovis. Esimesel korrusel paiknevad aktiivsel päevasel ajal kasutatavad ruumid nagu esik, garderoob, WC, avatud köögiga elutuba ning saunaruumid dušinurgaga. Elutoast pääseb avarale terrassile, kus saab nautida lõunapäikest. Teisel korrusel paiknevad magamistoad ning vanniga pesuruum.

Kõigi ruumide juures on kasutatud hubast ja kodust joont, mida toetab siseseinte savi- või lubikrohv ja heledad seinavärvid. Põrandaid katab naturaalne parkett, trepp kas tamme- või saarepuust.

Panipaik ja isiklik õueala on olulised

Iga eluaseme juures on oluline küsimus, kus hoida oma asju, nagu näiteks suusavarustus või kummipaat, mida parasjagu tarvis ei lähe. Tammelinna uue ridaelamu iga boksi juurde kuulub suur, 17-22 ruutmeetrine panipaik, kuhu mahuvad ära ka kõige suurema spordisõbra või pere hoiustamist vajavad vahendid. Lisaks on terrassil turvauksega mitteköetav ruum, kuhu saab paigutada kõik hooajatooted.

Kaasaegne ridaelamu eeldab isikliku hooviala olemasolu, mis kuulub vaid konkreetse boksi juurde ja millele annab privaatsuse puidust piirdeaed sektsioonide haljasalade vahele ja millega ümbritsetakse ka kogu krunt. Oma hoovi võib rajada lillepeenrad või pere väiksematele liikmetele toreda mängunurga. Autode parkimine peaks olema piisavalt suur, et mahutada vabalt ära kaks autot.

Muidugi on oluline ka rahulik piirkond, kus olulisemad teenused nagu lasteaiad, koolid, kauplused jms. on lähedal.

Hea ridaelamu tunnused

Kaasaegne planeering – avatud ruumid ja maja mugavused
Naturaalne ja hubane siseviimistlus
Ökonoomsed küte- ja ventilatsioonisüsteemid
Kiired ja moodsad TV ja internetiühendused
Terrassid ja piiretega eraldatud isiklik õueala
Ruumikad panipaigad
Kindlaksmääratud parkimiskohad autodele

Arco Vara: Kommentaar 11.05.2017 ajakirjanduses avaldatud artiklile seoses kriminaalasjaga kinnisvarafirmade vastu

15.05.2017 Evelin Kanter

11.05.2017 avaldas Postimees artikli „Kinnisvarafirmade rünnak kv.ee vastu tõi kaasa kriminaalasja“.

Käesolevaga avaldame artikliga seonduvas järgmised faktid:

AllePal OÜ (s.o kinnisvaraportaali kv.ee omava äriühingu) teenuseid kasutas Arco Vara AS-i 100% tütarühing Arco Real Estate AS, mis osutab Eestis kinnisvara vahendus- ja hindamisteenust. Arco Vara AS-il puudub puutumus AllePal OÜ ja kinnisvaraportaal kv.ee-ga, mistõttu saab väidetava kriminaalasjaga hüpoteetiliselt seotud olla üksnes Arco Real Estate AS, mitte Arco Vara AS ega ükski teine Arco Vara gruppi kuuluv äriühing;
Arco Real Estate AS-i käive moodustab Arco Vara grupi konsolideeritud käibest ca 10%;
Arco Real Estate AS lõpetas kinnisvaraportaali kv.ee teenuste kasutamise seoses teenuste korduva olulise hinnatõusuga, mis ei olnud aktsepteeritav;
Arco Real Estate AS-i ega ühegi teise Arco Vara grupi äriühingu poole ei ole prokuratuur ega muu uurimisasutus artiklis viidatud kriminaalasjaga seoses pöördunud. Praeguse hetke seisuga ei ole teada, kas kriminaalmenetlus üldse Arco Real Estate ASi puudutab või temale kahtlustus esitatakse. Juhul, kui väidetav kriminaalasi on tõepoolest algatatud või algatatakse, on Arco Real Estate AS valmis tegema uurimisasutustega igakülgset koostööd, arvestades ülaltoodut.

Elu korteriühistus: Korteriühistu õigus esitada hagi

15.05.2017 Kätri Sarapuu

Oleme korteriühistu. Üks korteriomanik on omavoliliselt lammutanud ilma projekti, ehitusloa ja kaasomanike nõusolekuta korteriomanike kaasomandis oleva korstnalõõri ja sulgenud ventilatsiooniavad enne seda, kui moodustasime korteriühistu. Nimetatud korteriomaniku tegevusest saime teada alles nüüd.

Küsimus: Kas korteriühistul on õigus nõuda kohtu kaudu korteriomanikult seda, et ta taastaks korstnalõõri ja ventilatsiooniavad? Korteriomanik ütleb, et korteriühistul ei ole õigust nõuda kohtu kaudu taastamist.

Vastus: Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnistanud korteriühistu õigust oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (RKL 3-2-1-83-04, 3-2-1-91-06).

Riigikohus on leidnud ka seda, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (RKL 3-2-1-76-04).

Kuna Riigikohus on tunnustanud korteriühistu õigust esitada oma nimel enne elamu haldamise üleandmist, s.o enne korteriühistu moodustamist, tekkinud korteriomanike ja üürnike tasutud remondirahadest tulenev rahaline nõue, on Riigikohtu seisukoht ka see, et lisaks enne elamu haldamise üleandmisest tekkinud rahalise nõude esitamisele, on korteriühistul kõigi korteriomanike huvides tegutsedes õigus esitada ka nõue korrastada küttesüsteem, kuigi see nõue võis tekkida enne korteriühistu moodustamist. Elamu majandamine kõikide kaas- või korteriomanike ühistes huvides peaks toimuma võimalikult ühtemoodi ning olema ka õiguslikus mõttes järjepidev olenemata sellest, millises õiguslikus vormis elamut majandatakse (RKL 3-2-1-9-04, RKL 3-2-1-18-12).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Riigi Kinnisvara: Tallinna vesilennukite angaaride ja Patarei merekindluse vaheline ala saab korda

15.05.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) alustab tuleval nädalal Tallinna vesilennukite angaaride ja Patarei merekindluse vahelise ala ulatuslike korrastustöödega, mille käigus lammutatakse meremuuseumi ja merekindlust eraldav ligi 200 meetri pikkune nõukogudeaegne kivimüür Kalaranna tänava ja mere vahelisel alal ning lagunevad mittevajalikud hooned. Seejärel alustakse Lennusadama haldushoone ja Vesilennuki tänava rekonstrueerimise, vajalike kommunikatsioonide rajamise ning heakorratöödega.

Juuli lõpuni kestvaid lammutustöid teostab Lammutusspets OÜ ja need lähevad maksma pisut üle 100 000 euro.

RKAS on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud piirkonda toetava terviklahenduse väljatöötamisega. Koostöös linnaga lahendati ligipääsutee küsimus ning ehitati valmis Kalaranna tänav. Kalaranna tänava ehitamisega paranes oluliselt piirkonna ligipääsetavus ning tõusis kinnisvara kasutusperspektiiv ja seeläbi väärtus. 2013. aastal algatati uus detailplaneering, mille eesmärgiks on rajada atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum Patarei ala ajaloolise ja planeeritava uushoonestuse vahele.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arco Vara: Anna Volmer Raud: Mida kujutab endast maakleri töö?

15.05.2017 Tõnu Toompark

Alustan oma tööpäeva, kiirustades kohtuma kliendiga. Objektil läheb seekord ligi tund, seejärel jooksen kontorisse, avan arvuti, et lugeda läbi e-kirjad – täna on postkastis keskmine kogus kirju, nendele vastamine võtab omajagu aega.

Kohe algab koosolek, kus arutatakse kolleegidega müüki tulevate kinnisvaraobjektide hindu, et leida igale objektile õiglane ja parim turuhind. Samuti vahendan oma klientide soove, sest äkki on teistel maakleritel pakkuda midagi sobilikku.

Koosolekult siirdun järgmise kliendiga kohtuma. Viljandist paarikümne kilomeetri kaugusel tutvustan kliendile kaunist maakodu. Kohtumine on tore ja meeldejääv, kahjuks aga potentsiaalsele ostjale pakutav ei sobi. Võtan kliendi kontaktid ja lisan tema soovi meie programmi, et koheselt kui peaks midagi sobilikku tulema, saaksime temaga ühendust võtta.

Jõudes taas kontorisse, vaatan uuesti üle e-kirjad ja vastan neile. Peale meilidele vastamist lähen järgmisele objektile, et üle anda äripind – vaatame üürile võtjaga üle lepingud ja veelkord objekti, et kõik oleks nii nagu varasemalt kokku lepitud. Olen taas leidnud ühe rõõmsa kliendi, mis annab tunde, et teen õiget asja.

Nüüd püüan ruttu lõunastada, milleks väga palju aega ei jää, sest peatselt pean jooksma Viljandi kesklinnas ühte armsat katusekorterit näitama. Taaskord on objekti vaatama tulnud tore pere, arutame pikalt erinevaid mööbli paigutamise võimalusi ja lõpuks räägime juba sellest, kuidas lastel oleks lähedal kooli minna jne. Märkamatult on möödunud jälle tunnike.

Lähen tagasi kontorisse, et teha kliendile objektianalüüsi, milline võiks olla õiglane müügihind tänasel hetkel. Peale analüüsi vastan veel meilidele. Kell on saanud 17.30 jooksen lapsele lasteaeda järgi. Koju jõudes telefon veel ei vaiki, kõnedele tuleb vastata kella üheksani, alles peale seda saan puhata. Aga ma ei kurda, sest mulle meeldib suhelda ning töö vaheldusrikkust nautida – pea iga kliendiga kohtudes õpin juurde midagi uut.

Tilk tõrva maakleritöö meepotis

Ülalkirjeldatud tegevuste käigus puutun aga kokku ka probleemidega, mis on valupunktiks paljudele maakleritele, kuid millest kõva häälega rääkida ei armastata. Tegelikult ei puuduta see ainult maaklerite tööd, vaid ka teisi ameteid – me ei oska sageli hinnata teiste inimeste tööd ja panust. Miks see nii on?

Maaklerite töö suhtes on paljudel inimestel püsinud väga pikalt eelarvamused. Inimeste negatiivne suhtumine hämmastab mind ikka ja jälle. Saan väga hästi aru, et paljud suudavad ja oskavad tänapäeval ise oma kinnisvara realiseerida. Aktsepteerin seda võimet väga.

Aga on siiski palju neid, kes soovivad kasutada meie teenust, olgu siis põhjuseks kiire elutempo, mugavus või oskamatus kinnisvara ise müüa. Paraku leidub just nende seas inimesi, kes püüavad teenuse eest tasumisest kõrvale hiilida ja sageli ulmelisi põhjuseid välja mõelda, miks mitte maaklerile maksta.

Sellised sammud teevad haiget, sest teen oma tööd ju südamega, suure pühendumusega. Lähenen igale kliendile, igale kodule individuaalselt, sooviga pakkuda parimat teenust. Selgitan välja nii müüjate kui ostjate vajadused, sätin oma aega kliente eelisjärjekorda pannes ja oma peret tahaplaanile jättes nii tööpäeva õhtutel kui nädalavahetustel, kui teised veedavad kvaliteetaega oma perega.

Teen sageli tööd, samas kui peaksin olema kodus oma haige lapse juures. Minu kui maakleri töö ei seisne ammu enam ainult objektide kinnisvaraportaalidesse üles panemises ja ootamises, millal keegi ise minuga ühendust võtaks, vaid on seotud teadmistega seadustest, infotehnoloogiast, majandusest, rahandusest, klienditeenindusest, psühholoogiast, fotograafiast jne.

Ka kõige tavalisema korteri müük on turundusprojekt, mis hõlmab kõike alates sihtgrupi määratlemisest kuni võrkturunduseni sotsiaalmeedias. Maaklerid pole enam ammu puhtalt vahendajad, me oleme nõustajad, konsultandid. Hea maakler austab ise ennast ja oma ametit ning ei tee kompromisse selle kahjuks. Seda tööd saavad teha vaid need kes armastavad oma tööd, sest südamega ja kliendi jaoks tulemuslikult ei saa seda ainult raha pärast teha.

Kuigi maakleri jaoks on klient kuningas, siis peaksid kliendid siiski väärtustama teise inimese tööd nii, nagu nad soovivad, et nende tegemisi väärtustataks. Mulle väga meeldib töö, mida teen. Ja see on ka põhjus, miks otsustan täna võtta kokku julguse ja vaka all hoitud valusat teemat puudutan. See on oluline. Palun väärtusta ennast, väärtusta inimesi enda ümber ja teiste inimeste tööd, isegi, kui sulle see töö ei meeldiks.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arco Vara: Harjumused, mis takistavad selle õige leidmist

15.05.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvara ostjate ja müüjate teadlikkust on vaja tõsta

Kas sina kuulud nende hulka, kes on harjunud külastama ainult kodupoodi, kus valik on kesine ning hinnad kõrgemad. Kas teed äkki ka kõige suuremad ja tähtsamad ostud vaid ühest kohast, sest nii on mugav ja kombeks? Samal ajal asuvad vaid lühikese maa kaugusel hoopis suurema ning laiema valikuga ostukeskused ja erinevad butiigid. See võib tunduda kummaline aga just nii paljud meist käituvad, oleme oma harjumuste orjad ja seda esmatarbekaupadest kinnisvarani välja.

Uut kodu või äripinda otsides tasub oma valikuvõimalused maksimaalselt ära kasutada. Kinnisvara soetatakse ja vahetatakse keskmiselt 2-3 korda elus, seega on tegemist väga suure ja kaalutletud otsusega. Kuid nagu ikka just vajaduse tekkimisel tundub, et hinnad on kõige kõrgemad ja valik kõige väikseim. Tegelikult aga piirab valikuid ainult harjumus kasutada piiratud kanaleid.

Ainult ühe-kahe suurema kinnisvaraportaali läbi kammimisest ja ootamisest ei piisa, väga palju saadavalolevatest kuulutustest on jagunenud mitmete kanalite vahele ja selleks, et saada maksimaalne tulemus, peaks alustama hoopis mujalt – maaklerist!

Kliendid pöörduvad tihti kinnisvarabüroode poole jutuga, et olen kõik võimalikud kanalid läbi käinud aga ei leia midagi, palun aidake, kuid siis selgub tõsiasi, et inimene jälgib vaid ühte-kahte suuremat portaali. Kui 25 aastat tagasi otsiti kinnisvara ajalehest, siis 15 aastat tagasi tekkisid esimesed kinnisvaraportaalid, vahepeal aga on kanalite valik laienenud paberist-portaalidest, sotsiaalmeediasse, internetti, telesse, raadiosse, kinnisvarabüroode lehtedele ning tekkinud on nö varjatud pakkumised (st tegelikult on tahtmise korral kõik saadaval).

Need ajad, kui maakler tegeles ainult kinnisvara müügiga on eilne päev. Üha enam tegeletakse suuremates kinnisvarabüroodes ostuklientidega. Siin on viis põhjust, miks sa peaksid ostu korral pöörduma inimese poole, kes on selles teemas igapäevaselt sees:

Maakler teab täpselt, mis on hetke turuseis ja kust sobivat kinnisvara tasub otsida.
Maakleri portfell ei piirdu vaid tema vahendatavate objektidega, ta teeb koostööd kõikide teiste büroode ja tavakasutajatega.
Maakler ei oota sobivat objekti, ta otsib selle välja.
Maakler lepib kokku sobivate pindade omanikega kohtumised, sinu töö on ainult kohale minna ja üle vaadata.
Maakler on teie kõrval kuni eduka tehingu lõpuni.

Kas ootad või müüd kinnisvara?

Peamiselt kasutatakse kinnisvara müügil väikeste kinnisvarabüroode maaklerite abi või müüakse ise. Samas pole paljud teadlikud sellest, et suure ja tuntud kinnisvaraettevõtte poole pöördudes hoiavad nad kokku aega ja raha. Ja just see esimene – aeg, on tegelikult väärtuslikum kui mistahes muu. Tihti mõeldakse, et mul pole kiiret selle müügiga, las see kuulutus olla üleval aasta-kaks ja ootab oma aega. Kinnisvaratehing peaks toimuma kiirelt, vaid nii püsib müüjal kui ka vahendajal motivatsioon kõige kõrgemal ja positiivne emotsioon tehingust on kahepoolne.

Sõlmides juriidiliselt korrektse lepingu, tegeleb maakler potentsiaalsete klientidega ise, käib kohapeal vara näitamas, nii et omanik ei pea kaugelt iga kord kohale sõitma. Lisaks aitab leping probleemide tekkimisel leida kiire ning osapooli rahuldav tulemus.

Suuremal bürool on ka laiemad võimalused objekti reklaamimisel. Kuulutuse mõnda suuremasse kinnisvaraportaali oskab igaüks panna. Tekib küsimus, milleks siis üldse maaklerit? Vastus on lihtne, kas sa soovid oodata või otsida klienti? Kinnisvaraturul on lisaks paarile suuremale portaalile ka teisi, väiksemaid kuulutuste keskkond, mille osatähtsus piirkonniti on väga erinev. Samuti ei ole täielikult kadunud inimesed, kes otsivad kinnisvara lehereklaamidest.

Üha enam loeb ka kinnisvarabüroo ja maakleri olemasolev kliendibaas ning oskus leida üles just see õige klient. Ettevõtted, kelle kliendibaas on suur ning objekte palju, leiavad kiiremini huvilised, kellele mingil põhjusel mõni varasem pole sobinud aga just see pakutud on see õige.

Kinnisvarabüroodel toimib koostöö Eesti suuremate pankadega, mille tulemusel saavad kliendid pangast laenu võtmisel soodustusi. Suurtes kinnisvarabüroodes töötavad kutselised kinnisvarahindajad ja kinnisvaratehingute sõlmimisele spetsialiseerunud juristid. Õige maakler otsib kliendi, ta ei oota juhust.