Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for III Quarter and 9 Months of 2025 (Unaudited)

14.11.2025 Adaur.ee

MANAGEMENT REPORT

Real Estate Development

Tallinn

During the third quarter of 2025, construction works continued at the Uus-Kindrali project, located in Kristiine City, Tallinn.

The White Building (91 residential units) at Talli Street 3 / Sammu Street 8 has progressed well. As at the date of this report, most apartments have received their final finishes, including tiling and painting. The first client inspections are scheduled to begin shortly, followed by the signing of final notarial deeds in mid-November. As at the end of the third quarter, the project has reached approximately 73.1% sell-out.

At the same time, construction is ongoing for another seven-storey residential building with 90 units, located next to the White Building at Sammu Street 10 / Seebi Street 24a, Tallinn. As at this report, the installation of prefabricated concrete elements has reached the top floor, and the final roof elements are expected to be installed in early November. The completion of this building is targeted for October–November 2026.

Within Kristiine City, we are also advancing the design and building permit processes for four additional projects submitted to the Tallinn City Planning Department. These developments will add approximately 35,000 sqm of GBA, comprising around 350 predominantly residential units (about 95% residential and 5% commercial), further strengthening our presence in this well-established urban area.

As at Q3 2025, construction of the final phase of the Kalaranna development (comprising four buildings and 146 units) has been completed, with only a few contractors remaining on site to finalize punch list items. At the same time, we are implementing additional improvements to selected marketing units to further support sales. As at the date of this report, the project has reached approximately 60.9% sell-out.

Riga

At the beginning of 2025, after all units in River Breeze Residence had been successfully sold, the Group commenced preparations for the next development phase in Kliversala – the Blue Marine project (96 residential units).
Construction works started in the third quarter of 2025 and the project has since progressed with retaining wall piles completed and excavation works underway.
At the same time, we are actively engaged in sales activities and negotiating the terms of a construction loan agreement with a local bank.

In Vilnius

During Q3 we continued the construction of the final stage of Šaltinių Namai Attico with city villas and a commercial building. We are currently at almost 43% sellout in the villas and slightly above 21% in the commercial building while achieving record prices in Vilnius real estate market. Regarding construction we are on schedule to achieve substantial completion by the end of 2025.
Our latest investment on Naugarduko Street in Vilnius involves transforming a former school into a high-end residential complex. Located on a hill with breathtaking views of Vilnius’ Old Town, the development will feature approximately 50 luxury apartments. The building permit process is still ongoing, with approval expected by the end of the year.

Hotel operations

Overall performance in the third quarter was broadly in line with expectations, although slightly below the initial budgeted targets. Demand was mainly driven by the individual leisure segment during July and August, when the hotel exceeded expectations, while September performance fell short due to weaker than expected demand from the Corporate and MICE segments. The outlook for the remainder of the year remains positive, albeit with some current softness observed in corporate demand.

Other operations

Our Italian operations, led by Preatoni Nuda Proprietà (PNP) and Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII), continued to perform steadily despite the broader market slowdown in 2024. The rise in interest rates has temporarily affected transaction volumes, but the fundamentals of the bare ownership model remain very strong — and we see increasing recognition of this innovative investment concept among both private and institutional investors.

Over the past months, PNP has strengthened its market position, built new partnerships, and demonstrated resilience in a changing environment. Confidence in the Italian real estate sector is gradually returning, and as conditions normalize through 2025, we expect PNP to emerge stronger, with even greater brand visibility and deal flow.

Conclusion

The first nine months of 2025 have been a period of stabilization and quiet determination across all our markets. Despite the usual bureaucratic hurdles and seasonal slowdowns, our teams have continued to move forward — delivering progress, not promises.

In Tallinn, construction and new planning milestones within Kristiine City show how consistent effort translates into lasting value. In Riga, the Blue Marine project is taking shape, reflecting our belief in building with our own hands and know-how. And in Vilnius, achieving record sales prices in our flagship project reaffirms our reputation for quality and trust.

I am proud of how far we have come — often in complex circumstances — and even more confident in what lies ahead. With a focused team, a solid pipeline, and improving market sentiment, we are turning stability into momentum. The foundations are strong, and I am convinced that the remainder of 2025 will confirm our capacity to grow with discipline, creativity, and purpose.

I would like to thank all our colleagues, partners, and shareholders for their continued trust and dedication. Every step forward — no matter how small — is the result of shared commitment and belief in our long-term vision.

Edoardo Preatoni
CEO

Key financials

The total revenue of the Group in first nine months of 2025 was EUR 34.3 million compared with EUR 10.6 million in first nine months of 2024. The total revenue of the third quarter was EUR 5.7 million compared with EUR 3.7 million in 2024.

The real estate sales revenues are recorded at the point of time when legal title is transferred to the buyer. Therefore, the revenues from sales of real estate depend on the construction cycle and the completion of the residential developments.

Revenue from the sale of real estate increased compared with the previous year, as we continued handing over completed apartments in the Kalaranna District, Tallinn, following the initial deliveries that began in December 2024. The lower revenue during the first nine months of 2024 reflects the development cycle, as construction was ongoing and only a limited number of remaining inventory units were available for sale in Riga and Vilnius.

The gross profit for the first nine months of 2025 increased to EUR 11.9 million compared with EUR 2.9 million in the same period of 2024. The gross profit of the third quarter was EUR 1.7 million compared with EUR 0.4 million in 2024.

The operating result in the first nine months was EUR 7.7 million profit compared with EUR 1.7 million loss during the same period in 2024. The operating result of the third quarter was EUR 0.2 million profit compared with EUR 0.9 million loss in the third quarter of 2024.

The net result for the first nine months of 2025 was EUR 6.0 million profit, compared with EUR 4.1 million loss in the reference period. The net result of the third quarter was EUR 0.2 million loss compared with EUR 1.0 million loss in the same period of 2024.

Cash generated in operating activities during first nine months of 2025 was EUR 6.8 million compared with EUR 10.0 million used during the same period in 2024. Cash used in operating activities during third quarter was EUR 1.8 million compared with EUR 5.5 million used in the third quarter of 2024.

Net assets per share were EUR 1.00 as at 30 September 2025, compared with EUR 0.91 a year earlier.

Key performance indicators

	2025 9M	2024 9M	2025 Q3	2024 Q3	2024 12M
Revenue, th, EUR	34 265	10 604	5 746	3 697	18 158
Gross profit, th. EUR	11 934	2 856	1 701	433	5 423
Gross profit, %	35%	27%	30%	12%	30%
Operating result, th. EUR	7 668	-1 731	151	-872	123
Operating result, %	22%	-16%	3%	-24%	1%
Net result, th. EUR	6 025	-4 062	-163	-1 022	-3 875
Net result, %	18%	-38%	-3%	-28%	-21%

Earnings per share, EUR	0.11	-0.07	0.00	-0.02	-0.06

	30.09.2025	30.09.2024	31.12.2024
Total Assets, th. EUR	120 694	113 614	118 758
Total Liabilities, th. EUR	63 728	62 148	67 537
Total Equity, th. EUR	56 966	51 466	51 221
Debt/ Equity *	1,12	1,21	1,32

Return on Assets, % **	5.1%	-2.9%	-3.4%
Return on Equity, % ***	11.1%	-5.7%	-7.0%
Net asset value per share, EUR ****	1.00	0.91	0.89

   *debt / equity = total debt / total equity
   **return on assets = net profit/loss / total average assets
   ***return on equity = net profit/loss / total average equity

****net asset value per share = net equity / number of shares

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

in thousands of euros		30.09.2025	30.09.2024	31.12.2024
ASSETS
Current assets
	Cash	4 925	6 112	4 344
	Current receivables	1 330	1 283	822
	Prepaid expenses	299	275	422
	Inventories	60 879	51 757	56 951
Total current assets		67 433	59 427	62 539
Non-current assets
	Non-current receivables	313	19	317
	Property, plant and equipment	7 394	7 639	7 595
	Right-of-use-assets	320	438	513
	Investment property	42 532	40 493	44 210
	Goodwill	863	204	863
	Intangible assets	1 839	3 026	2 721
Total non-current assets		53 261	51 819	56 219
Assets held for sale		0	2 368	0
Total assets helt for sale		0	2 368	0
TOTAL ASSETS		120 694	113 614	118 758
LIABILITIES AND EQUITY
Current liabilities
	Current debt	1 230	1 750	21 893
	Customer advances	8 670	8 204	9 618
	Trade and other payables	6 220	6 059	5 600
	Tax liabilities	418	241	833
	Short-term provisions	5	9	24
Total current liabilities		16 543	16 263	37 968
Non-current liabilities
	Non-current debt	45 272	44 585	27 350
	Other long-term liabilities	6	2	6
	Deferred income tax liabilities	1 788	1 131	2 031
	Long-term provisions	119	167	182
Total non-current liabilities		47 185	45 885	29 569
TOTAL LIABILITIES		63 728	62 148	67 537
Equity
	Share capital in nominal value	11 338	11 338	11 338
	Share premium	5 661	5 661	5 661
	Statutory reserve	1 134	1 134	1 134
	Revaluation reserve	1 977	2 092	1 977
	Retained earnings	36 669	30 186	30 523
Total equity attributable to owners of the Company		56 779	50 411	50 633
Non-controlling interest		187	1 055	588
TOTAL EQUITY		56 966	51 466	51 221
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY		120 694	113 614	118 758

Consolidated interim statements of comprehensive income

in thousands of euros	2025 9M	2024 9M	2025 Q3	2024 Q3	2024 12M
CONTINUING OPERATIONS
Operating income
Revenue	34 265	10 604	5 746	3 697	18 158
Cost of goods sold	-22 331	-7 748	-4 045	-3 264	-12 735
Gross profit	11 934	2 856	1 701	433	5 423

Marketing expenses	-933	-773	-307	-288	-1 136
Administrative expenses	-4 225	-3 819	-1 473	-1 029	-5 293
Other operating income	1 015	34	245	15	1 164
Other operating expenses	-123	-29	-15	-3	-35
Operating profit	7 668	-1 731	151	-872	123

Finance income	30	98	7	31	123
Finance cost	-1 914	-2 411	-400	-165	-4 276
Profit/ loss before income tax	5 784	-4 044	-242	-1 006	-4 030
Income tax	241	-18	79	-16	155
Profit/ loss for the period	6 025	-4 062	-163	-1 022	-3 875
Attributable to:
Equity holders of the parent	6 292	-4 012	-50	-990	-3 675
Non-controlling interest	-267	-50	-113	-32	-200

Total other comprehensive income
Net change in asset revaluation reserve	0	0	0	0	-115
Total comprehensive income for the period	6 025	-4 062	-163	-1 022	-3 990
Attributable to:
Equity holders of the parent	6 292	-4 012	-50	-990	-3 790
Non-controlling interest	-267	-50	-113	-32	-200

Earnings per share (Basic) EUR	0.11	-0.07	0.00	-0.02	-0.06

The full report can be found in the file attached.

PKG_Q3_2025_ENG

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE: Üürihinnad on kerkinud vaatamata mõõdukale üürikorterite ülepakkumisele

13.11.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 10.2025 pakkumises keskmiselt 1461 Tallinna üürikorterit keskmise hinnaga 14,6 €/m². Korterite üüripakkumisi oli 7% rohkem kui aasta tagasi ja nende hind oli eelmisest aastast 3,5% suurem.

Korterite üüripakkumisi portaalis KV.EE on aastaga lisandunud enamikku Tallinna linnaosadesse. Üldistatuna võib öelda, et Tallinnas on jätkuvalt mõõdukalt suur üürikorterite ülepakkumine.

Vaatamata suurele pakkumisele on pakkumises olevate üürikorterite keskmine hind läinud ülespoole. Hinna kerkimise tagamaa on osalt uuemate, paremate ja seega kallimate korterite pakkumiste arvu suurenemine kinnisvaraportaalis KV.EE. Teisalt on üürileandjad suurenenud kulude pinge all ja soovivad madalat rahavoolist üüritootlust natukenegi ülespoole ajada.

Hooajaliselt on lähikuudel üüripakkumine suurenemas, mis hoiab hindu jätkuvalt surve all. Mõningat kiiremat muutust hindades hakkame nägema mitte enne, kui kevadel, mil osad pika üüri korterid hakkavad majutusärisse minema. See vähendab üüripakkumist portaalis KV.EE ja annab üürileandjatele vabamad käed üürihindu ülespoole lükata.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korter / üür: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Korter / üür: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	10.2024	10.2025	Muutus, %	10.2024	10.2025	Muutus, %
Haabersti	95	93	-2%	13,1	13,7	5%
Kadriorg	45	51	13%	14,3	15,4	8%
Kesklinn	497	525	6%	14,5	15,1	4%
Kristiine	97	105	8%	14,0	14,3	2%
Lasnamäe	136	151	11%	12,0	12,4	3%
Mustamäe	138	147	7%	14,3	14,3	0%
Nõmme	52	56	8%	13,6	13,2	-3%
Pirita	36	36	0%	12,6	13,4	6%
Põhja-Tallinn	212	243	15%	15,2	15,9	5%
Vanalinn	64	55	-14%	15,1	15,8	5%

Tallinn	1 371	1 461	7%	14,1	14,6	4%

Eesti	2 651	2 800	6%	11,9	12,3	3%
Harjumaa	1 543	1 625	5%	13,7	14,2	4%

Narva	53	65	23%	5,6	5,0	-11%
Rakvere	32	32	0%	7,6	7,8	3%
Pärnu	208	197	-5%	9,2	9,2	0%
Tartu	426	485	14%	11,8	11,7	-1%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Everaus Kinnisvara sõlmis eksklusiivse müügipartneri lepingu 1Partner Kinnisvaraga

13.11.2025 Adaur.ee

1Partner Kinnisvara Tartu sõlmis 90 korteriga Kõrveringi Kodude elurajooni eksklusiivse müügilepingu Tartumaale laienenud Everaus Kinnisvaraga.

1Partner Kinnisvara Tartu juhi Margus Kelgu hinnangul vastab Kõrveküla uus elukvartal Lõuna-Eesti kasvanud nõudlusele kvaliteetse ja terviklikult planeeritud elukeskkonna järele. “Esmakordselt Tartumaale laienenud Everaus on tuntud ja hinnatud tegija, kelle Kõrveringi Kodud on tugev ja samas ambitsioonikas projekt, millel on potentsiaali kujuneda üheks piirkonna märgilisemaks uusarenduseks,” kommenteerib tänavu Äripäeva kinnisvarabüroode TOPi võitnud 1Partner Kinnisvara Tartu juht ja lisab, et Kõrveküla on kiiresti arenev ja atraktiivne elupiirkond, kus on hea taristu ning Tartu linn vaid mõne minuti kaugusel.

Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuhi Janar Muttiku sõnul tähistab Kõrveküla arendus ettevõtte jaoks olulist sammu Lõuna-Eesti turule sisenemisel. “Oleme Harjumaal loonud mitmeid terviklikke ja energiatõhusaid elukeskkondi ning näeme, et ka Tartu ümbrus areneb kiiresti. Kõrveküla on suurepärane paik, kus luua modernne ja jätkusuutlik elamukvartal, mis vastab tänaste koduostjate ootustele,” selgitab Muttik.

Kõrveringi Kodude arendus valmib etapiti ja esimese etapi kortermajade müük on juba alanud. Ettevalmistustööd kahe- kuni neljatoaliste korteritega majade ehitamisega alustamiseks on lõpusirgel ja plaanide kohaselt valmib esimene maja 2026. aasta lõpus.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, büroohooned, lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Luminor: Ekspert selgitab: kas üks inimene saab võtta kaks kodulaenu korraga?

13.11.2025 Adaur.ee

Elu muutub – pere kasvab, töö viib teise linna või tekib soov soetada suvekodu. Paljud inimesed uurivad, kas ja millistel tingimustel on võimalik võtta olemasolevale kodulaenule lisaks veel üks. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht Margit Volt selgitab, mis tingimustel on teise kodulaenu taotlemine võimalik.

„Üha enam kliente tunneb huvi teise kodulaenu võtmise vastu. See on täiesti võimalik, kuid sageli tuleb see inimestele üllatusena. Kuna kodulaen on tavaliselt inimeste suurim püsikulu, on oluline, et laenukoormus ei ületaks 50% tema igakuistest sissetulekutest – ka siis, kui euribor peaks tõusma,“ sõnas Volt.

Teise kodulaenu taotlemise põhjused erinevad ja sõltuvad inimese olukorrast. „Kodulaen on pika tähtajaga kohustus ja selle aja jooksul muutuvad ka inimeste vajadused. Tihti tekib soov suurema kodu järele, kui pere on kasvanud või elukorraldus muutunud. Sellises olukorras vaatame koos kliendiga, kas olemasolev kodulaen saaks ka alles jääda või on mõistlik senine kinnisvara müüa ja uus kodu asemele soetada,“ selgitas ta.

Volt märkis, et kui kliendi maksevõime on piisav, õnnestub endine kinnisvara alles hoida ning see tulu teenimise eesmärgil näiteks üürile anda. Sellisel juhul aga tuleb silmas pidada, kas korter osteti eluasemelaenu käenduse (EIS) abil või mitte, sest kui soov on kinnisvara üürile anda, peab käendus lõpetatud olema. Samuti ei saa eluasemelaenu käendust kasutada mitme kinnisvaraobjekti jaoks korraga.

Sageli taotletakse teist kodulaenu elukorralduslikel põhjustel – näiteks elatakse ja töötatakse eri linnades või on lapsel vaja õppimise ajaks elamispinda. „Selliseid taotlusi tuleb rohkem just suvel, kui pered otsivad lahendusi, kuidas lapsele teises linnas elukoht soetada. Õpingute järel müüakse kinnisvara uuesti edasi või antakse üürile,“ sõnas ta.

Lisaks kasutatakse teist kodulaenu sageli ka suvekodu või maamaja ostmiseks. Sellisel juhul peab kinnisvara olema aastaringseks elamiseks sobilik ja kasutatav pere enda poolt. „Kui soovitakse soetatavat kinnisvara välja üürida, pakume kliendile pigem teisi finantseerimisvõimalusi, näiteks ideelaenu,“ märkis Volt.

Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht märkis, et kuna teise kodulaenu võtmine tähendab uut finantskohustust, hindab pank alati kliendi maksevõimet, sissetulekuid ja olemasolevaid kohustusi. Selle põhjal kujunevad uue lepingu tingimused ja pakkumine.
„Kindlasti tasub enne otsuse tegemist pangaga konsulteerida. Koos laenuhalduriga leiab klient parima lahenduse, mis sobitub tema vajaduste ja võimalustega,“ ütles Volt.

Swedbank: Mis seisus on pealinna kinnisvaraturg ja mida toob 2026. aasta?

12.11.2025 Marianna Rõbinskaja

Nõudlus pealinna korteriturul jätkas kasvu. Erinevus uusarenduste ja järelturu vahel püsib aga endiselt suur – nii aktiivsuse kui ka hinnataseme poolest. Korterite taskukohasuse paranemine kolmandas kvartalis pidurdus. Kuna intressimäärade langus on lõpusirgel, sõltub lähiajal eluaseme taskukohasus suuremal määral hinna ja netopalga dünaamikast, selgub värskest Swedbanki Balti riikide pealinnade eluaseme taskukohasuse analüüsist.

Aktiivsust Tallinna korteriturul veab jätkuvalt järelturg

Tehingute arv Tallinna korteriturul jätkas kolmandas kvartalis kasvu. Aktiivsus suurenes eriti märgatavalt järelturul, kus tehingute arv püsib eelmise aasta teisest poolest alates üle viimase kümne aasta keskmise. Nõudlus uusarenduste järele taastub aga aeglasemas tempos. Kuigi broneeringuid uusarendustes oli kolmandas kvartalis nii eelmise kvartali kui ka aastaga võrreldes mõnevõrra rohkem, püsib nõudlus pikaajalisest keskmisest oluliselt madalamal.

Uusarenduste nõudlust pidurdab nende kõrge hinnatase

Swedbanki arvestuste järgi oli korterite taskukohasus kolmandas kvartalis aastatagusest parem, kuid kvartali võrdluses paranemist ei toimunud, kuna intressimäärade languse mõju taandus. Kolmandas kvartalis kasvas netopalk Tallinnas Swedbanki prognoosi järgi aastases võrdluses 3,3%, mis oli võrreldav tempo nii järelturu hinnakasvuga kui ka uusarenduste pakkumishindade kasvuga.

Keskmise netopalga ostujõud järelturul on 2022. aasta kolmanda kvartali põhjast tänaseks märgatavalt paranenud, kuid languseelsele tasemele jõudmiseks, mis oli enne 2021. aastat, on veel omajagu ruumi. Arendajate kodulehtede pakkumishinda arvestades on palga ostujõu paranemine uusarenduste turul olnud siiani väga tagasihoidlik. Hinnaerinevus järelturu ja uusarenduste vahel püsib juba kaks aastat keskmisest kõrgem – kolmandas kvartalis oli hinnavahe 42%.

Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav leibkond kolmandas kvartalis endale keskmiselt* lubada järelturul kuni 72-ruutmeetrise korteri (aasta tagasi samal ajal 61-ruutmeetrise). Arendajate pakkumishinda arvestades oli aga keskmiselt võimalik osta ligi 41-ruutmeetrine korter uusarenduses (aasta tagasi samal ajal kuni 35-ruutmeetrine korter).

Mida toob 2026. aasta?

Swedbanki prognoosi järgi kärbib Euroopa Keskpank instressimäära veel ühel korral tuleva aasta märtsis, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuab 1,75 protsendini. Siis saab aga intressimäärade langetamise tsükkel selleks korraks läbi. Laenulepingute aluseks olev euribor on suurema languse tänaseks juba läbi teinud. Seega sõltub eluaseme taskukohasus ka edaspidi suuremal määral hinna ja netopalga dünaamikast.

Eesti majandus tasapisi paraneb ja koos sellega läheb paremaks ka seis tööturul. Registreeritud töötute arv on vähenemas ning hõive järgmisel aastal suureneb. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine brutopalk järgmisel aastal ligi 6%. Valitsuse plaanitud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja maksuküüru kaotamine kiirendavad aga keskmise netopalga kasvu järgmisel aastal oluliselt.

Prognoosime, et keskmine netopalk kasvab Eestis järgmisel aastal ligi 15%. Kuna maksuküüru kaotamine tähendab kiiremat netotulu kasvu mediaanpalgast kõrgemat palka teenivatele inimestele, toetab see omakorda eluasemeturu nõudlust. Suurem nõudlus tõenäoliselt kiirendab kinnisvara hinnatõusu. Piisav pakkumine tagab aga selle, et palgakasv ületab järgmisel aastal korterite hinnakasvu ning eluaseme taskukohasus jätkuvalt paraneb.

Korterituru aktiivsus on kõigis Baltikumi pealinnades tugev

Nii Riias kui ka Vilniuses on nõudlus korteriturul tugev. Erinevalt Tallinnast, kus tehinguaktiivsust veab järelturg, on Riias ja Vilniuses taastunud nõudlus ka uusarenduste järgi.

Swedbanki arvestuste järgi oli Riias leibkonnale keskmiselt taskukohane 57-ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane aga 60-ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti tehingustatistika põhjal 46 ruutmeetrit. Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus tegelikult madalam.

Järelturul oli Vilniuse leibkonnale kolmandas kvartalis keskmiselt kättesaadav 66-ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55-ruutmeetrist korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Bigbank: Pead uue kodu plaani? Bigbank raputab turgu ja pakub teistmoodi kodulaenu

12.11.2025 Adaur.ee

On kolm väga olulist põhjust, miks iga uue kodu ostja peaks laenupakkumise küsima Bigbankist – Eesti pank annab koduostuks laenu igal pool Eestis, aitab iga laenusoovijat personaalselt ja pakub ainsana Eestis paindlikumat maksegraafikut.

Tähtis on teada, et Bigbank on ainuke pank, mis juba viis aastat pakub tavapärase annuiteetgraafiku kõrval ka teist võimalust ehk erigraafikut, mille puhul esimestel aastatel makstakse ainult intressimakseid ja põhiosa tagasimaksed algavad oluliselt hiljem. “Palju on neid tublisid haritud noori, kes õhkavad, et elada tahaks juba täna, aga tööalane karjäär on alles alanud. Erigraafikuga saab aga just nüüd lubada oma perele rohkem lubada,” kinnitab Bigbanki Erakliendi laenude osakonnajuht Ave-Mari Moltsar ja selgitab, et näiteks esimesed kümme aastat ainult intresse makstes on tagasimakse alguses väiksem ja nii jääb raha ka kodu sisustamiseks ning pere planeerimiseks. “Tõsi, ühel päeva tuleb ka omajagu rohkem tagasi maksma hakata, aga ajaloost näeme, et raha väärtus aja jooksul langeb ja samas palgad tõusevad, mis teeb 10-15 aasta pärast kõrgemate maksete tasumise oluliselt lihtsamaks. Samas on täna ostetud kallim kinnisvara ise veelgi rohkem väärtust kogunud,” põhjendab Moltsar.

Teine oluline teadmine on, et Eesti pangana tunneme ja tunnetame me Eestimaad paremini, kui suured välismaised pangad. Isegi siis, kui ka nendes teistes töötavad eestlastest ametnikud, on “suured mängureeglid” pandud tihti paika mujal ja sellel on oma mõju. Nii on näiteks Bigbank valmis koduostuks andma laenu ka suurtest tõmbekeskustes kaugemates paikades, sest meie arvates tahavad inimesed elada oma ilusas kodus ka Põlvamaal, Hiiumaal või Viljandimaal.

Me päriselt aitame uue kodu osta

Oleme korraldanud oma töö nii, et kodulaenu haldur ei ole lihtsalt vormide täitja, vaid hea nõuandja kogu protsessi vältel. Just tänu sellele on meil saanud laenu ka paljud inimesed, kellel mõnest suurpangast on tulnud eitav vastus, sest nad ei ole mahtunud nii–öelda ette seatud anonüümsetesse raamidesse.

Bigbankis arvestatakse inimeste tegelike soovide ja finantsvõimekusega, kusjuures arvesse võtame kõik regulaarsed ametlikud tulud. Erinevalt mõnes suurpangast, kus igakuiselt laekuv lastetoetus nagu polekski sissetulek. “Minu meelest on lastetoetus just selleks mõeldudki, et pere lastel oleks parem elu. Avaram ja mõnusam kodu on just selle parema elu üks alustala,” arutleb Ave-Mari Moltsar ning julgustab taotlust esitama ka neid, kes ei ole mitu aastat järjest töötanud samas ettevõttes või kelle argumenteeritud investeering ei vasta mõne teise panga tuluarusaamale.

Miks see on tähtis just praegu? Eesti kodulaenuturg on aktiivne ning Bigbanki analüüsid näitavad, et taotluste arv kasvab ja keskmine laenusumma kerkib. See tähendab, et kodu soetamiseks on hetkel soodne aeg, intressid on konkurentsivõimelised ja inimeste finantsvõimekus kasvab.

Kõik muu on suures plaanis, nagu igas teises pangas. Laenusumma jääb vahemikku 30 000 – 500 000 €, ja laenuperiood võib olla kuni 30 aastat. Omafinantseeringuna on tavaliselt vajalik vähemalt 15% kodu soetamisel, kuid koos EIS (varasemalt KredEx) käendusega võib olla võimalik alates 10% omafinantseeringuga.

Laenutaotluse esitamine toimub mugavalt veebis ja kodulaenu kuumakse saab eelnevalt kalkulaatoriga üle vaadata: sisesta laenusumma, periood ja vali graafik, näed kiiresti oma igakuist kulukust. See praktilisus ühendatuna paindlikkusega muudavad kodu soetamise teekonna lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Ja juba üles loetud kolm olulist erinevust viivad sind oma unistuste kodule suure sammu lähemale.

Swedbank: Majanduskommentaar: Välisnõudluse väljavaade on positiivne

12.11.2025 Tõnu Mertsina

Eesti päritolu kaupade eksport suurenes nii septembris kui ka üheksa kuu kokkuvõttes 4%. Ekspordi tugevam kasv jäi eelmise aasta teise poolde ja tänavuse algusesse ning teises ja kolmandas kvartalis oli see juba tublisti tagasihoidlikum. Paljuski on selle põhjuseks eelmisel aastal koos ekspordi taastumisega suurenenud baasiefekt.

Kui septembris suurenes enim teravilja, puitoodete ning kokkupandavate ehitiste eksport, siis üheksa kuu kokkuvõttes kasvas enim puit- ja piimatoodete ning elektriseadmete väljavedu. Septembris suurenes eksport kõige rohkem Rootsi, Poolasse, Saudi Araabiasse ja Lätisse ning üheksa kuu kokkuvõttes enim Poolasse, Singapuri ja Lätisse. Septembrikuise Saudi Araabia ekspordi taga oli teravili. Teravilja eksport Saudi Araabiasse toimub harva (sel aastal esimest korda), kuid võrdlemisi suurtes kogustes.

Üheksa kuu kokkuvõttes suurenes enim Singapuri suunal põlevkiviõlide, Poolasse masinate, seadmete ning puittoodete ning Lätisse piima ja piimatoodete ning elektriseadmete väljavedu. Riikide võrdluses oli üheksa kuuga suurim väljaveo kukkumine aga Hispaaniasse, Soome, Venemaale, Suurbritanniasse ja Austraaliasse. Eesti suurimale eksporditurule – Soome – on enim vähenenud erinevate masinate ja seadmete, teraviljatoodete ning ehitusmaterjalide väljavedu.

Tööstusettevõtete hinnangud eksporditellimuste kohta on veidi paranenud. Vaatamata kaubanduspingetele maailmas peaks välisnõudlus järgmisel aastal mõõdukalt suurenema ning lubama Eesti ekspordisektoril oma kaupu rohkem müüa. Rootsi, Soome, Saksamaa ja teiste Baltimaade majanduskasvud peaksid järgmisel aastal paranema, mis eeldab ka nõudluse suurenemist. Samas, kui näiteks Rootsis on majanduskasv tervikuna juba kosumas, siis ehitussektori seis on paraku veel vilets, mis mõjutab olulist osa meie kaupade ekspordist.

Viimase nelja aasta jooksul on Eestist eksporditud kaupade hinnad tõusnud kiiremini, kui mitmel meile olulisemal kaubanduspartneril. Selleks, et Eesti ekspordisektor suudaks piisavalt reageerida välisnõudluse suurenemisele, peab selle kulude konkurentsivõime paranema.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

SEB majandusprognoos: kohaneme aeglasema majanduskasvuga

12.11.2025 Adaur.ee

Eesti majandus kasvab tänavu vaid 0,7%, kuid 2026. aastal oodatakse 2,5-protsendilist tõusu.
Euroala majandus on pöördunud ettevaatlikule kasvuteele, SKP kasv 2025. aastal ulatub 1,4 protsendini.
Struktuursed probleemid, nagu vananev rahvastik ja madal tootlikkus, piiravad Eesti ja Euroopa majanduste pikaajalist potentsiaali.

SEB uus majandusprognoos näitab, et kuigi euroala majandus on pärast mitut keerulist aastat pöördumas ettevaatlikule kasvuteele, jääb Eesti majanduse taastumine aeglaseks.

Paranev kindlustunne kergitab euroala majanduskasvu

Kui viimastel aastatel on euroala majandus toonud pigem negatiivseid üllatusi, siis 2025. aasta esimene pool on vastupidiselt pakkunud oodatust positiivsemaid uudiseid. Prognoositust kiirem kasv aasta esimeses pooles tõstab euroala SKP 2025. aasta kokkuvõttes 1,4 protsendini, mis on viimaste aastate parim tulemus.

Kuigi kaubandustariifid pidurdavad edasist kasvu mõnevõrra, toetavad majandust kindlustunde kasv, paranev välisnõudlus ja eelarvestiimulid. Selle mõjul kasvab euroala majandus 2026. aastal 1,2% ja 2027. aastal 1,4%.

Euroopa Keskpank on praeguse inflatsioonitempoga rahul. Sellest tulenevalt jäävad baasstsenaariumi kohaselt intressimäärad terve prognoosiperioodi jooksul muutumatuks. Kuigi tööjõuturg on jätkuvalt tugev ja töötuse määr madal, piiravad majanduse pikaajalist arengut struktuursed tegurid, eelkõige demograafia ning madal tootlikkuse kasv. Euroopa konkurentsivõime, julgeolek ja investeeringud püsivad seetõttu lähiaastatel terava poliitilise tähelepanu all.

Eesti kaubanduspartnerite majandused liiguvad eri suundades

Eesti kahe peamise kaubanduspartneri Soome ja Rootsi majandusolukord on praegu väga erinev ning ka nende prognoosid triivivad teineteisest lahku.

Viimased kuud on olnud edukad Rootsi tööstusele ning tarbimine tugevneb. Aastatel 2026 ja 2027 võib Rootsi majanduskasv kiireneda juba 3% lähedale. See võiks lõpuks elavdada ka kinnisvaraturgu, mis on seni olnud oluline takistus Eesti ekspordile.

Samal ajal on Soomes töötuse määr tõusnud 10% juurde, mis on ajalooliselt väga kõrge tase. Töökaotuse hirm pärsib kindlustunnet, tarbimist ja investeeringuid. Samal ajal teeb riik jõupingutusi eelarvekulude koomale tõmbamiseks, mis täiendavalt pidurdab majanduskasvu. Aastal 2026 kasvab Soome majandus 2026. vaid 0,8%.

Eesti majanduskasv taastub, kuid liiga aeglaselt

Eesti majandus on 2025. aastal näidanud paranemise märke, kuid taastumine on olnud oodatust palju aeglasem. SEB uuendatud prognoosi järgi suureneb SKP tänavu 0,7%. Kõrgemad ootused on asetatud 2026. aastale, mil oodatakse 2,5% suurust kasvu.

Kui tänavu on majandust toetanud peamiselt eksport, siis järgmisel aastal lisandub sellele suurem sisetarbimise panus. Varasemate maksutõusude järel toovad muudatused tulumaksuseaduses vähemalt osale inimestele kaasa märkimisväärse reaalpalga tõusu. Kuna muudatustest võidavad eelkõige keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesed, ei jaotu tarbimise kasv ühtlaselt, kuid see võib elavdada kinnisvaraturgu.

Siiski kummitavad Eestit samad väljakutsed, mis paljusid teisigi euroala riike: vananev rahvastik ja madal tootlikkuse kasv. Ka Põhjamaade kinnisvaraturu võimalik elavnemine ei muuda tõika, et Eesti majanduse potentsiaalne kasv jääb edaspidi aeglasemaks kui enne 2020. aastat.

Aeglasema majanduskasvu tingimustes süvenevad probleemid riigieelarve tasakaalus hoidmisel. Seetõttu võib eelarvepuudujääk jääda krooniliseks ning riigi võlakoormus kasvada.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskommentaar: Voodikohtade arv Eesti majutusasutustes jõudis rekordtasemeni

12.11.2025 Adaur.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul jõudis 2025. aastal voodikohtade arv Eestis ajalooliste kõrgusteni. Septembris 2025 oli neid üle 56 tuhande ja üheski varasemas septembris ei ole voodikohti olnud nii palju. Ka suvekuud näitasid rekordilisi tulemusi, näiteks juunis ületas voodikohtade arv Eesti esmakordselt 60 000 piiri. Nii palju voodikohti ei ole Eestis varem olnud.

Kuid ööbimiste arv ja täitumus jääb maha voodikohtade arvu kasvust. Statistikaameti andmetel kasvas voodikohtade arv Eesti majutusasutustes 2025. aasta septembris võrreldes möödunud aasta septembriga 7% ja Tallinnas 12%. Ööbimiste arv kasvas oluliselt vähem, vastavalt 2,6% ja 3,4%. Tihenev konkurents majutusasutuste vahel avaldub ka väiksemas voodikohtade täitumuses nii Eestis tervikuna (ligikaudu –3%) kui ka eraldi Tallinnas (ligikaudu –8%). Konkurents tiheneb veelgi, sest Tallinnas ja mujal Eestis ehitatakse majutusasutusi juurde.

Nii Statistikaameti kui ka Eesti Panga andmetel näeme, et Eestisse jõuab külalisi rohkem kui aasta tagasi. Septembris veetsid välisturistid vähemalt viie voodikohaga Eesti majutusasutustes 3,8% rohkem öid kui mullu samal ajal ja kokku 2025. aasta kolmandas kvartalis 1,6% rohkem.

Eesti Panga statistika järgi külastas Eestit 2025. aasta kolmandas kvartalis 1,56 miljonit ühe- ja mitmepäevakülastajat, mis on 5% rohkem kui mullu. Mitmepäevareise oli ligi 953 000, neid tehti 4% rohkem kui aasta tagasi ja reisi jooksul veetsid külalised Eestis endiselt keskmiselt umbes kolm ja pool ööd. Väliskülastajad kulutasid Eestis 2025. aasta kolmandas kvartalis 494 miljonit eurot ehk 36 miljonit rohkem kui möödunud aastal samal ajal.

Suurem osa ühe- ja mitmepäevakülastajatest – ligikaudu 81% – tuli Euroopa Liidust. Lätist saabus Eesti Panga andmetel 5% rohkem külastajaid kui aasta varem ning Statistikaameti järgi kasvas Läti turistide ööbimiste arv majutusasutustes 2025. aasta septembris umbes 8% ja kogu kolmandas kvartalis 7%. Saksamaa turistide ööbimisi oli majutusasutustes 3% rohkem kui eelmise aasta septembris ja 6% rohkem juuli–septembri kokkuvõttes, Itaalia turistide ööbimised kasvasid aga eriti kiiresti – septembris ligi 50% ja kolmandas kvartalis üle kolmandiku.

Soome on endiselt suurim lähteriik umbes 550 000 ühe- ja mitmepäevakülastajaga kvartalis, kuid soomlaste arv vähenes 4% ning vähemalt viie voodikohaga Eesti majutusasutustes veedetud öid oli septembris ligikaudu 3% ja kolmandas kvartalis 8% vähem kui aasta tagasi. Väljaspool Euroopat kasvas eelkõige Põhja-Ameerika ja Aasia riikide panus: Ameerika Ühendriikide turistide ööbimisi oli septembris umbes 11% ja kvartalis üle 20% rohkem ning Aasia riikidest tulnud külaliste ööbimised suurenesid kokku ligi 19% septembris ja 13% kolmandas kvartalis.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.10.2025

12.11.2025 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aasta oktoobris konsolideeritud üüritulu 2 702 tuhat eurot, püsides septembriga samal tasemel. Fondi konsolideeritud puhasüüritulu (NOI) oli 2 574 tuhat eurot, vähenedes kuuga 32 tuhande euro võrra peamiselt kõrgemate turunduskulude tõttu Saules Miestas kaubanduskeskuses.

2025. aasta kümne kuu jooksul teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 26,38 miljonit eurot, mis on 3,0% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA oli samal perioodil 22,18 miljonit eurot, suurenedes aastatagusega võrreldes 1,7%.

Korrigeeritud rahavoog (EBITDA miinus laenude tagasimaksed miinus intressikulud) ulatus kümne kuu kokkuvõttes 10,7 miljoni euroni, kasvades aastatagusega võrreldes 20%. Kasvu toetasid uute arendusprojektide lisandunud rahavood ja madalamad intressikulud tänu EURIBORi langusele. Fondi kaalutud keskmine intressimäär oli oktoobri lõpus 3,97%.

Kümne kuu tulemuste põhjal on fond teeninud investoritele potentsiaalset brutodividendi 74,83 senti aktsia kohta, mis on 13,4% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Fondivalitseja plaanib jätkata pangalaenude refinantseerimist objektidel, mille rahavood ületavad laenuteeninduskohustusi rohkem kui kaks korda ning kus LTV tase on langenud alla konservatiivse taseme ning kasutada saadud vahendeid dividendimaksete suurendamiseks tasemeni 1,2 eurot aktsia kohta (neto).

Fondi puhasväärtus (NAV) aktsia kohta oli oktoobri lõpus 20,5842 eurot, kasvades kuuga 0,7%. EPRA NRV oli oktoobri lõpus 21,48 eurot, suurenedes samuti 0,7%.

EREF_reports_monthly_10.2025

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Hepsor AS-i võlakirjade avaliku pakkumise teade

12.11.2025 Adaur.ee

Hepsor AS (registrikood 12099216, aadress Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Eesti; Hepsor) kuulutab välja võlakirjaprogrammi (Programm) kogumahus 20 miljonit eurot ja Programmi esimese seeria võlakirjade avaliku pakkumise (Pakkumine). Pakkumise raames kaasab Hepsor kuni 6 miljonit eurot võimalusega suurendada mahtu kuni 8 miljoni euroni. Pakkumine viiakse läbi Hepsori poolt koostatud ning Finantsinspektsiooni (FI) poolt 10. novembril 2025 kinnitatud põhiprospekti alusel, mis on avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Hepsori ja FI veebilehekülgedel (edaspidi Prospekt). Pakkumine on suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.

Pakkumise peamised tingimused

Emitent	Hepsor AS
Väärtpaber	EUR 9,50 Hepsor AS võlakiri 25-2028
Väärtpaberi tüüp	Tagamata ja allutamata võlakiri
Seeria number	1
ISIN	EE0000002749
Pakkumise tüüp	Avalik pakkumine jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.
Emissiooni maht	6 miljonit eurot võimalusega suurendada kuni 8 miljoni euroni
Nominaalhind	1 000 eurot
Intressimäär	9,50% aastas
Finantskovenant	– Omakapitali osakaal varadest peab olema alati vähemalt 20%; – tagada igal ajahetkel minimaalne likviidsus vähemalt järgmise intressimakse tegemiseks.
Intressimaksed	Kvartaalsed (26. veebruar, 26. mai, 26. august ja 26. november)
Märkimisperiood	12. november 2025, kell 10.00 – 21. november 2025, kell 15.30
Väärtuspäev	26. november 2025
Lunastustähtaeg	26. november 2028
Kauplemisele võtmise taotlemine	Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekiri
Esimene kauplemispäev	27. november 2025 või sellele lähedane kuupäev
Prospekt kinnitatud	10. november 2025 Finantsinspektsiooni poolt
Korraldaja	AS LHV Pank
Juriidiline nõustaja	Ellex Raidla Advokaadibüroo

Võlakirjad on tagamata ja allutamata. See tähendab, et nende tagatiseks ei ole panditud vara ega muid tagatisvahendeid ning investorite nõuded ei ole eelistatud võrreldes Hepsori teiste kohustustega.

Pakkumisest saadavat tulu kasutatakse Hepsori olemasoleva 6 miljoni euro suuruse laenulepingu refinantseerimiseks AS LHV Pangaga. Juhul kui Hepsor otsustab suurendada esimese seeria emissiooni mahtu, suunatakse refinantseerimist üle jäävad vahendid Hepsori arendusportfellis olevate kinnisvaraarendusprojektide rahastamisse.

Pakkumise täpsemad üksikasjad on kirjeldatud Prospektis ja Prospekti kokkuvõttes.

Pakkumise indikatiivne ajakava

Märkimisperioodi algus	12. november 2025 kell 10.00
Märkimisperioodi lõpp	21. november 2025 kell 15.30
Pakkumise tulemuste avalikustamine	24. november 2025 või sellele lähedane kuupäev
Pakkumise arveldus	26. november 2025 või sellele lähedane kuupäev
Esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas	27. november 2025 või sellele lähedane kuupäev

Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks Pakkumise raames peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali kontohalduri juures või finantsinstitutsiooni juures, mis on Nasdaq Riia või Nasdaq Vilnius börsi liige.

Investor, kes soovib võlakirju märkida, peab pöörduma kontohalduri poole, mis haldab vastava investori väärtpaberikontot, või vastava finantsinstitutsiooni poole ning esitama pakkumisperioodi jooksul alltoodud vormis märkimiskorralduse võlakirjade märkimiseks. Märkimiskorralduse esitamisega volitab investor kontohaldurit või vastavat finantsinstitutsiooni, kes haldab investori väärtpaberikontoga seotud arvelduskontot, koheselt blokeerima investori arvelduskontol tehingu kogusumma, kuni arveldamine on lõpule viidud või raha vabastatakse kooskõlas Prospektis toodud tingimustega.

Väärtpaberikonto omanik:	Investori nimi
Väärtpaberikonto:	Investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur:	Investori kontohalduri nimi
Väärtpaber:	EUR 9,50 Hepsor AS võlakiri 25-2028
ISIN kood:	EE0000002749
Väärtpaberite arv:	võlakirjade arv, mida investor soovib märkida
Hind (võlakirja kohta):	1 000 eurot
Tehingu summa:	võlakirjade arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna hinnaga (võlakirja kohta)
Tehingu vastaspool:	Hepsor AS
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto:	99102109519
Tehingu vastaspoole kontohaldur:	AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev:	26. november 2025
Tehingu liik:	„väärtpaberiülekanne makse vastu“

Hepsori võlakirjade kauplemisele võtmine

Hepsor taotleb Tallinna börsi korraldajalt Pakkumise raames emiteeritavate võlakirjade kauplemisele võtmist Balti võlakirjade nimekirjas. Kuigi Hepsor teeb kõik pingutused võlakirjade kauplemisele võtmiseks, ei saa Hepsor võlakirjade kauplemisele võtmist garanteerida.

Prospekti kättesaadavus

Prospekt koos Prospekti kokkuvõttega on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Hepsori kodulehel aadressil https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/ ja FI kodulehel aadressil https://www.fi.ee. Hepsori võlakirjade tingimused on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Hepsori kodulehel aadressil https://hepsor.ee/volakirja_tingimused.pdf .

Investorüritus

Hepsor kutsub 13. novembril 2025 kell 16.00 aadressil Manufaktuuri 3, Tallinn (registreerimine: https://forms.gle/PnSLLbK7jPiLCA6a7) ja 14. novembril 2025 kell 16.00 aadressil Gustava Zemgala gatve 74, Riias (registreerimine: https://forms.gle/aqJbLeq47BMVALs38) kõiki huvilisi Hepsorit ja Pakkumist tutvustavale üritusele.

Enne võlakirjadesse investeerimist palume tutvuda prospekti, selle kokkuvõtte, võlakirja tingimuste ja lõplike tingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.

Hepsor AS – Volakirjade Tingimused_EST

Loplikud tingimused I seeria

Prospekt EST

Prospekti kokkuvote_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

EfTEN: Net Asset Value of EfTEN Real Estate Fund AS as of 31 October 2025

12.11.2025 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of €2,702 thousand in October 2025, remaining at the same level as in September. The Fund’s consolidated net rental income (NOI) amounted to €2,574 thousand, decreasing by €32 thousand compared to the previous month, mainly due to higher marketing expenses in Saules Miestas shopping centre.

During the first ten months of 2025, the Fund earned total consolidated rental income of €26.38 million, which is 3.0% higher than in the same period last year. Consolidated EBITDA for the same period amounted to €22.18 million, representing an increase of 1.7% year-on-year.

The adjusted cash flow (EBITDA minus loan principal repayments minus interest expenses) totalled €10.7 million for the ten-month period, up by 20% compared to the same period last year. The increase was supported by additional cash flows from newly acquired and developed properties and by lower interest expenses resulting from the decrease in EURIBOR. The Fund’s weighted average interest rate was 3.97% at the end of October.

Based on ten-month results, the Fund has generated a potential gross dividend of €0.7483 per share, which is 13.4% higher than in the same period last year. The Fund Manager plans to continue refinancing bank loans of properties where the operating cash flow exceeds debt service obligations by more than two times and where the LTV ratio has decreased below a conservative level, with the aim to increase dividend distributions up to €1.20 per share (net).

The Fund’s net asset value (NAV) per share was €20.5842 at the end of October, increasing by 0.7% during the month. The EPRA NRV amounted to €21.48 per share, also rising by 0.7% in October.

EREF_reports_monthly_10.2025

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Swedbank: Housing affordability recovery starting to stall

12.11.2025 Adaur.ee

The impact of falling interest rates is fading.
Policy changes and rising net incomes will continue to support market activity in 2026.

Housing affordability saw only a marginal improvement in the third quarter of 2025, which comes as no surprise. With no changes in ECB interest rates since June, net wage growth remained the main driver of affordability. The good news is that net wages continue to outpace apartment price growth. While the 2021 peak in affordability is close for Riga, it will take time for the neighbouring capitals to make a full recovery, if at all possible given current trends.

Market activity remained high, although below the record levels seen after Covid-19 in Tallinn and Vilnius. In Riga, however, activity recently reached its highest level since 2007. As before, most deals are concentrated in the larger secondary markets, while in Vilnius and Riga primary markets are also strong. Mortgage lending is soaring at a pace last observed nearly 20 years ago, and consumer confidence showed a notable improvement in October.

Swedbank forecasts just one more rate cut by the ECB in the current cutting cycle, leaving the main policy rate at 1.75% in March. Net wage growth is expected to continue easing, except for Estonia, where the upcoming tax reform will notably boost net incomes. In Lithuania, the option to withdraw retirement savings from the second-pillar pension funds will give a temporary lift to both the Lithuanian economy and the housing market.

Read full analysis here

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Hepsor: Notice of the public offering of Hepsor AS bonds

12.11.2025 Adaur.ee

Hepsor AS (registry code 12099216, address Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Estonia; Hepsor) announces a bond programme (Programme) in the total amount of EUR 20 million and a public offering (hereinafter Offer) of the first series of bonds under the Programme. As part of the offer, Hepsor will raise up to EUR 6 million, with the possibility of increasing the volume to EUR 8 million. The offer will be conducted on the basis of the main prospectus (hereinafter Prospectus) prepared by Hepsor and approved by the Estonian Financial Supervision Authority on 10 November 2025, and published on the websites of Hepsor and the Estonian Financial Supervision Authority on the date of this announcement. The Offer is intended for retail and institutional investors operating in Estonia, Latvia, and Lithuania.

The main conditions of the Offer

Issuer	Hepsor AS
Security	EUR 9.50 Hepsor AS bond 25-2028
Security type	Unsecured and unsubordinated bond
Serial number	1
ISIN	EE0000002749
Type of offering	Public offering intended for retail and institutional investors operating in Estonia, Latvia, and Lithuania.
Issue volume	EUR 6 million, with the possibility of it increasing up to EUR 8 million
Nominal value	EUR 1,000
Interest rate	9.50 % per annum
Financial covenant	– The share of equity in assets must always be at least 20%; – Ensure minimum liquidity at all times to make at least the next interest payment.
Interest payments	Quarterly (26 February, 26 May, 26 August, and 26 November)
Subscription period	12 November 2025, 10:00 – 21 November 2025, 15:30
Value Date	26 November 2025
Maturity date	26 November 2028
Request for admission to trading	List of Baltic bonds on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange
First trading day	27 November 2025 or a date close to it
Prospectus approved	10 November 2025 by the Estonian Financial Supervision Authority
Arranger	AS LHV Pank
Legal Adviser	Ellex Raidla Law Firm

Bonds are unsecured and unsubordinated. This means that they are not secured by any pledged assets or other collateral, and investors’ claims do not have priority over Hepsor’s other liabilities.

The proceeds from the offer will be used to refinance Hepsor’s existing EUR 6 million loan agreement with AS LHV Pank. In the event that Hepsor decides to increase the volume of the first series issue, the funds remaining from the refinancing will be directed towards the financing of real estate development projects in Hepsor’s development portfolio.

Further details of the offer are described in the Prospectus and in the summary of the Prospectus.

Indicative schedule of the offer

Beginning of the subscription period	12 November 2025 at 10:00
End of the subscription period	21 November 2025 at 15:30
Disclosure of Offer results	24 November 2025 or a date close to it
Offer settlement	26 November 2025 or a date close to it
First day of trading in the list of Baltic bonds on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange	27 November 2025 or a date close to it

Submission of subscription orders

In order to subscribe to the bonds as part of the Offer, the investor must have a securities account with the account operator of the Nasdaq CSD SE Estonian branch or with a financial institution that is a member of Nasdaq Riga or Nasdaq Vilnius stock exchange.

An investor wishing to subscribe to the bonds must contact the account operator that manages the securities account of the respective investor or the relevant financial institution and submit a subscription order in the form below to mark the bonds during the offer period. By submitting a subscription order, the investor authorises the account operator or the relevant financial institution that manages the current account associated with the investor’s securities account to immediately block the total amount of the transaction in the investor’s current account until settlement is completed or the funds are released in accordance with the conditions set out in the Prospectus.

Holder of the securities account:	Investor’s name
Securities account:	Investor’s securities account number
Account operators:	Name of the investor’s account operator:
Security:	EUR 9.50 Hepsor AS bond 25-2028
ISIN code:	EE0000002749
Number of securities:	the number of bonds to which the investor wants to subscribe
Price (per bond):	EUR 1,000
Transaction amount:	the number of bonds to which the investor wants to subscribe, multiplied by the price (per bond)
Counterparty to the transaction:	Hepsor AS
Securities account of the counterparty to the transaction:	99102109519
Account operator for the counterparty to the transaction:	AS LHV Pank
Transaction value date:	26 November 2025
Type of transaction:	‘transfer of securities against payment’

Admission of Hepsor Bonds to Trading

Hepsor requests that the operator of the Tallinn Stock Exchange list the bonds issued as part of the Offer in the Baltic Bond List. Although Hepsor makes every effort to ensure that its bonds are admitted to trading, Hepsor cannot guarantee the admission of its bonds to trading.

Availability of the Prospectus

The prospectus and the summary of the Prospectus have been made public and are available in electronic form on Hepsor’s website at https://hepsor.ee/en/for-investors/bonds/ and on the Estonian Financial Supervision Authority’s website at https://www.fi.ee. The terms and conditions of Hepsor’s bonds have been made public and are available in electronic form on Hepsor’s website at https://hepsor.ee/Hepsor_AS_Terms_and_Conditions_of_the_Bonds.pdf

Investor Event

Hepsor invites all interested parties to an event presenting Hepsor and the Offer on 13 November 2025 at 16:00 at Manufaktuuri 3, Tallinn (registration: https://forms.gle/PnSLLbK7jPiLCA6a7), and on 14 November 2025 at 16:00, at Gustava Zemgala gatve 74, Riga (registration: https://forms.gle/aqJbLeq47BMVALs38).

Before investing in bonds, we ask that you familiarise yourself with the Prospectus, its summary, the bond terms and conditions, and the final terms and conditions in their entirety, and consult with an expert, if necessary.

Final Terms I series

Prospectus

Prospectus Summary

Terms and Conditions of the Bonds

Summus Capital delivers solid Q3 2025 results preparing for expansion in Poland

12.11.2025 Adaur.ee

Summus Capital OÜ has released its consolidated financial results for the third quarter of 2025, highlighting stable financial performance, a strong balance sheet and continued portfolio optimization across the Baltic region and Poland.

In the third quarter of 2025, the Group’s consolidated sales revenue totalled EUR 13.3 million, reflecting a 1.8% quarter-on-quarter decrease, partly due to the earlier disposal of the Punane 56 property in May. Consolidated operating profit amounted to EUR 8.9 million, down from EUR 9.3 million in the previous quarter, which had included one-off income from the property sale. Consolidated net profit reached EUR 3.3 million, of which EUR 3.1 million was attributable to Summus Capital equity holders.

The consolidated balance sheet remained stable at EUR 557.8 million (2Q2025: EUR 558.4 million). The consolidated cash balance increased slightly to EUR 39.8 million (2Q2025: EUR 39.2 million), supported by disciplined financial management and cash inflows from refinancing activities. Consolidated loans and borrowings from financial institutions and bonds decreased marginally to EUR 316.7 million (2Q2025: EUR 317.9 million), reflecting regular debt servicing and adjustments from the renegotiation of two bank loans. These refinancings extended maturities, improved margins, and included a EUR 1.3 million increase in the loan for the Depo DIY property, now maturing in August 2030.

Total consolidated liabilities stood at EUR 360.4 million (2Q2025: EUR 362.0 million), while consolidated owner’s equity increased to EUR 197.4 million (2Q2025: EUR 196.4 million), of which EUR 186.8 million was attributable to Summus Capital’s equity holders.

During the third quarter, Summus Capital successfully listed its new bonds on the Nasdaq Baltic Bond List, following the company’s first public bond issue completed in June. The Group also continued preparations to optimize its portfolio: after the reporting period, the disposal of companies owning Auriga and Damme shopping centres in Estonia and Latvia was finalized, and the acquisition of the Libero shopping centre in Poland was completed, further strengthening Summus Capital’s presence in the Polish market.

Scope Ratings GmbH reaffirmed its BB/Stable issuer rating for Summus Capital OÜ in September and maintained the BB rating for its senior unsecured debt, reflecting the Group’s resilient operating performance and prudent financial management.

“During the third quarter, we continued to execute our strategy of sustainable growth and active portfolio management,” said Aavo Koppel, Member of the Board of Summus Capital. “The affirmation of our rating by Scope highlights the strength and resilience of our portfolio as well as the success of our entry into the Polish market. With a high occupancy rate and long lease terms, our diversified portfolio continues to provide a solid foundation for sustainable growth”

The Group remained fully compliant with all bond terms. The equity-to-total-assets ratio stood at 35%, exceeding the minimum requirement of 30%, while the Debt Service Coverage Ratio (DSCR) on a trailing 12-month basis was 1.33x, comfortably above the required 1.2x.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q3_2025_ENG