Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Äripäev: “Mõnes mõttes on buum, aga see on ju hea”

21.06.2017 Marge Väikenurm

Aastaga on ehituslubasid välja antud järjest rohkem, sama trend võib kinnisvarasektori inimeste hinnangul peatuda.

Ehitusloa saanud eluruumide arv on aastaga kasvanud 37%. Ruumide pindala oli samal ajal 149 000 m² ehk eelmisest aastast 23% rohkem.

“Linn on kraanasid täis, kuid seda pole mõtet väga kriisieelse ajaga võrelda. Mõnes mõttes on buum, aga see on ju hea,” ütles büroo 1Partner Kinnisvara partner Tanel Tarum. “Kuna pangad on endiselt konservatiivsed ja ühisrahastus pole olulise mõjuga finantseerija, siis kindlasti meie väikesest buumist ei saa “mulli”.”

Mis murrab trendi?

“Arvestades meie elamufondi suurust ning asjaolu, et Tallinn on kasvav keskus, võiks uusi kortereid tulla aastas turule umbes 2500. Praegu liigume selle numbri läheduses, aga tempo on kontrolli all,” ütles kinnisvaraarendaja Liven partner Andres Aavik.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark nentis, et turul jagub nõudlust. “Arendajad tahavad arendada. Kui palgad kasvavad, tööpuudus on madal, tööhõive kõrge ja pangad tahavad laenu anda, siis tekib küsimus, mis praegust trendi murraks. Eesti-sisesed tegurid need ei ole, kuid ma ei tea, mis need oleksid,” ütles ta.

“Seitse aastat on räägitud, et Rootsis on kinnisvarabuum ja kui seal rahastamisega midagi juhtub, siis võib ka siin finantseerimisega asi hapuks minna, aga ometi pole seda juhtunud,” lausus ta.

Ehitusloa saanud eluruumide arv suurenes eluruumide pindalast kiiremini seetõttu, et suur hulk lubasid väljastati korterelamutele, kirjutab kinnisvarauudised.ee. Korterite pindala on keskmisest väiksem ja nii viib suurem korterite ehituslubade proportsioon kogu ehituslubade keskmise alla.

Osa väiksemate elupindade ostjatest on üüriinvestorid. Inimesed eelistavad elukohana väiksemat korterit, sest selle üürihind ja kommunaalkulud on madalamad, sõnas Toompark.

Toompark tõdes, et võib tõmmata paralleeli 2006. aastaga, mil oli korterelamute ehitamise buum, kuid peab seda meelevaldseks võrdluseks. “Kõik läheb nagu hästi, nõudlus on turul, tehinguid tehakse, investorid on turul, arendajad on märksa professionaalsemad. Mingeid paralleele võib tõmmata, aga neid ei tohi üks ühele võtta.”

Buum ülepakutud

Buumi tunnuseks on kas tehingute mahu või hindade järsk tõus, sõnas Liven Kinnisvara partner Andres Aavik. “Vaadates uute kortermajade müügistatistikat, on viimase aasta jooksul nii müümata korterite laojääk kui ka müügihind olnud praktiliselt muutumatud.”

Ehk siis uusi kortereid ostetakse sama palju kui neid turule tuleb. “See, et paremates projektides õnnestub suur osa korteritest müüa enne hoone ehitusega alustamist, on Põhjamaades normaalne praktika ja riskide maandamine,” rääkis Aavik.

Aaviku hinnangul ei ole ehituslubade kasv üllatav. Põhjuseks on nõudlus nii uute kui ka väiksemate korterite järele. Ostjad eelistavad uusi kortereid, sest nende hinnavahe vanade korteritega on väike. Väiksemaid kortereid eelistatakse aga nende madalama hinna tõttu.

Tempo kerkimine

1Partner Kinnisvara partneri Tanel Tarumi sõnul on kinnisvaraarendused saanud hoo sisse alles viimasel kahel-kolmel aastal ning kasv pole üllatav. Tarum märkis veel, et ehituslubade rohkus ei näita alati reaalsete ehituste kasvu.

“Näiteks võetakse ehitusluba kindluse mõttes, sest on teada nende saamise keerukus. Arenduse käivitamine võib aga venida kasvõi finantseeringu puudumise tõttu,” põhjendas ta.

Tarum oletab, et aasta pärast on turuolukord sama, kuna piirid seab ametkonna jaks ehituslubasid menetleda.

Väiksemate korterite ostu kommenteerimisel märkis Tarum, et vahepealsel ajal soovisid inimesed ennast lahti haakida nõukogudeaegsetest standarditest ehk sellest, et hinnas olid kahetoalised 45 m² ja kolmetoalised 65 m² korterid. “Praegu oleme seal tagasi, mis on täiesti loogiline. Iga ruutmeeter maksab ning võimalused on piiratud.”

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” annab ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

21.06.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Lunapolis Kinnisvara: 6 kõige tähtsamat tegevust, millest müüki alustada

21.06.2017 Margus Laidna

Viimasel paaril aastal on Pärnu kinnisvaraturule lisandunud ja lisandub veelgi hulganisti uusi kortereid ja maju. Pakkumisi on väga palju ja seda kõike on oluliselt rohkem, kui on ostjaid. Siit ka põhjus, miks on vaja arvestada täna pikema müügiajaga, kasutada kogemustega särtsakat maaklerit ning oma kinnisvara pakkumise esile toomiseks teiste pakkumiste seast on vaja olla nutikas ja kasutada lisaks uusi kaasaegseid tehnilisi lahendusi.

Kõige tähtsamat 6 tegevust, millest müüki alustada

Valmista ette kinnisvara enne pildistamist ja pakkumise avalikustamist.
Seda osa tuleks võtta väga tõsiselt. Põhimõttest, et küll uus ostja remondib, pole täna enam mingi kasu. Kõigil on nii kiire, aega napib ja peamine rahastaja pank soosib remonditud kinnisvara finantseerimist.
Lisa kvaliteetsed müügipildid oma müügipakkumisele.
Internet on täna kõikjal ning kinnisvara valik on nii suur, et kõiki pakkumisi ei jõua ostajad läbi vaadata ega kindlasti ja läbi käia. Peamine mille põhjal tehakse otsus asuda kinnisvarapakkumist põhjalikumalt uurima ja ka vaatama minna on pildid teie kinnisvara pakkumisest. Kui piltidel nähtav ja müügihind teie pakkumisel pole kooskõlas, siis mingit vaatamist, rääkimata tehingust, ei tule.
Lisa võimalusel müügivideo müügipakkumisele.
Kuna internet on täna kõikjal ja videode vaatamine paljudele inimestele lihtsam, eelistatum kui piltide vaatamine, siis see ongi peamine põhjus miks võimalusel lisada müügipakkumisele video. Mõistagi pole mingit kasu mobiiliga tehtud videost, vaid tegutseda tuleb nagu proff. Vaata kuidas see peaks toimuma! vaata siit.
Lisa läbimõeldud ja asjakohane tekstiline informatsioon müügipakkumise juurde.
Müügijutt on nagu puzzle. Müügitekst objektile peab olema läbimõeldud ostja/üürniku huvidest lähtuvalt ja need ei ühti tihtipeale müüja omadega. Ühest retsepti pole, kui julgen kinnitada, et kui olete sarnaselt kinnisvara maaklerile kokku puutunud sadade ja sadade ostjatega, siis lõpuks saab selgeks ka mida müügikuulutusse kirjutada nii, et see tekst ostjat kõnetaks ja ka vaatama tooks.
Lisage plaanid oma kinnisvarast.
Plaanid aitavad ostjal saada selgust, kas müüdav eluase on juba sobiva planeeringuga või saab seda kohandada sobivaks. vaata näidet
Määrake oma kinnisvarale õige müügihind
Parim soovitus on kasutada hinna määramisel kellegi kogemust, kes igapäevaselt tegeleb kinnisvara müügiga/üürimisega. Üldjuhul putub maakler igapäevaselt kokku paljude müügi- ja üüritehingutega, on kursis ostjate ja üürnike ootustega kvaliteedile ja hinnale ning seeläbi oskab kõige paremini vara omanikule soovitada realistliku müügihinda. Omanikud kahjuks tihtipeale tuginevad hinna määramisel meedias välja öeldule( mis on tihti kellegi erihuvi), vaatavad naabri kuulutust või panevad rahasse emotsionaalseid väärtusi, mis aga kuidagi ei lähe korda ostjale. Vale müügihind = müüki ei toimu!

Kui see eelnev, kõige olulisem osa on tehtud puudulikult, siis pole oodata ka head tulemust edasisest müügiprotsessist.

Et kinnisvara müük kulgeks viperusteta on mõistlik alustada kõige tähtsamast – vali omale kinnisvaramaakler, kes kogu müügiprotsessi aitab õigesti läbi viia.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mustamäele parkimismaja rajamise enampakkumine nurjus

20.06.2017 Tallinn.ee

Mustamäele linna maale parkimismaja ja avaliku parkla ehitaja leidmiseks välja kuulutatud enampakkumisele ei laekunud tähtajaks ühtegi pakumust.

„Seega tuli Tallinna Linnavaraameti poolt välja kuulutatud enampakkumine osalejate puudumise tõttu nurjunuks tunnistada,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „Kavatsetakse A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasjale hoonestaja leidmiseks peagi uue pakkumise välja kuulutada, pakkumistingimusi ei ole plaanis muuta.“

„Eesmärgiks on rajada avaliku ja erasektori koostöös linna omandis olevale kinnisasjale piirkonna elanikke teenindav parkimismaja ja avaliku parkla,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Selleks soovime A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasjale hoonestusõiguse seada.“

Ärimaa sihtotstarbega A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasja pindala on 8563 m2. Pakkumise kohaselt peab hoonestaja ehitama kinnistule parkimismaja, mille suletud netopinnast kuni 40% võib sisaldada muid äriruume, ning avaliku parkla. Lisaks kohustub hoonestaja ehitama ehitiste teenindamiseks vajalikud rajatised.

Hoonestusõigus seatakse 50 aastaks alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Hoonestaja kohustub lõpetama ehitustööd ja vormistama parkimismaja ja avaliku parkla ning neid teenindavate ehitiste kasutusload hiljemalt 31. märtsiks 2020.

Kinnisasjale rajatavasse parkimismajja on kavandatud ligi 400 parkimiskohta.

Kinnisasja ca 4072 m² suurusele osale tuleb ehitada parkimismaja ja selle teenindamiseks vajalikud rajatised. Parkimismaja suletud netopinnast kuni 40% võib sisaldada muid äriruume. Kinnisasja ca 4491 m² suurusele osale on kavandatud avalik parkla ja selle teenindamiseks vajalikud rajatised; sõiduteed, kõnniteed koos tänavavalgustusega ning liikluskorraldusvahenditega; tehnovõrgud ja -rajatised. Hoonestusõiguse tähtaja lõppemisel kinnisasja omanik kinnisasjale jäävate ehitise eest hoonestajale hüvitist ei maksa.

Võrgu sõnul on pilootprojekti õnnestumise korral plaanis elamukvartalitesse parkimismajade rajamist jätkata.

„Elamukvartalitesse täiendavate parkimiskohtade rajamine leevendab parkimiskitsikust. Seni oleme teinud seda korteriühistute kasuks linna maale kasutusõiguse seadmisega,“ ütles Võrk. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus ligi 70 korteriühistu kasuks ning sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. „Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad,“ lisas Võrk.

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 05-2017

20.06.2017 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes mais 2,8%, mis on suurim kuine langus peaaegu viimase kahe aasta jooksul. Võrreldes 2016. a maiga oli indeks 4,1% kõrgemal.

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 05-2017

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Arco Vara: Kinnisvara hindamine aitab vältida õhulosside ehitamist

20.06.2017 Egle Miller

Oma kodu osta või müüa soovides puutume tihti kokku ka kinnisvara hindamisega. Peamised põhjused, miks eksperthinnang vajalikuks osutub, on seotud kodulaenu võtmisega, mil pank soovib hindamisakti ostetava vara turuväärtuse kohta nii ostetava vara puhul kui ka lisatagatisele.

Samas nõuavad pangad hindamisakti ka näiteks laenu taotlemisel olemasoleva kinnisvara renoveerimiseks või päris uue maja ehitamiseks.

Veel üks levinud põhjus kinnisvara hindamisteenuse tellimiseks on seotud vara jagamisega, kus tõuseb päevakorda olemasoleva kinnisvara turuväärtuse hindamiseks, et vara abikaasade vahel õiglaselt jaotuks.

Palju on ka neid kinnisvaraomanikke, kes enne oma vara müüki soovivad teada selle reaalset väärtust, et vältida ülepaisutatud ootusi või nii-öelda laest võetud hindu ja tellivad selleks hindamise. Hindamisakt annab turvatunde nii müüjale kui ka võimalikule ostjale, kiirendades müügiprotsessi ja asjaajamist krediidiasutustega.

Muuda hindamine sujuvaks

Enne hindaja kutsumist saab kinnisvaraomanik teha eeltööd, et hindamine sujuks kiirelt ja takistusteta. Esmatähtis on kontrollida, kas kinnisvaraga seotud dokumentatsioon on korras ja kättesaadav. Hindaja saab küll vajalikud dokumendid tellida vastavatest ametiasutustest, kuid see kulutab aega.

Kindlasti tasub enne hindaja tulekut kriitilise pilguga üle vaadata oma majapidamine. Miks? Inimesed arvavad tihti, et hindamisakti puhul ei mängi heakord rolli, kuid tegelikult ütleb siiski pilt rohkem kui tuhat sõna ja laenuandjat huvitab, kuidas omanik oma vara eest hoolitseb.

Oluline on tagada veel juurdepääs kõikidesse ruumidesse ja kõrvalhoonetesse. On esinenud näiteks juhuseid, kus hindamisaktis on märge, et kinnistul on kelder aga pildid keldrist puuduvad. Pank on taolise akti tagasi saatnud ja hindaja peab uuesti kohale sõitma ning puuduoleva fikseerima. See kõik aga pikendab protsessi laenu saamisel.

Kui vara müügiga tegeleb maakler ja ostuhuviline soovib tellida hindamisakti pangale, arvavad müüjad tihti, et maaklerite piltidest piisab juba hindamisakti koostamiseks. Nii see siiski ei ole. Hindaja kohustus on tutvuda põhjalikult vara seisukorraga ja kui maakler pildistab kõike turunduse seisukohta silmas pidades ja parimat esile tuues, siis hindaja kaamera peab tabama ka kõik ebakõlad.

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks jätkas mais tõusu

20.06.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta mais võrreldes aprilliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta maiga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas mais eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus mööbli- ja keemiatoodete tootmises ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises, samuti hinnalangus metalltoodete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mäetööstuses.

2016. aasta maiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, mai 2017**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Mai 2017 – aprill 2017, %	Mai 2017 – mai 2016, %
KOKKU	0,3	4,2
Töötlev tööstus	0,4	4,7
Mäetööstus	-1,3	-7,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-0,8	2,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,4	0,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta mais võrreldes aprilliga -0,1% ja võrreldes 2016. aasta maiga 6,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langes mais keskmisest enam naftasaaduste, turbatoodete, metallide ning mööbli hind, samas tõusis keemiatoodete, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning põllumajandussaaduste hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta mais võrreldes aprilliga -0,8% ja võrreldes 2016. aasta maiga 4,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langes mais keskmisest enam põllumajandustoodete ja naftasaaduste hind ning tõusis jookide, ehitusmaterjali ning mootorsõidukite hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 06.06.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte üheksa tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Domus Kinnisvara: Kuhu küll kõik getod jäid?

20.06.2017 Raul Reino

Getosid, definitsiooni järgses täiuslikkuses, pole Eestis olnud ega ole lähitulevikus ka näha. Paljude riikide näitel aitab getostumisele tugevalt kaasa immigratsioon, kuid Eesti aasta läbi kestev kehv suusailm on siinkohal olnud seni suureks abiks probleemi vältimisel. Ometigi on paljudes linnades, eesotsas Tallinnaga, olnud piirkondi, mille maine on suhtekorralduslikult lootusetu, kus on domineerinud majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed koos keskmisest kõrgema kuritegevusega.

Aastaid tagasi poetasime üle huulte sõna asotsiaalid ning manasime silmade ette Kopli liinid, Astangu, Akadeemia tee ühiselamud, aga ka Kalamaja ning mitmed teised piirkonnad ja tänavad, mis tänaseks on läbinud totaalse muutumise. Kalamajast, kui tõelisest Tuhkatriinu-loost, on meedias palju juttu olnud ja tõsi on, et Põhja-Tallinna linnaosa keskmine ruutmeetri hind on viimastel aastatel olnud Tallinna üks kõrgemaid, jäädes alla vaid kesklinnale. Endisest inetust pardipojast on saanud tõeliselt elitaarne piirkond, mille uusarendustesse saavad kodu lubada endale vaid õige kopsaka sissetuleku või säästudega inimesed.

Akadeemia tee ühikatubade asemel on nüüd moodsa sõnaga minikorterid, mida väikeinvestorid rabavad üksteise võidu, Astangule kerkiv Aurora Park valiti möödunud aastal City24 rahvahääletusel parimaks uusarenduseks, Kopli liinide lammutamisega on algust tehtud eesmärgiga rajada sinna vaat et üks prestiižikamaid elamupiirkondi Tallinnas. Asula tänav, mis oli aastaid veidi küsitava väärtusega piirkond koos ümbritsevate garaažidega, on tänaseks läbinud korralikud hoonete renoveerimisprojektid ning pärast sõidu- ja kõnniteede kapitaalremonti näeb välja kui tõeliselt idülliline elukeskkond keskklinna piiril. Suurepärane näide, kus erasektor ja munitsipaalvõim on teinud teineteisest sõltumatult ära omad investeeringud, kuid lõpptulemus moodustab terviku, millest võidavad kõik.

Näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuid järeldus on selgelt ühemõtteline – Tallinn on üks väheseid pealinnu kogu maailmas, kus puuduvad getod. Vaesamad inimesed pole mõistagi kadunud, kuid Tallinna omapära on see, et korteri erastanud ja ots-otsaga kokku tulev pensionär elab kõrvuti uhke pintsaklipslasega, kes ostis korteri juba renoveeritud kujul ja pangalaenu kaasabil. Üks sõidab bussiga, teine BMW-ga, kuid maja keskmine elatustase on kõrgem ja piirkonnal tuleviku osas veidi parem perspektiiv olemas.

Siinkohal võib tekkida küsimus, et kui kõik barakid on buldooserite poolt ümber lükatud ning igasugu elukunstnikud ja bomžid majadest välja visatud, siis kas kõik ongi hästi ja getostumise oht jäädavalt ellimineeritud? Tõsi, järjest kasvav elatustase, suuremad säästud ja väiksem töötus aitavad kaasa sellele, et vaesemaid ja mahajäetud piirkondi Tallinnasse juurde ei teki. Linnas, kuhu sisseränne ülejäänud Eesti noorte näol on piisavalt suur, on riskitegureid selgelt vähem.

Küll aga ei maksa ära unustada, et üldiselt elanikkond vananeb ja löögi alla satuvad linnaosad ja piirkonnad, kus elanike keskmine vanus on kõrgem. Näiteks Mustamäel on juba praegu märkimisväärne osa elanikkonnast vanem kui 70 eluaastat. See tähendab, et ei teki piisavalt raha hoonete renoveerimiseks või isegi elementaarseks heakorrastamiseks, korteriühistute juhatused on pigem passiivsed jne. Seega nii Mustamäe kui teised „mäed“ on teatav riskikoht, kuid esialgu ülemäära muretseda pole põhjust. Palju on meie endi kätes, palju saavad teha nii linnavõim kui riik, tark linnaplaneerimine ja igasugu rekonstrueerimise toetused on ainult abiks ning võimaldavad kogu linnaruumis ühtlast arengut.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 20/09/2017

20.06.2017 Margot Toompark

20/09/2017 toimub Tallinnas koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel“. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koosmõju teistele seadustele.

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” sihtrühm on:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolituse käigus saab teada:

millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel;
kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 20/09/2017 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: eluruumide ehituslubade arv kasvas 37 protsenti

20.06.2017 Tõnu Toompark

2017 I kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel ehitusloa 1764 eluruumi. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 37%, mis on märgatav kasv.

Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli samal ajal 149 000 m² ehk eelmisest aastast 23% enam.

Ehitusloa saanud eluruumide arv suurenes eluruumide pindalast kiiremini seetõttu, et suur hulk ehituslobasid väljastati korterelamutele. Korterite pindala on keskmisest väiksem ja nii viib suurem korterite ehituslubade proportsioon kogu ehituslubade keskmise alla.

Keskmise 2017 I kvartalis ehitusloa saanud eluruumi pindala oli 84,5 m². Eelmise aasta analoogne näitaja oli 93,6 m².

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Ober-Haus Baltic Apartment Price Index 05-2017

20.06.2017 Tõnu Toompark

Apartment prices in Vilnius increased by 0.2% to 1,440 EUR/sqm in May 2017. During a year apartment prices in Vilnius increased by 5.5% and since the last lowest price level in May 2010, apartment prices are higher by 24.8% (by 286 EUR/sqm). In January-May 2017, the number of apartment transactions in Vilnius (4,060 transactions) decreased by almost 5% compared with January-May 2016.

Ober-Haus Baltic Apartment Price Index 05-2017

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

1Partner: Vaesele kunstnikule Tallinnas enam kohta pole

19.06.2017 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul nihkub kallite kinnisvarahindadega Kalamaja piir järjest enam Kopli suunas, mistõttu pole kõhnema rahakotiga boheemlastel enam varsti kuskil elada.

Martin Vahteri sõnul pole Kalamaja linnapoolne osa enam kümmekond aastat niiöelda “päris” boheemlastele rahaliselt kättesaadav ja nad on pidanud üüride tõusmisel Kopli poole kolima. “Need, kes praegu Kalamajja kinnisvara soetavad, on pigem peenem ja rikkam trendirahvas, mitte niiöelda nälgiva kunstniku tüüp,” rääkis Vahter.

Martin Vahteri sõnul oli Kalamaja mõtteline piir siiani Kungla tänav, hiljem Volta ja nüüd juba Erika tänav. “Järgmisena tuleb Sitsi ja kuna kõik need tänavad lähevad mõtteliselt juba Kalamaja alla, siis muutuvad sellega ka kallimaks,” rääkis Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul puksitakse madalama ostujõuga inimesed hinnatõusuga edasi Kopli poole. Võib-olla kümnekonna aasta pärast, kui Kopli ots ja liinid renoveeritakse ja täidetakse uusarendustega, ei pruugigi Põhja-Tallinnas soodsat kinnisvara enam leida,” ütles Vahter.

“Samas on inimeste rändamine ka hea, sest niiöelda loovrahvas vuntsib oma asumid üles ja tekivad uued kultuurikeskused. Eks nad leiavad siis jälle uue koha, annavad sellele oma hinge ja lisaväärtuse ja nii näiteks saigi 2000ndatel Kalamaja areng alguse,” lisas Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Elu korteriühistus: Remont

19.06.2017 Kätri Sarapuu

Elan suures 40 aastat vanas ning lagunevas kortermajas. Katust on veidi parandatud, küttesõlm aastaid tagasi vahetatud (vajab peatselt uuesti väljavahetamist), osad püstakud on vahetatud. Küttearved ühe ruutmeetri kohta on Tallinna linna kõrgeimad.

Korteriühistul ei ole laenu, ei ole suuri võlglaseid. Kõrval asuv analoogne maja on täielikult renoveeritud ning olen arveid võrrelnud. Kui enne renoveerimist olid kommunaalarved samad, siis peale renoveerimist on selge, et renoveeritud majas makstakse kogu aasta peale vähem, kui meie renoveerimata majas. Lisaks ei lase midagi läbi, hoone ei ole enam möödakäijatele ohtlik, majas ei levi hallitus, tänu soojustagastusega ventilatsioonile on kliima tervislikum, kui meie ventileerimata hoones, kinnisvara hinna vahe on märkimisväärne.

Selle kõige taustal on aga tugev vastuseis renoveerimisele korteriühistu lihtliikmete ja juhatuse poolt. Argumentideks on põhimõtteline laenu-vastasus (kuigi ühistu on varem korduvalt laenu võtnud), paljude KÜ liikmete kõrge iga, hirm ehitustööde mahukuse ees. Minu korteri väärtus ning elukeskkond aga halveneb järjepidevalt.

Küsimus: Kas ainus lahendus ongi korteri müük või on KÜ liikmel võimalik nõuda, et KÜ ei kahjustaks oma tegematajätmistega era-ja ühisomandit?

Vastus: Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Teil on võimalik esitada ettepanek võtta küsimus laenu võtmiseks ja elamu renoveerimiseks korteriühistu üldkoosoleku päevakorda. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kindlasti tuleb teil jälgida korteriühistu põhikirja, mõningatel juhtudel on põhikirjas sätestatud suurema poolthäälte arvu vajadus otsuste vastuvõtmiseks.

Juhul, kui on selge, et korteriühistu üldkoosolekul ei võeta vastu otsust renoveerimise ja laenu võtmise osas, tuleb teil hinnata, kas elamu renoveerimata jätmisega on tegemist juhatuse mittevajaliku hoolsuse väljanäitamisega ja korteriühistu kohustuste mittetäitmisega. Nimelt kaasomandis olev osa, mis jääb väljapoole reaalosa (teie korterit), on kõikide korteriomanike ühine vara ja korteriomanikud on oma ühise vara majandamiseks loonud korteriühistu, seega on ühistul kohustus hoida korras elamu kaasomandis olev osa (tehnosüsteemid, katus fassaadid jms). Kui korteriühistu enda kohustusi ei täida, võib nõuda seda korteriühistult kohtu kaudu.

Juhatuse liikme vastutus on sätestatud mittetulundusühingute seaduses, nimelt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

Seejuures tuleb meeles pidada, et elamu hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse see kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse krundi ja hooldusala korrashoid. Elamu remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ajaloorubriik: Lugu krahv Voltast ja temanimelisest tehasest Tallinnas

19.06.2017 Jaak Juske

Itaalia füüsik ja keemik Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (1745-1827), kes tegi mitmeid olulisi avastusi elektrivallas ja avastas näiteks metaani CH4, ei osanud uneski näha, et tema nime hakkab kunagi kandma tehas suure Vene impeeriumi Läänemere-äärses Eestimaa kubermangus.

Põhja-Itaalias Comos sündinud Volta töötas välja jadamisi ühendatud galvaanielementidest koosneva patarei ja näiteks leiutas ka hõõrdeelektri laenguid tekitava elektrofoori. Itaalia vallutanud Prantsuse keiser Napoleon I andis lojaalsust kinnitanud Voltale 1810. aastal Lombardia krahvi tiitli. Tema auks anti pinge ühikule nimeks volt.

19. sajandi lõpus laius tänase Kalamaja ja Karjamaa asumi vahel suur heinamaa. Kõik muutus 15. aprillil 1899, kui Carl Wilhelm Luther ja Christian Luther, Girard, Christian Barthold Rotermann, Rosen, Ingmann ja Riia Kommertspank (mille üks omanikke oli Saksa AEG) allkirjastasid otsuse AS Volta asutamiseks. Seejärel alustati kohe ka tänase Tööstuse ja Volta tänava äärde ostetud 10 hektari suurusele krundile hoonete ehitamist.

Volta tehase sisevaated arvatavasti 1920. aastatest.

5. jaanuaril 1900 alustas ettevõte tööd, tehast juhtis insener Konrad Schindler Šveitsist. 1901. aasta maikuus lõpetati projektijärgsed tööd ehitusel. Tehas oli varustatud väga kaasaegse Saksa seadmestikuga ning Vene toormest valmistati elektrimootoreid ja generaatoreid Vene turule.
1909. aastal ehitati Voltas Tallinna elektrijaamale kolm 250 hj auruturbiini ja kolm 250 hj ja 3kV vahelduvvoolugeneraatorit. Eraomanikud müüsid 1910. aastal osa aktsiaid Peterburgi Diskonto ja Laenupangale. Tehingu tulemusena saadi raudtee ja sõjaliste ametkondade jaoks suuri riiklikke tellimusi.

Aastal 1913, kui alustas tööd AS Noblessneri laevatehas, valmistati Voltas ehitatavate allveelaevade kogu elektriseadmestik. Samal ajal oli tehases 760 töölist.

Esimese maailmasõja ajal 1916. aastal kasvas käive 5,5 miljoni rublani, ettevõttes töötas 860 töölist ja juhatuse asupaigaks sai Peterburg. Venemaa Keisririigi sõjaväele valmistati 600000 käsigranaati. 1917. aasta suvel evakueeriti tehas Venemaale: töölised, tööpingid ja instrumendid Permi, muu vara Moskvasse ning tehas käivitus mõni aeg hiljem Uraalides Jekaterinburgi kubermangus Barantšinski asulas, kus tekkis Barantšinski elektromehhaanika tehas.

Volta tehase reklaam 1930. aastatest. Tööstuse tänav kandis toona sealkandis Soo tänava nime.

Tallinnas seisis tehas tühjana ligi viis aastat. Eesti Vabariik kehtestas seejärel oma hoolduse ettevõttele ja andis 15 miljonit marka laenu seadmete muretsemiseks ja tootmise alustamiseks. 1939. aastal töötas Voltas 244 töölist, valmistati tellimuste alusel elektrimootoreid, transformaatoreid, pumpasid, ventilaatoreid ja kütteagregaate.

Osa ruume renditi välja sellistele ettevõtetele nagu parfümeeriatehas Feival, śokolaadivabrik Kawe ja kalevivabrik Keila.

Šokolaadivabrik Kawe biskviidikarp 1930. aastate lõpust. Reklaampildil näha Volta hooned, kus tehas toona tegutses.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Domus Kinnisvara turuülevaade 05-2017: 2007. aasta tehingute rekord sai purustatud

19.06.2017 Domus Kinnisvara

Kui varasemalt sai välja hõigatud, et märtsis toimus majanduslanguse järgne kinnisvaratehingute rekord, siis mais sai ületatud 2007. aasta rekord, mil toimus Eestis kokku 5053 ostu-müügitehingut. Samas tehingute koguväärtus jäi 37% madalamaks. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta mais Eestis kokku 5136 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 269 miljonit eurot. Võrreldes buumiaegse rekordiga tõi seekordse tehingute arvu tõusu kaasa hoonestamata maatulundusmaade ja elamute müügitehingute arvu tõus. Korteritehinguid toimus üle 500 tehingu võrra vähem.

Tehingute arv tõusis aprilliga võrreldes 29% ning võrreldes eelmise aasta maiga 14%. Käesoleva aasta maikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 25% kõrgem.

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta mais 2050 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 185 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 20% ja tehingute koguväärtus 38%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 12% ja tehingute koguväärtus 24%.