Autor Peep Sooman on Eesti suurima kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara müügipartner, kelle igapäevaseks tööks on juhtida uusarenduste müügimeeskonda.
Eesti kinnisvaraturul on kanda kinnitamas uus tõug investoreid – alla 10%lised üüritootlused ahnemaid ei rahulda ning sestap on sisenetud arendusturule.
Aktsiaturgudel öeldakse, et kui taksojuhid hakkavad väärtpabereid ostma, on viimane aeg enda omad maha müüa. Alustuseks olgu öeldud, et taksojuhi amet on igati väärikas ja mul pole taksojuhtide vastu mitte midagi. Aga see selleks.
Eesti kinnisvaraturul on tõsine probleem – metafoorina „taksojuhid“ ehk täiesti teiste valdkondade esindajad on õilmitseva turu valguses hakanud oma vaba raha kinnisvaraturule paiskama.
Üldiselt on värsked investeeringud turule ikkagi head ja teretulnud, seda enam, et eestlaste kodumajapidamiste käes on rekordarv hoiuseid ehk täpsemini 6,4 miljardit eurot, mis intressi kogumata kontodel vedeleb.
Kellel siis ikka kahju peaks olema, kui rahaga osatakse raha teha ja inimeste jõukus veelgi kasvaks. Olgu arst, õpetaja või taksojuht, abiks on ikka, kui investeeringuna ostetud korter üüritulu teenib ja loodetavasti ka lastele väärtust kasvatavaks pärandiks on.
Paraku on Eesti kinnisvaraturul kanda kinnitamas uus tõug investoreid – alla 10%lised üüritootlused ahnemaid ei rahulda ning sestap on sisenetud arendusturule. Tegelikult on see ju marulihtne – ostad krundi, korraldad ehitushanke, lased ehitada ja korjad kasumi kokku. Ja nii need miljonid turule voolavad.
Probleem on hoopis mujal. Nimelt „taksojuht“ ei oska ega tahagi arvestada sellega, kas lõpuks valmis ehitatud tootega selle uus omanik ka rahul on. Inglise keeles tähistatakse seda terminiga „professional dignity“. Lahtiseletatult on tegemist professionaalse väärikusega, mis kätkeb endas moraali- ja eetikanorme, millest oma töös lähtutakse. Eelkõige aga just seda, et need normid inimese peas üldse olemas oleks.
Kusjuures selle väärikuse puudumine polegi alati pahatahtlik- kui ma annan sõbrale kõhuvalu suhtes nõu, võib mu tahe olla väga hea, aga tegelikult ei tohiks asjatundmatu juttu üldse kuulatagi, sest kõhuhädasid on palju ja ilma vastava ettevalmistuseta isiku abi võib kasu asemel hoopistükkis kahju teha. Suurim väärikuse mõõdupuu oleks valida 112 või ta kiirelt traumapunkti toimetada, mitte hakata kõhuvalus vaevlevale sõbrale raha eest kummeliteed keetma.
Teekeetmise tulemus on väärikuseta projektid
Just selline teekeetmine aga turul toimubki. Kui on nõudlust, siis püütakse pakkumist suurendada ja seda toodete abil, mis isegi põgusal pealevaatamisel judinaid tekitab. Projekteerijad ja ehitajad koogutavad kaasa ning lähtuvad loogikast, et kes maksab, tellib ka muusika.
Nii neid väärikuseta projekte turule tasahilju juurde tekibki ja on väga nukker, kui tekivad jälle elurajoonid, kus tänavavalgustus jääbki unistuseks või sadevee drenaaži puudumisel muunduvad tagahoovid tiikideks, mõned seinad kumisevad trummina läbi ja vahel unustatakse vundamendile hüdrotõkked panna.
Vabakutseliste žonglööride isetegevus mõjutab väga otseselt nendelt varade ostjaid, kuid sellel on ka turule tervikuna negatiivne mõju. Masu-järgsel perioodil aeti uusarenduste kvaliteedilatt keskmiselt päris kõrgele, kuna pinnale jäid ainult kõige tugevamad ja tublimad ja korralikumad.
Liiga hea, et olla tõsi
Nüüd, kui on alanud (osaliselt ka tänu ühisrahastusele) igamehe-show, on terve kinnisvaraarendussektori maine löögi all. Sel korral küll (õnneks) on nii arendustegevusi kui arendusprojektides ostjaid finantseerivad pangad targemad ja esitavad enne raha väljastamist sada küsimust. Kui kasvõi ühelegi vastab arendaja valesti, siis pank tehingut ei soosi.
Ka iga üksisik saab ennast selliste arendajate vastu kaitsta samal moel – kui kallist kaupa müüb ilma igasuguse kogemuseta arendaja, siis tuleb küsida ja küsida ja küsida, kuniks kõikidele küsimustele on vastused käes. Head tegijad oskavad neile vastata.
Kui aga arendaja vastuse kuskil võlgu jääb, siis on targem tehingust loobuda, sest nagu ütleb vanasõnagi – kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt see polegi tõsi.
Delfi Ärileht: „Taksojuhid“ viivad kinnisvaraarendajate maine alla
16. mail 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ning Lennuliiklusteeninduse ASi vahel leping lennujuhtimiskeskuse juurdeehituse ehituseks aadressil Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald, Harjumaa.
Kui Tallinnas ja Tartus on majanduslanguse eelsed keskmised ruutmeetrihinnad ületatud, siis Pärnus liigutakse järjepidevalt majanduselanguse eelsete hindade poole. Aktiivne uute korterelamute ehitus on ka seal hoo üles saanud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati aprillis Eestis kokku 3985 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 204 miljonit eurot. Tehingute arv langes märtsiga võrreldes 16% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 2%. Käesoleva aasta aprillikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 2% madalam.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Alates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.
Kolmapäeval, 17. mail kell 14 võtavad abilinnapead Eha Võrk ja Mihhail Kõlvart ehitajalt vastu Õpetajate Kodu sarikapärja.
23/05/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “
Eesti residentide kõrval on Eesti suurimad kinnisvaraostjad Soome ja Venemaa residendid. Siiski jäävad nendegi kahe riigi residentide tehingute arvud üsna napiks. 2017 I kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis 5647 kinnisvaratehingut. Neist 83 tehingu puhul oli omandajaks Soome ja 14 tehingu puhul Venemaa resident. Kokku on Vene ja Soome residentidest kinnisvaraomandajate tehignute osakaal 1,7%.
Möödunud nädalal müüsid kinnisvara arendusettevõte Hammerhead OÜ ja Eventus Kinnisvara koostöös arendatud ärihoone Männikul. Endise keemiakombinaadi asemele aadressil Männiku tee 104 kerkinud ärihoone ehitas Eventus Ehitus OÜ.
Viimase 12 kuu jooksul teenis keskmise Tallinna korteri omanik iga kuu oma vara kallinemiselt kolmsada eurot, näitab Center Kinnisvara värske Tallinna korterituru kuuülevaade.
Tööga hõivatute osakaal oli esimeses kvartalis tööealiste inimeste hulgas 66,3% ehk hooajalisi tegureid arvestades viimaste kümnendite kõrgeim
Pindi kinnisvara suurkliendi osakonna juht Peep Sooman on öelnud tänases Postimehe artiklis mitmeid lauseid, mis ei vasta tõele või on avalikkust eksitavad. KV.ee juht Tarvo Teslon selgitab, miks need väited ei vasta tõele.
Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6%, tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele.
Kinnisvaraturg püsis Viljandimaal 2016. aastal tervikuna sarnaselt 2015. aastale endiselt aeglustuvas trendis, mille juures langes nii tehingute arv kui tehtud tehingute koguväärtus ja kinnisvaratehingu keskmine väärtus. Möödunud aasta lõikes tehti Viljandi maakonnas 1 664 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida oli 4,2% vähem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 41 miljonit eurot, mida oli 9,2% vähem kui varasemal aastal. Nii tehingute arv kui tehingute koguväärtus kasvas ainuüksi korterituru raames, korteritehingud moodustasid sealjuures kogu kinnisvaratehingute mahust ligi 31%.
