Capital Mill tähistas Luise 13 elamuhoone ehitusel sarikapidu

Capital MillCapital Milli uusarenduses aadressil Luise 13 peeti neljapäeval sarikapidu. 2024. aasta lõpuks valmib Tallinnas Kassisaba piirkonnas eksklusiivne kortermaja, kus leiavad endale kodu 14 perekonda.

„Luise 13 ehitus on liikunud plaanipäraselt – eelmise aasta juulis löödi kopp maasse ning praeguseks oleme jõudnud ehitustöödega niikaugele, et saame hoonelt sarikapärja alla tuua,“ lausus Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo. „Täname ehitusettevõtet Grand Ehitus hea töö eest ning samuti esimesi tulevaste kodude ostjaid.“

Silver Neemelo sõnul on rõõm näha, et Tallinna kesklinn on jätkuvalt väga atraktiivne koht elamiseks, kodude loomiseks ja ka investeerimiseks. Luise 13 puhul on tegemist arendusprojektiga, kus kõik eluks vajalik on tõepoolest käe ja jala juures, tehes igapäevaelu korraldamise võimalikult lihtsaks ja muretuks. Jalutuskäigu kaugusel asuvad vanalinn, Tõnismägi ja Kristiine – seega on ümbruskonnas olemas kaubanduskeskused, koolid, lasteaiad, pargid ja paljud muud asutused. Luise 13 on eri arhitektuuristiilide ühendavaks lüliks ning sulandub oma keskkonda ideaalselt.

„Kinnisvarasektorile on nii möödunud kui ka jätkuv aasta olnud keerulise turuolukorra tõttu piisavalt väljakutseid sisaldavad, kuid samas ka põnevad,“ ütles Silver Neemelo ning lisas, et tajub tugevalt, kuidas tänane klient on väga teadlik oma soovide, vajaduste ja ka võimaluste osas. „Otsitakse kodusid, mis on ökonoomsed, kus palju on rõhku pandud detailidele, projekti planeeringule ja keskkonnale tervikuna.“

Luise 13 hoone arhitektuuri tegi Apex Arhitektuuribüroo juhtivad arhitektid Ove Oot, Janar Blehner ja Signe Kits.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud kinnisvarainvesteeringule Balti riikidesse ning tänane portfellimaht ulatub 500 miljoni euroni. Ettevõtte meeskond omab pikaaegset kogemust kinnisvaraarenduse valdkonnas. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid kinnisvara objekte Eestis, Lätis ja Leedus.

Swedbank: Euroopa Keskpank on jätkuvalt ebakindel intressimäärade langetamiseks

SwedbankEuroopa Keskpanga (ECB) tänasel (11. aprill 2024) koosolekul intressimäärade muutmata jätmine oli täiesti ootuspärane. Lahtiseks jäi ka võimalus, kas ECB hakkab intressimäärasid langetama juunis, mida suure konsensusena on oodatud.

Ühest küljest teatas ECB, et praegused intressimäärad toetavad inflatsiooni aeglustumist, kuid samas vajavat keskpank jätkuvalt aega inflatsiooni ja muude majandusnäitajate liikumise jälgimiseks, enne kui ollakse valmis intressimäärasid langetama. Samas anti ettevaatlikult märku „rahapoliitiliste piirangute“ leevendamise võimalusest, kui ollakse kindlad inflatsiooni lähenemises 2% eesmärgini. See oli ECB nõukogult oluline sõnum.

Inflatsiooni aeglustumine jätkub

Euroala inflatsioon pidurdus märtsis teatavasti juba 2,4 protsendini ja selle aeglustumine peaks meie hinnangul lähikuudel jätkuma. Kui euroala inflatsioon on kiiresti aeglustumas, siis USA tugev majandus ja tööturg on hoidnud inflatsiooni liiga kiirena (märtsis 3,5%) ja see on tugevalt pidurdanud Föderaalreservi intressimäärade langetamise plaane, mis omakorda võib kaudselt mõjutada ka ECB otsuseid.

Kui veel eelmisel nädalal oli ECB intressimäärade kärbe juunis turgudel peaaegu täielikult arvesse võetud, siis enne tänast keskpanga otsust peeti selle tõenäosuseks 80%. Samuti on oluliselt vähenenud ootused kärbete kordade ja nende ulatuse kohta sel aastal. Kui aasta alguses ootasid turud sel aastal kokku 1,75 protsendipunktilist (175 baaspunktilist) intressimäärade vähendamist, siis nüüdseks on see taandunud keskmiselt isegi alla 0,75 protsendipunkti (75 baaspunkti). Swedbanki hinnangul peaks intressimäärade langetamise suurus sel aastal viimasest siiski suurem tulema.

Kuigi ECB on andnud märku, et ta teeb rahapoliitilisi otsuseid sõltumatult, võiks pikaaegne ja suurenev erinevus Föderaalreservist, mis paljuski suunab maailmamajandust, probleeme tekitada. Muuhulgas võib ECB jõulisem intressimäärade langetamine euro nõrgemaks muuta, mis võib impordi kaudu inflatsiooni kergitada. Siiski, euroala nõrk majandus vajab praegusest madalamaid intressimäärasid, mistõttu langetab ECB neid sel aastal võrreldes Föderaalreserviga tõenäoliselt rohkem.

Euribori väljavaade

Turgude ettevaatlikumaks muutunud ootused keskpankade rahapoliitika lõdvendamise suhtes on mõjutanud euribori väljavaadet. Näiteks 3 kuu euribori langust oodatakse praeguselt 3,9 protsendilt aasta lõpuks ligi 3,2 protsendini, mis vaid nädal tagasi oli 3 protsendi juures. Teatavasti võivad turuootused aga kiiresti ja oluliselt muutuda.

Intressimäärade languse kindlam väljavaade parandaks laenuvõtjate kindlustunnet. Euribori muutus mõjutab ligi veerandit majapidamistest, jättes nende eelarvesse rohkem ruumi tarbimiseks ja/või säästmiseks. Swedbanki eluasemelaenu klientidest on 70 protsendil suurenenud laenu tagasimaksed selle ajaga võrreldes, kui euribor tõusis üle nulli, (2022. aasta keskel) kuni 100 eurot kuus ja vaid 8 protsendil on see tõusnud üle 250 euro. Võrdlemisi tugev tööturg on aidanud inimestel laenukohustusi hästi täita ja viivises laenude osatähtsus on jätkuvalt väga madal.

Samas, kui ECB intressimäärasid langetama hakkab, jääb selle positiivne mõju kogu majandusele sel aasta tõenäoliselt veel tagasihoidlikuks, kuna laenulepingutes muutuvad intressikulud järk-järgult ja alles mitme kuu (peamiselt kuue kuu) järel.

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 23/04/2024

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 23/04/2024 Kinnisvarakoolis. Jurist Martina Proosa annab koolitusel detailse ülevaate detailplaneeringutest ja nende koostamisest.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 23/04/2024 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

1Partner: jutt massilisest Hispaaniasse kinnisvara ostmisest on müüt

Meedias laiemalt spekuleeritud tees, nagu oleks siinsed kinnisvarainvestorid oma portfellis Eesti varasid Hispaania ja teiste Lõuna-Euroopa riikide vastu vangerdamas, on müüt ning reaalsuses on selle sammu astunud pigem vähesed, kommenteerib 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahteri.

“Minu käest on viimastel kuudel korduvalt küsitud, kas siinse turu jahtumine või Venemaa jätkuv agressioon on eestlased pannud rohkem huvituma Hispaania kinnisvara vastu. Tõsi, huvi on paari aasta jooksul küll tõusnud, kuid tehinguni jõuavad vähesed,” kinnitab Martin Vahter, kelle sõnul pole keeruline Eestis olles kaugemate maade kinnisvarakuulutusi lapata, kuid edasi läheb palju keerulisemaks.

“Pealtnäha lihtne on numbreid vaadates jõuda järelduseni, et ostan laenuga Hispaaniasse
200 000 euro ehk Tallinna vanema kolmetoalise hinnaga korteri, puhkan seal paar nädalat aastas ja ülejäänud aja teenib objekt üüritulu ning selle abil katan laenumakse – mis saaks minna valesti,” muigab Vahter ning meenutab kohe, et soodne korter on ka Hispaanias soodne mingi põhjusega – olgu siis tegu kehvema piirkonna või kehvemas korras hoonega. “Nii see asi kahjuks ikka ei käi, et Mustamäe korteri raha eest ostan soojal maal kauni merevaatega luksusliku korteri,” tõmbab Vahter hoogu maha ning meenutab ka, et Eestis suhteliselt lihtsa ja kiire asjaajamisega harjunud inimestele võib kiiresti väljakutseks osutuda ka Lõuna-Euroopa bürokraatia.

Esimene raskus on Vahteri sõnul siiski valimine, sest objektid tuleb oma silmaga üle vaadata, mis tähendab juba päris arvestatavat aja- ja rahakulu ning reise tuleb ihaldatud piirkonda võtta ette mitmeid. “Kui valimisprotsessi saab osaliselt puhkuseplaanidega siduda, siis muidugi tundub ka see osa alguses meeldiv,” arutleb Vahter ning ja lisab, et tuhandete kilomeetrite kauguselt usaldusväärse üürniku leidmine ei pruugi samuti alati kõige kergem olla. Lisaks tuleb investoril arvestada ka kommunaalkulude, varamaksude ja korteri pideva loomuliku kulumisega. “Mis saab siis kui üürnikul kraan katki läheb? Kas lendate ise Hispaaniasse kohale? Eks nii üürnike kui korteri haldamiseks on teenusepakkujad olemas, kuid see langetab koheselt investeeringu tootlust,” osutab Vahter ahvatlevana tunduva äriplaani võimalikele kitsaskohtadele.

“Tõsi on siiski see, et jõukamad eestlased on Lõuna-Euroopasse kinnisvara ostnud juba paarkümmend aastat ning populaarsemates piirkondades kogukond kasvab. Siiski on need enamjaolt inimesed, kelle varade mahust moodustab see vaid väga väikese osa või siis on neil endal tõsisem plaan märkimisväärne osa ajast soojemas kliimas veeta,” kommenteerib Vahter olukorda ning kinnitab lõpetuseks veelkord, et eestlastest üüriinvestorite arv Hispaanias siiani kiires kasvus ei ole.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Tallinn: Linn laseb lammutada ebaseaduslikult ehitatava hoone

TallinnTallinna linnaplaneerimise amet laseb asendustäitmise korras lammutada Kristiine linnaosas aadressil Mõtuse 25a ebaseaduslikult rajatava hoone, kuna ehitustööde tegemiseks puuduvad nii vajalikud projekteerimistingimused kui ka ehitusluba. Kinnistu omanik on eiranud kõiki kahe aasta jooksul tehtud ettekirjutusi.

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on tegemist ühe keerulisema juhtumiga linnaplaneerimise ameti senises praktikas, mis on ka avalikku tähelepanu pälvinud ning kindlasti pretsedendiga, sest viimati kohaldas linn sundtäitmist ligi 20 aastat tagasi. „Linna jaoks on lammutamine äärmuslik meede, kuid muude vahenditega pole õnnestunud ebaseaduslikku ehitustegevust peatada. Omanik on ignoreerinud kõiki esitatud ettekirjutusi ja tähtaegu ning jätkanud ehitustöid,“ rääkis Lippus. „Oleme alati soovinud jõuda mõistlikule ja tulemuslikule lahendusele. Ent antud juhtumi puhul on tegemist seaduserikkumisega ning ehitus- ja planeerimisseadusest tulenevad nõuded kehtivad siiski kõigile elanikele võrdselt.“

Linnaplaneerimise ametile esitati 21. aprillil 2022. aastal pöördumine seoses Mõtuse 25a kinnistul toimuva ehitustegevusega. Samal kuul tegi amet asjaolude väljaselgitamiseks paikvaatluse koos ettekirjutusega ehitustööd koheselt lõpetada. 2023. aasta mais selgus, et omanik on jätkanud ehitustöid hoolimata ameti ettekirjutusest ja ehitusloa puudumisest.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro lisas, et kinnistu omanikuga on korduvalt kohtutud, infot jagatud ja nõustatud. „Sellele vaatamata on ehitustöid jätkatud. Alternatiivina kogu hoone lammutamisele oleme pakkunud Kristiine linnaosa üldplaneeringule ning piirkondlikule hoonestuslaadile vastava ehitusprojekti esitamist ja sellele vastavalt hoone osalist lammutamist. Ka seda nõuet pole täidetud,“ märkis Karro. „Planeering ei ole lihtsalt formaalsus, vaid kokkulepe omaniku, ümbritseva kogukonna ja linna vahel, mille eesmärgiks on meile kõigile meeldiv elukeskkond. Meie eesmärgiks on, et linnaruumi mõjutavad kokkulepped sünniks osapoolte koostöös ja et neist kinni peetaks.“

2024. aasta esimeses kvartalis on kinnistu omanikule antud nii kohtumisel kui ka mitmel korral kirja teel teada, et kui vabatahtlikult ettekirjutust täitma ei asuta, siis korraldab hoone lammutamise asendustäitmise korras linnaplaneerimise amet. Kinnistu omanik ei ole kasutanud oma õigust vaidlustada ettekirjutust, rakendatud sunnirahasid (kogusummas pea 60 000 eurot) ega linnale teadaolevalt ka planeeritavat asendustäitmist.

Juhul, kui kinnistu omanik ei korralda lammutamist enne 28. aprilli sel aastal, alustab amet ebaseadusliku hoone lammutustöödega 29. aprillil ja tööd kestavad kuni 17. maini. Lammutustööd lähevad maksma 16 104 eurot ning see summa nõutakse sisse kinnistu omanikult.

KV.EE: Uute korterite üürihindadel on suurem surve

Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE on alates 08.2023 tipust liikunud vaikselt allapoole. Üürihinna languse tagamaa on olnud suurenenud üürikorterite pakkumine, mis on suurendanud konkurentsi üürileandjate vahel.

Konkurents üürileandjate vahel on enam kasvanud uute ja kallimate korterite seas. Seda põhjusel, et 2023. a valmis ehituslikult hulk 2020. a. lõpust kuni 2022. a alguseni paberil ostetud kortereid. Neist korteritest 30-40% ostsid juriidilised isikud ehk valdavalt üürileandjad.

2023. a teisest poolest uute korterite üüripakkumine järjest suurenes ja surus hinda allapoole. Muudes vanuse- ja kvaliteedisegmentides on korterite pakkumishinnad kinnisvaraportaalis KV.EE viimased pool aastat püsinud enam-vähem paigas. Küll võib julgelt arvata, et huvitunud üürnikele on mõningaid hinnasoodustusi tehtud neljasilmavestlustes.

Tallinna korterite üüripakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE näitas 03.2024 ootamatut vähenemist. See võiks esmalt olla õrn vihje, et surve üürihindadele hakkab leevenema. Hinnalanguse või horisontaalsunnas liikumise tõusuks pöördumiseni läheb siiski veel aega.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tallinn: Esimeses kvartalis on linnavalitsus teinud otsused 11 detailplaneeringu osas

TallinnTallinna linnaplaneerimise amet on alates eelmisest aastast rakendanud mitmeid töökorralduslikke muudatusi, et kiirendada planeeringute menetlusprotsessi. Detailplaneeringute algatamist on lihtsustatud ning korrastatud planeeringute registri statistikat, et saada parem ülevaade menetluste hetkeseisust ja protsessi kitsaskohtadest.

Abilinnapea Madle Lippus selgitas, et selle protsessi käigus on lõpetatud ka nende detailplaneeringute menetlus, mis ei ole enam asja- või ajakohased. „Ühelt poolt annab registri korrastamine meil objektiivselt ülevaate, kui palju detailplaneeringuid on tegelikult aktiivselt töös. See võimaldab paremini jälgida planeeringute edenemist, juhtida arhitektide ja teiste osapoolte töövoogu ning võtta aktiivsem roll planeerijatega koostöös. Teisalt aitab korrastamine anda tegeliku ülevaate menetlusaegadest. Seni on registriandmetes sisaldunud perspektiivitud ja „seisvad” planeeringud loonud kuvandi, et linn menetleb detailplaneeringuid pikki aastaid,“ rääkis Lippus.

Alates novembrist on lõpetatud kokku 97 mitteaktiivset planeeringut ning lähiajal on linnaplaneerimise ametil kavas teha ettepanek veel ligikaudu 50 detailplaneeringu lõpetamiseks. Praegu on linnaplaneerimise ametil ülevaatamisel detailplaneeringu koostamise ja koostöö etapp, kus amet kavatseb edaspidi võtta suurema vastutuse tähtaegade ja edenemise osas.

Töökorralduslikel muudatustel on olnud ka konkreetne mõju tulemustele. Näiteks võrreldes eelmise aasta esimese kolme kuuga on tänavu jõutud numbriliselt rohkem teha detailplaneeringute menetluse lõppfaasi otsuseid (vastuvõtmine ja kehtestamine).

2024. aasta esimeses kvartalis on Tallinna linnvalitsus teinud otsused 11 detailplaneeringu osas, sh algatanud viis, vastu võtnud neli ja kehtestanud kaks detailplaneeringut. Möödunud aastal samal perioodil tehti otsus viie detailplaneeringu osas (üks algatatud, neli kehtestatud).

Bigbank: kodulaenu taotluste arv on üle 60% tõusnud

Kodulaenu taotluste arv oli märtsis üle 60% suurem kui aasta tagasi samal perioodil ja ka kümnendiku suurem käesoleva aasta veebruarist, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul on jaanuarist alanud pankade laenumarginaalide langetamine turule toonud aktiivse liikumise. “Samas on reaalsete tehingute arv Tallinna korteriturul võrreldes esimese kvartali laenutaotluste arvukusega olnud pigem tagasihoidlik. Siit võib luua eelduse, et paljudel inimestel on küll konkreetne, kuid siiani veel lõpuni ellu viimata plaan lähiajal uus kodu soetada,” rääkis Pechter, kelle hinnangul on üheks kõrgenenud huvi põhjuseks 1. aprillist kehtima hakanud Eesti Panga presidendi määrus, mis kehtestas laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäära arvutamise uue korra.

Kui märtsis oli keskmine Bigbankist võetud kodulaen 110 tuhat eurot, siis juba lähikuudel võib see paarkümmend protsenti suurem olla. Näiteks saab 1700 euro suuruse netosissetulekuga inimene senise 120 000 euro asemel laenu võtta kuni 141 000 eurot. “See võib tähendada korteri puhul näiteks ühte lisatuba ehk märkimisväärselt ruumikamat elamist,” tõi Bigbanki juht näite.

Jonna Pechteri sõnul on palju neidki, kes juba aasta-poolteist on kannatlikult oodanud laenukeskkonna soodsamaks muutumist. “Euribor on siiani püsinud visalt endisel tasemel, kuid pangad on juba marginaale langetanud, lisaks on vahepealse ajaga mõneski peres jõudnud tõusta sissetulekud ning sellega koos ka nii finantskindlus kui laenuvõimekus,” loetles Pechter põhjuseid, mis kodulaenu turule positiivset mõju avaldavad.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 2 miljardit eurot.

KredEx: Alates 23. aprillist saab taotleda toetust väikeelamute renoveerimiseks

Kredex23. aprillil avab EASi ja KredExi ühendasutus taotlusvooru väikeelamute renoveerimiseks. Vooru eelarve on ligikaudu 28 miljonit eurot. Toetus võimaldab katta kuni 50% renoveerimistööde kogumaksumusest, maksimaalne toetussumma on 50 000 eurot.

Toetust saab taotleda üksikelamu ja kuni kahe korteriga elamu või ridaelamu renoveerimiseks nii osaliselt kui ka terviklikult. Osalisel renoveerimisel on toetuse määr 20% toetatavatest kuludest ja maksimaalne toetussumma 20 000 eurot elamu kohta. Tervikliku renoveerimise korral oleneb toetuse määr ja maksimaalne summa elamu asukohast. Enamikus Eesti piirkondades saab toetust kuni 50 000 eurot ja kuni 50%, Tallinna- ja Tartu-lähedastes piirkondades kuni 40 000 eurot ja kuni 40% toetatavatest kuludest. Kõige väiksem on toetus Tallinnas ja Tartus ehk kuni 30 000 eurot ja 30% toetatavatest kuludest.

Kuna toetuse eesmärgiks on suurem energiatõhusus, on toetuse saamiseks kõige olulisem tingimus elamu energiatõhususklassi paranemine. Terviklikul renoveerimisel peab maja jõudma C-energiaklassini. Osalise renoveerimise puhul on vajalik tõus vähemalt klassi võrra. Kui väikeelamu energiaklass üksiku parenduse tulemusena ei tõuse või elamul on juba enne toetuse taotlemist saavutatud parim võimalik energiatõhususe klass A, siis toetust saada ei ole võimalik. Juhul, kui toetusega soovitakse soetada akupank või paigaldada elektriauto laadimistaristu, tuleb toetuse saajal teha ka lisatöid, mis aitaksid elamu energiaklassi parandada.

Leebemad nõuded kehtivad kultuuriväärtuslike elamute renoveerimisel. Nende tervikliku renoveerimise tulemusena ei ole vaja saavutada C-energiaklassi, vaid piisab edenemisest ühe klassi võrra, näiteks F-ist E-ni. Samuti on võimalik jätta tegemata hoone välisilmet oluliselt muutvad tööd, kui need lähevad vastuollu muinsuskaitse nõuetega – näiteks jätta renoveerimisel fassaad vähem soojustatuks või aknad vahetamata.

Taotlemist lihtsustab, et päikesepaneelide ja inverteri ning samuti akude soetamisel ei ole enam vaja hinnapakkumusi esitada. Nende puhul makstakse fikseeritud summaga toetust, sõltumata sellest, kui kalliks või odavaks projekt kujuneb. Toetatakse päikesepaneele ja inverterit võimsusega kuni 15 kilovatti. Päikesepaneelide ja inverteri soetamisel on ühikuhind 1140 eurot, akupanga soetamisel 642 eurot ühe kilovati kohta ning toetus moodustab 30% ühikuhinnast.

Ühikuhind kehtib ainult päikesepaneelide, inverterite ja akude soetamisel – kõigi muude soetatud seadmete ja materjalide ning tellitud teenuste puhul on endiselt vajalik hinnapakkumiste võtmine.

Väikeelamute renoveerimise toetust saab taotleda alates 23. aprillist Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavas e-toetuse keskkonnas. Enne taotluse esitamist ei tohi töödega alustada ega tasuda ettemaksu, välja arvatud energiamärgise või ehitusprojekti koostamise kulud. Toetatavate tegevuste elluviimiseks on 12 kuud alates taotluse rahuldamise otsusest. Põhjendatud juhul on võimalik tegevuste elluviimise tähtaega pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra. Kõige hilisem aeg tööde lõpetamiseks on 31. detsember 2025.

Toetusvooru rahastab Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF).
Vooru tingimustega tutvu siin kredex.ee/majaduueks

EASi ja KredExi ühendasutus on üks osapool Euroopa Liidu projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050.

Kutse konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” 09.05.2024

Hea kinnisvaraturu osaline!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank kutsuvad Sind 9. mail 2024 Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale konverentsile

“Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

Kuna ja kui palju Euribor langeb?
Arko Kurtmann, Coop Panga juhatuse liige/ärikliendipanganduse juht

Detailplaneeringute pudelikaeladest
Angela Kase, advokaadibüroo WALLESS nõunik/vandeadvokaat
Diskussioonipaneelis: Martin Karro, Miko Niinemäe

Millal näeme Eesti Konjunktuuriinstituudi vaates kinnisvaraturu tõusule pöördumist?
Peeter Raudsepp, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor

Infortari vaade heitlikule kinnisvarasektorile
Ain Hanschmidt, Infortar juhatuse esimees

Elukondliku kinnisvara hinnastamise tasakaalupunktidest
Eno Juul, Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Karin Vinkel, Igor Habal, Martin Vahter

Kes planeerib pealinna?
Ain Kivisaar, Metro Capital OÜ tegevjuht
Diskussioonipaneelis: Madle Lippus, Margit Mutso, Jaak-Adam Looveer

Kuidas saadakse kinnisvara tippmaakleriks?
Rando Vanaveski, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Ruth Andresen, Martin Vendla

Kas see on rong või päevavalgus?!
Ardi Roosimaa, Restate Property Advisors nõukogu liige
Diskussioonipaneelis: Julia Linde, Keir Hildebrand, Henno Viires

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Erik Sucksdorff

Kinnisvarategu 2023 laureaadi väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 3. maiks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumine

Käes on aeg, kui korteriühistud peavad kokku kutsuma iga aastase korralise üldkoosoleku selleks, et:

  • kinnitada eelmise majandusaasta aruanne
  • kehtestada uus majanduskava
  • vajadusel vastu võtta kaasajastatud põhikiri
  • vajadusel valida uus juhatus
  • arutada muid aktuaalseid küsimusi

Korteriühistu juhatus on kohustatud igal aastal koostama majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras ja esitama selle korteriomanike üldkoosolekule kinnitamiseks. Sellest kohustusest on vabastatud vaid kuni kümne korteriomandiga ühistud, kes peavad kassapõhist raamatupidamist ja juhivad end ise ilma valitsejata.

Kinnitatud majandusaasta aruanne tuleb esitada registrile 6 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates elektrooniliselt ettevõtja portaali https://ettevotjaportaal.rik.ee/ või notari kaudu.

Kui põhikirjaga on ette nähtud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus, tuleb registrile esitada aruanne koos vandeaudiitori aruandega.

Lisaks peab juhatus koostama ka majanduskava, mille järgi teevad korteriomanikud korteriühistule perioodilisi ettemakseid. Nõuded majanduskavale on kehtestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 41. Kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.

Majanduskava koostamisel tuleb arvestada, et majanduskavaga ei saa korteriomanikele kehtestada rahalisi kohustusi teistsuguse jaotusega, kui seadus, korteriomanike kokkulepped ja põhikiri seda ette näevad.

Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad vähemalt 1/10 korteriomanikest nõuda koosoleku kokkukutsumist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

Kui juhatus ikkagi ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Sellisel juhul tuleks ka kaaluda, kas olemasolev juhatus peaks jätkama ühistu juhtimist või tuleks valida uus, oma ülesandeid täitev juhatus.

Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Statistikaamet: Veebruaris peatus majutusettevõtetes rohkem välisturiste kui aasta eest

StatistikaametStatistikaameti andmetel peatus 2024. aasta veebruaris majutusettevõtetes ligi 225 000 turisti, mis on 1% rohkem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv pisut kahanes, välisturistide arv aga kasvas.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas veebruaris Eesti majutusettevõtteid üle 107 000 välisturisti ja ligi 118 000 siseturisti. „Eelmise aasta veebruariga võrreldes oli välisturiste 4% rohkem, aga siiski veel 11% vähem kui vahetult enne kriisi 2020. aasta veebruaris. Siseturistide arv jäi 1% võrra alla mulluse veebruari kõigi aegade rekordile,“ selgitas Laurmaa.

Turiste saabus veebruaris majutusettevõtetesse enim Soomest (üle 49 000) ning Lätist (üle 17 000 inimese). Aastases võrdluses peatus majutusettevõtetes Soome turiste 2% ja Läti turiste 27% enam. Rohkem turiste saabus veel Leedust, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest ning Aasia riikidest. Paljude riikide turistide arv jäi aga mullusest veebruarist väiksemaks. Välisturistidest 78% peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (9%), Tartu (6%) ja Valga (2%) maakonnad. Kokku veetsid nad Eestis üle 211 000 öö.

Siseturistidest 69% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 21% töö. Kõige rohkem siseturiste peatus Harjumaal (33%), järgnesid Pärnumaa (14%), Tartumaa (12%) ja Ida-Virumaa (11%). Kokku veetsid nad majutusettevõtetes ligi 198 000 ööd.

Veebruaris pakkusid külastajatele teenust 903 majutuskohta. Turistide kasutuses oli ligi 21 000 tuba ja 47 000 voodikohta, täidetud oli 40% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 43 eurot, mis oli 2023. aasta veebruari hinnast 1 euro võrra ning kriisieelse 2020. aasta veebruari hinnast 9 euro võrra kallim. Lääne-Virumaal maksis ööpäev keskmiselt 51 eurot, Tartumaal 47 eurot, Harjumaal 45 eurot, Ida-Virumaal 43 eurot ning Pärnu- ja Valgamaal 37 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.03.2024

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis märtsis 2 545 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, mis on 6 tuhat eurot vähem kui veebruaris. Üüritulu langes märtsis 33 tuhande euro võrra seoses ankurüürnikuga sõlmitud üürilepingu lõppemisega Vilniuses asuvas büroohoones. Üüritulu omakorda tõusis tänu vakantsuse vähenemisele Kekavas asuvas logistikahoones ning seoses käibeüüridega Saules Miestase, RAF Centrs ning UKU Keskuse kaubanduskeskustes.

Selle aasta I kvartali konsolideeritud üüritulu on kokku 7 637 tuhat eurot, s.o 2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi I kvartali konsolideeritud EBITDA on sellel aastal 6 460 tuhat eurot, s.o 0,1% rohkem kui eelmisel aastal.

2024. aasta I kvartali jooksul on EfTEN Real Estate Fund AS teeninud 2 619 tuhat eurot vaba rahavoogu (EBITDA miinus laenumaksed miinus intressikulu), mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 406 tuhat eurot vähem. Rahavoog on vähenenud peamiselt seoses EURIBORi kasvuga. Fondi I kvartali tulemuste põhjal arvutatud potentsiaalne brutodividend on 19,38 senti aktsia kohta (13% vähem kui eelmisel aastal samal ajal).

Fondi tütarettevõtete pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär oli märtsi lõpus 5,9%. Fondi laenude keskmine intressimäär püsib samal tasemel eelmise aasta novembrist alates.

Fondi konsolideeritud raha jääk koos lühiajaliste hoiustega oli 31.03.2024 seisuga 20 268 tuhat eurot. Vastavalt korralise üldkoosoleku otsusele maksab fond 24. aprillil netodividende kokku 10 820 tuhat eurot (1 euro aktsia kohta).

EfTEN Real Estate Fund AS’i puhasväärtus aktsia kohta oli 31.03.2024 seisuga 20,5648 eurot ja EPRA NRV 21,3555 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas märtsis tavapäraselt 0,5%.

EREF_reports_monthly_03.2024

EfTEN: The net asset value of EfTEN Real Estate Fund AS shares as of 31.03.2024

EfTEN Real Estate FundIn March, EfTEN Real Estate Fund AS generated a consolidated rental income of 2,545 thousand euros, which is 6 thousand euros less than in February. The rental income decreased by 33 thousand euros in March due to the expiration of a lease agreement with an anchor tenant in an office building located in Vilnius. Conversely, rental income increased due to a decrease in vacancy in a logistics building in Kekava and due to turnover rents in the Saules Miestas, RAF Centrs, and UKU shopping centers.

For the first quarter of this year, the consolidated rental income totaled to 7,637 thousand euros, representing a 2% increase over the same period last year. The Fund’s consolidated EBITDA for the first quarter of this year was 6,460 thousand euros, which is a 0.1% increase from last year.

During the first quarter of 2024, EfTEN Real Estate Fund AS earned a free cash flow of 2,619 thousand euros (EBITDA minus loan payments minus interest expenses), which is 406 thousand euros less than the same period last year. The decrease in cash flow is primarily due to an increase in the EURIBOR. Based on the Fund’s first-quarter results, the potential gross dividend is 19.38 cents per share (13% less than the same time last year).

The weighted average interest rate of the Fund’s subsidiaries’ bank loans was 5.9% at the end of March. The average interest rate on the Fund’s loans has remained steady since November of the previous year.

As of March 31, 2024, the Fund’s consolidated cash balance, including short-term deposits, was 20,268 thousand euros. In accordance with the decision of the general meeting, the Fund will pay a total of 10,820 thousand euros in net dividends on April 24th (1 euro per share).

As of March 31, 2024, the net asset value per share of EfTEN Real Estate Fund AS was 20.5648 euros, and the EPRA NRV was 21.3555 euros. The net asset value per share increased by 0.5% in March as usual.

EREF_reports_monthly_03.2024

KV.EE: Elamispindade turg ootab majanduskasvu taastumist

Korterite müügipakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE on peale mõningat stabiilsuse perioodi kasvanud. Siiani on tehingute turg toiminud üsnagi mõistlikult, kuid tehinguid on samm-sammult vähemaks jäänud. Nii püsivad elamispindade hinnad vähemalt kogu 2024. a jooksul surve all, leidis kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli märtsis 2024. a pakkumises kokku 5291 Tallinna korterit. Aktiivsete pakkumiste arv oli keskmiselt 4162. Korterite müügipakkumiste arvu mõninga stabiilsuse periood ja isegi vähenemine on 2024. a algusest pöördunud kasvule.

“Korterite müügipakkumiste arvu suurenemise põhjusena võib välja tuua kahaneva tehingute arvu. Märtsikuine korteritehingute arv Tallinnas jäi Maa-ameti andmetel aastatagusest 30% allapoole. Nii püsivad korterid kinnisvaraportaalis KV.EE kauem pakkumises. Teise põhjusena võib tuua mõninga, siiski mitteolulisel määral üürikorterite müügipakkumisse jõudmise,” põhjendas Tarvo Teslon liikumisi korterite turul.

Tallinna korterite müügipakkumiste hind ei ole end suurenevast müügisoovist segada lasknud ja tüürib ülespoole. Märtsikuine Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 3583 €/m² ehk eelmisest aastast 3,4% rohkem.

“Korteripakkumiste keskmise hinna kerkimine on mõnevõrra näilik. Pakkumises on märkimisväärne hulk uusi ehk keskmisest kallimaid kortereid, millede müügikäive pole liiga kiire. See viib portaali KV.EE keskmise pakkumishinna matemaatiliselt ülespoole ilma, et samaväärse vara eest kõrgemat hinda küsitaks,” selgitas Tarvo Teslon hinnamaagiat.

Suurenev pakkumiste arv ja aeglaselt allapoole liikuv tehingute arv tähendavad, et kiireid positiivseid muutusi kinnisvaramüüjate jaoks liiga ruttu tulla ei saa.

“2024. a korterite müügiturg jätkab ebakindlatel radadel, kus pakkumist on palju ja ostjad kõhklevad. Ostjad pole turult kadunud, kuid need, kel reaalsed ostumõtted peas keerlemas, otsivad oma raha eest parimat kaupa. Lootus turu aktiivsuse taastumiseks, kus ostjate ja müüjate huvid paremini tasakaalus oleksid, on majanduskasvu naasmine. Majanduskasvu taasleidmine võiks olla tegur, mis annab elamispindade turule uue hingamise paremal juhul käesoleva aasta lõpus või pigem uuel aastal,” prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine