Korteriühistutel on võimalik taotleda toetust oma kodumaja rekonstrueerimiseks. Lisaks väiksematele küttearvetele ja hoone eluea pikenemisele, võib see mõnedes piirkondades tõsta ka kinnisvara hinda.

2015. aasta märtsis jõustus korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel on võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot. Toetus on mõeldud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, kus on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis. Majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Oluline on alustada

Toetusega saab hinnanguliselt rekonstrueerida umbes 500-550 korterelamut ja taotlusi võetakse vastu vahendite lõppemiseni.

Arvestades, et rohkem kui 80% KredExile laekuvatest taotlustest on hoone terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis juhul on toetusmäär 40%, saavad toetuseks ettenähtud vahendid otsa juba 2018. aastal. Seega ei tasu korteriühistutel otsusega viivitada. Esmalt tuleb tellida energiaaudit ja –märgis, uurida KredExist toetuste tingimuste kohta ning küsida pangast esialgsete laenutingimuste kohta. Seejärel saab ühistu üldkoosolekul võtta vastu otsused rekonstrueerimiseks ja laenu taotlemiseks. Kui ühiselt leitakse, et tahetakse rekonstrueerimisega edasi minna, saab juba tellida ehitusprojekti ja taotleda ehitusloa.

Nagu juba öeldud, vähenevad hoone rekonstrueerimisel selle küttekulud, pikeneb selle eluiga ning paraneb üldine elukeskkond. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on näiteks välja toonud, et kui praegu maksab üks perekond kütte eest keskmiselt 100 eurot kuus, siis põhjaliku rekonstrueerimise tulemusel võib küttearve vähenda umbes 50 euroni, ent kuna majad on erinevad, siis on ka saavutatav energiasääst erinev. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tuleb igale majale läheneda individuaalselt. „Keskmist maja pole olemas, rahaline kokkuhoid oleneb väga palju hoone suurusest, tehnilisest seisukorrast ja sellest, milliseid töid ja millise kvaliteediga on varem tehtud,“ sõnas Reinsalu. Mahukamate projektide puhul nõustab ühistuid ehitustehnilistes küsimustes tehniline konsultant, kes aitab läbi viia ka projekteerimis- ja ehitushanked.

Terviklik rekonstrueerimine kui tuleviku pant

Paljud inimesed pelgavad laenu kui sellist, ent pikemas perspektiivis tasub maja kordategemine end ära just energiatõhususe suurenemise ning hoone eluea pikenemise tõttu. Hetkel on võimalik maja korda teha toetuse abil, mis tähendab, et tehtav investeering tasub end selle võrra kiiremini ära. Lisaks viitab Reinsalu ka Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivile, mille kohaselt peavad pärast 31. detsembrit 2020 kõik uusehitised olema ligi nullenergiahooned. „Hinnavahe võib kasvõi Mustamäel samal tänaval olla väga suur. Kui üks on rekonstrueerimata elamu, mis ehitatud 1960. aastatel, ja teine on uusehitus, siis on juba praegu nende korterite hinnavahe ligikaudu 25%. On raske isegi prognoosida, mis see vahe on pärast aastat 2020,“ arutles ta.

Rekonstrueerimistööde toetusmäärad on 15%, 25% ja 40% tööde kogumaksumusest, sõltuvalt plaanitava rekonstrueerimise terviklikkusest. Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr 10% võrra kõrgem, tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast. Reinsalu sõnul on oluline teadlikkuse suurendamine, et inimesed mõistaksid paremini miks on vajalik ja kasulik korterelamud korda teha. Suuremast toetusest on abi ka sel põhjusel, et keskmine sissetulek on seal Eesti keskmisest märgatavalt madalam. „Arvatakse, et kuna Ida-Virumaal on küttehinnad madalamad kui mujal Eestis, siis on seal raskem rekonstrueerimist põhjendada. See väide kehtib siiski vaid Narva osas, mujal asulates on küttehinnad muu Eestiga sarnased,“ ütles Reinsalu.

Ventilatsioon vähendab terviseriske

Toetusmääradel on ka erinõuded. Näiteks 40% toetuse saamiseks peab ehitustööde tulemusel saavutatav energiatõhususarvu klass olema vähemalt C. See näit on ka uusarenduse puhul miinimumnõue. Üks aspekt, millele vanemates hoonetes pole tähelepanu pööratud, on sisekliima. Sel põhjusel on toetuse raames kohustuslik ka ventilatsioonisüsteemi uuendamine, mille abil saavutataksegi hea ja tervislik sisekliima.

Olenemata maja asukohast, suurusest ja seisukorrast, tasub rekonstrueerida terviklikult. Nõnda saavutatakse kõige suurem energiasääst ning hoone pikem eluiga. Kui alustada täna planeerimise protsessi, võib arvestada, et umbes aasta jooksul jõutakse ka reaalse ehitustegevuseni ning sealt edasi jääb üle vaid nautida head sisekliimat oma energiatõhusas ja ilusas kodus.