Pindi Kinnisvara: Ärimaade hinnad on kolmekordistunud

23.10.2016

Pindi KinnisvaraHarjumaa ärimaade tehinguhind on aastaga hüpanud kolmekordseks- põhjuseks ettevõtjate tormijooks kallimatele ja parematele kinnistutele.

Kui mullu esimese 9 kuu jooksul oli Harjumaa ärimaade tehingute keskmine hind 76 €/m², siis tänavu 9 kuuga on see aga tõusnud juba 242 €/m² peale.

Pindi Kinnisvara äripindade maakler Silver Ojamets ütles, et ehkki ärimaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistute tehingute arv ei ole muutunud (mullu 9 kuuga 38, tänavu 36 müüki), siis on täielikult muutunud tehingute struktuur. „Paremini kapitaliseeritud ettevõtjad on teadvustanud, et laienemiseks vajatakse parima asukohaga maatükke,“ sõnas Ojamets.

„Samas on logistiliselt hästi ligipääsetavate müügis olevate kruntide arv väga piiratud ning kõikjal on tugeva infrastruktuuriga ärimaadele mitu huvilist- see on ajanud väärt maatükkide hinna kõrgustesse,“ selgitas Ojamets.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/10/11/pindi-kinnisvara-arimaade-hinnad-kolmekordistunud/

Aeglasem kasv kinnisvaraturul

21.10.2016

SEB PankAeglustunud ehituslubade taotlemise kasv näitab, et olukord on stabiliseerumas nii elamu- kui muude hoonete ehituses. Kõrge tööhõive, sissetulekute suurenemine ja ettevõtlussektori tulemuste oodatav paranemine jäävad sellegipoolest kinnisvaraturgu toetama ka lähiaegadel.

Elamuehituse kasv aeglustumas

Sellel nädalal avaldatud statistika ehituslubade taotlemise kohta näitab, et elamuehituse kasv on aeglustumas, kuid mitte aeglane. 2016. aasta esimese kolme kvartali jooksul väljastati ehitusluba enam kui 4600 uue eluruumi ehituseks, mida on 14% enam, kui sama perioodi vältel 2015. aastal. Hoolimata kahekohalisest kasvunumbrist on tõus eelmiste aastatega võrreldes siiski suhteliselt tagasihoidlik: 2015. aastal suurenes väljastatud ehituslubade arv 40% ja 2014. aastal koguni 130%. Kui kaugel oleme täna samas buumiaegsetest tippudest, iseloomustab fakt, et 2006. aastal suudeti 9 kuu jooksul anda välja 9762 luba – rohkem kui kaks korda enam kui sellel aastal.

Võrreldes 2015. aastaga, on märgata muutusi ka elamuehituse trendides. Nimelt on sellel aastal suurenenud huvi ennekõike individuaalelamute ehituse vastu. Korterelamute rajamiseks antud ehituslubade arv on eelmise aastaga võrreldes koguni vähenenud: kui 2015. aasta esimese 9 kuu jooksul anti välja luba 124 korterelamu rajamiseks, siis sellel aastal 117. Seevastu uute üksik-, paaris- ja ridaelamute tarvis taotletud ehituslubade arv on suurenenud 200 võrra ehk 17% enam kui eelmisel aastal sama aja jooksul. Huvitava vastuoluna on hoolimata kavandavate era- või ridamajade osatähtsuse suurenemisest, keskmine ruutmeetrite arv ehitusloa saanud uusehitistes vähenenud. Ehitustegevuse geograafiat vaadates on jätkuvalt enam kui pool ehitusloa saanud elamutest kavandatud kerkima Tallinnasse ja selle ümbrusesse, kuid võrreldes eelmise aastaga on Harjumaa osatähtsus veidi vähenenud. Eelmisel aastal anti uusehitusteks Harju maakonnas välja 55% ehituslubadest, selle aasta esimesel kolmel kvartalil 51,5%.

Hoolimata kasvutempo mõningasest aeglustumisest, jääb keskkond elamuehituseks lähiaastatel tõenäoliselt soodsaks. Eesti tööhõive püsib kõrgel tasemel, inimeste sissetulekud suurenevad ja ka kodulaenu tingimused on laenajale soodsad. Vajadust uute eluasemete järele tingib ka olemasoleva elamufondi kesine olukord. Eurostati elutingimuste uuringu EU-SILC andmetel elab nigelates oludes – ruumis, kus lekib katus, levib niiskus või hallitus jms – veidi enam kui 13% elanikkonnast. See arv on küll oluliselt väiksem, kui paljudes teistes meiega sarnasel elatustasemel riikides, kuid potentsiaali arenguks ilmselgelt jagub. Pikas plaanis võib Eesti elamuturgu hakata aga aina enam mõjutama elanikkonna kahanemine, mis vähendab elamispindade nõudlust ja suurendab pakkumist.

Vaibumas on ka hinnakasv

Koos elamuehituse kasvu pidurdumisega on hoogu oluliselt maha võtnud ka elukondliku kinnisvara hinnatõus. Kui 2015. aasta alguses rühkis korterite keskmine ruutmeetrihind eurodes ülespoole kahekohalise kasvutempoga, siis 2016. aasta esimeses kvartalis suurenes keskmine ruutmeetrihind vaid protsendi ja teises kvartalis kahe võrra. Keskmiselt küsiti selle aasta teises kvartalis korteri ruutmeetri eest 1061 eurot. Hindade kasvutempo oli samal tasemel riigi keskmisega ka Tallinnas, kus üldine hinnatase on siiski poole kallim – ruutmeetri eest maksti 2016. aasta II kvartalis 1579 eurot.

Kas praegune hinnatase on adekvaatne või mitte on üsnagi subjektiivne hinnang ja oleneb võrdlusbaasist või ajavahemikust, mida praeguse olukorraga kõrvutada. Nii on korterite keskmine ruutmeetrihind tõusnud viimase viie aasta jooksul 55%, keskmine palk aga 37%. Võrreldes tänast seisu aga buumiaegse tipuga aastal 2007, siis maksab elamispind nüüd 12% vähem kui toona. Asetades sama võrdluse sissetulekute konteksti, siis maksis keskmine ruutmeeter toona umbes 1,7 keskmist brutokuupalka, täna on palganumber aga suurem kui keskmine ruutmeetrihind. Kuigi majanduse tsüklilisus kipub tõendama vastupidist, on vähemalt hetkel raske näha ajendit, mis võiks keskmise palga ja eluasemehinna suhet märkimisväärselt paigast nihutada ja pigem võiks oodata turul teatavat stabiilsust.

Korterite keskmine ruutmeetrihind, keskmine brutopalk (vasak skaala, eurodes) ja nende suhe (parem skaala).

Veel väärib tähelepanu, et võrreldes eelmise aastaga on langenud ehitustegevuse kui sellise hind. Vähenemine on olnud küll väike, jäädes ühe protsendi piirimaile. Ehitustegevuse hinda on kahandanud ehitusmasinate ja –materjalide hinnalangus, samas kui tööjõukulu on suurenenud.

Vähem ehituslubasid äri- ja tootmispindade ehituseks

Tipu paistab olevat saavutanud ka ettevõtete soov rajada uusi tootmis- ja äripindasid. Kui eelmisel aastal anti esimese kolme kvartaliga välja 2805 ehitusluba ligi miljoni ruutmeetri mitteelupindade ehituseks, siis selle aasta esimese 9 kuu jooksul vähem kui 1900, mis pindalas mõõdetuna veidi alla 900 000 ruutumeetri. Koos uusehitistega on vähenenud ka ehitiste rekonstrueerimiseks ja laienda-miseks väljastatud ehituslubade arv. Langus tuli peaosas põllumajandus-, metsandus- ja kalandus-sektorist, kus 2015. aastal taotleti lubasid tavapärasest oluliselt enam. Ruutmeetrites mõõdetuna on kavandatavate ehituste aga mitme ehitise liigi puhul ka suurenenud. Varasemast enam soovitakse ehitada kaubanduspindasid, transpordihooneid ja tööstushooneid. Ootus majanduskasvu kiirenemisele peaks äri- ja tootmispindade rajamist edaspidi toetama.

AS Harju Elekter asetas Allika Tööstuspargis nurgakivid kahele uuele hoonele

21.10.2016

Harju elekterTallinna piiril Saue vallas asuvas Allika Tööstuspargis asetati 21. oktoobril nurgakivi kahele olulisele hoonele: HE tootmis- ja laoboksidele ning mehaaniliste ja elektromehaaniliste seadmete ning komponentide seeriatootja Stera Grupi tootmis- ja laohoonele. Kokku ehitatakse 12 700 m2 erineva otstarbega pindasid.

Hoonete tellija on AS Harju Elekter, projekteerija OÜ Architec ning projektijuht-ehitaja AS Rand ja Tuulberg. Objektid valmivad 2017.a esimesel poolaastal ja on valmis rentnikele üleandmiseks.

Investeeringute mahuks on 8,2 miljonit eurot ning kaetakse omavahenditest ja pangalaenuga.

Allika Tööstuspark omab suurepärast ühendust Tallinna ringtee ning Via Balticaga, samuti Tallinna ja Paldiski sadamatega, olles ka kasvavaks tööandjaks Õismäe ja Astangu asumite ning Harku ja Saue valla elanikele.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%), Finnkumu Oy (100%) ja Rifas UAB (100%) ning lehtmetalltoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%) ja äsja soetatud kontserni Soome ettevõtetega seotud kinnisvara haldamise firma Harju Elekter Kiinteistöt Oy (100%).

Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%), superkondensaatorite tootjafirmas Skeleton Technologies Group OÜ (Eesti, 10%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Kinnisvara ostmine – üksinda või koos elukaaslasega?

21.10.2016

SEB PankKinnisvara ostmine on oluline samm. Tähtis otsus on aga selle juures ka see, kas uus kodu soetatakse ning eluasemelaen võetakse üksinda või ühiselt abikaasa/elukaaslasega. Oleme teie jaoks kokku pannud mõned punktid, mis oleks vaja enne läbi mõelda.

Kodulaenu võtmine koos kaaslasega

Otsust, kas võtta eluasemelaen koos kaastaotlejaga, mõjutab sageli inimeste maksevõime – ühe laenutaotleja regulaarne netosissetulek ei pruugi olla piisav juba olemasolevate ning taotletavate finantskohustuste täitmiseks. Samas võib mõni krediidiandja eeldada, et kui kinnisvara hakatakse ühiselt kasutama, võetakse ka kohustus ühiselt. Enamasti lähtuvad siiski krediidiandjad laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest ehk mitme laenusaaja korral kehtivad laenusaajatele ühtsed nõuded: mõlemal on regulaarne tõendatud sissetulek, korrektne maksepraktika jne.

Mitme laenusaajaga lepingu tingimused ei erine ühe laenusaajaga lepingu omadest.

Mitme laenusaaja korral on oluline teada, et nad vastutavad laenukohustuse eest solidaarselt. See tähendab, et iga laenusaaja vastutab laenu tagasimaksmise ja muude lepinguga võetud kohustuste täitmise eest täies ulatuses.

Kelle nimele uus kodu kirjutada?

Koduostjate seisukohast võib üksi või kahasse laenamise otsust mõjutada ka see, kelle nimele soovitakse kinnisvara soetada. Näiteks kui see on plaanis soetada elukaaslaste kaasomandina, soovitakse enamasti laenu võtta ühiselt. Juriidilise külje pealt ei määra aga see, millises suurusjärgus laenuvõtjad kinnisvara omanikuks saavad. Koos soetatava kinnisvaraobjekti võib poolte kokkuleppel kirjutada vaid ühe laenusaaja nimele.

Veidi teised tingimused on objekti omanikuks saamise puhul KredExi käenduse tagatisel laenu võtmisega. KredExi käendusel eluasemelaenuga soetatud objekti omanikuks ja kasutajaks peab saama laenusaaja. Lubatud on eluase soetada ka kaasomandisse abikaasa või kaaslaenusaajaga.

Mis saab homme? Aasta pärast? 10 aasta pärast?

Eluasemelaenu tähtaeg on üsna pikk ning selle aja jooksul võib elus nii mõndagi muutuda. Võib ka juhtuda, et laenulepingu kestvuse jooksul lähevad koos laenu võtnud inimeste teed lahku. Sel puhul peaks omavahel kokku leppima, mis saab laenuga soetatud objektist. Kas emb-kumb laenutaotleja soovib objekti enda nimele kirjutada ning laenukohustuse täitmise enda kanda võtta või otsustatakse objekt ära müüa?

Müügi korral peaks kinnisvara eest saadavast rahast esmajärjekorras katma laenukohustuse.

Kui aga üks elukaaslastest soovib laenuga soetatud objekti enda nimele kirjutada, tuleks kokku leppida laenukohustuste jagamine. Laenusaajad võivad kokku leppida, et mõlemad jäävad laenulepingu mõistes jätkuvalt laenusaajateks, kuid laenumakseid tasub vaid objekti omanikuks saanud isik.

Hoolimata omavahelisest leppest vastutab aga teine isik juriidiliselt ikkagi laenukohustuse täitmise eest, nii et näiteks võlgnevuse korral on pangal õigus nõuda selle tasumist ka teiselt laenusaajalt.Seega tasuks pigem pöörduda panga poole, et läbi arutada võimalused laenulepingu ümber vormistamiseks selliselt, et ka laenusaajaks jääks vaid see isik, kes objekti omanikuks saab.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Rikkaks üüriäris: kas üürileandjal on vaja äriplaani?

21.10.2016

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüriärisse siseneja võib seista mõtte ees, kas kavandatav äriplaan on mõistlik Excel’isse panna, et saada aimdust võimalikus investeeringu tasuvusest. Äriplaani ehk eelkõige rahavoogude ülevaate koostamine on igal juhul väga asjalik mõte.

Äriplaan aitab üürileandjal mõista, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, kas piisaval määral, et sellega tasub vaeva näha.

Lisaks aitab süstematiseeritud rahavoogude info mõista, millised tegurid on soovitud tasuvuse saavutamiseks olulisemad ja millised mitte nii olulised. Näiteks, kas üürileandja peaks tegelema rohkem võimalikult kõrge üürihinna püüdmisega või hoopis madala vakantsuse taotlemisega.

Seejuures tuleks kinnisvara üüriäri planeerides pigem arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda meeldivaks lisaboonuseks.

Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, võib majanduse langustsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakooli koolituskalender 2016

21.10.2016
KinnisvarakoolKinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga.

Koolitused toimuvad avalike koolitustena ja ettevõttesiseste koolitustena.

08-10.11.2016 Kinnisvara ABC – 18 tundi, 199 €* – UUS JA PIKEM PROGRAMM!

Koolitus “Kinnisvara ABC” annab hea tervikliku sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi alates finantseerimisest, hindamisest, arendamisest, planeerimisest, ehitamisest ja maakleritegevusest kuni juriidikani.

Lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula. Loe edasi…

15.11.2016 Kinnisvaraturu ülevaade – 4 tundi, 69 €* – UUENDATUD IGAL KORRAL!

Koolitus/seminar „Kinnisvaraturu ülevaade“ annab praktilise elamispindade turuülevaate. Tegemist on Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlusega, mis uurib sügavalt hetkesündmuseid ja vaatab prognoosides ettepoole pool-poolteist aastat.

Lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

17.11.2016 Üürikoolitus – 8 tundi, 119 €* – TÄIENDATUD PROGRAMM!

Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ja riske läbi praktilise äriplaani.

Lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere. Loe edasi…

21.11.2016 Kinnisvaraõiguse ABC – 8 tundi, 119 €*

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” annab terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest; hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks; võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt.

Lektor: Evi Hindpere. Loe edasi…

22.11.2016 Kinnisvaratehingute maksustamine – 4 tundi, 69 €* – TÄIESTI UUS!

Koolitus “Kinnisvara maksustamine” annab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid. Koolituse käigus selgitame ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevust, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid.

Lektor: Maret Hallikma. Loe edasi…

23.11.2016 Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle – 6 tundi, 99 €* – TÄIESTI UUS!

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi. Muu hulgas saab teada: millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte; mida järelevalvemenetluses saab kontrollida; kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia; millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Lektor: Martina Proosa. Loe edasi…

24.11.2016 Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt – 6 tundi, 79 €*

Koolituse “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisest täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Lektor: Mati Kadak. Loe edasi…

29.11.2016 Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris: hallata või mitte hallata, selles on küsimus… (Tallinn) – 6 tundi, 99 €*

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest. Koolitus tutvustab kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, annab juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Lektor: Kaia Kirs. Loe edasi…

30.11.2016 Kinnisvara omaniku õigused ja kohustused – 6 tundi, 99 €* – UUS!

Koolituse „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ eesmärk on anda osalejatele põhjalik ja selgitav ülevaade erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis. Koolitus aitab selgitada omanikule vajalikke õigusakte ning anda tervikpilti õiguskeskkonnast, milles omanikul tuleb tegutseda.

Lektor: Andrus Lauren. Loe edasi…

01.12.2016 Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 69 €*

Koolitus “Kinnisvaraturundus” aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

02.12.2016 Ärikinnisvara vahendamine – 6 tundi, 79 €*

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” pühendub ärikinnisvara sektori omapärade väljatoomisele. Räägime ärikinnisvara tehingupoolte ootustest ja sellest, kuidas need ootused edukalt rahuldada. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas ärikinnisvara vahendamise äris edukas olla.

Lektor: Ruth Andresen. Loe edasi…

05.12.2016 Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi, 69 €*

Praktiline “Kinnisvara fotokoolitus” annab üldteadmised fotograafiast ja oskused paremini kaadrit koostada. Lisaks veel võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu ja pakkuda kvaliteetsemat teenust. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Lektor: Hasso Hirvesoo. Loe edasi…

06.12.2016 Detailplaneeringute menetlemine – 6 tundi, 99 €* – UUS PROGRAMM!

Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” käsitleb planeeringutega, peamiselt detailplaneeringuga seonduvaid küsimusi. Koolitus annab hea ülevaate planeeringute olemusest ja nende praktilisest menetlemisest. Lisaks tulevad arutlusele planeeringute menetlemisega seonduvad õiguslikud probleemid.

Lektor: Rauk Keba. Loe edasi…

07.12.2016 Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine – 6 tundi, 99 €* – UUENDATUD PROGRAMM!

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast. Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Lektor: Raul Keba. Loe edasi…

08.12.2016 Kinnisvara hindamise ABC – 6 tundi, 99 €* – UUS PROGRAMM!

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” annab ülevaate hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest, hindamise headest tavadest. Detailsemalt vaatleme hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Koolitus annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Lektor: Andres Teder. Loe edasi…

09.12.2016 Kinnisvara müügikoolitus – 8 tundi, 119 €*

“Kinnisvara müügikoolitus” annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest, müügipsühholoogiast. Koolituse teine osa keskendub praktilistele müüginippidele, mis aitavad muuta kinnisvaramüügi protsessi edukaks ja nauditavaks.

Lektorid: Anneli Salk, Ruth Andresen. Loe edasi…

12.12.2016 Ehitus- ja kasutusload – 6 tundi, 99 €* – VÄRSKE!

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” käsitleb protsessi, mis algab ehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega. Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Lektor: Raul Keba. Loe edasi…

13.12.2016 Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris: hallata või mitte hallata, selles on küsimus (Tartu) – 6 tundi, 99 €*

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest. Koolitus tutvustab kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, annab juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Lektor: Kaia Kirs. Loe edasi…

14.12.2016 Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel – 6 tundi, 99 €* – TÄIESTI UUS!

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” käigus saab teada, millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel ning kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada. Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Lektor: Martina Proosa. Loe edasi…

KOGU AEG: Regulaarsed kinnisvaraturu ülevaated

Regulaarselt jaanuaris, aprillis ja septembris koostatavad kinnisvaraturu ülevaated annavad detailse seisu Eesti elamispindade turu arengusuundadest ja valupunktidest. Ülevaadete esitlused toimuvad tellija juures temaga kokkulepitud ajal.

Ülevaateid koostab ja esitleb: Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad on toodud ilma käibemaksuta!

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee		 Kinnisvarakool

KredEx hakkab väljastama toetust väikeelamute rekonstrueerimiseks

20.10.2016

KredexAlates 14. novembrist on KredExilt võimalik taotleda väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks mõeldud rekonstrueerimistoetust. Tänavu on selleks riigieelarvest eraldatud 1,35 mln eurot. Toetus võimaldab katta kuni 30% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, maksimaalne toetussumma on 15 000 eurot.

Väikeelamud moodustavad 1/3 Eesti elamufondist. Eesti keskmine energiatarbimine elamutes ruutmeetri kohta on võrreldes teiste EL liikmesriikidega kõrgem ning selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima. Vanemad väikeelamud on seisukorras, kus nende rekonstrueerimine on möödapääsmatu, seda nii pikaajalise säilimise kui ka energiasäästlikkuse seisukohast. Väikeelamute rekonstrueerimistoetuse eesmärgiks on aidata kaasa väikeelamute energiatõhususe suurendamisele, et vähendada energiatarbimist.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri hinnangul võimaldaks energia säästvam kasutus arvestatavat rahalist kokkuhoidu ning aitaks samas kaasa ka keskkonnaressursside säästvale kasutamisele. „Hoonete rekonstrueerimise toetamisega saab riik kaasa aidata elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline on, et panustatakse taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu ning energiatõhususse, mis tervikuna annab ka parema tulemuse tervisliku elukeskkonna loomisel,“ ütles minister.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tasub ka oma eramaja rekonstrueerides mõelda hoonele kui tervikule. „Oluline osa väikeelamutest on ehitatud 1950-1960ndatel aastatel ning arvestades tollaseid projekteerimisnorme, on rekonstrueerimistööde läbiviimine vajalik tänapäevaste elamistingimuste ja mõistliku energiakasutuse saavutamiseks. Oluline osa korrastatud hoonest on ka hea sisekliima, mis mõjutab otseselt meie tervist. Seega tasub oma väikeelamu võimalikult terviklikult rekonstrueerida ning kasutades toetust, tasub investeering end ka kiiremini ära,“ tõdes Reinsalu.

Toetatakse maja igakülgset soojustamist, küttesüsteemide uuendamist, lisaks taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete soetamist ja kasutuselevõttu ning muid töid, mis aitavad kaasa energiatarbe vähenemisele.

Analoogset toetust jagati KredExi kaudu ka 2012. aastal, mil sai toetust 212 väikeelamut. Tollal oli keskmine rekonstrueerimise maksumus 40 000€ ning keskmine toetuse väljamakse 13 400€.

Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 kohaselt kavandatakse nimetatud perioodil rahastada väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetust kogumahus 6,91 mln eurot. 2016. aastal on selleks eraldatud 1,35 mln eurot.

AS Merko Ehituse tütarettevõte Sia Merks ja Sia „Cēsu 9” sõlmisid lepingu korterelamu ehitustöödeks Riias

20.10.2016

Merko19. oktoobril 2016 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte SIA Merks ja SIA „Cēsu 9” lepingu korterelamu ehitustööde teostamiseks aadressil Cēsu tn 9, Riia.

Tööd hõlmavad ühe 67 korteriga seitsmekorruselise kortermaja ja maa-aluse parkimiskorruse ehitust ning välisvõrkude ja haljastuse rajamist.

Lepingu maksumus on ligikaudu 5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2016. aasta oktoobris ning nende valmimine on planeeritud 2017. aasta detsembrisse.

SIA Merks on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Tootjahinnaindeks septembris tõusis

20.10.2016

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta septembris võrreldes augustiga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kemikaalide tootmises ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises, samuti hinnalangus toiduainete, puittoodete ja metalltoodete tootmises.

2015. aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, mäetööstuses ning puittoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, september 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi September 2016 – august 2016, % September 2016 – september 2015, %
KOKKU 0,1 -0,9
Töötlev tööstus 0,0 0,1
Mäetööstus -0,1 -13,2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 2,3 -7,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta septembris võrreldes augustiga 0,2% ja võrreldes 2015. aasta septembriga 0,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis septembris keskmisest enam elektrienergia, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning farmaatsiatoodete hind, samas langes keemiatoodete, jookide ja ehitusmaterjali hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta septembris võrreldes augustiga 0,6% ja võrreldes 2015. aasta septembriga -0,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis septembris keskmisest enam naftasaaduste, elektrienergia ja  jalatsite ning nahktoodete hind, langes ehitusmaterjali, väärisesemete ning muude toodete hind.

Ehitushinnaindeks hakkas III kvartalis materjalihindade toel taas tõusma

20.10.2016

StatistikaametEhitushinnaindeks tõusis 2016. aasta III kvartalis II kvartaliga võrreldes 0,7% ja langes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes samuti 0,7%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjalide odavnemine, mis andis üle kolmveerandi indeksi langusest.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallinesid  tööjõu maksumus ja kulutused masinatele 0,1%. Ehitusmaterjali hinnad tõusid kvartalivõrdluses 1,1%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta III kvartalis II kvartaliga võrreldes 0,9% ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes -0,8%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, III kvartal 2016
II kvartal 2016 – III kvartal 2016, % III kvartal 2015 – III kvartal 2016, %
KOKKU 0,7 -0,7
tööjõud 0,1 0,4
ehitusmasinad 0,1 -0,9
ehitusmaterjal 1,1 -1,4
Eramuindeks 0,9 -0,2
Korruselamuindeks 0,3 -0,4
Tööstushooneindeks 1,0 -1,2
Ametihooneindeks 0,7 -0,7
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, III kvartal 2016
II kvartal 2016 – III kvartal 2016, % III kvartal 2015 – III kvartal 2016, %
KOKKU 0,9 -0,8
tööjõud -0,1 0,0
ehitusmasinad -0,2 -0,2
ehitusmaterjal 1,7 -1,5

Colonna investorid ostsid ScalaCity ärihoone

20.10.2016

Colonna KinnisvaraColonna portfelli lisandus Tallinna kesklinnas Tartu maantee ääres asuv ärihoone ScalaCity. Hoones on alles hiljuti täieliku värskenduskuuri läbinud üüripinda veidi üle 5000 ruutmeetri ning peamiseks üürnikuks on Itella gruppi kuuluv OpusCapita Competence Center OÜ.

Colonna grupi juht Roberto de Silvestri peab hoone juures atraktiivseks eelkõige võimalust pakkuda üürnikele mõistliku hinnatasemega modernse tehnilise lahendusega üüripinda linna tuiksoonel. Hoone populaarsusest üürnike seas kõneleb ka vakantsi puudumine.

Hoone edasine haldus jääb Colonna kogenud meeskonnale.

2006. aastal asutatud ja peamiselt kapitali vahendamisega tegeleva Colonna grupi kaudu on tänaseks Eesti kinnisvaraprojektidesse investeeritud enam kui 250 miljonit eurot. Ettevõttega seotud investorid omavad täna 83 kinnisvaraobjekti. Kokku haldab Colonna Eestis enam kui 250 000 m² üüripinda.

Allikas: Colonna Capital OÜ

Maaomanikud hakkavad saama õiglasemat talumistasu

20.10.2016

JustiitsministeeriumJustiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lahendatakse talumistasu kõige teravamad probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enimkoormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise.

„Talumistasud selle eest, kui maaomaniku kinnistul asub mingi tehnorajatis, mistõttu ta enda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa, on praegusel hetkel ebaõiglaselt madalad. Seni on tehnorajatiste talumise eest tasu maksmise praktika olnud väga erinev ja paljudel juhtudel on talumistasu olnud aastaid sisuliselt olematu,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Probleemi lahendamiseks on eelnõus välja pakutud maaomanikele täiendava iga-aastase hüvitise maksmine, mis hüvitab omanikule ka saamata jäänud tulu. Selle hüvitise suurus on viis protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.

„Seega, kui tegemist on maaga, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, saab maaomanik lisaks maamaksu hüvitisele täiendavat iga-aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast,“ selgitas minister.

Talumistasu selgemaks arvestamiseks on eelnõus välja pakutud ka eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks. Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.

Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda.

Tehnovõrkude hulka kuuluvad elektrivõrk, gaasivõrk, elektroonilise side võrk, ühisveevärk ja kanalisatsioon ning kaugküttevõrk.

Ehitustööde maksumus tööde algul ja lõpus

20.10.2016

MajaehitajaVõib julgelt öelda, et kõik ehitustööde tellijad vaatavad alati esimese valikukriteeriumina ehituse hinda ehk teisiti öeldes seda kogusummat, mis ehitustööde eest tuleb tasuda. Täpselt samamoodi vaadatakse esimese asjana hinda ka kõigis teistes eluvaldkondades ning kõigi toodete ja teenuste ostul. Keegi ei soovi maksta rohkem kui turul saadaolev parim hind.

Kuidas kujuneb turuhind?

Mitmed ehitusfirmad tunnistavad otsesõnu, et nad teevad esimese hinnapakkumise alati võimalikult soodsa hinnaga, et võimalikku tellijat mitte ära hirmutada. Nad teevad seda töö kättesaamise huvides. Tegelikkuses teevad seda peaaegu kõik ehitusfirmad, kui soovitakse tellimust võita ning tellija poolt hinnaküsimiseks esitatud dokumentatsioon seda vähegi lubab.

Kõige soodsam võimalus madala hinna tegemiseks on enamasti siis, kui tellija esitab hinnaküsimiseks eelprojekti või näiteks lühikirjelduse ning palub selle alusel koostada ehitajal omapoolne hinnapakkumine.

Ehitustööde hinnaküsimisel, kui detailides sisu ja nõuded jäävad täpsustamata, on ehitajal võimalik valida hinnapakkumisse oma äranägemise järgi soodsama hinnaklassiga tooted või lahendused, mis ka lõpphinda väiksemaks teevad.

Lisaks kirjutatakse hinnapakkumise märkustesse selgitusi enamasti allpool toodud kahel viisil, kuid mille puhul jääb tellija enamasti hätta hinnapakkumise hindamisel / võrdlemisel.

Hinnapakkumisse lisatavad märkused:

  1. Tuuakse täpsemalt välja tööd, mis antud hinnapakkumises sisalduvad, kuid mis ei ole täielik tööde nimekiri, mis on vajalik tellitud tööde toestamiseks.
    Antud juhul tellija näeb nimekiri töödest, mis hinnas sisaldub, kuid millised tööd peaks lisanduma ja millise summaga, et kõik soovitu saaks tehtud, jääb ebaselgeks.
  2. Tuuakse täpsemalt välja tööd, mis hinnapakkumises ei sisaldu, kuid mida tellitud tööde puhul oleks vajalik teostada.
    Tellija saab nimekirja töödest, mis on jäetud hinnapakkumisest välja, kuid palju need maksavad, ei ole selge ning ei ole selge ka see, kas väljatoodud tööde nimekiri on lõplik?

Jääb õhku suur hulk tõlgendamisruumi, mida tuleks ehitajaga üle täpsustada. Osad tellijad seda ka teevad ja siis täpsustuste tulemusena teeb ehitaja juba uuendatud hinnapakkumise, mis 99,9% juhtudel kallim, kui algne hinnapakkumine. Nii mitmedki ehitajad on öelnud, et nad sageli ootavadki seda, et tellija hakkaks täpsustama ning nad saaksid oma pakkumist lahti rääkida ja vajadusel selgitada. Ehitajate mõte on selles, et siis kui tekib selliste kohtumiste ja täpsustavate küsimuste käigus vahetu kontakt tellijaga siis nad saavad põhjendada ning selgitada hinnapakkumist ning siis selle selgitustöö lisanduvad täiendavas summad ei ehmata enam tellijat ära, kuna tellija saab aru, mille jaoks see raha täpsemalt kulutatakse.

hinnaküsimine

Ainult hinna järgi otsustamine

Kuid need tellijad, kes hinnapakkumiste kohta täpsustusi ehituskaugete inimestena ei oska küsida, teevad valiku tavaliselt soodsama hinnaga pakkuja kasuks, mõeldes umbes nii, et küllap on ikkagi selles soodsamas pakkumises kõik vajalikud tööd põhimahus sisse arvestatud ning küll siis hiljem tasutakse täiendavate tööde eest jooksvalt või korraldatakse uus hinnaküsimine.

Selline lähenemine tellijate poolt on küllaltki levinud ning viib hiljem täiendavate lisakuludeni, millega tellija pole arvestanud või ollakse sunnitud tegelema kokkuhoiulahendustega järgnevate tööde arvelt, et plaanitud eelarves püsida.

Pahatihti saab tellija tekkivast probleemist aru juba esimeste ehitustööde realiseerimise käigus, kus näiteks vundamenditööde puhul, pole madalvundamendi puhul arvestatud ümber vundamendi perimeetri paigaldatava horisontaalse soojustusega või pakkumine sisaldab väiksemas mahus täiteliiva, kui seda korrektse töö tegemiseks vaja oleks. Sellisel juhul olenevalt tellija natuurist, kas minnakse mõnevõrra ehitajaga tülli või siis lepitakse töö korrektse teostamise huvides tekkivate lisakuludega, peaasi et saaks tehtud korralikult.

Küll aga sellest hetkest, kui esimesed sellised probleemid on ülesse kerkinud, hakatakse põhjalikumalt hinnapakkumist uurima ja välja selgitama, mis seal ei sisaldu ja mis võib veel juurde tulla.

Kokkuvõttes saabki öelda, et ainult tellija ise saab hinnaküsimise põhjalikuma ettevalmistusega ja hinnapakkumiste analüüsiga ja täpsustuste küsimisega oma riske kõige paremini maandada. Alates sellest hetkest, kui kokkulepe ehitajaga sõlmitud, ollakse piltlikult väljendudes, suuresti reisija ehitusrongis, mida juhib suuresti ehitaja, kus aga rongipileti hind võib iga hetk kallineda! Kas Sinu rongipileti maksumus on ka lõppjaamas sama, mis rongile astudes?

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2016. a III kvartalis

20.10.2016

Maa-ametTehingute andmebaasi laekunud 2016. aasta kolmanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2016. aasta kolmandas kvartalis tehti Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 155 ostu-müügitehingut ligikaudu 750 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi toimus kolmandas kvartalis kokku 11 593 kinnisvara ostu-müügitehingut ca 660 miljoni euro väärtuses.

Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus kvartalites 2015-2016

Kokku vahetas ostu-müügitehingute käigus kolmanda kvartali jooksul omanikku 23 064 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 22 531 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Saare maakonnas – 2 176 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 663 hektarit.

Kõige aktiivsem oli korterite turg, kolmandas kvartalis tehti korteriomanditega kokku 6 775 ostu-müügitehingut s.h eluruumidega 5 615 ning mitteeluruumidega 1 160 ostu-müügitehingut. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli korteritega tehinguid 7,5% võrra enam.

Eluruumina müüdud korterite arv kasvas aastaga 5 308 korterilt 5 615 korterini. Neist uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. aasta kolmandas kvartalis oli ca 14 protsenti. Kokku müüdi 805 uut korterit, neist ca 2/3 Tallinnas, kus keskmine hind oli ca 2 100 eur/m², Kesklinna linnaosas ca 2 500 eur/m². Eelmise aasta samal perioodil oli Tallinnas keskmine uute korterite hind ca 1 900 eur/m².

Eluruumina müüdud korterite tehingute arv ja uute korterite tehingute osakaal %-des kvartalites 2015-2016

Kinnisasjadega toimus 2016. aasta kolmandas kvartalis 5 337 ostu-müügitehingut, mis on 1,2% enam kui aasta tagasi 2015. aasta kolmandas kvartalis. Tehingute koguväärtus on 2% võrra suurem (ca 351 miljonit eurot). Käesoleva aasta kolmandas kvartalis tehti kokku 2 990 tehingut hoonestamata ja 2 347 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga 6,4%, kuid eelmise kvartaliga võrreldes langes indeks 0,5%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,9%, hoonestamata maa hinnaindeks 4,4% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,1%.

Muutused tarbimises on hinnakasvu aeglustanud

20.10.2016
  • Eesti PankEesti tarbijahindade kasv on alates 2001. aastast olnud ligi kümnendiku võrra aeglasem, sest toiduainete ja energia osakaal tarbimiskulutustes on vähenenud
  • Tarbimiskulutuste struktuur muutus järsult 2016. aastal, sest energia osakaal tarbijakorvis vähenes nafta odavnemise tõttu aastaga 3 protsendipunkti, 14%ni
  • Pikaajalises plaanis muutub tarbi­miskulutuste struktuur koos sissetulekutaseme tõusuga: sundkulutuste osakaal väheneb, aga tööstuskaupade ja teenuste osakaal suureneb

Tarbijahinnaindeks kajastab hinnataseme muutumist ning võtab seejuures arvesse, kui suur on erinevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijate ostukorvis. Kuna tarbimise struktuur on aastate jooksul märkimisväärselt muutunud, siis on sellel olnud tarbijahinnaindeksile suur mõju. Tarbimiskulutuste struktuur võib aja jooksul muutuda nii erinevate tootegruppide suhteliste hindade, kui ka tarbitavate koguste tõttu.

Reeglina suurendab mõne kauba kiire hinnakasv tema osakaalu tarbimiskulutustes, kuid seda mõju pärsib ostetavate koguste samaaegne vähenemine ja vastupidi. Näiteks soojusenergia osakaal tarbi­jakorvis vähenes kuni 2008. aastani järsult, sest hinnakasv oli väga kiire, ulatudes üle 20% aastas. Tarbijad hakkasid seetõttu eelistama suhteliselt odavat elektri­energiat, mille osakaal suurenes isegi pärast elektrituru avanemisega kaasnenud hinnahüpet 2013. aastal (vt joonis 1).

Energiakaupade osakaalude muutus tarbijakorvis

Osa kaupade tarbimist pole aga võimalik märkimisväärselt vähendada ega mõne teise kaubaga asendada ja seda sõltumata hinnakasvu kiirusest. Seetõttu on energiakaupade (küte, elekter, mootorikütus) nõudlus tervikuna olnud hinnamuutuste suhtes küllaltki väheelastne. Nendel aastatel, kui nafta hind maailmaturul kiiresti tõusis, vähenes tööstuskaupade ja teenuste osakaal tarbijate ostukorvis. Vastupidine muutus toimus aga 2016. aastal, sest nafta hinna langus mitmel järjestikusel aastal jättis tarbijatele tänavu kätte rohkem raha muude kaupade tarbimiseks ning energia osakaal tarbijate ostukorvis kahanes seetõttu 17%lt 14%le.

Pikaajalises plaanis on Eesti tarbi­miskulutuste struktuuri mõjutanud sissetulekutaseme tõus. Kuigi tarbimine kasvab koos sissetulekutega, on n-ö sundkulutused, näiteks toiduainete tarbimine, kasvanud aeglasemalt ning nende osakaal seetõttu kahaneb. Toiduainete osakaal tarbijate ostukorvis on 2001. aastaga võrreldes vähenenud 4,2 protsendipunkti, 31%ni. Samal ajal on alusinflatsiooni, s.o tööstuskaupade ja teenuste osakaal tõusnud 56%ni (5,5 protsendipunkti). Võib eeldada, et sama trend jätkub ka edaspidi, arvestades, et euroala rikkamates riikides ulatub alusinflat­siooni osakaal tarbijakorvis üle 70%. Tarbimiskulutusi võivad lisaks mõjutada ka muud tegurid, nagu eelistused ja tehnoloogia areng.

Eelpool kirjeldatud muutuse tõttu tarbimiskulutustes on Eesti inflatsioon olnud alates 2001. aastast ligi kümnendiku võrra aeglasem. Kuigi toiduainete ja energia hinnatase on tõusnud, on nende osakaal tarbijakorvis vähenenud – seega osakaalude suhteline mõju on olnud negatiivne. Samuti on inflatsiooni tugevalt pidurdanud tööstuskaubad, sest püsi­kaubad odavnevad (autod, elektroonika jms), aga nende osakaal samal ajal kasvab.

Tarbijakorvi struktuurimuutustel on olnud oluline mõju Eesti inflatsiooninäitajatele ka rahvusvahelises võrdluses. Eesti tarbi­jahinnaindeksi (THI) ja ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) erinevus kasvas 2016. aasta juunis rekordilise 0,8 protsendipunktini (vt joonis 2). Selle taga oli jällegi hinnamuutuse ja osakaalude koosmõju. Võrreldes THIga sisaldab ÜTHI suurema osakaaluga nii turistide poolt tarbita­vaid teenuseid kui ka alkohoolseid jooke ning tubakatooteid, sest piiriülene kaubavahetus on aktiivne (vt joonis 3). Energia hindade osakaal ÜTHIs on seevastu väiksem kui THIs. Turismiteenuste ja alkoholi hinnad on käes­oleval aastal suhteliselt kiiresti tõusnud, aga energia hind püsib languses. Hinnadünaamika on seega omakorda ÜTHI ja THI inflatsiooni-erinevust võimendanud. Aastatel 2011–2013 oli ÜTHI ja THI erinevus energia kallinemise tõttu mõnevõrra väiksem.

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

Panused ÜTHI ja THI kasvude erinevusse (protsendipunktides)

ÜTHI ja THI kaalude erinevus (protsendipunktides)

Autori arvamus ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.

1 2 3 … 973 974 975 … 1,578 1,579 1,580