Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

Postimees: Kinnisvarafirmad valmis ust kinni lööma

17.03.2017

Pindi KinnisvaraPortaal kv.ee kavatseb muuta senist hinnapoliitikat ja kehtestada iga maakleri pealt kuutasu, mis nörritab suuri kinnisvarafirmasid.

Eesti suurim kinnisvaraportaal kv.ee on nõuks võtnud muuta süsteemi, kuidas suured kinnisvarafirmad portaalis kuulutada saavad. Kinnisvaraettevõtted ei ole sellega sugugi nõus.

Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juhi Peep Soomani sõnul saeb portaal oksa, millel ise istub. «Minu asi ei ole õpetada teisi äri tegema, aga selge on see, et kv.ee lõikab endale näppu. Tean mitut kinnisvarabürood, kes on päevapealt valmis ennast kv.ee-st välja lülitama, kui portaal hakkab selliseid hinnatõstmisnõkse tegema,» rääkis Sooman. Tema sõnul ei ole see esimene kord, kui portaal on üritanud hinnapoliitikat muuta.

Portaali juht Tarvo Teslon sõnas, et praegu maksavad kümne ja saja maakleriga ettevõtted võrdset kuustasu, kusjuures kuulutuste arv on piiramata. Nii oli suurematel firmadel portaalis kuulutamine palju soodsam. Kavas on aga kehtestada kuutasu iga maakleri kohta, kellest igaüks võib portaali riputada ainult 50 kuulutust.

Eesti kinnisvaramaaklerite koja juhatuse esimehe Ardo Lepa sõnul on see igiammune vaidlus, kas hulgiostja peaks saama odavamalt või mitte. «Kindlasti mõjutab see üksikettevõtjast maaklerit, aga üksi tegutsevatel maakleritel on piirangud kogu aeg peal olnud. Seega jääksin siin pigem neutraalseks,» arvas Lepp

Tesloni sõnul on pikka aega kinnisvaraportaalides olnud probleemiks nn sarikuulutajad, kes panevad sama müügiobjekti kohta üles mitu kuulutust, et saada teiste ees eelis. «Tavaliselt on tegemist maakleritega, kes oma kehva või keskpärast tulemust teiste arvel parandada soovivad,» rääkis ta. Kinnisvaraotsija on aga vanade ja korduvate kuulutuste tõttu portaali peale pahane.

Tesloni sõnul on probleemile tähelepanu juhtinud nii Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda kui ka soliidsed kinnisvarafirmad, kes seesugust tegevust taunivad.

«Kuulutuste limiidid on seatud niimoodi, et probleem tekib ainult nendel, kes topeltkuulutusi lisavad ja teadlikult vanu kuulutusi üleval hoiavad,» märkis Teslon, kelle hinnangul on kinnisvaraportaalides 20–30 protsenti ebakvaliteetseid kuulutusi.

Lepp märkis aga, et ei saa nende väidetega nõustada ning maakleril ei ole mingit põhjust vanu kuulutusi portaalis hoida. «Ma väga kahtlen selles. Mis peaks olema selle põhjus? Pigem võib olla tegemist erandjuhtudega.»

Portaal kv.ee saatis kinnisvarafirmadele ka kirja, kus teatas muudatusest. Postimehega asja arutades jäi liit aga napisõnaliseks. «Eesti Kinnisvarafirmade Liit on kuulnud võimalikust hindade korrigeerimise kavatsusest ja pöördunud seetõttu otse kv.ee poole. Seni meil mingit vastust ei ole, mistõttu ei ole ka midagi kommenteerida,» nentis liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Soomani sõnul aga peletab portaal nii kõige suuremad kliendi lihtsalt minema ja kaotab nõnda ka turuosa. «Kui ta oma kümne kõige suurema kliendiga tülli läheb, ei ole see minu meelest väga nutikas äritegemise moodus,» arvas ta.

Soomani sõnul on kinnisvarafirmadel plaanis luua endale kas paralleelne kuulutustekeskkond või minna mõnda teise portaali, kui kv.ee järele ei anna. «Praegu on kv.ee-s umbes 40 000 pakkumist; kui kümme suuremat kinnisvarafirmat ära lähevad, siis pakkumiste arv langeb 25 000 võrra. Sellest võidab ainult City24,» arvas ta.

«Tegelikult on portaale veel, kes ainult ootavad, et kv.ee ühe suuremana teeks sellise vääratuse. See oleks ainult vesi nende veskile,» lisas Sooman.

City24 juhataja Karin Noppel-Kokerov möönis, et seni on partneritega koostöös alati leitud sobivad lahendused. «Tõepoolest, sellist hinnastamise mudelit, kus kasutustasu makstakse ainult esimese kümne kasutajakonto eest ja täiendavad kontod on tasuta, on rakendatud juba eelmisest sajandist. Selle aja jooksul on toimunud palju muutusi nii kinnisvarasektoris, tehnoloogias kui ka meedias,» tõdes ta samas.

KOMMENTAAR

Ott Heidmets, Kinnisvara24 tegevjuht

Kuna hinnanguliselt 80 protsenti Eestis üleval olevatest kuulutustest tuleb portaalidesse kolmandatest allikatest (CRMi andmebaasidest), siis on nende kvaliteet igal pool sarnane. Probleeme esineb ka Kinnisvara24.ee-s, kuid oleme lähenenud murekohale lahenduse leidmisele teisiti.

Meie kogemusel on siin tõhusaim vahend koostöö maaklerfirmadega, kes ise võitlevad samuti ebaadekvaatsete kuulutuste vastu, mis ühel või teisel põhjusel aeg-ajalt internetikeskkondadesse satuvad.

Meie lähtume põhimõttest, et kliendi loodud sisu avaldamise eest raha võtta ei ole praeguses internetiäris enam konkurentsivõimeline mudel. Juba ammu ei maksa internetis enam konto ja kuulutus, vaid klikk ja «laik». Kõige lihtsama infovahetuse omahind on tänapäeval sisuliselt olematu ning selle eest raha küsida on eilne päev.

Postimees: Kinnisvarafirmad valmis ust kinni lööma

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

KV.EE: Pakkumiste vähenemine kergitab KV.EE hinnaindeksit

17.03.2017

Kinnisvaraportaal KV.EEElamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on korteritehinguhindade kasvu toel kerkinud. Indeks on jõudnud 88,4 punktile, mis teeb viimase aasta tõusuks 4,1%. Valdavas osas on see indeksi tõus aset leidnud viimase 6 kuu jooksul.

KV.EE indeksi kasvu taga on peaasjalikult Tallinna korterituru hinnatõus. Jaanuarikuised Tallinna korteritehingute hinnad olid koguni kümmekond protsenti aastatagusest kõrgemal. Jõulises tõusus olevad tehingute hinnad omakorda on olnud tingitud mõningasest konkurentsi leevenemisest ehk konkureerivate pakkumiste arvu vähenemisest.

Kinnisvarapakkumiste vähenemist ehk konkurentsi leevenemist kinnisvaramüüjate vahel kinnitab KV.EE pakkumiste arvu indeksi poole aasta pikkune langus. Viimase 6 kuu jooksul on elamispindade müügipakkumiste arv vähenenud. Tänaseks on portaalis KV.EE pakkumiste arvu indeks 88 punktil ehk 17% poole aasta tagusest ajast madalamal.

Tulevikusuunas vaadates ei peaks unistama kümne protsendi suurusjärgus olevast jätkuvast hinnatõusust. Kinnisvaraarendajad on endiselt aktiivsed ja toovad käesoleva aasta jooksul turule sadu kui mitte tuhandeid uusi kortereid. Need omakorda toovad pakkumisse uute korteriostjate vanemaid elamispindu. Nii on pakkumine ajutise tagasimineku järel taas kasvama hakkamas.

Uute korterite turg on tegur, mis kergitab kinnisvaratehingute keskmist hinda. Turu keskmise hinna tõus siiski ei tähenda veel iseenesest kinnisvara väärtuse tõusu. Olukorras, kus uute korterite tehingute arv on jätkuvas kasvus peab arvestama, et kinnisvara väärtus on siiski kasvamas, kuid seda statistilisest hinnatõusust aeglasemas tempos.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uus Maa Kinnisvarabüroo 02-2017 kinnisvaraturu ülevaade

17.03.2017

Uus Maa KinnisvarabürooUus Maa turuülevaates on toimunud autorivahetus, mis toob kaasa teatavad muutused nii stiilis kui esitluses. Igakuiselt teeme ülevaate turu likviidseimast kaubast ehk korteriomandist, eramute ja väikelinnade ülevaated, kus tehingute arv on väiksem, lisandub korteriomandite ülevaatele kvartaalselt, samuti saavad rohkem sõna piirkondade juhid.

Veebruaris sõlmiti korteriomanditega Eestis 1614 ostu-müügitehingut, tehingute mediaanhind oli 1167 EUR/m2. Tegemist oli buumijärgse aja veebruari kõrgeima tehingute arvu ja mediaanhinnaga: võrreldes eelmise aasta veebruariga sõlmiti 7,5% tehinguid enam, mediaanhind kasvas sama ajaga 4,2%. Viimati sõlmiti veebruaris rohkem tehinguid 2007. aastal, kui sooritati 2229 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1232 EUR/m2. See näitab seda, et buumiaegsed hinnad on käes, ent tehingute mahu poolest jäädakse neile veel alla.

Eesti korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Tehingute arvu ja mediaanhinna poolest domineeris Harjumaa, kus sõlmiti 875 tehingut ehk 54,2% tehingute koguarvust. Järgnesid 176 tehinguga Ida-Virumaa ja 172 tehinguga Tartumaa. Tehingute käibe põhjal oli Harjumaa osakaal veelgi suurem – koguni 79% ehk peaaegu 85,9 mln eurot. Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale (1517 EUR/m2) Tartumaa (1185 EUR/m2) ja Pärnumaa (853 EUR/m2). Suurematest maakondades suurenes tehingute arv Ida-Virumaal kolmandiku võrra (134→176) ning Pärnumaal 22,5% (80→98). Mediaanhind Ida-Virumaal aga langes, samas kui Pärnumaal kasvas see 34,1%, Tartumaal 8,2% ja Harjumaal 7,3%.

Lääne-Virumaa turgu, kus sõlmiti 64 ostu-müügitehingut (mediaanhind 168 EUR/m2) ning võrreldes eelmise aastaga oli turg pigem stabiilne (58 tehingut, mediaanhind 174 EUR/m2) kommenteeris Rakvere osakonna tegevjuht Margus Punane järgmiselt: „Vaatamisi on olnud rohkem, ent see ei kajastu tehingute arvus. Pakkumiste arv on KV.EE portaali põhjal vähenenud, ent tehingute arvu pole see millegipärast veel suurendanud. Ilmselt on Lääne-Virumaa turg veel sellises faasis, kus inimesed hoiavad müügiks mõeldud kinnisvara hinnatõusu ootuses veel enda käes. Turg on endiselt müüjakeskne, reaalne tehinguhind on siiski tunduvalt madalam, mistõttu ei saa tänaseid kõrgeid pakkumisi nii kõrgelt hinnata ning tehingud jäävad katki“.

Eesti maakondade korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Eesti suurimal turul ehk Tallinnas sõlmiti veebruaris 682 tehingut, mille mediaanhind oli 1589 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tehingute arv Tallinnas veidi vähenes (695→682), samas kui mediaanhind suurenes 8,8%.

Tallinna korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Kuna Tallinna turu suurimaks mõjutajaks on uusarendused, siis tuleb tehingute arvu ja hinna liikumise tagamaid otsida just sellelt turult. Maa-amet ei too oma kinnisvara tehingute statistikas eraldi välja korteriomandite tehinguid võõrandajate liigi järgi, mistõttu peame piirduma kõiki kinnisvaraobjekte hõlmava statistikaga. Suuresti on erinevate liikide osatähtsus sarnane, korteriomandite turul on juriidiliste isikute osakaal tavaliselt veelgi suurem.

2017. aasta veebruaris müüsid kõige rohkem kinnisvaraobjekte eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle osatähtsus oli 50,8% (korteriomandite turul oli see tõenäoliselt veelgi kõrgem). Juriidiliste isikute osakaalu kasvu iseloomustab arv, et juriidiliste isikute osatähtsus ületas müügitehingutes eraisikute osatähtsuse 2015. aasta veebruaris ning 2016. aastal koguni kolmel kuul. 2017. aasta veebruar oli ühtlasi kolmas kuu järjest, mil juriidiliste isikute osatähtsus müügis oli kõrgem kui eraisikutel. Eraisikute osatähtsus, mis vaadeldava perioodi esimeses pooles (2012 märts–2014 august) oli 60,6%, kahanes teises pooles 52,2%-ni (viimase 12 kuu jooksul 48,8%). Seega kasvab uusarenduste ning renoveerimisprojektide toel juriidiliste isikute osatähtsus, tehes seda eraisikute arvelt.

Tehingud võõrandajate liigi järgiAndmed: Maa-amet

Uusarendused, mille osatähtsus on suurenenud, mõjutavad tehingute arvu silmnähtavalt ka linnaositi. 2017. aasta veebruaris sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (147), millele järgnesid Kesklinna linnaosa (146) ning Põhja-Tallinn (133). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv enim Kesklinnas (123→146) ja Põhja-Tallinnas (104→133). Enim vähenes tehingute arv Mustamäel (141→85), kus aasta tagasi müüsid juriidilised isikud 121 kinnisvaraobjekti, sel aastal vaid 16 (eraisikud samas 84→86). Marina Hoduse, Tallinna äärelinna osakonna juhi sõnul on Mustamäel vähe arendusi ning kuna uusarenduste ostu-müügiinfo jõuab tehingute statistikasse alles pärast notariaalselt sõlmitud asjaõiguslepingut, siis on loogiline, et Mustamäe uusarenduste müük on aasta lõikes äärmiselt ebaühtlane.

Mediaanhind oli kõrgeim Kesklinnas (2249 EUR/m2, +12,5%), kus juriidilised isikud müüsid koguni 199 kinnisvaraobjekti, võrreldes mulluse 144 objektiga. Eraisikud müüsid samas 97 objekti, mis oli 4 võrra vähem kui mullu. „Kesklinnas järelturg kiratseb, kuna uusarendused on kasvatanud pakkumismahtu ning järelturu korteritel on veel palju õhku sees. Täna on sarnases piirkonnas keeruline müüa järelturu korterit sama hinnaga kui uusarendust, arvestades sellega, et uusarenduskorteritel on parem sisekliima, väiksemad energiakulud ning ka elanike läbilõige on majas sotsiaalselt ühtlasem“, kommenteeris Kesklinna osakonna juht Kristi Djomin Kesklinna turuolukorda.

Mediaanhinna poolest järgnesid Kesklinnale Põhja-Tallinn (1838 EUR/m2, +25,5%) ja Kristiine linnaosa (1748 EUR/m2, +11,3%), mediaanhinnad suurenesid ka Haaberstis (1480 EUR/m2, +12,2%) ja Lasnamäel (1372 EUR/m2, +7,8%), ent Mustamäel vähenesid veidi (1838 EUR/m2, -0,6%). Suuremad tõusud näitavad tänasel turul üldiselt muutusi uusarenduste müügis – Põhja-Tallinnas müüsid juriidilised isikud eelmisel aastal 50 kinnisvaraobjekti, sel aastal koguni 147.

Tallinna linnaosade korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Eesti suuruselt teises linnas, Tartus, sõlmiti käesoleva aasta veebruari sama palju tehinguid kui eelmisel aastal ehk 172. Erinevalt Tallinnast, kus nii tehingute arvu kui ka mediaanhinda on jõudsalt aidanud kergitada uusarendused, on Tartu turg stabiilsem ning hinnatõus tagasihoidlikum. 2017. aasta veebruaris oli ostu-müügitehingute mediaanhind 1185 EUR/m2, mis võrreldes eelmise aastaga suurenes 8,2%. „Uusarenduste osakaal on Tartus väiksem, ent nad on siiani väga hästi müünud. Arendajate soovi tõsta hinda on pangad seni hästi ohjanud“, kommenteeris Tartu uusarendusturgu Uus Maa Tartu müügijuht Kristi Tobreluts.

Tartu korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

„Tööhõive olukord on stabiliseerunud, eriti kui võrrelda 2016. aasta algusega, mil oli kõige kriitilisem periood. Seetõttu on tõusnud tehingute arv, ent hinnad on jätkuvalt stabiilsed“, lausus muutuste kohta Narva kinnisvaraturul Ida-Virumaa osakonna juhataja Hannes Hallik. „Piirikaubanduse osakaal on tunnetuslikult suurenenud, ent välismaalaste osakaal ostutehingutes pole veel suurenenud“, jätkas Hallik. Aasta esimese kahe kuuga ostsid mitte-Eesti residendid 11 kinnisvaraobjekti, eelmisel aastal osteti 9. Veebruari kokkuvõttes kasvas tehingute arv võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt (47→75), mida võimendas eelmise aasta madal võrdlusbaas. Madala võrdlusbaasi tõttu kasvas veidi mediaanhind (376→406 EUR/m2 ehk +8,0%) ehk , ent 2014. aasta II poolaasta kõrgseisust jäädakse kaugele maha.

Narva korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Uusarendused on ennast nähtavaks teinud ka Pärnus ning on kiirendanud hinnakasvu ja suurendanud tehingute arvu. Pärnus sõlmiti veebruaris 66 tehingut ehk 13 tehingu võrra rohkem kui 2016. aasta veebruaris, mediaanhind kasvas sama ajaga koguni 13,7% (940→1069 EUR/m2). Statistika taustal tasub siiski meelde tuletada, et kui Tallinnas ja Tartus algas hinnatõus 2013. aastal, siis Pärnus hakkasid hinnad tõusma alles 2016. aasta alguses. Seega leiab Pärnus aset sarnane olukord, mis veidi suuremal määral on toimunud Tallinnas ja Tartus, ent veidi hilinenult.

Pärnu korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Lisaks neljale suuremale linnale sõlmiti vähemalt 25 tehingut veel Kohtla-Järve linnas (50 tehingut, 89 EUR/m2), Rae vallas (42 tehingut, 1575 EUR/m2), Valga linnas (31 tehingut, 97 EUR/m2), Viimsi vallas (25 tehingut, 1521 EUR/m2) ja Viljandi linnas (25 tehingut, 636 EUR/m2). Tegemist on siiski väikeste turgudega, kus kuu lõikes esineb suuremaid tõuse-langusi kui pikema ajaperioodi jooksul. Viljandi linna turul, kus võrreldes eelmise aastaga sõlmiti 7 tehingut rohkem või nagu Viljandi kontori juht Reet Raudsepp ütles, et väikelinnale ongi omasem stabiilsem tehingu- ja hinnakasv.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nõuanded koduostjale: mõtteline osa majast ja kasutuskord

17.03.2017

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui laenuvõtja soovib osta ehk laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, on oluline kinnistusraamatusse kantud notariaalse kasutuskorra olemasolu. Mõtteline osa kinnisvarast tähendab siin olukorda, kus laenu tagatiseks seatakse näiteks mõtteline osa majast, mida ei ole korteriomanditeks jagatud ehk olukorda, kus inimene omab näiteks poolt maja või siis osa maatükist.

Mõttelise osa pantimise juures nõuab pank, et kinnistusraamatusse oleks kantud notariaalne kasutuskord. Kasutuskord on kokkulepe selle kohta, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse ehk milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab.

Kasutuskord võib reguleerida näiteks, et ühe korteriomanditeks mittejagatud, kuid kahe korteriga elamu ühte korrust kasutab üks perekond ja teist korrust teine perekond, trepikoda ja keldrit kasutavad mõlemad kaasomanikud ühiselt.

Kasutuskord võimaldab ära jagada näiteks hooviala kasutuse. Uute korterelamute juures jagatakse kasutuskorra alusel ära parkimiskohtade kasutamine.

Laenuandja nõuab kinnisvara mõttelise osa puhul kasutuskorda sel põhjusel, et laenu tagatiseks panditav vara oleks üheselt määratud. See selgus võimaldab probleemide puhul vara efektiivsemalt realiseerida.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine on tehniliselt väga lihtne. Tuleb võtta hoone ja/või maatüki plaan ja sellel punase-rohelise-sinise vildikaga märkida, kes millist kinnisasja osa kasutama hakkab, ning notar vormistab juba ülejäänu.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

2018. aasta lõpus avatakse valukojas virtuaalse reaalsuse elamuskeskus

17.03.2017

NoblessnerSeni erakordse akustika ja tipptasemel kontsertetenduste poolest tuntud valukoda Noblessneri sadamalinnakus Tallinnas läheb 2017. aasta sügisest renoveerimisse ning avatakse külastajatele 2018. aasta lõpus. Valukotta rajatakse suurejooneline kogupere-keskus, mis muuhulgas keskendub tehnoloogia viimasele sõnale – virtuaalreaalsusele. Keskuse eesmärk ei ole pelgalt meelelahutus, väga oluline on ka hariduslik pool.

EAS toetab keskuse loomist 2,4 miljoni euroga, toetust jagatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Alles jääb ka kontsertide korraldamise võimalus: kõik eksponaadid on teisaldatavad ning renoveerimisel peetakse hoolikalt silmas, et hoone akustilised omadused säiliksid just sellistena nagu seni.

Virtuaalreaalsuse elamuskeskuses on hulk interaktiivseid eksponaate, kuhu inimesed virtuaalkogemuse saamiseks sisenevad. Iga eksponaat on unikaalse disainiga ning jutustab külastajatele erilise loo, mis on inspireeritud ennekõike Noblessneri ajaloost ja merest, kunagistest teadusfantaasiatest ja tänastest saavutustest.

Lisaks virtuaalsele reaalsusele kujundatakse kogu valukoja keskkond nii, et see pakuks meeldejäävat elamust ka ilma VR-prillideta ning oleks arendav ka päris väikestele. Koostöös Moskva EKSPERIMENTANIUM elamuskeskusega rajatakse valukotta käed-külge eksponaatidega väljapanekud, mis kirjeldavad nii reaalteaduste kui finantsmaailma seaduspärasid. Kavas on ka haridusprogrammid nii lastele kui ka täiskasvanutele.

20. sajandi alguses oli Noblessneris toonase Tsaari-Venemaa üks tähtsamaid allveelaevade tootmiskeskusi. Kolme aasta jooksul (1914—1917) ehitati siin kokku 13 allveelaeva.

Noblessneri sadamalinnakust kujuneb merele avatud erilise atmosfääriga piirkond.

2018. aastal valmivad uus linnaväljak ja mereäärne promenaad, samuti rajatakse siia hulk mereäärseid kortereid ja äripindu. Lisaks uutele ehitistele ning jahisadama laiendusele rekonstrueeritakse lähiaastatel ka kõik ajaloolised tööstushooned.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 04-06/03/2017

17.03.2017

Kinnisvara ABC 300x30004-06/03/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara ABC”. Koolituse eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustada õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitus on suunatud kõikidele inimestele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata ning kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga. Samuti on koolitusele oodatud kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi; spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda ja investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Kinnisvarast ja kinnisvaraturust räägib põhjalikumalt kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, ehitusest ja planeeningutest annab ülevaate Marko Sula AS Riigi Kinnisvarast ning juriidikast kõneleb Raid & KO OÜ jurist Evi Hindpere.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 04/04/2017, 05/04/2017 ja 06/04/2017 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eften: Aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse ja päevakord

16.03.2017

EftenBalti Kinnisvaraportfell AS-i (registrikood 10830872) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 20. aprillil 2017. a kell 11.00.

Koosolek toimub Balti Kinnisvaraportfell AS-i asukohas Tallinn, A. Lauteri 5 (III korrus).

Balti Kinnisvaraportfell AS-i nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra:

  1. Juhatuse ülevaade ettevõtte tegevusest
  2. Majandusaasta aruande kinnitamine
  3. Kasumi jaotamine
  4. Aktsiakapitali vähendamine.
  5. Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue nõukogu liikme valimine

Lisainformatsioon

Nõukogu ja juhatus teevad aktsionäridele päevakorrapunktide osas järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1:

Juhatus teeb ülevaate fondi tegevusest. Päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2:

Otsuse eelnõu: Kinnitada Balti Kinnisvarafond AS-i 2016. majandusaasta aruanne.

Päevakorrapunkt 3:

Otsuse eelnõu: Jaotamata kasum seisuga 31.12.2016. a summas 1 357 996 eurot jaotada järgmiselt: Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend) – 400 000 eurot. Jaotamata kasumi jääk pärast eraldise tegemist on 957 996 eurot.

Dividendiõigust omavate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 20.04.2017 kell 23:59 seisuga. Dividend makstakse aktsionäridele välja 27.07.2017. a ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Päevakorrapunkt 4:

Otsuse eelnõu: Kapitali struktuuri muutmisega seoses vähendada aktsiakapitali 283 383,7 euro võrra lihtaktsia nimiväärtuse 0,1 euro võrra vähendamise teel ning sellega seoses kinnitada põhikirja uus redaktsioon. Aktsiakapitali vähendamise tulemusel on uueks aktsiakapitali suuruseks 1 133 598,3 eurot ja lihtaktsia nimiväärtuseks 0,4 eurot. Eelisaktsia nimiväärtus ei muudetud. Aktsiakapitali vähendamisel maksta aktsionäridele välja kokku 1 303 565,02 eurot (0,46 eurot aktsia kohta). Väljamakse saajate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 20. aprilli 2017. a kell 23:59 seisuga. Väljamaksed tehakse proportsionaalselt aktsionäridele kuuluvate aktsiate arvuga ülekandega aktsionäri pangaarvele kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest.

Päevakorrapunkt 5:

Otsuse eelnõu: Kutsuda tagasi nõukogu liige Tõnis Nõmmik ning valida tema asemel uueks nõukogu liikmeks Ene Õunmaa, kelle volitused jõustuvad otsuse vastuvõtmisest.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Balti Kinnisvaraportfell AS-i tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

2016. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepanekuga, samuti otsuste eelnõude, aktsionäride põhjendustega päevakorrapunktide osas ja muude dokumentidega saab tutvuda üldkoosoleku teate avaldamisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani ettevõtte asukohas tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00.

Vastavalt Balti Kinnisvaraportfell AS-i põhikirjale fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seisuga 20.04.2017 kell 09.00. Koosolekule registreerimine algab 20.04.2017 kell 10.30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal lisaks ka kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 4 võib koosolekul osaleda aktsionär ise või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kuulutati välja Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistlus

16.03.2017

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Saue Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Laagri gümnaasiumi ja spordihoone rajamiseks.

Hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav. Hoone näol on tegemist riigi ja valla seisukohast olulise objektiga, mis peaks olema esinduslik ja staatuse vääriline. Samas peab lahendus pakkuma funktsionaalset ja ehituslikelt lahendustelt maksimaalselt turvalist, mugavat ja töökindalt ning energiasäästlikku hoonet madalate ekspluatatsioonikuludega. Hooned peavad olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja tehnoloogiaga ning lihtne hooldada. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades.

540 õpilasele kavandatav tänapäevane õppehoone on kavas ehitada Saue valda Laagrisse, Kooli tänav 1 kinnistule. Uus koolihoone on kavas avada kõige varasemalt 2019. aasta sügisel.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 2. mai 2017 kell 14:00 ja ideekonkursi võitja on kavas välja kuulutada hiljemalt juunikuus. Ideekonkursi preemiafond on kokku 18 000 eurot.

Hoonete projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde kogumaksumus on 363 000 eurot. Sellest 285 000 eurot moodustab Laagri gümnaasiumi projekteerimine ja 78 000 eurot spordihoone projekteerimine. Summadele lisandub käibemaks.

Konkursi läbiviimisel järgitakse riigihangete seadust ja selle alusel antud õigusakte, Euroopa Arhitektide Nõukogu „Euroopa Liidus korraldatavate arhitektuurivõistluste reegleid” ja Eesti Arhitektide Liidu „Eesti arhitektuurivõistluste juhendit”.

Riigihange „Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurne ideekonkurss“ on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 184227.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakooli menuk “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” korteriomanikest korteriühistu liikmetele ja ühistu juhtidele

15.03.2017

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kuuülevaade: Tallinna korteriturg on küllastunud

15.03.2017

1Partner KinnisvaraVeebruaris müüdi Tallinnas 678 korterit, mis on 10 protsenti vähem kui jaanuaris ning 2,7 protsenti madalam tase kui mullu samal perioodil, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on pealinna kinnisvaraturul palju arendusi korraga valmis saanud ja tekkinud on ülepakkumine. “Ostjate arv on sama, aga paari aasta taguse ajaga võrreldes on pakkumisi poole rohkem ning seetõttu pikenevad tehinguajad,” rääkis Vahter.

“Praegu on selge nõudlus odavate uute pindade järgi, kallimatega on keerulisem. Omanike õnneks on algamas aasta parim müügihooaeg. Aprill ja mai on kõige aktiivsemad müügikuud ning nende põhjal saab paremini tänavust nõudluse ja pakkumise suhet hinnata,” rääkis Vahter.

Veebruaris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1117 ostu-müügitehingut. Tallinna korteri ruutmeeter maksis veebruaris keskmiselt 1714 eurot, mis on jaanuariga sarnane tase, kuid kümme protsenti enam, kui mullu samal perioodil. Kalleim korter müüdi 530 000 ning odavaim 1000 euroga.

Veebruaris müüdi Tallinnas 24 hoonestatud elamumaa krunti, mis on ühe võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 475 000 ning soodsaim 4500 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 11 elamumaa krunti, mis on seitsme võrra rohkem kui jaanuaris. Kalleim hoonestamata krunt müüdi veebruaris 480 000 ja odavaim 120 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

5 põhjust, miks koostöö ehitajaga ei õnnestu?

15.03.2017

MajaehitajaSelleks, et ehitustööd õnnestuksid on väga oluline osa täita ka tööde tellijal. Millised on need põhjused, miks koostöö tellija ja ehitaja vahel ei õnnestu? Kas tellija saab teha midagi teistmoodi ja paremini?

Vaatame mõningaid levinumaid probleeme ja nende põhjuseid:

1. Tööde sisu ei ole täpselt ja detailides kokku lepitud.

Ebapiisava mahuga projekt, kokkuleppimata tööde piirid, tööde sisu või mahud muudavad koostöö väga keeruliseks, sest tellija ootab siis alati ehitajalt enamat võrreldes sellega, mida ehitaja on arvestanud. Tekivad tülid ja vaidlused. Oluline on alati enne lepingu sõlmimist leppida kokku teostatavad ehitustööd piisavalt detailselt ja selliselt, et mõlemad osapooled teostatavatest töödest võimalikult ühtemoodi aru saaksid.

2. Puudub selge ajaplaan, mis sisaldaks ka vahetähtaegasid.

Üllatavalt palju eramajade ehitamisi käivitatakse ilma konkreetsete vahetähtaegadeta. Ilma tööde ajaplaanita, kus oleks kirjas ka konkreetsete töölõikude vahetähtajad, kuhjub erinevate ehitustööde teostamine objekti lõpufaasi ning soovitud lõpptähtajaks maja valmis saada väga raske. Korraga ei ole kõiki edasilükatud ja tegemata ehitustöid võimalik ära teha ning plaanitud lõpptähtajast üleminek on tõsiasi.

3. Kvaliteedinõudeid ei ole kokku lepitud.

Ehitamine on teenus ja nii nagu oleme kõik oma elus kogenud väga erineva kvaliteediga teenuseid siis nii on see ka ehitussfääris. Kui enne ehitamist ei ole ehitustöödele kvaliteedinõudeid ette antud siis ei saa ka nõuda tippklassi kvaliteeti. Enamasti jälgivad tellijad peamiselt viimistlemise kvaliteeti ja ajavad taga iga millimeetrit pinnasileduse saavutamisel. Kuid oluliselt tähtsam on ehituskonstruktsiooni ehituskvaliteet ja selle tagamine. Kvaliteedinõuded tuleb alati ehituslepingus fikseerida, sest muidu on ehitajal õigus ehitada kõige madalama kvaliteediga, mis kindlasti tellijale ei meeldi.

4. Tööde / tööetapi ülevaatamise – vastuvõtmise korda pole kokku lepitud.

Suur osa vaidlusi tekib tööde ülevaatamisel ja akteerimisel. Aktiga fikseerib ehitaja tehtud töölõigu valmimise ja kutsub tellija töölõiku üle vaatama ning peale akteerimist saab ehitaja esitada akteeritud mahus arve. Probleem ja vaidlused tekivad aga peamiselt seetõttu, et tellija ei hinda tehtud tööd kvaliteetseks või lõpetatuks ning keeldub akti allkirjastamast ning ei soovi ka akti alusel koostatavat arvet lasta koostada või vastu võtta.

Tellija hoiab sellega kinni tööde jätkumise ja tekivad tõsised probleemid osapoolte edasises koostöös.

Kui tööetapi ülevaatamise – vastuvõtmise kord on lepingus olemas siis tavaliselt suuri probleeme pole, sest selline kord sätestab tavaliselt selle, et ehitaja tellijapoolsete õigustatud puuduste korral võetakse akteeritud töödest need puudustega tööd välja ning tuuakse eraldi ära puudustega tööd, mis tehakse hiljem. Samuti vähendatakse ka puudustega tööde arvelt akteerimisele minevat summa ning tellijal tuleb tasuda ainult selle töölõigu nõuetekohaste tööde eest. Selline lahendus tagab selle, et ka osaliste puudustega tööde puhul tööprotsess jätkub ehk ehitaja saab töödega jätkata ja teha ka parandustöid ning saab tasu nõuetekohase töö eest.

5. Projekti muudatuste korral ei fikseerita muudatusi või tehakse neid suusõnaliselt.

Tellija ülesanne on fikseerida kõik projekti käigus tehtavad muudatused (kuna kõik muudatused tehakse tellija soovil või tema heakskiidul) ja hea seista ka selle eest, et need muudatused jõuaksid ka projekti, kõigile ehitusega seotud osapoolteni. Sageli tellija seda ei tee ning nii ei jõua vajalik info kõigi vajalike osapoolteni. Tulemuseks olukord, kus mõne muudatusega rikutakse tehtud tööd, kuid mida varasema infovahetusega oleks saanud ennetada. Tekivad lisakulud ja pinged nii tellija jaoks, kui ka ehitajale.

Hea koostöö sõltub alati ka ehitajast.

Hea ehitaja aitab ka ise kaasa eeltoodud teemade lahendamisele ja pakub ise tellijale lahendusi, sest mõlemat osapooli arvestav koostöö on ka ehitaja huvides. Kui mõlemad osapooled on huvitatud ausast ja teist poolt austavast koostööst lahenevad ka kõige keerulisemad ettetulevad probleemid suuremate tagasilöökideta.

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Põllumajanduslike majapidamiste arv jätkab vähenemist

15.03.2017

Statistikaamet2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi, teatab Statistikaamet.

Kuigi viimase kolme aastaga on vähenenud nii piimakarjakasvatajate kui ka seakasvatajate arv, näib, et mõlemad on oma tegevuse pigem ümber korraldanud. Lõpetajateks on ilmselt eelkõige hooldusniitjad ehk majapidamised, kes põllumajandussaadusi ei tootnud, kuid kelle heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras säilitatav püsirohumaa samuti kasutatavaks põllumajandusmaaks loetakse. Tegemist on administratiivsete piirangute loogilise tulemusega. Põllumajandusmaa ei ole kasutusest välja langenud, vaid on liikunud aktiivsete põllumajandustootjate valdusse.

Olukorras, kus väikemajapidamiste arv on mitmete aastate jooksul kordades vähenenud – viimase kümne aastaga kokku 6600 majapidamist, on põllumajandusmaa pind olnud pikalt tõusutrendis. See on kümne aastaga suurenenud üle 88 000 hektari, sh viimase kolme aastaga üle 37 000 hektari ja ulatub nüüd juba 995 000 hektarini.

2016. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 6970 majapidamist, kus peeti põllumajandusloomi, -linde või mesilasperesid. Kümne aastaga on loomadega majapidamiste arv vähenenud kaks korda. Vähenenud on nii veise- ja seakasvatajate kui ka lambaid ja kodulinde pidavate majapidamiste arv. Tegevuse loomakasvatuses on lõpetanud põhiliselt füüsiliste isikute majapidamised, kus loomade arv oli väike. Viimase kolme aasta jooksul lõpetas piimakarja pidamise 790 majapidamist ehk iga kolmas. Kaks kolmandikku lõpetajatest olid oma tarbeks 1–2 lehma pidajad. Eriti silmatorkav on seakasvatajate arvu vähenemine viis korda. Kui 2013. aastani kasvas vaatamata suurele loomapidajate arvu langusele ka loomakasvatus loomühikute arvestuses, siis viimasel kolmel aastal on see vähenenud põhiliselt piimakarja ja seakasvatuse vähenemise tõttu.

Pideva kontsentratsiooni kasvu tulemusena on Eesti põllumajanduses kujunenud struktuur, kus 1300 majapidamist ehk 8% majapidamiste koguarvust annavad 81% kogu põllumajanduse toodangust. Nende valduses on 67% kasutatavast põllumajandusmaast ja 81% loomakasvatusest loomühikute arvestuses. Kuigi piimalehmade arv suurtes majapidamistes on viimasel kolmel aastal vähenenud, peetakse põhiline osa ehk 63% piimalehmi siiski majapidamistes, kus on vähemalt 300 looma. Juba praktiliselt kogu seakasvatus asub suurtes majapidamistes ja sealhulgas on vähemalt tuhande seaga majapidamistes 97% sigadest. Ka linnukasvatus on Eestis väga kontsentreeritud ja 97% neist peetakse majapidamistes, kus lindla suurus on vähemalt 1000 lindu.

Hoolimata väikemajapidamiste arvu pidevast vähenemisest, iseloomustab Eesti põllumajandust jätkuvalt nende suur osatähtsus. Alla 4000-eurose majandusliku suurusega majapidamisi on küll 54% majapidamiste üldarvust, kuid nad annavad kõigi peale kokku vaid alla 2% kogu põllumajanduslike majapidamiste standardtoodangust. Kui tootmise kontsentreerumine suurematesse majapidamistesse on omane kogu Euroopa Liidule, siis suur väikemajapidamiste osatähtsus koos minimaalse toodangumahuga on rohkem iseloomulik Ida-Euroopa riikidele.

Koos tootmise kontsentratsiooniga on aasta-aastalt suurenenud ka rendimaa osatähtsus. Kui kümme aastat tagasi oli rendimaa osatähtsus 55% põllumajandusmaast, siis 2016. aastal juba 65%. Viimase kolme aastaga on rendimaa ja muu maa (põhiliselt tasuta kasutusse saadud maa) osatähtsus suurenenud 4% võrra. Rohkem rendivad põllumajandusmaad suuremad juriidilised isikud. Kui alla 10-hektariste majapidamiste põllumajandusmaast hõlmab enamiku ehk 77% oma maa ja 50–100-hektaristel on oma maad umbes 35% (ülejäänu on rendimaa ja muu valdus), siis üle 100-hektarilistel majapidamistel jääb oma maa osatähtsus ainult 30% kanti ja põhiosa on rendimaa.

2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuring korraldati ühtlustatud metoodika alusel ja Euroopa Komisjoni kaasrahastusel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Põllumajanduse struktuuriuuringuga saadi andmed ka põllumajanduslike majapidamiste tööjõu, tootmismeetodite ja maaeluarengu kohta. Eestis korraldas uuringu Statistikaamet. Kõik andmed Eesti kohta avaldatakse 2017. aasta jooksul.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Korteriomanik, kas Sinu majas on korteriühistu?

15.03.2017

SwedbankKui vastasid pealkirjas olevale küsimusele eitavalt, siis on viimane aeg sellele mõtlema hakata. 2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistu seadus, mis näeb ette, et igas kortermajas peab olema moodustatud korteriühistu.

Miks luua korteriühistu just nüüd?

Kui korteriühistut 1. jaanuariks 2018 loodud pole, siis moodustatakse see seaduse alusel automaatselt. Kui omanikud soovivad ise korraldada elamu majandamist, oleks mõistlik moodustada ühistu enne 2018. aastat. Kuna taolised protsessid võtavad alati oodatust rohkem aega, siis on mõistlik juba täna sellele mõelda. Tugev ühistu, mis on võimeline investeerima ja millel on tublid koostööpartnerid, tõstab Sinu kinnisvara väärtust. Oluline on teada, et KredExi korterelamutele mõeldud toetusi pakutakse ainult korteriühistutele.

Millest alustada ühistu loomist?

Piisab vaid ühe korteriomaniku initsiatiivist, et kutsuda kokku ühistu asutamise koosolek. Ühistu asutamine peab toimuma enamuse otsuse alusel, kellele kuulub üle 50% korteriomandite pinnast. Omanikke on kõige lihtsam teavitada trepikoja stendile või postkasti pandava kutse abil. Kui on olemas e-maili aadressid, võiks info ka sinna saata. Kutsele tuleks märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku kokkukutsumise põhjus ning päevakord. Koosolekul tuleb valida ka juhatus, vastu võtta põhikiri ning teha avaldus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Koosolekul võiks kaardistada ka majaelanike huvid ja otsustada, kas juhatus hakkab ise korteriühistut majandama või ostetakse teenus sisse. Kui majas leidub aktiivseid omanikke, kes oleks valmis ühistule vajalikku teenust osutama, tasuks seda kindlasti kaaluda. Küsimus ongi eelkõige kulude suuruses ja selles kui mugavat teenust soovitakse.

Kuidas valida teenusepakkujaid?

Ühistu asutamisel võiks kaardistada kõik vajalikud teenused ja seejärel võtta hinnapakkumised. Mõnda teenusepakkujat saab valida. Näiteks panga puhul, kus avatakse ühistule arve, tasub enne pangakonto avamist uurida, millisel nendest on olemas terviklik lahendus kõikide ühistule vajalike finantsteenuste tarvis. Mõistlik on valida pank, kus arveldab enamik omanikke, sest nii on pangasisesed tehingud kiiremad ja soodsamad. Hinnapäringute alusel on samuti võimalik leida elektrimüüja ja raamatupidaja, kuid tarbevesi ja soojusenergia tuleb reeglina osta samadelt ettevõtetelt, kust seda siiani tehti. Peale ühistu asutamist tuleb teha uued lepingud, koostada majanduskava, samuti otsustada vajalikud halduse, hoolduse ja kodukorra küsimused. Tasuks eelnevalt läbi mõelda ka ühistu juhatuse liikmete ülesanded ja omavaheline töökorraldus. Korteriühistu loomine nõuab tööd, kuid selle hilisem majandamine on väärtuslik nii Sulle kui ka Sinu kinnisvarale. Seega loo korteriühistu oma visiooni järgi ja ära lase seda automaatselt luua.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: Korteriühistu loomine on järgmisest aastast kohustuslik

14.03.2017

Arco Vara2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus ning korteriomandite majandamine juriidiliselt iseseisva üksusena muutub kohustuslikuks, kirjutab Arco Vara maakler Janika Toots.

Korteriomandite moodustamise hetkel luuakse seaduse järgi majas koheselt ka korteriühistu. Nendes kortermajades, kus järgmiseks aastaks pole veel korteriühistut loodud, loob riik selle vastavalt seadusele ise. Nii tekivad korteriühistud, mille on loonud korteriomanikud omal algatusel ja ühistud, mis on loodud nii-öelda sunniviisiliselt. Viimaseid hakkavad haldama haldusettevõtted, mille juhid on omakorda ka nende korteriühistute juhatuse liikmed.

Siiani on uute korterelamute haldamises ilma teinud peamiselt haldusettevõtted, alates 2018. aastast aga tuleb korteriühistu luua juba enne korteriomandite valmimist.

Seaduse kohaselt saavad kõik korteriomanikud korteri soetamise hetkel automaatselt olemasoleva ühistu liikmeks. Sellega peaksid kaduma korteriomanike ühisuse ja arendaja poolt valitud haldusettevõttega seotud arusaamatused.

Võlgades korteriühistu saneeritakse

Uus seadus puudutab ka korteriühistute võlgnevusi ning korteriomandi maksejõuetuks muutumist. Seaduse kohaselt ei likvideerita maksejõuetuks muutunud korteriühistut, vaid see kuulub saneerimisele. Edaspidi kehtestab kohus korteriühistule uue majanduskava, mis tagab ühistu jätkusuutliku tegevuse. Kui korteriomanik jääb võlgu, siis ühistu nõue sellise omaniku vastu tagatakse edaspidi seadusjärgse pandiõigusega.

Mida peaks korteriostja ühistu juures jälgima?

Kindlasti peaks välja selgitama, kas on kogutud sissemakseid remondifondiks ja mida selle rahaga on juba tehtud ning mida on plaanis edaspidi teha. Samuti on oluline välja selgitada, kas ühistu on võtnud laenu ning kui suured on igakuised laenumaksed. Tähelepanuta ei tohiks ka jätta maja halduskulude suurust ning kuidas on organiseeritud korteriühistu juhtimine.

Küsima peaks ka ühistu juhatuselt tõendit, mis kajastab ostja kohustusi ühistu suhtes. Jälgida tasub heakorda, on ette tulnud juhuseid, kus suure kortermaja keldrid on elanike pahna täis ja Päästeamet peab sellekohaseid ettekirjutisi tegema. Samuti on igivana probleem võlglaste olemasolu. Tihti on parkimiskorraldus kehv ja parkimiskohti puudu. Tuleb ka ette juhuseid, et keegi on korteris midagi ühistu teadmata ümber ehitanud ja sellekohased dokumendid puuduvad.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Täna allkirjastatakse Mustamäe kiriku ehitusleping

14.03.2017

TallinnTäna, 14. märtsil, kell 14.00 allkirjastatakse EELK Konsistooriumis (Kiriku plats 3) SA Mustamäe Kirik ja firma Ehitus5ECO OÜ vahel leping Mustamäe kiriku ehitamiseks aadressile Kiili tn 9.

2012. aastal sõlmisid Tallinna linn ja EELK lepingu, millega anti EELK-le õigus linna omandis oleva Kiili tn 9 maa kasutamiseks, et ehitada sellele kirik. 2013. aastal viidi läbi kirikuhoone arhitektuurikonkurss, mille võitis Karisma Arhitektid OÜ tööga „Fiat Lux“. Rajatavasse hoonesse on kavandatud kirikusaal, ruumid lastehoiu ja noorte tugikeskuse jaoks, erinevad ringiruumid, mida saab kasutada hingehoidlike vestluste ja diakooniatöö tarvis, kiriku köök ja kiriku kantselei koos abiruumidega.

EELK peapiiskop Urmas Viilma: „Tallinna linnaosad on kirikute kohapealt ebavõrdses olukorras – peaaegu kõik luteri kirikud on koondunud kesk- ja vanalinna, teistes linnaosades, kui Nõmme välja arvata, kirik puudub. Mustamäele kiriku ehitamisega oleme niisiis astunud suure sammu edasi. Kirikul on alati olnud ja on ka täna kaks ülesannet: sõna kuulutamine ja inimeste teenimine. Kui need on tasakaalus, siis ei jää kirikud tühjaks, olgu ajad ja ajastud, missugused tahes.“

Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas: „2016. aasta septembris allkirjastati Tallinna Linna, EELK Konsistooriumi ja Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse poolt SA Mustamäe Kirik asutamisleping. Täna oleme niikaugel, et kirikuhoone ehitustööd võivad alata – see on ajalooline moment. Esialgse arvestuse kohaselt on ehitise kogumaksumus 2,5 miljonit eurot ja Tallinn on lubanud ehitust toetada 50% ulatuses.“

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda: „Nurgakivi panek kirikule toimub praeguste plaanide kohaselt juunikuus. Loodame väga, et saame Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva 2018. aastal tähistada juba Mustamäe uues kirikus – et ligemale 68 000 elanikuga Mustamäe saab lõpuks endale oma pühakoja!“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
1 2 3 … 973 974 975 … 1,624 1,625 1,626