Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB: Mida teha, et kodulaenu saamise otsus oleks positiivne?

26.07.2017 Piret Soidla

Pank annab laenu inimestele, kelle puhul on näha, et nad suudavad saadud raha tagasi maksta. Kuidas see selgub ning kuidas saate tõestada pangale oma maksejõulisust ja head maksekäitumist?

Mõelge oma vajadused ja võimalused läbi

Esimene samm positiivse laenuotsuse poole on jääda reaalsuse piiresse. Küsige laenusummat, mis vastab teie vajadustele ning arvestab ühtlasi teie sissetulekute, seniste finantskohustuste ja igakuiste kulutustega. Kõik teie laenumaksed kokku ei tohi hõlmata rohkemat kui 30-40% netosissetulekust.

Arvestage ka võimalike ohtudega (näiteks teie majandusseisu halvenemine, baasintressimäära tõus jne) ning analüüsige, kas olete ka sel juhul suuteline laenu tasuma.

Valitud kinnisvara seisukord määrab palju

Äsja remonditud ja korras korter on tihtipeale palju kallim kui renoveerimist vajav elamispind. Kuid ostes eluaseme, mis nõuab remonti, peate arvestama lisakuludega.

Säärast objekti soetades mõtelge kindlasti läbi kogu projekt ehk see, kes teeb renoveerimistööd, kui kulukaks need lähevad ja kust tuleb renoveerimiseks vajalik raha. Pank soovib saada ülevaadet tervest projektist. Mida põhjalikumalt on see läbi mõeldud, seda suurem on tõenäosus saada positiivne laenuotsus.

Te vajate omafinantseeringut või lisatagatist

Üldjuhul nõuab pank kinnisvara soetajalt omaosalust, mis peaks olema vähemalt 20%. Kui omaosalus puudub, võite selle asendada lisatagatisega. Enne laenu taotlemist mõelge järele, kas teil on olemas vajalik omafinantseering või sobilik lisatagatis, mis kuulub kas teile endale või teie lähisugulastele (ema, isa, laps). Muule kolmandale isikule kuuluvat lisatagatist pank kodulaenu andes üldjuhul ei aktsepteeri.

Kinnisvara dokumendid olgu korras

Pank kontrollib enne laenu andmist alati, kas ostetava ja tagatiseks pakutava kinnisvara dokumendid on nõuetekohased. Ostetav objekt peaks olema kantud ehitisregistrisse ja kinnistusraamatusse, sellel peaks olema ehitusluba/ehitusteatis ning kehtiv kasutusluba/kasutusteatis.

Kuna registrid on avalikud, saate juba enne panga poole pöördumist kinnisvaraga seotud dokumentide korrasolekut ise kontrollida.

Senine maksekäitumine peab olema hea

Maksekäitumise puhul räägivad laenutaotleja kahjuks sagedased võlad ja viivitamised seni võetud kohustuste täitmisel ning samuti hasartmänguharjumus.

Kui teie maksekäitumises on olnud probleeme, siis ärge oodake, et pank selle ise avastab. Selgitage laenuandjale omal algatusel, miks niimoodi juhtus. Kui teil on kaastaotleja, siis arvestab pank ka tema maksekäitumist, sest tal tekib panga ees samasugune vastutus.

Olge aus

Pank on laenu andes teie koostööpartner. Mida rohkem infot tal on, seda parem. Ärge varjake näiteks väljaminekuid, ülalpeetavate arvu ega kinnisvara seisukorda. Ausust hinnatakse teie kui koostööpartneri puhul kõrgemalt, seega esitage pangale alati tõene info.

Kõikide nimetatud soovituste täitmine ei garanteeri positiivsest otsust. Küll aga annab pangale positiivse signaali teist kui usaldusväärsest partnerist.

Piret Soidla
SEB Panga erakliendihaldur

http://www.seb.ee/foorum/kodu/mida-teha-et-kodulaenu-saamise-otsus-oleks-positiivne

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Äripäev: Eraisikute laenukoormus püsib stabiilsena

26.07.2017 Tõnu Toompark

2017 II kvartalis moodustas eraisikulaenude jääk ehk teenindamisel olevate laenude maht sisemajanduse kogutoodangust 37%. Eraisikute laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes on püsinud samal 36-38% tasemel juba alates 2012. aastast. Viimase aasta-paari jooksul näeme laenukoormusel ebakindlat kasvutrendi.

Võrreldes eraisikulaenude jääki netopalkade kogusummaga näeme, et eraisikute laenukoormus palgafondi suhtes on kiire palgatõusu tõttu langenud ja alates 2016. a saavutanud stabiilse taseme. Eraisikulaenude jääk moodustab 136% eraisikute teenitavast aastasest netopalkade kogusummast.

Üsna igavalt ühtlasel tasemel püsib eluasemelaenude ja elamispindade tehingute käibe suhe. Uusi eluasemelaene väljastavad Eesti pangad juba 2010. aastast alates 50-55% elamispindade käibes. Küll on tempokalt kasvamas elamispindade käive palkade summa suhtes. 2017 II kvartalis on elamispindade käive kerkinud 36 protsendile netopalkade kogusummast, mis on viimase kaheksa aasta kõrgeim osakaal.

Nende suhtarvude baasilt võib öelda, et elamispindade turu tehingute dünaamika vastab hetke majanduskonjunktuurile. Laenukoormus on mõistlikul tasemel ega ole suhtarvuna viimaste aastate jooksul ei suurenenud ega vähenenud. Küll tasub tähelepanu all pidada, et tarbijad panustavad elamispindade tehingutesse palga suhtes järjest enam.

Andmete allikas: Statistikaamet, Eesti Pank, Maa-amet, autori arvutused

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted” annab näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes

26.07.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Majade pakkumishinnad kasvavad vaikselt

26.07.2017 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti juuni kuus Tallinnas müügiks keskmisena 742 maja keskmise hinnaga 1463 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on Tallinna majade keskmine müügipakkumiste hind kasvanud 5%.

Majade müügipakkumiste hind on kasvanud kõikides linnaosades. Vaid Mustamäel ja Põhja-Tallinnas on portaalis KV.EE pakkumishind eelise aasta juunist allpool. Nende linnaosade näol ei ole ka tegemist tüüpiliste ühepereelamute piirkondadega. Seetõttu ei tasu väikese pakkumiste arvu tõttu teha neist hinnalangutest kaugeleulatuvaid järeldusi.

Portaalis KV.EE suurema majade müügipakkumistega linnaosades ehk Pirital-Haaberstis-Nõmmel on majade müügipakkumiste keskmised hinnad kasvanud aasta baasil väga ühtlaselt 2-3%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	06/2016	06/2017	Muutus, %	06/2016	06/2017	Muutus, %
Haabersti	141	136	-4%	1 602	1 632	2%
Kesklinn	77	85	10%	1 483	1 570	6%
Kristiine	83	82	-1%	1 356	1 575	16%
Lasnamäe	37	25	-32%	387	609	57%
Mustamäe	28	15	-46%	422	400	-5%
Nõmme	178	179	1%	1 399	1 424	2%
Pirita	224	193	-14%	1 544	1 598	3%
P-Tallinn	36	27	-25%	1 200	957	-20%
Vanalinn			NA	3 104		NA

Tallinn	813	742	-9%	1 392	1 463	5%

Narva	31	48	55%	441	334	-24%
Pärnu	62	66	6%	987	1 066	8%
Tartu	329	269	-18%	989	1 021	3%

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinna Teede ASi ühinemine tütarettevõttega AS Vooremaa Teed

26.07.2017 Tõnu Toompark

25. juulil 2017 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv Tallinna Teede AS ja Tallinna Teede ASi 100%-line tütarettevõte AS Vooremaa Teed ühinemislepingu, mille eesmärgiks on sisemise efektiivsuse parandamine.

Vastavalt ühinemislepingule on ühendavaks ühinguks Tallinna Teede AS. Ühinemise tulemusel lõppeb AS Vooremaa Teed likvideerimismenetluseta. Ühinemise bilansipäev, alates millest kõik ASi Vooremaa Teed tehingud loetakse tehtuks Tallinna Teede ASi arvelt, on 1. august 2017.

Nimetatud tehing ei oma mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile, varadele ega kohustustele.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid: sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehooldust. Ettevõte toodab oma asfalditehases ka erinevaid asfaltbetoonsegusid.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Pro Kapital sõlmis lepingu Tallinna ja Riia hotellide müügiks

26.07.2017 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teavitab, et kontserni ettevõtted sõlmisid 25.07.2017 lepingud kontserni kuuluvate PK Ilmarine hotel ja PK Riga hotel müügiks (edaspidi nimetatud ka kui Tehing). Tehingu objektiks on nii hotellide opereerimistegevuse kui hotellide kinnisvara müük.

Tehingu Eesti segmenti puudutavas osas võõrandas kontsern OÜ Hotel Management Services (PK Ilmarine hotel operaator) 100% osakapitalist moodustava osaluse ning võõrandas PK Ilmarine hotel kinnisvara ja kasutatavad parkimiskohad. Tehing on täidetud, st üle on antud hotelli tegevusega seotud varade omand.

Tehingu Läti segmenti puudutavas osas sõlmis kontsern lepingu SIA Hotel Management Services (PK Riga hotel operaator) 100% osakapitalist moodustava osaluse ja SIA Investhotel (PK Riga hotel kinnisvara omav ühing) 100% osakapitalist moodustava osaluse võõrandamiseks. Tehingu täitmine sõltub ostjast tulenevate tingimuste täitmisest, milleks ostjal on aega kuni 30.09.2017.

Hotellide kinnisvara ostjaks on Eestis Sisne Invest OÜ ja Lätis SIA Sisne Invest Riga ning hotellide operaatortegevuse ostjaks on BBH Hotel Group OÜ’ga seotud äriühingud, tegemist ei ole tehinguga seotud isikuga börsinõuete tähenduses ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Tehingu hinnanguliseks kogumaksumuseks on 12 957 777 eurot, millest PK Ilmarine hotel (Eesti) tehingu osas moodustab 6 878 741 eurot, mis tasuti tehingu täitmise käigus ja PK Riga hotel (Läti) tehingu baashind on 6 079 036 eurot. Läti tehingu lõplik hind selgub tehingu täitmisel, kuivõrd hind on sõltuvuses Läti hotelli tegevusega seotud äriühingute majandustegevuse tulemist tehingu täitmise hetkeks. Läti tehingu hinnast 630 000 eurot tasuti lepingu sõlmimisel ja ülejäänud ostuhind tasutakse tehingu täitmisel.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: „Tehingu (sh osaluste võõrandamise) eesmärgiks on väljuda Tallinna ja Riia hotelliturult, mis ei ole olnud meie põhivaldkonnaks. Tallinna ja Riia hotelliturg on positiivses seisus, mistõttu on meie jaoks õige hetk väljumiseks. Meie eesmärgiks on keskenduda elu- ja ärikinnisvara arendamisele ja kasutada saadavaid rahalisi vahendeid kiirendamaks kontserni põhitegevuseks olevat arendustegevust turgudel, kus on positiivsed trendid“.

Tehingu mõju kontserni tegevusele on järgnev: 2016 finantstulemusi arvestades väheneb kontserni käive 3,1 miljoni euro võrra (sisaldab ainult operaatorite käivet, kuna SIA Investhoteli käibe moodustab kontsernisisene käive) ning puhaskasum 0,9 miljoni euro võrra, samas 2016 finantstulemusi aluseks võttes vähenevad kontserni finantskohustused üle 6,1 miljoni euro võrra ning rahalised vahendid suurenevad 6,9 miljoni euro võrra.

Tehinguga võõrandatavate äriühingute viimase kolme aasta majandustulemused ja muu reglemendiga nõutud informatsioon:

	Hotel Management Services OÜ (Eesti operaator)			Hotel Management Services SIA (Läti operaator)			SIA Investhotel (Läti kinnisvara ühing)
	2016	2015	2014	2016	2015	2014	2016	2015	2014
Käive	1 617 421	1 508 130	1 519 035	1 446 771	1 507 433	1 485 569	591 835	587 329	595 212
Puhaskasum	104 113	46 623	99 773	23 290	70 217	93 075	305 500	300 879	291 715
Tava- ja lahustatud puhaskasum osa kohta	104 113	46 623	99 773	0,41	1,23	1,64	0,31	0,30	0,29
Aktsionär / osanik	100% AS Pro Kapital Eesti			100% AS Pro Kapital Latvia			100% AS Pro Kapital Latvia
Olulised kohtumenetlused	Puuduvad			puuduvad			puuduvad
Juhatuse liikmed	Ervin Nurmela			Olga Rudzika, Ilona Ahramovica, Paolo Michelozzi			Ilona Ahramovica, Allan Remmelkoor, Paolo Michelozzi
Nõukogu liikmed	Puuduvad			puuduvad			puuduvad

Võõrandatavate äriühingute viimase kahe aasta majandusaasta aruanded võrdleva tabeli kujul on teatele lisatud failis.

Pärast viimase majandusaasta lõppu ei ole toimunud olulisi muudatusi võõrandatavate äriühingute majandustegevuses.

Võõrandatavate äriühingute poolt võetud laenud 30.06.2017 seisuga:

SIA Investhotel laenujääk SIA’s Swedbank oli 2 696 935 eurot.

Tehingu täitmisel lõpetatakse kõik emitendi ja võõrandatavate äriühingute vahelised lepingud. Emitent sõlmib ostjatega kaubamärkide PK Hotels, PK Ilmarine hotel ja PK Riga hotel kasutamiseks tähtajalise tasuta litsentsilepingu. PK Ilmarine hotel operaatori osade müügiga kaasnevalt astus Pro Kapitali peajurist Ervin Nurmela tagasi OÜ Hotel Management Services juhatusest ning OÜ Hotel Management Services juhatusse valiti ostjatega seotud isikud. Tehingu Läti segmenti puudutavate äriühingute juhatuse liikmed jätkavad kuni Läti Tehingu jõustumiseni juhatuse liikmetena.

Tehingu tulemusena väljub Pro Kapital Tallinna hotelliärist ja Riia hotelli tehingu täitmise järgselt väljub Pro Kapital ka Riia hotelliärist.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pankade tugevat kasumlikkust toetavad kasvavad intressitulud ja laenude hea kvaliteet

25.07.2017 Jana Kask

Majapidamised laenasid ka juunis hoogsalt
Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 11%
Ettevõtete ja majapidamiste hea laenuteenindamisvõime hoiab pankade laenukahjumid väiksed

Pankade poolt ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jääk suurenes juunis aasta võrdluses 6% ning moodustas 17,5 miljardit eurot. Tempokamalt kasvasid majapidamistele antud laenud; ettevõtetele laenamine, mis oli varem näidanud tugevat kasvu, aeglustus pisut.

Ettevõtted võtsid 2017. aasta teises kvartalis mulluse ajaga võrreldes pankadest 5% rohkem laene ja liisinguid. Koos suurema majandusaktiivsusega kiirenes lühiajalise finantseerimise kasv. Ettevõtete pikaajalised laenud ja liisingud kasvasid kokkuvõttes pigem tagasihoidlikult (3%), kuid sektoriti areng erines. Uute laenude maht kasvas teises kvartalis võrdlemisi tugevasti tööstus-, transpordi- ja kinnisvarasektoris, seevastu kaubandusettevõtted võtsid laenu märksa vähem kui aasta tagasi. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli jäägi aastakasv aeglustus veidi ja oli juuni lõpus 5,7%.

Majapidamiste laenuaktiivsus on kindlustunde paranemise ja sissetulekute kasvu toel püsinud tugev. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 15% ning autoliisinguid 17% rohkem kui mullu samal ajal. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes juunis 6,2%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrge, 14%.

Laenuintressimäärad ei ole viimastel kuudel eriti muutunud. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis marginaali tõusu tõttu veidi (2,3%lt 2,4%ni), kuid jäi siiski madalale tasemele. Ettevõtetele juunis antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,3%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht vähenes 0,9%ni laenuportfellist. Viivislaenude vähenemine näitab, et tänu majanduskasvu kiirenemisele ja endiselt väga madalatele baasintressimääradele on laenuvõtjate laenuteenindamisvõime hea. Pikemat aega viivist kandvate laenude maht on aastaga vähenenud ligi 25%.

Hoiuste kasv on endiselt kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid juuni lõpus pankades 12,3 miljardit eurot, mida oli aastatagusest mahust 11% rohkem.

Pangad teenisid teises kvartalis üle 85 miljoni euro puhaskasumit. Puhaskasum moodustas varade suhtes 1,4%, mis on pisut kõrgem kui viimase kahe aasta keskmine tase. Kasumlikkust toetas eelkõige puhta intressitulu 6,5% kasv võrreldes aastataguse ajaga. Positiivset mõju avaldasid ka laenukahjumite jätkuvalt väike maht ning tagasihoidlikumad halduskulud.

Mustamäe telefonijaamast saab moodne korterelamu

25.07.2017 Tõnu Toompark

Tallinna Tehnikaülikooli lähedal, Mustamäe tee ja Vilde tee nurgal saab Scandium Kinnisvara käe all uue elu Mustamäe endine telefoniside keskjaam. Viiekorruselisse majja on planeeritud kahetoalised kompaktsed korterid ja läbi kahe korruse kõrguvad loftid. Katusel toodavad energiat päikesepaneelid ja maja nimi on lähedalasuvale tehnoloogialinnakule sobilikult SpaceCube.

Maja eripäraks on väikesed korterid suuruses 19,7-35,7 ruutmeetrit, mis sobivad noortele õppuritele ja spetsialistidele. Maja ette on lisaks autoparklale planeeritud rattaparkla. Maja seest leiab disainitud trepikojad ja energiasäästlikud lahendused, alates LED tehnoloogiaga valgustusest lõpetades veesäästlike duši- ja valamusegistitega. Rohelise mõtteviisiga elanike rõõmuks tulevad maja katusele taastuvenergiat kasutavad päikesepaneelid.

Kalle Aron, Scandium Kinnisvara partner ja arendusjuht: ”Maja loo kujunemisel mängis olulist rolli 700m kaugusel asuv TTÜ, kus tudengid aitasid kaasa Eesti esimese satelliidi EstCube kosmosesse saatmisele. Piirkonnas vuravad ringi pakirobotid ja läheduses on terve linnak tehnoloogia start-up ettevõtteid, sealhulgas Skype peahoone. Kõik need noored inimesed, nii Eestist kui mujalt maailmast, vajavad inspireerivat, vahvat ja taskukohast eluruumi ning täpselt seda tahame neile SpaceCube näol pakkuda.”

Maja planeerimisel on arvestatud ka üüriinvestorite huvidega. Majja on ettenähtud kaugloetavad arvestid kommunaalkulude sujuvaks halduseks ning elanikele mõeldud ühine pesumasinaruum.

Jaak Roosaare, Scandium Kinnisvara partner ja investorsuhete juht: “SpaceCube on mahukas projekt, mis tänu väikestele ühikutele sobib hästi nii alustavale kui ka juba kogenenumale üüriinvestorile. Enda kogemusest näen, et üüriturul muutub aina olulisemaks see, millised on korterite kõrvalkulud. Siin projektis oleme rõhku pannud nende minimeerimisele, pidades silmas nii kommunaalkulude suurust kui ka keskkonnale jäetavat jalajälge.”

SpaceCube arhitektid on FE Arhitektid. Maja valmib 2018. aasta esimeses kvartalis.

Merko ehitab Mõniste alajaama

25.07.2017 Tõnu Toompark

24. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elektrilevi OÜ vahel leping Mõniste alajaama rekonstrueerimistööde teostamiseks Võrumaal.

Tööde käigus rekonstrueeritakse Mõniste 110/35/10kv alajaam. Mahtu kuuluvad projekteerimine, ehitus ja paigaldustööd alajaamas ning sekundaarosa paigaldus- ja seadistustööd. Ehitatakse jaotla hoone, kuhu paigaldatakse uus 10 kV kahe sektsiooniga jaotusseade ning kaarepool. Alajaama territooriumile paigaldatakse uus 35 kV jaotusseade, ehitatakse välja ja seotakse elektrivõrguga kõik väljuvad 35 kV ja 10 kV liinide kaablid.

Lepingu maksumus on ligikaudu 0,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad juulis 2017 ning lõppevad 2018. aasta septembris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse esimehe volituste pikendamine

25.07.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede ASi nõukogu otsustas 24. juulil 2017 pikendada ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Lälli volitusi alates 31. juulist 2017 kuni 30. jaanuarini 2020. Tallinna Teede ASi juhatus jätkab endises kaheliikmelises koosseisus: Jüri Läll (esimees) ja Jüri Helila.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid, sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehooldust. Ettevõte toodab oma asfalditehases ka erinevaid asfaltbetoonsegusid. Tallinna Teede AS kuulub 100%liselt AS Merko Ehitus Eesti kontserni.

11/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine”

25.07.2017 Margot Toompark

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine” toimub 11/10/2017 Tallinnas. Koolituse eesmärk on tutvustada, millal antakse projekteerimistingimusi ning kuidas toimub projekteerimistingimuste menetlus.

Koolituse “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine” sihtrühm on:

projekteerimis- ja ehitusettevõtted;
kinnisvaraarendajad;
maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud;
arhitektid;
kohtutäiturid ja pankrotihaldurid;
maaklerid ja eraisikud, kes teevad tehinguid ehitusjärgus olevate kinnisvaraobjektidega.

Koolitus annab:

teadmisi projekteerimistingimuse andmise kohta;
ülevaate juurdepääsuõiguste tagamisest ja rakendamisest;
teadmisi detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise ja üldplaneeringu ülevaatamise kohta;
ülevaate planeerijale esitatavatest nõuetest.

“Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine” toimub 11/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Statistika: madal tööpuudus soosib elamispindade turu aktiivsust

25.07.2017 Tõnu Toompark

Eesti tööpuuduse määr oli 2017 I kvartalis statistikaameti andmetel 5,6%. See viimaste aastate üks madalaimaid näitajaid. Madala tööpuuduse kõrval on tööhõive määr kõrge. 2017 I kvartalis oli see 66,3%.

Suur tööga hõivatud inimeste arv tähendab, et palgateenijaid on palju. See omakorda loob tugeva vundamendi laenuvõimelisusele, mis omakorda toetab kinnisvaratehingute tegemist. Märkimata ei saa jätta, et töö olemasolu ja kerkivad palgad on olulised tarbija kindlustunde tegurid. Needki soosivad tänases keskkonnas kinnisvaraturu aktiivsust.

Tänaste prognooside juures, kus majandus on kasvamas, on tööpuudus ja palgatõus üsna tõenäoliselt jätkamas endises trendis. See annab järjest enamatele inimestele rahalise võimaluse ja kindlustunde elamistingimusi parandada – olgu selleks siis kodu remontimine, ehitamine või uue ostmine.

Piirkondlikult on tööhõive määr kõrgeim Tallinnas ja Harjumaal. Madalaim tööhõive määr ja kõrgeim tööpuudus on Ida-Virumaal.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

RKAS andis üle teadus- ja arendusstipendiumid

24.07.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) andis täna üle 1800 euro suurused stipendiumid kahele Tallinna Tehnikaülikooli ja ühele Eesti Kunstiakadeemia tudengile. Kevadisele stipendiumikonkursile laekus kokku 15 magistri- ja 2 doktoriõppe üliõpilase taotlust neljast ülikoolist: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool.

Stipendiumid said üks doktoriõppe tudeng ja kaks magistriõppe tudengit:

Ülar Palmiste, Tallinna Tehnikaülikool, doktoritöö teema: „Fotokatalüütilise oksüdatsiooni tehnoloogia ventilatsiooni retsirkulatsioonisüsteemis“.

Töö eesmärk on analüüsida retsirkulatsioonimooduli rakendatavust ventilatsioonisüsteemi energiatarbe vähendamise eesmärgil. Uuritav moodul kasutab ruumide väljatõmbeõhu puhastamiseks uudset (fotokatalüütilisel oksüdatsioonil põhinevat) tehnoloogiat, kus ruumidest väljatõmmatav õhk suunatakse pärast puhastamist ruumi tagasi ning hoitakse nii kokku õhutöötlemise kuludelt ja viiakse välisõhu osakaal miinimumini. Kui praegu valdavalt kasutusel olevate tavaliste filtritega eemaldatakse õhust vaid tahked osakesed, siis fotokatalüütilise oksüdatsiooni eesmärk on eemaldada ka gaasilised osakesed.

Elsi-Marie Teder, Tallinna Tehnikaülikool, magistritöö teema: „Õhuhulkade nõudluspõhine juhtimine haridushoonetes“.

Lõputöö eesmärk on uurida, kas haridushoones on võimalik tsentraalse ventilatsioonisüsteemi korral juhtida klassiruumide õhuhulki nõudluspõhiselt, kasutades kaheasendilisi elektriajamiga reguleerklappe. Lisaks uurib lõputöö võimalust ventilatsiooniõhuga klassiruume kütta. Antud lõputöö tegeleb hetkel aktuaalse küsimusega, milleks on energiatõhusus, hea sisekliima ja tööviljakuse tagamine. Töö valmimine on sattunud perioodile, kus riik aktiivselt vanu koolihooneid rekonstrueerib ning uusi riigigümnaasiume rajab.

Alina Orav, Eesti Kunstiakadeemia, magistritöö teema: „Polüvaatemaal kui uus potentsiaalne kunstisuund“.

Polüvaatemaal on tasapinnaline pilt, kus vaatleja asupaik pildi suhtes mõjutab seda, kuidas ta pilti tajub. Polüvaatemaal on magistrandi enda kasutusele võetud mõiste. Taotleja näeb, et tema töö annab suurt väärtust Eesti ehitus- ja kinnisvarasektorile, kuna perspektiivi moonutuste kaudu saavutatavat avastust saab hästi rakendada linnaruumi või ühiskondlikult kasutatava hoone innovaatilise põranda, lae või terve ruumi lahendusena.

RKAS on toetanud valdkondlikku teadus- ja arendustegevust juba alates 2011. aastast, tehes seda nii tublimatele üliõpilastele stipendiumite andmise kui ka teadusuuringute toetamise kaudu. Stipendiumikonkursid toimuvad regulaarselt kaks korda aastas. 2016. aastal toetas RKAS teadus- ja arendustegevusi kokku 84,4 tuhande euroga.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Valitsus toetas elamumajanduse tegevuskava koostamist väheneva rahvastikuga piirkondadele

24.07.2017 Tõnu Toompark

Valitsus andis tänasel kabinetiistungil ministeeriumidele suunise töötada välja elamumajanduse tegevuskava väljaspool tõmbekeskusi asuvate tühjade eluruumide probleemide lahendamiseks.

„Riigile loovutatud tühjade korterite probleemile tuleb leida lahendus,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Täna üldjoontes kokku lepitud kava koostamise eesmärk on toetada tõmbekeskustest väljaspool asuvate piirkondade elamumajandusprobleemide ja eriti tühjade eluruumidega kaasnevate murede lahendamist.
Kava väljatöötamisel tuleb kaaluda ka seadusandlikke muudatusi.“

Tõmbekeskustest väljaspool asuvate tühjade eluruumide probleem on viimase aasta jooksul suurenenud, seda näitab korterite riigile loovutamise hüppeline kasv. Valdavalt on selle põhjuseks varaga seotud kulud, mis ületavad vara väärtust. Selle aasta 30. juuni seisuga on rahandusministeeriumi valitsemisel 90 loovutatud korterit, millest Kohtla-Järvel asuvad 57, Kiviõlis 5 ja Püssis 2. Enamik neist korteritest ei ole elamiskõlblikud, nõudluse puudumise tõttu ei ole võimalik neid ka müüa.

Valitsuskabineti tänase otsusega alustavad ettevõtlus- ja infotehnoloogia-, riigihalduse-, justiits-, rahandus- ning sotsiaalkaitseminister ühiselt elamumajanduse tegevuskava välja töötamist. Kava esitatakse valitsusele selle aasta 30. novembriks. Tegevuskava koostamist koordineerib ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kui elamupoliitika eest vastutaja. Rahastamiskava koostamist koordineerib rahandusminister.

Lisaks on plaanis laiendada omandireformi reservfondi raha kasutamise võimalusi omandireformi käigus või selle tagajärjel kasutuseta jäänud ehitiste saneerimise, korrashoiu või lammutamisega seotud kulude katteks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Sügisest saavad omavalitsused taotleda toetust elamufondi arendamiseks

24.07.2017 Tõnu Toompark

Teisipäeval jõustus üürielamute ehitamise toetuse kord, millega kehtestati tingimused kohalikele omavalitsustele, kes soovivad riigi toel arendada elamufondi. Toetust saavad omavalistused hakata taotlema selle aasta novembrist.

Elamufondi arendamise toetust võib kasutada uute üürielamute rajamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, eesmärgiga võtta need kasutusele üürielamutena. Üürielamute rajamise ja rekonstrueerimisega tagatakse mobiilsele tööjõule nüüdisaegsete eluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus eluruumide nõudlus ületab pakkumist ning ehitise ehitusmaksumus ületab turuväärtust.

„Paljud ettevõtted ja asutused väljaspool Tallinna ja Tartut on hädas töötajate värbamisel sellega, et inimestele ei ole võimalik leida piirkonnas kaasaegset ja madalate kõrvalkuludega elukohta,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Ta lisas, et üürielamute rajamisega tekiks tõmbekeskustel ja tööareaalina atraktiivsetel piirkondadel võimalus meelitada leibkondi sinna tööle ja elama.

Tegemist on regionaalpoliitilise meetmega, milles lepiti kokku valitsuse tegevusprogrammis 2016–2019. Taotluste hindamisel antakse lisapunkte regionaalarengu strateegia prioriteetsetele piirkondadele Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti omavalitsustes, kes taotlevad toetust kvalifitseeritud spetsialistidele mõeldud üürieluruumide rajamiseks.

Esimesel aastal antakse toetust kohalikele omavalitsustele, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole. Nüüdisaegse elamufondi puudumise tõttu on just need piirkonnad tööjõu pärast konkureerides kehvemal positsioonil kui Tartu ja Tallinn.

„Eestis on 15 maakonda, mille tõmbekeskused on tööjõu pärast Tallinna, Tartuga, aga ka Helsingiga konkureerides selgelt kehvemal positsioonil,“ täpsustas Palo.

Selleks aastaks on toetuse tarbeks planeeritud 2,5 miljonit eurot, järgnevaks kolmeks aastaks 20 miljonit eurot aastas. Toetuse määr on kuni 50 protsenti, ülejäänud kulutused peavad tulema kohaliku omavalitsuse omafinantseeringust. Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.

Kohalikel omavalitsustel on toetust on võimalik taotleda KredExist alates selle aasta novembrist. Alates järgmisest aastast saab taotleda toetust ka sotsiaalmajanduslikult vähekindlustatud sihtgruppide majutamiseks üürielamutesse.