Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tartu aasta tegu 2016 on Eesti Rahva Muuseumi uus hoone

29.12.2016 Tartu.ee

Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil “Aasta tegu 2016” hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamise.

Tartu linnapea Urmas Klaas ja Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar andsid Eesti Rahva Muuseumile ja Riigi Kinnisvara AS-le auhinnaks kunstnik Markus Kasemaa maalid “Maailmakaardi geneetiline improvisatsioon”, mille algne versioon avaldati maailma olulisima teadusajakirja Nature Tartu teadlaste avastusloo kaaneillustratsioonina.

Tartu linnapea Urmas Klaas sõnas, et aasta 2016 oli Tartus teguderohke ja mitmekesine. “Tartu ja tartlased paistsid silma mitmete uute algatuste ja ettevõtmiste poolest. Aasta krooniks oli aga kindlasti Eesti Rahva Muuseumi uue maja valmimine,” lisas linnapea.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara: Väikelinnad vaevlevad pakkumiste puuduses

29.12.2016 Tõnu Toompark

Väikelinnades on küll kinnisvarahinnad madalad, kuid see ei tähenda alati, et valik suur oleks. Vastupidi – lõviosas väikelinnades on korterite valik väga väike ja ilusat ning hubast korterit tuleb tikutulega taga ajada.

Pindi Kinnisvara lääne regiooni juht Annely Sermat ütles, et pakkumistepõud on peaaegu igas väiksemas linnas. „Väga tihti taandub asi sellele, mida korteri müügist saadava rahaga peale hakata. Niisama raiskamiseks on seda liiga palju, Tallinnasse korteri ostmiseks või eramu ehitamiseks aga liiga vähe ja nii ongi sajad varaomanikud otsustanud oma tühjaks jäänud korteri pigem välja üürida või vähemlikviidsetes piirkondades lihtsalt sõbrale/tuttavale kasutada andnud,“ rääkis Sermat.

Sermati sõnul on väikelinnade pakkumiste arv langenud pooleteise aasta jooksul kuni 50% võrra. Iseäranis raske on leida heas seisukorras, kohe sisse kolimiseks sobilikku elamispinda.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

AS Merko Ehituse tütarettevõte sõlmis lepingu muusikakooli ja kontserdisaali ehitustööde teostamiseks Lätis

28.12.2016 Tõnu Toompark

28. detsembril 2016 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte SIA Merks ja SIA Ostas Celtnieks konsortsium lepingu Ventspilsi kommunaalettevõttega “Komunālā Pārvalde” Ventspilsi muusikakooli ja kontserdisaali ehitustööde teostamiseks Ventspilsis, aadressil Lielais Laukums.

SIA Merks on konsortsiumi juhtiv partner 65%lise osalusega.

Tööd hõlmavad kolmekorruselise hoone ehitust, kus hakkab paiknema muusikakool ja 600-kohaline kontserdisaal.

Lepingu maksumus on 25,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2017. aasta jaanuaris ning nende valmimine on planeeritud 2018. aasta detsembris.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraturu prognoos 2017. aastaks

28.12.2016 Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara avaldab ettevõtte juhtkonna poolt koostatud prognoosid 2017. aastaks.

Tallinna korteriturg

Rahvastiku juurdevoolust tulenevast ülenõudlusest langeb pakkumiste arv jätkuvalt, vaid poole aasta pärast on Tallinnas ca 4500 korteripakkumist, mis hakkab jagunema uusarendustega pea pooleks
Üürihinnad hakkavad kasvama, kuna Tallinnasse kolijatel pole ressurssi elamispinna soetamiseks
Järelturu korterite hinnatõusu pidurdab uusarenduste hinnatasemeni jõudmine
Ostu-müügitehingute arv jääb stabiilseks (ca 800 ühikut kuus)
Keskmine ruutmeetri hinnatase ei ületa aasta lõpuks 1800 € künnist (hetkel 1600 €/m²)

Harjumaa uusarendused

Konkurents suureneb mõnevõrra, Tallinna ja selle lähiümbruse jääk tõuseb praeguselt 1800 ühikult kuni 2500 ühikuni
Hinnatase ei muutu
Tulenevalt väikesest hinnadiferentsist järelturu korteritega kasvab uusarendustes tehtud tehingute osakaal praeguselt 20%-lt kuni 30%-ni.
Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse hakatakse rajama ülisuuri klastreid, mis võtavad tulevikus aleviku mõõtmed

Tallinna ärikinnisvara

Ärikinnisvarasse investeerimine hoogustub veelgi, eelistatud on stabiilse rahavooga kesklinnas või selle läheduses paiknevad büroohooned ja Tallinna piiril paiknevad lao- ning tööstuskompleksid.
Korraliku taristuga varustatud ärimaad leiavad kergelt uue omaniku
Kaubanduskeskuste lisandumisega võimendub juba esile kerkinud probleem- üksteisest ei suudeta eristuda, mis omakorda võib viia vakantsi tekkimiseni (esimesed näited suletud boksidest suurkeskustes on juba olemas)
Büroopindade turul on kerge ülepakkumine ja seetõttu on logistiliselt nõrgema asukohaga majades vajalik mõningane hinnakorrektsioon

Tartu elukondlik vara

Järelturu korterite puhul võib leida aset kerge hinnalangus, ostjate hinnasoovide ja tegelike tehinguhindade vahe suureneb
Äärelinnades ja linna ääres lisandub turul uusi korter-ja ridamaju eelkõige varem kehtestatud planeeringualadele, uusi planeeringuid menetletakse vähe
130 000 eurot ületavate müügihindadega elamute võõrandamistehingute osakaal suureneb 40%-ni tehingute koguarvust
Linnalähedaste uuselamurajoonides tõuseb keskmine hinnatase kuni 10%

Korrashoid (haldus/hooldus)

Tulenevalt 2018. aastal kehtima hakkavast nõudest, mille kohaselt peavad majahaldurid olema kutsetunnistusega, jagatakse turuosad ümber ja suurimateks kaotajateks on kutsetunnistuseta töötajatega väikefirmad, kelle portfelli suurtegijad üle võtavad
Surve teenuste hindadele peatub, kuna uued korrashoiulepingud rõhuvad kvantiteedi asemel kvaliteedile
Süveneb spetsiifiliste ametikohtade defitsiit nagu korstnapühkija, elektrik jms, kuna uue põlvkonna huvi nende ametite vastu on leige ning varasem generatsioon hakkab pensionile jääma

Väikelinnad

2017. sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste põhiteemaks saab väikelinnade atraktiivsemaks muutmine, millest parimaid ideid hakatakse ka üksteise pealt kopeerima
Elanikkonna vähenemise trend jätkub ja sellest tulenevalt suureneb ka tühjalt seisva kinnisvara hulk, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohaliku kinnisvara väärtust
Maakonnakeskuste (Viljandi, Kuressaare, Paide, Rapla, Jõhvi jne) kinnisvaraturg elavneb ja tehingute arv suureneb väiksemate linnade ja alevike arvelt

Allikas: http://www.pindi.ee/2016/12/28/kinnisvaraturu-prognoos-2017-aastaks/

Soodushind käsiraamatule “Perekonnaõigus ja varasuhted”

28.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” annab anda lugejale tõsise ülevaate abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest.

Praktiline käsiraamat on abimeheks nii abiellu astujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel, aga ka neile abikaasadele, kes ei ole rahul valitud varasuhtega ja soovivad seda muuta. Samuti saab näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist.

Eluliste näidetega illustreeritud käsiraamatust saavad soovitusi ka elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad omavaheliste varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus kokkuleppeid sõlmida.

Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes kupongi “jõulud2016” ning see raamat on sulle -10% soodsam.
Pakkumine kehtib kuni 15/01/2017.

Lisainfo

Raamatus on 144 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin (pdf-fail).
Ilmumine 2015
ISBN 978-9949-9655-1-9
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Nordecon lõi uue tütarettevõtte Tariston AS

28.12.2016 Tõnu Toompark

Alates 1. jaanuarist 2017 alustab ühendettevõte Tariston AS, mis koondab senised Nordeconi tütarettevõtted Järva Teed AS, Hiiu Teed AS ning Nordecon ASi teehoolde- ja tehnikadivisjoni. Tariston AS on 100% Nordeconi tütarettevõte ning jätkab tegevust kõigis senistes valdkondades: teehooldus ja -ehitus, maaparandustööd, pindamine, mäendus, liikluskorraldusvahendite tootmine ja rasketehnika rent.

„Nordeconi teehoolde- ja tehnikadivisjoni, Järva Teede ja Hiiu Teede ühinemisest sünnib Eestis vägagi arvestatava suurusega taristu- ehk infrastruktuuriettevõte, mis saab nimeks Tariston,“ rääkis Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Nordecon on juba alates 1990. aastast ehitanud teid, tänavaid, parklaid, platse, lennuvälju ja nii edasi, samal ajal on Nordeconi tütarettevõtted, algselt maakondlikud teehooldusettevõtted Järva Teed ja Hiiu Teed, aastatega oma tegevusvaldkondi olulisel määral laiendanud ning senine n-ö maakondlik käsitlus on nende ettevõtete puhul juba aastaid eksitav.“

„Muudatus kontserni struktuuris suurendab ka efektiivsust: samad ning sarnased valdkonnad on nüüdsest ühtse juhtimise all – kaovad mitmed dubleerivad tegevused, selgineb kontsernisisene tööjaotus ja vastutus, paraneb kvaliteedikontrollisüsteem,“ sõnas Jaano Vink. „Lähiaastatel on Maanteeamet korraldamas mitmeid maakonnapõhiseid riigimaanteede hooldehankeid, millistel edukas osalemine on Nordeconi kontserni üks prioriteete. Taristoni näol koondub kogu teehoolde valdkond nii juhtimise, oskusteabe kui ka spetsialistide mõistes ühte löögirusikasse, mis suurendab oluliselt meie konkurentsivõimet tegevusvaldkonnas ning võimaldab pakkuda paremat teenust.“

„Ühendatud ettevõte jätkab tegevust kõigis senistes tegevusvaldkondades,“ ütles Tariston ASi juhatuse esimees Kaspar Kaldjärv. „Olulisemad, milles tegutseme, on teehooldus ja -ehitus, maaparandustööd, pindamine, mäendus, liikluskorraldusvahendite tootmine ja rasketehnika rent. Kõik senised õigused, kohustused ja koostöölepingud, mis meie partneritel või klientidel on sõlmitud Järva Teede, Hiiu Teede või Nordecon AS-iga, kehtivad edasi, need ei muutu. Tariston soovib kindlasti lähiaastatel oma turuosa oluliselt kasvatada ja see on olnud ka ühendettevõtte loomise üks peamisi põhjusi.“

Tariston AS (www.tariston.ee) tegeleb aastast 2002 taristuobjektide ja rajatiste ehitusega ning riigimaanteede aastaringse hooldega. Tariston AS loodi ASi Järva Teed, OÜ Hiiu Teed ning ASi Nordecon teehoolde- ja tehnikadivisjoni ühendamisel 2017. aasta 1. jaanuaril. Tariston on Tallinna börsil registreeritud ettevõtte Nordecon AS 100% tütarettevõte. Taristoni peamised tegevusvaldkonnad on teehooldus ja -ehitus, maaparandustööd, pindamine, mäendus, liikluskorraldusvahendite tootmine ja paigaldus ning rasketehnika rentimine.
Tariston_logo_horisontaalne@2x

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste hinnad kerkisid aastaga 3%

28.12.2016 Tõnu Toompark

Novembris otsis portaalis KV.EE ostjat 462 Tallinna äripinda keskmise hinnaga 1513 €/m². Äripindade müügipakkumiste arv püsis novembris enam-vähem aastatagusel tasemel. Müügipakkumiste keskmine hind aga kerkis 3%.

Suurim äripindade müügipakkumiste arv on kesklinnas, kus otsitakse ostjat 207 äripinnale keskmise hinnaga 1887 €/m². Aastatagusega võrreldes on vähenenud nii müügisolevate äripindade arv kui keskmine hind.

Kesklinna kõrval on vähemaks jäänud äripindade müügipakkumisis Kristiines ja Lasnamäel. Kõikides teistes Tallinna linnaosades on pakkumises aastatagusest enam äripindu.

Seejuures on äripindade müügihinnad portaalis KV.EE valdavalt kerkinud. Vaid Kesklinnas, Lasnamäel ja Nõmmel on tänavune novembrikuine äripindade müügipakkumiste eest küsitav hind aastatagusest madalamal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	11/2015	11/2016	Muutus, %	11/2015	11/2016	Muutus, %
Haabersti	18	28	56%	1 174	1 493	27%
Kesklinn	222	207	-7%	1 912	1 887	-1%
Kristiine	28	19	-32%	944	1 154	22%
Lasnamäe	60	52	-13%	766	700	-9%
Mustamäe	28	29	4%	1 017	1 194	17%
Nõmme	27	37	37%	797	593	-26%
Pirita	13	18	38%	1 510	1 646	9%
P-Tallinn	49	55	12%	1 093	1 333	22%
Vanalinn	16	19	19%	2 625	2 839	8%

Tallinn	467	462	-1%	1 475	1 513	3%

Narva	14	14	0%	428	438	2%
Pärnu	23	20	-13%	618	784	27%
Tartu	19	28	47%	1 321	1 720	30%

Pro Kapital: AS Tallinna Moekombinaat osaluse omandamine

28.12.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv äriühing AS Pro Kapital Eesti sõlmis 21.12.2016 ostulepingu oma tütarettevõtte AS Tallinna Moekombinaat vähemusosaluse ostmiseks.

Ostulepingu kohaselt omandas AS Pro Kapital Eesti 550 000 euro eest 343 750 AS Tallinna Moekombinaat A-aktsiat, mis moodustavad 1,61% kõigist AS Tallinna Moekombinaat aktsiatest. Aktsiate eest tasuti rahas 21.12.2016. Osaluse omandamise järgselt kuulub AS-le Pro Kapital Eesti 91,9% AS Tallinna Moekombinaat aktsiatest.

Tehing ei oma olulist mõju Emitendi kasumile, varadele ja kohustustele.

Aktsiate müüjaks oli Katmandu Stiftung, Liechtensteinis registreeritud ettevõte, milline on Hr. Ernesto Preatoni kontrolli all. Hr. Ernesto Preatoni ja temaga seotud isikud on AS Pro Kapital Grupp suurimad aktsionärid. Tegemist on tehinguga seotud isikuga, Emitendi juhatuse ega nõukogu liikmed ei ole tehingust isiklikult huvitatud.

AS Tallinna Moekombinaat tegevusvaldkonnaks on kinnisvara arendustegevus ja majandustegevuseks on Tallinnas asuva T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse arendamine.

Osaluse omandamise eesmärgiks oli suurendada Pro Kapitali osalust T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskust arendavas ettevõttes.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tutvustatakse Pirita rannaala detailplaneeringu lähteseisukohti

28.12.2016 Tallinn.ee

Pirita Linnaosa Valitsuses toimub 31. jaanuaril 2017 kell 16 Pirita rannaala detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohti tutvustav avalik arutelu.

Lahendusettepanekuga saab tutvuda Pirita linnaosa valitsuse hoones (Kloostri tee 6) 16.-31. jaanuarini 2017 igal tööpäeval tööpäeva ulatuses.

Planeeritava ala suurus on 44,92 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pirita supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine, Pirita rannaala kinnistule ehitusõiguse määramine rannapaviljonide, ajutise vabaõhulava ja tribüünide ning randa teenindavate objektide ja rannapromenaadi ehitamiseks, Merivälja tee 3 kinnistul asuva Vaba Aja Keskuse laiendamiseks ning Merivälja tee 5b kinnistule kuni 2-korruselise ärihoone ehitamiseks. Lisaks määratakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning keskkonnaalased tingimused supelranna ja rannametsa kaitseks.

Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetega, kuid sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks. Detailplaneeringu koostaja on Ruum ja Maastik OÜ.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Pirita Linnaosa Valitsuse koostöös 2012. aastal Pirita rannaala arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse saamiseks korraldatud avaliku arhitektuurivõistluse võidutöö „Väät”.

Kuna Pirita rand peab tulevikus kujunema Tallinna esindusrannaks, siis tuleb parandada puhkeala kvaliteeti luues tervikliku ja kaasaegse rekreatsiooniala, mis arvestaks suure külastajate arvuga.

Detailplaneeringus nähakse ette randa teenindavate objektide (spordi- ja mänguväljakud, riietumiskabiinid ja rannainventari) ning rannapromenaadi rajamine. Lisaks määratakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Planeeritav ala piirneb läänest Läänemere, idast Mähe-Kaasiku tee ja Merivälja tee ning lõunast Pirita jõega.

Planeeritaval alal asuva sotsiaalmaa (üldkasutatava maa) sihtotstarbega Pirita rannaala hoonestamata kinnistu suurus on 425 886 m², kinnistu omanik on Tallinna linn; lisaks jääb planeeringualasse mitu äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistut ning Mähe-Kaasiku tee ja Supluse pst tänava maa-alad.

Pirita rand on ligikaudu 2,45 km pikkune liivarand, mis Merivälja poolses otsas muutub kiviseks. Tõusvale liivaalale järgneb üleminek rannametsaks, mis algab põõsastikuga ja läheb üle männi- ja segametsaks. Pirita rannapiirkond on kasutusel peamiselt suvehooajalise puhke- ja supluskohana. Ülejäänud aastaaegadel on antud piirkond populaarne jalutus- ja sportimispiirkond. Enamkülastatav on endisest rannahoonest Pirita jõe pool olev ala. Ranna liivaalal paiknevad riietuskabiinid, laste mänguväljakud, istepingid ja muu inventar. Metsas kulgeb paralleelselt rannajoonega jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud kergliiklustee (nn. promenaad).

Praktilised nõuanded käsiraamatus “Kinnisvaramaakleri ABC”

28.12.2016 Margot Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Soodushind käsiraamatule “Tööleping ja töölepingu seadus”

27.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest.

Käsiraamat sisaldab praktilisi näiteid ja kohtulahendeid, raamatu lõppu on lisatud näited sagedamini praktikas koostatavatest dokumentidest.

Käsiraamatu autor on tööõiguse spetsialist Niina Siitam. Niina Siitam on osalenud mitmete tööõigusaktide väljatöötamisel, avaldanud tööõigusalaseid artikleid ja esinenud arvukate loengutega.

Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes kupongi “jõulud2016” ning see raamat on sulle -10% soodsam.
Pakkumine kehtib kuni 15/01/2017.

Lisainfo

Pealkiri “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni”
Raamatus on 216 lehekülge
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin (pdf-fail)
Ilmumine 2016
ISBN 978-9949-9655-4-0
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Pindi Kinnisvara: Ühistud vahetavad jõuliselt lepingupartnereid

27.12.2016 Tõnu Toompark

Korrashoiuteenuste turg on 2016. aastal olnud väga jõuline- ühistud vaatavad aastaid kehtinud haldus/hoolduslepingud kriitiliselt üle ning rõhuvad erinevalt varasemast odava hinna asemel teenuste sisule ja kvaliteedile.

Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht Heliis Anto ütles, et tänavu on teenuseosutaja vahetamiseks tehtud päringute arv ajaloo suurim. „Kuu keskmisena pöördub meie poole 40-50 uut klienti, kelle korralikuks teenindamiseks kasvatame agressiivselt ka meeskonda- hetkel otsime uusi haldureid, hooldustehnikuid, hooldusjuhti ja koristusega tegelevaid spetsialiste,“ rääkis Anto.

Anto sõnul peitub ühistute aktiivsuse taga ühelt poolt suurenenud teadlikkus, millised üldse korrashoiuteenused oma kvaliteedilt olla võivad. Oluliseks peab ta ka elanike suurenenud maksevõimet, mis ei sunni enam igalt poolt kokku hoidma ja valima pretsedenditult odavaimat pakkumist. „Kord nädalas niiske lapiga trepikoja üle tõmbamine ei ole mingisugune kvaliteet, ehkki see on odav. Muru ei niideta ka ammu enam vikatiga ja ainult üks kord suve jooksul,“ tutvustas Anto ekstreemsemaid näiteid, milliseid teenuseid on kokkuhoidlikumad ühistud varasemalt tellinud.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse käsiraamat annab head nõu nii ühistu liikmetele kui ka ühistu juhtidele

27.12.2016 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Uus koolitus Kinnisvarakoolis “Kinnisvara korrashoiu süsteem”

27.12.2016 Margot Toompark

28/02/2017 toimub uus koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Kinnisvara korrashoiu süsteemi loomine kooskõlas uue ehitusseadusega annab ettevõttele võimaluse hallata oma kulusid ja olla oma lepingulistes suhetes täpsem.

Viimase aasta jooksul on toimunud seadusandluses mitmeid muudatusi, mis mõjutavad kinnisvara korrashoiu valdkonda.

Üheks tähtsamaks muudatuste allikaks on 2016 aasta 1 juulist kehtima hakanud uus ehitusseadustik, mis nõuab uut lähenemist kinnisvara korrashoiu teenuse osutamisel.

Kinnisvara korrashoiu süsteemi loomine kooskõlas uue ehitusseadusega annab ettevõttele võimaluse hallata oma kulusid ja olla oma lepingulistes suhetes täpsem.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 28/02/2017 kell 10:00-17:15 (8 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: kõrge tööhõive aitab hoida korteritehingute arvu

27.12.2016 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel oli 2016 III kvartalis hõivatute arv Eestis 653 300, mis on aastatagusest 1,2% vähem.

Vaatamata tööga hõivatute arvu vähenemisele ja tööpuuduse näitaja mõningasele kasvule võib siiski väita, et tööga hõivatute arv on üsnagi kõrgel tasemel.

Kõrge tööga hõivatuse tase tähendab kinnisvaraturu mõttes suurt arvu palgateenijaid ehk inimesi, kel on potentsiaal vajadusel võtta laenu, mille abil finantseerida koduostu tehingut.

Samuti loob töökoha olemasolu kindlustunnet, mis peegeldub otseselt kõrges elamispindade nõudluses ehk korteritehingute arvus.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.