Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

Bigbank: Ehitusturu näitajad III kvartalis valmistasid väikese pettumuse

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud ehitusturu mahud kolmandas kvartalis näitasid, et elamuehitus ei ole veel vajalikku hoogu sisse saanud. Hooneid ehitati III kvartalis 1,9% vähem kui aasta tagasi, rajatiste puhul oli kasv 1,6%. Tegelikult oleks oodanud mõlema kategooria puhul suuremaid kasvunumbreid, sest kolmas kvartal on ju ilma mõttes kõige parem ehitamise aeg. Lisaks on hoogsalt läinud lahti Rail Balticu ehitus, kuid üldistes mahtudes me mingeid olulisi muutusi veel ei näinud. Tõsi on muidugi ka see, et võrreldes teise kvartaliga on nii hoonete kui rajatiste ehitusmahud päris korralikult kasvanud, rajatiste puhul koguni 20%.

Kui vaatame uute ehituslubade väljaandmise dünaamikat kahe viimase aasta jooksul, siis siin joonistub välja kaks huvitavat mustrit. Võrdluse aluseks on ruutmeetrite koguarv ehk meid huvitavad ehituse mahud, milleks lube anti, mitte elamute arv. Kokku on ehituslubasid selle aasta III kvartalis välja antud 24% suurema mahu ehitamiseks kui kaks aastat tagasi. Kui kaks aastat tagasi 2023 a III kvartalis anti Harjumaal koos Tallinnaga välja 62% ehituslubadest (ruutmeetrite arvestuses), siis 2025 a III kvartalis oli vastav osakaal 58%. Ehk siis väljaspool Harjumaad on hakatud rohkem ehitama, mitte ainult absoluutmahtudes vaid ka suhtarvudes. Huvitaval kombel on kõige rohkem kasvanud Tartu maakonna (ilma Tartu linnata) osakaal ehituslubade väljastamisel. Kui kaks aastat tagasi oli Tartumaa osakaal kogumahust 10%, siis sellel aastal 24%.

Teine trend on Tallinna osakaalu vähenemine ning Harjumaal väljaantud ehituslubade arvu kasv, ehk siis elamuehitus nihkub selgelt pealinnast välja linnalähedasele maale. Kaks aastat tagasi anti 35% ehituslubade kogumahust välja Tallinnas, täna 21%. Harjumaal oli vastav näitaja 27% ning täna 37%.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eesti Pank: Majanduse taastumine ergutab tööturgu

Eesti PankKolmandas kvartalis püsis palkade aastakasv statistikaameti andmete järgi 5,9%, nagu ka teises kvartalis. Kui arvata maha hooajalised kõikumised, siis oli palgakasv isegi hoogsam kui teises kvartalis. Siiski jäi keskmise palga ostujõud möödunud aasta tasemele alla, sest tarbijahindade tõus kiirenes kolmandas kvartalis 5,6%ni ning tulumaksumäära tõus 22%ni kärbib sel aastal netopalga kasvu. Aastaga on rohkem kasvanud madalamad palgad ning mediaanpalk on suurenenud 6,3%. See tähendab, et palkade ebavõrdsus on eelmise aastaga võrreldes kahanenud.

Tegevusalade vaates on märkimisväärne, et töötlevas tööstuses, kus toodangumaht on alles taastumas viimaste aastate üsna suurest langusest, kasvab keskmine palk juba mitmendat kvartalit kiiremini kui riigi keskmine ning tänavu suureneb see ilmselt sama palju kui möödunud aastal. Juba mõnda aega tagasi jõudsid töötleva tööstuse tööandjate ootused hõive arengu suhtes uuesti tavapärasele tasemele. Maksu- ja tolliameti andmed deklareeritud palka saanute arvu kohta töötlevas tööstuses näitavad sel aastal stabiliseerumist. Kuigi selle tegevusala tööandjate seas ei tunnetata tööjõupuudust veel nii laialdaselt kui tavaliselt, võib hoogsam palgakasv siiski olla märk, et vajalike oskustega töötajate värbamine läheb keerukamaks. Lisaks töötlevale tööstusele suurenes palk kolmandas kvartalis keskmisest rohkem ka ehituses. Erasektori teenuseid pakkuvatel tegevusaladel kokku oli see riigi keskmise juures, peamiselt avalikku sektorisse kuuluvatel tegevusaladel aga allpool keskmist.

Sel aastal on majandus aeglaselt taastunud ning see on mõjutanud ka tööturgu. Tööpuudus on statistikaameti tööjõu-uuringu küsitluse andmetele tuginedes kvartalite arvestuses vähenenud, mis on kooskõlas registreeritud töötute arvu pikema langustrendiga. Tööjõu-uuringu järgi suurenes selle aasta jooksul ka tööhõive. Maksu- ja tolliameti registriandmed, mis on teistsuguse metoodikaga ja hõlmavad kõiki deklareeritud palka teenivaid inimesi, viitavad pigem, et hõive vähenemine pidurdub. Ettevaates on oodata, et majanduse kasvuhoog suureneb eelarvepoliitika toel ja see ergutab ka tööturu taastumist. Eesti Panga hinnangu järgi on tasakaaluline tööpuuduse määr, mis ei tekita majanduses tööjõupuudusest tingitud palgasurvet, ligikaudu 6,5% ehk praegusest ligikaudu protsendipunkti võrra madalam.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Luminor: kodukindlustuse valikul hinda ka lepingutingimusi

Luminor BankKodulaenu taotlemisel kaasneb kohustus oma kinnisvara kindlustada, et vara oleks kaitstud võimalike ettenägematute kahjude korral. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas annab nõu, mida kodukindlustust valides tähele panna ning miks ei pruugi soodsaim pakkumine alati parim valik olla.

Kodulaen on tagatisega laen ehk pank laenab raha teatud vara olemasolul ning kodulaenu puhul on selleks sinu kinnisvara. „Kodukindlustust läheb tarvis selleks, et laenu mõlemad osapooled saaksid olla kindlad, et laenu tagatis ehk kinnisvara on igal juhul olemas ja sellega midagi ei juhtu. Kindlustus tagab, et kahjustatud kodu väärtus taastatakse ning laenukohustus jääb kaetuks,“ selgitas Kikas.

Heaks võrdluseks on siinkohal mõni järelmaksuga ostetud nutiseade – kui telefoniga peaks midagi juhtuma, tuleb täita lepingu tingimusi ja järelmaksu edasi tasuda. Kuna kinnisvara on telefonist märksa suurem laenukohustus, ongi kodukindlustus laenuga ostetud kinnisvara puhul kohustuslik, et õnnetuse korral saaks vara seisukorra taastada.

Parim hind ei taga parimaid tingimusi

Ekspert märkis, et üksnes hinna alusel kindlustuse valimine võib kaasa tuua ebameeldivaid üllatusi. „Eri kindlustuspakkujate lepingutingimused võivad oluliselt erineda. Madalam hind võib tähendada, et osa kahjusid ei kuulu hüvitamisele. Tähelepanu tuleks pöörata eelkõige sellele, kas kodune vara ja sisseehitatud tehnika on kindlustatud, kui suur on vastutuskindlustus ning mis on kindlustussummad,“ ütles ta.

Kui kindlustuse pakkumised on pigem võrdsed, siis lihtsuse huvides on Kikase sõnul mugavam võtta see sealt, kust taotleti ka kodulaenu. See muudab kogu protsessi lihtsamaks, kuna pank vahendab nii poliisi kui ka laenumaksete infot. Lisaks kodukindlustusele tasub mõelda ka elukindlustuse ja laenumaksekindlustuse peale. „Need lisakindlustused tagavad, et ka kõige raskemates olukordades jääks laenu teenindamiseks vajalik rahaline kindlus alles. Keegi pole õnnetuste eest täielikult kaitstud, kuid hästi valitud kindlustus aitab tagada meelerahu.“

Mida kodukindlustus üldse katab?

Kindlustuse valikuid on väga palju erinevaid ning sageli katab kodukindlustus ka väiksemaid kahjusid, näiteks kodumasinate või isiklike seadmete juhtumeid. Need moodustavad kõige suurema osa kahjudest, millega kindlustuspakkuja poole pöördutakse.

Kliendile kõige suuremat peavalu põhjustavad kahjud on tavapäraselt seotud tulekahjude ja veeleketega. „Vee- ja kanalisatsiooniprobleemid võivad kahjustada lisaks sinu kodule ka naabreid. Tulekahju võib aga hävitada hoone täielikult. Sellises olukorras on kindlustus asendamatu,“ rõhutas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiakapitali suurendamise kandmine registrisse

EfTEN Real Estate FundFond on varasemalt (10.11.2025) teatanud börsile üldkoosolekult saadud volituste alusel nõukogu otsusega fondi aktsiate suunatud pakkumise läbiviimisest ning aktsiakapitali suurendamisest 84 506 uue lihtaktsia väljalaskmise teel. Kõik nõukogu otsuse alusel emiteeritud aktsiad märgiti ning aktsiakapitali suurendamine kanti äriregistrisse 27.11.2025.

Fondi registreeritud aktsiakapitali uus suurus on 115 248 460 eurot, mis on jagatud 11 524 846 aktsiaks, iga aktsia nimiväärtusega 10 eurot.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistikaamet: Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 2075 eurot

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis keskmine brutokuupalk 2075 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal. Aastases võrdluses palgakasv aeglustus.

„Palgamuutuse protsent jäi selle aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui möödunud kvartalis. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv aga 8,1%, mis tähendab, et aastases võrdluses palgakasv aeglustus,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Ta lisas, et teises kvartalis makstakse töötajatele harilikult rohkem lisatasusid (näiteks puhkusetasud), mistõttu ongi kolmanda kvartali keskmine palk võrreldes teise kvartaliga tavaliselt madalam.

Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (2324 eurot) ja Tartu (2060 eurot) maakonnas. Harju maakonnas oli palgakasv 5,6% ning Tartu maakonnas 5%. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Võru (8,1%) ja Põlva (7,8%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Hiiu maakonnas (3,6%),“ selgitas Saagpakk.

Madalaim brutokuupalk oli kolmandas kvartalis Valga maakonnas (1549 eurot). Alla 1600 euro oli keskmine palk ka Lääne (1588 eurot) ja Võru (1596 eurot) maakonnas.

„Sarnaselt varasemaga oli kõrgeim keskmine palk selle aasta kolmandas kvartalis info ja side (3646 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3288 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2929 eurot),“ tõi analüütik esile.

„Ka madalaima palgaga tegevusalad olid samad mis aasta tagasi kolmandas kvartalis,“ rääkis Saagpakk. Madalaim keskmine palk oli majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1366 eurot). Muude teenindavate tegevuste tegevusalal jäi keskmine palk 1381 euro juurde ja kinnisvaraalases tegevuses oli keskmine palk 1453 eurot.

„Suurim palgamuutus võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga oli elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (15,3%),“ ütles Saagpakk ja lisas, et muutus on tingitud eelkõige ettevõtete tegevusalade vahelisest liikumisest. Keskmine palk kasvas 7,7% töötlevas tööstuses ning finants- ja kindlustustegevuses 7,2%. Järgnes ehituse tegevusala, kus palgamuutus oli 7%.

Kõige väiksem keskmise brutokuupalga muutus võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga oli tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (3,5%). Palgamuutus oli väiksem ka info ja side ning avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse tegevusalal, kus see jäi 4% juurde.

251127 Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 2075 eurot 1

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1722 eurot. Samamoodi nagu keskmise brutopalga tase, oli mediaanpalk kõrgeim samuti Harju maakonnas (1925 eurot) ja Tartu maakonnas (1768 eurot), madalaim oli mediaanpalk Valga (1354 eurot) ja Võru maakonnas (1358 eurot).

251127 Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 2075 eurot 2

Kõige enam oli palgatöötajaid töötlevas tööstuses (101 605 inimest). Hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi tegevusalal oli palgatöötajaid kolmandas kvartalis 88 964. Sellele järgnes haridus, kus töötas 65 919 töötajat.

Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse igasugust rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad.

Alates 2025. aasta kolmandast kvartalist avaldab statistikaamet keskmise palga andmeid ka kohalike omavalitsuste kohta. Asukohaandmete aluseks on töötamise asukoht, mitte töötaja elukoht.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Arco Vara: Koduostjate trendid 2025. aastal: vähem ruutmeetreid, rohkem kvaliteeti

Arco VaraKoduostjate ootused on viimastel aastatel kiiresti muutunud ning käesoleval aastal on kinnisvaraturul välja kujunenud selge suund: hinnatakse kompaktseid, energiatõhusaid ja läbimõeldud planeeringuga kodusid. Kinnisvaraarendaja Arco Vara müügidirektor Elari Tamm kinnitab, et ostjad on muutunud väga teadlikuks ja maksta soovitakse vaid selle eest, mis igapäevaelu päriselt toetab.

Kui veel mõni aasta tagasi domineeris ostuotsustes energiatõhusus, siis nüüd on esikohale tõusnud hoopis madal müratase. „Kodu puhul hinnatakse üle kõige head helipidavust. Vaikus ja rahu on saanud väga oluliseks,“ ütleb Tamm. Seda kinnitab ka Kantar Emori värske uuring, mille järgi on vähene müratase saanud Tallinna ja selle lähiala uusarenduste ostjate jaoks üheks tähtsaimaks kriteeriumiks.

Energiatõhususe olulisus pole siiski kuhugi kadunud. Pigem on sellest saanud loomulik ja ootuspärane standard. „Kodud peavad olema energiatõhusad, sest kallite energiahindade juures soovitakse hoida oma kulud võimalikult etteaimatavad ja kontrolli all,“ selgitab Tamm. Küsimused koduostjatelt tulevaste kommunaalkulude kohta esitatakse tema sõnul juba väga varajases etapis.

Suurima muutuse kodu valikul on toonud hinnasurve, mis on suunanud ostjad väiksemate, kuid sisukamate korterite poole. „Eelistatakse pigem väiksemaid pindu, kuid funktsionaalse planeeringuga,“ ütleb Tamm. Ühetoalised on tihti ligikaudu 25 ruutmeetrit, kahetoalised 40 ruutmeetri ringis ning kolmetoalised jäävad enamasti 60 ruutmeetri kanti. Neljatoaliste tavapärane suurus on ligikaudu 80 ruutmeetrit. Inimesed ei soovi enam ruumi, mida nad tegelikult ei kasuta, vaid otsivad kodu, mis on hästi läbimõeldud ja vastab täpselt vajadustele.

Planeering ise on muutunud üheks olulisemaks valikukriteeriumiks. Kantar Emori uuring kinnitab, et korteri sisemine loogika on ostjate jaoks vähemalt sama tähtis kui asukoht ja seda kinnitab ka Tamm. „Ostjad mõtlevad väga täpselt läbi, kuidas nad ruumi kasutama hakkavad. Läbimõeldud planeeringut hinnatakse kõrgelt, ebapraktiline lahendus jääb pikemalt turule,“ ütleb ta. Kodukontori vajadus ei ole samuti kuhugi kadunud ning Tamme sõnul eelistatakse järjest enam kodusid, kus ruume saab paindlikult ümber mängida – näiteks muuta kolmetoaline vajadusel neljatoaliseks, ilma et see nõuaks keerukaid ümberehitusi.

Hea asukoht ja läbimõeldud elukeskkond loevad endiselt kõige rohkem

Kuigi ruutmeetrites ollakse valmis kompromisse tegema, ei taheta seda teha asukoha arvelt. „Prioriteedid on selged: asukoht ja eelarve,“ ütleb Tamm. Koduostjad soovivad, et töökoht, koolid, lasteaiad ja poed oleksid mõistlikus kauguses ning et liikumine oleks mugav nii auto kui ka ühistranspordiga. Kantar Emori uuring näitab samuti, et heale taristule ja transpordiühendusele pööratakse isegi rohkem tähelepanu kui mõne aasta eest.

Oluliseks on muutunud ka arenduse üldine kvaliteet ja terviklikkus. Ostjad soovivad, et elukeskkond oleks läbi mõeldud alates korteriuksest kuni õuealani välja. „Inimestele meeldib, kui arenduses on läbi mõeldud nii korterite planeeringud, fuajee ja koridorid kui ka väliala,“ ütleb Tamm. “Üha populaarsemaks muutuvad ühiskasutuse ruumid – saunad, väiksemad wellness- ja rohealad –, mis loovad lisaväärtust ja parandavad kogukonnatunnet,” lisab ta.

Vanusegrupiti on küll ootused veidi erinevad, kuid üldpilt sarnane. “Noored esmakodu ostjad eelistavad kulutõhusust ja väiksemaid pindu ning peavad oluliseks võimalust kodus töötada. Pered ja vanemaealised vaatavad järjest enam mitmeotstarbeliste ruumide, terrassi ja loodusläheduse poole, kuid ka nemad hindavad väga madalaid püsikulusid,” sõnab Arco Vara müügidirektor.

Tamm soovitab piiratud eelarvega koduotsijatel alustada piirkonna valikust. „Kui eelarve on kindel, tasub kaardistada piirkonnad, kus sellega midagi sobivat pakkuda on. Vajadusel tasub vaadata veidi laiemalt,“ ütleb ta.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KV.EE: Tallinnas on pakkumisel 634 maja

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 10.2025 müügiks 634 maja Tallinnas, mida on 9% vähem kui aasta varasemalt. Majade müügipakkumiste keskmine hind oli 2385 €/m² ehk eelmisest aastast 6% rohkem.

Majade müügipakkumine on vähenenud enamikus Tallinna linnaosades ja ka Harjumaal väljaspool Tallinna linna. Osalt võib pakkumise vähenemise taga näha aktiivset majade turgu, kus tehingute tegemine käib üsna reipalt.

Hea tehingute arv näitab tugevat nõudlust, mis on aidanud majade müügipakkumiste hindadel portaalis KV.EE ülespoole liikuda. Hinnaliikumised Tallinna linnaositi on siiski mitmesuunalised. Mõnede linnaosade majade müügipakkumiste hinnamuutused on üsnagi märkimisväärselt suured.

Suured hinnakõikumised üles ja alla ei viita äkilistele muutustele samaväärse kinnisvara turuväärtuses, vaid annavad märku, et kinnisvaraportaalis KV.EE pakkumises olevate majade olemus ehk konkreetne asukoht, kvaliteet, suurus ja muud parameetrid on aastatagusega võrreldes väga erinevad.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
10.2024 10.2025 Muutus, % 10.2024 10.2025 Muutus, %
Haabersti 108 102 -6% 2 448 2 663 9%
Kadriorg 12 10 -17% 3 482 2 528 -27%
Kesklinn 63 61 -3% 2 559 2 458 -4%
Kristiine 68 44 -35% 2 183 1 727 -21%
Lasnamäe 63 43 -32% 972 981 1%
Mustamäe 27 33 22% 947 992 5%
Nõmme 136 130 -4% 2 421 2 406 -1%
Pirita 166 152 -8% 2 797 2 990 7%
Põhja-Tallinn 49 52 6% 1 619 2 744 69%
Vanalinn 10 7 -30% 3 213 3 922 22%
Tallinn 700 634 -9% 2 256 2 385 6%
Eesti 5 049 4 953 -2% 1 711 1 725 1%
Harjumaa 2 335 2 235 -4% 2 283 2 323 2%
Narva 46 22 -52% 647 529 -18%
Rakvere 51 36 -29% 1 180 1 212 3%
Pärnu 235 246 5% 1 618 1 597 -1%
Tartu 210 189 -10% 1 679 1 833 9%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2025-11-26 Majade müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Merko alustab Tartu vallas uue elukvartali ehitust

MerkoMerko Kodud alustavad Tartu linna ja valla piiril Raadil Leedri elukvartali ehitust. Uude kvartalisse kerkib kuus kortermaja kokku 144 korteriga.

Leedri kodude kaks esimest kortermaja valmivad 2027. aasta mais aadressidel Leedripuu 1 ja Leedripuu 2. Kolmekorruselistesse A-energiaklassiga hoonetesse tuleb kokku 48 läbimõeldud planeeringuga 2–4-toalist korterit, mille suurused jäävad vahemikku 44–102 ruutmeetrit.

Leedri elukvartal on plaanitud arhitekt Anu Tammemägi nägemuse järgi, kes on loonud ka Tähepargi elukvartali arhitektuurse nägemuse, mis pälvis 2019. aastal uute terviklike hooneansamblite seas Tartu parima ehitise tiitli. Leedri eluhoonete modernsust ja minimalismi rõhutav arhitektuur ning puidu ja valge krohvi ajatu kombinatsioon sobitub moodsa äärelinna olemusega.

„Raadi on kasvav ja kiirelt arenev piirkond. Siin on võimalik pakkuda uut elukvaliteeti neile, kes eelistavad rahulikumat elukeskkonda, aga soovivad siiski elada piisavalt lähedal kõigele, mida Tartu linnasüda pakub. Leedri saab olema moodne, esteetiline ja kvaliteetne elukvartal, kuhu rajada oma esimene kodu või millega siduda oma pere tulevik pikemalt,“ kommenteeris Merko Lõuna-Eesti osakonna juht Juhan Varik.

Leedri igas kortermajas on lift, keldrikorrusel asub lisaks panipaikadele ka rattaruum ja hoone energiatarvet aitavad katta katusel asuvad päikesepaneelid. Kõigi esimese korruse korterite juurde kuulub avar terrass ning teise ja kolmanda korruse korteritel on rõdud. Viimase korruse neljatoalistes korterites sisalduvad jahutusseadmed korteri hinnas, teistesse korteritesse saab jahutuse lisaks tellida.

Elukvartalisse on plaanitud piisavalt vaba ruumi ja rohelust. Hoonete koduhoovid haljastab Merko puude, põõsaste ja taimedega. Autode parkimiskohad paigutatakse hoonete juurde. Igale kortermajale rajatakse ühiskasutuses elektriauto laadija, isiklikud parkimiskohad varustatakse laadija paigaldamise valmidusega.

Enam kui 140 perele koduks saav Leedri asub mitmekesiste võimalustega piirkonnas. Läheduses on olemas kõik, mida mugavaks eluks vaja. Raadi hariduskeskuses tegutseb lasteaed ja kool. Kohe elukvartali kõrval asub Jasmiini tänava puhkeala mänguväljakute ja ronialade, jõulinnaku ja korvpalliplatsi ning koerte mängualaga, mis muudab vaba aja veetmise mugavaks kõigile pereliikmetele. Lähedal on bussipeatus ja toidupood ning Tartu kesklinna jõuab uutest kodudest 10-minutilise autosõiduga. Tartu vald on plaaninud rajada piirkonda põhikooli ja staadioniga spordihoone.

Leedri elukvartal valmib oma ala tipptegijate koostöös. Hoonete arhitektuurse lahenduse on loonud JVR Arhitektuuribüroo, siseviimistluspaketid Fondalink, maastiku kujundamisse on kaasatud Artes Terrae maastikuarhitektid ja hooned ehitab valmis Merko Ehitus Eesti.

251127 Merko alustab Tartu vallas uue elukvartali ehitust 1

251127 Merko alustab Tartu vallas uue elukvartali ehitust 2

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Maa: Kuidas toimub hoonete erinevate pindade arvestus?

Uus MaaHoonete pindade arvestus on kinnisvara hindamise, müügi ja ehituslubade menetlemise üks olulisemaid aluseid. Kuigi igapäevases suhtluses kasutatakse sageli mõisteid nagu “üldpind” või “elamispind”, on nende tähendus ja arvutamise alused erinevad ning osaliselt reguleeritud õigusaktidega. Selguse huvides tasub teada, millised pindade liigid on ametlikult määratletud, kuidas neid arvutatakse ning miks kuulutustes esitatud pind ei pruugi alati vastata ehitisregistri andmetele. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

Ametlikud andmed pindade kohta leiab ehitisregistrist, kus need kajastuvad ehitusprojekti ja kasutusloa alusel. Kinnistusraamat määratleb korteriomandi eseme koosseisu, eksplikatsioon aga annab jooniste põhjal koostatud pindade loetelu. Need allikad on kõige usaldusväärsemad, sest tuginevad kehtivatele normidele ja dokumenteeritud mõõtmistele.

Kõige täpsem ja reguleeritud mõiste on suletud netopind. See arvutatakse korruse suletud brutopinnast, millest lahutatakse välistarindite, sisetarindite ja mittekandvate tarindite alune pind. Hoone suletud netopind on kõigi korruste suletud netopindade summa. Kui ruumis on kaldpindade tõttu alla 1,6 meetri kõrguseid osi, arvestatakse pindala ainult seal, kus kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. See tagab, et arvestus kajastab reaalselt kasutatavat ruumi.

Kinnisvarakuulutustes kasutatakse sageli mõistet “üldpind”, mis ei ole seadustes ega määrustes defineeritud. Praktikas tähendab see tavaliselt eluruumide pindade kooslust, millele lisatakse rõdud, lodžad, terrassid, panipaigad ja mõnikord isegi garaaž või parkimiskoht. Üldpinna näitaja on turunduslik, sest suurema numbri kuvamine võimaldab näidata madalamat ruutmeetrihinda. Seetõttu võib kuulutuses esitatud üldpind olla suurem kui tegelik eluruumi pind või suletud netopind, mis tekitab ostjates segadust.

Eluruumi pind on seevastu juriidiliselt täpselt määratletud Majandus- ja taristuministri määrusega „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“. Eluruumi pind tähendab elamiseks kasutatava ruumi või ruumikogumi suletud netopinda, mille hulka kuuluvad elutuba, magamistuba, köök, vannituba, tualett ja esik. Pind arvutatakse viimistletud sisepindade vahel, uste ja akende pind ei kuulu arvestusse. Eluruumi pindala hulka ei arvata rõdusid, lodžasid ja terrasse, samuti keldreid ja panipaiku, kui need ei ole sisekliimaga varustatud. Samuti jäävad arvestusest välja garaažid ja tehnoruumid, kui need ei vasta eluruumi tingimustele.

Lisaks eluruumile ja suletud netopinnale on määrustes defineeritud ka teised pindade liigid. Mitteeluruumi pind hõlmab ruume, mis ei ole ette nähtud elamiseks ega hoone teenindamiseks. Tehnopind on hoonet teenindavate tehniliste ruumide pind, näiteks katlaruum, ventilatsiooniruum või kilbiruum. Üldkasutatav pind tähendab hoone kasutajate ühises kasutuses olevaid ruume, nagu trepikojad, koridorid, saunad, keldrid ja parkimiskohad. Köetav pind kajastab sisekliima tagamisega ruumide suletud netopinda. Rõdu ja lodža pind määratakse nende suurima võimaliku pinna järgi, ilma et maha arvataks käsipuu või astmete alla jäävaid pindasid.

Praktilises elus võib pindade arvestus oluliselt mõjutada kinnisvara hinda ja ostuotsuseid. Näiteks kui korteri suletud netopind on 60 m², kuid kuulutuses märgitakse üldpinnaks 75 m², sest lisatud on rõdu ja panipaik, võib ruutmeetrihind näida ostjale soodsam. Kui hind on 150 000 eurot, siis üldpinna alusel arvutatud hind on 2000 eurot/m², kuid tegeliku eluruumi pinna alusel 2500 eurot/m². Selline erinevus võib ostjat eksitada, kui ta ei kontrolli ametlikke dokumente. Teine näide puudutab kaldkatusega pööningukorruseid: kui ruumi kõrgus on osaliselt alla 1,6 meetri, ei arvestata seda suletud netopinna hulka, kuid kuulutuses võib see siiski olla lisatud üldpinna arvestusse, mis loob illusiooni suuremast elamispinnast.

Pindade korrektne arvestus mõjutab kinnisvara väärtust, ehitus- ja kasutuslubade menetlust ning ostja teadlikkust ja õiguskindlust. Selguse huvides on soovitatav alati kontrollida ehitisregistri ja kinnistusraamatu andmeid ning vajadusel konsulteerida spetsialistiga. Kuulutustes esitatud üldpind võib olla eksitav, mistõttu tasub ostuotsuse tegemisel tugineda ametlikele dokumentidele, mitte turunduslikele näitajatele.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the third quarter and 9 months of 2025

Trigon Property DevelopmentThe main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 30.09.2025, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

In the third quarter of 2024, a 0.09-hectare transportation purpose land was sold for 31,920 euros (excluding VAT).

In the fourth quarter of 2024, a 0.70-hectare property was sold for 300,000 euros (excluding VAT).

Condensed statement of financial position as of 30 September 2025 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net loss for first 9 months of 2025 of AS Trigon Property Development is -76,185 euros and the earnings per share is -0.01693 EUR.

As of 30 September 2025 the assets of AS Trigon Property Development were 1,824,030 euros. The equity of the company was 1,778,590 euros, corresponding to 97.51 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR 30.09.2025 31.12.2024
Cash and cash equivalents 240,352 370,856
Trade and other receivables 21,177 31,586
Inventories 1,562,500 1,471,238
Total current assets 1,824,030 1,873,680
TOTAL ASSETS 1,824,030 1,873,680
Trade and other payables 45,441 18,906
Total current liabilities 45,441 18,906
Total liabilities 45,441 18,906
Share capital at book value 449,906 449,906
Share premium 226,056 226,056
Statutory reserve capital 287,542 287,542
Retained earnings 815,085 891,270
Total equity 1,778,590 1,854,774
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 1,824,030 1,873,680

Condensed statement of comprehensive income

EUR 9 M 2025 9 M 2024
Revenue 0 31,920
Costs of goods sold 0 -912
Gross profit 0 31,008
Administrative and general expenses -83,302 -26,846
Other operating income 0 5,000
Operating profit/loss -83,302 9,162
Financial income 7,117 3,819
NET PROFIT/LOSS FOR THE PERIOD -76,185 12,981
TOTAL COMPREHENSIVE PROFIT/LOSS FOR THE PERIOD -76,185 12,981

2025 III Q interim ENG

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EfTEN: Announcement on the registration of share capital increase in Commercial Register

EfTEN Real Estate FundPreviously (10.11.2025), the fund has notified the stock exchange, based on the authorizations received from the General Meeting of the Shareholders, of conducting a directed offering of the fund’s shares and increasing the share capital by issuing 84,506 new ordinary shares. All new shares issued based on the resolution of the supervisory board were subscribed, and the new share capital was entered in the Commercial Register on 27.11.2025.

The new amount of the fund’s registered share capital is 115,248,460 euros, which is divided into 11,524,846 shares with a nominal value of 10 euros.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Merko: Launch of the Leedri apartment development project

MerkoOÜ Merko Kodud, part of the AS Merko Ehitus group, has decided to launch the first phase of the Leedri development project in Tartu municipality. The entire development project includes the construction of 144 apartments in six apartment buildings. As the first phase, two apartment buildings with a total of 48 apartments will be completed in May 2027 at Leedripuu 1 and Leedripuu 2.

The Leedri (merko.ee/leedri) three-storey apartment buildings will have an energy class A rating. The size of the apartments ranges from 44 to 102 square meters, and prices per square meter start at 2,830 euros. Merko will construct parking spaces and landscaping around the buildings.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) is Estonia’s best-known and most trusted residential real estate developer. To ensure the best quality, convenience and assurance for home buyers, Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and warranty service.

251127 Merko alustab Tartu vallas uue elukvartali ehitust 1

251127 Merko alustab Tartu vallas uue elukvartali ehitust 2

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Swedbank: Ehitussektor sätib tõusulainele

SwedbankEesti majandus on tasapisi elavnemas ja koos sellega paraneb ehitussektori väljavaade. Järgmisel aastal toetavad sektorit valituse taristuinvesteeringud ning elukondliku kinnisvara nõudlust suurendab maksuküüru kaotamine.

Kolmandas kvartalis suurenes Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0.4%. Kasvu panustas hooneehituse mahu suurenemine, kuid pidurdas rajatiste ehitus.

Hooneehituse maht kohalikul turul suurenes kolmandas kvartalis 2%. Hoonete ehituse osakaal on veidi üle 60% kogu ehitusest ja selle kasvu mõju on seega suur. Hooneehituse maht Eestis oli languses 2024. aasta viimase kvartalini, millega üle kahe aasta kestnud langus hooneehituses sai läbi.

Rajatisi ehitati kohalikul turul kolmandas kvartalis 2% aastatagusest vähem. Rajatiste ehitusmaht pöördus langusesse 2024. aasta kolmandas kvartalis ning langus on kestnud kokku viis kvartalit. Pikalt kestnud hooneehituse languse taustal on rajatiste ehitus kogu ehitust varasemalt pigem toetanud. Paljuski toetavad rajatiste ehitust riiklikud taristuprojektid.

Ehitussektori väljavaade on optimistlik

Ehitusettevõtete kindlustunne on jaanuari põhjast neljanda kvartali alguseks märkimisväärselt paranenud ning on pikaajalisele keskmisele juba lähedal. Hinnang ehitustellimuste portfellile on aasta algusest samuti paranenud.
Intressimäärade langus on majapidamiste nõudlust eluaseme järgi oluliselt suurendanud. Korterite taskukohasust on toetanud ka tasapisi paranev korterite hinna ja palga suhe. Tõsi, nõudlus uusarenduste korterite järele on suurenenud oluliselt aeglasemas tempos võrreldes järelturuga, seda peamiselt kõrgema hinnataseme tõttu.

Sellele vaatamata on kinnisvaraarendajatel põhjust optimistlikumalt tulevikku kiigata. Valitsuse plaanitud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja maksuküüru kaotamine kiirendavad keskmise netopalga kasvu järgmisel aastal oluliselt. Kuna maksuküüru kaotamine tähendab kiiremat netotulu kasvu mediaanpalgast kõrgemat palka teenivatele inimestele, toetab see omakorda eluasemeturu nõudlust. Positiivsete muudatuste ootuses paranes ka majapidamiste kindlustunne septembris ja oktoobris märgatavalt.

Arendajate paranevat kindlustunnet peegeldab suurem ehituslubade arv. Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv, mis eelneval neljal aastal langes, on selle aasta üheksa esimese kuuga 38% suurem võrreldes mullu sama ajaga. Kasutusse on tänavu üheksa kuuga jõudnud 5% rohkem eluruume võrreldes aastatagusega.

Mitteeluhooneid valmis mahu poolest selle aasta esimese üheksa kuuga 27% rohkem võrreldes sama ajaga aasta tagasi. Mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv on eelneval kahel aastal olnud kasvutrendis. Mahu poolest jääb esimese üheksa kuuga väljastatud ehituslubade arv aastatagusele alla. Samas on pinna järgi ehituslube üheksa kuuga väljastatud 13% rohkem, kolmandas kvartalis suisa 60% rohkem aastatagusest. Intressimäärade langusega on suurenenud ka ettevõtete laenukasv. Paranev majanduskeskkond peaks andma ettevõtetele rohkem julgust teha investeeringuid, sh hoonetesse ja rajatistesse.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eesti Pank: FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE. Majanduse paranev olukord leevendab riske finantssektoris

Eesti PankEesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on finantssektor üldiselt tugevas seisus ja riske aitab maandada majanduse tasapisi paranev olukord. Sellega koos on hoogustunud ka laenuvõtmine, eelkõige ärikinnisvara ja eluasemete ostmisel. Ettevaates on oluline jälgida, et juba mõnda aega kestnud kiire laenukasvu käigus ei toimuks finantssektoris erinevate riskide kuhjumist ja pangad säilitaksid võime pakkuda laene ka siis, kui millalgi tulevikus peaks majandusolukord halvenema.

Ettevõtted ja majapidamised on viimastel aastatel laenumaksetega hästi toime tulnud. Seda toetavad ettevõtete paranevad majandustulemused ning inimeste kasvanud sissetulekud ja mõõdukaks jäänud tööpuudus. Võimet laene tagasi maksta on tugevdanud ka varem kogutud rahalised puhvrid ja Euroopa Keskpanga intressilangetused, mis on euribori allapoole toonud ja teinud laenumaksed soodsamaks.

Samas on majanduse taastumise taustal hoogustunud laenuvõtmine, mis on suurendanud nii ettevõtete kui ka majapidamiste võlakoormust. Kõige rohkem paistab see silma kinnisvara- ja ehitusettevõtetele antud laenude ning majapidamiste eluasemelaenude puhul, kus maht on aastaga kasvanud 10%. Kinnisvarasektorisse antud laenud moodustavad ettevõtetele antud laenudest üha suurema osa, mis tähendab, et võimalikud probleemid ärikinnisvara turul muudaksid pangad senisest veidi rohkem haavatavamaks. Laenude kiire kasv suurendab ühtlasi võlakoormust, mis võib tulevikus muuta laenude tagasimaksmise raskemaks. Eesti panganduse riskipilti mõjutab ka väga kiire laenukasv Lätis ja Leedus, sest neis riikides antud laenud moodustavad Eesti pangagruppide laenuportfellist kokku umbes veerandi.

Mõnda aega kestnud kiire laenukasv on toonud kaasa selle, et pankadel tuleb laenuandmise rahastamiseks lisaks kohalikele hoiustele kaasata üha rohkem raha rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt. Tänavu on Eestis tegutsevad pangad sellega edukalt hakkama saanud, kuigi võlakirjaturud on olnud heitlikud. Samas tuleb silmas pidada, et tõsisema rahvusvahelise kriisi või geopoliitiliste pingete suurenemise korral meie piirkonnas võib võlakirjaturgudelt laenamine muutuda märksa kallimaks ja probleemiks võib kujuneda ka piisavalt suure laenu saamine.

Üldiselt on Eestis tegutsevate pankade vastupanuvõime riskidega toimetulekuks hea. Samas peab Eesti Pank kiire laenukasvu tõttu vajalikuks hoida pankadele kehtivat vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet 1,5% tasemel, mis on tavapärasest mõnevõrra kõrgem. Ettevaates on oluline, et pangad hindaksid endiselt hoolikalt nii laenuvõtjate maksevõimet kui ka laenutagatiste turuväärtust. Pankade kasumid on küll vähenenud, kuid kasumlikkus on siiski tugevas seisus ja piisav selleks, et toetada vajalikke kapitalipuhvreid ja olla valmis olukorraks, kui millalgi tulevikus peaksid laenukahjumid suurenema.

Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaate pikk tekst: Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2025

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Maa- ja Ruumiamet: Ehitisregistrist leiab nüüd ka muinsuskaitse all olevate hoonete andmed

Maa- ja RuumiametRiikliku kultuuripärandi andmed on tänasest ehitisregistriga seotud ja registrist leiab nüüdsest teavet ka selle kohta, millised ehitised on muinsuskaitse all. Muudatus lihtsustab ehitamisega seotud info koondamist ja menetlusi, tagab õigete osapoolte õigeaegse kaasamise ning võimaldab paremini sobitada toetusmeetmeid, arvestades kultuuripärandi hoonete erisusi.

Riikliku kultuuripärandi andmed on nüüd seotud EHR-i andmete ja teenustega. See tähendab, et info hoone kultuuriväärtuse kohta jõuab automaatselt ehitus- ja kasutusteatiste ning -lubade menetlusse ning ka e-ehituse platvormi teenustesse. Uuendus toob välja, kas tegu on mälestise või muinsuskaitsealal asuva A-, B- või C-kategooria hoonega ning annab poliitikakujundajatele võimaluse paremini arvestada kultuuriväärtuslike hoonetega erinevate toetusmeetmete kujundamisel.

„E-ehituse platvorm koondab üha enam kogu ehitiste ja ehitamisega seotud info ühte ökosüsteemi. Muinsuskaitse andmete liidestamine ehitisregistriga on suur kvaliteedihüpe – see teeb lubade menetlemise kiiremaks ja täpsemaks, tagab osapoolte õigeaegse kaasamise ning annab parema ülevaate meie hoonefondist. Lõppkokkuvõttes tähendab see targemat planeerimist, sujuvamat ehitamist ja paremat elukeskkonda,“ sõnas Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Kolm peamist uuendust:

  1. Kultuuriväärtuse info EHR-is: Ehitise kehtivate andmete ja dokumentide vaadetele lisandub kultuuriväärtuse andmestik, mis tuvastab vastava muinsuskaitsealuse objekti ja pakub otseviiteid kultuurimälestiste registrisse.
  2. Selged seosed ja kategooriad: Kultuuriväärtuse seoseid on kolm: (1) ehitis on mälestis, (2) ehitis asub muinsuskaitsealal, (3) ehitis asub mälestisel. Muinsuskaitsealal asuvad ehitised on jaotatud A/B/C kaitsekategooriatesse.
  3. Automaatne ruumianalüüs menetluses: Taotluse või teatise koostamisel ning hoone ruumikuju lisamisel käivitub objektipõhine päring EHR-i ja kultuurimälestiste ruumiandmete vahel; kattuvuse korral lisatakse info automaatselt ehitise andmestikku. Vajadusel saavad teatud õigustega kasutajad seoseid käsitsi täiendada, eelkõige rajatiste puhul.

Täiendavad uuendused:

  • 2D kaartidele lisanduvad kitsenduste kaardikihid (haldus-, keskkonna- ja tehnovööndid ning muinsuskaitsealade ja -objektide kihid); 3D kaardi kihtide ülesehitust uuendatakse.
  • Ehitise detailotsingusse lisandub kultuuriväärtuse väli; alates detsembrist 2025 lisandub kultuuriväärtuse filter ka infoportaali.
  • Tulemuse täpsus sõltub ruumiandmete olemasolust ja kvaliteedist; ülevaatliku andmestiku nimel jätkub ruumiandmete pidev täiendamine. Maa- ja Ruumiameti projektijuht Karen Klandorf selgitab: „Kuna ehitiste kultuuriväärtus tuvastatakse ruumianalüüsi käigus, sõltuvad tulemused ehitise ruumiandmete olemasolust – kas hoonel on geomeetria ja kas see kattub mälestise või muinsuskaitseala asukohaga. Kvaliteetse ja ülevaatliku andmestiku saavutamiseks on vajalik ruumiandmete pidev täiendamine.“

Kes võidavad?

  • Taotlejad ja omanikud: selgemad „mängureeglid“ algusest peale, vähem paralleelselt toimuvaid päringuid ja menetlusi.
  • Ametnikud: kiirem ja ühtlasem menetlus, väiksem vearisk ja käsitöö maht.
  • Poliitikakujundajad: täpsem statistika ja prognoosid, mis toetavad andmepõhiseid otsuseid.
  • Ühiskond: läbipaistvam andmeringlus ja paremad elukeskkonna otsused.

Muinsuskaitse andmete siire ehitisregistrisse on osa teadusarendusprojektide LIFE IP BuildEST ja LIFE heritageHOME ühisest renoveerimise digiteenuse arendamisest, mida veab Kliimaministeerium koostöös Maa- ja Ruumiametiga. Töid rahastati Vabariigi Valitsuse avaandmete direktiivi ülevõtmise sihtotstarbelisest reservist.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni