Sel kevadel eraldas Tallinn restaureerimistoetusteks 1,5 miljonit eurot, mis jagati kahes eraldi voorus: Tallinna kirikurenessansi programmi raames linna kaitsealuste kirikute restaureerimiseks ning põhivoorus eraomanikele kuuluvate mälestiste, vanalinna ja miljööväärtuslike hoonestusalade hoonete restaureerimiseks.
Mõlema taotlusvooru eelarvemaht oli 750 000 eurot, kokku seega 1,5 miljonit eurot.
Restaureerimistoetuste põhivooru esitati kokku 149 nõuetekohast taotlust kogusummas 2 734 639 eurot, millest toetust eraldati rekordiliselt 60 objektile. Toetust said 12 vanalinna hoonet, 14 mälestist, 26 miljööväärtuslikul alal asuvat hoonet, üks ajalooline hauatähis Siselinna kalmistul. Lisaks toetati kaheksa hoone restaureerimisprojekti koostamist.
„Tänavu sai toetust rohkem objekte kui varasematel aastatel – näiteks mullu said toetust 35 objekti. Toetus ei kata küll tervet töömahtu, kuid ka konkreetsete katuse-, fassaadi- või aknatöödega on võimalik hoone seisukorda parandada. Samuti rahastatakse teist aastat järjest hauatähise või -piirde korrastamist. Kui ajaloolised hooned on korras ja kasutuses, siis seda terviklikum ja elujõulisem on Tallinna ajalooline linnakeskkond,“ ütles abilinnapea Tiit Terik.
Kõige eripärasemaks toetust saanud mälestiseks on 1914. aastal ehitatud Bekkeri laevatehase veetorn Kopli tänava ääres. Tegemist on enam kui 40 meetri kõrguse raudbetoonist konstruktsiooniga rajatisega, mis oli omal ajal kogu Kopli poolsaare veevarustuse keskpunkt. Veetorn on praegu halvas tehnilises seisukorras ning toetus eraldati uute vahelagede rajamiseks.
Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Carolin Pihlap selgitas, et kõiki taotlusi hinnati kaheksa kriteeriumi alusel ning nende põhjal moodustati pingerida, mille järgi tehti toetuste eraldamise otsused. „Objekte võrreldi omavahel samades kategooriates: vanalinna hooneid vanalinna hoonetega, mälestisi mälestistega ning miljööalahooneid miljööalahoonetega. Enim taotlusi esitati katuste ja akende restaureerimiseks. Võrreldes varasemate aastatega kasvas veelgi nende taotluste arv, mille eesmärk oli plastikakende asendamine ajalooliselt sobivate puitakendega – mitmed neist projektidest said ka toetuse,“ ütles Pihlap.
Restaureerimistoetuse maksimaalne määr on kuni 75% tööde maksumusest ning ühele objektile antav toetuse ülempiir on 35 000 eurot. Toetust antakse töödeks, mida pole alustatud enne taotluse esitamist ja mis lõpetatakse hiljemalt käesoleva aasta 30. novembriks. Tallinna kirikurenessansi taotlusvooru puhul on sel aastal toetuse maksimumpiir 250 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr kuni 90% tööde maksumusest.
Tallinna kirikurenessansi programmi taotlusvoorus esitati 15 taotlust kogusummas 1 333 444 eurot. Toetust eraldati seitsmele kirikuhoonele. Suurim toetus, 250 000 eurot, eraldati Oleviste kiriku koorilõpmiku katuse restaureerimiseks. Tallinna Toomkirik sai 200 000 eurot kesklöövi katuse restaureerimise jätkamiseks, fassaadide ja akende korrastamiseks ning piksekaitse paigaldamiseks.
100 000 eurot eraldati nii Nõmme Rahu kirikule kui ka Rootsi‑Mihkli kirikule – Nõmme Rahu kirikule puitfassaadide restaureerimiseks ning Rootsi‑Mihkli kirikule seni restaureerimata kantseleiruumide taastamiseks ja elektrisüsteemi korrastamiseks. Jaani seegi kirik sai 51 345 eurot hüdroisolatsiooni rajamiseks ja niiskuskahjustuste kõrvaldamiseks, Kaarli kirik 33 546 eurot nelja akna restaureerimiseks ning Peeteli kirik 15 109 eurot originaalkavandite alusel vitraažakende rajamiseks.
