Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Statistika: mitteeluruumide ehituslubade arv väheneb

28.03.2017

Tõnu Toompark2016. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 1061 mitteeluruumi kogupindalaga 770 000 m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes mitteeluruumide ehituslubade arv 1%, kuid pindala kasvas 23% võrra.

Mitteeluruumide ehituslubade arv on aga selges languses.

2016. aastal sai ehitusloa 2514 mitteeluruumi pindalaga 1 158 000 m². Aasta varem olid vastavad näitajad 3421 ja 1 232 000 m². See teeb mitteeluruumide ehituslubade arvu aastaseks kukkumiseks 27% ja pindala vähenemiseks 6%.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Elu korteriühistus: Korteriühistu jagunemine

27.03.2017

Meie kinnistul on kolm maja, mille kohta on moodustatud kõigest üks korteriühistu. Meie majaga on kõik korras, kuid teistel majadel on vaja teostada märgatavalt suuremas mahus remondi- ja hooldustöid. Sellest lähtudes jagatakse ka arved kõigi kolme maja vahel võrdselt ära.

Küsimus: Kas on võimalik, et igale majale moodustataks eraldi korteriühistu, kuna ma ei ole nõus tasuma teiste majade remondi eest? Mittetulundusühingut on võimalik seaduse järgi jagada.

Vastus: Korteriühistu on mittetulundusühing ja mittetulundusühingu jagunemine erinevateks mittetulundusühinguteks on seaduse järgi tõepoolest võimalik. Siiski korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et vastavalt korteriühistuseaduse § 5 lg-le 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega korteriühistu jagunemine hoonete kaupa oleks küll võimalik, kuid seda üksnes juhul, kui need hooned asuvad eraldi kinnisasjadel ehk kui korteriühistu on seni valitsenud mitmel kinnisasjal asuvaid korteriomandeid. Korteriühistu eristub mittetulundusühingutest just oma nö sundliikmesusega, mida tuleb arvestada ka mittetulundusühingu jagunemisel kehtivate sätete kohaldamisel (RKTKo 3-2-1-77-11). Juriidilise isiku jagunemine ja ümberkujundamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning selle tagajärjeks ei või olla õiguskorraga lubamatu tulemuse saavutamine, mida ei saa saavutada juriidilise isiku asutamisega.

Saan aru, et Teie juhtumi puhul on tegemist kolme hoonega, mis asuvad ühel kinnistul. Vastavalt eeltoodule tuleb märkida, et Teie korteriühistut mitmeks korteriühistuks ei ole võimalik jagada.

Teil on siiski lahendusena võimalik kaaluda kinnisasja jagamist hoonete arvust sõltuvalt  (eraldi katastriüksuste  moodustamist). Sellisel juhul saab iga korteriomanditeks jagatud kinnisasja haldamiseks moodustada eraldi korteriühistu. Teine võimalus oleks reguleerida kinnisasja kasutuskord ja valitsemine detailsemalt, näiteks määratleda, et iga maja kulud jäävad vastava maja elanike kanda, või sätestada korteriühistu põhikirjas kulutuste jaotamise põhimõtted erinevate hoonete osas.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

 Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: Lastega või koduloomaga üürnikuks? Koli kuuse all!

27.03.2017

Pindi KinnisvaraÜüriturul kehtivad karmid reeglid. Kui oled lastega või koduloomaga, siis üürikorteri leidmine on väga raske.

„Lastega ning koduloomadega peredel on üürikorteri leidmine alati keerulisem olnud, kuid viimastel aastatel on lõviosa üürileandjatest mitte tühjaks jäänud korterite omanikud, vaid teadlikud üüriinvestorid, kes on reegleid vaikimisi veelgi karmistanud,“ rääkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Iga varaomaniku soov on, et vara säiliks üürniku käes võimalikult hästi ja riskid oleksid maandatud. Täna turul domineerivad üüriinvestorid arvutavad üüritootlust koos amortisatsiooniga oluliselt täpsemalt ja peavad väikelapsi ning koduloomi võimalike kahjustuse tekitamise tõttu potentsiaalseks lisakuluks,“ selgitas Sooman.

„Mõistan täielikult, kui 3 koeraga üürnik tundub hirmutav, kuid kahe lapsega ema automaatne välistamine on inimesena hinnates väga ebaõiglane,“ lausus Sooman.

Tema sõnul oleks üks lahendus pidada varaomanikuga dialoogi, millised peaks olema piisavad tagatised, mis viimast rahuldaksid. „Investoritega ühise keele leidmine ei olegi tegelikult ülearu keeruline, kuniks räägitakse rahast,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Lastega või koduloomaga üürnikuks? Koli kuuse alla!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tartu uuselamurajooni Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

24.03.2017

KvissentaliFausto Grupp ja Villaare OÜ sõlmisid kokkuleppe ridaelamute arendamiseks Tartu hinnatud Kvissentali uuselamurajoonis. Esimesed modernse arhitektuuriga 100m2 suurused ridaelamud saavad valmis juba tänavu sügisel.

“Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodu Tartu parimas uusasumis,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Tegemist on kompaktsete, energiasäästlike ja läbimõeldud lahendusega ning ümbritsevasse keskkonda hästi sulanduvate ridaelamutega. Esimesed kodud valmivad 2017. aasta jõuludeks.”

Väärika ajalooga Kvissental on Tartu linna esimene uuselamurajoon, mille hoonestuskava on detailideni läbimõeldud ning linna poolt kinnitatud ja paika pandud on ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodu- ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastikuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.”

Kvissentali ühendab linnaga vastloodud taristu: 2016. aastal sai valmis 2km kergliiklusteid, lisaväärtust annab Tartu kaasaegseim laste- ning noortepark, Emajõe-äärsed looduslikud terviserajad, koerte jooksuplatsid, piknikualad ning paljud muud rajatised, mis eeskätt on mõeldud just tervislikke eluviise hindavatele inimestele. “Tänu kergliiklusteele on Kvissentali elamurajoon Tartu südalinnast nüüd vaid kolme kilomeetri kaugusel ning südalinna jõudmiseks võib nüüd kasutada vägagi erinevaid sportlikke võimalusi: võib joosta, jalutada, jalgrattaga sõita või rulluisutada,” rääkis Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov. “Selline piirkond on ka peresõbralik: lapsed on taas rohkem värskes õhus, kooli või tööle võib sõita jalgrataste või siis muude kergete liikumisvahenditega, kogu perega saab täiesti tasuta sportida.”

Fausto ärigrupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto ärigruppi kuulub 8 ettevõtet, mille portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeksi aastakasv aeglustus

24.03.2017

StatistikaametEluaseme hinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 4,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 4,5% ja majade hinnad 5,4%.

2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3%, 2013. aastal 10,7%, 2014. aastal 13,7% ja 2015. aastal 6,9%.

Korterite hinnad tõusid 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 3,4%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 5,4% ning ülejäänud Eestis 8,6%

.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 1,2% ja võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga 7,7%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 3,5%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga -0,1% ja võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga 8,5%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Statistikatöö „Eluaseme hinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nõuanded koduostjale: mis on kodulaenu intressimäära fikseerimine?

24.03.2017

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Väga sageli kasutatakse baasintressimäärana kuue kuu euribori. See tähendab, et laenu lõplik intressimäär, mis koosneb fikseeritud riskimarginaali ja baasintressimäära summast, püsib muutumatuna kuus kuud ehk pool aastat.

Seejärel korrigeeritakse summaarset intressimäära vastavalt hetke kuue kuu euriborile. See intressimäära muudatus toimub laenuvõtja jaoks automaatselt ja sellega ei kaasne laenulepingu muutmisi või uuesti allkirjastamisi.

Harvem kasutatakse baasintressimäärana näiteks ühe kuu euribori. See tähendab laenuvõtja jaoks seda, et intressimäär muutub iga kuu. Viimase kuue aasta jooksul on ühe kuu euribor olnud alati madalamal kui kuue kuu euribor. See tähendab, et laenuvõtja jaoks on ühe kuu euribori baasintressimääraga eluasemelaen odavam.

Reeglina pakuvad Eesti pangad võimalust eluasemelaenu intressimäära fikseerimiseks kolmeks või viieks aastaks. USAs pakutakse eluasemelaenude intressimäära fikseerimist isegi näiteks 25 aastaks.

Laenuvõtja võib eluasemelaenu pikaajalist fikseerimist pidada enda jaoks justkui kindlustuseks, mille abil ta garanteerib, et laenumakse suurus kokkulepitud aja jooksul ei muutu. Praktilises elus tähendab eluasemelaenu intressimäära fikseerimine kindlustunnet, kuid selle kindlustunde eest tuleb reeglina maksta pisut kõrgemat intressimäära kui samal hetkel muutuva intressimäära puhul.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara: Väikeremondi tellijad on hiljaks jäämas

24.03.2017

Pindi KinnisvaraKevad on tulnud kiirelt ja sellest tulenevalt on ehitusbrigaadid iseäranis varakult oma töögraafikud täis broneerinud.

Pindi Kinnisvarahalduse hoolduse ja remondi ärisuuna juhi Rein Ungerti sõnul on tavapäraselt parimaks remonttööde tellimise ajaks veebruari- ja märtsikuud, kuid tänavune soe talv ja kiirelt parenenud ilm aktiveeris tellijad varem. „Suurte tööde tegijad on veel saadaval, sest nad ei võta esimesi ettejuhtuvaid tellimusi kohe vastu. Väikeremonttööde teostamiseks, mille käigus on vaja vahetada kahe toa jagu parketti või mõned katusepaneelid, on aga korralikke töömehi üha raskem leida,“ selgitas Ungert. „Ka Pindi Kinnisvarahalduse töömeeste graafikud täituvad väga kiirelt,“ ütles ta.

„Turul käib suisa ülepakkumine, mille käigus püüavad osad tellijad meelitada rahaga ehitajaid varasematest tellimustest nende kasuks loobuma. Isiklikult ma ei usu, et sellise pakkumise vastu võtnud töömehed usaldusväärsed oleksid,“ lisas Ungert.

Pindi Kinnisvara: Väikeremondi tellijad on hiljaks jäämas

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 12/04/2017

24.03.2017

12/04/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”. Koolituse eesmärk on anda ülevaade kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega, kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.

Kinnisvara arendusprojekti juhtimise koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
  • investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
  • maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
  • kinnivara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
  • kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
  • kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus annab arusaama kinnisvaraarenduse protsessi etappidest ja nende keerukusest ning ajaliselt kestvusest ja ka praktilised teadmised, kuidas juhtida kinnisvaraarenduse protsessi ning kuidas arendusprotsess läbida kõige väiksema ajakuluga ning võimalikult väheste probleemidega.

Lektor on Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan.

“Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 12/04/2017 kell 10.00-15.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Eesti Pank: Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas veebruaris aasta võrdluses 10%

23.03.2017
  • Eesti PankEttevõtetele anti uusi laenusid aasta alguses mullusest mõnevõrra vähem
  • Uusi eluasemelaenusid anti veebruaris 10% rohkem kui aasta tagasi
  • Hoiuste maht kasvas kiiremini kui pankade laenu- ja liisinguportfell
  • Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes veebruaris 57 miljoni euro võrra 17,2 miljardi euroni, mis on 6,3% rohkem kui samal kuul aasta tagasi.

Ettevõtete poolt Eestis tegutsevatest pankadest ja liisingufirmadest võetud laenude ja liisingute kasv 2017. aasta alguses pisut aeglustus, kuid püsis kiire. Veebruaris oli ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli maht 6,8% suurem kui aasta tagasi. Samas on ettevõtete laenamine välismaalt ja mujalt kui pankadest ja liisingufirmadest vähenenud ning ettevõtete koguvõlg ei ole eriti muutunud. Uusi laenusid ettevõtetele on aasta kahel esimesel kuul antud vähem kui aasta tagasi.

Eluasemelaenude portfell kasvas veebruaris sama tempoga mis jaanuariski, olles kuu lõpus 5,6% suurem kui aasta tagasi. Veebruaris anti uusi eluasemelaenusid 76 miljoni euro väärtuses ehk ligikaudu 10% suuremas mahus kui samal ajal aasta tagasi. Kasvas nii lepingute arv kui ka keskmine väärtus. Autoliisingu kasv aasta esimestel kuudel pisut aeglustus, kuid on endiselt kiire (veebruaris aasta võrdluses 14%). Arveldus- ja krediitkaardilaenude maht kasvas veebruaris aasta võrdluses 1,2%.

Pikemat aega viivises olevate laenude maht veebruaris pisut kasvas, nagu jaanuariski, kuid jäi endiselt väikeseks. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht suurenes veebruaris 188 miljoni euroni. Suhtena laenuportfelli on pikemat aega viivises olevate laenude maht jäänud väikseks, moodustades veebruaris 1,2% laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht suurenes veebruaris tempokalt, kasvades aastatagusega võrreldes peaaegu 10%. Seega kasvas hoiuste maht aasta võrdluses kiiremini kui pankade laenuportfell. Majapidamiste hoiuste maht, mis veebruaris suurenes ligikaudu 116 miljoni euro võrra, kasvas aastatagusega võrreldes 8%. Ettevõtete hoiuste maht oli veebruari lõpus 11% suurem kui aasta tagasi.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv

 

Maksetähtaega ületanud laenude maht ja allahindluste osakaal laenuportfellis

 

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv (%)

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Maa-amet: Valmis Eesti esimene mahealade kaardirakendus

23.03.2017

Maa-ametMaa-ameti, Põllumajandusameti ja Organic Estonia koostöös valmis Eesti esimene mahealade kaardirakendus. Uus kaardirakendus pakub mugava võimaluse täpsemalt näha, millised meie põllumajandusalad on mahedad ja kus on võimalik korjata mahesaadusi. Kokku oli 2016. aastal Eesti pindalast ligi 30% alad, mis võimaldavad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmise ja mahesaaduste korjega.

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvaltsi sõnul on Eestis nii mahepõllumajandusmaa, mahetootmisega tegelevate ettevõtete arv kui ka mahesaaduste korje aasta-aastalt kasvanud.

“Mahepõllumajandusmaa maht on kasvanud viimase kuue aastaga üle 50% ja jõudnud 184,5 tuhande hektarini. See on ligi 18% kogu Eesti põllumajandusmaast. Ettevõtete huvi mahesaaduste korje vastu on aga viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, koguni üle kuue korra. Eelmisel aastal korjati mahesaadusi 613,1 tuhandelt hektarilt, aasta varem oli mahuks ainult 93,1 tuhat hektarit,” selgitas Anu Nemvalts viimaste aastate arenguid. “Maa-ametile on oluline, et Eesti erinevad ruumiandmed oleksid avalikult kõigile mugavalt kättesaadavad ja seetõttu olime kohe valmis mahekaardi rakenduse loomisele õla alla panema. Kindlasti oleme valmis tulevikus seda kaarti edasi arendama,” ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

2015. aastal Arengufondi arenguidee konkursi võitnud Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup näeb Eestit tulevikus aruka maheriigina. “Eesti praegustest mahealadest hea ülevaate saamiseks on kaardirakendus väga oluline,” kinnitab Kulderknup. “Meie üks eesmärke on käivitada kogu Eestit hõlmav mahemajanduse tervikprogramm, et edendada maaelu ja kohalikku ettevõtlust, luua uusi kõrgekvaliteetseid töökohti väljapool suuremaid linnu ning suurendada Eesti mahetoodete eksporti. Eestil on väga hea võimalus muuta mahemajandussektor arvestatavaks majandusharuks, millel on väga tugev ekspordipotentsiaal näiteks ka farmaatsia ja looduskosmeetika sektorites, kuid see vajab reaalseid tegusid. Koostöös Maa-ameti ja Põllumajandusametiga loodud kaardirakendus on just selline praktiline lahendus, mis on abiks nii põllumehele kui ka ettevõtetele, kes soovivad erinevaid mahesaadusi korjata,” ütles Krista Kulderknup.

“Loomulikult pakub uus rakendus kõigile inimestele mugava võimaluse näiteks nutitelefoniga looduses liikudes vaadata, kus ümbruskonnas on mahedad korjealad,” lisas Organic Estonia eestvedaja.

Tänasel päeval on mahesaaduste korjealadena registeeritud peamiselt RMK metsad, kuid Kulderknup loodab, et järjest rohkem erametsaomanikke kaalub samuti võimalust oma metsades mahesaaduste korje võimalusi pakkuda. “Oleks ju tore, kui Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal on üle 50% Eesti pindalast ametlikult tunnustatud mahedana,” pakkus Krista Kulderknup.

    • Mahekaardi rakendus asub Maa-ameti geoportaalis
    • Maheala kohta korduma kippuvad küsimused MTÜ Organic Estonia kodulehel

http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA32H5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620&HEIGHT=950&zlevel=0,552500,6505000

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Baltic Horizon Fund omandas Duetto I büroohoone Vilniuses, Leedus

23.03.2017

Baltic HorizonBaltic Horizon Fund (Fond) teavitas 19. jaanuaril 2017 plaanist omandada Duetto I büroohoone Vilniuses, Leedus. Eile, 22. märtsil 2017 allkirjastati YIT Kausta būstas’iga ostu-müügileping Duetto I büroohoone omandamiseks. Lepingujärgne tehingu hind on 14,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Ühtlasi tagab YIT Kausta būstas 2 aasta jooksul hoone esialgse äritulu (NOI).

Duetto I asub Vilniuse teises büroo- ja kõrghoonete piirkonnas, äsjavalminud läänepoolse ringtee kõrval. Duetto I büroohoone on 10-korruseline, maa-aluse parklaga. Büroohoone väljarenditav pindala on 8327 m². Hoonel on A-klassi energiatõhusus. Ankurüürnikeks on Lindorff ja Pernod Ricard. Fondil on ostuoptsioon kõrval asuva büroohoone Duetto II omandamiseks pärast selle valmimist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nordecon Betoon sõlmis ehituslepingu parkimismaja ehitamiseks

23.03.2017

NordeconNordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Nordecon Betoon OÜ sõlmis lepingu Ülemiste City ärilinnaku arendaja Mainor Ülemiste tütarfirma Öpiku Majad OÜ-ga 428 kohaga parkimismaja ehituseks. Eesti suurima kontorihoone, Öpiku maja kõrvale kerkiva parkimismaja esimeses etapis laiendatakse ajalooline Dvigateli tehase tootmishoone 5-korruseliseks ja 14 000 ruutmeetrise pinnaga parklaks.

Lepingu maksumus on 3,995 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Parkimismaja valmib 2018. aasta suveks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Pindi Kinnisvara: Müügihitiks on ülioptimaalsed uued korterid

23.03.2017

Pindi KinnisvaraUute korterite turul on konkurents karm, kuid suuremat tulu lõikavad sellelt arendajad, kes on korterid optimaalseks nudinud.

„Mida kaugemal kesklinnast, seda hinnatundlikumaks muutub klient ning seda olulisem on neile tubade, mitte ruutmeetrite arv,“ rääkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Tema sõnul lisandub turule pidevalt projekte, kus 4-toaliste korterite suurus ei ületa 70 m² ja 3-toaliste suurus jääb napilt 50 m² peale. „Arendajad hoiavad nõnda ennast väga tugevalt konkurentsis järelturuga, kuna absoluutne hinnavahe ei lähe ülearu suureks,“ märkis ta.

Sooman lisas, et selliste optimeerimiste juures on ka omad riskid, mida projekteerimisel kohe silmas tasub pidada. „Korteri pinna kokku pakkimisel tuleb arvestada, et sealne elanik ennast halvasti ei tunneks, selleks on vaja kindlasti kaasata sisearhitekt. Samuti tasub teha veidi lisainvesteeringuid näiteks küttesüsteemide seintelt põrandasse viimisel, vastasel juhul jääb kasulikult kasutatavat seinapinda liiga väheks,“ selgitas Sooman.

„Kui kõik on õigesti tehtud, siis võib see arendusprojekti väljamüügihinda tõsta kuni 200 euro võrra ruutmeetri kohta,“ kinnitas ta.

Pindi Kinnisvara: Müügihitiks on ülioptimaalsed uued korterid

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Puhas sein ja uus madrats tõstavad üürikorteri väärtust

23.03.2017

Uus Maa KinnisvarabürooViimaste aastate Tallinna üüriturg on olnud väga aktiivne ning nõudlus ja pakkumine kõrgel tasemel. See on muutnud osa korteriomanikest üsna laisaks ning kinnisvara elementaarsesse korrashoidu ei viitsita panustada.

Probleem puudutab eelkõige nn keskmise ja veidi kallima hinnaklassi kortereid kesklinnas ja sellega piirnevatel aladel, mille üürile andmisega pole senini erilisi probleeme olnud. Kuna pakkumiste hulk ja konkurents aina kasvavad, on just kõnealused korterid üha enam löögi all. Aastatega on neis toimunud loomulik kulumine, aga üürihind jäänud ikka samaks.

Sellise hinnaklassi korterite klientuuriks on leibkonnad, kes hindavad stabiilsust, mis tähendab vähemalt mõneaastast üürisuhet. Seega pole tegu enam lihtsalt ajutise elukohaga, vaid väikestviisi koduga. Ja neile meeldivadki puhtad ja värsked, mitte kulunud korterid.

Soovides omale stabiilset ja head üürnikku, tuleb pakutav korter muuta koduseks. Ja see ei tähenda sugugi meeletuid väljaminekuid. Värvi seinad ära või asenda vana tapeet uuega. Viska välja lössi istutud määrdunud diivan, magamistoas pane voodile uus madrats. Uued asjad ei pea olema kallid, need peavad olema puhtad!

Kodusus ja puhtus loevad. See määrab hinna ja huviliste arvu. Nii on võimalik vanema, aga värskendatud korteri eest saada isegi sama hinda, mida küsitakse samalaadse tuliuue üürikorteri eest.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” on abiks igale ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele

22.03.2017

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselAlates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
1 2 3 … 971 972 973 … 1,624 1,625 1,626