Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

25/04/2017 toimub koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel”

07.04.2017

Martina ProosaKoolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 25/04/2017. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja selle mõju teistele seadustele.

Koolitusele on oodatud:

  • kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  • kinnisvaraarendajad;
  • kinnisasja omanikud jt.

Koolituse käigus saab teada millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel; kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada ning mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 25/04/2017 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistikaamet: Veebruaris majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

06.04.2017

StatistikaametEesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta veebruaris 207 000 sise- ja välisturisti, mida oli 13% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv 18%. Välisturistid moodustasid 55% turistide koguarvust. Kokku kasutas 2017. aasta veebruaris majutusettevõtete teenuseid 113 000 välisturisti. Veebruaris peatus majutusettevõtetes 54 000 turisti Soomest, 17 000 turisti Venemaalt ja 10 000 turisti Lätist ehk naaberriikidest saabus 72% kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest. Võrreldes 2016. aasta veebruariga naaberriikidest saabunud turistide arv suurenes. Rohkem turiste saabus ka Leedust, Saksamaalt ja Rootsist.

Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 68% tuli Eestisse puhkama, 25% tööreisile ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (75% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (7%), Tartu linna (5%) ja Ida-Viru maakonna (4%) majutusettevõtteid.

Veebruaris peatus majutusettevõtetes 94 000 siseturisti, mis on 6000 turisti enam kui 2016. aasta veebruaris. Puhkusereisil oli 64% ja tööreisil 23% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu maakonnas 18%, Tartu maakonnas 12% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Veebruaris pakkus külastajatele teenust 947 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta. Täidetud oli 39% tubadest ja 31% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 33 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 38 eurot, Tartu maakonnas 32 eurot, Pärnu maakonnas 26 eurot ja Ida-Viru maakonnas 31 eurot.

Majutamine piirkonniti, veebruar 2017
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 947 203 54 106 264 320
Toad 19 222 8 388 1 158 1 489 4 143 4 044
Voodikohad 43 115 17 895 2 450 3 687 9 320 9 763
Tubade täitumus, % 39 47 42 17 35 31
Voodikohtade täitumus, % 31 40 34 16 28 24
Majutatud 206 710 113 412 13 385 9 264 37 266 33 383
Ööbimised 375 389 198 305 23 077 16 099 72 959 64 949
Eesti elanikud 156 122 42 691 13 343 13 333 44 011 42 744
väliskülastajad 219 267 155 614 9 734 2 766 28 948 22 205
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 33 38 31 27 26 29

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.03.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Maja korda riigi abiga: korteriühistutele pakutakse mahukat rekonstrueerimistoetust

06.04.2017

SEB PankKorteriühistutel on võimalik taotleda toetust oma kodumaja rekonstrueerimiseks. Lisaks väiksematele küttearvetele ja hoone eluea pikenemisele, võib see mõnedes piirkondades tõsta ka kinnisvara hinda.

2015. aasta märtsis jõustus korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel on võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot. Toetus on mõeldud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, kus on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis. Majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Oluline on alustada

Toetusega saab hinnanguliselt rekonstrueerida umbes 500-550 korterelamut ja taotlusi võetakse vastu vahendite lõppemiseni.

Arvestades, et rohkem kui 80% KredExile laekuvatest taotlustest on hoone terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis juhul on toetusmäär 40%, saavad toetuseks ettenähtud vahendid otsa juba 2018. aastal. Seega ei tasu korteriühistutel otsusega viivitada. Esmalt tuleb tellida energiaaudit ja –märgis, uurida KredExist toetuste tingimuste kohta ning küsida pangast esialgsete laenutingimuste kohta. Seejärel saab ühistu üldkoosolekul võtta vastu otsused rekonstrueerimiseks ja laenu taotlemiseks. Kui ühiselt leitakse, et tahetakse rekonstrueerimisega edasi minna, saab juba tellida ehitusprojekti ja taotleda ehitusloa.

Nagu juba öeldud, vähenevad hoone rekonstrueerimisel selle küttekulud, pikeneb selle eluiga ning paraneb üldine elukeskkond. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on näiteks välja toonud, et kui praegu maksab üks perekond kütte eest keskmiselt 100 eurot kuus, siis põhjaliku rekonstrueerimise tulemusel võib küttearve vähenda umbes 50 euroni, ent kuna majad on erinevad, siis on ka saavutatav energiasääst erinev. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tuleb igale majale läheneda individuaalselt. „Keskmist maja pole olemas, rahaline kokkuhoid oleneb väga palju hoone suurusest, tehnilisest seisukorrast ja sellest, milliseid töid ja millise kvaliteediga on varem tehtud,“ sõnas Reinsalu. Mahukamate projektide puhul nõustab ühistuid ehitustehnilistes küsimustes tehniline konsultant, kes aitab läbi viia ka projekteerimis- ja ehitushanked.

Terviklik rekonstrueerimine kui tuleviku pant

Paljud inimesed pelgavad laenu kui sellist, ent pikemas perspektiivis tasub maja kordategemine end ära just energiatõhususe suurenemise ning hoone eluea pikenemise tõttu. Hetkel on võimalik maja korda teha toetuse abil, mis tähendab, et tehtav investeering tasub end selle võrra kiiremini ära. Lisaks viitab Reinsalu ka Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivile, mille kohaselt peavad pärast 31. detsembrit 2020 kõik uusehitised olema ligi nullenergiahooned. „Hinnavahe võib kasvõi Mustamäel samal tänaval olla väga suur. Kui üks on rekonstrueerimata elamu, mis ehitatud 1960. aastatel, ja teine on uusehitus, siis on juba praegu nende korterite hinnavahe ligikaudu 25%. On raske isegi prognoosida, mis see vahe on pärast aastat 2020,“ arutles ta.

Rekonstrueerimistööde toetusmäärad on 15%, 25% ja 40% tööde kogumaksumusest, sõltuvalt plaanitava rekonstrueerimise terviklikkusest. Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr 10% võrra kõrgem, tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast. Reinsalu sõnul on oluline teadlikkuse suurendamine, et inimesed mõistaksid paremini miks on vajalik ja kasulik korterelamud korda teha. Suuremast toetusest on abi ka sel põhjusel, et keskmine sissetulek on seal Eesti keskmisest märgatavalt madalam. „Arvatakse, et kuna Ida-Virumaal on küttehinnad madalamad kui mujal Eestis, siis on seal raskem rekonstrueerimist põhjendada. See väide kehtib siiski vaid Narva osas, mujal asulates on küttehinnad muu Eestiga sarnased,“ ütles Reinsalu.

Ventilatsioon vähendab terviseriske

Toetusmääradel on ka erinõuded. Näiteks 40% toetuse saamiseks peab ehitustööde tulemusel saavutatav energiatõhususarvu klass olema vähemalt C. See näit on ka uusarenduse puhul miinimumnõue. Üks aspekt, millele vanemates hoonetes pole tähelepanu pööratud, on sisekliima. Sel põhjusel on toetuse raames kohustuslik ka ventilatsioonisüsteemi uuendamine, mille abil saavutataksegi hea ja tervislik sisekliima.

Olenemata maja asukohast, suurusest ja seisukorrast, tasub rekonstrueerida terviklikult. Nõnda saavutatakse kõige suurem energiasääst ning hoone pikem eluiga. Kui alustada täna planeerimise protsessi, võib arvestada, et umbes aasta jooksul jõutakse ka reaalse ehitustegevuseni ning sealt edasi jääb üle vaid nautida head sisekliimat oma energiatõhusas ja ilusas kodus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank Economic Outlook – April 2017

06.04.2017
  • SwedbankGlobal: Signs of a considerable cyclical upturn in advanced economies. Inflation pressure increases, but remains low in many regions. Political risks remain although they have decreased somewhat.
  • Sweden: Growth broadens as an upswing in exports is paired with the strong domestic economy. Demographic change continues to drive the development. The labour market is strong but modest wage increases slow down the rise in inflation. Public finances are solid but structural reforms neglected.
  • Norway: Growth accelerates at the same time as the downswing in the oil sector dampens. We estimate that oil price continues to rise which lends support. The overheated housing market is a risk, but given that housing prices stay stable we expect that Norges Bank raises its policy rate in the second half of next year.
  • Baltics: The business cycle in the Baltic economies strengthened towards the end of last year, driven primarily by household consumption and exports. There is a risk that the rising wages erode competitiveness, but we expect the strong global cycle to support exports.
  • Markets: A tentative interest rate upswing has begun as central banks slowly retreat

Swedbank Economic Outlook Update April 2017

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Vaata numbreid: kas osta või ise ehitada

05.04.2017

Uus Maa KinnisvarabürooViimaste aastate korterite ja sellest tingitud majade hinnatõus on pannud üha rohkem koduotsijaid valiku ette, et kas osta valmis maja või hoopis krunt ning ehitada ise. Uusi maju on pakkumises vähe ja järelturu omade hulgast ei pruugi leida sobivat mõistliku hinnaga. Seega võib valimine minna üsna keeruliseks.

Suur osa pakutavatest eramutest on ca 10 aastat vanad ehitised, mille puhul tuleb sageli arvestada täiendava värskendamise ja kaasajastamisega – uuendamist võivad vajada siseviimistlus, fassaad ja terrassid. Sageli on majandusliult otstarbekas vahetada (osaliselt) välja ka küttesüsteem, kuna olukord energiaturul on muutunud (eriti elektrihind) ja 10 aastat tagasi alles arengu algfaasis olnud lahenduste (soojuspumbad, päikesepaneelid) kasutegur pole enam kaugeltki sama, mis tänastel lahendustel.

Üsnagi ruttu jõuab koduotsija numbriteni: kui palju on hinnavahe juhul, kui ostetakse krunt ja ehitatakse ise või, kui osta maja näiteks järelturult.

Näide: Pere soovib kolida Kakumäe-Pikaliiva piirkonda eramajja.

Võttes aluseks, et krundi hind on 100 000€ (Haabersti keskmine 1200 ruutmeetrine krunt), millele ehitada hea kvaliteediga, nn „võtmed-kätte“ maja hinnaga 1200 €/m2, siis näiteks 140 ruutmeetrise üldpinnaga hea planeeringuga peremaja hinnaks kujuneb 268 000 eurot. Sama palju maksab portaalis 10 aastat vana sama suur paarismaja osa. Sarnased eramajad aga jäävad pigem 300 000 euro kanti.

Loomulikult on igal asjal omad plussid ja miinused ning alati tasub hoolikalt läbi mõelda, mis on just teie jaoks oluline ning seejärel teha valik.

Uus maja

+ Uus, garantiiga;
+ saab valida teie pere soovidele vastava planeeringu, suuruse, arhitektuuri, küttelahenduse jne;
+ võimalus ise viibida ehituse juures ja kasutada usaldusväärset ehitajat ning ehitusjärelvalvet;
+ tänapäevased materjalid ja hea soojustus;
– ehitamisele kulub keskeltläbi 6-9 kuud (moodulmajade puhul lühem aeg), mille jooksul tuleb üldjuhul ka oma aega eraldada töö ja pere kõrvalt, et saavutada parim tulemus;
– kinnistu vajab reeglina ehitusjärgseid haljastustöid;
– keerulisem leida finantseeringut, kuna pangad reeglina krundi ostu täielikult ei finantseeri.

Kasutatud maja

+ Saab kohe sisse kolida (pärast värskendustöid);
+ maja vaatama minnes saab tunde kätte, kuidas seal elada oleks (vaade, proportsioonid, haljastus);
+ lihtsam finantseerida;
– vaata uue maja plusse.

Soovitusi kinnistu valimisel:

Uurige ehitusõigust – kas on kehtestatud detailplaneering või väljastab kohalik omavalitsus projekteerimistingimused (hajaasustusalal) ning kas selle kohaselt saate üldse ehitada soovitud maja.

Millised on võimalused tehnovõrkudega (vesi, elekter, gaas, side jms) liitumiseks ja milliseid lisakulusid need kaasa toovad.

Kas kinnistul on mingeid looduskaitselisi või muid ehitustegevusega seonduvaid piiranguid (veekogu kaitsevöönd, haruldase liigi kaitseala, kõrgepingeliin vms).

Seega. On, mille üle mõelda.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Capital Mill investeerib 3,3 miljonit eurot Vilniuse RIMI Jeruzalė ehitusse

05.04.2017

Capital MillAprilli alguses alustab Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraettevõte Capital Mill Vilniuse Jeruzalė elamurajooni RIMI supermarketi suuremahulisi ümberehitustöid; investeeringu suurus on 3,3 miljonit eurot.

Rekonstrueerimise peatöövõtja, YIT Kausta, on üks Leedu suuremaid ehitusettevõtteid ja projekti autor on Projektų rengimo centras UAB.

„Leedus on ärihoonete renoveerimine kontoripindade sektori märgatava kasvuga võrreldes maha jäänud. Capital Mill võtab käsile esimese sedalaadi projekti Leedus ja loodab, et see viib uue kaasaegse kontseptuaalse disainiga kaubanduspindade nõudluse kasvule. RIMI supermarketi formaat muutub pärast rekonstrueerimist; seda laiendatakse ja sellest saab RIMI hüpermarket. Hoones avatakse lisaks 10 uut kauplust ja restorani, sealhulgas Hesburgeri drive-in ja Mon Ami pagaritöökoda koos kohapealse kauplusega. Restoranidel on suveterrassid; hoolitseme ka ema-ja-lapse toa ja laste mänguväljaku rajamise eest,“ ütleb Capital Milli partner Marko Kull.

Kokku on kaubanduskeskuses pärast ümberehitustöid 1,5 korda rohkem pinda – 5247 ruutmeetrit ja RIMI kasutatav ala kasvab kolmandiku võrra – 4480 ruutmeetrini.

„Kliendi esmased nõuded on kvaliteet, tasuvus ja palju mugavamad tingimused nii ostjatele kui ka töötajatele. Seepärast pöörame suurt tähelepanu hoone jätkusuutlikule arendamisele,“ ütleb YIT Kausta juhataja Kęstutis Vanagas. Tema sõnul saavad kaubakeskuse töötajad ja ostjad uute kaasaegsete ruumidega tutvuda juba septembris – selleks ajaks viiakse lõpule kõik ehitus- ja paigaldustööd.

RIMI Jeruzalė rekonstrueerimistööd algavad 3. aprillil ja kuu aega hiljem suletakse RIMI supermarket ümberehituseks. Kapitaalselt ümberehitatud kaubanduskeskus avatakse 22. septembril. Üle 180 auto mahutavasse parklasse paigaldatakse ka elektrisõidukite (EV) laadimisjaam.

Capital Milli sõnul on Vilniuse linna põhjaosa väga paljutõotav.

„Puhkajaid meelitab Verkiai looduspark ja Žalieji ežerai („Roheliste järvede“) suunas kulgev inimvoog suureneb suvehooajal. Lisaks asub RIMI Jeruzalė ühe Vilniuse peamise liikluse tuiksoone lähedal, teel Santariškių klinikose haiglasse ja tagasi jaama. Pole kahtlust, et laiendatud supermarketist koos suurema tootevalikuga saab mitte ainult mugav ostlemiskoht vaid ka tõmbekeskus kohalikele elanikele ja külalistele,“ ütleb Capital Milli juhataja Leedus Irmantas Degutis.

Capital Milli arendusprojektide hulka kuulub kaks logistikakeskust Vilniuses, üks Metelių tänaval ja teine Žarijų tänaval. Peale RIMI Jeruzalė kuulub Eesti kinnisvarafirmale supermarketihoone Medeinose tänaval.

Leedus haldab Capital Mill ärikeskust Grand Office Ševčenkose tänaval ja nelja logistikakeskust.

Capital Mill on Balti riikidesse investeerinud 250 miljonit eurot, millest ühe neljandiku Leedus asuvatesse projektidesse. Ärihoone Navigator Tallinnas, mis esimese Balti ärihoonena pälvis säästliku elektritarbimise sertifikaadi LEED Gold, on üks Capital Milli eksklusiivsetest projektidest Balti riikides. Teist Capital Milli poolt Tallinnas arendatud büroohoonet Explorer loetakse üheks Balti riikide moodsaimaks hooneks. Praegu on kinnisvarainvesteeringute ja -haldusfirmal käsil 17-korruselise büroohoone arendus Riias, mis samuti taotleb LEED Gold sertifikaati.

„Me näeme kogu Balti turul kiiret arengut ja konkurentsivõimet. Capital Milli jaoks on oluline tagada parima kvaliteediga teenused, mis vastavad nii ärisektori arengule kui ka kohaliku turu nõudlusele,“ kinnitab Capital Milli partner Kull.

Capital Mill asutati 2008. aasta alguses, et aidata Eesti, Lätis ja Leedus ärikinnisvara omandada soovivaid investoreid. Ettevõtte kuulub pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskonnale.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Pelguranda rajatakse toetatud elamise korterid

05.04.2017

TallinnTallinna Vaimse Tervise Keskus hakkab pakkuma toetatud elamise teenust – Tallinna Linnavaraamet rajab sel eesmärgil Pelguranna tn 31 kinnistule hoone, kus hakkavad elama noored, kes vajavad psüühikahäirest taastumiseks professionaalset tuge.

„Projekti eesmärgiks on luua noortele elukeskkond, mis toetab nende iseseisvat kogukonnas elamist,“ selgitas abilinnapea Eha Võrk. „Teenus võimaldab tavapärasest suuremat privaatsust ning ravi ja rehabilitatsiooni senisest paremat integreerimist.“

Hoonesse kavandatakse 30 ühetoalist korterit ja abiruumid personali jaoks. Hoone valmib 2018. aasta lõpuks ning toetatud elamise teenuse osutamisega alustatakse 2019. aasta hakul.

Tallinna Linnavaraamet sõlmis Pelguranna tn 31 hoone projekteerimise lepingu Acto Consult OÜ-ga. Projekteerimistööde maksumus käibemaksuta on 121 000 eurot.

Projekti on lülitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” investeeringute kavasse. Projekti kogumaksumus ilma käibemaksuta on 1 382 781 eurot, sellest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 1 020 000 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” on abiks praegustele ja tulevastele üürileandjatele

05.04.2017

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suuremate ja väiksemate eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Käsiraamatu saad soetada Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arco Vara: Koduvahetuslaen – võtta või jätta?

05.04.2017

Arco VaraKoduvahetuslaen tuleb tavaliselt kõne alla siis, kui uus korter või maja soovitakse välja osta ajal, mil vana laenuga soetatud eluaseme müügiga alles tegeletakse.

Koduvahetuslaen on üks võimalus uue elukoha soetamiseks, kuid sellisel juhul peab arvestama päris mitme olulise aspektiga.

Esiteks tuleb nii müüdav kui ka ostetav kodu laenu tagatiseks panna ning kõrgemaid laenumakseid tasuda. Tavapäraselt soovivad laenuandjad mõlema kinnisvara eksperthindamist ning vajalik on sõlmida laenuleping – need tegevused on aga seotud konkreetsete kulutustega.

Koduvahetuslaenu antakse tavapäraselt kuueks kuuks. Juhul kui on soetatud juba uus kodu, tuleb samaaegselt tasuda veel ka müüdava vara eluasemelaenu. Vajadusel tasub kaaluda eluaseme müügi ajal maksepuhkuse võtmist, kui laenuandja seda võimaldab.

Kodulaenu väljastamise tavapärane tingimus on, et vana kodu peab ära müüma kuue kuu jooksul. Samas võib krediidiasutus keelduda laenulepingu pikendamisest ning nõuda kogu laenu tagastamist.

Koduvahetuslaenu võtja peab tegutsema kiirelt

Probleemid koduvahetuslaenuga tekivad tavaliselt siis, kui ei õnnestu eelmist kodu vajaliku perioodi vältel realiseerida. Seetõttu on eriti oluline juba enne laenu võtmist suhelda aktiivselt pangatöötaja ja maakleriga, et välja selgitada müüdava vara võimalik turuhind ja see miinimumpiir, millega müük üldse päevakorda tuleks. Juhul kui juba selles faasis tekib kahtluseid, siis tasuks mõelda loobumisele.

Väga tähtis on müügiperioodil kiire ja õige tegutsemine, sest kui pakutava hinnaga huvilisi ei ole, siis kindlasti ei tohiks jääda ootama nii-öelda õiget aega, vaid tuleks tegutseda kohe. Vastasel juhul võib aktiveeruda lumepall ja kokkuvõttes tekkida suured kohustused, mis osutuvad kallimaks kui õigel hetkel tehtud hinnaalandus.

Uusarenduse soetamisel on valikuid enam

Kui sobiv uus kodu asub uusarenduses, mis heal juhul on juba valmimisjärgus, aga teinekord koguni alles paberil, siis on enam aega müüa vana eluaset ning ei pea koduvahetuselaenu ehk kasutama.

Kui uus kodu ostetakse ehitusjärgus olevasse hoonesse, siis esmaselt sõlmitakse eelkokkulepe ehk võlaõiguslik leping ning müüjale tasutakse tavapäraselt 10% müügi hinnast.

Kui hoone on valmis, siis sõlmitakse asjaõigusleping ning siis peab müüjale tasuma kogu summa. Seega peab vana eluase olema müüdud asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks.

Koduvahetuslaenu plussid ja miinused

+ Saab soetada soovitud kodu kohe

+ Saab mugavalt planeerida aega, millal kolida vanast eluasemest uude

– Suuremad kulud: kõrgem intress, laenulepingu sõlmimise tasu ja eksperthinnangute tasu

– Vana eluaseme piiratud müügiaeg

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2017 I kvartal

05.04.2017

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute jagunemine

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kesklinlased tahavad kolemajade kadumist

05.04.2017

TallinnTallinna uue positiivse programmi koostajatele on kesklinlastelt selge sõnum: linn tuleb muuta turvalisemaks ja lagunevad hooned peavad linnapildist kaduma.

Peamisena soovivad küsitluses osalenud, et linnas tehtaks korda või lammutataks lagunenud hooned. Konkreetselt on seda esile tõstetud linnahalli puhul – tervelt 87% küsitluslehtedel on märgitud oluliseks või väga oluliseks linnahalli rekonstrueerimist.

„Meie ideekorje näitab, et elanikud hoolivad oma kodulinnast ja tahavad kaasa rääkida linna välisilme parandamisel,“ tunnustas Kesklinna vanem Taavi Pukk.

Teine oluline teema linlaste jaoks seostub esimesega: see on elukeskkonna turvalisus, mille parandamist Tallinna kesklinnas koostöös politseiga tähtsustas 85% vastustest. Enam-vähem samavõrd soovitakse näha heakorrastatud Toomparki ja puhastatud Snelli tiiki.

Valikvastustega küsitluslehel pakutud teemade seast vähem olulisteks on seni hinnatud uue sadamakai ehitamist Aegna saarele, kontrolli karmistamist velotaksode tegevuse üle ning jalakäijate ala laiendamist kesk- ja vanalinnas. Need teemad märgiti väheolulisteks ligi kolmandikus vastustest.

Omapoolsete ettepanekutena on vastajad lisanud, et valgusfoorides tuleks pikendada rohelise tule aega, bussidesse tekitada kohti lapsevankrite ja ratastoolide jaoks ning rajada neile ka üleminekuid kõnniteedele. Samuti soovitatakse reguleerida lasteaiatöötajate tööpäeva pikkust, rajada kesklinnas bussiparklaid, pakkuda noortele sobivat meelelahutust, järgida linnaplaneerimises kehtivaid arengukavu jm.

„Kesklinna valitsus jätkab elanike ettepanekute ja arvamuste kogumist aprilli lõpuni. Eriti teretulnud on originaalsed ideed linnaruumi kaasajastamiseks, inimsõbralikumaks ja kaunimaks muutmiseks,“ õhutas linnaosa vanem Pukk ideid pakkuma.

Võimalust täita valikvastustega küsitlusleht ja esitada ka uudseid ettepanekuid pakub Kesklinna valitsus tööpäeviti nii oma peamajas kui allasutustes, aga samuti reedeti värskes õhus. Eeloleval reedel, 7. aprillil on Kesklinna valitsuse vabaõhukontor avatud kella 13–15ni Keskturu juures. Võimalik on saata ettepanekud ka e-posti teel Kesklinna valitsuse aadressile kesklinna.info@tallinnlv.ee, kasutades märgusõna „Tallinna positiivne programm“.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Korterite pakkumishind jätkab tõusu

05.04.2017

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti märtsis müügiks 9814 korterit keskmise hinnaga 1502 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes kahanes korterite müügipakkumiste arv 8% ja hinnad kasvasid 4% võrra.

Korterite müügipakkumiste arv on kahanenud juba käesoleva aasta algusest alates. Sama moodi jätkab juba varasemat trendi korterite pakkumishind, mis on tugevas tõusus. Korterite pakkumishinna tõusu taga on kindlasti osaliselt uusarendused, mis toovad turule parema kvaliteediga elamispindu, millede hind on turu keskmisest tasemest ülevalpool.

Tallinna kui turu suurima ja aktiivseima piirkonna korterite pakkumishind on portaalis KV.EE aastaga kerkinud 5% ja jõudnud tasemele 2002 €/m². Tallinna puhul annavad tooni nii kesklinna väga kalli hinnaga luksuskorterite projektid, mida tasakaalustavad soodsama hinnatasemega äärelinna uued arendusprojektid.

Mööda ei saa ka vaadata korrastumisest kinnisvaraportaalide turul, mis on mõjutamas pakkumiste arvu, nende struktuuri ja seeläbi hindade statistikat. Siiski peaksid need tegurid tugevamalt mõjutama aprillikuist statistikat.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond

03/2016

03/2017

Muutus, %

03/2016

03/2017

Muutus, %
Eesti

10 724

9 814

-8%

1 444

1 502

4%
Haapsalu

78

48

-38%

707

927

31%
Jõgeva

33

23

-30%

241

251

4%
Kuressaare

36

21

-42%

884

1 123

27%
Kärdla

14

  

NA

452

  

NA
Narva

425

571

34%

588

556

-5%
Paide

21

18

-14%

394

409

4%
Põlva

36

21

-42%

519

586

13%
Pärnu

148

146

-1%

1 368

1 473

8%
Rakvere

37

31

-16%

728

806

11%
Rapla vald

21

26

24%

720

792

10%
Tallinn

5 758

5 214

-9%

1 910

2 002

5%
Tartu

1 744

1 267

-27%

1 376

1 512

10%
Valga

33

33

0%

224

218

-3%
Viljandi

64

70

9%

711

751

6%
Võru

47

43

-9%

416

489

18%


170405 Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Balti jaama ja Vana-Kalamaja tänava piirkonda hakatakse uueks looma

04.04.2017

TallinnPõhja-Tallinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet kutsuvad osalema Vana-Kalamaja tänava ja Balti jaama esise tänavaruumi arhitektuurivõistluse lähteülesande avalikul arutelul.

Avalik arutelu toimub kolmapäeval, 19. aprillil kell 17 Salme Kultuurikeskuses (Salme tn 12). Avalikustamise eesmärgiks on koguda kokku seisukohad, millest peavad lähtuma arhitektid, kes esitavad oma tööd alale parima linnaehitusliku lahenduse leidmiseks.

Võistlus on plaanis välja kuulutada käesoleva aasta mais-juunis ning tulemused peaksid selguma hiljemalt septembri alguses. Võistlustöödest korraldatakse näitus ning toimub avalik arutelu, kus kõigil on võimalik töödega tutvuda ja võidutööle ettepanekuid teha. Ettepanekud võetakse tänavaruumi projekteerimisel kaalumisele.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida terviklik uus ruumiline lahendus Vana-Kalamaja tänavaruumile ja Balti jaama lähirongide paviljoni ümbritsevale alale. Tänavaruumi ümberkujundamise eesmärgiks on jalakäijate ja ratturite liikumisvõimaluste parandamine ning linnaruumi, sh kujunduse kvaliteedi tõstmine. Oluliseks linnaehituslikuks eesmärgiks on ka Tallinna vanalinna ja mereäärt tunnetatavalt ühendava esindusliku avaliku ruumi loomine, mille üheks eelduseks on jalakäijatele ja ratturitele tänava tasandil Toompuiestee ületamise võimaldamine.

Võistlusel otsitakse lahendust ka Kalamaja keskväljakule ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette loodavale platsile. Projekti realiseerumisel valmiv tänavaruum peab olema piirkonna miljööd esile tõstev ning arvestama Vana-Kalamaja tänava elanike ja kogukonna elukeskkonnaga ja vajadustega.

Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine kuulub „Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskavasse“ ning projekteerimist ja ehitamist rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest. Võistlusala ümberehitus on eeldatavalt kavas läbi viia 2018/2019 aastal, kuid hiljemalt 2021. aastaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kuuülevaade: märtsis sündis kriisijärgne kinnisvaratehingute rekord

04.04.2017

1Partner KinnisvaraMärtsis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1553 ostu-müügitehingut, mis on kõrgeim tase peale 2008. aasta kriisi, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

Kuuga müüdi Tallinnas 1001 korterit, mis on 47 protsenti rohkem kui veebruaris.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul hoiavad arendajad praegu hinge kinni, sest uue müügihooaja algus on märgiline. “Otsest makroökonoomilist põhjust turulanguseks ega ka hinnatõusuks pole. Pigem kallutavad müüki emotsioonid ja inimeste ootused või lootused. Märtsi kinnisvaratehingute arv näitab, et optimismi on palju,” rääkis Vahter.

“Suures plaanis hakkab kinnisvaraturgu mõjutama Z-generatsiooni ehk paarikümneaastaste noorte turuletulek. Noored ei taha end pikemaks siduda, vaid pigem üürida. Kui vanemad ei toeta, siis ostab see generatsioon oma korteri alles kümne aasta pärast ehk kolmekümneselt. Seega on pikas plaanis näha üürituru nõudluse kasvu,” ütles Vahter.

Märtsis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1553 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 158 miljonit eurot, mis on 60 protsenti enam kui eelmisel kuul ja 49 protsenti rohkem kui mullu märtsis.

Tallinna korteri ruutmeetri hind langes märtsis veebruariga võrreldes kaks protsenti 1714 euroni. Kalleim Tallinna korter müüdi 500 000 ning odavaim 2500 euroga.

Märtsis müüdi Tallinnas 41 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 17 võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 880 000 ning soodsaim 1500 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kaheksa elamumaa krunti, mis on kolme võrra vähem kui veebruaris. Kalleim hoonestamata krunt müüdi märtsis 1,5 miljoni ja odavaim 399 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

04.04.2017

MerkoASi MERKO EHITUS, registrikood 11520257, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi MERKO EHITUS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku reedel, 28. aprillil 2017.a. kell 10.00, hotelli Nordic Hotel Forum konverentsisaalis Arcturus (Viru väljak 3, Tallinn).

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse kindlaks seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st 21. aprillil 2017.a. kell 23.59. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 28. aprillil 2017.a. kell 09.30.

Üldkoosoleku päevakord ja AS Merko Ehitus nõukogu ettepanekud päevakorrapunktide kohta:

1. 2016.a. majandusaasta aruande kinnitamine ja ülevaate andmine aasta majandustulemustest ning perspektiividest

Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus 2016.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antav ülevaade majandustulemustest ning perspektiividest.

2. Kasumi jaotamine

Nõukogu ettepanek on:

  1. kinnitada 2016.a. majandusaasta puhaskasum 6 121 804 eurot;
  2. maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 7 257 000 eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta;
  • õigus dividendidele on 24. mail 2017.a. kell 23.59 seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;
  • dividendid makstakse aktsionäridele välja 26. mail 2017.a., kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
    jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

3. Nõukogu liikmete arvu otsustamine

Tulenevalt ASi Merko Ehitus põhikirjast on nõukogu 3- kuni 5- liikmeline. Nõukogu ettepanek on kinnitada järgmiseks 3 aastaks valitavate nõukogu liikmete arvuks 3.

4. Nõukogu liikmete volituste pikendamine

Nõukogu ettepanek on:

  1. pikendada praeguste nõukogu liikmete Toomas Annuse, Teet Roopalu ja Indrek Neivelti ametiaega kuni 28. aprillini 2020, s.o kolmeks aastaks pikendamise otsustamisest;
  2. jätkata nõukogu liikmete tasustamist 31. oktoobril 2008 toimunud ASi Merko Ehitus aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud tingimustel.

Korralduslikud küsimused

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:

  • füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks ka nõuetekohaselt vormistatud volikiri;
  • juriidilisest isikust aktsionäri esindajal väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud, millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja pass või isikutunnistus; juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, siis lisaks registriväljavõttele tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud volikiri (tehinguga antud volitus) ja esindaja pass või isikutunnistus. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku registridokumendid (välja arvatud lihtkirjalik volikiri) palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Merko Ehitus võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada ASi Merko Ehitus esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest, esitades digitaalallkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid e-posti teel aadressil: group@merko.ee või edastades kirjaliku paberkandjal allkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid ASi Merko Ehitus kontorisse, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinnas (tööpäevadel alates kell 10.00 kuni 16.00) hiljemalt 27. aprilliks 2017.a. kella 16.00-ks, kasutades selleks ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ avaldatud blankette. Elektrooniliselt ega posti teel üldkoosolekul hääletada ei saa.

ASi Merko Ehitus 2016.a. majandusaasta aruandega ning vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ Tallinna Börsi kodulehel http://www.nasdaqomxbaltic.com/ või kontserni kodulehel http://group.merko.ee/.

ASi Merko Ehitus korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, 2016.a. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega on võimalik alates 3. aprillist 2017.a. tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ või tööpäeviti ajavahemikus 10.00-16.00 aadressil Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinn. Küsimusi korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil group@merko.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse ASi Merko Ehitus koduleheküljel internetis.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet ASi Merko Ehitus tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui ASi Merko Ehitus juhatus keeldub teabe andmisest võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st kuni 25. aprillini 2017.a., esitades selle kirjalikult aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad ASilt Merko Ehitus nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 13. aprillini 2017.a., aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC
1 2 3 … 978 979 980 … 1,634 1,635 1,636