Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Ehitus5Eco OÜ sõlmisid 24. märtsil 2017 Tallinna Euroopa Kooli projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingu summas 5 288 700 eurot, summale lisandub käibemaks.
Põhja-Tallinna linnaosas, Kelmiküla asumis aadressil Tehnika tänav 18 paiknev kompleks omab koolina pikaajalisi traditsioone, lisaks tehnika- ja sõjakoolile on käsitletavaid ruume 1920-ndatel/30-ndatel kasutanud ka Tallinna Prantsuse Lütseum. Tööde käigus rekonstrueeritakse hoone kaasaja tingimustele vastavaks ning kõik ajaloolised hoone fassaadid ja soklid korrastatakse.
Ehitusliku mahuna lisatakse kompleksi vaid eri tiibu ühendavad ehitised: 1930-ndate aastate ja 1970-ndate aastate mahtude vahele galerii, mis I korruse tasandil kulgeb osaliselt pandusena. Peahoone ja võimlakompleksi vaheline ühenduslüli ehitatakse olemasolevate tehniliste ruumide peale.
Ehitustööd lõpetatakse 2018. aasta suvel.
Eskiisprojekt: AB Ansambel
Meil moodustati enne korteriühistu ja siis pidid kõik korteriomanikud andma allkirjad et soovivad astuda korteriühistusse. Mina leidsin, et toimus seaduse rikkumine ja allkirja ei andnud.
Kõik esitatud arved olen korralikult maksnud. Ühelgil korteriühistu üldkoosolek ei ole viibinud. Nüüd soovib korteriühistu Kredexi 35% toega maja renoveerida ja võtta 20 aastaks pangalaenu 5% intressiga. Olemas on eelpropjekt ja soovitakse kõigi korteriomanike allkirju. Olen 75 aastane ja ei soovi allkirja anda. 16 korteriomanikku on allkirjad juba andnud.
Mulle on jäänud veel 5 päeva otsustamiseks. Olen renoveerimisega nõus kuid mitte 20 aastase pangalaenuga. On võimalik ka omafinatrseerimisega renoveerida.
Vastus: Esimesena selgitan korteriühistusse astumist. Nimelt korteriühistuseaduse § 3 sätestab, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.
Seega Teie korteriühistu on asutatud seaduslikult, kui asutamiskoosolekul hääletas korteriomanike enamus, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, korteriühistu moodustamise poolt. Kuna ma ei ole kursis, millises osas toimus Teie arvates seaduse rikkumine korteriühistu moodustamisel, eeldan enda vastuses, et korteriühistu on moodustatud seaduspäraselt.
Märgin ära ka selle, et kui korteriühistu on loodud, siis on selle liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on sundliikmesusega mittetulundusühinguga. Seega kui Te ei ole osalenud korteriühistu üldkoosolekutel, ei tähenda, et Te ei ole korteriühistu liige. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Teie kirjast lähtudes, eeldan, et renoveerimise näol on tegemist elamu säilitamiseks vajalike toimingute tegemisega.
Lähtudes eeltoodust, on korteriühistu üldkoosoleku otsus Teile kohustuslik. Kui Te leiate, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on Teil korteriühistuseaduse § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
Autor: Kätri Sarapuu, jurist
Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid. Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“. Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti. |
 |
Kinnisvarakooli koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 24/04/2017, 26/04/2017 ja 02/05/2017. Koolituse eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustada õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.
Koolitus on suunatud:
Kinnisvarast ja kinnisvaraturust räägib põhjalikumalt kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, ehitusest ja planeeringutest annab ülevaate Marko Sula AS Riigi Kinnisvarast ning juriidikast kõneleb Raid & KO OÜ jurist Evi Hindpere.
Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 24/04/2017, 26/04/2017 ja 02/05/2017 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Tallinna linna andmetel elas 2017. aasta alguse seisuga Tallinnas 444 000 inimest. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas Tallinna elanike arv 4100 inimese võrra. Viimase 10 aastaga on Tallinna elanike arvule lisandunud 44 500 inimest.
Tallinna elanike arv on kerkinud viimaste aastate jooksul üsna stabiilselt 4000-5000 inimese võrra aastas. See on kindlasti üks oluline tegur, mis on aidanud Tallinna kinnisvaraturu aktiivsena ehk tehingute arvu kõrgena hoida. Tahab ju iga tallinlaseks tulnu leida eluruumi – olgu selleks üüripind või endale ostetud eluase.
Märgatava osakaaluga on Tallinna kesklinna elanike arvu kasv, mis ületab oluliselt kõiki teisi linnaosasid. Tallinna kesklinna on viimase 10 aasta jooksul lisandunud 15 600 elaniku. Tallinna kesklinna elanike arvu kasvu üks tegur on läbi aja suurem kinnisvaraarenduse aktiivsus kesklinnas. Usin uute korterite juurdetootmine on suurendanud kesklinna eluruumide arvu. Sellest ka suurem elanike arvu juurdekasv.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Valgus, helgus, hubasus ja kord pole justkui kunagi trendid olnud, ometi on sisekujunduse populaarsusvõistlusel just need märksõnad alati esikohti jagamas.
Kuulus, vahest isegi kurikuulus Skandinaavia stiil on leidnud viimastel aegadel nii palju järgimist, et heledaid sisekujundusi püüavad sisearhitektid võimalusel teistmoodi nimetada. Sest valge stiil võib ju trendikas olla, kuid klišeed ei ole seda mitte. „Hele taust, mis on täiendatud kvaliteetsete ja huvitavate ruumidetailidega, on olnud kogu aeg moes,“ sõnas sisearhitekt Ulvi Lõhmus, kelle sõnul hindavad nii sisearhitektid kui ka kliendid heleda tausta mitmekülgsust ja võimalusi tujude muutudes kergeid ja kiireid muudatusi teha. Otsest retsepti trendisoovituseks on Lõhmuse sõnul keeruline anda, ent moodsana püsimiseks soovitas ta: „Kui inimene on uje kujundaja, siis praegu on kindla peale minek monokroomne värvilahendus.“
Uute kodude puhul on tavaliselt mööblipaigutuse loonud juba arhitekt, kes määrab ära ka kõik igapäevaseks toimetamiseks vajalikud tsoonid. „Üldjuhul näeme uut korterit ostes, et plaanile on täpselt paika pandud nii köögitehnika kui ka võimalikud riidekappide ja muu mööbli asukohad. See aitab kiiresti hinnata, kas tulevane omanik mahub sellesse elamisse oma varandusega sisse või mitte,“ ütles sisearhitekt ja hoiatas samas, et arendajad, kelle müügis olevad korterid on ilma sarnase mööblipaigutuseta, võivad niimoodi püüda peita oma ebaõnnestunud ja mittetoimivat planeeringut. Tartu linna südames Fortuuna kvartalis Kolme Venna arenduses on sisekujundaja tunniajane nõustamisteenus hinna sees. „Siiani on eranditult kõik korteriostjad seda võimalust kasutanud. Tunnise konsultatsiooni käigus jõuab üle vaadata plaanid ja paketid. Seejärel aitan teha meelepärase viimistlusvaliku ja fikseerin tellija soovid, täiendused ja muudatused, mis puudutavad ka arendaja pakutavat sisustust ja elektrilahendusi,“ selgitas Lõhmus. „Arendajale, kinnisvara edasimüüjale ja ehitajale on selline asjaajamise käik eriti mugav. Kõik soovid fikseerib sisearhitekt joonistele – nii ei lähe info kaduma, arendaja korrigeerib hinna, kooskõlastab joonised ja hinnad ostjaga ja edastab selle kinnisvaramüüjale,“ täpsustas ta.
Uute korterite sisekujunduse puhul on Lõhmuse sõnul klient kuningas. „Arendaja soov on pigem universaalsus – püüd meeldida kõigile või vähemalt võimalikult laiale ostjateringile,“ selgitas Lõhmus tavapraktikat. „Muidugi kui maja on mingis kindlas stiilis, siis püüab ka sisearhitekt sama joont sees hoida. Konkreetseid stiilieelistusi ei olegi võimalik välja tuua, sest maja iseloom on kõige määravam. Moodsasse majja ikka bordüüridega kahhelplaate ju ei pane,“ nentis ta. Kui varasemast ajast mäletame pöördumatuks trendiks muutunud avatud köögi ja elutoaga eluruume, siis uuema aja trendiks võiks kujuneda erinevad vahekorrused. Ulvi Lõhmuse sõnul on just sellist võimalust Kolme Venna arenduse puhul kasutatud. „N-ö lavatsid on väga mõnusad ja julged ruumielemendid, mis lisavad eripära ja mängulisust interjööri. Need on selle arenduse puhul tõelised rosinad,“ kiitis sisearhitekt.
Kardinatrendid muutuvad koos sisustustrendidaga. Igal juhul kehtib ka kardinate puhul tõde, et pigem kvaliteet kui kvantiteet. Samas aknad võivad olla ka ilma kardinateta. Kodu annab õdusamaks muuta kodutekstiilidega- dekoratiivpatjade, pleedide, voodikatete ja vaipadega, leiab kardina- ja sisustusfirma Fabricor juht Marika Tani.
Selge on aga see, et päris ilma kardinateta elu sobib vähestele. Tekstiilkardinad on üks võimalusi, millega sisustada eriilmelisi interjööre. „Igasse ruumi on võimalik valida kardinakangas, mis haakub selle atmosfääriga. Populaarsed on nii kardinapuudele ja -siinidele riputatavad kardinad kui ka tekstiilist Rooma kardinad,“ ütles kardinatundja Marika Tani. „Moodne esteetika soosib pigem lihtsaid vorme, mis toovad esile kanga ilu ja õmblustöö kvaliteedi. Hea ja nauditav tulemus peitub pisiasjades,“ soovitas Tani pöörata tähelepanu mugavale käsitsusele ja lihtsale hooldusele. Ideid saab koguda ka Fabricori veebilehelt www.fabricor.ee portfooliot sirvides ja blogi lugedes.
Tänapäeva uuenduslikkus ja tehnoloogia areng mõjutavad ka kardinamaailma. „3D abil luuakse vaimustavaid ruumilisi kardinakangaid,“ kirjeldas Tani uudseid reljeefse tekstuuriga kangaid, mis loovad ruumilisuse illusiooni. Peale selle on tänapäeval võimalik kõiki erinevaid kardinaid elektrimootoriga valmistada ning lisada targa maja juhtimislahendused, mida on võimalik paigaldada ka pärast maja valmimist. Üha enam pööratakse tähelepanu kangaste kvaliteedile, et neist õmmeldud kardinad säilitaksid hea väljanägemise pikaks ajaks. Hinnatakse naturaalseid kangaid, mis sisaldavad puuvilla-, lina-, siidi- või villakiude. Need kangad näevad ka kaunid ja väärtuslikud välja ja on ühtlasi investeering elukeskkonna kvaliteeti.
„Oma pikaajalise töökogemuse põhjal pean paraku tunnistama, et kardinaid hakatakse enamasti planeerima ja valima alles siis, kui kogu ülejäänud siseviimistlus on lõpule viidud. Seetõttu pole sageli kõige ideaalsemat kardinalahendust enam võimalik teha,“ märkis Tani. „Soovitan kodu soetamisel ja sisustamisel lisada eelarvesse ka kardinate maksumus, siis on võimalik vastavalt eelarvele valida materjalid. Parima tulemuse saavutamiseks on tark tervikpilti lõpptulemusest ette kujutada ning kaasata võimalikult varases etapis ka kogenud kardinaekspert,“ julgustas Marika Tani.
ASi Merko Ehitus nõukogu kiitis 31. märtsil 2017 toimunud koosolekul heaks juhatuse poolt koostatud ASi Merko Ehitus 2016. aasta majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ettevalmistatud aruanded ja kasumi jaotamise ettepaneku saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.
2016. aasta finantstulemused ei ole võrreldes 9. veebruaril 2017 avaldatud esialgsete tulemustega muutunud. ASi Merko Ehitus 2016. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 252,0 miljonit eurot ning puhaskasum 6,1 miljonit eurot.
ASi Merko Ehitus juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja kokku 7,3 miljonit eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 107,5 miljonit eurot.
ASi Merko Ehitus auditeeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne on kättesaadav NASDAQ Tallinn ja ASi Merko Ehitus koduleheküljel group.merko.ee.
Brave Capitali tütarettevõte Pirita Holding OÜ allkirjastas projekteerimislepingu SALTO AB OÜ-ga Pirita TOPi esisele Regati pst 1/3/5 kinnistule lõpliku arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks.
Brave Capitali juhatuse liikme sõnul Tallinna eksklusiivseimal kinnistul juba ehitustegevus käib, mille raames rajatakse kommunikatsioone. “Meie nägemus on pakkuda inimestele Tallinna tippasukohas suuremaid kortereid, mis oleksid alternatiiviks eramajale. Väiksema osa arendusest moodustaksid 55 – 75 m2 suuruses korterid, mis rahuldaksid kliente, kes väärtustavad Pirita promenaadi, kuid ei vaja korterit alternatiivina eramule.”
“Pirita Promenaadi arenduse puhul plaanime luua uue tippkvaliteedi märgi Tallinna korterite turul, kus kasutatakse kõige modernsemaid lahendusi. Kuni ehitusloa sisseandmiseni saavad kliendid enda korteri siselahenduse kujundamises osaleda ehk koostöös arhitektiga luuakse nn. rätsepatööna valminud lahendusi. Plaanime aasta lõpuks alustada ehitusloa menetlust ja korterite ehitusega pihta hakata tuleval aastal,” lisas Kuusk.
“Regati pst 1/3/5 kinnistul on viis olulist ruumilist karakterit: merevaatega perimeeter; lõunapoolne park; kaldapromenaad; külgnev aedlinna mastaap; muinsuskaitsealune TOP. Lõpliku arhitektuurse lahenduse eesmärk on luua eriilmelist linnaruumi moodustav keskkond, mille välimus ja struktuur tuleneb otseselt krundi kvaliteetidest ja eksisteerivatest ruumilistest väärtustest. Eesmärk on integreerida uus hoonestus võimalikult hästi olemasolevasse Pirita keskkonda.” ütles võidutöö “PILV” autor Ralf Lõoke SALTO AB-st.
Regati pst 1/2/3 kinnistu ostis Pirita Holding OÜ Tallinna Olümpiapurjespordikeskuselt. Kinnistu suurus on 28 000 ruutmeetrit ehitusõigusega 25 000 ruutmeetrit, kuhu saab rajada üle 200 korteri. Regati pst 1/3/5 avaliku eelvalikuga arhitektuurivõistluse lõppvooru pääses viis tööd, mille võitis Salto AB lahendusega “PILV”, mis on projekteerimistööde aluseks.
Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeerimisettevõte, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamisega ning projektide finantseerimisega ja arendamisega.
Me plaanime luua korteriühistu.
Küsimus: Milliseid toimetusi on meil vaja sellega seoses teha?
Vastus: Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 3 sätestab, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita.
Korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tuleb esitada registripidajale järgmised eestikeelsed dokumendid:
1) avaldus, milles peab olema näidatud ühistu nimi, ühistu aadress, juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid, juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid ning põhikirja kinnitamise aeg. Registrisse kandmise avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ning see peab olema notariaalselt kinnitatud (kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu);
2) asutamiskoosoleku protokoll;
3) liikmete nimekiri, mis peab sisaldama iga liikme nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;
4) kinnistusraamatu kande ärakiri korteriomandite kuuluvuse kohta või vallasomandit tõendav dokument korterite kuuluvuse kohta;
5) põhikiri, millele on alla kirjutanud asutamiskoosolekul selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed;
6) andmed korteriühistu sidevahendite kohta;
7) tõend riigilõivuseaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohta;
8) muud seaduses ettenähtud dokumendid.
Vastuvõetud dokumendid vaatab registriosakond kui kohtuasutus läbi viie tööpäeva jooksul. Kohus teeb kande (avalduse rahuldamise korral) või kandemääruse (avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse mitterahuldamiseks). Kohus võib vajadusel läbivaatamisaega pikendada. Kande tegemisest teavitatakse Teid ja/või Teid esindavat notarit registrikaardi väljatrüki edastamisega. Kandemääruse tegemisest teavitamiseks toimetatakse kandemäärus Teile kätte. Kui kandeavaldus on notariaalselt tõestatud või notariaalselt tõestatud tehinguga seotud sama notari poolt kinnitatud, toimetatakse kandemäärus kätte notarile, Teile edastatakse kandemääruse ärakiri. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida ka aadressilt https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py.
Autor: Kätri Sarapuu, jurist
Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid. Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“. Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti. |
|
AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Eesti tütarettevõtte AS Merko Infra nõukogu otsustas 31. märtsil 2017 määrata AS Merko Infra uueks juhatuse liikmeks kolmeks aastaks alates 31. märtsist 2017 kuni 27. märtsini 2020 Leino Lootuse. Ühtlasi otsustas AS Merko Infra nõukogu kutsuda tagasi senise juhatuse esimehe Arno Eliase ning määrata AS Merko Infra uueks juhatuse esimeheks senise juhatuse liikme Boris Tehnikovi. AS Merko Infra juhatus jätkab kolmeliikmelisena: Boris Tehnikov (esimees), Marek Hergauk ja Leino Lootus.
Leino Lootuse CV on lisatud käesolevale teatele manusena.
AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.
AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.
Northern Horizon Capital AS juhatus kinnitas Baltic Horizon Fundi (Fond) auditeeritud 2016 majandusaasta aruande. Finantstulemused ei ole, võrreldes 17. veebruaril 2017 avaldatud esialgsete tulemustega, muutunud.
Fondi vara brutoväärtus aruandeperioodil kasvas, moodustades 31. detsembri 2016 seisuga: 154,9 miljonit eurot (31. detsember 2015: 89,7 miljonit eurot). Kasv tulenes peamiselt 2016. aastal tehtud uutest investeeringutest ja Fondi osakute teise avaliku pakkumise tulemusena suurenenud rahalistest vahenditest.
Fondi vara puhasväärtus seisuga 31. detsember 2016 oli 76,8 miljonit eurot (31. detsember 2015: 31,7 miljonit eurot). Puhasväärtuse kasv tulenes peamiselt täiendavast kapitalist, mis fondi osakute esmase ja teise avaliku pakkumise käigus kaasati (ligikaudu 40,5 miljonit peale märkimistasude maha arvamist), ja Fondi teenitud kasumist.
2016. aastal teenis Fond 5,8 miljonit eurot puhaskasumit (2015. aastal: 5,5 miljonit eurot), mis avaldas Fondi vara puhasväärtusele positiivset mõju. Puhaskasumit toetasid kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest saadud kasum ja kinnisvarainvesteeringutelt teenitud tulu. Teisalt mõjutasid puhaskasumit oluliselt esmase ja teise avaliku pakkumisega seotud kulud (kokku 938 tuhat eurot).
2016. aasta puhas renditulu moodustas 7,2 miljonit eurot, kujunedes kõrgemaks kui 2015. aastal, mil Fondi puhas renditulu moodustas 5,3 miljonit eurot.
2016. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne on lisatud teatele manusena.
Kui jaemüügi kasv on kiire inflatsiooni ja pisut aeglasema palgakasvu tõttu pidurdunud, siis tööstusettevõtete tootmismahu tõus on uue aasta esimestel kuudel jätkunud. Tugevamad majandusnäitajad Euroopas lubavad ennustada selle trendi jätkumist.
Pikalt vindunud tööstustoodangu kasv sai hoo üles eelmise aasta teises pooles. Et valdav osa tööstusettevõtete toodangust müüakse ekspordiks, siis on Euroopa paranev majanduskliima siinseid ettevõtjaid soosinud. Kui käesoleva aasta jaanuaris suurenes tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel tööstustoodang aastases võrdluses 7%, siis veebruaris kiirenes kasv juba 9%ni. Töötlevas tööstuses kasv küll veebruaris pisut aeglustus – kui jaanuaris suurenes seal tootmismaht 8% võrra, siis veebruaris 6%.
Töötleva tööstuse harudest on mõlemal kuul kasvu panustanud enim suured tegevusalad – puidu- ja metallitööstus. Seejuures on metallitööstus suutnud mõlemal kuul näidata koguni kahekohalist kasvu. Jaanuaris suurenes metalltooteid valmistavate ettevõtete tootmismaht mullusega võrreldes 13% ja veebruaris 14% võrra. Niivõrd kiiret kasvu kogesid metalliettevõtted viimati enam kui kaks aastat tagasi, 2014. aasta lõpus. Seevastu 2016. aastal oli haru tootmismaht valdava osa ajast languses. Eesti suuremate metallitööstusettevõtete käekäik on tihedalt seotud investeerimisaktiivsusega sihtriikides ja nõudlus erinevate metallkonstruktsioonide järele on olnud madal. Suuresti on see olnud seotud ka kütuseturul toimuvaga, mis on kahandanud nõudlust tsisternide, mahutite jms järele. Nüüd, kus nafta hind on taas liikumas 50 dollari ümber barrelist, näib taastunud olevat ka nõudlus metallitööstuse toodangu järele. Et metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis üle 16 000 inimese ehk 2,5% kõigist töötajatest, siis on olukorra paranemine tööstusharus majanduse kui terviku jaoks väga oluline.
Kui metallitööstuses on konjunktuur paranema hakanud alles hiljuti, siis puidutööstus on Eesti majandust vee peal hoidnud juba aastaid. Järjepidevate investeeringute toel on suudetud tootmisvõimsust pidevalt kasvatada. Kui töötlevas tööstuses keskmiselt on tootmismaht 2010. aastaga võrreldes suurenenud umbes kolmandiku jagu, siis puidutööstuses enam kui poole võrra. Tootmismahu märkimisväärsemat langust koges haru viimati nii ammu kui 2011. aasta keskpaigas. 2017. aasta jaanuaris ja veebruaris suurenes puittooteid tootvate ettevõtete müük püsivhindades vastavalt 11% ja 7%. Lisaks tootmismahule on puidutööstusettevõtted suutnud kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Paremate majandustulemuste kõrval näitab viimane ka seda, et haru konkurentsivõime välisturgudel püsib tugev. Kuigi puidutööstuse tulevikuväljavaade on endiselt hea, vajaks haru eksport pikemas plaanis suuremat hajutatust. Ekspordimahtusid on suuresti aidanud kasvatada tugev nõudlus Põhjamaade kinnisvaraturgudel. Mullu liikus Põhjamaadesse – Rootsi, Soome, Taani ja Norrasse – ligi 50% Eesti puittoodete ekspordist. Kui sealsed eluasemeinvesteeringud peaksid aeglustuma, kannatab ka Eesti puidutööstus. Positiivsena tasub märkida, et viimastel aastatel on liikumine parema hajutatuse poole siiski toimunud.
Teistest harudest, mis on aidanud tööstustoodangut tänavu kasvatada, väärib märkimist masinate ja seadmete remont, mida samuti tööstustoodangu hulka loetakse. Peamiselt laevaremondiettevõtete käekäiku väljendav tegevusala on sarnaselt metallitööstusele tunda saanud nõrgast investeerimisnõudlusest tingitud madalseisu. Jaanuaris ja veebruaris suurenes haru müügitulu püsihindades aga vastavalt 20% ja 30% võrra. Möödunud aasta madalseisust on taastunud veel õlitööstus, tugevaid tulemusi on näidanud ka elektriseadmete ja ehitusmaterjalide tootmine.
Joonis 1. Tööstustoodangu kasv 2017. veebruaris võrreldes eelmise aasta sama ajaga, tööpäevade arvuga korrigeeritud andmed.
Tööstustoodangu kasvu on töötleva tööstuse harudest piiranud enim suur elektroonikatööstus, kus jaanuaris kahanes tootmismaht 7% ja veebruaris 14% võrra. Viimati oli elektroonikatööstuse tootmismaht püsivalt niivõrd madal viis aastat tagasi 2011. aasta lõpus. Haru suurtootja on jätkanud kontserni tasemel oma tegevuse restruktureerimisega, et majandusnäitajaid parandada. Infot, kuidas see mõjutab siinse tütarettevõtte tegevust, aga napib. Teine oluline tegevusala, mille käekäik on viimastel kuudel olnud kesine, on mööblitööstus. Varasematel aegadel kiirelt kasvanud tööstusharu tootmismaht on languses juba eelmise aasta sügisest.
Väljaspool töötlevat tööstust mõjutas veebruaris tööstustoodangut tugevalt energiatootmine. Mullu sama ajaga võrreldes suurenes elektrienergia- ja soojusvarustuse tegevusala toodang veebruaris tööpäevade arvuga korrigeeritult 23% võrra. Suure kasvu põhjuseks oli suurenenud elektritootmine, millele avaldas positiivset mõju Põhjamaade hüdroenergia tootmise madalseis.
Kui tööstustoodangu kasv on viimastel kuudel hoogustunud, siis jaekaubandus vastupidiselt aeglustunud. Värsketel andmetel suurenes jaekaubanduse müügitulu püsihindades veebruaris vaid 1% võrra. Kasv oli pigem aeglane ka jaanuaris, kui müük suurenes 2016. aasta sama ajaga võrreldes 2%. Võttes arvesse ka automüüki, on kasv olnud siiski kiirem, jaanuaris vastavalt 7% ja veebruaris 3%. Jaemüügile võib mõju olla avaldanud palgakasvu aeglustumine. Eelmise aasta IV kvartalis pidurdus palgakasv varasemalt 7-8%lt 6,4%ni ja tõenäoliselt jääb kasv sarnaseks või madalamaks ka selle aasta I kvartalis. Märgatavam muutus on toimunud aga inflatsioonis. Kui 2016 aasta esimestel kuudel oli tarbijahinnaindeks veel ligi pooleprotsendises languses, siis 2017. aasta jaanuaris-veebruaris on kütuse- ja toiduainehindade taastumise tõttu hinnakasv jõudnud 3%ni.
Üha rohkem näeme kinnisvaraturul inimesi, kes otsivad võimalusi oma vaba raha paigutamiseks elukondlikku kinnisvarasse. Alljärgnevalt selgitame, kuidas teha vahet investeeringutel ja mis on oluline üürikorteri soetamisel.
Kinnisvarasse investeerides on võimalik tulu teenida, kas igakuiselt saadava üüritulu näol või siis panustada korteri väärtuse kasvule pikemas perspektiivis. Igaühel tuleb leida endale sobivam variant, kuid reeglina neid võimalusi omavahel kombineeritakse.
Investeerimiseks ei sobi samavõrra kõik korterid. Kui investorit huvitab tootlus, siis maksevõimelist üürnikku huvitab ennekõike asukoht, asukoht ja veelkord asukoht, alles seejärel üürimakse, ülalpidamiskulud ning korteri seisund.
Viimane on siiski väga oluline investori jaoks, sest kvaliteetselt ehitatud või renoveeritud pinna eeliseks on väiksemad kulud, kuigi ettenägelik üürikorteri omanik peaks kümme protsenti üüritulust remondifondi kõrvale panema.
Üürnik suunab lõpuks ühel või teisel viisil oma eluaseme seisukorraga seotud probleemid investori õlgadele ja lisaks tavapärasele investeerimisriskile tuleb siis tegeleda ka oma varaga seotud olmeprobleemidega. See võib olla sama tüütu, kui näiteks pidev auto remontimine.
Kvaliteetpinnaga on muresid vähem, remondifond on väiksem või seda ei ole üldse ning üüriliste kontingent on tavaliselt oma elukeskkonna suhtes hoolivam, mis aitab jällegi omakorda kulusid kokku hoida.
Kvaliteetselt ehitatud või renoveeritud pinna miinuseks on suhteliselt kõrgem omandamiskulu. Omandamiskulu kajastub ka kõrgemas üüris või kui üürihinnad on üürniku rõõmuks madalad, siis investori kurvastuseks kajastub omandamiskulu tema investeeringu madalamas tootluses.
Seetõttu ei tormaks me pimesi kiitma uut või renoveeritud kinnisvara. Soovitaksime investoril vaadata kindlasti seda, kas odavalt ostetud ja kehvema kvaliteediga kinnisvara pakub paremat tootlust.
Kindlasti tasub siinjuures vaadata veel kolmandat aspekti – investeeringu väärtust ajas. Eesti kinnisvaraturg on kahekümne viie aasta jooksul näinud nii tõuse kui languseid, kuigi lõppkokkuvõttes ikkagi väärtuse tõusu. Väärtus on pikaajaline näitaja. Tootlus on üldiselt ajaliselt lühike näitaja – täna on, homme ei pruugi seda olla.
Näiteks viieprotsendilise tootluse korral teeniks investor ostetud korteri omandamishinna tagasi 20 aasta jooksul! Kui paarkümmend aastat ei ole võimalik sama üüritaset hoida, sest ostetud kinnisasi vananeb füüsiliselt ja moraalselt kiiremas tempos, siis jooksev 5%-line tootlus ei ütle veel midagi peale selle, et investor petab ennast.
Õigel ajal ostetud ja õige asja väärtus ajas tõuseb. Seega võib juhtuda, et näiteks odava, kuid hea tootlusega korter on lühiajaliselt hea investeering, kuid pikaajaliselt halb.
Küsigem näiteks, milline on üürnike nõudlus Mustamäe 70ndatel ehitatud ja vastava ajastu planeeringu ja mugavustega paneelmajade järele kümne aasta pärast? Võib juhtuda, et täna küsitav üür pole kümne aasta pärast jätkusuutlik, kuna turul pakutakse sama üüritaseme juures hoopis kaasaegsemaid ja paremaid eluasemeid.
Vaatame näitena kahte võimalikku alternatiivset investeeringut ning nende plusse ja miinuseid.
Vaatame esimese näitena nõukogudeaegse korteri ostu Mustamäel. Kui osta korter 60 000 euroga (omafinantseering 20% ehk 12 000 eurot, laen 48 000 eurot, intress 3% ehk intressikulu ca 1400 eurot aastas, lisaks maksed remondifondi) ning küsida korteri eest üüri 360 eurot + kommunaalid, siis võib tootluseks saada paremaid tulemusi kui viis protsenti.
Lühiajaline tootlus on sellisel juhul kõrgem, aga kas see on ka pikaajaline? Kas korter leiab endale sama hinnaga üürniku kümne aasta pärast? Teatavasti on suur osa Mustamäe praegusest elamufondist pool sajandit vana ja mitte väga kvaliteetne.
Tõsi, paljusid maju renoveeritakse, kuid neid ei anna siiski võrrelda samasse piirkonda ehitatavate uute korteritega, mis vastavad tingimustelt palju paremini üürnike nõudmistele. Ideaalis soovitakse üüritulu teenida 10 protsenti vara omandamishinnalt.
Uusarenduste puhul on hea, kui tulusus jääb viie protsendi juurde, kuid selle kompenseerib väiksem vajadus tegeleda olmeprobleemidega, väiksem pikaajaline risk leida üürnikke ning võimalus ka vara hinna tõusule, eriti piiratud pakkumisega piirkondades.
Nõukogudeaegse kinnisvara puhul tulebki nõuda kõrgemat tootlust, kuna varaga seotud riskid on oluliselt kõrgemad. Tuleb arvestada, et vara ei leia enam selle hinnaga kasutajaid, spekulatiivne väärtuse kasvu võimalus on väiksem, kuna peale tuleb uusi kortereid, ning ka jooksvad jõupingutused vara korrashoiuks on suuremad.
Seega peaks iga investor kaaluma, milline rahapaigutus sobib paremini tema riskiprofiili ja vaba aja veetmise võimalustega.
Hea asukoha ja hea kvaliteedi osas võtame esimeseks näiteks Merimetsa piirkonda kerkiva Kodulahe kvartali. Olgu läbipaistvuse huvides öeldud, et Arco Vara on nimetatud projekti arendaja. Rocca al Mare ja Pelgulinna vahel laiuv ala on viimastel aastatel muutunud tänu rannapromenaadile ning Stroomi rannaala ja Merimetsa korrastamisele ihaldusväärseks elukeskkonnaks.
Seal jagub palju rohelust ning vaba aja veetmise võimalusi. Piirkonna ehteks on Stroomi rand ja rannapark Pelguranna tänava ja mere vahel oma teeradade, väljakute ja mänguplatsidega. Lisaks korralik välisvalgustus, jalgrattateed, hulgaliselt mängu- ja spordiväljakuid ning treeninguseadmeid. Kõik see kokku on heaks argumendiks selliste üürnike leidmisel oma üüripinnale, kes hindavad aastaringseid vaba aja veetmise võimalusi värskes õhus ning kesklinna mürast pisut eemal. Kindlasti peab selline üürnik olema keskmisest maksejõulisem.
Nõukogudeaegse paneelmaja korteriga võrreldes on Kodulahe näol tegemist hüppega ajas 50 aastat edasi. Ostes Kodulahes uue 2-toalise korteri hinnaga 120 000 eurot ning küsides korteri eest üüri 500 eurot kuus + kommunaalid, on investori vara aastatootluseks täpselt 5%.
Kui osta korter laenuga, mille omafinantseering on 10-20 protsenti, siis on vaja ise investeerida kuni 24 000 eurot. 6000-eurone üüri aastatulu on piisav, et maksta korteri ostmiseks võetud laenuintressi (näiteks 3% intressimäära korral ligi 3000 eurot aastas) ning ülejäänud summast maksta tagasi pangalaenu või lugeda see omafinantseeringuga 24 000 eurot teenitud tuluks. Omafinantseeringu tootlus on sellisel juhul 12,5% aastas!
Pikaajaliselt on küsimus selles, kuidas muutuvad intressimäärad ning kinnisvara hinnad. Kesklinna naabruses olev looduskeskkond on piiratud ning selle hind kasvab tulevikus kiiremini, kui üldised kinnisvara hinnad.
Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta veebruaris 9% rohkem toodangut kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses, kui ka töötlevas tööstuses.
Veebruaris toodeti töötlevas tööstuses 6% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – enam kui kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid veebruaris eelmise aasta veebruari mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka tekstiili, mootorsõidukite ja ehitusmaterjali tootmises. Toodang vähenes elektroonikaseadmete ja mööbli tootmises.
Välisturule müüdi veebruaris 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta veebruariga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 2% ja müük kodumaisele turule 6%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta veebruaris tööstuses kokku 2% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 3% rohkem.
2016. aasta veebruariga võrreldes toodeti elektrit 33% ja soojust 9% rohkem.
| Tegevusala | Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb | ||
| KOKKU | 2.3 | 8.2 | 9.0 |
| Energeetika | -0.1 | 23.4 | 23.4 |
| Mäetööstus | 1.2 | 33.8 | 34.6 |
| Töötlev tööstus | 2.6 | 5.0 | 5.8 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | -2.8 | -15.0 | -14.3 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 1.3 | 6.6 | 7.3 |
| toiduainete tootmine | 2.1 | 1.1 | 1.7 |
| metalltoodete tootmine | -0.5 | 13.0 | 14.2 |
| elektriseadmete tootmine | 1.6 | 5.2 | 6.3 |
| tekstiilitootmine | -4.7 | 2.5 | 3.5 |
| mööblitootmine | 3.6 | -7.9 | -7.0 |
| mootorsõidukite tootmine | 1.3 | 8.8 | 9.6 |
| ehitusmaterjali tootmine | 6.4 | 10.9 | 11.6 |
| masinate ja seadmete tootmine | 2.1 | 4.0 | 5.0 |
a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.03.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.03.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Seoses kinnisvaraportaali kv.ee hinnapoliitika muutumisega, millega tõuseb portaalis kuulutamise tasu ebamõistlikult suureks, on otsustanud 11 Eesti suuremat kinnisvarabürood, sealhulgas ka Arco Vara, kv.ee portaalist lahkuda. Kokku tähendab see ca 15 000 objekti kadumist kv.ee keskkonnast, mis on 40% kõikidest nende kuulutustest.
Viimane hinnatõus kinnisvarabüroodele toimus 2016. aasta sügisel, 2017. aasta alguses tõstis kv.ee tavakasutajate kuulutuse maksumust 60% võrra (enne 9.99 €/kuu, nüüd 15.99 €/kuu) ning alates 1. aprillist muutub kinnisvarabüroodele kv.ee portaalis kuulutamine kuni 450% kallimaks. Selline hinnatõus ei ole mitte kuidagi põhjendatav ega aktsepteeritav.
Eesti kinnisvaraturul on viimased 15 aastat juhipositsioone vedanud kaks suurt kinnisvaraportaali, aja ja harjumusega on tekkinud aga monopoliseis, mille all kannatavad tegelikult sisu loojad ehk meie ise.
Suhtumine, kus oluline on suurem turuosa ja kasum, mitte pakutava teenuse kvaliteet, ei ole jätkusuutlik. Selline pidev ja hiiliv hinnatõus on viinud meid olukorda, kus oleme otsustanud loobuda kv.ee teenustest ning otsida alternatiive mujalt. Seoses sellega kaovad meie kuulutused ka sama grupi poolt hallataval soov.ee leheküljelt.
Kõikides teistes suuremates ja väiksemates kinnisvaraportaalides oleme endiselt esindatud. Kv.ee lehel on tänase (31.03) seisuga 35 220, city24.ee 32 600 ja kinnisvara24.ee 14 650 aktiivset müügi- ja üürikuulutust.
