Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
Juunis oli portaalis KV.EE keskmiselt 1993 Harjumaa majade müügipakkumist keskmise hinnaga 1292 €/m². Aastaga on majade müügipakkumiste keskmine hind kasvanud 3% võrra.
Enamuses vaatlusalustes Harjumaa valdades on majade müügipakkumiste hinnad kerkinud. See on ka loomulik, sest aktiivse elamispindade turu fookus on küll peaasjalikult korterite sektoris, kuid majadegi tehingute arv on tõusuteel.
Kasvaval kinnisvaratehingute arvul on kombeks hindu ülespoole suruda. Portaali KV.EE Harju majade keskmine hinnatõus 3% on siiski vägagi mõõdukas. Võrdlusena olgu toodud näiteks, et keskmine palk kerkiv juba aastaid tempoga 5-7% aasta baasil.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
| Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk | Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m² | |||||
| 06/2016 | 06/2017 | Muutus, % | 06/2016 | 06/2017 | Muutus, % | |
| Harku vald | 239 | 254 | 6% | 1 129 | 1 209 | 7% |
| Jõelähtme vald | 27 | 24 | -11% | 941 | 898 | -5% |
| Keila linn | 17 | 27 | 59% | 879 | 1 006 | 14% |
| Keila vald | 90 | 79 | -12% | 1 025 | 902 | -12% |
| Kernu vald | 83 | 64 | -23% | 466 | 474 | 2% |
| Kiili vald | 21 | 39 | 86% | 1 208 | 1 302 | 8% |
| Kose vald | 13 | NA | 738 | NA | ||
| Kuusalu vald | 8 | NA | 847 | NA | ||
| Loksa | 9 | 6 | -33% | 641 | 692 | 8% |
| Maardu linn | 72 | 62 | -14% | 1 177 | 1 191 | 1% |
| Paldiski | 13 | 18 | 38% | 361 | 414 | 15% |
| Raasiku vald | 12 | NA | 862 | NA | ||
| Rae vald | 243 | 179 | -26% | 1 549 | 1 456 | -6% |
| Saku vald | 64 | 98 | 53% | 777 | 1 115 | 44% |
| Saue linn | 22 | 17 | -23% | 978 | 943 | -4% |
| Saue vald | 71 | 66 | -7% | 1 192 | 1 164 | -2% |
| Tallinn | 813 | 742 | -9% | 1 392 | 1 463 | 5% |
| Viimsi | 270 | 318 | 18% | 1 443 | 1 428 | -1% |
| Eesti | 3 336 | 3 115 | -7% | 1 028 | 1 089 | 6% |
| Harjumaa | 2 085 | 1 993 | -4% | 1 254 | 1 292 | 3% |
| Narva | 31 | 48 | 55% | 441 | 334 | -24% |
| Pärnu | 62 | 66 | 6% | 987 | 1 066 | 8% |
| Tallinn | 813 | 742 | -9% | 1 392 | 1 463 | 5% |
| Tartu | 329 | 269 | -18% | 989 | 1 021 | 3% |
Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.
Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.
Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.
Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.
Käsiraamatu saad soetada Kinnisvarakooli raamatupoest.
Täna kogunenud Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu võttis vastu otsuse, mille kohaselt tehakse RKASi üldkoosolekule ettepanek kas Tartus aadressil J. Kuperjanovi 9 asuv Eesti Rahva Muuseumi (ERM) endine näitusemaja võõrandada uue avaliku enampakkumise teel või algatada vara riigile tagastamine kinnistu RKASi aktsiakapitalist väljaarvamise teel.
Vara riigile tagastamisel saab riik analüüsida kohaliku omavalitsuse avalikku huvi antud objekti suhtes ning otsustada vara kohalikule omavalitsusele võõrandamise tingimuste üle. Avaliku enampakkumise korraldamise korral tagatakse ettevõttele nii majanduslikult parima hinna väljaselgitamine kui ka kõigi ostuhuviliste võrdne kohtlemine.
RKASil on neljaliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad Sulev Luiga, Marek Pohla, Tarmo Porgand ja Tõnu Toompark.
Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.
Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…
Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.
[subscribe2]
Oma töös näen tihti olukordi, kus müügisolevate majade või hoonestamata kinnistute õued on sassis, kola täis või lihtsalt hooldamata. Olenemata sellest, kui hea on asukoht, võib just see, pisiasjana tunduda olukord rikkuda potentsiaalse müügitehingu.
Hooldamata kinnistu võib mõjuda mitmeti. See tekitab kahtlusi ülejäänud kinnisvara korrasoleku suhtes, mõjub emotsionaalselt eemaltõukavalt, sest ei lase ideedel lennelda ning võib valmistada lihtsalt suure pettumuse, sest kuulutuses on lubatud üht, kuid tegelikkus on midagi muud.
On olnud ka juhtumeid, kus inimene, näinud kuulutust, otsustas enne müüjaga kontakteerumist käia ise kohapeal vaatamas, et vaadata, kas krunt näeb siis ka nii ilus välja nagu kuulutuses. Eks ta ole, reklaami jaoks otsitakse ju ikka välja paremaid pilte. Aga kui omanik pole hoolas olnud ning maja ümbrust koristanud, siis võib juhtuda, et kohapeal avaneb hoopis muu pilt ning kõne jääb tegemata, sest esmamulje valmistas pettumuse.
Seega, olge valmis, et keegi tuleb pakutavat oma silmaga kaema ka siis, kui te pole selleks valmistunud. Müügisolev objekt peab alati olema parimas korras ja jätma möödujale mulje, et kord on majas ja omanik hoolitseb oma vara eest.
Kui teil pole endal aega regulaarselt niita-trimmerdada ning hekke pügada, siis leidke keegi, kes seda teie eest regulaarselt teeb. Tellige konteiner ja visake ära kõik, mida teil vaja pole ning mis ei aita kaasa müügile. Kui vaja, lammutage ära vanad pooltühjad ja väsinud kuurid ja varjualused. Tellige aednik või haljastusfirma, kes istutab maha ette mõned lilled ja kärbib oksi.
Iga selline tegevus suurendab tõenäosust, et koduotsijal just teie maja vastu huvi ja sümpaatia tekib.
Rain Raidmets
Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler
Colonna Kinnisvara alustab järjekorras juba viienda kortermaja müügitegevust ja ehitust Lasnamäel Vana-Kuuli ja Liikuri tänaval.
Täitmaks uute kvaliteetsete ja mõistliku hinnaga elamispindade nõudlust Tallinna Lasnamäe piirkonnas on Colonna Kinnisvara alustanud järjekordse uue 8-kordse ja 33 korteriga korterelamu müüki ja ehitust Tondiraba asumis Lasnamäel.
Tegemist on järjekorras viienda majaga Liikuri elamuarenduse projektis, kus kolm esimest maja on klientidele üle antud ja neljas 33-korteriga maja on klientidele üleandmiseks peagi valmis.
Kortermaja ehitab ehitusettevõte Messiehtus OÜ, kellega koostöös on tehtud kümmekond erinevad ehitusobjekti. Kortermaja saab valmis 2018 a sügisel.
„Oleme nelja esimese maja ehituse ja müügitegevuse käigus saanud tagasiside, et nõudlus alla 2000 m2 hinnaga, praktiliste ja kvaliteetsete Lasnamäel asuvate korterite järele on arvestatavalt suur. Meil on enesekindlust jätkata viienda ning peagi ka kuuenda maja, mis on antud projekti viimane, ehitust. Saame klientidelt kiitvat tagasisidet kortermaja nii ehituse kvaliteedile, konkurentsivõimelisele hinnatasemele kui ka üldisele piirkonnale arengule,“ rõhutab Colonna Kinnisvara juhatuse esimees Marek Õunamägi.
Piirkonna väärtust tõstab veel teadmine, et Tondiraba asum on tulevikus olulisel kohal Lasnamäe üldplaneeringu elluviimise seisukohalt – uus kaasaegne elukeskkond, terve asum uute tänavate, kaupluste, koolide, lasteaedade, haigla ja puhkealadega.
Kokku on Liikuri 41/2 korterelamus 33 korterit, 1- kuni 4-toalised, suurustega 34,8 – 81,3 m². Elanikud saavad parkida sõidukid maa-alusesse parklasse või maja ees olevasse väliparklasse, igal korteril on oma panipaik. Korterite hinnavahemik on 67 000 – 153 000 EUR.
Tallinnas müüdi 2017. aasta esimese kuu jooksul 456 miljoni euro eest kortereid, mis on 20,7 protsenti enam kui mullu samal ajal. Korteritehingute arv kasvas aastaga 9,4 ning ruutmeetri hind tõusis 8,8 protsenti 1706 euroni, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul läheb eestlastel üle aastate hästi ja see peegeldab ka kinnisvaraturul. “Hotellid on täis, vanalinnas avati kaaviaribaar, kraanad on püsti ja tööjõust on puudus,” ütles Vahter ja lisas, et märgatav tõus puudutab peamiselt Tallinna ja veel paari suuremat tõmbekeskust.
“Ka kinnisvara ostetakse tuntavalt rohkem, aga reaalsed hinnad pole viimased paar aastat pigem tõusnud. Ostetakse uuemaid ning kallimaid pindasid ja see viib keskmise hinna statistiliselt üles. Näiteks on Mustamäe ruutmeetri hind tõusnud aastaga kümme protsenti just tänu tehingutele uute korteritega ja vanemate hind seisab paigal,” rääkis Vahter.
2017. aasta juunis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1178 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 113 miljonit eurot, mis on 4,9% enam kui eelmise aasta samal kuul.
Juunis müüdi Tallinnas 730 korterit, mis 3,5 protsenti enam kui aasta tagasi. Juunis müüdi kalleim korter 536 000 ning odavaim 6000 euroga. 2017. kuue kuu kalleim korter läks vanalinnas kaubaks 1,4 miljoni euroga.
Juunis müüdi Tallinnas 39 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kahe võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 1,1 miljoni ning soodsaim 5000 euro eest.
Möödunud kuul müüdi 10 elamumaa krunti, mis on kuue võrra vähem kui mais. Odavaim krunt maksis 20 000 ja kalleim 1 150 000 eurot.
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
Kinnisvarakoolis toimub 28/09/2017 koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Koolituse eesmärk on nimetatud aktide valguses anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.
Koolituse “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” sihtrühm on:
Koolitusel käsitletakse ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast koos näidetega Tallinna kui ka teiste suuremate linnade halduspraktikast.
“Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 28/09/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Cobalt Raul Keba.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Pole sugugi imekspandav, et valdav osa elamispindade arendusest toimub pealinnas ja selle ümbruses. 2016. aastal valmis Eestis statistikaameti andmetel 4732 eluruumi. Sellest 75% ehk 3526 eluruumi Harju maakonnas. Tallinna kanda jäi 2264 eluruumi valmimine, mis kogu Eesti valminud eluruumidest moodustab 48%.
Harju maakonna kõrval annavad veel pisut tooni Tartu ja Pärnu maakonnad. Neis valmis möödunud 2016. aastal vastavalt 708 ja 198 eluruumi. Tartumaa osakaal kogu Eesti eluruumide kasutuslubades on 15% ja Pärnumaal 4%.
Kõikide muude maakondade kasutusloa saanud ehk valminud eluruumide arv jäi alla 50. Jõgevamaal kasutuslubade arv oli kõige napim ehk 6, järjestuses tagantpoolt järgmine oli Hiiumaa 7 valminud eluruumiga.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
30. juunil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elering ASi vahel leping Kuusalu alajaama renoveerimistööde teostamiseks Harjumaal.
Tööde käigus renoveeritakse Kuusalu 110kV alajaam. Renoveerimine toimub „võtmed kätte“ meetodil ning sisaldab seadmete tarnet koos vajalike projekteerimistööde, installeerimise, seadistamise ja kontrolliga. Vana jaotla lammutatakse ning rajatakse uus kahe sektsiooniga 110 kV välisjaotla koos liinide ümberühendamise, uue juhtimis-, abi- ja kontrollsüsteemiga. Tööde käigus rekonstrueeritakse juurdesõidutee, ehitatakse uus juhtimishoone, 110 kV jaotla ja uus sidekiosk
Lepingu maksumus on ligikaudu 1,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad 2017. aasta juulis ning lõppevad 2018. aasta oktoobris.
AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.
Kaubaekspordi 2016. aasta teisel poolel alanud kasv jätkus 2017. aasta esimeses kvartalis. Peaaegu kõikide kaubarühmade puhul on väljavedu iga kuuga suurenenud. Peamise eksportiva sektori, st töötleva tööstuse konkurentsivõime hindamiseks on aga oluline vaadelda esmajoones seda, kuidas on muutunud Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu. Teine osa ekspordist – välismaalt sissetoodud kaupade taasväljavedu ehk reeksport – iseloomustab rohkem piirkonna üldisi kaubavooge ning selle käekäik on oluline pigem veoteenuste sektori jaoks, kuid ei kirjelda majanduse üldist ekspordivõimet.
Statistikaameti esimesed andmed Eesti päritolu kaupade ekspordi kohta pärinevad aastast 2013. Aastatel 2013–2015 kaubaeksport tervikuna vähenes, kuid Eesti päritolu kaupade eksport püsis enam-vähem ühel tasemel (vt joonis 1). Seetõttu oli ekspordilanguse mõju majandusele neil aastail tagasihoidlikum, kui koguekspordi kahanemine andis alust arvata. Kui samal ajal ei oleks Eesti toidukaupade eksport Venemaale vastusanktsioonide tõttu kannatanud, vaid jäänuks 2013. aasta tasemele, olnuks kohalikku päritolu ekspordi kasv aastatel 2014 ja 2015 vastavalt ligikaudu 0,5 ja 0,8 protsendipunkti võrra veelgi kiirem. 2016. aastal eksport kasvas, peamiselt küll reekspordi kõikumise mõjul, kuid suurenes ka Eesti päritolu toodete eksport. Eesti päritolu kaupade väljavedu on viimase nelja aasta jooksul kasvanud ligikaudu 3% ja reeksport samal ajal vähenenud umbes 14%. Selle tulemusena on Eesti päritolu ekspordi osakaal kogu kaubaekspordis suurenenud 4 protsendipunkti võrra 68%-lt 72%ni.
Eesti päritolu ekspordi osakaalu suurenemine väliskaubanduses näitab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet heas valguses. Varasemast analüüsist on teada, et Eesti ettevõtted on aastate jooksul oma rahvusvahelist turuosa kasvatanud peamiselt hinnavälise konkurentsivõime paranemise toel. Järjest suurema osa kaupade kohapeal tootmine loob head tingimused kohalike ettevõtete tihedamaks koostööks kogu väärtusahela ulatuses, alates idee väljatöötamisest ja toormaterjali tarnimisest kuni turustamiseni. Kõrgema lisandväärtusega tegevused asuvad tavaliselt väärtusahela alguses (tootekontseptsioon, patendid jne) või lõpufaasis (turustamine) ehk mida laiemalt kohalikud ettevõtted ahelas paiknevad, seda rohkem lisandväärtust majanduses luuakse.
Statistikaameti avaldatavad andmed Eesti päritolu ekspordi kohta ei sisalda aga teavet selle lisandväärtusmahukuse kohta, st kui suur osa kaupade tootmisel või töötlemisel loodavast lisandväärtusest tekib Eestis, mis võib kaubarühmade lõikes olla väga erinev. Seega ei tähenda suurem kohalikku päritolu toodangu osakaal ekspordis tingimata vastava tegevusala suuremat lisandväärtust. Kõige suurem on Eesti päritolu kaupade osakaal puidutoodete ja mööbli ekspordis (vt joonis 2). Mõlemas kaubarühmas on väga oluline sisend puit ja seetõttu on lihtne üles ehitada kohalikule toorainele tuginev ärimudel. Nii on läbiveetava kauba osakaal nendes kaubarühmades väga väike.
Ülekaalukalt suurima ekspordiga kaubarühma, masinate ja seadmete ekspordis on kohalikku päritolu toodangu osakaal keskmise näitajaga võrdne. Teada on aga, et selle valdkonna suurimad eksportijad kuuluvad rahvusvahelistesse korporatsioonidesse, kes teevad Eestis pigem allhankeid. Seepärast ei ole masinate ja seadmete valdkonnas tegutsevate ettevõtete puhul Eesti päritolu ekspordi osakaal ilmselt kõige parem konkurentsivõime indikaator.
Ühe väikseima Eesti päritolu ekspordi osakaaluga on mineraalsed tooted, mille ekspordis on viimastel aastatel nafta hinna languse tõttu toimunud suured muutused. Kui aastatel 2013–2014 moodustas mineraalsete toodete väljavedu kogu kaubaekspordist üle 10% ning enne seda veelgi rohkem (enam kui 15%), siis 2016. aastal oli vastav näitaja alla 8%. Samas on ka selles reekspordikeskses sektoris läinud paremini ettevõtetel, kes on suutnud tooted Eestis valmistada või siis vähemalt töötlemise käigus neile lisandväärtust juurde anda.
Kuigi Eesti päritolu eksport tervikuna on olnud viimastel aastatel edukam ja stabiilsem kui reeksport, ei kehti see tingimata kõikide kaubarühmade puhul. Kõrvutades kaubarühmade ekspordi kasvu ja nendes sisalduva Eesti päritolu ekspordi osakaalu ilmneb, et kohalikku päritolu toodangu osakaal selgitab üksiku kaubarühma ekspordiedukust viimasel kahel aastal üsna vähe (vt joonis 3). Tootmise ja eksportimise äriloogika on eri kaupade puhul erinev ning sõltub paljudest asjaoludest, sh kohaliku sisendi kättesaadavus, rahvusvaheliste väärtusahelate olemasolu, ettevõtte omanike ambitsioonid, turunõudlus jne. Samuti on nii Eesti päritolu kui ka üldise ekspordi väärtus paljudes kaubarühmades väga väike ning seetõttu võib ühekordsete tehingute mõju kaubarühma ekspordi kasvule olla suur, kuid majanduse jaoks tervikuna hoopis tagasihoidlikum. Üldjoontes võib siis öelda, et kui reeksporti vaadelda konkurentide toodanguna, on kohalikku toodangut eksportivad ettevõtted suutnud konkurente edestada. Kõigi kaubarühmade puhul sellist edulugu siiski ei ilmne ja kindlat seaduspära ei saa viimaste aastate põhjal täheldada.
Kristo Aab
Eesti Panga ökonomist
Fondivalitseja East Capitali hallatav kinnisvarafond East Capital Baltic Property Fund III on sõlminud kokkuleppe Tallinnas asuva Nehatu logistikapargi omandamiseks logistika- ja tööstusparkide operaatorilt VGP. Tehingu hind on 54 miljonit eurot. Tegu on ühe suurima tehinguga Eestis alates Hilton Hotelli ostust möödunud aastal.
East Capital Real Estate tegevjuhi Madis Raidma sõnul on A-klassi lao- ja tootmispindadega Nehatu logistikapark Tallinna ühel tuiksoonel atraktiivne investeering, mis sobib fondi portfelli suurepäraselt.
Nehatu logistikapargi suurimad väärtused on Raidma sõnul pikaajalised ja tugevad üürnikud, suurepärane asukoht ja ligipääsetavus.
Logistikapargis on rohkem kui 77 000 ruutmeetrit A-klassi pooltööstuslikke ruume logistika-, tööstus- ja äritegevuseks. Kinnistul tegutsevad teiste hulgas CF&S Estonia, Aston Synthetics ja Lemoine Estonia.
Tehing jõustub peale Konkurentsiametilt loa saamist. Tehingut nõustasid ostja poolelt KPMG ja RaidlaEllex.
VGP on logistika- ja tööstusparkide operaator ja arendaja, kes tegutseb Saksamaal, Tšehhis, Lätis, Eestis, Slovakkias, Ungaris, Rumeenias ja Hispaanias. Ettevõte on noteeritud Brüsseli Euronext börsil ning Praha börsil.
East Capital Baltic Property Fund III on fondivalitseja East Capital poolt 2015. aasta augustis loodud kinnisvarafond, mis investeerib kõrgekvaliteetsesse ärikinnisvarasse Tallinnas, Riias ja Vilniuses, millel on atraktiivne asukoht ja tugevad üürnikud.
Kolmanda fondi omakapital on 100 miljonit eurot. Fond on suunatud institutsionaalsetele investoritele. Senised investeeringud III fondis on Vesse kaubandus- ja ärikeskus, mille ankurüürnikuks on juhtiv kodu- ja aiakaupade müüja Bauhof ja värskelt valminud moderne Hilton Hotell Tallinna kesklinnas, mis pakub kõrgeimas kvaliteedis nii hotelli-, spa- kui ka meelelahutusteenuseid Eestis.
East Capital Real Estate on osa East Capital grupist, iseseisevast varahaldusettevõttest, mis spetsialiseerub arenevatele ning kiire majanduskasvuga turgudele. Ettevõttel on kontorid Dubais, Hongkongis, Luksemburgis, Moskvas, Oslos, Stockholmis ja Tallinnas. Grupp haldab 2,7 miljardi euro väärtuses varasid erinevates aktsia- ja kinnisvarafondides, teenindades laia rahvusvaheliste investorite baasi. East Capital Real Estate on juhtiv kinnisvara valdkonnas tegutsev varahaldusettevõte Balti riikides, millel on meeskonnad kõigis kolmes riigis. Ettevõte haldab kolme fondi, millele kuulub kokku 300 000 ruutmeetrit üüripinda kokku 20 erineval kinnistul.
Küsimus: Korteriühistu juhatuse üks liige soovis juhatusest välja astuda. Üldkoosolekul valiti ka uus juhatuse liige, kuid millised protseduurid tuleb nüüd läbida, et uus juhatuse liige saaks seadusega kinnitatud?
Vastus: Korteriühistu üldkoosolek on korteriühistu kõrgeimaks organiks. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Saan aru, et korteriühistu üldkoosolekul on vastu võetud otsus senise juhatuse liikme tagasikutsumiseks, samuti on valitud ka uus juhatuse liige. Seega otsus on vastu võetud ja jõustunud, kui seda ei ole keegi vaidlustanud.
Korteriühistud kantakse nagu teisedki mittetulundusühingud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (maakohtu registriosakond). Selleks, et andmed oleksid muudetud ka registris, tuleb korteriühistul esitada korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel maakohtu registriosakonnale notariaalselt kinnitatud avaldus juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue juhatuse liikme valimise kohta koos riigilõivu tasumise tõendiga. Avalduse võib esitada ka läbi notari või internetis portaalis ettevõtjaportaal.riik.ee, viimasel juhul peab muutmiskande algatama registrisse kantud juhatuse liige.
Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Registrile tuleb esitada paberil originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud koopiad. Digitaalselt allkirjastatud dokumendi saab esitada portaali kaudu. Samuti tuleb esitada valitud juhatuse liikme nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta.
Registris tehakse vajalikud muudatused viie tööpäeva jooksul. Kohus teeb kande (avalduse rahuldamise korral) või kandemääruse (avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse mitterahuldamiseks). Kohus võib avalduse läbivaatamisaega pikendada. Kui kanne on tehtud, saadetakse korteriühistule ja/või korteriühistut esindavale notarile registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrükk. Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.
Autor: Kätri Sarapuu, jurist
Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid. Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“. Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti. |
 |
