Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
 

Ajalooline büroohoone Endla tänaval saab uue hingamise

13.03.2017

BPT Real EstateKevadel algavad Endla 16 ärihoone renoveerimistööd – uue väljanägemise saab hoone paekiviülikond ja sissepääs, osaliselt uuendatakse ka siseruume.

Maikuus, mil hoonest lahkub pikaajaline kasutaja Telia AS, alustab Kaamos Kinnisvara AS renoveerimistöödega, et anda väärika ajalooga hoonele sügiseks uus ja värske välimus. Hoone kõik korrused, enam kui 4000 m2 büroopinda, üüritakse välja erinevas suuruses ettevõtetele.

“Omandasime hoone 2015. aasta suvel. Juba siis nägime hoones suurt perspektiivi, mida kujundavad eelkõige väga hea asukoht südalinna vahetus läheduses, head parkimistingimused tulevastele kientidele, ning mugav ühistranspordi ühendus. Hoone hea seisukord koos eelpool nimetatuga loovad võimaluse pakkuda konkurentsivõmeliste hindadega komplektset ärihoone lahendust.”, sõnas Priit Uustulnd (Kaamos Kinnisvara tegevjuht).

Paindlike lahendustega tagatakse igale ettevõttele sobiv töökeskkond. Ruumide planeeringuid muutes saab vajadusel kujundada terve korruse ühtseks toimivaks tervikuks, samuti on võimalik korruse liigendamine väiksemateks büroopindadeks.

Endla Ärimaja fassaadi ja sissepääsu konseptsiooni mõtles välja Kauss Arhitektid. „Valgenduse saab maja paekiviülikond, uuendatakse sissepääs ning Endla-Koidula nurgal asuv väiksem hooneosa rüütatakse säravmusta. Mitmedimensiooniline fassaad helkleb päeval mustjalt, pimedamal ajal paljastub uus erk fassaadikiht, mille joonistab välja fassaadi tagant paistev valgus. Nii saavutame kaasaegse ning moodsa ilmega büroohoone.“, kommenteerib hoone uuenduskuuri Kaur Talpsep (Kauss Arhitektid arhitekt&partner)

Endla Ärimajas on olemas koolitusruumid ja lõunarestoran. Mitmed üüripinnad on loodud sisekujunduse uuemaid trende silmas pidades. Kaasaegsed valgusküllased kontoriruumid on avatud planeeringuga, siseruumides lisavad interjöörile avarust hubased kardinad ja klaasseinad.

Südalinnast vaid 7-minutilise jalutuskäigu kaugusel asuvale hoonele on tagatud mugav ligipääs nii jalgratta-, auto- kui ühistranspordiga liigeldes. Maja ees asuvad ühistranspordi peatused ja üürnikele ning külalistele on olemas 90 kohaga eraparkla. Ärimajast 500m kaugusel paikneb Kristiine Keskus, mis pakub mitmekülgseid toidukohtade valikuid ja häid ostlemisvõimalusi.

“Kevadel vabanevate büroopindadega on võimalik tutvuda juba täna – lahendused on väga paindlikud ja hinnad algavad 7 €/m2 . Eelmüük on juba täies hoos ja senine huvi on olnud suur.”, lisas Mihkel Pärtel (hoonesse büroopindu vahendava ettevõtte BPT Real Estate AS-i valdkonnajuht).
Hoone arenduse ja korrashoiu eest vastutab Kaamos Kinnisvara AS ning büroopindu vahendab BPT Real Estate AS.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: Tallinna kinnisvaraturg rahuneb, muu Eesti aktiveerub

10.03.2017

Arco VaraKinnisvaraturu aktiivsus on Tallinnast üle kandumas teistesse Eesti piirkondadesse

Veebruaris tehti Eestis 1 612 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes jaanuariga langenud 2,4% kuid võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud 7,3%. Korterituru tehinguaktiivsuse langust võis ennekõike märgata Tallinna linnas. Väljaspool Tallinnat kasvas tehinguaktiivsus 5,3% võrreldes jaanuariga ning võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvas tehinguaktiivsus koguni 15%.

Sarnaselt viimastele kuudele on nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kiirem kasv hakanud aina enam esile kerkima väiksemates Eesti piirkondades. Väljaspool Tallinnat on paranenud tööhõive ning kasvanud elanike sissetulekud, mistõttu on kasvanud ka huvi kinnisvara soetamise vastu. Juhul, kui väljaspool Tallinnat loodaks rohkem tasuvaid töökohti, vaba aja veetmise võimalusi ning hea infrastruktuur, võib tulevikus näha väikepiirkondades tehinguaktiivsuse kasvu ja hinnatõusu jätkumist.

Veebruaris tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 171 €/m2. Võrreldes jaanuariga ruutmeetrihind langes 5,8% kuid võrrelduna 2016. aasta sama ajaga kasvas 4,6%. Aastases võrdluses on hinnakasv Tallinnast väljaspool olnud oluliselt kiirem, Eestis tervikuna on hinnakasv võrreldes 2016. aasta veebruariga kasvanud ligemale 4,6%. Tavapäraselt on jaanuar olnud igal aastal korteriturul kõige rahulikum kuu, mille järel veebruaris on nii hinna kui tehinguaktiivsuse kasv taas hoogustunud. Käesoleval aastal on turg püsinud võrreldes varasemate aastate talviste perioodidega aga võrdlemisi stabiilne, statistiliste näitajate langus on Eestis tervikuna olnud tagasihoidlik.

Tehingute arvu-ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017Tehingute arvu-ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017

Tehinguaktiivsust hoidsid veebruaris Tallinna linna lähipiirkonnad

Tallinnas tehti veebruaris 682 korteritehingut, mida oli 11% vähem kui jaanuaris ning koguni 27% vähem kui detsembris. Tehinguaktiivsus oli lisaks möödunud kuudele langenud ka võrreldes 2016. aasta veebruariga, mil tehti 695 tehingut (-1,9%). Tehingute arv langes veebruaris enim Haaberstis, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas kuid kasvas kõige enam Lasnamäel. Ehitusaastalt uuemate korterite müük vähenes ligikaudu 4%, mille juures vanemaid kortereid müüdi aga 6,3% rohkem. Tehinguaktiivsuse langus on seni tulenenud valdavalt uusarenduste suure osakaalu vähenemisest. Erinevalt Tallinna linnast on tehinguaktiivsus püsinud suures osas muutumatu aga Tallinna linna lähipiirkondades, kus veebruaris tehti aastases võrdluses koguni 38% rohkem tehinguid. Talvise perioodi jooksul iga-aastaselt esinev tehinguaktiivsuse langus on peatanud pakkumiste arvu languse, maakonnas on aktiivselt pakkumisel ligikaudu 6400 korterit.

Veebruaris tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 589 €/m2. Hinnatase oli võrreldes jaanuariga langenud 4,0%, võrreldes detsembriga 5,5% kuid võrreldes 2016. aasta veebruariga kasvanud 8,8%. Hind langes enim Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosas, kasvas aga enim Mustamäel ja Nõmmel. Madalamatel hinnatasemetel tehti tehinguid ennekõike nn hruštšovka tüüpi korteritega, mis on valdavalt ehitatud perioodil 1940-1970. Ehitusaastalt uuemate korterite hind langes võrreldes jaanuariga 1,3%, järelturu vanemate korterite osas aga hinnad kasvasid ligi 2,2%. Tallinna linna lähipiirkondades eelnevalt mainituna tehinguaktiivsus küll kasvas, kuid sealjuures esines võrreldes jaanuariga 7,7%-line hinnalangus.

Tallinnas üüri- ja omanditurul pakkumine endiselt otseses suhtes

Tallinnas on jätkunud aktiivne kinnisvarasse investeerimine. Alates augustist langeva korterikuulutuste pakkumiste arvu saatel on üüripakkumiste arv pidevalt kasvanud, seda igakuiselt keskmiselt 6%. Veebruari statistikale tuginevalt on kiirelt pidama jäänud nii üüripakkumiste lisandumine kui korterite müügikuulutuste vähenemine. Ostjaskonna kõrge huvi investeerimise vastu on endiselt püsinud, väheneva üüritootluse taustal on aga oodata senise kõrge investeerimisaktiivsuse mõningast taandumist.

Märtsi alguses taas teemaks tulnud riiklike üürikorterite ehitamise juures on tõenäoliselt oodata munitsipaalkorterite lisandumist ka Tallinnasse. Soodsamate elamispindade tõttu on tulevikus selliste projektide valmides oodata munitsipaalkorteritega samas asukohas ennekõike odavamate üürikorterite osas üürilepingute lühenemist. Seda seetõttu, et tarbijad hakkavad eelistama munitsipaalpinda ning kasutavad erasektori poolt pakutavat kallimat eluaset ainult ajutise lahendusena. Olukorras, kus uute riiklike üürielamute püstitamine muutuks perioodiliselt pidevaks tegevuseks, hakkaks üüriturul kujunema oluline konkurents era- ja avaliku sektori vahel.

Tartus vähenes tüüpkorterite tehingute arv ja hinnatase

Tartus tehti veebruaris 119 korteritehingut, mida oli 4,8% vähem kui jaanuaris kuid 10% rohkem kui 2016. aasta samal perioodil. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 208 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga langenud 1,8% ja võrreldes möödunud aasta veebruariga kasvanud 2,1%. Võrreldes jaanuariga langes tehingute arv enim tüüpkorteritega tehtud tehingute osas (-26%), mille juures aga ehitusaastalt uuemaid kortereid (2001-2016) müüdi 4,8% enam kui varasemas kuus. Järelturu ehk vanemate korterite hinnatase langes veebruaris 19%, uuemate korterite osas esines aga 8,9%-line hinnakasv.

Pärnu korteriturg näitas veebruaris tehingute arvu kasvu

Veebruaris tehti Pärnus 66 korteritehingut, tehinguaktiivsus oli võrreldes jaanuariga kasvanud 29% ja aastases võrdluses 25%. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes veebruaris 1 069 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga kasvanud 12% ja võrreldes mulluse aasta sama ajaga 14%. Nii tehinguaktiivsust kui hinnakasvu vedasid valdavalt 2-toaliste järelturu korteritega tehtud tehingud, jaanuaris vähenenud tehingute arv pööras veebruaris taas kiirelt tõusule.

Narvas kasvas huvi 3- ja 4-toaliste korterite vastu

Veebruaris tehti Narvas 75 korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes jaanuariga kasvanud 27% ja võrreldes 2016. aasta veebruariga koguni 60%. Keskmiseks mediaanhinnaks kujunes veebruaris 406 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga kasvanud 1,2% ja võrreldes varasema aasta sama ajaga 8,0%. Tehinguaktiivsuse kasv tulenes valdavalt hruštšovka tüüpi korterelamutes väga heas ning heas seisukorras 3- ja 4-toaliste korteritega tehtud tehingute arvu kasvust.

Rakveres napib sobivaid kortereid

Rakvere linnas tehti veebruaris 15 korteritehingut, mida oli 2 tk vähem kui jaanuaris ning 1 tk vähem kui 2016. aasta veebruaris. Tehinguaktiivsus on langenud ennekõike kehva pakkumise struktuuri tõttu. Odavamate tehingute osakaal on statistiliselt suurenenud, sest heas ja väga heas seisukorras varade hinnad on tarbijate jaoks muutunud liialt kalliks. Veebruaris kujunes korterite mediaanhinnaks 560 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga 22% kõrgem kuid võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7,7% madalam. Turg on siiski võrdlemisi aktiivne, vastuvõtliku hinnatasemega müügis olevate korterite müügiperioodid on lühikesed ning kasvavaks trendiks on saamas üürikorterite ostmine. Laialdane KredExi toetusel korterelamute rekonstrueerimine on soodustamas piirkondliku hinnataseme kasvu, ostjaskond eelistab korteri soetamisel kindlasti rekonstrueeritud korterelamut.

Viljandis on sagenenud kallimad tehingud

Viljandi linnas tehti veebruaris 25 korteritehingut. Võrreldes jaanuariga tehti 7 tehingut rohkem ning võrreldes 2016. aasta veebruariga 8 tehingut rohkem. Sagenenud on kõrgemate hindadega korteritehingud, keskmise korteritehingu väärtus ei ole väheste kallite tehingute tõttu siiski aastaga veel kasvanud. Keskmiseks mediaanhinnaks kujunes veebruaris 636 €/m2, mis oli võrreldes jaanuariga kasvanud koguni 24% ja aastases võrdluses 16%. Maksimaalne korteritehingu ruutmeetrihind küündis veebruaris 1 367 euroni. Korterihindade kasv on üle kandunud ka väiksematesse piirkondadesse, korteriturg on aktiivseks muutunud kogu maakonnas.

Väheste elamute müügipakkumiste ja kehva pakkumise struktuuri taustal on hakanud kasvama elanikkonna huvi hoonestamata elamumaa kruntide vastu. Ehituslikult vanemate elamute soetamise asemel on kasvanud huvi uusehitiste vastu. Möödunud kahe kuu jooksul on Viljandi maakonnas tehtud 10 hoonestamata elamumaa tehingut, 2016. aasta samal perioodil aga kõigest 3 tk. Eelistatud on tervikliku tehnilise infrastruktuuriga krundid, mis omavad head ligipääsu ja lähedust Viljandi linnale, kuid sobilikke pakkumisi on võrdlemisi vähe.

Kaart värvidega Veebruar

 

Veebruar tabel

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud märts 2017

10.03.2017

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidVeebruaris langes nii Tallinna korteriomandite müügitehingute arv kui keskmine m2 müügihind.

Tehinguid tehti veebruaris 682, mis on 79 võrra vähem kui jaanuaris (langus -10,4%) ja 10 tehingu võrra vähem kui 2016 aasta veebruaris. Languse põhjuseteks on nii tavapärasest lühem kuu, kui ka uute korterite müügitehingute vormistamiste väiksem arv. Uute korterite osa tehingutest oli 134 ehk ca 20%, mis on oluliselt väiksem kui mitmel viimasel kuul.

Uute korterite osakaalu vähenemine on põhjuseks ka keskmise m2 maksumuse langusele. Veebruaris oli Tallinna korteriomandi m2 keskmiseks müügihinnaks 1714 EUR/m2, mis on 3,4% väiksem kui jaanuaris (1775 EUR/m2). Aastatagusega võrreldes on hind suurenenud 10,3% (veebruaris 2016: 1554 EUR/m2).

Müügipakkumiste arv (aluseks kv.ee kuulutuste arv) on eelmise aasta suve lõpust järjepidevalt vähenenud ja oli veebruaris ca 1500 võrra väiksem kui pool aastat varem.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud märts 2017

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Merko Ehitus käivitas Paepargi korteriarendusprojekti uue etapi

10.03.2017

MerkoAS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse uue arendusetapi. Kaks 8-korruselist kortermaja aadressidel Paepargi 43 ja 47 valmivad 2018. aasta suvel.

Järgmises Paepargi korteriarendusprojekti etapis (merko.ee/paepargi) on kahes 8-korruselises majas, aadressidel Paepargi 43 ja 47, kokku 66 korterit. B-energiaklassiga majade korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ja soojustagastusega sundventilatsioon. Korterid on väga hea helikindlusega nii sise- kui välismüra suhtes ning ilmastiku eest pakuvad kaitset rõdude lükandklaasid. Hoonete arhitekt on Tormi Sooväli ning sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Koduostja saab valida erinevate elu- ja vannitoa siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1640–2058 eurot ning selles sisaldub parkimiskoht ja panipaik.

Kortermajade ümber on rajatud parklad ja haljastus ning kõnniteed, mis viivad mugavalt Pae pargi terviserajale, mänguväljakutele ja jalakäijate sillale. Heakorrastatud Paepargi tiigi ümbrusesse on Merko rajanud tervikliku rohelise elukeskkonna, kuhu rajatud uued korterid on saanud koduks sadadele peredele. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nõuanded koduostjale: laenu tagatis ja lisatagatis

10.03.2017

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enamasti panditakse laenuandjale ostetav kinnisvara ehk kinnisvaraobjektile seatakse hüpoteek. Sisuliselt ei ole laenuandja jaoks siiski vahet, kas laenu tagatiseks on ostetav objekt või mõni muu kinnisvaraobjekt.

Kui laenuvõtjal ei ole küllalt kapitali, et kinnisvaraostu omaosalus katta ehk tal pole omafinantseeringut, võib lahendus olla lisatagatise või lisatagatiste leidmises. Kui koduostjad seavad laenu tagatiseks tavaliselt ostetava vara, siis lisatagatis on enamikul juhtudel laenuvõtjale endale või näiteks tema vanematele kuuluv mõni muu kinnisvaraobjekt.

Lisatagatise omanikud peavad mõistma, et laenu tagasimaksmise tõrgete puhul vastutavad nemadki. St pank võib laenu tagasimaksete katkemisel realiseerida tagatise või lisatagatise – kumb talle mugavam ja lihtsam tundub.

Seetõttu on koduostjast viisakas ühel momendil, kui laenu on juba piisavalt tagastatud, vabastada lisatagatis laenu tagatiseks olemise kohustusest ehk kustutada lisatagatisel olev hüpoteek.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvarakonsultatsioonid väikeinvestoritele ja eraisikutele

10.03.2017

Tõnu ToomparkKas soovid teha tehinguid kinnisvaraga või paigutada raha kinnisvarainvesteeringutesse, aga teadmistest-oskustest-infost jääb puudu? Kas vajad teavet kinnisvaraturu trendide, tehingute, hindade kohta? Kas teha investeering täna ja oodata kinnisvara väärtuse tõusu? Või sootuks lükata rahapaigutus hindade languse ootuses edasi?

Need on olulised küsimused, millele on enne kinnisvaratehingutesse sukeldumist vaja vastused leida. Möödalasud planeerimisel võivad valusalt ja kallilt kätte maksta.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta ühendust!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” toimub 03/04/2017

10.03.2017

Kaia Kirs: Kinnisvara korrashoid avalikus sektorisTallinnas toimub 03/04/2017 koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitusel „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ räägitakse korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustakse kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, antakse juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ning praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus on suunatud ametnikele kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega või puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega. Koolitusele oodatakse ka kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhte, tehnikajuhte ja varadega tegelevaid spetsialiste.

Koolitus toimub Tallinnas 03/04/2017 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kas uus või vana korter?

09.03.2017

Domus KinnisvaraKui sa oled koduotsingul, siis vaatad läbi kõik portaalid, leheküljed, foorumid. Pakkumisi on palju, aga ikkagi kerkib üles küsimus: kas osta uus või vana? Ilmselt on selle dilemma ees seisnud nii mõnigi ostja. Vaatame sellele küsimusele puht matemaatiliselt otsa.

Toome näite Lasnamäelt

Kui osta korter Ümera tänava vanemasse majja, kus 2016.aastal oli 3-toaliste korterite keskmine müügihind 73 500, tuleks laenumakse kuus 246 € kuus . Arvutused on tehtud tingimustel: omafinatseering 20%, laenu intress 2,3%, laenuperiood 30 aastat. Uues korterelamus Ümera 28 on 3-toalise korteri hinnaks 95000 eurot. Samadel laenutingimustel tuleb laenumakse kuutasuks 317 eurot ehk 71 eurot rohkem kui vana korteri puhul.

Teise võrdlustehte teeme korteri kulude osa, sest see lisandub igakuisele laenumaksele ning peame sellega arvestama. Võtame vaatluse alla samad objektid.

Uue 3-toalise korteri kulud aastas on Ümera 28 majas 1085€ , mis on oluliselt väiksem kui vanades majades. Kokkuhoid kommunaalkuludelt on aastas ligi 350EUR ehk vanas majas maksad igakuiselt 29EUR rohkem. Keskmiseks laenuperioodi pikkuseks on 30 aastat. Seega võime öelda, et kokku tuleb vanema korteri eest maksta koos kommunaalidega selle aja jooksul 204 900 (korteri ostuhind+laenuintress+kommunaalkulud) eurot. Uues majas on selleks summaks 241 520 eurot ehk 30 aasta jooksul on kogukulu 36 620 eurot suurem.

Ostes aga uue korteri saate 21 500 (95 000-73 500) eurot kallima vara omanikuks. Kui puht matemaatiliselt võtta, siis on 30 aasta jooksul igakuine kulu 42 eurot kuus suurem, aga elate oluliselt paremates tingimustes:

  • Parem heliisolatsioon- ei kuule naaberkorterite tegemise, ega tänavamüra, kuna on kolme klaasiga pakettaknad
  • Puhtam õhk- sissetulev õhk läbib ventilatsiooniseadme filtrite süsteemi
  • Maja väiksem remondi vajadus
  • Kaasaegsed kommunikatsioonid
  • Kvaliteetsed viimistlusmaterjalid- naturaalne parkett, spoonitud siseuksed, kolmekordsed aknad
  • Paremad parkimislahendused- majal on parkimiskohti rohkem võrreldes vanemate majadega
  • Paremad naabrid- uut korterit ei osta eluheidikud

Kas 42 eurot on selle eest palju või vähe maksta, on igaühel otsustada. Arvutused ja kasutatud lähteandmed on antud ajahetkel ja ei arvesta tulevikus toimuvaid muudatusi.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tallinna kinnisvaraturg on uusarenduste nägu

09.03.2017

Uus Maa KinnisvarabürooUued korterid annavad ja uued korterid võtavad – nii võiks iseloomustada Tallinna kinnisvaraturgu. Kui detsembris nägime rekordit, siis veebruaris oli sõlmitud korteritehingute hulk viimase 12 kuu madalaim.

Okei, veebruar on lühike ja meie vabariigi aastapäev andis ühe vaba päeva lisaks, kuid siiski. Väiksem uute korterite müügihulk on fakt ning selle põhjuseks vähesem arendusprojektide notariaalsete asjaõiguslepingute sõlmimine. Siin polegi küsimus selles, kas niisugused liikumised on halvad või head – omi plaane tehes tasub seda lihtsalt arvestada.

Muide, aasta algus, mida oleme reeglina pidanud vaikseks ajaks, oli samuti väga aktiivne ning põhjuseks ikka need uued korterid. Tegelikult mõjutasid need ka veebruari ja teevad seda edaspidigi. Lihtsalt kõik sõltub uute korterite hulgast ja mõjust statistikale.

Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul pealinnas 1118 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 7,3% vähem, kuid mullusest veebruarist 3,1% enam. Kortereid müüdi 682 (jaanuaris 767 ning 2016. aasta veebruaris 697). Ruutmeetri mediaanhind jätkab siiski kõrget lendu. Veebruaris kujunes selleks 1589 eurot, mis on jaanuarist 4% vähem, samas kui aastaga kasvas hinnatase 8,8%.

Korteritehingute langus jagunes kenasti linnaosade vahel ära, vaid Lasnamäel, kui pealinna suurimal kinnisvaraturul, toimus pisike tõus. Hinnatasemetes langes enim Haabersti, Kalamaja ning Põhja-Tallinn tervikuna. Kõik piirkonnad, kus uutel korteritel on oma mõju ja seda isegi hoolimata järelturukorterite suurest hulgast.

Kõige hüplikumad linnaosad on senini Nõmme ja vanalinn, kus tehingute hulk väiksem ja müüdava kinnisvara olemus tohutult erinev.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1480 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -10%* ja aastaga +12,2%*.
  • Kadriorg: 2388 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4,1% ja aastaga +4,8%.
  • Kalamaja: 2096 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4,3% ja aastaga +0,2%.
  • Kesklinn: 2249 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +2,8% ja aastaga +13%*.
  • Kristiine: 1748 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +2,7% ja aastaga +11,3%*.
  • Lasnamäe: 1372 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -0,6% ja aastaga +7,8%.
  • Mustamäe: 1452 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +7,6% ja aastaga -0,6%.
  • Nõmme: 1509 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +7,9% ja aastaga +11,4%*.
  • Pirita: 1698 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -0,4% ja aastaga +8,8%.
  • Põhja-Tallinn: 1838 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4% ja aastaga +25,5%*.
  • Vanalinn: 3049 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +0,1% ja aastaga -30,8%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Tallinna eramuturg on väga stabiilsete numbritega. Siin tuleb arvestada, et see on segment, kus suurt konkurentsi pakuvad lähivallad ning arvestades pealinna hinnataset ja piirkondi, on see veidi nagu nišitoode. Nii müüdi veebruaris 24 hoonestatud elamukinnistut, mis on jaanuarist 1 tehingu võrra enam. Hoonestamata elamukrunte müüdi 11 (jaanuaris 4).

Kokkuvõtteks. „Lainetus“ edaspidi jätkub, seda ennustavad senimaani kraanad, mis vaateid linnas mitmekesistavad. Samas ei pruugi pikemas perspektiivis tõusulained olla enam nii kõrged, sest tihe konkurents ostjaskonna pärast on uutes arendustes müügitempot kohati ju vähendanud.

Muidugi, kui nüüd keegi tuleb välja uute soodsamate väikekorterite arendustega, võib pilt statistiliselt taas kirjumaks muutuda.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kuus pseudopõhjust kodu vahetamiseks

09.03.2017

SEB PankKodu vahetamise mõte ei pruugi tulla mitte ainult tõsisest vajadusest, vaid ka nii-öelda pseudopõhjuse tõttu: paranenud majanduslik seis, tuttavate õhutus või lihtsalt emotsioon. Alljärgnevalt toome välja kuus peamist pseudopõhjust uue maja või korteri ostmisel, mille puhul võiks enne otsuse tegemist järele mõelda.

1. Palgatõus

Asudes uuele töökohale ja saades palgatõusu osaliseks, on emotsioonid laes ning tunne hea. Paratamatult tekib siis ka ideid, kuidas lisaraha kulutada. Kes mõtleb uuele autole, kes riietele ja reisile, kuid suur osa inimesi leiab selles olukorras, et nüüd on võimalik maksta suuremat eluasemelaenu. Kas see on ikka koheselt vajalik?

2. Sõprade eeskuju

Vaadates elevil sõpru, kes näitavad oma uue kodu pilte ja videosid ning räägivad, kuidas nad mööblipoest mugava diivani ostsid, tekib paratamatult tunne, et äkki peaks ka uue kodu peale mõtlema. Mõelda võib, aga igaks juhuks tasub paberile panna plussid ja miinused, et aru saada, kas see on mõistlik või tegemist on lihtsalt nakkava elevustundega.

3. Sugulaste ja/või sõprade soovitused

Keegi ei peaks endale laenukohutust võtma ning suuremale pinnale kolima ainuüksi seetõttu, et ühiskond justkui sunnib seda tegema. Kui teile meeldib elada ühetoalises äärelinnakorteris, siis ei tasu alluda soovitustele osta maja 15 km linnast väljas või kolida kesklinna neljatoalisse korterisse.

4. Teise linna kolimine

Teise linna kolimise puhul töö või kooli pärast ei pea tingimata elamispinda ostma, esialgu võib ka üürida. Äkki teile ei meeldi see töö või linn? Ja kui kool mõne aasta pärast läbi saab, siis tekib ehk soov hoopis kolmandasse kohta kolida või reisima minna.

5. Igavus ja rutiin

On inimesi, keda haarab rahutus, kui nad on pikalt ühes korteris või majas elanud. Ainult selle pärast pole aga veel mõtet kolima hakata – piisab ka kodu uuendamisest, mööbli ümbertõstmisest ning uutest kardinatest ja tapeedist, et taas saabuks rahu. Uue kodu ostmisel tabab teid tõenäoliselt mõne aja möödudes samuti rutiin, liiatigi kaasnevad kolimise ja uue kodu ostmisega järgmised aspektid, millega tuleb arvestada.

6. Unistus suurest aiast, rõdust või mullivannist

Tihti unistatakse detailidest, mis praeguses kodus puuduvad: suurest aiast, klaasustega rõdust, mullivannist, saunast või terrassist, kus hommikukohvi juua. Aga mõelge läbi, kas teil on ikka oma elutempo juures aega mullivannis mõnuleda, muru niita ja lilli kasta või on mõttekam neid hüvesid mõned korrad kuus vanemate ja sõprade juures nautida. Kõike ei pea omama.

Inimesed on erinevad ning see, mis on ühe jaoks mõistmatu, on teise jaoks mõistlik põhjus kodu vahetamiseks.

Allikas: http://www.seb.ee/foorum/kodu/kuus-pseudopohjust-kodu-vahetamiseks

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Suur elamispindade turuülevaade

09.03.2017

Tõnu ToomparkValminud on suur elamispindade turuülevaade, mis võtab kokku Tallinna korterituru tänase seisu ja teeb prognoose tulevikusuunas. Kutsu Tõnu Toompark turuülevaate esitlust läbi viima.

Turuanalüüs vaatab elamispindade sektori tänast seisu ja vaatab tulevikku poole-pooleteise aasta ulatuses.

Uurime olulisemaid tegureid, mis loovad tulevikutrendid, juhime tähelepanu võimalikele riskimomentidele ja ärivõimalustele.

Eriline tähelepanu ülevaates on suunatud uute korterite turule, selle tehingutele ja hindadele ning üüriinvesteeringute niššile. Need on kaks olulist turu trende mõjutavat tegurit lähitulevikus.

Turuülevaate esitluse tellimine

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 /tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse

09.03.2017

EftenEfTEN Real Estate Fund III AS-i (registrikood 12864036; edaspidi nimetatud “Fond”) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 30. märtsil 2017. a algusega kell 10.00.

Üldkoosoleku toimumise koht: Radisson Blu Sky hotelli II korruse konverentsikeskus aadressil Tallinn, Rävala pst 3.

Vastavalt nõukogu otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

  1. Juhatuse ülevaade fondi tegevusest
  2. 2016. majandusaasta aruande kinnitamine
  3. Kasumi jaotamine

Fondi nõukogu ja juhatus teevad aktsionäridele päevakorrapunktide osas järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1:
Juhatus esitab ülevaate fondi tegevusest. Nimetatud päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2:
2016. majandusaasta aruanne on auditeeritud Aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt. Nõukogu on aruande heaks kiitnud ja koostanud nõukogu aruande.
Otsuse eelnõu: Kinnitada EfTEN Real Estate Fund III AS-i 2016. majandusaasta aruanne.

Päevakorrapunkt 3:
Nõukogu muutis juhatuse poolt esitatud ja majandusaasta aruandes märgitud kasumi jaotamise ettepanekut ning üldkoosolekule kinnitamiseks esitatakse otsuse eelnõu:
Jaotamata kasum seisuga 31.12.2016. a summas 5 355 000 eurot jaotada järgmiselt:
Eraldised reservkapitali – 218 000 eurot;
Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend) 0,63 eurot aktsia kohta – 1 502 716 eurot;
Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 3 634 284 eurot.
Dividendiõigust omavate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 30. märtsi 2017. a kell 23:59 seisuga.
Dividend makstakse aktsionäridele välja 31. märtsil 2017. a ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Täiendav informatsioon:

Üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring määratakse üldkoosolekule eelneva viienda tööpäeva lõpu (kell 23.59) seisuga.

Üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sh 2016. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ja nõukogu aruandega, saab tutvuda kuni üldkoosoleku toimumise päevani Fondi asukohas (aadressil Tallinn, A. Lauteri 5, III korrusel) tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Fondi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Koosolekule registreerimine algab 30.03.2017 kell 09.30.

Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal lisaks isikut tõendavale dokumendile ka volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. Võõrkeelsed dokumendid palume esitada vandetõlgi või notari poolt kinnitatud eestikeelse tõlkega või eestikeelse tõlkega, millel notar on kinnitanud tõlkija allkirja.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

09.03.2017

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 382 778 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG6 08.03.2015“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG6) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 08.03.2019 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 186 495 PKG6 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 522 186 EUR.

AS Pro Kapital Grupp on 08.03.2017 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG6 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 1 071 778,4 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 522 186 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Swedbank: The housing affordability index (HAI) increased to 185.5 in Riga, but decreased to 151.9 in Tallinn and to 128.8 in Vilnius

09.03.2017

SwedbankIn Tallinn, affordability decreased by 1.6 points in the fourth quarter of last year compared with the same period in 2015, as price growth outpacednwage growth.

  • In Riga, the HAI increased by 25.5 points as prices and interest rates decreased.
  • In Vilnius, the HAI declined by 4.6 points because apartment price growth continued to outpace wage growth.
  • The time needed to save for a down payment increased by 2.5 weeks in Tallinn and by more than one month in Vilnius, to 29.1 and 36.8 months, respectively; it decreased by almost 2 months, to 22.8 months, in Riga.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

Housing affordability index

Housing Affordability Index for Baltics – March 2017

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Linnahalli ja lähiala detailplaneering avalikul väljapanekul

08.03.2017

TallinnTallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringuga saab tutvuda 8. märtsist kuni 6. aprillini.

Detailplaneering on avalikul väljapanekul Põhja-Tallinna Valitsuses, Tallinna Kesklinna Valitsuses ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. Detailplaneeringuga saab tutvuda eelpoolnimetatud ajavahemiku kestel tööaja jooksul Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis Niine tn 2, Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimaja ruumis 32 ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis Vabaduse väljak 7. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee (detailplaneeringu menetluse number on DP041900). Täiendav info avaliku väljapaneku kohta telefonidel 645 7003 ja 645 7264.

Tallinna linnavalitsus võttis Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu vastu 15. veebruari 2017 istungil. Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu koostamine on tingitud Tallinna linnahalli rekonstrueerimise ning ühtlasi ka Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldise linnaehitusliku kontseptsiooni kujundamise vajadusest.

„Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,5 ha suuruse maa-ala, lisaks linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimisele on võimalik naaberkinnistutele rajada üsna palju uut äri- ja elamispinda,“ ütles Aas. „Linnahalli ja mere vahelisele alale on detailplaneeringuga kavandatud kuni kuuekorruselised äri- ja eluhooned, aga ka piisavalt avalikku ruumi.“

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.

Planeeritud ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutult seisnud tehnogeenne rannaala aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse, ühtlasi tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Mere äärde soovitakse luua Euroopa merelinnadele iseloomulik kaasaegne linnaruum, piki mereranda hakkaks kulgema rannapromenaad. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist mitte loodusliku mererannaga, vaid mere täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta.

Pärast Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kehtestamist 2004. aastal on toimunud linnaehituslikud muudatused, mida üldplaneeringu koostamisel ei olnud võimalik prognoosida.

Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmefunktsioonilised hooned. Eluruumide kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste ööpäevaringne kohalolek. Ärimaa sihtotstarbe asemele võib kavandada ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned.

Planeeritud avalikult kasutatavate kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad. Linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale on planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. Ka detailplaneeringuga planeeritud hoonestus tuleb rajada avalike arhitektuurivõistluste tulemustel valmivate ehitusprojektide alusel.

„Kahtlemata on otstarbekas ja avalikes huvides linna keskuse vahetus läheduses asuv väga hästi juurdepääsetav ala võimalikult kiiresti kasutusele võtta,“ lisas Aas.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus
1 2 3 … 985 986 987 … 1,634 1,635 1,636